Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu eelinfo 15. – 21. novembrini

Head ajakirjanikud! Palume Toompea lossi tulles esitada COVID-tõend. Selle puudumisel palume Riigikogus viibimise ajal kanda maski.

Esmaspäev, 15. november

Kell 15 – Riigikogu kaugosalusega istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 13.30: Eesti seisukohad 19. novembril toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu arenguministrite istungil, kutsutud Välisministeeriumi esindajad; seisukoha andmine Schengeni strateegia teatise ning Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi muudatusi käsitleva määruse eelnõu kohta, kutsutud Siseministeeriumi esindajad; Eesti seisukohad 18. novembril toimuval Euroopa Liidu üldasjade (ühtekuuluvus) nõukogu istungil, kutsutud Rahandusministeeriumi esindajad; Eesti seisukohad 16. – 17. novembril toimuval Euroopa Liidu turismiministrite mitteametlikul kohtumisel, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad;

keskkonnakomisjoni videoistungil – kell 11.10: Keskkonnaseire seaduse muutmise seaduse eelnõu (440 SE), kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindaja; kollektiivsest pöördumisest „Kohustuslik pesitsusrahu looduskaitseseadusesse!“;

kultuurikomisjoni videoistungil – kell 11.10: kõrghariduse rahastamise teemalisest olulise tähtsusega riiklikust küsimusest;

maaelukomisjoni videoistungil – kell 11.10: arvamuse andmine EL asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Liidu maapiirkondade arengu pikaajalise visiooni aastani 2040 teatise kohta – COM(2021) 345, kutsutud Maaeluministeeriumi esindajad;

majanduskomisjoni videoistungil – kell 11.10: Riigikogu otsuse „Ettepanekute tegemine Vabariigi Valitsusele elektrienergia hinnatõusu vähendamiseks“ eelnõu (429 OE), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ning Rahandusministeeriumi esindajad; Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele“ eelnõu (434 OE); liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (433 SE);

rahanduskomisjoni videoistungil – kell 11.15: pandikirjaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (407 SE); Finantsinspektsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu (422 SE); riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (436 SE); alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (458 SE); kogumispensionide seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (468 SE); tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (469 SE); ELAKile arvamuse andmine. Eesti seisukohad kestliku rahanduse strateegia teatise, rohevõlakirjade standardi loomise määruse eelnõu ning delegeeritud määruse osas, mida finants- ja mittefinantsettevõtjad peavad avaldama oma tegevuse kestlikkuse kohta-  – COM(2021) 390; COM(2021) 391; C(2021) 4987; Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele“ eelnõu (428 OE);

riigikaitsekomisjonis – Riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (417 SE), kutsutud Kaitseministeeriumi, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Eesti Reservohvitseride Kogu esindajad (J. Tõnissoni nõupidamisruum);

sotsiaalkomisjoni videoistungil – kell 11.10: riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (466 SE), kutsutud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo; ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (467 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa esindajad; töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse ning töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (456 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsiooni ning Eesti Ametiühingute esindajad; ravimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (413 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi ja Ravimiameti esindajad;

väliskomisjoni väljasõiduistungil – kell 11.30: julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud Kaitseministeeriumi esindajad (Välisluureamet);

õiguskomisjonis – kell 11.15: töölepingu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (403 SE); Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele ebaseadusliku rände tõkestamiseks Kagu-Eestis ajutisele kontrolljoonele füüsilise tõkke kiirkorras ehitamiseks“ (435 SE), kutsutud Siseministeeriumi esindajad;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: kohtumine Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheriga;

korruptsioonivastase erikomisjoni videoistungil – kell 13.30: korruptsiooniennetamise teemadest Justiitsministeeriumi haldusalas, kutsutud Justiitsministeeriumi esindajad;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: Riigikontrolli kontrolliaruandest „Vahekokkuvõte Rail Balticu elluviimise kohta“, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, OÜ Rail Baltic Estonia, Maa-ameti, Euroopa Komisjoni liikuvuse peadirektoraadi DG MOVEi, Euroopa Komisjoni esindus Eestis ja Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild);

eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni videoistungil – kell 13.30: kohtumine kirjastuse Argo esindajatega.

Sündmus

Kell 13 – Eesti-Suurbritannia parlamendirühm kohtub Briti suursaadiku Ross Alleniga (A. Rei nõupidamisruum).

Teisipäev, 16. november

Kell 10 – Riigikogu kaugosalusega istung

Teine lugemine – üks eelnõu: elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (437 SE).

Esimene lugemine – üks eelnõu: perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (474 SE).

Kell 14 – komisjonide istungid

kultuurikomisjoni videoistungil autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (autoriõiguse direktiivide ülevõtmine) eelnõu (368 SE); meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (327 SE), kutsutud Kultuuriministeeriumi esindajad;

maaelukomisjoni videoistungil lemmikloomade registrist, kutsutud Maaeluministeeriumi, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Väikeloomaarstide Seltsi, Eesti Loomaarstide Ühingu ning Eesti Kennelliidu esindajad;

majanduskomisjoni videoistungil – Eesti digiühiskonna 2030 arengukavast, kutsutud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt; planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (378 SE); kütteturul toimuvast, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi ning Konkurentsiameti esindajad;

põhiseaduskomisjoni videoistungil – erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusest, kutsutud justiitsminister Maris Lauri; Riigikogu otsuse „Heili Sepa Riigikohtu liikmeks nimetamine“ eelnõu (485 OE), kutsutud Riigikohtu esimees Villu Kõve ja Riigikohtu liikme kandidaat Heili Sepp;

rahanduskomisjoni videoistungil 2021. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (431 SE); Eesti Panga ülevaade majanduse olukorrast, kutsutud Eesti Panga president Madis Müller; Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (479 SE); Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (480 SE); osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (481 SE); Riigikogu otsuse „Riigi 2020. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ eelnõu (432 OE); alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (427 SE);

riigikaitsekomisjoni väljasõiduistungil – kell 14.45: kaitseplaneerimisest, kutsutud Kaitseministeeriumi esindaja; Kaitseväe võimearendusest, kaitsevalmidusest ja koroonavastastest meetmetest, kutsutud Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem (Kaitseministeerium);

sotsiaalkomisjoni videoistungil – kollektiivsest pöördumisest „Peatage Covid-19 massvaktsineerimine laste ja noorte peal“, kutsutud kollektiivse pöördumise esitajate, Ravimiameti ja immunoprofülaktika ekspertkomisjoni esindajad; Arenguseire Keskuse uuringust „Pikaajalise hoolduse tulevik“, arengusuundumustest aastaks 2035, kutsutud Arenguseire Keskuse esindaja;

väliskomisjoni videoistungil – aktuaalsetest välispoliitilistest küsimustest, Eesti seisukohad 19. novembril toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu arenguministrite istungil, kutsutud välisminister Eva-Maria Liimets;

õiguskomisjonis väärteomenetluse seadustiku, liiklusseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (457 SE), kutsutud Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Vanalinna Seltsi ning Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti esindajad.

Sündmused

Kell 9.45 – Riigikogu esimees Jüri Ratas võtab vastu Eesti VI Omavalitsuspäeva ja Harjumaa Omavalitsuspäeva deklaratsioonid.

Kell 11 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub Tallinna Ülikooli rektori Tõnu Viigiga.

Kell 11 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross osaleb videosilla vahendusel ENPA liikmesriikide kohustuste täitmise järelevalve ehk monitooringu komitee istungil.

Kell 12 – Riigikogu esimees Jüri Ratas osaleb kohalike omavalitsuste foorumil „Eesti riiklus, kohalik omavalitsus ja omavalitsuspäev – homne sünnib ajaloost“ Tallinna Ülikoolis.

Kell 12 – Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Läti, Leedu ja Poola parlamentide väliskomisjonide esimeestega.

Kell 13 – Riigikogu esimees Jüri Ratas osaleb Eesti Kaitseväe aastapäeva mälestustseremoonial Kaitseväe kalmistul.

Kolmapäev, 17. november

Kell 12 – infotund

Kell 14 – Riigikogu kaugosalusega istung

Kolmas lugemine – neli eelnõu: pandikirjaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (407 SE), ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (395 SE), avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (409 SE), liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (414 SE).

Teine lugemine – üheksa eelnõu: maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (418 SE), perelepitusseaduse eelnõu (438 SE), riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (443 SE), Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (422 SE), hasartmängumaksu seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (459 SE), käibemaksuseaduse, Eesti Panga seaduse ning käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (460 SE), alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (461 SE), riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (436 SE), 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (464 SE).

Esimene lugemine – üks eelnõu: meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (470 SE).

Komisjoni istung

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Haridus- ja Teadusministeeriumi koroonaviiruse kiirtestide hankest, kutsutud haridus- ja teadusminister Liina Kersna, riigikontrolör Janar Holm ning Terviseameti esindaja; istungi esimene osa on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild); kell 9.30 – Riigikontrolli kontrolliaruandest, kutsutud Riigikontrolli esindajad.

Sündmused

Kell 11 – Arenguseire Keskuse seiretöö „Tulevikukindel maksustruktuur. Stsenaariumid aastani 2035“ pressiesitlus. Otseülekannet saab jälgida Arenguseire Keskuse veebilehel.

Kell 13 –  Eesti-Aserbaidžaani parlamendirühm kohtub Aserbaidžaani suursaadiku Anar Abel oglu Maharramoviga.

Kell 17 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Martti Ahtisaari nimelise rahu fondi tegevdirektori Janne Taalasega.

Neljapäev, 18. november

Kell 10 – Riigikogu kaugosalusega istung

Euroopa Liidu asjade komisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu teemal Euroopa Liidu ja Eesti kliimaeesmärgid aastani 2030 – „Eesmärk 55“ saavutamine.

Ettekande teevad Euroopa Komisjoni juhtiva asepresidendi Frans Timmermansi kabineti liige Helena Braun, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse direktor Lauri Tammiste, Tartu Ülikooli professor, ASi Milrem teadus- ja arendusdirektor Mart Noorma ning Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Siim Kallas.

Kell 14 – komisjonide istungid

kultuurikomisjoni videoistungil – keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (463 SE), kutsutud eelnõu algatajate, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Keeleameti esindajad; meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (327 SE), kutsutud Kultuuriministeeriumi esindajad;

riigikaitsekomisjoni väljasõiduistungil – julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad (Kaitsevägi);

sotsiaalkomisjoni erakorralisel videoistungil – ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (467 SE);

väliskomisjoni videoistungil – kell 15: komisjoni töövisiidist Ameerika Ühendriikidesse, kutsutud Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides Kristjan Prikk ja Eesti alaline esindaja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juures, suursaadik Sven Jürgenson; Eesti tegevusest ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena, kutsutud Eesti alaline esindaja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juures, suursaadik Sven Jürgenson;

korruptsioonivastase erikomisjoni videoistungil – kell 16: COVID-19 toetusmeetmete rakendamisest Maaelu Edendamise Sihtasutuses, kutsutud maaeluminister Urmas Kruuse; kohtumine MTÜ Korruptsioonivaba Eesti esindajatega.

Sündmus

Kell 11.20 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub Rootsi suursaadiku Ingrid Tersmaniga.

Reede, 19. november

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 10: Eesti seisukohad 23. novembril toimuval Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Eva-Maria Liimets; seisukoha andmine Euroopa Komisjoni teatise „Maapiirkondade arengu pikaajaline visioon – Tugevamad, ühendatud, vastupanuvõimelised ja jõukad ELi maapiirkonnad 2040. aastaks“ kohta, kutsutud Maaeluministeeriumi esindaja; seisukoha andmine kestliku rahanduse strateegia teatise, rohevõlakirjade standardi loomise määruse eelnõu ning delegeeritud määruse osas, mida finants- ja mittefinantsettevõtjad peavad avaldama oma tegevuse kestlikkuse kohta, kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja.

Sündmused

Riigikogu esimees Jüri Ratas on visiidil Saaremaal.

Kell 10 – rahanduskomisjoni endine esimees Erki Savisaar avab rahanduskomisjoni ja Arenguseire Keskuse konverentsi „Kas Eesti maksusüsteem vajab muutmist?“. Konverentsil kõnelevad ka komisjoni aseesimees Aivar Kokk ning liikmed Jürgen Ligi ja Riina Sikkut. Ajakava ja registreerimine Arenguseire Keskuse veebilehel.

Pühapäev, 21. november

Sündmus

Kell 19 – riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa ja komisjoni liige Mati Raidma ning väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja liikmed Mailis Reps ja Eerik-Niiles Kross kohtuvad Prantsuse Rahvusassamblee riigikaitsekomisjoni delegatsiooniga (Toom-Kooli 2).

Välislähetused

11. – 15. november
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Raivo Tamm osaleb presidendi- ja parlamendivalimiste vaatlemisel Bulgaarias.

18. – 19. november
Riigikogu liige Martin Helme osaleb kohtumistel Euroopa Parlamendis Brüsselis Belgias.

18. – 20. november
Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross osaleb Magnitsky Human Rights Awards 2021 üritusel Londonis Suurbritannias.

18.–20. november
Väliskomisjoni liige Eerik-Niiles Kross osaleb Magnitski ülemaailmse inimõiguste auhinna üritusel Londonis Suurbritannias.

18. – 21. november
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Oudekki Loone osaleb NATO PA Vahemere ja Lähis-Ida (GSM) rühma seminaril Barcelonas Hispaanias.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Jüri Ratas kõneles Ungari parlamendi esimehega energeetika ja julgeolekuteemadel

Rääkides Valgevene hübriidkriisist, leidsid pooled, et sellele tuleb leida kohene ja toimiv lahendus Euroopa Liidu tasandil. „On vastuvõetamatu, et kolmandad riigid kasutavad migrante poliitilistel eesmärkidel, nagu see praegu Valgevenes toimub,“ ütles Ratas. „Olukord Euroopa Liidu välispiiril – Poolas, Leedus ja Lätis – pole mitte ainult rändekriis, vaid ka julgeolekumure ja hübriidrünnak kogu Euroopa Liidu vastu.“

Kohtumisel rõhutati ka kahe riigi häid suhteid. „Eesti ja Ungari vahelised kultuurisidemed on väga head, kindlasti on siin olulisel kohal soome-ugri dimensioon,“ ütles Ratas.  Samuti on väga hea kaitsealane koostöö, kuid kahepoolsed majandussuhted võiksid olla tihedamad. Ratas tunnustas Ungari panust Balti riikide julgeolekusse ja tänas NATO õhtuturbemissioonil osalemise eest.

Seejärel tegi Riigikogu esimees visiidi Ungari presidendi János Áder’i juurde, kellega räägiti  Glasgow kliimakonverentsi tulemustest ja Euroopa Liidu taastekava rahastamise Eesti eesmärkidest.

Ungari visiidi esimesel päeval kohtu Riigikogu esimees justiitsminister Judit Vargaga, kellega räägiti digitaliseerimise ning küberturvalisuse teemadel. Samuti vahetati kogemusi COVID-kriisi ja vaktsineerimisega seotud teemadel. Veel räägiti Euroopa Tuleviku konverentsi tööst ja võimalikest tulemitest. Mõlemad pooled avaldasid muret Poolas ning Leedus EL piiril toimuva üle.

Eilsel kohtumisel Ungari-Eesti sõprusrühma esimehe Attila Tilkiga arutati parlamendirühmade vahelise koostöö küsimusi. Kohtumisel aukonsuli András Bereczkiga, kes on ühtlasi soome-ugri keelte õppetooli juhataja Budapesti Loránd Eötvösi Ülikoolis, räägiti eesti keele ja kultuuri õpetamisega seonduvast.

Kohtumistel osales ka Eesti-Ungari parlamendirühma esimees Anti Poolamets. Selle aasta sees on kavas parlamendirühma visiit Ungarisse.  

Visiidi fotod. (Erik Peinar, Riigikogu kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas Eesti seisukohad EL metsastrateegia kohta muudatusega

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Siim Kallas lausus, et metsanduse teema on ülioluline ning komisjoni teatis metsastrateegia kohta väga sisukas dokument, kus on palju küsimusi, milles tuleb leida tasakaal. „Euroopa Liidu asjade komisjon otsustas pärast seisukohtade kuulamist ja arutelu valitsuse seisukohti toetada, muutes neist esimest nii, et strateegias kirjeldatud kliima ja elurikkuse eesmärgid kaalukamalt kõlama jääksid,“ lausus Kallas.

Komisjoni aseesimehe Riina Sikkuti sõnul on liigirikkuse tagamiseks vaja metsanduses muutust ja Eesti praegust lähenemist metsandusele ei saa mahutada strateegia raamidesse. „Euroopa Komisjoni rohepöörde paketi aluseeldus on heaolu kasvu toomine kogu Euroopale. See tähendab täiendavaid töökohti, innovatsiooni ja majanduskasvu, aga väiksemat keskkonnajalajälge. Eestil on konkurentsieelis riikide ees, kus metsa pole, kuna meil on hea instrument kasvuhoonegaaside sidumiseks juba olemas,“ rõhutas Sikkut. „Metsavaeste riikide mure heite vähendamisel on palju tõsisem – nad peavad alles hakkama tegelema suuremas mahus metsa istutamisega.“

Euroopa Liidu uue metsastrateegia aastani 2030 eesmärk on tagada terved ja vastupanuvõimelised metsad, mis suurendavad elurikkust, panustavad kliimaeesmärkide saavutamisse, parandavad inimeste toimetulekut ning toetavad ring- ja biomajandust.

Istungil kinnitati, et Euroopa Liidu metsastrateegia on kooskõlas EL elurikkuse strateegiaga. Strateegiale lisatud tegevuskava järgi tuleb ELis 2030. aastaks istutada vähemalt kolm miljardit uut puud. Eesti seisukohtades tuuakse välja, et metsastamise ja puude istutamise meetmeid tuleks rakendada ennekõike kahjustatud maadel, näiteks tööstus- või kaevandusaladel. Rääkides väheväärtusliku puidu kasutamisest energeetikas märgitakse Eesti seisukohtades, et see peab toimuma vastavalt biomassi säästlikkuse kriteeriumidele. Veel rõhutatakse Eesti seisukohtades subsidiaarsuse olulisust, et iga riik saaks oma riigis metsandust arendada kohalikku olukorda arvestades. Seejuures märgiti istungil, et Eesti metsanduse arengukava uus versioon on valmimas sel kuul.

Istungil osalesid Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Meelis Seedre ja nõunik Rauno Reinberg.

Euroopa Liidu nõukogu järeldused metsastrateegia teatise kohta on kavas vastu võtta esmaspäeval toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil. Strateegia alusel hakatakse koostama eelnõusid, mis jõuavad omakorda arutamiseks Riigikogu ette.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Euroopa parlamentide komisjonide esimeeste pöördumine Euroopa Komisjoni presidendile, Euroopa Ülemkogu eesistujale ja NATO peasekretärile

„Meie, oma parlamentide komisjonide esimehed, mõistame sügavalt hukka Lukašenka režiimi jätkuvad hübriidrünnakud ELi ja NATO idapiiridel.  Vastulöögina kehtivatele ELi sanktsioonidele on Valgevene ebaseaduslik president Aljaksandr Lukašenka aktiivselt tekitanud kunstliku rändetee ja kasutab sisserändajaid küüniliselt enda huvides, püüdes destabiliseerida Poolat, Leedut ja Lätit ning kogu Euroopa Liitu, et sundida ELi lõpetama tema režiimile kehtestatud sanktsioonid.

Me tunnustame Euroopa Komisjoni jõupingutusi leida vastuseid välispiiril tekitatud rändekriisile ning pidada läbirääkimisi kolmandate riikidega, et peatada sisserändajate vool Valgevenesse, kus neid omakorda kasutatakse ära Lukašenka režiimi hübriidsõjataktika osana. Alates 2021. aasta kevadest oleme jälginud Lukašenka režiimi üha tugevnevaid rünnakuid ELi vastu tugevate sisserändevoogude orkestreerimise kujul Valgevene piiridele Läti, Leedu ja Poolaga, ja oleme end vastavalt nendele kohandanud. Hiljutine eskaleerumine Poola-Valgevene piiri lähedal on muutnud julgeolekuolukorda, tekitades ELile tõsiseid humanitaar- ja julgeolekuprobleeme. Kriisi seljatamine nõuab otsustavat ja ühist tegutsemist.

Hoolimata demokraatliku kogukonna rahvusvahelistest jõupingutustest ja koha peal tehtud tööst Euroopa piiride füüsiliseks kaitsmiseks, kavatsevad praegugi tuhanded ebaseaduslikud sisserändajad reisida Minskisse või on juba sinna teel, et seejärel üritada ebaseaduslikult siseneda ELi ja NATO territooriumidele.

Oletagem, et Valgevene režiim keeldub austamast endale pandud ja võetud rahvusvahelisi kohustusi, õõnestab Euroopa rahu ja julgeolekut, ning jätkab selliste inimeste represseerimist ja väärkohtlemist, kes püüavad lihtsalt elada vabaduses. Sellisel juhul jätkame Lukašenka ja tema režiimi toetajate survestamist ega summuta oma üleskutseid võtta vastutus, ning jätkame rahvusvahelise kogukonna tähelepanu juhtimist sellel probleemile.

Arengud ELi piiril näitavad vajadust mõelda, kuidas on kõige parem kohandada olemasolevat õigusraamistikku uutele reaalsustele, et saaksime adekvaatselt reageerida püüetele kasutada ebaseaduslikku sisserännet poliitiliste eesmärkide teenistuses ja teistele hübriidohtudele. Ükski kolmas pool – ei ükski riik ega riikideülene rühm – ei tohiks saada ära kasutada ELi sisserände- ja varjupaigasüsteemi, et ELi ja selle liikmesriike survestada ja neilt välja pressida. Me peame reageerima sobivate vahendite ja meetmetega, mis lubavad meil vältida selliste hübriidrünnakute tõsiseid tagajärgi ning kannatusi ja ebainimlikke kogemusi, mida põhjustab inimelude küüniline kasutamine poliitilistel eesmärkidel, selle asemel, et tegeleda nendega tagantjärele.

Me kutsume üles kehtestama sanktsioonid kõigile Valgevene lennujaamadele ja palume kuulutada Valgevene õhuruum suletuks ning, vastavalt sellele, kehtestama sanktsioonid kõigi rahvusvaheliste lennufirmade vastu, mis seda keeldu rikuvad ja jätkavad ebaseadusliku sisserände ebainimlikule ärakasutamisele kaasa aitamist. Lisaks, kui kolmandate riikide lennufirmad jätkavad nende seadusevastaste tegevuste läbiviimist, peaksid EL ja selle partnerid kehtestama sanktsioonid nende lennufirmade vastu enda territooriumil.

Me kutsume üles oma liitlasi ja oma partnereid lääneriikides tegutsema selle nimel, et vältida Lukašenka hübriidagressiooni ja uurida, kas ja millises ulatuses toetavad kolmandad riigid Lukašenka režiimi ebaseaduslikke tegevusi. See nõuab rahvusvahelisel tasandil sobivaid meetmeid, et need, kelle eesmärk on rünnata Euroopat, kasutades relvana inimkannatusi, teaksid, et piiri kaitstakse. Sisserändajate traagiline olukord piiril on osa Lukašenka plaanist juhtida tähelepanu kõrvale, provotseerida ja hirmutada.

Me kordame, kui oluline on ELi õigusraamistiku kiire kohandamine ja piisaval rahalisel põhjal tööriistade väljatöötamine, et tagada vankumatu reageerimine ebaseadusliku sisserände kasutamisele relvana ja teistele hübriidohtudele.

Me kutsume üles laiemalt analüüsima suurema perspektiiviga plaane, millest need hübriidrünnakud moodustavad ühe osa, ning arutlema, kes ja miks võib olla kaasatud kriisi kunstlikku loomisesse hirmude õhutamise ning poliitilise ja ühiskondliku rahutuse ärgitamise kaudu mitmete taktikate abil, õõnestades seeläbi ELi ja NATO legitiimsust ja seega ka kerksust. Kutsume üles pidama läbirääkimisi kõrgeimal tasemel ja toetame ÜRO Julgeolekunõukogu kaasamist seoses migratsiooni kasutamisega relvana ja hübriidsõjaga Euroopa Liidu ja NATO välispiiril.

Kutsume üles algatama rahvusvahelist kohtuprotsessi, mil oleks üleilmne jurisdiktsioon, et mõista isiklikult süüdi Aljaksandr Lukašenka ja tema režiimi liikmed Valgevene rahva vastu tohutus mastaabis toime pandud kuritegudes. Samuti kutsume üles kaaluma Valgevene kaasuse esitamist Rahvusvahelisele Kohtule Chicago konventsiooni, Montreali konventsiooni ja ÜRO piinamise vastase konventsiooni rikkumise eest Lukašenka režiimi poolt.

Vajame süsteemset, koordineeritud vastust oma kerksuse parandamiseks, ELi rangelt fokusseeritud majanduslikke ja diplomaatilisi jõupingutusi, et saada kontrolli alla igasugused katseid astuda välja bloki vastu, samuti vajame tungivalt vastumeetmete väljatöötamist, et hoida tulevikus ära provokatsioonid ja katsed külvata meie vahele usaldamatust ja erimeelsusi.“

Avalduse tekst inglise keeles

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Konverents „Kas Eesti maksusüsteem vajab muutmist?“

„Riigil on vaja tulevikus enam tulusid, et vastata vananeva ühiskonna vajadustele,“ ütles Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov. „Kui praegu moodustab tööjõu maksustamine poole Eesti maksutuludest, siis tööealise rahvastiku vähenedes see maksubaas väheneb. Lisaks vähendab tööjõumaksude laekumist ettevõtluse vormis töötamise üha laialdasem levik. Ajutiselt kasvab küll tulu keskkonnamaksudest, kuid keskkonnaheite vähenemisega kuivab seegi kokku.“

Arenguseire Keskuse prognoosi kohaselt on aastaks 2035 oodata 900 miljoni euro suurust haigekassa puudujääki, samuti tekib raskusi pensionisüsteemiga. „Kuigi pensionisüsteemi ei ähvarda puudujääk, saab oluliseks probleemiks pensionide piisavus,“ ütles Tea Danilov. „Et 2035. aastal moodustaks riiklik pension 40% keskmisest palgast, vajab pensionisüsteem juurde miljard eurot.“

Kulusid suurendab ka pikaajalise hoolduse alarahastus, mida rahvastiku vananemine veelgi süvendab. „Seda kõike arvestades peavad sotsiaalkaitse kulud aastaks 2035 kasvama tänasega võrreldes 2,5 miljardi euro võrra,“ ütles Tea Danilov.

Eesti maksusüsteemi tulevikuvõimaluste käsitlemiseks korraldab Arenguseire Keskus koostöös Riigikogu rahanduskomisjoniga 19. novembril veebikonverentsi „Kas Eesti maksusüsteem vajab muutmist?“. Konverentsil käsitletakse rahvusvaheliste ekspertide juhtimisel Eesti riigi võimalusi uute maksutulude leidmisel ja vananeva ühiskonna ühiste kulutuste rahastamisel.

Konverentsil astuvad üles Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar, Viini Majandusülikooli globaalse maksupoliitika keskuse direktor dr Jeffrey Owens, Soome Innovatsioonifondi Sitra juhtivspetsialist dr Saara Tamminen, Soome tehnoloogiatööstuste liidu maksukorralduspoliitika juht Maria Volanen, Rakendusuuringute Keskuse CentAR vanemanalüütik Dr Sten Anspal ja Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits.

Konverentsi aruteluringides astuvad üles AS-i Ekspress Grupp tegevjuht ja juhatuse esimees Mari-Liis Rüütsalu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts, Teenusemajanduse Koja juhatuse esimees ja AS Helmes partner ning tegevjuht Jaan Pillesaar, AS Infortar juhatuse esimees Ain Hanschmidt,  Alari Rammo Vabaühenduste Liidust ja Riigikogu liikmed Riina Sikkut (SDE), Aivar Kokk (Isamaa), Jürgen Ligi (Reformierakond) ja Erki Savisaar (Keskerakond).

Vaata programmi ja registreeru veebikonverentsile konverentsi veebilehel.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.

Rahanduskomisjon toetab riigieelarve baasseaduse muutmist

Rahanduskomisjoni esimehe Erki Savisaare sõnul optimeerivad muudatused riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia koostamise protsesse ning loovad paremad alused läbipaistvamaks ja selgemaks eelarvestamise protsessiks.

„Eelnõuga korrigeerime riigieelarve paindlikkuse reegleid, mis võimaldab riigieelarve detailsuse suurenedes säilitada siiski ülevaatlikkuse,“ ütles Savisaar. Ta selgitas, et riigieelarve seaduse muutmine on seotud menetluses oleva 2022. aasta riigieelarvega. „Muudame riigieelarve liigendust puudutavaid sätteid, mis teeb iga-aastase riigieelarve seaduse tegevuspõhise vaate detailsemaks.“ märkis Savisaar. Tema sõnul viime eelarve koostamise kaks astet täpsemaks – programmi tegevuse tasemele ning jälgime, et seletuskiri kataks kõik olulised eelarve eraldised.

Rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk pidas tähtsaks riigieelarve ja eelarvestrateegia protsessi ressursikulu vähendamist.

„Eelnõuga viime eelarveliste tulude ja kulude sisuliste ja detailsete arutelude arvu valitsuse tasandil aastas kahelt arutelult ühele ning riigieelarve strateegia ja riigieelarve dokumentide koostamise sügisesse,“ ütles Kokk. Ta lisas, et kevadel esitatakse jätkuvalt Euroopa Komisjonile stabiilsusprogramm eelarvepoliitiliste suundadega. Need on eelarvepositsioon, võlakoormus, tulu ja kulutasemed.

Riigieelarve seaduse muutmise eelnõuga sõnastatakse uue strateegilise arengudokumendina riigi pikaajaline arengustrateegia, mis loob õigusliku aluse poliitikavaldkondade terviklikule strateegiale „Eesti 2035“. Seaduse jõustumine on ette nähtud 1. detsembril 2021.

Rahanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (436 SE) Riigikogu täiskogu istungile 20. oktoobril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud:
 press@riigikogu.ee

 

Kultuurikomisjon toetas doktoriõppe reformimist

Plaanitavate muudatustega korraldatakse doktoriõpe ümber selliselt, et doktorandid oleksid alustavad teadlased, kes teevad oma tööandja juures teadustööd – tulemusena saavutatakse olukord, kus valdav osa doktorante on ülikoolis, teadus- ja arendusasutuses või ettevõttes seotud töölepinguga, mille põhisisu on teadus- ja arendustegevus doktoritööga samas valdkonnas ning kooskõlas doktorandi õppe- ja teadustöö kavaga. Samas säilib võimalus omandada doktorikraad sarnaselt praeguse süsteemiga.

Samuti asendatakse senine doktoranditoetus nooremteaduri töötasuga, muudetakse õppelaenu tingimusi õppurite jaoks soodsamaks ning kutsehariduse põhitoetuse määramist paindlikumaks. Senise doktoranditoetuse fondi arvelt eraldatakse ülikoolidele palgatoetust nooremteadurite palkamiseks.

Kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta sõnul on doktoriõppega hetkel seotud mitmeid murekohti, seejuures madal lõpetajate arv, ülemäärane töökoormus, doktorikraadiga inimeste koondumine kõrgharidussektorisse ning ebapiisav doktoranditoetus. „Selleks, et saaksime tegutseda teadmuspõhiselt, vajame rohkem doktorikraadile vastavate teadmiste ja oskustega inimesi. Eesti üliõpilaste huvi doktorantuuri astuda on aga vähenenud – ühiskonnas ei tunnetata sageli vajadust doktorikraadiga tippspetsialistide ja nende oskuste järele,“ rääkis ta.

Musta sõnul kujundatakse muudatuste tulemusel ümber doktorantide töötingimused, et võimaldada selget ja ühetaolist doktoriõppega seonduvate tööülesannete fikseerimist. „Loodetavasti väheneb seega doktoriõppe läbimise aeg ning suureneb lõpetamiseni jõudnute osakaal,“ lisas ta. „Samuti kasvab väljaspool akadeemiat doktoritöö tegemiseks sõlmitud töölepingute arv, mis aitab viia teadmust nii era- kui ka avalikku sektorisse.“

Komisjoni esimees rõhutas, et ümberkorraldustega ei tohi aga kaasneda doktoriõppe kvaliteedi langus.

„Vähesed võimalused erasektoris doktorikraadile vastavat ning konkurentsivõimeliselt tasustatud tööd leida vähendavad üliõpilaste motivatsiooni õpingud lõpetada või üldse doktorantuuri astuda,“ rääkis kultuurikomisjoni aseesimees Jaak Valge. „Samuti on probleemiks ebapiisavad toetused ning ülekoormus, mis sunnib doktorante õpingutes osalise koormusega osalema või pärsib teadustööle pühendumist,“ lisas ta. „Senine madal lõpetamiste ja doktorikraadi kaitsmiste määr viitab vajadusele doktoriõpe kiiremas korras Eesti ühiskonna vajadustele vastavalt ümber korraldada,“ rõhutas Valge.

Komisjoni aseesimees tõstatas ka küsimuse teadustegevuse institutsioonikesksusest. „Olukorras, kus doktoritöö valmib ettevõtte või asutuse vajadusi arvestades, on oluline kriitiliselt jälgida, et kannatama ei hakkaks doktorantide akadeemiline vabadus,“ lisas ta.

Muudatuste tulemusena hakkaks doktorant nooremteaduri ametikohal töötades saama doktoranditoetuse asemel töölepingu kohaselt nooremteaduri töötasu. Seeläbi suureneb doktorandi igakuine sissetulek ning tema usaldusväärsus krediidiasutuste silmis. Töölepinguline suhe võimaldab doktorandile tagada sotsiaalsed garantiid, näiteks iga-aastase tasustatud puhkuse, võimaluse saada haigushüvitist ning töötervishoiunõuete kohaldumise. Samuti muudetakse õppelaenu tagasimaksmine intressimäära alanemise tõttu soodsamaks, vähendatakse õppelaenu tagamisel nõutavate käendajate arvu senise kahe asemel ühele ning pikendatakse laenu tagasimaksmise algust.

Komisjon tegi ettepaneku võtta valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (420 SE) Riigikogu täiskogu päevakorda esimeseks lugemiseks 27. oktoobril.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 13. oktoobriks

Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad infotunnis rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus peaministri ülesannetes, kaitseminister Kalle Laanet ning siseminister Kristian Jaani.

Keit Pentus-Rosimannus vastab küsimustele vaktsineerimise, koroonakaose, omavalitsuste rahastamise, eelarve puudujäägi ning eelarvevalikute kohta.

Kalle Laanet vastab küsimustele vaktsineerimise mõjust riigikaitsele, Kaitseväe orkestri staatusest ning Eesti julgeolekust.

Kristian Jaani vastab küsimustele liikluskorralduse, liigse jõu kasutamise, piiri väljaehitamise, politsei vägivalla ning politsei tegevuse kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (361 SE) võetakse üle Euroopa Liidu direktiiv, millega täpsustatakse hoolduskohustusega töötajate ja ametnike õigust küsida paindlikke töö- või teenistustingimusi, näiteks osalist või paindlikku tööaega, kaugtöö tegemise võimalust jne. Õigus küsida paindlikke töötingimusi ei too tööandjatele ega ametiasutustele kaasa kohustust küsitud tingimusi võimaldada, kuid tööandja peab sellises olukorras oma keeldumist põhjendama. Lisaks sätestatakse hoolduskohustusega töötajale ja ametnikule täiendav kaitse töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ning pööratud tõendamiskoormus töölepingu ülesütlemise või teenistusest vabastamise vaidlustes.

Lisaks kaotatakse 13–14-aastase alaealisega töölepingu sõlmimisel 10 tööpäevane ooteaeg alaealise registreerimisest töötamise registris. Vastav kohustus jääb edaspidi kehtima vaid 7–12-aastaste töölevõtmisel. Muudatuse eesmärk on vähendada nii tööandjate kui ka Tööinspektsiooni töökoormust seoses 13–14-aastaste noorte tööle värbamisega. Muudatus aitab luua paindlikumaid töötamisvõimalusi, tagades samal ajal alaealiste efektiivse kaitse töösuhtes. Valitsuskabinet andis heakskiidu muudatusele 18. juunil 2020.

Samuti parandatakse 2018. aasta oktoobris vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatustega vastu võetud lapsepuhkuse regulatsiooni. Alates 1. aprillist 2022 tekib kõigil alla 14-aastase lapse vanematel õigus saada 10 tööpäeva lapsepuhkust iga alla 14-aastase lapse kohta. Seda hakatakse arvestama vanemahüvitise perioodi lõpust ning selle eest makstava tasu suurus on 50 protsenti lapsevanema keskmisest palgast.

Välja arendatakse tööelu infosüsteemi automaatne teavitussüsteem, mis informeerib nii tööandjat, registreeritud alaealist kui ka lapse seaduslikku esindajat konkreetse tööga seotud kohustuslikest tingimustest ning riskidest, millele tähelepanu pöörata.

Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (372 SE) laiendatakse turujärelevalveasutuste järelevalvepädevusi seoses e-kaubanduses müüdavate toodetega. Asutused saavad juurdepääsu sideandmetele, et neil oleks võimalus tuvastada veebilehe omanikke ja vajadusel piirata veebiliidesele juurdepääsu, nõuda infosisu eemaldamist või hoiatuse kuvamist. Muudatuste eesmärk on tagada võimalikult operatiivselt ohtlike toodete müügilt kõrvaldamine.

Samuti tõhustatakse järelevalvet kolmandatest riikidest pärit toodete üle. Selleks kehtestatakse ehitustoodete, isikukaitsevahendite, küttegaasi põletavate seadmete, mänguasjade Euroopa Liidu turul kättesaadavaks tegemisel uus nõue, mille kohaselt peab nende toodete puhul olema tootja poolt määratud Euroopa Liidus asutatud kontaktisik, kelle poole lisaküsimuste või probleemide korral pöörduda ning kes vastutab deklaratsioonide olemasolu, kontrolli ja vajadusel parandusmeetmete tegemise eest.

Piiriüleses koostöös võetakse Euroopa Liidu järelevalveasutuste vahel kasutusele digitaalne töökorraldus ja infovahetus. Täpsustatakse turujärelevalveasutuste pädevust liikluses kasutatavate kergliikurite ja avatud kategooria mehitamata õhusõidukite üle. Muudatuste kohaselt ei tee nende seadete turujärelevalvet mitte Transpordiamet, vaid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Samuti suurendatakse karistuste mõjutuse eesmärgil juriidiliste isikute vastutuse trahvisummat 3200 eurolt 32 000 euroni.

Esimene lugemine – seitse eelnõu:

Valitsuse algatatud riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (417 SE) luuakse paremad eeldused tsiviilressursside kasutamiseks iseseisva kaitsevõime ja liitlaste vastuvõtmiseks ning uuendatakse terviklikult riigikaitseliste sundkoormiste regulatsiooni.

Eelnõuga muudetakse asja sundkasutuse ja sundvõõrandamise määramine selgemaks ja vastav volitus antakse kaitseressursside ametile (KRA) ja kaitseväele või valitsuse volitatud täidesaatva riigivõimu asutusele. Praegune riigikaitseliste sundkoormiste seadus tunnistatakse kehtetuks ja koormistega seonduv sätestatakse riigikaitseseaduses.

Valitsuse algatatud maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (418 SE).

Eelnõuga tehakse seadustes muudatused, et aidata lõpetada maareform ja vähendada riigi koormust maareformi käigus sõlmitud lepingute haldamisel. Tänavu märtsiks on Eestis reformimata veel vähemalt 22 500 maaüksust, mille pindala ulatub 19 000 hektarini.

Eelnõuga lahendatakse maareformist edasikandunud probleeme.  Seletuskirjas tuuakse näitena, et maareformi käigus tekkis kinnisasjade vahele suurel hulgal iseseisva kasutusvõimaluseta maatükke ja ribasid, millest kehtiva õiguse järgi tuleks moodustada eraldi kinnisasi. Muudatuste tulemusel lahendatakse need maakorraldustoimingu käigus ja eraldi kinnisasju ei moodustata. Selle tulemusel on erastatud või tagastatud maade omanikel neid lihtsam liita olemasolevate kinnisasjadega. See muudab lihtsamaks ka kinnisasja osa avalikes huvides omandamist. Muudatusega vähenevad maa omandamise kulud ja kiireneb maa omandamise tempo, mis on oluline eelkõige taristuobjektide rajamisel.

Maareformi käigus on võimaldatud tasuda maa ostuhind järelmaksuga selliselt, et omandatav kinnisasi koormatakse hüpoteegiga Eesti Vabariigi kasuks. Muudatusega korrastatakse ja kaasajastatakse riigi kasuks seatud hüpoteekide ja väljaostuvõlgadega seotud regulatsiooni.

Eelnõuga luuakse muu hulgas võimalus kortermajade aluse maa reformimiseks siis, kui eluruumi omanik ei ole tähtaegselt esitanud avaldust. Riigivaraseaduse muudatustega võimaldatakse suur osa maareformi käigus hoonestusõigusega koormatud kinnisasjadest võõrandada ehitise omanikele.

Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (437 SE) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (sidedirektiiv).

Seletuskirjas märgitakse, et võrreldes 2002. aastaga, mil liberaliseeriti telekommunikatsiooni turg ja võeti vastu uus õigusraamistik, on elektroonilise side turg (sideturg) kiiresti edasi arenenud ja elektroonilise side sektor (sidesektor) on muutunud majanduselu tähtsamaks osaks. Sidesektor on digitaalmajanduse võimaldaja. Sellega koos on muutunud ka elektroonilise side teenuse (sideteenus) tarbijate käitumisharjumused, üha enam kasutatakse traditsiooniliste sideteenuste (telefoni- ja mobiiltelefoniteenus) asemel andmesidel põhinevadi uusi teenuseid nn OTT-teenuseid (Over The Top teenus), mis pakuvad traditsioonilistele sideteenustele sarnaseid teenuseid. OTT-teenused on näiteks Skype, WhatsApp, Viber jt. Selleks, et tagada samaväärne tarbijate õiguste kaitse, nagu on traditsiooniliste sideteenuste puhul, ka OTT-teenustele, laiendatakse sideteenuse mõistet selliselt, et sideteenuse alla kuuluvad ka OTT-teenused. Selle tulemusena koheldakse kõiki sideturul tegutsevaid elektroonilise side teenuse ettevõtjaid (sideettevõtja) võrdselt ehk teisisõnu allutatakse sideregulatsiooni alla kõik sideturul tegutsevad sideettevõtjad.

Eelnõuga suurendatakse tarbijaõigusi, seda eelkõige sideteenuse lepingu lepingueelse teabe ja lepingu lühikokkuvõtte esitamise näol. Lepingueelse teabega antakse tarbijale võimalikult üksikasjalik ülevaade pakutavast sideteenusest, mis peaks ära hoidma arusaamatusi lepingus sätestatud sideteenuse ja reaalsuse vahel. Lepingu lühikokkuvõttega antakse tarbijale ülevaade kõige olulisematest punktidest sidelepingus – sideteenuse kirjeldus, tasu, lepingu tähtaeg, pikendamine, lõpetamine jne.

Ühtse Euroopa Liidu sideturu tagamise eesmärgil ühtlustatakse EL-is raadiosagedusalade kasutusele võtmise eeskirjad, sealhulgas sätestatakse ühtsed tähtajad uute raadiosageduste kasutuselevõtuks.

Eelnõuga soodustatakse väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude ehitamise eesmärgil väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurepääsupunktide kasutuselevõttu riigi või kohaliku omavalituse üksuse omandis või kasutuses ehitisele (nt avalikud ehitised, tänavalambid, valgusfoorid jne). Tulenevalt tehnoloogiast vajavad väga suure läbilaskevõimega sidevõrgud suurel hulgal väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurdepääsupunktide kasutuselevõttu, mis tagavad sidevõrgu kättesaadavuse ja katkematu leviala. See muudatus sätestatakse ehituseadustiku muudatusega.

Eelnõuga täpsustakse nõudeid sidevõrkude riist- ja tarkvara kasutamisele, et nende kasutamine ei ohustaks riigi julgeolekut.

Valitsuse algatatud sadamaseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (425 SE).

Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastav direktiiv, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi, millega tunnistatakse kehtetuks varasem vastav direktiiv.

Kasutusele võetakse mõiste „laevajäätmed“, mis hõlmab kõiki jäätmeid, sealhulgas lastijäätmeid, mis tekivad veesõiduki töö käigus või lastimis-, lossimis- ja koristustööde ajal. Muudetakse ka laevade kohustust laevajäätmetest teavitamisel ja laevajäätmete üle arvestuse pidamisel.

Laevajäätmete mõiste alla hõlmatakse kutselise kalapüügi käigus passiivselt püütud jäätmed, mis kalapüüdmise käigus nende püügivahendisse jäävad, näiteks mahajäetud kalapüügivahendid ja muu meres leiduv prügi. Nende üleandmise eest ei tohi võtta sadamas eraldi tasu, vaid neid saab üle anda sadamatasu hulka arvestatud laevajäätmete vastuvõtmise tasu arvelt. See muudatus peaks soodustama kutselisel kalapüügil püütud jäätmeid tagasi merre viskamise vältimist.

Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõuga (426 SE) võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastav direktiiv, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta tehtud muudatusi.

Muudatusega suurendatakse läbi aktiivsete võrguteenuse kasutajate regulatsiooni hajatootmise võimalusi. See annab tarbijatele võimaluse aktiivsemalt elektriturul osaleda ning saada kasu eelkõige oma tarbimisharjumuste muutmisest. Nähakse ette ka energiakogukondade loomise, arendamise ja haldamisega seotud regulatsioon, samuti agregeerimise ja tarbimiskaja regulatsioon, et suurendada võrkude paindlikkust ja tarbijate energiatõhusust.

Võrguettevõtjatele nähakse ette kohustus soetada turult pakkumismenetlusega paindlikkusmehhanisme. Samuti seab eelnõu tingimused võrguettevõtjale arendamaks elektrisõidukite turupõhiseid laadimisvõrke.

Valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (422 SE) tehakse kehtivatesse finantssektori õigusaktidesse muudatused, mis on seotud Euroopa Liidu õigusaktide rakendamise ja ülevõtmisega.

Esiteks nähakse ette alused, mille kohaselt ühisrahastusteenuse osutajad saavad hakata Finantsinspektsioonilt tegevusluba taotlema ja Finantsinspektsioon saab hakata nende üle järelevalvet teostama. Antud muudatus puudutab üksnes ettevõtetesse investeerimisvõimalusi pakkuvaid ühisrahastusplatvorme, kes saavad tegevusluba taotlema hakata alates 21. novembrist. Lisaks nähakse ette alused, mille põhjal hakkavad ühisrahastusteenuse osutajad maksma Finantsinspektsioonile järelevalvetasu.

Teiseks saab Finantsinspektsioon volituse teha järelevalvet teabe üle, mida pangad jt finantsturuosalised esitavad keskkonnasäästlikkuse ja jätkusuutlikkusriskide kohta.

Kolmandaks täpsustatakse seda, mis infot tuleb välismaistele börsifirmadele anda nende Eestis asuvate aktsionäride kohta ning millist teavet jagada nende ettevõtete Eestis asuvatele aktsionäridele.

Valitsuse algatatud 2021. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (431 SE).

Eelnõu on koostatud kooskõlas riigieelarve seadusega, mille kohaselt võib valitsus riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata algatada mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu.

Arvestades, et 2021. aasta riigieelarve seadus on koostatud eelmise aasta sügisel ning osa rahastamisvajadusi on muutunud, on otstarbekas riigiasutuste poolt seatud eesmärkide tõhusamaks saavutamiseks algatada riigieelarve muutmine. Muudatusettepanekutega muudetakse kulude ja investeeringute vahelist jaotust.

Sündmused

Kell 12 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Moldova suursaadiku Ion Stavilaga.

Kell 14 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Gruusia parlamendi väliskomisjoni esimehe Nikoloz Samkharadzega.

Kell 15 – kultuurikomisjoni esimees Aadu Must kõneleb Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Kas kõrgharidus seisab pöörde lävel?“. Registreeruda saab siin.

Kell 15.30 – Eesti-Georgia parlamendirühma esimees Maria Jufereva-Skuratovski ja liige Raivo Tamm kohtuvad Georgia parlamendi väliskomisjoni esimehe Nikoloz Samkharadzega.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Menetlusse võeti eelnõu tulumaksuseaduse muutmiseks

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi 11. oktoobril algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (465 SE).

Eelnõu näeb ette tõsta maksuvaba tulu alampalgani, et 2022. aastast on kuine maksuvaba tulu 654 eurot ning aastas 7848 eurot. Seletuskirjas märgitakse, et maksuvaba tulu kasv parandab madalapalgaliste toimetulekut, suurendab motivatsiooni töötada ja tööturul püsida ning vähendab koormust sotsiaalsüsteemile. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 12. oktoobril algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (466 SE). 

Eelnõu näeb ette suurendada alates 1. jaanuarist 2023 pensioni baasosa ja rahvapensioni 20 euro võrra. Pensioni baasosa suurus on praegu 235 eurot. See on kõikidel pensionäridel võrdne, baasosale lisandub staažiosa, kindlustusosa ja ühendosa, mis on igal inimesel erinev sõltuvalt tema tööstaažist ja sissetuleku suurusest. Pärast 1.jaanuari 2023 baasosa suurendamist oleks 44-aastase staažiga pensioni suurus ca 611 eurot. Alates 1. aprillist 2021 on sama pika staažiga pensioni suurus 552,38 eurot. Rahvapensioni määr on praegu 255,18 eurot. Rahvapension on mõeldud inimestele, kel ei ole vanaduspensionieas piisavalt pensionistaaži (15 aastat). Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 12. oktoobril algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (467 SE).

Eelnõu näeb ette laiendada kõrgendatud piirmääras hambaravi hüvitist saavate isikute sihtrühma registreeritud töötute ja toimetulekutoetust saavate isikutega. Praegu saavad kõrgendatud piirmääras hüvitist (85 eurot aastas 15 protsendilise omaosalusega) üle 63-aastased isikud, töövõimetuspensionärid, vanaduspensionärid, osalise või puuduva töövõimega isikud, rasedad ja alla üheaastase lapse emad ning isikud, kellel on suurenenud vajadus hambaraviteenusele seoses tema haigusega või osutatud tervishoiuteenusega.

Edaspidi on kõrgendatud piirmääras hambaravihüvitist õigus saada isikutel, kes on töötukassas töötuna arvel ja neil, kes on hambaravi saamise kuule eelneva kahe kalendrikuu jooksul saanud toimetulekutoetust. Seaduse kavandatud jõustumisaeg on 1. jaanuar 2022. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 12. oktoobril algatatud kogumispensionide seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (468 SE).

Eelnõuga luuakse III sambasse uus tähtajalise pensioni maksmise lahendus – täiendav fondipension. Väljamakseid tehakse vabatahtlikest pensionifondidest ja kui isikul on osakuid erinevates pensionifondides, võetakse osakuid tagasi kõigis tema fondides. 

Tegemist on II samba fondipensionile analoogse pensioni maksmise skeemiga. Pensionile jäädes määratakse tähtaeg ehk see, kui kaua soovitakse pensioni saada, ja pensioni maksmise sagedus. Seejärel hakkab pensionikeskus tegema pensionifondidest väljamakseid, jagades isikule kuuluva osakute arvu pensioni saamise perioodiga ja arvestades pensioni väljamaksmise sagedust. Arvesse võetakse kõik pensionifondid, mille osakuid pensionile läinud isikul on.

Seletuskirjas märgitakse, et Statistikaameti keskmiselt elada jäänud aastate alusel määratud või sellest pikema tähtajaga pensioni väljamaksete maksuvabastus jõustus juba 1. jaanuaril 2021. Seni on seda soodustust olnud võimalik kasutada vaid III samba kindlustuslepingute puhul, sest vastav toode väljamakseteks vabatahtlikest pensionifondidest puudus. Uuest aastast saavad III sambast pensionile jäävad inimesed nüüd muude pensioni saamise viiside kõrval valida ka tähtajalist pensioni vabatahtlikest pensionifondidest.

Eelnõuga tehakse muudatusi ka seoses II sambaga.

Esimene muudatus puudutab II samba maksete tasumist olukorras, kus tööandjal on tekkinud maksuvõlad. Üldise ettemaksukonto arvestuse loogika kohaselt kasutakse tasutud summasid kohustuste täitmiseks nende tähtpäevade järgi. Maksukorralduse seaduses eraldatakse II samba maksed üldisest kohustuste täitmise järjekorrast, mis tagab maksete kiirema jõudmise II sambasse, kui tööandjal on varasemast üleval muid maksuvõlgu. Samal tähtpäeval tekkivate nõuete tasumise järjekorras on II samba makse küll juba ka kehtiva seaduse kohaselt esimesel kohal, kuid juhul, kui enne selle makse tähtpäeva on tööandjal varasema kuupäevaga kohustusi, täidetakse praegu esmalt need. Ühtlasi muudetakse eelnõuga ajatamist puudutavaid sätteid ja II samba makset ajatada ei lubata.

Teine II sambaga seonduv muudatus puudutab investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvaralt teenitud tulu maksustamise erandit, millesse on varasemalt jäänud lisamata viide II samba pensioni investeerimiskontole. II samba puhul maksustatakse väljamakse (va eluaegne või vähemalt keskmiselt elada jäänud aastatele jaotatud tähtajaline pension, mis on tulumaksuvabad), mistõttu ei peaks investeeringutelt teenitud tulu puhul ka siin toimuma vahepeal selle maksustamist. Eelnõuga tehakse vastav parandus tulumaksuseaduses. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 12. oktoobril algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (469 SE).

Eelnõu näeb ette kehtestada pensioniealistele inimestele keskmise vanaduspensioni ulatuses tulumaksuvabastus.

Eelnõuga nähakse ette, et üldist maksuvaba tulu ei kohaldata edaspidi vanaduspensioniikka jõudnud inimestele. Selle asemel saavad nad vanaduspensioniealise maksuvaba tulu kuni keskmise vanaduspensioni ulatuses sõltumata vanaduspensioniealise tulu suurusest. Esmalt rakendab maksuvaba tulu Sotsiaalkindlustusamet, seejärel Pensionikeskus. Kui isiku pension ja kohustusliku kogumispensioni väljamaksed on vanaduspensioniealise maksuvabast tulust väiksemad, saab vanaduspensioniealise maksuvaba tulu jääki kasutada muu tulu, näiteks palga puhul. Selleks peab pensionär esitama avalduse tulumaksu kinnipidajale ehk isikule, kes teeb talle väljamakseid.

Vanaduspensioniealise maksuvaba tulu rakendamise õigus on kõikidel vanaduspensioniikka jõudnud inimestel sõltumata pensionäri staatusest ja pensioniliigist. Seega saavad vanaduspensioniealise maksuvaba tulu maha arvata ka inimesed, kes on oma pensioni edasi lükanud.

Kui isik jõuab vanaduspensioniikka maksustamisperioodi jooksul, saab ta õiguse kasutada vanaduspensioniealise maksuvaba tulu terve maksustamisperioodi eest, st 12 kordset kuu määra nagu on ka üldise maksuvaba tulu korral.

Keskmise vanaduspensioni suurus tulumaksuseaduse tähenduses kehtestatakse maksustamisperioodiks vastava aasta riigieelarve seadusega. Aastal 2023 on keskmine vanaduspension rahandusministeeriumi suveprognoosi kohaselt arvestades 2023. aasta 20 eurose erakorralise pensionitõusuga 654 eurot.

Eelnõuga säilitatakse ka puuduva töövõimega isikutele mõeldud kohustusliku ja täiendava kogumispensioni väljamaksete tulumaksuvabastus, kui nad jõuavad vanaduspensioniikka. Selleks vabastatakse tulumaksust kohustusliku ja täiendava kogumispensioni väljamakseid, mida tehakse isikule, kellel oli puuduv töövõime vahetult enne vanaduspensioniikka jõudmist. Hetkel ei maksustata väljamakseid isikutele, kellel on tuvastatud puuduv töövõime. Kui need isikud jõuavad vanaduspensioniikka, ei määrata neile enam puuduvat töövõimet, mille tulemusena jäävad nad tulumaksuvabastusest ilma. Kavandatud muudatus tagab, et puuduva töövõimega isikutele mõeldud tulumaksuvabastus säilib ka siis, kui nad jõuavad vanaduspensioniikka.

Seadus on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2023, puuduva töövõimega isikute tulumaksuvabastust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud:
 press@riigikogu.ee

 

 

 

 

Riigikogus kõneldi Sidusa Eesti arengukavast aastani 2030

Arengukava ja selle menetlust tutvustasid kultuuriminister Anneli Ott ning kultuurikomisjoni liige Signe Kivi.

Kultuuriminister Anneli Ott tõdes, et kuigi ühiskonna lõimumine on olnud järjepidev, mõistmist ühiskonnas on rohkem ning eri rahvusest inimeste riigiidentiteet on tugev, on keelepõhine eraldatus ja sellest tingitud ebavõrdsus endiselt suur. Ebavõrdsus ning ühistunde puudumine võib aga ministri hinnangul kaasa tuua ühiskonna polariseerumise ning suurendada väärtuskonfliktide tekkimise tõenäosust eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste vahel.

Ministri sõnul on järgmistel aastatel kohanemis- ja lõimumispoliitikas kavas toetada omavalitsusi, kellel tekib võimalus ja võimekus lõimumisse rohkem panustada. Ott rõhutas, et tuleb kujundada ühine, arusaadav ning usaldusväärne kommunikatsiooniruum, samuti on vältimatu digipööre. Ühtlasi tuleb rohkem soodustada ühtekuuluvustunnet toetavate kontaktide loomist ning tagada inimestele võimalus parandada eesti keele oskust. „Nii jõuame suurema tõenäosusega sidusama ja stabiilsema ühiskonnani,“ rääkis Ott. „See on niisugune Eesti, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi, neile on loodud võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks.“

Võtmeküsimuseks on kultuuriministri hinnangul kodanikuühiskond, kelle mõju tuleb suurendada, seejuures toetades ka vabaühenduste arengut. „Kodanikuühiskond on sidusa ja kaasava ühiskonna üks alustalasid. See on riigi kestlikkuse ja turvalisuse pant,“ ütles Ott. Ministri sõnul ei kaasata ega võimestata omavalitsustes kogukondi süsteemselt ja igapäevaselt. Seetõttu soovitakse ellu viia kohalikele omavalitsustele ja kogukondadele suunatud koosloome arendamise programm, mille tulemuste põhjal töötatakse välja kogukondade koosloome mudel.

Probleemina tõi minister esile ka püsiannetajate väikest osakaalu Eesti ühiskonnas ning kutsus üles otsima viise, kuidas annetamist veelgi enam soodustada.

Üheks järgmise kümne aasta olulisemaks ülesandeks pidas minister Eesti identiteedi edendamist ja hoidmist välisriikides. Ta märkis, et välismaal elavad eestlased on vaatamata asukohale sidusa Eesti ühiskonna osa – selleks, et kontakt Eestiga ei kaoks, tuleb jätkata välismaal elava eestlaskonnaga suhtlemist ja nende süsteemset kaasamist. „On oluline, et välismaal elavad inimesed säilitaksid oma Eesti identiteedi, tunneksid meie riigi tuge ja saaksid võimalusel Eesti ühiskonnaelus osaleda. Ainult siis saavad nad aidata meie riiki tutvustada ja kinnistada selle head mainet, aidates seeläbi kaasa Eesti majanduse ja julgeoleku tagamisele,“ märkis Ott.

Ta lisas, et suuri samme tuleks astuda eestlaste kodumaale tagasipöördumise lihtsustamiseks.  „Sujuvaks naasmiseks ja Eesti eluga kohanemiseks tagame tagasipöördumist toetatavad teenused, koondame teadmised tagasipöördujate kohta ning suurendame teadlikkust ühiskonnast. Kaasame rohkem kohalikke omavalitsusi ning parandame nende suutlikkust tagasipöördujate toetamisel,“ ütles Ott.

Minister tõi arengukava sõlmteemana esile ka digipööret. Ta ütles, et Eesti e-riigi süda on nutikas rahvastikuarvestus, mis toetab sidusat ühiskonda, aga kahtlemata ka kõiki teisi riigielu valdkondi. Kultuuriministri sõnul on rahvastikuregistri tarkvara vananenud ega võimalda tänapäevaste teenuste loomist ja arendamist, samuti ei taga praegused andmekorjeprotseduurid kasutajate ootustele vastavat andmete kvaliteeti. Ta märkis, et arengukavaga soovitakse käia tehnoloogia arenguga kaasas, arvestada inimeste muutuvate vajaduste ja harjumustega ning teha kõigi asjaajamine lihtsamaks. Kodaniku jaoks kõige tuntavama muutusena tõi minister seejuures esile plaani luua enam sündmusteenuseid, mille puhul saab inimene elusündmuse puhul riigiga asjad aetud ühe suhtluskorraga ja pigem automaatselt. Näiteks abieluavaldust esitades saab seega taotleda uued isikut tõendavad dokumendid või lapse sünni e-teenuse kasutamisel saab sünd kohe registreeritud.

Kultuurikomisjoni liige Signe Kivi andis ülevaate kultuurikomisjoni, väliskomisjoni ja õiguskomisjoni ühisel istungil toimunud arutelust.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jüri Jaanson (RE), Jaak Valge (EKRE), Marko Šorin (K), Eduard Odinets (SDE), Heiki Hepner (I), Tarmo Kruusimäe (I), Peeter Ernits (EKRE) ning Paul Puustusmaa (EKRE).

Riigikogu menetlusest langes välja üks eelnõu

Riigikogu liikme Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (393 SE) sooviti tagada Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest nõukogu liikmete nimetamise suurem sõltumatus poliitilisest protseduurist.

Eelnõuga oleks muudetud nõukogusse ERRi tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate nimetamise regulatsiooni. Kehtiva seaduse kohaselt nimetab ERRi tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest nõukogu liikmed ERRi nõukogusse Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul. Eelnõu kohaselt oleks loodud süsteem, kus nõukogusse nimetavad liikme seaduses nimetatud asutused, institutsioonid või esindusorganisatsioonid – Rektorite Nõukogu, Ajakirjanike Liit, Tööandjate Keskliit ja Advokatuur.

Riigikogu liikmetest nõukogu liikmete nimetamise korraldus oleks jäänud eelnõu kohaselt muutmata – Riigikogu nimetab ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Mihhail Stalnuhhin (K), Peeter Ernits (EKRE) ning Eduard Odinets (SDE).

Kultuurikomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 64, vastu 12 ning erapooletuks jäi üks Riigikogu liige. Seega lükati eelnõu tagasi ja see langes menetlusest välja.

Istungi stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee