Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu kiitis heaks automaksu kehtestamise

Riigikogus vastu võetud valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse (364 SE) kohaselt kehtestatakse Eestis alates järgmise aasta algusest kaheosaline mootorsõidukimaks.

Maks hakkab koosnema esiteks osast, mida tasub mootorsõidukiomanik igal aastal liiklusregistris registreeritud sõidukitelt. Sõiduautode mootorsõidukimaksu määr hakkab koosnema baasosast, CO2 eriheite osast ja täismassi osast. Teiseks tuleb sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimisel maksta mootorsõiduki registreerimistasu.

Mootorsõidukimaksu eesmärk on suunata inimesi tegema uue sõiduki soetamisel keskkonnasäästlikuma valiku ning toetada vanade autode lõpuni kasutamist. Maks muudab sõiduautode soetamise ja omamise praegusega võrreldes 5–15 protsenti kallimaks.

Seaduse kohaselt on mootorsõidukimaksust ja registreerimistasust vabastatud alarmsõidukid, eraisikutele kuuluvad sõidukid, mis on ümber ehitatud või kohandatud puuetega inimesele kasutamiseks, ning välisesinduste sõidukid vastavalt välislepingutele. Mootorsõidukimaksu hakkab seaduse järgi koguma Maksu- ja Tolliamet ning registreerimistasu Transpordiamet.

Registreerimistasu tuleb maksta ka Eesti liiklusregistris juba arvel olevate sõidukite esimesel omanikuvahetusel, eeldusel, et selle sõiduki eest pole varem registreerimistasu makstud. Registreerimistasu suurus jääb keskmiselt alla kümne protsendi sõiduki ligikaudsest väärtusest. Registreerimistasu määrad tõusevad seaduse järgi 2028. ja 2031. aastal.

Registreerimistasu ei tule maksta sõiduki liisingufirmalt väljaostmisel ja oma nimele kandmisel ning päranduseks saadud sõiduki oma nimele registreerimisel. Nende puhul rakendub registreerimistasu järgmise müügitehingu korral. Kuni kümne aasta vanustele sõidukitele, mis viiakse riigist välja, on võimalik taotleda registreerimistasu tagastamist. Nii registreerimistasu kui ka mootorsõidukimaksu suurust vähendab sõiduki vanus – seda nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute ning nii sõiduautode kui ka kaubikute puhul.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Andrei Korobeinik Eesti Keskerakonna, Aivar Kokk Isamaa, Annely Akkermann Eesti Reformierakonna ja Toomas Uibo Eesti 200 fraktsiooni nimel.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 57 ja vastu 28 Riigikogu liiget.

Ülevaade kohtukorraldusest

Riigikogu ees andis ülevaate kohtukorraldusest Riigikohtu esimees Villu Kõve, kelle sõnul kohtusüsteem üldiselt toimib, tagatud on erapooletu õigusemõistmine ja kohtuasjade lahendamine, üldjuhul ka mõistliku aja jooksul. Ta nentis aga, et süvenenud on eelmiselgi aastal esile toodud murettekitavad tendentsid kohtuasjade lahendamise aeglustumisel.

Rääkides menetlustähtaegadest ütles Kõve, et üldiselt on need võrreldes eelmise aastaga pikenenud. Näiteks on pikenenud tsiviilasjade lahendamise keskmine menetlusaeg maakohtus, samuti kriminaalasjade üldmenetlus maakohtus, kuigi süüteoasjade arv on vähenenud. Kõige murettekitavam on olukord Kõve sõnul haldusasjade hulgas, mille arv on kasvanud ja menetlusaeg pikenenud. Kõige suurem murekoht on seejuures ringkonnakohtud.

Riigikohtu esimehe sõnul on kohtute menetlustempo ja jõudlus tasapisi halvenemas. „Üldiselt tunnetavad kohtunikud, et põhjuseks on asjade muutumine üha keerukamaks ja mahukamaks. Haldusasjades lisandub sellele kohtusse pöördumiste arv, mida soodustavad muu hulgas väga madalad riigilõivud ja menetluse kaotamise puhul ka riski puudumine kanda vastaspoole riigiasutuse menetluskulusid. Töökoormust mõjutavad ka puudustega esitatud menetlusdokumendid, õigusabi vähene kättesaadavus ja halb kvaliteet,“ lausus Kõve.

Ta lisas, et oluliseks töökoormuse kasvu põhjuseks on ka jätkuv põlvkonnavahetus. „Pensioneeruvatele kohtunikele peatatakse aegsasti asjade jagamine ja nad lahendavad oma viimasel tööaastal neid väheseid asju, kuna meil on arusaam, et kui inimene kohtunikuametist läheb, pärast seda ta ühtegi allkirja anda ei saa,“ sõnas Kõve. „Uued kohtunikud, kes ametisse tulevad, töötavad alguses paratamatult osakoormusega ja vajavad sisseelamiseks aega. Nagu üha enam tundub, ei saa neilt ka alati oodata eelmise põlve kohtunike töötempos püsimist.“

Riigikohtu esimees avaldas lootust, et saadikud on seadusandjana valmis andma oma panuse kohtusüsteemi tõhustamisse, seda nii seadusemuudatuste kui ka eelarveliste otsustega.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kalle Laanet Eesti Reformierakonna, Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel.

Riigikogu võttis vastu veel kaheksa seadust ja ühe otsuse

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) (415 SE), mille kohaselt tõuseb karistusseadustikus sätestatud rahatrahvi määramise aluseks oleva trahviühiku suurus 2025. aasta algusest kaks korda ehk neljalt kaheksale eurole. Trahviühiku suurust pole muudetud üle 20 aasta.

Trahvi suuruse arvutamine muutub seaduse kohaselt paindlikumaks, kuna väärteo eest saab määrata praeguse vähemalt kolme ühiku asemel trahvi ka ühe trahviühiku ulatuses. Väärteo eest kohaldatav maksimaalne trahvisumma tõuseb 1200 eurolt 2400 eurole.

Samas luuakse erand alaealistele, kellele trahvi määrates või mõistes tuleb lähtuda poolest rahatrahvi suurusest. See tähendab, et kui seadus näeb suurima lubatud karistusena ette kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahvi, siis alaealisele on sama rikkumise eest võimalik määrata kuni 150 ühiku suurune trahv.

Liiklusseaduses sätestatakse, et lubatud sõidukiiruse ületamisel on hoiatustrahvi arvutamise aluseks senise viie euro asemel seitse eurot. Sellega seoses kasvab kirjalikus hoiatamismenetluses lubatav maksimaalne hoiatustrahv 300 eurolt 420 eurole. Lühimenetluses kohaldatav maksimaalne mõjutustrahv kasvab 160 eurole, samas luuakse seadusega võimalus taotleda ka mõjutustrahvi ositi tasumist.

Läbirääkimistel võtsid sõna Anastassia Kovalenko-Kõlvart Eesti Keskerakonna, Kert Kingo Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Liisa Pakosta Eesti 200 fraktsiooni nimel.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 58 ja vastu 24 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (356 SE) võetakse üle Euroopa Liidu direktiivist tulenevad taastuvenergia edendamist soodustavad põhimõtted ja kohustused, mis aitavad saavutada ELi energiapoliitika eesmärki suurendada säästliku ja taastuva energia kasutamist. Muudatused puudutavad eelkõige biomassist biokütuseid, vedelaid biokütuseid või biomassikütuseid tootvad või energia tootmiseks kasutavad ettevõtteid. Valdav osa direktiivist on Eesti õigusruumi üle võetud aastal 2022.

Euroopa Komisjoni põhjendatud arvamusele tuginedes sätestatakse seaduses direktiivist tulenevad lisatingimused, mille alusel arvestatakse toodetud energia taastuvenergiaks ja makstakse toetusi. Peale selle tuuakse seadusega õigusesse täpsed terminid, mis tähistavad taastuvenergia tootmise, tarbimise või tarnimisega seotud mõisteid.

Läbirääkimistel võttis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel sõna Rain Epler.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 61 ja vastu 19 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud krediidiinkassode ja -ostjate seadus (376 SE) reguleerib krediidilepingutega tegelevate inkassofirmade ja nendega seotud isikute tegevust ning võtab inkassofirmade tegevuse Finantsinspektsiooni kontrolli alla.

Seaduse jõustumisel peavad inkassofirmad hakkama taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusluba ning inspektsioon saab volituse teha krediidiinkassode üle järelevalvet. Lisaks annab seadus inspektsioonile erinevad sanktsioneerimisvõimalused, alates ettekirjutuse tegemisest kuni väärteomenetluseni. Karistusmäärade maksimumsuurus füüsilise isiku puhul saab olema 100 000 eurot ja juriidilise isiku puhul üks miljon eurot.

Seadusega nähakse ette, et inkassofirma minimaalne kapitalinõue on 25 000 eurot, ja sätestatakse reeglid, kuidas krediidiinkasso peab võlglastelt laekunud vahendeid hoidma. Samuti nähakse krediidiinkassode juhtidele ja omanikele ette usaldusväärsuse nõuded, sealhulgas kehtestatakse nõue, et krediidiinkasso juhiks ei saa olla varem liigkasuvõtmisega tegelenud inimene.

Seaduse reguleerimisalasse kuuluvad sellised inkassofirmad, mis tegelevad pankade või teiste krediidiandjate laenudest tulenevate võlgade sissenõudmisega või nende ülesostmisega. Eelduste kohaselt hakkab seadus kohalduma suuremale osale Eesti inkassoturust, hinnanguliselt seitsmele-kaheksale Eestis tegutsevale inkassofirmale.

Läbirääkimistel võtsid sõna Eduard Odinets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Andrei Korobeinik Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 75 Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks.

Valitsuse algatatud liikluskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (400 SE) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu liikluskindlustuse direktiivi muudatused.

Seaduse kohaselt tuleb kindlustama hakata kergliikureid, mille kiirus ulatub üle 25 kilomeetri tunnis või üle 14 kilomeetri tunnis, kui sõiduk kaalub üle 25 kilogrammi. Kindlustatud peab olema iga sõiduk, mis liigub maismaal üksnes mootori jõul. Erand tehakse mootoriga ratastoolidele ja üksnes piiratud alal kasutatavatele sõidukitele nagu murutraktorid. Selleks, et lihtsamini aru saada, kas sõidukile laieneb kohustuslik liikluskindlustus või mitte, plaanib Eesti Liikluskindlustuse Fond teha veebi abimaterjali.

Lisaks kergliikurite kindlustamise nõudele võetakse Eesti õigusesse üle põhimõte, et kui kindlustusselts läheb pankrotti, peab igas liikmesriigis olema garantiifond, mis hüvitab kahjud maksevõimetu ühingu eest. Eestis saab selleks Eesti Liikluskindlustuse Fond, kes kogub maksejõuetuse katteks vahendeid kindlustusseltsidelt.

Seadusega tõusevad ka maksimaalselt hüvitatavate kindlustussummade piirmäärad: asjakahju korral 1,2 miljonilt 1,3 miljonile eurole ja isikukahju korral 5,6 miljonilt 6,45 miljonile eurole. Seletuskirja järgi on Eesti keskmine asjakahju ligikaudu 2200 ja isikukahju 4200 eurot. Eesti läbi aegade suurim liikluskindlustuse kahju on aastast 2018 summas 5,6 miljonit, millest isikukahju oli 5,4 miljonit eurot.

Riigikogu otsustas menetluse käigus teha eelnõusse muudatuse, mis võimaldab liiklusõnnetuses kannatanutel teada saada seni määratud mittevaralise kahju hüvitiste suurused. Praegu on sellisele võrdlevale statistikale ligipääs kindlustusandjatel, ent kannatanutel mitte. Seega on kannatanud praegu ebavõrdses infomonopoli olukorras.

Läbirääkimistel võttis Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna Anastassia Kovalenko-Kõlvart.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 68 Riigikogu liiget.

Õiguskomisjoni algatatud turvategevuse seaduse muutmise seaduse (413 SE) eesmärk on lahendada tänavu 1. juulil jõustuvas turvategevuse seaduses tuvastatud kitsaskohad. Seadusega jäetakse turvategevuse seaduse kohaldamissalast välja need siseturvakorraldajad, kes pole palganud turvatöötajat ega turvaettevõtjat, vaid kasutavad oma vara valvamiseks üksnes tehnilisi vahendeid ja enda töötajaid. Muudatuse kohaselt ei pea nad edaspidi vastama turvaettevõtjatega samadele nõuetele, sealhulgas omama eriväljaõpet.

Teine muudatus näeb ette, et kehtima jääb praegune kord, kus turvaettevõtjad peavad säilitama turvaobjekti valvamisel ja kaitsmisel ning korra pidamisel kasutatava tehnilise vahendi salvestisi ühe kuu. Suvel jõustuvas seaduses on säte, mis kohustaks salvestisi säilitama kuus kuud. Muudatuse kohaselt jääb kuuekuuline säilitamiskohustus alles vaid juhul, kui salvestise töötlemisel on tuvastatud süüteotunnustega tegu.

Lisaks viiakse seadusesse täpsustav säte, millega kehtestatakse turvateenistujale selgesõnaline nõue läbida lisaks täienduskoolitusele ka vastavalt kas valvetöötaja, turvatöötaja või turvajuhi õpe.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 68 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (417 SE) kohaselt tõusevad 2025. aasta algusest mitmed Siseministeeriumi valitsemisala riigilõivumäärad. Seletuskirja kohaselt on lõivumäärad püsinud aastaid samal tasemel ega kata enam tehtavate toimingutega seotud kulusid.

Seadusega muudetakse kodakondsuse saamise, taastamise ja kodakondsusest vabastamise taotluste, isikut tõendava dokumendi taotluste, elamisloa, pikaajalise viisa ja lühiajalise töötamise registreerimise taotluste, rahvastiku toimingute ning relvaseaduse ja turvategevuse seaduse alusel tehtavate toimingute riigilõivumääri.

Näiteks ID-kaardi taotlemisel makstav riigilõiv tõuseb eelnõu kohaselt 30-lt 45-le ja passi taotlemisel 45-lt 60 eurole. Riigilõiv abielukande eest kasvab 30-lt 70-le ning lahutuskande eest 50-lt 90 eurole. Soodsam riigilõiv jääb kehtima lastele, pensionäridele ja puudega inimestele ning reisidokumendi puhul rahvusvahelise kaitse saajatele.

Läbirääkimistel võtsid sõna Anastassia Kovalenko-Kõlvart Eesti Keskerakonna ja Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 53 ja vastu 22 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud liiklusseaduse ning politsei- ja piirivalve seaduse muutmise seadusega (429 SE) luuakse kergliikurite kasutamisele selgemad reeglid ning keelatakse mootorsõidukitel kõnniteel peatumine.

Seaduse järgi tuleb elektritõukerattad parkida kõnnitee äärega paralleelselt, võimalusel äärest mitte kaugemale kui 20 sentimeetrit. Teistele liiklejatele peab läbipääsualaks vabaks jääma vähemalt 1,5 meetri laiune teeosa. Kohalik omavalitsus saab õiguse piirata elektritõukerataste liikumiskiirust kohtades, kus see on vajalik, näiteks lasteaedade juures või tiheda liiklusega tänavatel.

Samuti kehtestatakse kergliikurijuhile, jalgratturile ja pisimopeedijuhile maksimaalne lubatud alkoholi piirmäär, milleks on 0,5 milligrammi alkoholi veres või 0,25 milligrammi ühes liitris väljahingatavas õhus. Seni tuli politseil anda kontrollimisel subjektiivne hinnang, kas tegu on joobeseisundiga. Ohutuse tõstmiseks tuleb mootorsõidukil hoida ratturist, tõukerattast või pisimopeedijuhist möödumisel 1,5 meetri laiust külgvahet, kui tee laius seda võimaldab.

Muudatusi tehakse ka mootorsõidukite kõnniteel peatumise osas. Edaspidi tohib kõnniteel peatuda või parkida ainult lubava liiklusmärgi korral. Seni kehtis põhimõte, et kõnniteel võib kauba laadimiseks mootorsõidukiga peatuda ka juhul, kui selleks ei ole liikluskorralduslikult eeldusi loodud. Kauba laadimise kohtade märgistamise saab korraldada omavalitsus, maa valdaja, ettevõte või näiteks korteriühistu.

Parkimisrikkujate mõjutamiseks tõusevad ka peatumise ja parkimise nõuete rikkumisega seotud maksimaalsed trahvimäärad. Lisaks tehakse seadusega muudatus, millega lõpetatakse automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu ja selle andmed viiakse üle politsei andmekogusse POLIS.

Menetluse käigus lisatud siseriikliku erandi kohaselt saab teatud tingimustel B-kategooria juhtimisõiguse olemasolul juhtida ka A1-kategooria sõidukit.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Maastik Isamaa, Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Kristo Enn Vaga Eesti Reformierakonna ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 55 ja vastu 14 Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks.

Valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise seaduse (436 SE) eesmärk on korrastada kaitselennunduse õigusmaastikku. Seadus võimaldab Kaitseväe Akadeemial ja Eesti Lennuakadeemial teha alates uuest õppeaastast koostööd. Kaitseväe Akadeemia soovib alustada õhusõiduki juhtimise eriala õpet ja hankida piloodiõppe osas teenuse Lennuakadeemialt. Selleks on vaja, et kliimaminister saaks anda Lennuakadeemiale õiguse koolitada oma sertifikaadi all Kaitseväe Akadeemia kadette.

Samuti korrastatakse seaduses volitusnorme, et kaitselennunduse määrustes saaks vajalikke valdkondi korrektselt reguleerida. Muu hulgas saavad kaitsetööstusettevõtjad võimaluse laiendada oma tegevust kaitselennunduse valdkonnas, sest Kaitseväe koosseisus olev kaitselennunduse järelevalvega tegelev üksus saab anda neile asjakohased sertifikaadid, et osutada teenust või müüa toodet, näiteks mehitamata õhusõidukit või selle osi.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 68 Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks.

Riigikogu 55 liikme esitatud Riigikogu otsus „Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine“ (431 OE) võimaldab alustada Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ja selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist.

Otsus ei anna õigust Eestisse tuumaelektrijaam ehitada, vaid Riigikogu langetas sellega põhimõttelise otsuse, et toetab tuumaenergia tootmise kaalumist Eestis. Otsuse aluseks on eeskätt tuumaenergia töörühma tehtud analüüs, mille järeldus on, et tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis on teostatav.

Tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistus tähendab tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu väljatöötamist, vajadusel kehtivate õigusaktide muutmist ja täiendamist, tuumaenergia ohutut kasutamist reguleeriva asutuse loomist ning valdkondlike pädevuste arendamist.

Otsuse kohaselt tuleb energiamajanduse arengukavas aastani 2035 käsitleda tuumaenergia kasutuselevõtuga kaasnevaid mõjusid, et tagada energia varustuskindlus kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekul.

Õigusraamistiku loomisel tuleb Riigikogu otsuse järgi tagada, et riikliku julgeoleku, rahastamise ja omandivormiga seotud riske on põhjalikult hinnatud.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tiit Maran Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Mart Maastik ja Aivar Kokk Isamaa, Toomas Uibo ja Liisa Pakosta Eesti 200, Andres Sutt ja Mario Kadastik Eesti Reformierakonna ning Andrei Korobeinik ja Lauri Laats Eesti Keskerakonna fraktsioonist, samuti osalesid läbirääkimistel fraktsiooni mittekuuluvad Kalle Grünthal ja Züleyxa Izmailova.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 26 ja vastu 40 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust.

Lõpphääletusel oli otsuse vastuvõtmise poolt 41 ja vastu 25 Riigikogu liiget, kaks saadikut jäi erapooletuks.

Teise lugemise läbis kolm eelnõu

Valitsuse algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (437 SE) suurendab kohalike omavalitsuste otsustusvõimalusi maamaksu määramisel. Seaduse muutmine ei tähenda maamaksu tõusu suuremas ulatuses kui kehtiv seadus ette näeb. Kodualuse maa maksusoodustus jääb püsima, kuid selle suuruse üle hakkavad otsustama kohaliku omavalitsuse volikogud, kes saavad selleks senisest laiema kaalutlusruumi.

Praegu on kohalike omavalitsuste maksuautonoomia ebapiisav, mistõttu on omavalitsused sõltuvuses keskvalitsuse rahastamise otsustest. See sunnib omavalitsusi eelarvet tehes riigi rahastust ära ootama, mis aga pidurdab kohaliku elu perspektiivset planeerimist. Maksuautonoomia suurendamine kohaliku omavalitsuse tasandil võimaldab omavalitsusel leida senisest parema tasakaalu teenuste taseme ja maksude kehtestamise vahel.

  1. aastal on maamaksu aastase tõusu ühetaoline üleriigiline piirmäär kuni 50 protsenti ja 20 eurot juhul, kui maamaksu summa 50-protsendiline suurenemine on väiksem kui 20 eurot. Alates 2026. aastast saavad kohalikud omavalitsused ise kehtestada maamaksu aastase kasvu piirmäära vahemikus kümme kuni sada protsenti. Maamaks ei saa minna suuremaks kui maa maksustamishinna ja maamaksumäära alusel arvutatud maamaksu summa.

Eelnõu järgi kaob 2026. aastast üleriigiline pindalapõhine kodualuse maa maksusoodustus, kuid kohalik omavalitsus saab otsustada summapõhise kodualuse maa maksusoodustuse suuruse üle. Soodustus võib olla kuni tuhat eurot ja maamaksu tuleb tasuda maksusoodustuse piiri ületava osa eest. Suuremat maamaksu saab tasuda kahes osas: 31. märtsiks ja 1. oktoobriks, eelnõuga suureneb esimese makse suurus 64 eurolt 100 eurole.

Eelnõu kohaselt suurendatakse alates 2025. aastast elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa kõlviku maksimaalset maksumäära 0,5 protsendilt ühele protsendile maa maksustamishinnast. Samuti suurendatakse nn muu maa, näiteks ärimaa, tootmismaa, transpordimaa, maksimaalset maamaksu määra ühelt protsendilt kahele protsendile maa maksustamishinnast.

Lisaks tehakse eelnõuga täpsustus, et riigi omandis olev ühiskondlike ehitiste maa on maksuvaba vaid juhul, kui seda maad kasutab riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus.

Maamaks on Eestis hetkel ainuke varamaks, mille suurusjärk on püsinud alates 2012. aastast.

Läbirääkimistel võtsid sõna Andrei Korobeinik ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart Eesti Keskerakonna, Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Priit Sibul, Aivar Kokk, Mart Maastik, Andres Metsoja ja Helir-Valdor Seeder Isamaa ning Madis Kallas ja Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 12 ja vastu 53 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõuga (224 SE) viiakse Eesti õigus vastavusse terroristliku veebisisu levitamise vastu võitlemist käsitleva ELi määrusega.

Määruse põhieesmärk on parandada ELis koostööd veebimajutusteenuse pakkujatega, et tõhustada terroristliku veebisisu eemaldamist. Määrus puudutab sotsiaalmeediat ning video-, pildi- ja audiojagamise teenuseid, mille puhul veebimajutusteenuse pakkuja avaldab kasutaja soovil veebisisu, mis on avalikult kättesaadav ja millele ei ole juurdepääsupiiranguid, näiteks parooli ega krüpteeringut.

Eelnõu kohaselt on veebimajutusteenuse pakkujad kohustatud võtma kasutusele vajalikke meetmeid, et terroristliku veebisisu levikut tõkestada, ning sellise sisu esinemise korral selle eemaldama või juurdepääsu blokeerima. Eelnõuga reguleeritakse ka ülesannete jaotust, et pädevatel asutustel oleks võimalik määrusest tulenevaid meetmeid rakendada ja teha veebimajutusteenuse pakkujate kohustuste täitmise üle järelevalvet.

Lisaks muudetakse eelnõuga terrorikuriteole üleskutsumise sätet karistusseadustikus nii, et edaspidi on võimalik võtta vastutusele terrorikuriteo toimepanemisele üles kutsuvad isikud ka siis, kui nad teevad üleskutse avalikkuse eest varjatult, näiteks modereeritud foorumites või gruppides.

Valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (353 SE) eesmärk on ühtlustada välisteenistus avaliku teenistuse põhimõtetega ning muuta kehtiv regulatsioon selgemaks ja lihtsamaks. Muu hulgas ajakohastatakse eelnõuga välisteenistuse palgasüsteemi.

Eelnõuga vähendatakse koormust erialadiplomaatide ja koosseisuväliste haldusteenistujate välisesindusse lähetamisel, jättes nende lähetamisega seotud otsustuspädevuse lähetajaministeeriumile. Välisteenistusse värbamisel tehakse erisus, mis võimaldab tähtajaliselt ilma avaliku konkursita värvata tööle endisi diplomaate. Abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmist jätkatakse 50 protsendi ulatuses ka kaasasoleva abikaasa töötamise puhul. Samuti luuakse üksi alla 13-aastase lapsega, puudega lapse või puuduva töövõimega täisealise lapsega pikaajalisse välislähetusse minevale teenistujale võimalus võtta pikaajalisse välislähetusse kaasa tugiisik.

Teise lugemise käigus tehti eelnõusse muudatus, mis näeb ette, et välisteenistuse juhi residentsiga seonduvat reguleeriv volitusnorm tuuakse välissuhtlemisseadusest üle välisteenistuse seadusse. Samuti tehti eelnõusse muudatus, mis puudutab lähetuses kaasasoleva abikaasa või registreeritud elukaaslase eest makstavat sotsiaalmaksu. Muudatuse järgi ei pea seda maksma tööandja. Muudatuse eesmärk on, et tööandjad soostuks oma töötajaid palgata puhkusele lubama ning töötajal oleks võimalik oma senisele tööle naasta.

Esimese lugemise läbis kaks eelnõu

Valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse eelnõuga (433 SE) kehtestatakse uus rahvatervishoiu seaduse terviktekst, et ajakohastada valdkonda ja asendada 1995. aastast kehtinud rahvatervise seadus. Eelnõuga kehtestatakse kõigi osapoolte – riigi, omavalitsuste ja organisatsioonide – vastutus ning ajakohastatakse nõuded ja piirangud inimeste tervise kaitseks. Senisest enam tähelepanu pööratakse ennetusele ja lastele.

Eelnõuga sätestatakse keskkonna- ja toitlustamise nõudeid nii lasteaedadele, koolidele kui ka hoolekandeasutustele. Näiteks suurendatakse koolidirektori rolli tervislikku toitumist soodustava keskkonna loomisel. Eelnõuga on kavas keelustada alaealistele solaariumi- ja tätoveerimisteenuste pakkumine. Samuti on plaanis sätestada nõuded elektromagnetväljadele, kosmeetikatoodetele, iluteenustele ning ujulatele.

Uus regulatsioon seab piirangud otseselt tervisele ohtlike toodete ja teenuste kasutamisele. Piirangud kehtestatakse mürgiste taimede, loomade ning taimsete ja loomsete produktide ning ohtlike kemikaalide kasutamisele, et kaitsta või parandada tervist.

Eelnõuga muudetakse reklaamiseadust ja tarbijakaitseseadust, et laiendada Terviseameti järelevalvepädevust ning anda ametile õigus ja kohustus teha inimeste tervise kaitseks järelevalvet toote või teenuse kauplemisvõtte, sealhulgas reklaami õiguspärasuse üle.

Eelnõuga ajakohastatakse ka maksimaalseid trahvi- ja sunnirahamäärasid rahvatervishoiu seaduses ja osades eriseadustes, et need oleksid piisavalt mõjusad.

Oluline muudatus puudutab veel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muudatust, mis võimaldab edaspidi uusi potentsiaalselt rahvastiku tervisele ohtlikke psühhoaktiivseid aineid kiiremini turult eemaldada.

Läbirääkimistel võttis sõna Irja Lutsar Eesti 200 fraktsioonist.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) eelnõu (447 SE) järgi tuleb noortel õpingutega jätkata ka pärast põhikooli lõpetamist. Eelnõuga asendatakse koolikohustus õppimiskohustusega, mis kestab 18-aastaseks saamiseni või kutse- või keskhariduse omandamiseni.

Eelnõuga täpsustatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse, samuti vanemate rolli õppimiskohustuse täitmisel. Näiteks peab riik tagama kohad ettevalmistavas õppes neile noortele, kes kas keeleoskuse või muude õpilünkade tõttu pole valmis jätkama õppimist kesk- või kutseharidusõppes. Kohalikul omavalitsusel tuleb tuvastada noored, kes õppimiskohustust ei täida, uurida selle põhjuseid ja leida sobivad lahendused. Kui kooli rakendatav tugi ei ole piisav, tuleb koolil pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Lapsevanema ülesanne on tagada õppimiskohustuse täitmine ja osaleda lapse põhikoolijärgse õpitee kavandamises.

Kutseharidussüsteemis tehakse eelnõuga muudatusi eelkõige selleks, et õppe paindlikkust suurendada, näiteks kasvab kutsekeskharidusõppes üldharidusõpingute osakaal ja võimalus õpingute vältel valikuid teha. Erialad muutuvad laiemaks, kuivõrd luuakse valdkonnapõhised õppekavad, mille sees on osaoskuste moodulid. Näiteks saab valida restoranitoidu valmistamise eriala ja selle sees kondiitri osaoskuse. Ühtlasi on kutsehariduses lisanduvate noorte tarvis kavas välja töötada 18 uut põhikoolijärgset õppekava.

Eelnõuga luuakse selgem alus, kuidas üldharidusõpingutesse lõimida õpet, mis toimub väljaspool koolimaja, näiteks kunsti-, muusika- või spordikoolis. Seega saab õppesse siduda ka üksikuid kutse- või kõrgharidusmooduleid. Kooli pidaja otsusel saavad kutsekoolid edaspidi anda nii gümnaasiumi-, kutse- kui ka õhtukooli haridust. Lisaks muutub rakendusgümnaasiumi õppekavade läbimine paindlikumaks, kuivõrd kutse on võimalik omandada ka ilma keskhariduseta.

Eelnõuga piiratakse täiskasvanute tasuta korduvõpet kutseõppes sarnaselt kõrgharidusõppega. Näiteks ei saa enam tasuta õppida, kui isik on juba vastu võetud tasuta kutseõppe või kõrgharidusõppe kohale või ta on eelneva viie aasta jooksul lõpetanud tasuta kutseõppe.

Eelnõu kohaselt hakkavad õppimiskohustusega seonduvad muudatused kehtima noortele, kes lõpetavad põhikooli 2026. aastal.

Kuue eelnõu arutelu lükkus edasi

Ettekandja puudumise tõttu jäi ära Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 muutmise seaduse eelnõu (319 SE), Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (404 SE), Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (329 SE), Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (388 SE), Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu (402 SE) ning Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse (kompensatsioonimandaadi saamine vastavalt kandidaadile antud häälte arvule) eelnõu (412 SE) esimene lugemine.

Istung lõppes neljapäeval kell 00.01.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]

19 riigi saadikud kutsuvad konfiskeerima 300 miljardi ulatuses Venemaa keskpanga varasid

Ühisavalduse kohaselt teevad G7 riikide – Ameerika Ühendriikide, Itaalia, Jaapani, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriigi – juhid eeldatavasti oma järgmisel kohtumisel otsuse, kas ja kuidas arestida need ligikaudu 300 miljardit eurot Venemaa varasid, mille lääneriigid on alates 2022. aasta veebruarist külmutanud. „Oma riikide parlamentide välis- ja Euroopa asjade komisjonide esimeeste ja parlamendiliikmetena kutsume G7 juhte kaaluma kõiki õiguslikke vahendeid Ukraina toetamiseks, alates mitme- või kahepoolsete laenurahastute loomisest Venemaa külmutatud varade juhusliku kasumi toel,“ ütlevad nad.

Siiski peaks see olema nende sõnul alles esimene samm. „Lõplik eesmärk peaks olema kõigi Venemaa varade täielik konfiskeerimine ja nende üleandmine Ukrainale vastavalt rahvusvahelisele õigusele. Venemaa agressioonisõda on juba põhjustanud Ukraina taristule ligikaudu 500 miljardi euro ulatuses kahjusid ja see summa kasvab iga päevaga,“ ütlevad saadikud, kelle sõnul vajab Ukraina iga kuu välisabina vähemalt kolm miljardit eurot puhtalt selleks, et vältida oma majanduse kokku kukkumist. „Selliste summadega võrreldes ei piisa kaugeltki Venemaa külmutatud varade toodetava kolme miljardi euro suuruse kasumi konfiskeerimisest, et vastata väljakutsele, mille Venemaa on esitanud Ukrainale ja selle sõpradele demokraatlikus maailmas.“

Saadikud märgivad ühisavalduses, et lisaks annaks Venemaa külmutatud varade juhusliku kasumiga tagatud mitme- või kahepoolne laenurahastu Ukrainale hinnanguliselt vaid 40–50 miljardit eurot. „Me näeme neid ettepanekuid esimese sammuna kõigi ligikaudu 300 miljardi euro konfiskeerimiseks, mitte alternatiivina sellele,“ ütlevad nad.

Saadikud kinnitavad vajadust suurendada abi, et Ukraina võidaks sõja – nii Ukraina demokraatliku tuleviku heaks Euroopas kui ka meie endi julgeoleku nimel. „Selleks peame olema valmis tegema suuri ja julgeid otsuseid, mis on proportsioonis meie ajastu ajaloolise tähtsusega. Meie otsus loob igal juhul pretsedendi. Kui konfiskeerime rahvusvahelise õiguse alusel kõik 300 miljardit eurot, kinnitame seeläbi oma seaduslikku õigust võtta kasutusele vastumeetmed juhul, kui mõni riik rikub oma agressiooniga tõsiselt rahvusvahelist õigust, nagu tegi Venemaa,“ seisab avalduses.

Nende sõnul saadetakse kogu summa konfiskeerimisega Vladimir Putinile ja teistele isevalitsejatele, kes tahaksid oma naabreid rünnata, kindlameelne sõnum, et sellisel rünnakul on tõsised rahalised tagajärjed. „Juhtivad majandusteadlased, kes toetavad täielikku konfiskeerimist, on osutanud, et enamikku turumõjudest hinnati hetkel, mil varad kaks aastat tagasi esialgselt külmutati, ning et arestimine vastusena agressioonile kujutaks endast liiga harukordset meedet, et see rahaturgu oluliselt mõjutaks. Selleks kutsume G7 tungivalt üles loobuma poolmeetmetest ja valima ainsa sammu, mil oleks vajalik mõju: konfiskeerida Venemaa keskpanga külmutatud varad, mille väärtus on 300 miljardit eurot,“ ütlevad parlamendisaadikud.

Avaldusega on ühinenud komisjonide juhid ja liikmed Euroopa Parlamendist ning Ameerika Ühendriikide, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hollandi, Iirimaa, Itaalia, Leedu, Luksemburgi, Läti, Moldova, Poola, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Taani, Tšehhi, Ukraina ja Ühendkuningriigi parlamendist. Eestist kirjutas avaldusele alla Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Riigikogu võttis vastu otsuse tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamise kohta

Riigikogu langetas põhimõttelise otsuse, kas kaaluda tulevikus Eestis tuumaenergia tootmist. Otsus põhineb eeskätt tuumaenergia töörühma tehtud analüüsil, mille järeldus on, et tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis on teostatav.

Otsuse kohaselt tuleb energiamajanduse arengukavas aastani 2035 käsitleda tuumaenergia kasutuselevõtuga kaasnevaid mõjusid, et tagada energia varustuskindlus kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekul.

Õigusraamistiku loomisel tuleb tagada, et riikliku julgeolekuga, rahastamisega ja omandivormiga seotud riske on põhjalikult hinnatud.

Seletuskirja kohaselt oleks Eestis tuumaenergia kasutuselevõtul mitmeid eeliseid. Muu hulgas pakuks tuumaenergia pidevat juhitavat tootmisvõimsust, mis tasakaalustaks taastuvenergia tootmise võimsuse kõikumisi, aitaks Eestil jõuda kliimaneutraalsuse eesmärgini, tagaks pikas vaates elektri stabiilse ja soodsa hinna, edendaks teadus- ja arendustegevust, tooks kaasa majandusliku kasu ning looks kohalikele elanikele töökohti. Otsusega ei anta õigust ehitada Eestisse tuumaelektrijaam.

Riigikogu 55 liikme esitatud Riigikogu otsuse „Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine” (431 OE) vastuvõtmise poolt hääletas 41, vastu oli 25 ja erapooletuks jäi kaks Riigikogu liiget.

Riigikogu pressiteenistus  
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

Tõuksijuhtidele ja jalgratturitele kehtestati kainusnõue

Et muuta tänavad jalakäijatele ja kergliikurite kasutajatele turvalisemaks, sätestas Riigikogu uued reeglid elektritõukside parkimiseks, samuti kehtestati kergliikurite ja jalgrattajuhtidele maksimaalne lubatud alkoholi piirmäär. Autojuhid peavad aga edaspidi hoidma väiksemate ratastel veerejatega ohutut külgvahet ega tohi enam kõnniteel peatuda.

Uus seadus näeb ette, et elektritõukerattad tuleb edaspidi parkida paralleelselt kõnnitee ääre juurde võimalusel äärest mitte kaugemale kui 20 sentimeetrit. Teistele liiklejatele peab – juhul kui see on võimalik – läbipääsualaks vabaks jääma vähemalt 1,5 meetri laiune tee osa. Kohalik omavalitsus saab õiguse piirata tõukside liikumiskiirust kohtades, kus see on vajalik, näiteks lasteaedade juures või tiheda liiklusega tänavatel.

Samuti kehtestatakse kergliikurijuhile, jalgratturile ja pisimopeedijuhile maksimaalne lubatud alkoholi piirmäär, milleks on 0,5 milligrammi alkoholi veres või 0,25 milligrammi ühes liitris väljahingatavas õhus. Siiamaani tuli politseil anda kontrollimisel subjektiivne hinnang, kas tegemist on joobeseisundiga või mitte. Ohutuse tõstmiseks tuleb mootorsõidukil hoida ratturist, tõukerattast või pisimopeedijuhist möödumisel 1,5 meetri laiust külgvahet. Nõuded kergliikurite ja jalgrataste juhtidele jõustuvad seaduse vastuvõtmise järel üldkorras ehk 10. päeval pärast selle Riigi Teatajas avaldamist.

Muudatusi tehakse ka mootorsõidukite peatumisele kõnniteel, tulevikus tohib seda teha ainult lubava liiklusmärgi korral. Märgistatud kauba laadimise kohad peatumiseks ja parkimiseks saab korraldada kohalik omavalitsus, maa valdaja, ettevõte või näiteks korteriühistu. Parkimisrikkujate mõjutamiseks tõusevad ka peatumise ja parkimise nõuete rikkumisega seotud maksimaalsed trahvimäärad. Keeld kõnniteel mootorsõidukit kauba laadimiseks ja reisijate pealevõtmiseks peatada jõustub 1. juulil 2025.

Ühtlasi saavad B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusega inimesed lihtsamalt taotleda A1- ja B1 alamkategooria mootorsõiduki ja A-kategooria sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattalist mootorsõiduki juhtimisõigust. See säte jõustub 1. aprillil 2025. Samuti laiendatakse võimalust tunnustada kolmandate riikide poolt välja antud juhilubasid.

Valitsuse algatatud liiklusseaduse ning politsei- ja piirivalve seaduse muutmise seaduse (429 SE) poolt hääletas 55, vastu 14 ja erapooletu oli üks Riigikogu liige.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]

Riigikogu võttis vastu trahviühikut ja riigilõive tõstvad seadused

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) (415 SE) kohaselt tõuseb karistusseadustikus sätestatud rahatrahvi määramise aluseks oleva trahviühiku suurus 2025. aasta algusest kaks korda ehk neljalt kaheksale eurole. Trahviühiku suurust pole muudetud üle 20 aasta.

Trahvi suuruse arvutamine muutub seaduse kohaselt paindlikumaks, kuna väärteo eest saab määrata praeguse vähemalt kolme ühiku asemel trahvi ka ühe trahviühiku ulatuses. Väärteo eest kohaldatav maksimaalne trahvisumma tõuseb 1200 eurolt 2400 eurole.

Samas luuakse erand alaealistele, kellele trahvi määrates või mõistes tuleb lähtuda poolest rahatrahvi suurusest. See tähendab, et kui seadus näeb suurima lubatud karistusena ette kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahvi, siis alaealisele on sama rikkumise eest võimalik määrata kuni 150 ühiku suurune trahv.

Liiklusseaduses sätestatakse, et lubatud sõidukiiruse ületamisel on hoiatustrahvi arvutamise aluseks senise viie euro asemel seitse eurot. Sellega seoses kasvab kirjalikus hoiatamismenetluses lubatav maksimaalne hoiatustrahv 300 eurolt 420 eurole. Lühimenetluses kohaldatav maksimaalne mõjutustrahv kasvab 160 eurole, samas luuakse seadusega võimalus taotleda mõjutustrahvi ositi tasumist.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 58 ja vastu 24 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (417 SE) kohaselt tõusevad 2025. aasta algusest mitmed Siseministeeriumi valitsemisala riigilõivumäärad. Seletuskirja kohaselt on lõivumäärad püsinud aastaid samal tasemel ega kata enam tehtavate toimingutega seotud kulusid.

Seadusega muudetakse kodakondsuse saamise, taastamise ja kodakondsusest vabastamise taotluste, isikut tõendava dokumendi taotluste, elamisloa, pikaajalise viisa ja lühiajalise töötamise registreerimise taotluste, rahvastiku toimingute ning relvaseaduse ja turvategevuse seaduse alusel tehtavate toimingute riigilõivumääri.

Näiteks ID-kaardi taotlemisel makstav riigilõiv tõuseb eelnõu kohaselt 30-lt 45-le ja passi taotlemisel 45-lt 60 eurole. Riigilõiv abielukande eest kasvab 30-lt 70-le ning lahutuskande eest 50-lt 90 eurole. Soodsam riigilõiv jääb kehtima lastele, pensionäridele ja puudega inimestele ning reisidokumendi puhul rahvusvahelise kaitse saajatele.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 53 ja vastu 22 Riigikogu liiget.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]

Keskerakond palub presidendil mootorsõidukimaksu seadus välja kuulutamata jätta

“Automaksu kehtestamine ning teiste maksude tõus mõjutab enam maapiirkondi, suurperesid ning kõiki neid, kelle igapäevane iseseisev toimetulek sõltub liikumisvahendist,” selgitas Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart ja lisas, et automaks tuleb ajal, mil maksumaksjal on niigi suur koorem ning inimeste toimetulek halvenemas.

Eesti on suurima hinnatõusuga riik ning uus kavandatav automaks on Mihhail Kõlvarti sõnul Euroopas üks kõrgemaid. “Riik on kaotanud tasuta ühistranspordi maakonnaliinidel ja nüüd pakutakse tasuta bussisõidu asemele automaksu, mis vähendab veelgi perede toimetulekut. Autode maksustamine on ühtlasi väljaspool keskusi elavate inimeste erirõhumine ja maainimeste sisuline linna suunamine,” rääkis Mihhail Kõlvart.

Põhiseaduse mõtte kohaselt peab riik lasterikastele peredele ja puuetega inimestele pöörama oma tegevuses tähelepanu nii õiguse loomisel kui ka rakendamisel. “Riigikogus valitsuserakondade häältega vastu võetud automaksu eelnõu ei näe ette nõrgematele ühiskonnaliikmetele mingeid maksuerisusi või soodustusi,” ütles Mihhail Kõlvart.

Mihhail Kõlvart meenutas, et ka õiguskantsler Ülle Madise on pööranud tähelepanu eelnõu probleemsusele seoses automaksuvabastuse või soodustuse puudumisega erivajadustega inimestele ja lasterikastele peredele. “Õiguskantsler on märkinud, et Riigikohtust peaks automaksu küsimus läbi käima juhul, kui maksumäär jääb ikkagi nii kõrgeks, et näiteks maal elavad inimesed või suurpered või ka erivajadustega inimesed on sunnitud hädavajalikust autost loobuma,” rääkis ta.

Mihhail Kõlvarti sõnul on põhiseadusega vastuolus ka eelnõu menetlus Riigikogus. “Kõik sisulised muudatusettepanekud seoti kokku ning Riigikogu liikmetel polnud võimalik neid hääletada,” sõnas erakonna esimees ja lisas, et hääletamata jäid ettepanekud, mis puudutasid lasterikaste perede sõidukite, puudega inimeste sõidukite, vähemkindlustatud või maal elavate isikute sõidukite maksuvabastusi.

Keskerakond on seisukohal, et antud eelnõu on nii sisult kui menetluslikult põhiseadusega vastuolus ning vaidlustab selle Riigikohtus. Seetõttu palub erakond ka presidendil eelnõu seadusena mitte välja kuulutada.

Infotunnis arutati täiendavate kaitseinvesteeringute katmise võimalusi

Tsahkna ütles infotunnis, et Eesti seisab silmitsi väga tõsise, ida poolt tuleva julgeolekuohuga ning me oleme juba suutnud kaitsekulutusi oluliselt suurendada. „3,2 protsenti SKPst, [mis ulatuses] me teeme sellel aastal kaitsekulutusi, see tase peab jääma isegi vaatamata kõigile nendele keerulistele otsustele, mida me peame riigieelarve võtmes ette võtma, sest et me peame investeerima oma kaitsesse ja julgeolekusse,“ kinnitas ta.

Vastates Riigikogu liikme Tõnis Lukase küsimusele, milliseid võimalusi on valitsus täiendavate kaitsekulude katmiseks arutanud, pidas Tsahkna oluliseks majanduse käimatõmbamist läbi investeeringute, innovatsiooni, tarkade lahenduste ja selle, et tööstus oleks võimeline eksportima. „See kõik võtab aega. Ükspuha, milline valitsus siin ka ei oleks, see kõik võtab aega, aga kaitse ei oota,“ ütles ta.

Tsahkna sõnul on Eestil kokkuvõttes kolm varianti. Esimesena tõi ta esile idee, et Eesti riik peaks või võiks täiendavateks kaitseinvesteeringuteks emiteerima võlakirju. „Me peame seda väga tõsiselt võtma. Sellepärast et kui me vaatame Kaitseväe juhataja kindral [Martin] Heremi soovitusi, siis me räägime üle miljardilisest lisavajadusest järgmiste aastate jooksul, eelkõige mis puudutab laskemoona võimekuse tõstmist,“ rääkis ta.

Teiseks nimetas ta võimalust emiteerida kaitsevõlakirju Euroopa Liidu tasemel. „Julgeolek on täna kogu Euroopa küsimus, on kogu NATO küsimus ja kui me suudaksime 100 miljardi mahus emiteerida kaitsevõlakirju Euroopa Liidu tasemel, siis siit võidaks kogu Euroopa, aga ka meie Eestina selles regioonis väga palju,“ märkis Tsahkna.

Kolmandaks tõi ta esile maksude küsimuse, kuid kinnitas, et näiteks käibemaksu tõstmist pole kaitseinvesteeringute vajaduste katmiseks arutatud. „Küll aga valitsuskoalitsiooni tasemel ja ka avalikult oleme me rääkinud sellest, et võib-olla tuleb arutada erakorralise kaitsemaksu kehtestamist. Millistest komponentidest see koosneb, see ongi avaliku debati sisupool,“ ütles Tsahkna.

Peaministri ülesandeid täitnud välisminister Tsahkna vastas ka Aleksandr Tšaplõgini küsimusele valitsuse ja peaministri tegevusest, Aleksei Jevgrafovi küsimusele Narva piiripunkti sulgemisest, Toomas Uibo küsimusele kaitse-eelarve suurendamisest, Tõnis Lukase küsimustele Sotsiaalministeeriumi tööst ja Euroopa Liidu ametikohtadest ning Peeter Tali küsimusele kaitseväelaste saatmisest Ukrainasse.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas vastas Lukase küsimustele eestikeelse koolikeskkonna, õpetajate palkade, soo muutmise ja teaduskulude, Vadim Belobrovtsevi küsimusele õpetajate kvalifikatsiooni uute nõuete, Igor Taro küsimusele riigieelarve seisu, Valdo Randpere küsimusele põhikooli lõpetajate eksamitulemuste ja riigigümnaasiumide ning Tali küsimusele eestikeelsele õppele ülemineku kohta. Kaitseminister Hanno Pevkur vastas Riina Solmani küsimusele kaitsekulude, Lukase küsimusele Euroopa Komisjoni kaitsevoliniku koha ja Tali küsimusele Ukraina toetamise kohta.

Infotunni stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Tuumaenergeetika

Riigikogu otsus hõlmab tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu väljatöötamist ning vajadusel kehtivate õigusaktide muutmist ja täiendamist, tuumaenergia ohutut kasutamist reguleeriva asutuse loomist ning valdkondlike pädevuste arendamist.

Otsuse kohaselt tuleb energiamajanduse arengukavas aastani 2035 käsitleda tuumaenergia kasutuselevõtuga kaasnevaid mõjusid, et tagada energia varustuskindlus kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekul.

Õigusraamistiku loomisel tuleb tagada, et riikliku julgeolekuga, rahastamisega ja omandivormiga seotud riske on põhjalikult hinnatud.

Tuumaenergia töörühma lõppraport

Tuumaenergia töörühma (TET) lõppraportis märgitakse, et riik peab tegema otsuse tuumaenergia kasutuselevõtu kohta toetudes laiale poliitilisele konsensusele. Eesti praegune õiguslik raamistik tuuma- ja kiirgusohutuse valdkonnas on piisav praegu tehtava jaoks, kuid tuumaprogrammi käivitamine nõuab keerukamate tegevuste reguleerimist ja uute meetmete rakendamist, seega peab täienema ka seadusandlus.

Elektrituruseaduse § 22 lõige 3 sätestab, et tuumaenergiat kasutava tootmisseadme abil võib elektrienergiat toota Riigikogu otsuse alusel. Riigikogu positiivne otsus loob eeldused tuumaenergia kasutamist reguleeriva õigusraamistiku loomiseks, tuumajaamale sobiva asukoha valimiseks, planeerimisprotsesside algatamiseks ja sobiva ohutu tehnoloogia ning usaldusväärse arendaja valikuks. Samuti tuleb luua sõltumatu tuumaenergia ohutust reguleeriv asutus, kus töötaks käitamisperioodil kokku ligi 80 inimest.

Töörühma hinnangul võtab tuumaalase seadusepaketi ettevalmistamine Riigikogule esitamiseks tõenäoliselt aega kaks kuni kolm aastat. Eelnõu seadusandlik menetlus Riigikogus võtab aega vähemalt kuus kuud kuni kolm aastat. Raporti koostajad rõhutavad, et tuumaenergia kasutuselevõtt riigis, kus puudub sellekohane varasem kogemus ja vajalik taustsüsteem, nõuab aastatepikkust ettevalmistust ning põhimõttelise otsuse vastu võtmisest Riigikogus kuni tuumaelektrijaamast elektritootmise alguseni kuluks vähemalt 9–11 aastat.

Otsustuskohad tuumaenergia kasutuselevõtu protsessi etappides. Joonis: Kliimaministeerium.

Tuumaenergeetikast Riigikogus

Keskkonnakomisjoni ja majanduskomisjoni ühine istung

4. juunil toimusńud keskkonnakomisjoni ja majanduskomisjoni avalikul ühisel istungil käsitleti tuumaenergeetikaga seotud energiakindluse loomise küsimusi. Kutsutud olid Kliimaministeeriumi, Rohetiiger AS-i, TalTechi, Fermi Energia AS-i, Tööandjate Keskliidu, Eestimaa Looduse Fondi ja Eesti Elektritööstuse Liidu esindajad. 

Tuumaenergiaga energiakindluse loomisest, 4.06.2024

Esimene tuumaenergeetikat puudutav eelnõu läbis täiskogus esimese lugemise

29. mail läbis esimese lugemise Riigikogu 55 liikme esitatud Riigikogu otsuse „Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine“ eelnõu (431 OE), mis võimaldab alustada Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist. Istungi ülevaade.

Keskkonnakomisjon arutas avalikul istungil tuumaenergia kasutuselevõtu toetamise otsuse eelnõu

28. mail toimus keskkonnakomisjoni avalik istung, kus käsitleti Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu toetamisega seotud otsuse eelnõu (431 OE) koos asjaomaste organisatsioonide ja asutustega.

Riigikogu otsuse „Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine“ arutelu, 28.05.2024

Saadikud esitasid tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist võimaldava eelnõu

8. mail andis 55 Riigikogu liiget Riigikogu menetlusse otsuse eelnõu, mis võimaldab alustada Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist. Loe pikemalt pressiteatest.

Olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Tuumaenergia kasutuselevõtmise vajadus ja võimalused Eestis“ arutelu Riigikogu täiskogus

18. aprillil toimus keskkonnakomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Tuumaenergia kasutuselevõtmise vajadus ja võimalused Eestis“ arutelu, kus esinesid ettekandega keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro, Kliimaministeeriumi kiirguse ja tuumaohutuse valdkonna juht Reelika Runnel, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse juhataja Lauri Tammiste ja Siseministeeriumi nõunik Aigo Allmäe.

Vaata istungit Riigikogu YouTube’i kanalil ning loe ka istungi ülevaadet.

Tuumaenergeetika töörühma lõppraporti tutvustus

Majanduskomisjonis toimus TETi lõppraporti arutelu 23. jaanuari istungil.

Tuumaenergeetika toetusrühma seminar

Riigikogus tegutseb ka tuumaenergeetika toetusrühm, mille 17. jaanuaril toimunud seminari saab järele vaadata siin.

Tuumaenergia võimalikkusest Eestis, 17.01.2024

Tuumaenergia töörühma järeldused

Tuginedes tuumaenergia töörühma perioodil 2021–2023 läbiviidud analüüsidele ja Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) tuumaenergia kasutuselevõtu taristu ülevaatemissiooni käigus saadud tagasisidele, on tuumaenergia töörühma järelduseks, et tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis on teostatav. Selle eelduseks on õigeaegne planeerimine, piisav rahastus (sh erasektori investeeringud) ning poliitiline ning rahva toetus. Tuumaenergia kasutuselevõtt toetab Eesti 2050. aasta kliimaeesmärkide täitmist ja varustuskindluse tagamist.

Olulised tegurid, mis muudavad tuumaenergia lisaks taastuvenergiale Eesti jaoks perspektiivseks valikuks, on järgmised.

Energiasõltumatus ja varustuskindlus

Taastuvenergia süsteemid sõltuvad päikese ja tuule muutlikest tingimustest ning vajavad täiendavaid ressursse, et tagada pidev elektrivarustus. Tuumaenergia pakub stabiilset ja pidevat elektritootmist, mis aitab tagada Eesti energiasõltumatuse ning varustuskindluse ka äärmuslike ilmastikutingimuste korral.

Kliimaneutraalsuse saavutamine

Kuigi taastuvenergia on oluline samm kliimaneutraalsuse suunas, ei pruugi see üksi olla eesmärgi saavutamiseks piisav. Tuumaenergia on juhitav madala süsinikuheitega elektritootmise viis, mis võimaldab Eestil jõuda kliimaneutraalsuse eesmärkideni. Lisaks elektritootmisele, võimalusel ka teistes sektorites, nt kaugkütte tagamisel.

Energiatarbimise tasakaalustamine

Taastuvenergia allikate, nagu päikese ja tuule, juhitamatus tekitab energia tootmises kõikumisi. Tuumaenergia tasakaalustaks taastuvenergia kõikumisi ja tagaks stabiilse elektritarne.

Energia hind

Kuigi tuumaelektrijaama ehitamine võib esialgu nõuda suuremaid investeeringuid, toodab tuumaenergia elektrit pikas perspektiivis madalamate kuludega, võrreldes mõnede taastuvenergiaallikatega (nt meretuulepargid). See aitab tarbijatele, sh suurtarbijatele tagada elektri stabiilse ja soodsama hinna.

Teadus- ja arendustöö edendamine

Tuumajaama ehitamine ja käitamine võimaldab Eestil arendada kõrgtehnoloogiat ja teadusvaldkonda, mis omakorda toob kaasa majandusliku kasu ning loob töökohti kohalikele elanikele.

Pikaajaline perspektiiv

Tuumaenergia on tõestanud end kui pikaajaline ja jätkusuutlik lahendus paljudes maailma riikides. Sellel on potentsiaal tagada Eesti energiavarustus ka tulevastele põlvkondadele. Samas kaasnevad tuumaenergia kasutuselevõtuga mitmed väljakutsed, mida Eesti peaks arvesse võtma.

Ohutuse küsimused

Tuumaelektrijaamade ohutus on rahva üks peamisi muresid. Kuigi tõsiste tagajärgedega õnnetuste esinemine on äärmiselt ebatõenäoline, tuleb tuumaelektrijaamade ehitamisel ja käitamisel nõuda kõrgeimate ohutusstandardite järgimist ning tagada, et kõik riskid oleksid minimeeritud.

Jäätmete käitlemine

Tuumaenergia tootmisega kaasnevad radioaktiivsed jäätmed, mis vajavad pikaajalist ohutut ladustamist. Isegi, kui tekkivate jäätmete hulk on väike, peaks Eesti välja töötama radioaktiivsete jäätmete käitlemise strateegia ja arvestama kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga rajamisega.

Kapitali- ja ajakulu

Tuumaelektrijaama ehitamine nõuab suuri algseid investeeringuid ning pikka ettevalmistusperioodi. Projektide rahastamise tagamine ja ehituse ajakava järgimine võivad osutuda keeruliseks.

Rahva meelsus ja poliitilised riskid

Tuumaelektrijaamade rajamine võib kaasa tuua avaliku vastuseisu, eriti asukohavaliku protsessis. Muutuda võivad poliitilised seisukohad. Oluline on kaasata avalikkus otsustusprotsessi ja tagada piisav teavitamine.

Alternatiivsete tehnoloogiate arendamine

Kui tuumaelektrijaam on tööd alustanud, tuleb arvestada sellega võetud pikaajaliste kohustustega, mistõttu pole sellest energialiigist võimalik kiirelt loobuda. Kuigi tuumaenergia võib pakkuda stabiilset elektrivarustust, tuleks samal ajal jätkata investeerimist taastuvenergia tehnoloogiatesse ja energiatõhususse.

Inimressursside arendamine

Tuumaenergia kasutamiseks on vaja kõrgharidusega spetsialiste ja vastava kvalifikatsiooniga oskustööjõudu, kelle väljaõpe on aeganõudev ning keda tööjõu turul napib. Nii tuumaregulaator kui ka tuumajaama käitaja oleksid tuumaprogrammi rakendamise algusaastatel suuresti sõltuvad teistest riikidest imporditavast tööjõust.

Kokkuvõttes on oluline tagada, et tuumaenergia kasutuselevõtt ei kahjustaks taastuvenergia tootmise ja salvestamise võimsuste lisandumist ega põhjustaks heitkoguste vähendamise edasi lükkamist.

Tuumaenergia kasutuselevõtt võib anda suure panuse Eesti kliimaeesmärkide saavutamisse, varustuskindluse ning energiasüsteemi stabiilsuse tagamisse, ilma et peaksime piirama taastuvenergia arendamist.

Tuumaenergia töörühma lõpparuandega on huvi korral võimalik täismahus tutvuda siin.

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 13. juuniks

Kell 10 – täiskogu istung

Eesti Panga 2023. aasta aruanne. Ettekande teeb Eesti Panga president Madis Müller.

Finantsinspektsiooni 2023. aasta aruanne. Ettekande teeb Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler.

Esimene lugemine – kaks eelnõu

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Sündimuse kasvatamise meetmete väljatöötamisest“ eelnõuga (208 OE) soovitakse teha valitsusele ettepanek töötada välja ja esitada Riigikogule seaduste eelnõud, et luua keskkond, mis toetab sündimuse kasvu Eestis.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele sisekaitsereservi loomise kohta Siseministeeriumi valitsemisalas“ eelnõu (275 OE) eesmärk on teha valitsusele ettepanek luua Siseministeeriumi valitsemisalas sisekaitsereserv, et Politsei- ja Piirivalveamet ning Päästeamet suudaks oma riigikaitseülesandeid täita ka kriisi- ja sõjaajal.

Komisjonide istungid

Majanduskomisjonis – 10 minutit pärast täiskogu istungi lõppu: Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsiooni ja selle juurde kuuluva finantsprotokolli ning eesõiguste ja puutumatuse protokolliga ühinemise seaduse eelnõu (451 SE), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja;

rahanduskomisjonis – kell 9: 2024. aasta lisaeelarve eelnõu (456 SE).

Sündmused

Kell 8.30 – keskkonnakomisjoni liikmed osalevad ürituste sarja „Kliimakohv“ arutelul „Süsinikueelarve: miks see oluline on ja kuidas seda arvutada?“. Esineb Tallinna Tehnikaülikooli nooremteadur Janika Laht, Kliimaministeeriumi tellitud Eesti süsinikueelarve uuringu põhiautor (Riigikogu kohvik).

Kell 9 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Aserbaidžaani asevälisministri Fariz Rzayeviga.

Kell 9.15 – riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas ja komisjoni liige Peeter Tali kohtuvad Šveitsi Kaitseväe juhataja kindralleitnant Thomas Süssliga. Kohtumisel osaleb Šveitsi suursaadik Eestis Martin Xavier Michelet.

Kell 11.15 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub ametist lahkuva Hollandi suursaadiku Özlem Caneliga.

Kell 14 – Riigikogu juhatus annab pressikonverentsi. Riigikogu esimees Lauri Hussar ning aseesimehed Toomas Kivimägi ja Jüri Ratas teevad kokkuvõtteid Riigikogu kevadistungjärgu tööst. Pressikonverentsist on veebiülekanne (O. Strandmani nõupidamisruum).

Välislähetused

11.–15. juuni
Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu on visiidil Washingtonis Ameerika Ühendriikides.

13.–16. juuni
Riigikogu LGBT+ kogukonna toetusrühma esimees Eduard Odinets osaleb Baltic Pride’il Riias Lätis.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]

Sotsiaaldemokraadid hääletavad tuumaenergia eelnõu vastu

„Riigikogu keskkomisjoni esimees eksitas eelmisel nädalal avalikkust, kui ta väitis, et komisjon toetas kõiki eelnõule tehtud muudatusettepanekuid. Sotsiaaldemokraatide algatus oli põhimõtteline – meie muudatus nägi ette, et  Eestis saab tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamisega edasi minna “üksnes juhul, kui energiamajanduse arengukavas aastani 2035 kinnitatakse, et tuumajaama rajamine Eestisse on varustuskindluse tagamiseks vältimatult vajalik, riikliku julgeoleku riskid on piisavalt maandatud ja kõik kulud riigieelarvele põhjalikult hinnatud.” Kuna keskkonnakomisjon kaotas tingimuslikkuse ära, siis ei saa me vastavat otsuse eelnõu toetada,” selgitas sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Priit Lomp.

Tuumajaama rajamise küsimus on Lombi sõnul praeguse riigikogu koosseisu üks olulisemaid otsuseid, mis peab tuginema igakülgsetele analüüsidele.  “Kiirustamine, arutelu takistamine ja vassimine küsimuses, mis on seotud mitmete riskidega,on vastutustundetu,“ lisas täna sotsiaaldemokraatidega liitunud Züleyxa Izmailova

„Sotsiaaldemokraadid kutsuvad kõiki riigikogu liikmeid endaga enne hääletust aru pidama ja hääletama nii, nagu ütleb südametunnistus,“ märkis Lomp.