Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu eelinfo reedest laupäevani, 12. – 13. juulini

Reede, 12. juuli

Komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: Eesti seisukohtadest 15.–16. juulil toimuval Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istungil, kutsutud maaeluminister Mart Järvik; Eesti seisukohtadest 15. juulil toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Urmas Reinsalu; Eesti seisukohtadest 18. juulil toimuval üldasjade nõukogu istungil, kutsutud Euroopa küsimuste asekantsler Matti Maasikas; Eesti seisukohtadest 18.–19. juulil toimuval mitteametlikul Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu kohtumisel, kutsutud justiitsminister Raivo Aeg ja siseminister Mart Helme; seisukoha andmine: Nõukogu otsuse eelnõu Euroopa energiaharta lepingu kohta, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: üleeuroopalise transpordivõrgustiku arengusuunised, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: avalik konsultatsioon põllumajandus-, metsandussektori ja maapiirkondade riigiabi reeglite eeskirjade muutmise kohta, kutsutud Maaeluministeeriumi esindaja;

põhiseaduskomisjonis – kell 9.30: Oudekki Loone 8. – 9. septembri lähetusest Helsingisse.

Välislähetused

6. – 13. juuli
Eesti-Venemaa parlamendirühma esimees Aadu Must kohtub Vene Föderatsiooni kultuuritegelastega ja Eesti konsulaadi esindajatega Peterburis Venemaal.

8. – 13. juuli
Väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson osaleb purjelaeva Admiral Bellingshauseni teelesaatmise tseremoonial ja külastab peakonsulaati Peterburis Venemaal.

9. – 12. juuli
Riigikogu liige Kalle Palling osaleb rahalise kaasamise teemalisel kohtumisel Bellagios Itaalias.

9. – 13. juuli
Väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa osaleb rahvusvahelisel julgeolekukonverentsil Batumis Gruusias.

10. – 13. juuli
Riigikogu liige Kadri Simson kohtub Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga Brüsselis Belgias.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Platvormitöö on saanud Eesti inimeste jaoks oluliseks lisasissetuleku allikaks

Üha rohkem inimesi saab oma sissetuleku erinevatest juhusliku iseloomuga tööotstest, selgub üle-Euroopalisest platvormitöö uuringust. Eestis teeb platvormitööd iganädalaselt 8% tööealisest elanikkonnast, mida on rohkem kui Saksamaal ja Rootsis, kuid vähem kui Itaalias ja Hollandis.

Digiplatvormide levik on soodustanud uute töövormide tekkimist ning kuigi Eestis on peamiselt levinud traditsiooniline töövorm ehk täistööajaga töölepinguline töökoht ühe tööandja juures, kasvab jõudsalt ka platvormitöö osakaal.

“Platvormitöö all mõistame tööd, mida hallatakse digiplatvormil ja mida tehakse virtuaalselt või füüsilises keskkonnas. Tööd vahendavad platvormid on Eestis kiirelt levinud – Eestis on oma kindla koha leidnud sõidujagajad ja kullerteenused, kuid platvormitöö levib ka näiteks tõlke- ja kujundusteenuste, lapsehoiu ja majapidamistööde vahendamisel,” sõnas Arenguseire Keskuse ekspert ja tööturu tuleviku uurimissuuna projektijuht Johanna Vallistu.

Eesti inimeste jaoks ei ole platvormitöö enamjaolt nende põhitöö ning Eestis teeb platvormitööd vähemalt kord nädalas 8% vastanutest. Kokku on platvormitööd kunagi teinud 20% tööealisest elanikkonnast. Kõige tuntumad platvormid Eestis on Bolt, Uber, Wolt ja GoWorkaBit.

Ainus sissetulekuallikas on platvormitöö 4%-le Eesti platvormitöö tegijatele, 24% teenivad sel viisil poole oma sissetulekust või enam ning 76% platvormitöötajatest teenib platvormi vahendusel vähem kui poole oma sissetulekust.

Rahvusvahelisest uuringust selgub, et platvormitöö on sagedasem Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ning Lõuna-Euroopas. Eesti on platvormitöö leviku poolest 13 küsitletud riigi seas viiendal kohal. “Platvormitöö levik tähendab, et töötajate sotsiaalkaitse võib olla ebaühtlane ning inimesed võtavad üha sagedamini ise riski oma tööaja, sissetulekute ja töötingimuste eest. Tihtipeale tähendab see ka inimeste töötundide arvu olulist suurenemist,” tõi Vallistu välja.

Kinnitust ei ole leidnud eeldus, et platvormitööst saab oluline traditsioonilise tööelu asendus.  Ligi pool ehk 49% Eesti platvormitöötajatest ütles, et neil on olemas täiskoormusega põhitöökoht ning 7% on osaajaga tööl, 9% Eesti platvormitöötajatest tegutseb iseendale tööandjana, 3% on pensioniealised ja 15% üliõpilased.

“Pigem tuuakse välja, et platvormitöö on lisasissetulekuallikas põhitöö kõrvalt või lihtsalt hobitegevus. Samas näitavad uuringu tulemused, et teatud grupp inimesi töötab väga pikki tunde, et oma rahalisi vajadusi katta. Sellel on negatiivsed tagajärjed nende töö- ja pereelu tasakaalule ning tekivad ka märkimisväärsed tööohutusriskid,” kommenteeris Vallistu.

Eestis on igas vanusegrupis platvormitöötajaid, kuid neid on rohkem nooremates vanusgruppides. 39% platvormitöötajatest on vanuses 18-24 ja 38% vanuses 25-34. Vaid 5% iganädalastest platvormitöötajatest on vanuses 45-54 ja 6% vanuses 55-65.

Platvormitöö küsitlusuuringu viisid 2018. aasta lõpus Arenguseire Keskusega koostöös läbi FEPS, Hertdfordshire’i ülikool, Uni Europa ja Ipsos Mori. Küsitlus on osa üle-Euroopalisest võrdlusest, selle raames uuriti platvormitöö levikut ja olemust Eestis, Hollandis, Saksamaal, Rootsis, Šveitsis, Itaalias, Soomes, Hispaanias, Sloveenias, Tšehhis, Prantsusmaal ja Suurbritannias. Esindusliku valimiga uuringus osales Eestist 2000 inimest vanuses 18-65.

Eesti küsitluse tulemused on leitavad uuringu ingliskeelsest aruandest ja eestikeelsest kokkuvõttest, mis on avaldatud Arenguseire Keskuse kodulehel: https://www.riigikogu.ee/arenguseire/tooturu-uurimisprojekt/

 

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 12. juuniks

Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, välisminister Urmas Reinsalu ja justiitsminister Raivo Aeg.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimustele innovatsiooni kohta eelarvepoliitikas, valitsuse kohta, Ida-Virumaa kohta, EKRE retoorika kohta, riikliku julgeoleku kohta, Eesti rahva tervise kohta, siseministri usaldusväärsuse kohta ning Euroopa Liidu tuleviku kohta.

Välisminister Urmas Reinsalu vastab küsimustele valitsuse välispoliitilise kursi, valitsuse tööjaotuse ning Eesti maine kohta.

Justiitsminister Raivo Aeg vastab küsimustele perekonnaõiguse ning kohtutäiturite kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud jäätmeseaduse, jäätmeseaduse muutmise seaduse ning jäätmeseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (15 SE) viiakse jäätmeseadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõuga täiendatakse seadust tulenevalt Euroopa Liidu vastavast direktiivist elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta. Direktiivi alusel täiendatakse jäätmeseadust terminiga „elektroonikaromu“ ning täpsustatakse termineid „meditsiiniseade“ ning „in vitro diagnostikameditsiiniseade“.

Eelnõuga täiendatakse jäätmeseaduse sätteid teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes. Samuti nende turule laskmist käsitlevaid sätteid, mis on seotud seadmetes kasutatavate ohtlike ainetega.

Euroopa Majanduspiirkonnas on keelatud turule lasta elektri- ja elektroonikaseadmeid ja nende osi, mis sisaldavad pliid, elavhõbedat, kuuevalentset kroomi, kaadmiumi ning alates 22. juulist 2019 ka teatud ftalaate.

Eelnõuga täpsustatakse elektri-ja elektroonikaseadmete osade määratlust, mis hõlmab ka kaableid ja seadmete remondiks, korduskasutuseks, funktsioonide ajakohastamiseks või võimsuse suurendamiseks mõeldud varuosasid.

Teine lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud Põhja-Makedoonia Vabariigi ühinemist käsitleva Põhja-Atlandi lepingu protokolli heakskiitmise seaduse eelnõu (26 SE) eesmärk on kiita heaks Põhja-Makedoonia Vabariigi NATOga ühinemist käsitleva lepingu protokoll.

Põhja-Makedoonia ühinemine NATOga tugevdab organisatsiooni, selle liikmesriikide julgeolekut ja välispoliitilist olukorda, sest sellega kasvab julgeolek ja stabiilsus Euroopas. Lisaks kinnitatakse sellega, et avatud uste poliitika kui üks NATO suurimaid edulugusid on jätkuvalt elujõuline ja täidab oma peamist ülesannet, milleks on demokraatia ja õigusriigi põhimõttele toetuva julgeoleku ja stabiilsuse vööndi laiendamine Euroopas.

Seletuskirjas tuuakse välja, et Põhja-Atlandi lepingu artikli 5 järgi käsitatakse relvastatud rünnakut selle lepingu osalisriigi vastu relvastatud rünnakuna kõigi osalisriikide, ka Eesti vastu, millele tuleb vastata kollektiivkaitsega. Protokolli jõustades võtab Eesti seega kohustuse kaitsta Põhja-Makedooniat ja Põhja-Makedoonia Eestit.

Põhja-Makedooniast saab NATO 30. liige pärast seda, kui protokolli on oma riigisisese õiguse kohaselt heaks kiitnud kõik praegused liikmesriigid. Senist praktikat arvestades võib heakskiitmisprotsess kesta kuni poolteist aastat.

Esimene lugemine – neli eelnõu:

Väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ eelnõu (34 OE) näeb ette moodustada Eesti delegatsioon, mille koosseisu kuuluvad järgmised Riigikogu liikmed: delegatsiooni juht Aadu Must, delegatsiooni juhi asetäitja Johannes Kert, liikmed Urmas Espenberg, Helle-Moonika Helme, Marek Jürgenson, Signe Kivi, Kalvi Kõva, Helmen Kütt, Üllar Saaremäe, Erki Savisaar, Sven Sester ja Urve Tiidus.

Balti Assamblee moodustati kui konsultatiivne ja koordineeriv institutsioon ühist huvi pakkuvate küsimuste ja projektide arutamiseks.

Balti Assamblee seisukohad esitatakse Balti riikide parlamentidele ja valitsustele ning rahvusvahelistele ja regionaalsetele organisatsioonidele pöördumiste, ettepanekute ja soovituste näol.

Balti Assamblee tööorganid on istungjärk, presiidium, komisjonid ja sekretariaat.

Balti Assamblee on moodustanud viis komisjoni: majandus-, energeetika- ja innovatsioonikomisjon, haridus-, teadus- ja kultuurikomisjon; loodusvarade- ja keskkonnakomisjon, õigus- ja julgeolekukomisjon ning heaolukomisjon.

Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (28 SE) võetakse Eesti õigusse üle Euroopa Liidu aktsionäride õiguste vastav direktiiv, mille eesmärk on edendada börsiettevõtete ja aktsionäride vahelist suhtlemist. Direktiiv puudutab ainult neid ettevõtteid, kelle aktsiatega kaubeldakse börsil.

Eelnõuga suurendatakse aktsionäride võimalusi kujundada börsiettevõtte juhatuse ja nõukogu liikmete tasustamispoliitikat. Tasustamise põhimõtete olulised muudatused tuleb esitada üldkoosolekule hääletamiseks vähemalt iga nelja aasta tagant. Lisaks peab ettevõte igal aastal avaldama oma veebilehel juhtide tasustamisaruande, kus on nimelised andmed juhtide tasu kohta.

Muudatustega paranevad börsiettevõtete võimalused tuvastada oma aktsionäre, eeskätt suuremaid aktsionäre, kellel on üle 0,5 protsendi ettevõtte aktsiatest ning kes hoiavad oma aktsiaid esindajakontol. Esindajakonto on konto, mille vahendusel hoitakse aktsiaid teise isiku jaoks – näiteks võib pank hoida kliendi aktsiaid oma kontol.

Fondivalitsejatel tuleb muudatuste jõustudes hakata avalikustama veebilehel ka kaasamispoliitikat ja kord aastas ülevaadet selle elluviimisest. Kaasamispoliitika kirjeldab, kuidas nende investeerimisstrateegia on kooskõlas äriühingutesse investeerimisel aktsionäriõiguste rakendamisega. Tuleb välja tuua, kuidas jälgitakse äriühingu strateegiat, finantsilist tulemuslikkust, riske, juhtimist ja teisi olulisi küsimusi. Eelnõu puudutab ka Euroopa Liidu prospektimäärust, mis reguleerib väärtpaberite avaliku pakkumise prospekti nõudeid. Prospekti järgi saab investor otsustada, kas pakutavatesse väärtpaberitesse investeerida.

Eelnõu kohaselt võiks edaspidi prospekti koostada rahandusministri määruse nõuete kohaselt, kui väärtpaberite avaliku pakkumise maht on alla 8 miljoni euro. Praegu kehtiv künnis on 5 miljonit eurot. Künnisest suurema pakkumise prospekt tuleb koostada Euroopa Liidu prospektimääruse rangemate nõuete järgi. Alla 2,5 miljoni euro suuruse väärtpaberite avaliku pakkumise korral ei pea ettevõte prospekti koostama.

Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse, kohtute seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (29 SE) võetakse üle Euroopa Liidu nõukogu direktiiv liikmesriikide vahel tulu või kapitali topeltmaksustamist kõrvaldavate välislepingute kohaldamisel tekkinud vaidluste lahendamise kohta, mis kohaldub maksulepinguga hõlmatud tulu- ja kapitalimaksudele.

Kavandatud muudatused annavad detailsemad ning tõhusamad menetlusreeglid piiriüleste maksuvaidluste lahendamiseks võrreldes olemasolevate võimalustega tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimisel. Samuti annavad muudatused kindlama ajaraamistiku vaidluste lahendamiseks ning tugevdavad protsessis maksumaksja õigusi. Maksuvaidluse lahendamise lõplik otsus on maksuhalduritele siduv ning see viiakse täide, kui maksumaksja sellega nõustub.

Seletuskirjas märgitakse, et aastas esitatakse maksu- ja tolliametile maksulepingute alusel kümmekond topeltmaksustamise kõrvaldamise taotlust. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) statistika kohaselt on Eesti lahendanud maksulepingu alusel esitatud topeltmaksustamise kõrvaldamise taotlused kuue kuu jooksul.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekul on kavas maksu- ja tolliametile anda õigus maksusaladust sisaldavaid andmeid riigisiseste toetusprogrammide elluviijatele toetuse vastavuse ja sihipärase kasutamise kontrollimiseks. Vedelkütuse seaduses on kavas kütuse käitlemise andmekogust andmete saajate hulka lisada majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, keskkonnaamet, keskkonnaagentuur ning keskkonnaministeerium.

Seadus on kavandatud jõustuma 30. juunil 2019. Muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2018 või hiljem alanud maksuperioodi puudutava vaidlusaluste küsimuste lahendamisel.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Araabia Ühendemiraatide valitsuse vahelise lennuliiklust nende riikide territooriumide vahel ja väljaspool neid käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (27 SE).

Kokkulepe loob võimaluse rahvusvahelise regulaarliini pidamiseks kahe riigi vahel. Näiteks võimaldab kokkulepe tunnustada lennukõlblikkuse sertifikaate, pädevustunnistusi ja litsentse ning reguleerib lennugraafikute kinnitamise protseduure. Praeguste plaanide kohaselt hakkab Tallinn-Dubai liini 2019/2020 talvel opereerima Dubai Aviation Corporation, Flydubai nime all, ning see oleks esimene lennuliin Eestist väljapoole Euroopat. Lennuliini avamine loob paremad võimalused lendamiseks Lähis-Idasse, Kagu-Aasiasse, Okeaaniasse ja Aafrikasse.

Valitsus kiitis kokkuleppe eelnõu heaks 15. oktoobril 2015 ning välisministrid kirjutasid sellele alla 28. septembril 2018. aastal New Yorgis.

Eesti on sõlminud sarnaseid kokkuleppeid kümnekonna Euroopa Liidu välise riigiga, sealhulgas Türgi, Venemaa, Ukraina ja Hiinaga.

Kokkulepe reguleerib ka maksuküsimusi (pardavarude ja lisavarustuse maksuvabastused lennuettevõtjale), mis on vajalik põhiseaduse kohaselt sätestada seadusega. Seetõttu on kokkulepe vajalik Riigikogus ratifitseerida.

Kokkulepe jõustub peale riigisisese menetluse lõpetamise kohta diplomaatiliste nootide vahetamist.

Euroopa Komisjoni liikme kandidaadi ettekanne, ettekandja Kadri Simson.

Välislähetused

11. – 13. juuni
Riigikogu liikmed Marina Kaljurand ja Sven Mikser (11. – 12. juuni) osalevad Brüsselis Euroopa Parlamendis kohtumistel Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooniga.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Kiisler asub korruptsioonivastase erikomisjoni liikmeks

Riigikogu juhatus registreeris Siim Kiisleri Isamaa fraktsiooni liikmeks ning kinnitas tema asumise põhiseaduskomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni liikme kohale.

Kalle Grünthal saab Riigikogu liikmeks

Riigikogu juhatus otsustas, et seoses Jaak Madisoni tagasiastumisega asub 12. juunil Riigikogu liikmeks asendusliige Kalle Grünthal.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Menetlusse võeti eelnõu Riigikogu töö korralduse kohta

Muudatuse kohaselt hakatakse Riigikogu täiskogu istungitel kord aastas ära kuulama ka valitsuse liikmete ettekandeid vastutusala probleemidest ja pidama arutelusid valdkonna arengutest.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu seadusena vastu võtmisel paranevad võimude lahususest tulenevad ülesanded, suureneb Riigikogu roll täitevvõimu suunamisel ning poliitika kujundamisel. Muudatuste tulemusena tekib valitsusliikmete kohustus anda korraline ülevaade oma valdkonnast ning kaugematest eesmärkidest. Muudatuse tulemusena täieneb poliitiline debatt kuhu ja kuidas peaks Eesti arenema. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Riigikogu liikmed moodustasid erivajadustega inimeste spordi toetusrühma

Toetusrühma liikmed

Toetusrühma esimees on Indrek Saar ja aseesimees Helmen Kütt. Toetusrühma kuuluvad Heljo Pikhof, Ivari Padar, Kalvi Kõva, Riina Sikkut, Anneli Ott, Jüri Jaanson, Kaido Höövelson, Jevgeni Ossinovski, Dmitri Dmitrijev, Kristina Šmigun-Vähi, Kai Rimmel ja Liina Kersna.

Riigikogus moodustatud parlamendirühmad aitavad Riigikogu liikmetel suhelda teiste riikide parlamentidega, viia ellu välispoliitikat ja tutvustada Eestit mujal maailmas. Toetusrühmade kaudu saavad parlamendi üksikliikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale, toetada või kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.

XIV Riigikogu on moodustanud 54 parlamendirühma ja 50 toetusrühma.

Parlamendirühmade nimekiri

Toetusrühmade nimekiri

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu moodustas Parlamentidevahelise Liidu delegatsiooni

Delegatsiooni juht on Aivar Kokk, asetäitjad Helle-Moonika Helme, Toomas Kivimägi ja Marika Tuus-Laul.

Parlamentidevahelise Liidu (Inter-Parliamentary Union) ehk IPU Eesti rühma kuuluvad kõik Riigikogu liikmed, kes valivad rühma juhatuse. Juhatusse kuuluvad täiskogult enim hääli saanud president ja kolm asepresidenti.

IPU tegevuse peamised eesmärgid on edendada parlamentide ja parlamendiliikmete koostööd, osaleda ülemaailmse rahu ja julgeoleku tagamise protsessides, kaitsta inimõigusi ning arendada esindusdemokraatiat. Eesti kuulus liitu aastatel 1921–1940 ja taastas oma liikmelisuse peale taasiseseisvumist 1991. aastal.

Eesti delegatsiooni tegevuse eesmärk on arendada parlamentidevahelisi suhteid, tutvustada rahvusvahelistel foorumitel Eesti riiki ja meie riigi seisukohti aktuaalsetes küsimustes.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Kiisler asub põhiseaduskomisjoni liikmeks

Riigikogu juhatus registreeris Siim Kiisleri Isamaa fraktsiooni liikmeks ning kinnitas tema asumise põhiseaduskomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni liikme kohale.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogus läbis teise lugemise alkoholi aktsiisimäärasid langetav eelnõu

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (30 SE) seletuskirjas märgitakse, et alkoholiaktsiisi langetamisega antakse ettevõtjatele võimalus alkoholi hinda langetada, et saada kontrolli alla 2015. aastal hoogustunud piirikaubandus Lätiga. Alkoholi odavnemisel võivad väheneda Lätist soetatud alkoholi kogused ja kasvada Eestist ostetud alkoholi kogused, öeldakse eelnõu seletuskirjas.

Teise lugemise käigus tegi rahanduskomisjon muudatuse, mille eesmärk on ennetada aktsiisikauba vedu Eestist teise liikmesriiki ja sealt tagasi Eestisse vaid aktsiisi tagasi küsimise eesmärgil. Eestis juba korra tarbimisse lubatud kaubale kohaldatakse seetõttu esmakordselt kehtinud aktsiisimäära.

Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, sest tegemist on riigieelarve tulude kiireloomulise küsimusega. Valitsuse 23. mail 2019 kinnitatud tegevusprogrammis aastateks 2019–2023 nähakse ette aktsiisimäärade vähendamine maksutulude Eestisse toomise eesmärgil.

Läbirääkimistel võtsid sõna Taavi Rõivas (R), Aivar Sõerd (R), Jürgen Ligi (R), Jüri Jaanson (R), Helmen Kütt (SDE), Signe Riisalo (R), Andres Sutt (R) ja Tarmo Kruusimäe (I).

Riigikogu toetas õiguskantsleri ettepanekut

Õiguskantsler Ülle Madise tegi Riigikogule ettepaneku viia väärteomenetluse seadustik kooskõlla põhiseadusega. Õiguskantsler selgitas, et väärteomenetluse seadustikus puudub praegu regulatsioon, mis võimaldaks väärteo tõttu kahju saanud isikul tutvuda tema õiguste kaitseks vajaliku väärteomenetluses kogutud teabega. Väärteoga tekitatud kahju hüvitamist saab taotleda aga kohtu kaudu tsiviilkorras ja selleks tuleb esitada tõendid kahju tekkimise ja suuruse kohta.

Õiguskantsler viitas, et väärteomenetluse seadustik on vastuolus põhiseaduse § 13 lõikega 1, §-ga 14, § 15 lõikega 1, §ga 25  ja § 44 lõikega 3 nende koostoimes. Põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus saada riigilt ja seaduselt kaitset, õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist ning Eesti kodanikul on ka õigus tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes hoitavate andmetega.

Õiguskantsleri ettepaneku poolt hääletas 80 Riigikogu liiget. Istungi juhataja tegi vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152-le õiguskomisjonile ülesandeks algatada eelnõu, millega viiakse väärteomenetluse seadustik põhiseadusega kooskõlla.

Riigikogu võttis vastu ühe otsuse

Rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsusega „Tagatisfondi nõukogu liikmete nimetamine“ (32 OE) nimetati Tagatisfondi nõukogu liikmeteks Dmitri Dmitrijev ja Aivar Sõerd. Tagatisfondi eesmärk on krediidiasutuse klientide, investeerimisasutuse klientide ja kohustusliku pensionifondi osakuomanike poolt paigutatud vahendite kaitse tagamine ning seeläbi finantssektori usaldusväärsuse ja stabiilsuse suurendamine. Tagatisfondi kõrgeim juhtorgan on nõukogu, mille üheksast liikmest nimetab kaks rahanduskomisjoni ettepanekul Riigikogu.

Otsuse poolt hääletas 71 Riigikogu liiget.

Tänasel istungil andsid ametivande Riigikogu liige Siim Kiisler ning Riigikohtu liikmed Kaupo Paal ja Kai Kullerkupp.

Istungi stenogramm.

Fotod istungilt.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata: https://www.youtube.com/riigikogu
(Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee