Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis vastu seaduse, mis tagab politseile kriisi ajal lisatööjõudu

Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine) (441 SE) ajakohastatakse keskkonnateabe käitlemise korda riigi andmekogudes.

Seadusega tunnistatakse kehtetuks keskkonnaregistri seadus. Uus kord vastab sellele, kuidas keskkonnateavet on tegelikult kogutud, sealhulgas eristab seni keskkonnaregistri alaminfosüsteemideks nimetatud infosüsteemid iseseisvate andmekogudena.

Valdav osa keskkonnaregistri senistest nimistutest ja andmetest on koondatud Eesti looduse infosüsteemi. Mitme seni ka keskkonnaregistri nimistuks loetud andmestiku suhtes on loodud eraldi andmekogud või infotehnoloogiliselt sõltumatud infosüsteemid. Eelnõuga sätestatakse kohustus luua keskkonnateavet sisaldavatele andmekogudele juurdepääsuks ja liidestamiseks ühtne veebikeskkond niivõrd, kuivõrd see on infotehnoloogiliselt võimalik ja majanduslikult otstarbekas.

Seadusega täiendatakse keskkonnaseadustiku üldosa seadust, atmosfääriõhu kaitse seadust, jäätmeseadust, tööstusheite seadust ja veeseadust sätetega asjakohase registreeringu taotlemise ja menetlemise ning registreerimistõendi andmise kohta keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS.

Metsaseaduse muudatustega seatakse juurdepääsupiirang metsaregistrisse kantud erametsamaa sellistele andmetele, mis võimaldavad hinnata füüsilisest isikust metsaomaniku vara ja majandusseisu ning mida peetakse füüsiliste isikute puhul koos isiku tuvastamist võimaldavate andmetega isikuandmeteks. Samuti täiendatakse metsaseadust riikliku metsade statistilise valikmeetodiga inventeerimise regulatsiooniga.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 70 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seadusega (eriteenistuste ühtlustamine) (508 SE) tagatakse Politsei- ja Piirivalveametile kriisiolukorras lisatööjõudu ning ühtlustada politseinike palga- ja pensioniarvestus avaliku teenistuse süsteemiga.

Seaduse üks olulisem muudatus on kriisirolliga abipolitseinike loomine. See tähendab, et erakorralise sündmuse ajal võib eriväljaõppe saanud abipolitseinik oma igapäevatöö asemel aidata lahendada kriisiolukorda ning saada sel ajal riigilt oma keskmist palka. Samal eesmärgil saab kaasata Kaitseliitu. Nii saab tagada, et Politsei- ja Piirivalveametil on kriisiolukorra lahendamiseks vajalik vabatahtlike reserv. Samuti luuakse eelnõuga võimalus viia politseiametnik üle summeeritud tööajale, et tedagi saaks kriisiolukorras kaasata tavapärasest tööajast erineval ajal.

Seadusega tehakse muudatused, mis puudutavad politseinike ja päästjate palga- ja pensioniarvestust. Eelnõu järgi saab päästja arstliku komisjoni otsusel pensioni oote toetusele jääda kolme aasta asemel viis aastat enne vanaduspensioniiga. Samuti antakse päästjatele kindlus, et suurendatud vanaduspensioni ja pensioni oote toetust makstakse neile ka pärast 2023. aastat.

Lisaks tehakse muudatusi politseinike palgasüsteemis ja minnakse üle avaliku teenistuse seaduse palgakorralduse põhimõtetele. Politseinike palk koosneb erinevatest komponentidest, ent eelnõu järgi lisatakse need põhipalga sisse ja politseinike pensioni aluseks võetakse kogupalk. See aitab tagada politseinike ja teiste eriteenistujate võrdse kohtlemise pensioni määramisel. Veel võimaldatakse eelnõu järgi väljateenitud aastate pensioni staaži koguda kuni 2036. aastani, pärast mida süsteem kaob. Tagasiulatuvalt eelnõu kellegi pensioni ei muuda.

Eelnõu järgi muudetakse siseturvalisuse valdkonna tippjuhtide ametiajad tähtajaliseks, luuakse võimalus kontrollida tööle või praktikale mineja või teenusepakkuja, näiteks koristaja tausta ning viia kriminaalmenetluses kahtlustatav üle teisele tööle. Soodustatakse ka vabatahtlikuks saamist ning tagatakse vabatahtlike ja kutseliste võrdne kohtlemine vigastuse korral.

Läbirääkimistel võttis sõna Leo Kunnas (EKRE).

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 52 ja vastu oli 16 Riigikogu liiget.

Siseminister Kristian Jaani tegi 2022. aasta ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest

Minister märkis, et siseturvalisuse ja sisejulgeoleku valdkonnad on aastatega teinud suure arenguhüppe ja tunnustust väärivad kõik, kes on sellesse panustanud. „Tunnustuseks tehtud tööle saab välja tuua 2020. aasta uuringu tulemused – üle 90 protsendi inimestest peab Eestit riigiks, kus on turvaline elada. See on olnud aastatepikkuse töö tulemus,“ sõnas Jaani, kuid tõdes, et viimaste avaliku arvamuse uuringute kohaselt on Ukraina sõja tõttu inimeste turvatunne vähenemas. „Meie ülesanne on pakkuda Eestimaa inimestele sel äreval ajal suuremat kindlust kui eales varem,“ kinnitas ta.

„Eesti riigi turvalisuse aluseks on tugev piir, mis on täna paremini valvatud kui eales varem. Meie eesmärk on hästi turvatud välispiir ja eesmärk on see aastaks 2025 täielikult välja ehitada. Tegu on märgilise ja olulise sammuga kogu Euroopa julgeoleku vaatest, sest nii on ka kogu Schengeni ruum senisest veelgi turvalisem. Eesti on siin paljudele riikidele eeskujuks ja vääriliseks partneriks,“ rõhutas Jaani ja lisas, et tänu lisaraha eraldamise otsustele saab Eesti rajada maismaapiirile viivitusaia kohtadesse, kus olime sellest piiratud eelarve tõttu varem loobunud ning ühtlasi on tehtud pingutusi, et tuua piiri ehituse tähtaega kuni poolteist aastat lähemale, senise 2026 aasta lõpu asemel aastasse 2025.

Jaani sõnul ei saa unustada ka COVID-19 kriisi – ka sellel on olnud sisejulgeoleku valdkonnale märkimisväärne mõju. „Ühiskonda lõhestavad vandenõud, libauudised ja desinformatsioon levisid veebis kiiresti. Sellega suurenes õiguskaitseasutuste, eriti veebikonstaablite töökoormus. Tänavu oleme valeinfo ja propaganda levikut tunda saanud ka Putini algatatud sõja tõttu Ukrainas. Peame seega olema valmis igasugusteks ja eriilmelisteks kriisideks. Eelmise aasta uuringu järgi on 77 protsenti omavalitsustest saavutanud kriisideks valmisolekus edasijõudnu või eeskujuliku taseme.“

Jaani tõi esile, et veidi rohkem kui aastaga on laia riigikaitse vaates tehtud põhimõttelisi otsuseid ligi 140 miljoni ulatuses ja osa vahendeid on juba tegevustesse suunatud. Muu hulgas  raha suunatud varjumiskohtade ettevalmistamise ja ohuteavituseks sireenide paigaldamisse, aga ka teavitustegevustesse, riskikommunikatsiooni ja õppuste korraldamisseamuti suurendatakse koostööd sisekaitse ja sõjalise riigikaitse valdkondade vahel ning riigisiseses kriisireguleerimises. „Siseministeerium koostöös valitsemisala asutustega on käivitanud kriisideks valmisoleku tõstmiseks mitmeid ennetus- ja teavitustegevusi nagu näiteks kampaania „Varu enne maru!“. Samuti teeme ettevalmistusi asukohapõhise mobiiltelefonidele suunatava ohuteavituse süsteemi kasutuselevõtuks juba selle aasta lõpuks. See aitab elanikele ja asutustele õigel ajal ohtudest teada anda,“ sõnas minister.

Jaani kinnitusel on „Eesti 2035“ vaates väga olulisel kohal ennetustöö kui üks parimaid kaitseid võimalike ohtude vastu. „Meil on nii erinevaid programme, teavitustegevusi kui ka kodunõustamisi. Eraldi toon näite lähisuhtevägivalla ennetusest: proovisime eelmisel aastal vägivallatsejatele suunatud proaktiivse vestluse meetodit. Selle eesmärk on vägivalla kordumist vältida ja annab võimaluse abistada kõiki pooli.“ Jaani lisas, et tihti on õnnetusi põhjustavate probleemide algallikad samad. „On ju sotsiaal- ja terviseprobleemid omavahel seotud, mistõttu tuleb ennetustööd teha valdkondade üleselt. Selleks leppisime justiitsministri, haridus- ja teadusministri, kultuuriministri ning sotsiaalkaitseministriga kokku valdkonnaülese ennetuse põhimõtetes,“ selgitas Jaani.

Siseministri sõnul võiks lisaks politseile turvalisuse tagajate ring olla laiem. „Ohtliku kurjategija tabamine on mõistagi politsei töö ja ka jääb selleks. Teisalt on politseil ka selliseid ülesandeid, mida võiksid täita näiteks kohaliku omavalitsuse korrakaitsjad. Juhul, kui kohalikul omavalitsusel on see tahe. See poleks kohustus. Toon siinkohal näiteks Hollandi. Kohalikke korrakaitseametnikke võetakse seal kui piiratud politseiõigustega ametnikke. Nende tööülesandeks on tegeleda ka väiksemate õigusrikkumistega,“ selgitas ta. Samuti kiitis minister juba praegu väga palju panustavate vabatahtlike tööd.

„Fakt on ka see, et politseinike arv on täna läbi aegade väikseim. See on valukoht, mis vajab lahendust,“ tõdes Jaani, kelle sõnul on suur mure on politseinike, päästjate ja päästekorraldajate miinimumpalkadega, samuti on paljud neist lähiajal siirdumas pensionile. „Rõhutan, et siseturvalisuse tagamine ja loomine ei ole kulu. Möödunud aastal mõõtsime ära Päästeameti ning Politsei- ja Piirivalveameti panuse ühiskonda. Selle järgi toob Päästeamet oma tegevusega ühiskonnale tulu aastas ligi miljard eurot ning Politsei- ja Piirivalveamet 867 miljonit eurot. Seega siseturvalisuse asutuste panus ühiskonda ületab mitu korda neile riigieelarvest suunatud raha. Rõhutan, need ei ole trahvitulud.“

Siseministri sõnul on üks oluline proovikivi see, et kohalikud omavalitsused teeksid kohalike elanike ja kogukondadega süsteemset võrgustikupõhist koostööd. „Suur osa kodanikualgatusest toimub just kohalikul tasandil. Sealt saavad inimesed tihti oma esimese kogemuse kodanikuühiskonnas osalemisega. Samas on kohalikul tasandil vajaka süsteemsest koostööst kohalike elanike ja kogukondadega. Oluline on tekitada kogukondades üle Eesti huvi ja valmisolekut kohaliku elu küsimustes kaasa rääkida ning selleks vajalikke koostöövorme. Meil on plaanis sellele kaasa aidata. Näiteks töötame välja kogukonnakeskse lähenemisviisi mudeli,“ kõneles Jaani. „Samuti on järgnevate aastate üheks prioriteediks luua fond, millega toetame kodanikuühiskonna uuenduslikke ja innovaatilisi algatusi. Meie ülesanne on luua kodanikuühiskonnale soodne keskkond ja viljakas pinnas, et nad saaksid seda kõike teha,“ lisas ta.

„Kokkuvõttes saab öelda, et oleme juba mitu aastat koos kriisidega elanud, kuid tänu tublidele Eesti inimestele oleme saanud nendega üheskoos ja ühte hoides edukalt hakkama. Miks ma ütlen üheskoos – sest kriisides loeb iga inimese, ettevõtte, organisatsiooni, kohaliku omavalitsuse ja paljude teiste panus,“ sõnas siseminister.

Läbirääkimistel võtsid sõna Marek Jürgenson (KE), Anti Poolamets (EKRE), Heljo Pikhof (SDE), Mati Raidma (RE) ja Heiki Hepner (I).

Teine lugemise läbis kaks eelnõu

Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (551 SE) ühtlustatakse jaeinvestoritele suunatud eurofondide ning riskikapitali- ja kinnisvarafondide (alternatiivfondide) piiriülese pakkumise reegleid ning võetakse selleks üle ELi vastavad direktiivid.

Eelnõuga lisandub investeerimisfondi eelturustamise võimalus, millega antakse fondivalitsejatele võimalus nii-öelda kompida investorite huvi fondi investeerimise vastu, ilma et fondivalitseja peaks tegema siduva pakkumise. Fondi piiriülesel pakkumisel ei pea fondivalitseja omama teises riigis enam püsivat asu- või tegevuskohta, näiteks esinduskontorit, või määrama kohapeal olevat esindajat. Suhtlus investorite ja fondide vahel toimub elektrooniliselt. Eelnõuga sätestatakse ka tingimused fondi piiriülese pakkumise lõpetamiseks, samuti nimekiri teabest, mis tuleb jaeinvestorile edastada.

Samuti muudetakse eelnõuga väiksemahuliste fondide valitsejate registreerimise tingimusi. Väikefondi puhul jääb fondi varade maht alla 100 miljoni euro ning nende üle Finantsinspektsioon üldjuhul järelevalvet ei tee, vaid registreerib üksnes nende tegevuse. Muudatuste kohaselt võib inspektsioon keelduda väikefondi valitseja registrisse kandmisest, kui fondivalitseja asukoht ja tegevuskoht ei ole Eestis või fondivalitseja ei valitse reaalselt ühtegi fondi, samuti kui inspektsioonile esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged või eksitavad. Samuti laiendatakse inspektsiooni õigust fondivalitseja registrist kustutada.

Pensionifondidel võimaldab eelnõu investeerida väärtpaberitesse, mille alusvaraks on toore või mille hind sõltub toormest. Ka suurendatakse võimalust investeerida väärismetallidesse. Kui praegu võib väärismetallidesse investeerida kuni viis protsenti pensionifondi varadest, siis edaspidi on see piir kuni 25 protsenti fondi vara väärtusest.

Eelnõu kohaselt peavad eurofondi fondivalitsejad oma tegevuses, näiteks riskijuhtimises, arvesse võtma jätkusuutlikkusriske ehk sotsiaalseid, üldjuhtimisega seotud ja keskkonnaalaseid tingimusi, mis võivad negatiivselt mõjutada investeeringute väärtust. Eelnõuga täpsustatakse investeerimisteenuste osutajate ehk pankade, investeerimisühingute ja fondivalitsejate investeerimistoodete väljatöötamise ja kujundamise nõudeid. Investeerimisteenuste osutajad peavad eelnõu kohaselt määratlema, millistele kliendiliikide jätkusuutlikkuse eesmärkidega konkreetne väärtpaber sobib.

Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (477 SE) ajakohastatakse lennuohutuse tagamiseks riigisisest tsiviillennunduse regulatsiooni, arvestades muudatusi Euroopa Liidu õiguses. Lennundusseaduses täpsustatakse nii maapealse teeninduse, lennutegevuse, sealhulgas mehitamata lennunduse, samuti lennuohutuse, lennundusjulgestuse, raadioside ja selle keele ning lennundusspetsialistide kvalifikatsiooni sätteid.

Eelnõuga võetakse täielikult üle direktiiv, mis puudutab juurdepääsu maapealse teeninduse teenuste osutamise turule ELi lennujaamades. Muudatused on vajalikud, et valmistada ette pagasi- ja perroonikäitluse turu avamist Tallinna lennujaamas.

Samuti täiendatakse seadust peatükiga, mis reguleerib mehitamata õhusõidukite süsteemi käitamist, arvestades 2019. aastal jõustunud Euroopa Komisjoni rakendusmäärust. Määrusega on kehtestatud mehitamata õhusõidukite süsteemide märgistamise, identifitseerimise ja käitamise normid ning menetlused, sealhulgas mehitamata õhusõidukite süsteemide ja nende käitajate registreerimisnõuded, millest lähtudes viiakse riigisisene regulatsioon ELi nõuetega vastavusse.

Eelnõu lihtsustab ka ELi uusi taustakontrolli nõudeid arvestades lennunduse taustakontrolli regulatsiooni.

Läbirääkimistel võtsid sõna Peeter Ernits (EKRE) ja Mihhail Stalnuhhin (KE).

Esimese lugemise läbis kaheksa eelnõu

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ümberkorraldamine valitsusasutuseks) eelnõu (590 SE) kohaselt muudetakse ülesannete jaotust Kaitseministeeriumi valitsemisalas ning korraldatakse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ümber valitsusasutuseks, et koondada riigikaitseks vajalike varade haldamine ja riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamine üheks tervikuks.

Iseseisva kaitsevõime tõhusamaks tagamiseks viiakse riigikaitse huvides määratavate koormistega seotud funktsioonid ja järelevalve tegemine Kaitseressursside Ametist ning riigikaitselise ehitise töövõime tagamisega seotud toimingud Kaitseministeeriumist Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusesse.

Kaitseressursside Amet, mis seni tegeles riigikaitseks vajalike ressurssidega, sealhulgas riigikaitseks vajalike varade ja vahendite sundkoormamisega, korraldab edaspidi vaid inimressurssidega seotud teenuseid ja ülesandeid. Seni riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamise, sealhulgas planeeringute kooskõlastamise ja maapõueseadusega seotud toiminguid teinud Kaitseministeerium keskendub eelnõu kohaselt peamiselt valdkondliku poliitika kujundamisele ja võime planeerimisele. Kuna üleviidavad funktsioonid on seotud avaliku võimu teostamisega, korraldatakse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus hallatavast riigiasutusest ümber valitsusasutuseks.

Samuti muudetakse eelnõuga paindlikumaks ja kiiremaks riigivara üleandmine või ajutisse kasutusse andmine asutusele, kes vajab seda hädaolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra lahendamiseks, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni toetamiseks või selle korraldamiseks.

Valitsuse algatatud riigihangete seaduse ning riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (610 SE) tehakse muudatused, mis võimaldavad rakendada ELi kehtestatud sanktsioone. ELi sanktsiooni järgi on keelatud sõlmida hankelepingut või jätkata hankelepingu täitmist isikuga, kes on Vene Föderatsiooni kodanik, resident või seal asutatud ettevõtja.

Eelnõuga nähakse ette, et hankijal on õigus nõuda riigihankes osalevatelt ettevõtetelt kinnitusi, andmeid ja tõendeid, et kontrollida rahvusvahelise sanktsiooni puudumist. Samuti muudetakse kõrvaldamise ja pakkumuse tagasilükkamise alust, hõlmates ka võimalikud sanktsioonid. Lisaks võimaldatakse juba sõlmitud hankelepingud, kus on osalisteks rahvusvahelise sanktsiooni subjektid, ennetähtaegselt erakorraliselt lõpetada.

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (611 SE) eesmärk on selgitada kooliväliste nõustamismeeskondade kaasabil välja Ukrainast Eestisse saabunud põgenikest õpilaste vajadused ja tagada neile jõukohane õpe. Õpilaste toetamiseks võimaldab eelnõu koolivälistel nõustamismeeskondadel soovituste andmisega päädivaid haldusmenetlusi läbi viia senisest efektiivsemalt, kaasates vaid vajalikud spetsialistid.

Teise muudatusena luuakse Ukrainast saabunud õpilastele võimalus saada lisaõpet, mis järgneb põhiharidusele, kuid ei ole osa tasemeõppest. Praegu on selline võimalus üksnes haridusliku erivajadusega Eestis õppinud õpilastel.

Eelnõuga võimaldatakse järgmisel õppeaastal lisaõpet ka neile, kes on põhihariduse omandanud välisriigis. Seega tekib täiendav õppimisvõimalus Ukrainast tulnud õpilastele, kes saavad lõppeval õppeaastal 9. klassi lõputunnistuse Ukraina haridussüsteemis, kuid vajavad Eestis järgmisel haridustasemel õppima asumiseks ettevalmistust. Ajutiselt laieneb lisaõppe korraldamise õigus eelnõu kohaselt ka gümnaasiumidele.

Läbirääkimistel võttis sõna Helle-Moonika Helme (EKRE).

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, ettepaneku poolt hääletas 13, vastu oli 37 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige, seega läbis eelnõu esimese lugemise.

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (595 SE) kaasajastab valitsusega seotud regulatsioone. Eelnõu korrastab valitsuse liikme ametis olemise ajal kehtivad tegevuspiirangud ning keelab valitsuse liikmel sõnaselgelt kuuluda aktsiaseltsi, osaühingu ja tulundusühistu juhatusse või nõukokku.

Uue piiranguna ei tohi valitsuse liige poole aasta jooksul pärast ametist vabastamist tegutseda juhtimis- või kontrollorgani liikmena sellises eraõiguslikus juriidilises isikus, mis kuulub tema juhitud ministeeriumi valitsemisalasse, kui ta on oma ametiaja jooksul langetanud selle juriidilise isiku tegevust puudutavaid olulise mõjuga otsuseid või kui juriidilisel isikul on tema juhitud ministeeriumiga lepingulised suhted.

Eelnõuga ei nähta valitsuse liikmele enam ette tööandja eluruumi andmist. See asendatakse eelnõu kohaselt võimalusega saada eluasemekulude hüvitist kuni 15 protsendi ulatuses ametipalgast, juhul kui minister elab väljaspool ministeeriumi asukohaks olevat või sellega piirnevaid omavalitsusi. Seega muutub regulatsioon sarnasemaks Riigikogu liikme eluasemekulude hüvitamisega. Sarnasemaks muutub eelnõu kohaselt ka valitsuse liikme volituste lõppemisel makstava hüvitise maksmine. Eelnõuga täiendatakse aluseid, mil hüvitist ei maksta, ning seatakse hüvitise suurus sõltuvusse valitsuse liikmena ametis oldud ajast.

Lisaks täpsustatakse eelnõuga Riigikantselei ülesandeid ja muudetakse hallatavate riigiasutuste juhtide tähtajatud töölepingud tähtajaliseks.

Läbirääkimistel osalesid Riina Sikkut (SDE), Kalle Grünthal (EKRE) ja Toomas Kivimägi (RE).

Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (582 SE) antakse valitsusele õigus kaalutlusotsusega kodakondsus ära võtta naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud inimeselt, kui ta astub välisriigi riigi- või sõjaväeteenistusse või militaarsesse organisatsiooni ning kui sellise teenistusega kaasneb oht avalikule korrale või riigi julgeolekule. Näiteks võimaldab see kodakondsuse võtta inimestelt, kes lähevad Ukrainasse Vene poolele sõdima.

Eelnõu kohaselt saab valitsus naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud inimeselt kodakondsuse võtta ka juhul, kui inimene on süüdi mõistetud inimsusevastastes või agressioonikuritegudes.

Samas on valitsusel eelnõu kohaselt õigus Eesti kodakondsust mitte ära võtta, kui inimese teenistus välisriigis ei ohusta Eesti julgeolekut, näiteks kui inimene läheb sõtta Ukraina poolele, et kaitsta Ukraina riigi territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust. Samas ei soovita riik Eesti kodanikel ühegi välisriigi eest sõdima minna, kuna sõjaliste konfliktide piirkonnas ei saa riik tagada Eesti kodanike kaitset.

Läbirääkimistest võttis osa Heiki Hepner (I).

Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse täiendamise seaduse eelnõuga (598 SE) lihtsustatakse Ukraina sõjapõgenikest tervishoiutöötajate, farmatseutide ja proviisorite tööle asumist oma erialal.

Eelnõu kohaselt vabastatakse rahvusvahelise kaitse saanud inimesed üheks aastaks Terviseameti registrisse registreerimisel ja kutsekvalifikatsiooni läbivaatamisel riigilõivu tasumise kohustusest. Nii luuakse sõjapõgenikele võimalus jätkata oma erialast tööd ja vältida olukorda, kus see võiks takerduda rahapuuduse taha. Praegu peab välisriigis omandatud kutsega tervishoiutöötaja, proviisor või farmatseut tasuma nii registreerimise taotluse kui ka kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 195 eurot.

Valitsuse algatatud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (599 SE) viiakse Eesti õigus kooskõlla lähetatud töötajate direktiiviga. Lähetatud töötajate töötingimuste seadust täiendatakse töötaja ebasoodsat kohtlemist keelava sättega, mis kaitseb lähetatud töötajaid, kes on pöördunud oma õiguste kaitseks kohtu või haldusorgani poole.

Samuti annab eelnõu ehitusvaldkonna töötajale võimaluse nõuda töötasu mitte ainult oma tööandjalt, vaid ka tööandjalt alltöövõtu tellinud isikult. Seda saab teha juhul, kui ta on eelnevalt pöördunud töötasu nõudega tööandja vastu ja nõuet ei ole rahuldatud nelja kuu jooksul alates täitemenetluse alustamisest. Kui tööandjalt saab nõuda kogu töötasu, siis alltöövõtu tellinud isiku vastutus on piiratud töötasu alammääraga, mis on praegu 654 eurot kuus. Alltöövõtu tellinud isik vabaneb töötasu maksmise kohustusest, kui ta on järginud korraliku ettevõtja hoolsust.

Valitsuse algatatud psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (600 SE) kohaselt kuulub psühhiaatriline sundravi alates 1. juulist Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja seda hakatakse rahastama Haigekassa eelarvest.

Haigekassa kontrollib juba praegu lepingu alusel kõiki psühhiaatrilise sundravi ja vältimatu psühhiaatrilise abi eest esitatud raviarveid ning tasub ka ravikindlustamata inimeste vältimatu psühhiaatrilise abi, sealhulgas tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise abi osutamise eest. Tervishoiuteenuste rahastamise ühtlustamiseks lisatakse kohtu määratud psühhiaatrilise sundravi teenus Haigekassa eelarvest rahastatavate tervishoiuteenuste hulka. Praegu kaetakse psühhiaatrilise sundravi kulud Sotsiaalministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Kaks eelnõu langes menetlusest välja

Kolmapäeval jätkus ka täiskogu teisipäevasel istungil tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (562 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk oli tõsta tulumaksuvaba miinimum 500 eurolt 654 eurole ning suurendada ka sissetuleku piiri, millest alates hakkab maksuvaba tulu vastavalt arvutusvalemile vähenema.

Kui kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt hakkab tulumaksuvaba osa vähenema 14 400-eurosest sissetulekust aastas ehk 1200-eurosest sissetulekust kuus, siis eelnõu kohaselt oleks vastav piir aastas seatud 24 000 ehk kuus 2000 eurole. Samuti oleks eelnõu kohaselt maksuvaba tulu vähenemise tempo saanud senisest laugem. Algatajate hinnangul oleksid muudatused aidanud eelkõige keskklassi leibkondadel toime tulla väga kiires tempos kasvavate hindadega, samuti oleksid need aidanud peredel vältida vajadust küsida toimetuleku tagamiseks toetust.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Kokk (I) ja Aivar Sõerd (RE).

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 49, vastu 24 Riigikogu liiget, seega ettepanek leidis toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.

Samuti teisipäevase istungi päevakorrast ajapuudusel välja jäänud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (565 SE) järgi oleks langetatud energiakandjate aktsiisimäärade ja käibemaksu soodusmäära.

Eelnõu kohaselt oleks bensiini, diislikütuse, gaasi ja kütteõlide aktsiisimäärad vähenenud Euroopa Liidu miinimummääradeni. Samuti oleks langetatud käibemaksu soodusmäär üheksalt protsendilt viiele protsendile ning oleks lisatud aktsiisiga maksustatavad kütused soodusmääraga käibemaksuga maksustatavate kaupade nimekirja. Algatajate sõnul oli  muudatuste eesmärk vähendada Eesti elanikele ja ettevõtetele energiahindade järsust kasvust tekkinud hinnašokki.

Läbirääkimistest võtsid osa Mart Helme (EKRE), Raimond Kaljulaid (SDE), Jürgen Ligi (RE) ja Aivar Kokk (I).

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 46, vastu 30 Riigikogu liiget, seega ettepanek leidis toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.

Istung lõppes kell 12. mail kell 00.05.

Istungi stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post [email protected]
päringud [email protected]

 

Lobitööteemalisel ümarlauasarjal kombati lobismi ja kaasamise vahelist piiri

Erikomisjoni esimees Riina Sikkut nagu ka mitmed teised ümarlaual osalenud rõhutasid, et lobitöö pole korruptsioon, vaid normaalne enda huvide eest seismine ning seega demokraatia lahutamatu osa. „Tahan olla teadlik oma otsuste mõjudest ja aru saada, mis juhtub, kui seadust muudetakse. Seda infot saab inimestelt, keda see seadus puudutab. Olgu see arstide või patsientide liit, õpetajate või õpilaste liit, organiseerunud on põlevkiviõlitootjad, metsamehed ja looduskaitsjad… Minu huvi on, et kõigi huvid on laua peal ja valguse käes, siis saab ka teha head ja tasakaalus otsused,“ selgitas Sikkut. Ta lisas, et õnneks tuli ümarlaudade käigus välja, et nii poliitikud kui ka lobistid ise suhtuvad läbipaistvuse suurendamisse soosivalt ning kutsus üles ümarlaudu ka tagantjärele vaatama.

Erikomisjoni aseesimees Valdo Randpere sõnul tõid ümarlaual osalenud korduvalt esile, et lobitöö seisab kaasamisele lähemal kui korruptsioonile. „Nagu viitas täna minu kolleeg Riigikogu liige Margit Sutrop, siis hea teadlane on see, kes kasutab kõiki allikaid, aga valitud allikate kasutamine kaldub ebaeetilisusele. Sama kehtib poliitiku ja huvigruppide kohtumiste puhul – poliitik peab kohtuma kõigi osapooltega. Suurem läbipaistvus ja hea kaasamiskultuur aitab viia huvide konflikti tekkimise riski miinimumini,“ märkis ta.

Ümarlauad saab järele vaadata siin.

Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon korraldas kolmeosalist ümarlauasarja koostöös USA saatkonnaga Tallinnas ja MTÜga Korruptsioonivaba Eesti.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post [email protected]
päringud [email protected]

EKRE esitas eelnõu välismaise odavtööjõu sissevoolu piiramiseks

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) Riigikogu fraktsioon esitas muudatusettepanekud välismaalaste seadusese ja kõrgharidusseadusesse, et vältida Eesti kujunemist odava tööjõu sissevoolu maaks ning peatada ülikoolide muutumine nn migratsioonipumbaks.

Eelnõu kohaselt oleks lühiajaline Eestis töötamine lubatud senise aasta asemel pool aastat ning lühiajaliselt töötavale välismaalasele peaks tööandja maksma vähemalt 1,5 kordset keskmist palka senise keskmise asemel.

Samuti muudab eelnõu raskemaks Eestisse õppima asunud tudengil kaasa võtta oma pereliikmeid ning näeb ette elamisloa tühistamise, kui õpilane jätab õppekava nõutavas ulatuses täitmata.

Eelnõu üle andnud Riigikogu liikme Jaak Valge sõnul on Eesti riik praeguse valitsuse lõdva ja vastutustundetu immigratsioonipoliitika tulemusel muutumas odava tööjõu sissevoolu maaks, mis omakorda surub alla Eesti töötajate palgataset.

„EKRE eelnõu eesmärk on suunata tööandjaid kasutama Eesti kohalikku tööjõudu ning värbama välistööjõudu eelkõige töökohtadele, mis nõuavad kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu,“ ütles Valge.

Valge sõnul on vaja korrastada ka õppimise eesmärgil elamisloa taotlemist, välismaalaste õpingute järgset Eestisse elama asumist ning välisüliõpilaste pereliikmete Eestisse asumist ja välisüliõpilastele stipendiumite maksmist.

„Korrastamine on vajalik, sest senine praktika näitab, et õpingud lõpetanud välismaalastel on raske Eesti ühiskonda sulanduda ja siin hakkama saada. Põhjuseks on nii vähene eesti keele oskus kui ka asjaolu, et Eesti kõrgkoolid ei koolita välistudengeid Eesti tööturu vajadustest lähtudes. Peale õpinguid Eestisse elama jäädes satutakse ootustest madalama kvalifikatsiooniga tööle,“ ütles Valge.

„Võivad tekkida suletud kogukonnad ja paralleelühiskonnad, kus eiratakse riigi kombeid ja tavasid. Lisaks välditakse eelnõuga olukordi, mil Eestisse tulevate välistudengite peamine motiiv ei ole õpingud, vaid Euroopa Liitu elama asumine.“

Jaak Valge sõnul viivad EKRE eelnõus sätestatud ettepanekud Eesti rändepoliitika rohkem kooskõlla Eesti põhiseadusega.

„Põhiseaduse kohaselt on Eesti Vabariik loodud selleks, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Suuremahuline immigratsioon ohustab põhiseaduse täitmist,“ märkis Valge.

 

Lisaeelarve seaduse eelnõule  ja sellega seotud seaduste eelnõudele laekusid muudatusettepanekud

Riigikogu rahanduskomisjonile laekus 2022. aasta lisaeelarve seaduse eelnõule (608 SE) 278 muudatusettepanekut. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt ja fraktsiooni erinevatelt saadikutelt tuli eelnõule kokku 262 muudatusettepanekut, Isamaa fraktsioon esitas kuus muudatusettepanekut ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon kümme muudatusettepanekut.

Perehüvitiste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõule (605 SE) laekus Isamaa fraktsioonilt neli muudatusettepanekut.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõule (606 SE) laekus 222 muudatusettepanekut. Isamaa fraktsioonilt tuli kaks ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt ja fraktsiooni erinevatelt saadikutelt kokku 220 muudatusettepanekut.

Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõule (607 SE) laekus kokku 216 muudatusettepanekut. Isamaa fraktsioon esitas neli ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja fraktsiooni erinevad saadikud kokku 212 muudatusettepanekut.

Muudatusettepanekuid on võimalik vaadata Riigikogu koduleheküljel klikkides seaduseelnõu numbrile.

Rahanduskomisjon hakkab nimetatud eelnõude muudatusettepanekuid arutama neljapäeva 12. mai istungil kell 14.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

 

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 12. maiks

Kell 10 – täiskogu istung

Ukraina parlamendi aseesimehe Olena Kondratjuki pöördumine

Teine lugemine – üks eelnõu

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Raimond Kaljulaidi, valitsuse ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud eelnõude ühendamisel tekkinud karistusseadustiku, perekonnaseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse (seksuaalse enesemääramise ja abiellumise eapiiri muutmine) eelnõu (601 SE) kohaselt tõstetakse seksuaalse enesemääramise vanusepiir praeguselt 14 aastalt 16 aastale. Muudatuse peamine eesmärk on kaitsta alaealisi täiskasvanute seksuaalse väärkohtlemise eest.

Eelnõu järgi pole täisealisel lubatud vahekorda astuda noorema kui 16-aastasega. Rikkumise eest näeb eelnõu ette kuni viieaastase vangistuse. Alla 14-aastase lapsega vahekorda astumise eest saab eelnõu järgi karistada kuni kaheksa-aastase vangistusega. Eelnõus on ka erand lähedase vanusega noorte jaoks: erandi kohaselt on lubatud noorte omavahelised konsensuslikud seksuaalsuhted, kui täisealise ja 14–16-aastase inimese vanusevahe ei ole suurem kui viis aastat.

Samuti soovitakse eelnõuga tõsta sanktsioonimäärasid alaealiselt seksi ostmise eest. Kui täisealine astub alla 18-aastasega rahalise tasu või mis tahes muu hüve eest suguühtesse või paneb toime muu sugulise iseloomuga teo, näeb eelnõu ette kuni viieaastase ning alla 14-aastase kannatanu puhul kuni kaheksa-aastase vangistuse.

Lisaks tunnistatakse eelnõuga kehtetuks alaealiste erandlik abiellumisiga. Kehtiva perekonnaseaduse järgi saab vähemalt 15-aastane abielluda, kui kohus on laiendanud alaealise teovõimet abielu sõlmimiseks. Edaspidi saavad abielluda vaid täisealised inimesed.

Esimene lugemine – üks eelnõu

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele“ eelnõuga (555 OE) tehakse ettepanek eraldada kohalikele omavalitsustele lisaraha, et toetada Ukrainast Eestisse saabunud laste ja noorte haridustee jätkamist. Lisavahendid oleksid eelnõu kohaselt mõeldud eesti keele õppe kättesaadavuse parandamiseks, huvihariduse ja huvitegevuse täiendavaks toetamiseks ning õpetajate ja tugispetsialiste palgafondi suurendamiseks. Eelnõu arutatakse ühel lugemisel.

Kell 14 – komisjonide istungid

kultuurikomisjoni videoistungil – Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (559 SE); alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu (579 SE) ning keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (578 SE), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad;

rahanduskomisjoni videoistungil – alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (606 SE); käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (607 SE); riigi 2022. aasta lisaeelarve eelnõu (608 SE);

riigikaitsekomisjonis – julgeolekuolukorra arengud, kutsutud Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad;

sotsiaalkomisjoni videoistungil – perehüvitiste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (605 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (533 SE); ravimiseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu (544 SE);

väliskomisjonis – kell 13.30: kohtumine suursaadikute ning suursaadikukandidaatidega, kutsutud ka Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov.

Sündmused

Kell 9.30 – Riigikogu konverentsisaalis toimub NATO Parlamentaarse Assamblee kaitse- ja julgeolekukomitee istung, kus arutatakse Ukrainas kestva sõja, kaitseinvesteeringute ja piirkondliku koostöö ning kübervõimekuse ja -prioriteetide üle. Arutelul osaleb ka väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. Reedel külastab komitee NATO küberkaitsekoostöö keskust ja kohtub Eesti Kaitsetööstuse Liidu esindajatega.

Kell 10.15 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub Ukraina parlamendi aseesimehe Olena Kondratjukiga.

Kell 11.30 – Riigikogu esimees Jüri Ratas võtab vastu kollektiivse pöördumise „Suuname Ukraina lapsed õppima eestikeelsesse kooli“.

Kell 12 – Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Soome suursaadiku Timo Kantolaga.

Kell 12.15 – Riigikogu Eesti-Ukraina parlamendirühma liikmed kohtuvad Ukraina parlamendi aseesimehe Olena Kondratjukiga.

Lähetused

11.-12. mai
Riigikogu liige Heidy Purga osaleb Tuglase Seltsi 40. aastapäeva seminaril Helsingis Soomes.

12.–13. mai
Balti Assamblee delegatsiooni liikmed Signe Kivi, Hele Everaus ja Kalvi Kõva osalevad Balti Assamblee ja Balti Ministrite Nõukogu hariduse, teaduse ja innovatsiooni teemalisel konverentsil Riias Lätis.

12.–13. mai
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Vilniuses Leedus toimuval Kesk-Euroopa Foorumi konverentsil.

12.–14. mai
Riigikogu Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) delegatsiooni liige Urmas Reitelmann osaleb ENPA migratsiooni-, pagulaste- ja ümberasustatud isikute komitee istungil Pariisis Prantsusmaal.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
tel 631 6356, 520 0323
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Infotunnis oli kõne all koroonaviiruse kiirtestide hankimine

Kallasele küsimuse esitanud Helle-Moonika Helme ütles, et Rahandusministeeriumi järelevalve viitab Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldatud kiirtestide riigihankes kahele võimalikule väärteole ning ministrite eksimuste suhtes, eriti suure rahalise kahju tekitamise eest, peaks kehtima nulltolerants. Ta küsis, kas peaminister kavatseb haridus- ja teadusministri rikkumiste tõttu tagasi kutsuda või sellest jätkuvalt mööda vaadata.

Kallas selgitas, et eelmisel sügisel oli kiirtestide hankimisel eesmärgiks hoida koolid lahti. „Oli ka selline seis, et me põhimõtteliselt kolmapäeval saime teada, et seda hanget, mis pidi olema teiste ministeeriumide poolt tehtud, ei olnud tehtud. Sellepärast oli meil valik, kas kiiresti need kiirtestid ikkagi hankida, riskides sellega, et ei ole täidetud kõiki riigihangete tingimusi korrektselt, või siis panna koolid kinni, sest tegelikult pole võimalik neid haigeid inimesi või lapsi varakult tuvastada. Tol hetkel kõik olid seda meelt, et kiiresti tuleb toimetada,“ ütles ta.

Kallase sõnul tutvustas toona riske ka haridus- ja teadusminister. „Vaadake, alati on lihtne mitte otsustada ja lükata need otsused kuskile kaugemale, aga see oleks tähendanud seda, et me ei oleks saanud hoida koole lahti ja minu meelest seal kaalul siis antud hetkel toimetada tol ajal oli ainuõige, et meil need kiirtestid oleksid olemas ja saaks hoida koolid lahti,“ ütles peaminister, lisades, et ei õigusta rikkumist ja loomulikult on seadused selleks, et neid täita.

Aab ütles vastuseks Helir-Valdor Seederi küsimusele riigile tekitatud kahjust, et tagantjärele vaadates oleks saanud teha hanked tõenäoliselt varem ja nii, et need oleksid vastanud seadusele. Seadust tuleb tema sõnul järgida ja seda käsitleb ka Rahandusministeeriumi riigihangete osakonna kontrollakt. „Selle, mida saab teha selles ametkondlikus järelevalves riigihangete osakond, on ta teinud ja saatnud selle ka Riigikontrollile teadmiseks. Mis siit edasi järgneb, on vastavate teiste organisatsioonide otsustada juba,“ lausus Aab.

Riigikogu infotunnis vastas peaminister ka Lauri Läänemetsa küsimustele elukallidusest, Rene Koka küsimustele Euroopa Liidu rahalisest abist Ukraina sõjapõgenike toetamiseks, Aivar Koka küsimustele energiajulgeolekust, Heljo Pikhofi küsimustele lastega perede toetamisest, Raivo Tamme küsimustele ajalooteadvusest, Eduard Odinetsi küsimustele Eesti inimeste hakkamasaamisest ning Kert Kingo küsimustele põhiseadusest ja õigusriigist. Kaitseminister Kalle Laanet vastas Leo Kunnase küsimusele Kaitseliidu eelarvevajadustest seoses liikmeskonna kasvuga.

Infotunni stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil. (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
tel 631 6356, 520 0323
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Eestisse tuleb visiidile Ukraina parlamendi aseesimees Olena Kondratjuk

Kondratjuk teeb pöördumise neljapäeval kell 10 algaval Riigikogu istungil ning kohtub Riigikogu esimehe Jüri Ratase ja Eesti-Ukraina parlamendirühma liikmetega.

Ukraina parlamendi aseesimees kohtub ka president Alar Karise, peaminister Kaja Kallase, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ning tervise- ja tööministri Tanel Kiigega. Samuti külastab Kondratjuk visiidi käigus Ukraina sõjapõgenike suurimat majutuskohta, reisilaeva Isabelle ning kohtub Ukraina kogukonna juhiga.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
tel 631 6356, 520 0323
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Väliskomisjon arutab Hollandis Ukraina toetamist

Väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul on kõigi Hollandis toimuvate kohtumiste põhiteemaks veelgi tugevama sõjalise, majandusliku ja poliitilise toetuse pakkumine Ukrainale, et aidata riik võidule sõjas Venemaaga. „Ukraina võitleb kogu Euroopa eest. Kindlasti arutame oma kolleegidega Ukraina abistamist ka nende teekonnal Euroopa Liitu,“ ütles ta.

Rahvusvahelises Kriminaalkohtus (ICC) kohtuvad väliskomisjoni liikmed kohtu presidendi Piotr Hofmański, peaprokurör Karim Khani ja aseprokurör Mandiaye Niangiga, kellega arutatakse Venemaa rahvusvahelise õiguse vastaste kuritegude uurimist ning kriminaalkohtu tegevust laiemalt. „Ukrainas toime pandud jõhkrad ja süstemaatilised agressiooni-, sõja-, inimsusevastased ja genotsiidikuriteod tuleb rahvusvahelises koostöös dokumenteerida, nende toimepanijad kohtu ette viia ja vastutusele võtta. Eesti toetab ICC uurimist ja tõendite kogumist igakülgselt ning me saadame selleks kohapeale ka oma eksperdid,“ ütles Mihkelson.

Lisaks kohtumistele Hollandi parlamendis ja Rahvusvahelises Kriminaalkohtus on komisjoni delegatsioonil plaanis kohtumised ka Hollandi välisministeeriumis ja Haagi Strateegiliste Uuringute Keskuses.

Väliskomisjoni esimehe kõrval osalevad visiidil komisjoni liikmed Ruuben Kaalep, Mihhail Lotman, Mailis Reps ja Indrek Saar.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
tel 631 6356, 520 0323
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Riigikogu muutis paindlikumaks välismaalaste töörände tingimusi

Riigikogu võttis vastu seaduse

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse (241 SE), millega kehtestatakse kolmandatest riikidest pärit inimestele töörändeks paindlikumad tingimused, sealhulgas lihtsustatakse Ukraina sõjapõgenike kaasamist tööturule.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 61 ja vastu oli 30 Riigikogu liiget.

Seadusega tagatakse nende välismaalaste Eestis viibimine ja Eestisse õppima ning elama asumine, kes panustavad Eesti arengusse ja kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvidega ning Eesti tööjõuturu vajadustega, samuti tõhustatakse võimalusi kontrollida välismaalaste töötamise tingimuste täitmist.

Seadusega korrastatakse välismaalaste Eestis töötamise regulatsiooni ja välismaalaste Eestis viibimise, õppimise ja elama asumise tingimusi. Arvestatakse pidevas muutumises olevat keskkonda ja sellest tulenevalt uusi vajadusi ning peetakse silmas ka erinevates riiklikes arengukavades toodud eesmärke. Õpirännet puudutavate muudatustega korrastatakse elamislubade ja viisade väärkasutuse ärahoidmiseks välismaalaste Eestis ajutise viibimise, õppima asumise ja pärast õpinguid Eestisse jäämise tingimusi.

Menetluse käigus viidi seadusesse näiteks muudatused, mis puudutavad Ukraina sõjapõgenikele kiireloomuliste lahenduste pakkumist tööjõuturule integreerumisel, samuti neile Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks seadusliku aluse andmist ning töötamise erisuste sätestamist. Sätestatakse töötasunõue, mille järgi tööandja on kohustatud Ukraina töötajale maksma tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud selle tegevusala aasta keskmise brutopalga koefitsiendi 0,8 korrutisega.

Eesti sisserändepoliitika eesmärk on ühelt poolt soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisandväärtust, ja teiselt poolt hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek.

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad Martin Helme (EKRE) Helir-Valdor Seeder (I), Toomas Kivimägi (RE), Andrei Korobeinik (K) ja Eduard Odinets (SDE), kes esitasid oma märkused, seisukohad ja hinnangud seaduse kohta.

Ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimise kohta

Riigihalduse ministri Jaak Aabi 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimise kohta käsitles tegevuskava kahe valdkonna – elukeskkond ja riigivalitsemine – eesmärkide saavutamist.

Aab selgitas, et riigihalduse ministri valdkonnal on seosed ka mitmete teiste “Eesti 2035” eesmärkide saavutamisega, esmajoones kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamise ning regionaalsete arenguerinevuste tasakaalustamise vähendamise kaudu.

Aab andis ülevaate tegevustest kvaliteetse elukeskkonna arendamisel. “Eesti 2035” seab eesmärgiks, et elukeskkond oleks kõigi vajadusi arvestav, ligipääsetav, kvaliteetne ja turvaline ning lähtub rahvastiku muutustest ja ka rohepöörde vajadustest. Planeeringute valdkonnas on toimunud mitmeid positiivseid arenguid. „Planeeringutes põimuvad erinevad valdkondlikud huvid ja sellepärast on horisontaalne koostöö ministeeriumide ja ametitega oluline ja eriti viimastel aastatel oleme sellesse panustanud ja kindlasti on see paranenud. Arutelud muutuste üle meid ümbritsevas ruumis on põhjalikumad kui kunagi varem,“ ütles Aab.

Aabi sõnul on kehtestatud ja koostamisel mitmeid olulisi planeeringuid. Kehtestamise ootel on väga mahuka protsessi läbinud Eesti mereala planeering. Omavalitsused on koostamas elukeskkonna kvaliteeti toetavaid kaasaegseid üldplaneeringuid. „Sel aastal teeme ettevalmistusi uue, üleriigilise planeeringu algatamiseks. Koostamisel on mitmeid riigi eriplaneeringud maanteede, raudteede ja energiataristu arendamiseks. “Eesti 2035” on pannud suure kaalu loodussäästlikule energiamajandusele. Rahandusministeeriumil kui ruumilise planeerimise kompetentsikeskusel ja kohalikel omavalitsustel kohaliku elu suunajana on selles oma oluline roll,“ märkis minister.

„Oleme käesoleval aastal edasi liikumas kahe riigi eriplaneeringuga, nimeliselt Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 meretuuleparkide elektriühenduste riigi eriplaneeringutega ning Läänemeres, Saaremaast läänes kavandatava meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringuga,“ ütles Aab. Ta tuletas meelde, et need piirkonnad meretuuleparkide arendamiseks olid juba tegelikult planeeringutega kindlaks määratud maakonnaplaneeringutes.

Aab selgitas, et lisaks riigi tasandi planeerimistegevusele tuleb tähelepanu pöörata ka kohalike omavalitsuste tegemistele. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga on erinevas faasis tuuleparke viies kohalikus omavalitsuses: Lääneranna vallas, Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu linnas, Tori vallas, Saarde vallas. Kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes kavandatakse ning ollakse ka alustanud omavalitsuse eriplaneeringuga kahes omavalitsuses: Alutaguse vallas ja Põltsamaa vallas. Oma kehtestatud üldplaneeringus näeb ette tuulikualasid Alutaguse vald, kes on algatanud ka kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu. 18 omavalitsust, kes kavandavad tuuleenergia tootmist oma territooriumil, on veel üldplaneeringute kehtestamise eilses faasis.

Kõneldes riigihaldusega seotud küsimustest, ütles Aab, et “Eesti 2035” seab eesmärgiks tõhusa, ühtse ja sujuva riigivalitsemise. „Eelmise aasta augustis vaatasime valitsuses üle riigireformi tegevuskava ja leppisime kokku 38 tegevust, mida soovime valitsusega praktiliselt veel ära teha,“ selgitas Aab.

Aab märkis, et jätkuvalt on riigireform halduspoliitiliste arengute oluliseks suunajaks, et piiratud ressursside ja samas kasvavate ootuste tingimustes oleks riigivalitsemine tulemuslik ja ka jätkusuutlik. “Eesti 2035” strateegia elluviimist toetab igati riigireformi üldeesmärk: elanikkonna vajadustega arvestav, ühtne ja tõhus riigivalitsemine.

Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Läänemets (SDE), Yoko Alender (RE), Heiki Hepner (I) ja Peeter Ernits (EKRE).

Arupärimisele vastamine

Riigikogu liikmete arupärimisele Natura piiranguvööndi sihtkaitsevööndiks muutmise kohta (nr 123) vastas keskkonnaminister Erki Savisaar.

Istung lõppes kell 19.57.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

Erikomisjon: Vene gaasist loobumiseks tuleb paika panna selge tähtaeg

Komisjoni esimees Urmas Reinsalu ütles, et meie piirkonna riigid peaks gaasitarnete lõpetamist rakendama sõjasanktsioonina. Tema sõnul peame survestama, et Vene gaasist loobumist käsitletaks üle-euroopalise sanktsioonina, kuid selle jaoks oleks meie argumendid tugevamad, kui meie piirkonna riigid suudaksid näidata eeskuju. „Pikemas energiajulgeoleku vaates on LNG-projekti arendamiseks tähtis, et valitsus paneks Vene gaasist pöördumatuks loobumiseks paika lõpptähtaja,“ toonitas Reinsalu.

Esimehe sõnul võttis komisjon istungil kõlanud informatsiooni teadmiseks ja soovib teema juurde naasta. „Vene gaasist loobumise küsimus on väga oluliste sotsiaalmajanduslike mõjudega,“ sõnas Reinsalu. „Oluline on arutada ka tarbijate koormuse üle ning samuti seda, kuidas võimalikke riske maandada,“ lisas ta.

Komisjoni liige Annely Akkermann rõhutas, et Eesti tarbimine on iga kaubagrupi, ka gaasi osas nii väike, et sellest jääb Vene sõjamasina peatamiseks väheks. „Sanktsioonid peavad olema laiaulatuslikud ja hõlmama märkimisväärset osa Vene gaasi senisest tarbimisest. Seetõttu on Eesti tegevus kõige tulemuslikum just teiste riikide veenmisel,“ lausus ta.

„Eestit ja teisi Balti riike saab võtta väga tõsiselt, sest alates aprillist pole me oma võrku Vene gaasi ostnud,“ sõnas Akkermann ning lisas, et Eesti on otsustanud veel sel aastal Vene gaasi impordist lõplikult loobuda ja on seadnud eesmärgiks rajada sügiseks Paldiskisse täiendavad võimalused veeldatud maagaasi (LNG) vastuvõtmiseks Balti riikide ja Soome gaasivõrku.

Istungil toodi välja, et kui Vene gaasi tarneid piirata, siis peab see sanktsioon olema üle-euroopaline, kõigile üheselt mõistetav, üheselt rakenduv ja ilma igasuguste eranditeta.

Avalikul istungil andsid erikomisjonile Vene gaasist loobumise tegevuskavast ülevaate majandus- ja taristuminister Taavi Aas, Eesti Gaasi juhatuse liige Margus Kaasik, Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi, Alexela nõukogu esimees Marti Hääl, Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots ja Välisministeeriumi esindajad.

Videosalvestisi istungitest saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestised jõuavad veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]