Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

2020. aasta riigieelarve

Riigikogu kiitis heaks järgmise aasta riigieelarve

Valitsuse algatatud 2020. aasta riigieelarve seaduse (82 SE) kohaselt on tuleva aasta riigieelarve kulude maht 11,6 miljardit eurot ning tulude maht 11,8 miljardit eurot. Võrreldes tänavusega kasvavad kulud ligikaudu 240 miljonit eurot ja tulud 760 miljonit eurot.

Kolmanda lugemise käigus tegid fraktsioonid ja Riigikogu liikmed regionaalsete investeeringute raames ettepanekuid kolmanda sektori ja kodanikuühiskonna projektide toetamiseks, mille kogusumma on 4,3 miljonit eurot. Täiendavaid vahendeid eraldati kohalikele kogukondadele, lasteaedadele, koolidele, laste huvitegevusele, naisteühendustele, kogudustele ja teistele vabatahtlikele organisatsioonidele. Suurim muudatus on seotud Top-Up toetuse suurendamisega põllumeestele, mis tõuseb 5 miljoni euro võrra. Toetuse kogumaht on 10,3 miljonit eurot.

Tuleval aastal on valitsussektori eelarve on nominaalses tasakaalus ja struktuurselt liigub tasakaalu poole, olles puudujäägis 0,7 protsendiga SKPst. 2021. aastaks väheneb struktuurne puudujääk 0,2 protsendile SKPst ja eelarve jõuab nominaalselt ülejääki.

Eesti maksukoormus püsib kahel järgneval aastal 33,2 protsendil SKPst ja langeb 2022. aastal 32,7 protsendi peale SKPst. Valitsussektori võlakoormus väheneb nii eurodes kui ka osatähtsusena SKPs, langedes tänavuselt 8,8 protsendilt 2020. aastal 8 protsendile. See tähendab absoluutsummades vähenemist 2,4 miljardi pealt 2,3 miljardi peale.

Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi järgi kasvab majandus käesoleval aastal 3,3 protsenti. 2020. aastal on kasv prognoosi järgi 2,2 protsenti.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kersti Sarapuu (K), Maris Lauri (RE), Indrek Saar (SDE), Helir-Valdor Seeder (I) ja Siim Pohlak (EKRE), kes esitasid fraktsioonide seisukohad ja hinnangud tuleva aasta riigieelarve kohta.

Sarapuu kiitis riigieelarvet ja rõhutas, et liigume edasi sidusema riigi suunas. Keskerakonna fraktsioon toetab riigieelarve vastuvõtmist. Lauri sõnul on tuleva aasta riigieelarve visioonitu ja ilma vaateta tulevikku. Reformierakonna fraktsioon ei toeta sellise eelarve vastuvõtmist. Saar märkis, et tegu on pettumuste eelarvega, millel puudub igasugune ettevaatav plaan. Tema sõnul on põllumehi alt veetud ja täitmata kevadine lubadus, maksta ka uuel aastal nn top-up’i täismahus ehk 15,3 miljoni euro eest. Sellest summast on puudu tubli kolmandik. Samuti taunis ta keskmise pensioni maksustamist tulumaksuga. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ei toeta eelarve vastuvõtmist. Seeder nimetas riigieelarve käsitlemisel erinevate hinnangute andmist koalitsiooni ja opositsiooni poolt tavaliseks nähtuseks, kus osapooled lähtuvad oma positsioonilt. Ta peatus riigieelarve koostamise süsteemil ja printsiipidel, et tagada tulevikus eelarve parem läbipaistvus. Pohlaku sõnul on tegu hea eelarvega, mida oli käeoleval ajahetkel võimalik teha. Ta kiitis Rahandusministeeriumi, minister Martin Helmet ja teisi valitsuse liikmeid ning rahanduskomisjoni eelarveprotsessi vedamise eest ja kutsus üles saadikuid tuleva aasta riigieelarvet toetama.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 55 ja vastu oli 44 saadikut.

Eelnõu teise lugemise ülevaade

Riigikogu lõpetas 13. novembril tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu teise lugemise ja suunas selle kolmandale lugemisele. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 27. november.

Teiseks lugemiseks laekus Riigikogu liikmete ja fraktsioonide poolt 33 muudatusettepanekut. Rahanduskomisjon jättis laekunud muudatusettepanekud arvestamata, sest katteallikateks pakutud lahendused  ei sobinud, põhjendas rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk.

Muudatusettepanekute hääletamisel tänasel täiskogu istungil ei saanud need samuti vajalikku toetust.

Läbirääkimistel sõna võtnud saadikud esitasid oma kriitilised seisukohad. Kõnetoolis käis 30 saadikut: Maris Lauri (RE), Aivar Sõerd (RE), Urmas Kruuse (RE), Liina Kersna (RE), Annely Akkermann (RE), Jürgen Ligi (RE), Urve Tiidus (RE), Andres Sutt (RE), Lauri Läänemets (SDE), Ivari Padar (SDE),  Taavi Rõivas (RE), Vilja Toomast (RE), Mart Võrklaev (RE), Helmen Kütt (SDE), Hanno Pevkur (RE), Heidy Purga (RE), Riina Sikkut (SDE), Kristen Michal (SDE), Jaak Juske (SDE), Kalvi Kõva (SDE), Kaja Kallas (RE), Madis Milling (SDE), Kersti Sarapuu (K), Indrek Saar (SDE), Keit Pentus-Rosimannus (RE), Yoko Alender (RE), Siim Pohlak (EKRE), Katri Raik (SDE), Aivar Kokk (I) ja Peeter Ernits (EKRE).

Reformierakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Reformierakonna fraktsioon ettepaneku teine lugemine katkestada. Hääletus: 44 poolt, 54 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Eelnõu esimene lugemine

Riigikogu lõpetas 23. oktoobril valitsuse algatatud 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu esimese lugemise.

Eelnõu tutvustanud rahandusminister Martin Helme ütles, et Eesti maksukoormus püsib kahel järgneval aastal 33,2 protsendil SKPst ja langeb 2022. aastal 32,7 protsendi peale SKPst. „Valitsussektori võlakoormus väheneb nii eurodes kui ka osatähtsusena SKPs, langedes tänavuselt 8,8 protsendilt 2020. aastal 8 protsendile. See tähendab absoluutsummades vähenemist 2,4 miljardi pealt 2,3 miljardi peale. Selle näitajaga on Eesti valitsussektori võlakoormus Euroopa Liidus madalaim,“ märkis minister.

„Valitsus jätkab konservatiivse eelarvepoliitikaga, mille üheks osaks on eesmärk hoida eelarve struktuurselt tasakaalus. Nii toetab eelarvepoliitika tasakaalus majanduskasvu ning riigi jooksvaid kulutusi ei kaeta võlgadega,“ ütles Helme.

„2020. aastast on riigil esimest korda tegevuspõhine eelarve ning selle eelarvekontseptsiooni aluseks on süsteem, mis seob strateegilise ja operatiivse juhtimistasandi ning annab juhtidele vajalikud finants- ja juhtimisinstrumendid otsuste tegemiseks, nende elluviimiseks ja ka tulemuste kontrollimiseks,“ tõi minister välja.

Helme ütles, et 2020. aasta riigieelarve on vastutustundlik ja toetub valitsuse moodustamisel kokku lepitud viiele prioriteedile. Ta rääkis, et nendeks on peresõbralik Eesti, kus inimesed tunnevad ennast turvaliselt ja kindlalt; sidus ühiskond, mille liikmed tunnevad end kaasatuna ja lõhed erinevate ühiskonnagruppide vahel vähenevad; teadmistel põhinev majandus ja elukestev õpe; tõhus valitsemine, et riigiga suhtlemine oleks lihtne ja sujuv, ning turvaline ja kaitstud riik, kus kõigi põhiõigused ja vabadused on tagatud.

„Eesti majanduse hetkeseis on tugev ja Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi järgi kasvab majandus käesoleval aastal 3,3 protsenti. 2020. aastal on kasv prognoosi järgi 2,2 protsenti. Seoses sellega kasvab ka riigieelarve maht,“ märkis minister. „Maailmamajanduse ja Eestit kõige rohkem mõjutavate riikide majanduse väljavaade on paraku viimastel kuudel nõrgenenud ja seetõttu kasvab Eesti majandus järgnevatel aastatel varasemaga võrreldes aeglasemas tempos. Sellegipoolest on Eesti majanduse hetkeseis parem, kui maailmamajanduse laiem pilt eeldada võiks ja Eesti majanduse näitajad on siiani jäänud tugevaks,“ rääkis Helme.

Minister tõi välja, et kokkuhoiumeetmed, mille valitsus kevadel riigi eelarvestrateegias kokku leppis, vajavad järgmise aasta riigieelarves jätkuvat tähelepanu. Helme ütles, et kokkuhoiu vajaduse tõttu peavad riigiasutused oma töökorralduse ja kulud kriitiliselt üle vaatama, mis võimaldab muuta riiki säästlikumaks ja tõhusamaks. Minister tõi välja, et valitsus jätkab järgmise aasta eelarve protsessis tõsiselt ka riigieelarve revisjoni tegemisega. Lisaks märkis Helme, et järgmise aasta riigieelarve on eelarve, mis toob ettevõtetele ja inimestele maksurahu. „Maksutõuse see ei too ja uusi makse ka ei kehtestata, samuti on maksukoormus kahanev,“ ütles minister.

Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk tutvustas eelnõu menetluskäiku.

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad.

Kersti Sarapuu Keskerakonna fraktsioonist ütles, et tuleva aasta riigieelarve sisaldab positiivseid uudiseid kõikides valdkondades ning seejuures on oluline, et tegemist on vastutustundliku eelarvega, mis pakub võimalusi oluliste küsimuste lahendamiseks ning parandamiseks. Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist ütles, eelarve toetab eesti rahvuse ja kultuuri kestmist. Priit Sibul Isamaa fraktsioonist ütles, et eelarves on mitmed prioriteedid kajastatud ja tuleva aasta eelarve tagab seda, et Eesti oleks kaitstud, konkurentsivõimeline ning eestikeelne ja -meelne. Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ütles, et eelarve ei peaks olema läbikukkumine maaelu ja maainimest jaoks, nagu käesolev eelarve on. Maris Lauri Reformierakonna fraktsioonist ütles, et tegemist on sõnamurdlikkuse, visioonipuudulikkuse ja vastutustundetuse eelarvega.

Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 39 Riigikogu liiget ja vastu oli 51 liiget. Seega ettepanek ei leidnud toetust ja eelnõu läbis esimese lugemise.

Peaminister Jüri Ratase poliitiline avaldus seoses riigieelarve eelnõu üleandmisega

Ratase sõnul toetub riigieelarve eelnõu valitsuse moodustamisel kokku lepitud viiele prioriteedile: „Esimeseks, peresõbralik Eesti, kus inimesed tunnevad end turvaliselt ja kindlalt. Teiseks, sidus ühiskond, mille liikmed tunnevad end kaasatuna ja lõhed erinevate ühiskonnagruppide vahel vähenevad. Kolmandaks, teadmistel põhinev majandus ja elukestva õppe arendamine. Neljandaks, tõhus valitsemine, et riigiga suhtlemine oleks lihtne ja sujuv. Ning viiendaks, turvaline ja kaitstud riik, kus kõigi põhiõigused ja -vabadused on võrdselt tagatud.“

Peaminister selgitas, et 2020. aastal püsivad Eesti kaitsekulud üle 2 protsendi SKP-st, mis järgmisel aastal on ligi 615 miljonit eurot.  Teadus- ja arendustegevuse rahastamine riigieelarvest kasvab Ratase sõnul järgmisel aastal mitme ministeeriumi valitsemisalas võrreldes tänavusega kokku peaaegu 16 miljoni euro ulatuses, mille hulgas on 5,3 miljonit eurot uurimistoetuste ja teaduse baasfinantseerimise rahastust. Kokku panustab riigieelarve teadus- ja arendustegevuse heaks 216 miljonit eurot.

Peaminister ütles, et alates 2020. aasta 1. aprillist tõuseb keskmine vanaduspension 45 euro võrra. Valitsusjuhi sõnul eraldatakse lisaraha palgafondi suurendamiseks õpetajatele, riigipalgalistele sotsiaaltöötajatele, kultuuritöötajatele ning panustatakse ka siseturvalisuse valdkonda. Riigipalgaliste sotsiaalse rehabilitatsiooni, erihoolekande ja asendushoolduse spetsialistide palgad tõusevad järgmisel aastal keskmiselt 2,5 protsenti. Jätkub ka tervishoiutöötajate palgatõus ning riik suunab palgakokkuleppe tagamiseks sinna 50 miljonit eurot. Kokku on riigieelarves tervishoiule kavandatud järgmiseks aastaks ligi 1,68 miljardit.

Fraktsioonide esindajate sõnavõtud

Indrek Saar (SDE) tõi välja, et sotsiaaldemokraadid töötavad alanud sügisel selle nimel, et 2020. aasta eelarve muutuks hoolivamaks ja vastutustundlikumaks. „Oleme alati valmis arutama seda, kuidas suunata maksukoormust madalapalgaliste pealt enam nende õlgadele, kel läheb paremini ja kelle õlad rohkem kanda suudavad,“ ütles Saar.

Siim Pohlak (EKRE) märkis, et eelarve on ilma maksutõusudeta ja uute aktsiisitõusudeta, lisaks väheneb valitsussektori võlakoormus. Samas tõstetakse päästjate ja politseinike palku ning väärtustatakse õpetajaid ning õppejõude, lisaraha saab teadus. „Selle eelarvega tehakse ära palju olulisi asju. See eelarve on terve Eesti, mitte ainult suurlinnade või pealinnade nägu,“ lausus Pohlak.

Kersti Sarapuu (KE) sõnul on oluline see, et keerulises eelarvesituatsioonis suutis valitsus leida võimalusi oluliste küsimuste lahendamiseks ning parandamiseks. „Eesmärke on küll palju, kuid nende seast paistab väga selgelt silma Eesti inimene. Oluliselt panustatakse riigitöötajate, õpetajate, lasteaiaõpetajate, päästetöötajate, politseinike ja teiste palgafondi. Tõstetakse toetusi, sh puuetega laste toetusi ning viiakse ellu uusi investeeringuid, et suurendada Eestis elavate inimeste heaolu,“ loetles Sarapuu. 

Kaja Kallas (RE) avaldada head meelt selle üle, et riigieelarves on ette nähtud palgatõusud neile eluvaldkondadele, kes on seda kindlasti väärt. Kuid ta juhtis tähelepanu, et see palgatõus on samas suurusjärgus üldise hinnatõusuga ja kaugeltki mitte see, mis varasemalt lubatud. Kallas kritiseeris, et valitsus hakkab keskmist pensionit maksustama tulumaksuga ning on edasi lükanud 100 miljoni euro ulatuses investeeringuid. Kallas heitis ette, et valitsus kärbib keset majanduskasvu, lapib kulusid, mitte ei investeeri. „Te räägite uutest maksudest, mitte majanduse elavdamisest. Sel eelarvel ei ole suunda, eesmärke ega ka mitte raha. Lubasite võimule tulles suuri muutusi, eelarves neid näha ei ole. See on sõnamurdjate eelarve,“ ütles Kallas.

Sven Sester (I) rõhutas, et järgmise aasta eelarve on ajalooliselt selline eelarve, kus ei ole ühtegi uut maksutõusu ja ühtegi uut maksu ei tule, ka maksukoormus on kahanev. Sesteri sõnul on eelarve peresõbralik, toetab eesti keele õpet ja keelekümblust ning kaitsekulutusi. „Raha on suunatud õigesti, raha on suunatud lähtudes poliitilistest prioriteetidest,“ sõnas Sester.

Riigikogu kiitis heaks järgmise aasta riigieelarve

Kolmanda lugemise käigus tegid fraktsioonid ja Riigikogu liikmed regionaalsete investeeringute raames ettepanekuid kolmanda sektori ja kodanikuühiskonna projektide toetamiseks, mille kogusumma on 4,3 miljonit eurot. Täiendavaid vahendeid eraldati kohalikele kogukondadele, lasteaedadele, koolidele, laste huvitegevusele, naisteühendustele, kogudustele ja teistele vabatahtlikele organisatsioonidele. Suurim muudatus on seotud Top-Up toetuse suurendamisega põllumeestele, mis tõuseb 5 miljoni euro võrra. Toetuse kogumaht on 10,3 miljonit eurot.

Tuleval aastal on valitsussektori eelarve on nominaalses tasakaalus ja struktuurselt liigub tasakaalu poole, olles puudujäägis 0,7 protsendiga SKPst. 2021. aastaks väheneb struktuurne puudujääk 0,2 protsendile SKPst ja eelarve jõuab nominaalselt ülejääki.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kersti Sarapuu (K), Maris Lauri (RE), Indrek Saar (SDE), Helir-Valdor Seeder (I) ja Siim Pohlak (EKRE), kes esitasid fraktsioonide seisukohad ja hinnangud tuleva aasta riigieelarve kohta.

Sarapuu kiitis riigieelarvet ja rõhutas, et liigume edasi sidusema riigi suunas. Keskerakonna fraktsioon toetab riigieelarve vastuvõtmist. Lauri sõnul on tuleva aasta riigieelarve visioonitu ja ilma vaateta tulevikku. Reformierakonna fraktsioon ei toeta sellise eelarve vastuvõtmist. Saar märkis, et tegu on pettumuste eelarvega, millel puudub igasugune ettevaatav plaan. Tema sõnul on põllumehi alt veetud ja täitmata kevadine lubadus, maksta ka uuel aastal nn top-up’i täismahus ehk 15,3 miljoni euro eest. Sellest summast on puudu tubli kolmandik. Samuti taunis ta keskmise pensioni maksustamist tulumaksuga. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ei toeta eelarve vastuvõtmist. Seeder nimetas riigieelarve käsitlemisel erinevate hinnangute andmist koalitsiooni ja opositsiooni poolt tavaliseks nähtuseks, kus osapooled lähtuvad oma positsioonilt. Ta peatus riigieelarve koostamise süsteemil ja printsiipidel, et tagada tulevikus eelarve parem läbipaistvus. Pohlaku sõnul on tegu hea eelarvega, mida oli käeoleval ajahetkel võimalik teha. Ta kiitis Rahandusministeeriumi, ministrit Martin Helmet ja teisi valitsuse liikmeid ning rahanduskomisjoni eelarveprotsessi vedamise eest ja kutsus üles saadikuid tuleva aasta riigieelarvet toetama.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 55 ja vastu oli 44 saadikut.

Riigikogu võttis vastu veel viis seadust

Valitsuse algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, Riigikogu valimise seaduse, rahvahääletuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seadusega (valimispäeval valimisagitatsiooni piirangu ja välireklaami keelu kaotamine) (51 SE) tühistatakse valimisagitatsiooni piirang valimispäeval ja poliitilise välireklaami keeld. Valimisrahu peab olema jätkuvalt tagatud hääletusruumides.

Seadus jõustub üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Seaduse jõustumist kavandades peeti silmas vajadust teha seda nii kiiresti kui võimalik, sest valimisseaduste muudatused peavad olema vastu võetud aegsasti enne valimisi. Lepingud valimisreklaami tellimiseks sõlmitakse pikaks ajaks ette ja seetõttu peab muudatus olema vastu võetud piisava ajavaruga. Järgmised valimised on kohaliku omavalitsuse volikogude valimised, mis toimuvad 2021. aastal.

Läbirääkimistel võttis sõna Raimond Kaljulaid.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 62 ja vastu oli 23 saadikut.

Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ja konsulaarseaduse muutmise seadusega (78 SE) muutuvad dokumentide taotlemise riigilõivud välisesindustes umbes 30 euro võrra kõrgemaks riigilõivust, mida võetakse sama toimingu eest Eestis.

Näiteks isikutunnistuse riigilõiv on seega Eestis 25 ja välisesinduses 55 eurot, tähtajalise elamisloa riigilõiv Eestis 64 ja välisesinduses 95, biomeetriliste andmetega reisidokumendi riigilõiv on Eestis 40 eurot ja välisesinduses 70 eurot.

Muudatuse eesmärk on katta kulud, mis on seotud dokumentide taotluste vastuvõtmise, väljastamise ja postiteenuste kasutamisega. Riigilõiv kehtestatakse ka dokumentide väljastamise eest Eesti välisesinduses või aukonsuli kaudu, mis siiani on olnud tasuta teenus.

Seadus jõustub 6. jaanuaril 2020. Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 85 saadikut.

Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadusega (8 SE) muudetakse virtuaalvääringu teenusepakkuja tegevusloa saamise nõudeid, et vähendada nende teenustega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise ning muude kuritegude toimepanemise riske.

Seaduse kohaselt hakkab rahapesu andmebüroo virtuaalvääringu tegevusloa menetlemisel kontrollima ettevõtte juhatuse liikmete tausta ja sobivust, sealhulgas laitmatu maine olemasolu. Samuti peavad ettevõtte registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht asuma Eestis. Juhul kui tegemist on välisriigi ettevõttega, peab ta tegevusloa taotlemiseks Eestis avama filiaali.

Seadusega tõstetakse virtuaalvääringu tegevusloa riigilõiv 345 eurolt 3300 eurole. Virtuaalvääring on digitaalsel kujul väärtus (nt bitcoin), mis on digitaalselt ülekantav, säilitatav või kaubeldav ja mida kauplejad aktsepteerivad omavahel maksevahendina, kuid mis ei ole ühegi riigi seaduslik maksevahend.

Ettevõttel, kellel on juba tegevusluba olemas, on aega 2020. aasta 1. juulini, et viia oma tegevus seaduse nõuetega kooskõlla ja esitada rahapesu andmebüroole täiendavad andmed.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 85 saadikut.

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seadusega (80 SE) muudetakse sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisi, väikeõlletootja aktsiisisoodustust ning kuumutatava tubakatoote määratlusega seonduvat. Lisaks täpsustatakse õigusselguse huvides aktsiisikauba maksumärgistamise põhimõtteid.

Seadusega tõstetakse väiketootja aktsiisisoodustusega õlle toomismahu piiri 0,6 miljonilt liitrilt 1,5 miljoni liitrini aastas, et ettevõtjad saaksid teha pikemaajalisi plaane investeeringuteks. Sigarettide 2020. aastaks planeeritud aktsiisitõus langetatakse 10 protsendilt 5 protsendile, et vähendada hinnaerinevusest tulenevat survet piirikaubandusele Lätiga ning nähakse ette 5-protsendilised aktsiisitõusud aastateks 2021–2023. Aktsiisiseaduses sätestatud suitsetamistubaka aktsiisitõusu 2020. aastaks ei muudeta ja aktsiisi tõstetakse ligikaudu 8,3 protsenti 2021. aastal, et see moodustaks 2/3 sigarettide 2021. aasta minimaalsest aktsiisisummast. Selliselt loetakse suitsetamistubakas sigarettidega võrdväärselt maksustatuks. Lisaks nähakse ette suitsetamistubaka 5-protsendilised aktsiisitõusud aastateks 2022 ja 2023.

Rahanduskomisjon tegi seaduses muudatuse intensiivse gaasitarbimisega ettevõte aktsiisisoodustuse kohaldamise võimaldamiseks ka ettevõttele, kelle põhistegevusala ei ole elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine, kuid kes toodab oma põhitegevusalal toodetavate toodete tootmiseks elektri- ja soojusenergiat kõrval tegevusena.

Läbirääkimistel võttis sõna Aivar Kokk (I).

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 83 saadikut.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (106 SE) lahendatakse mitmed maksustamisel tekkinud ebakõlad. Eelkõige puudutavad muudatused sünnitus- ja koondamishüvitisi, toetusi lasterikastele peredele ning täiendavat maksuvaba tulu alates kolmandast lapsest. Samuti lahendatakse kolmandate riikidega seotud maksustamise ebakõlad.

Neljandas kvartalis sünnitus- või koondamishüvitise saanutele luuakse võimalus lükata osa oma hüvitisest maksustamise mõttes järgmisesse aastasse, et kasutada oma maksuvaba tulu senisel tasemel. Hüvitise osalise ülekandmisega järgmisse aastasse saavutatakse maksustamisel olukord, kui sünnitushüvitist või koondamishüvitist saaks iga kuu. Tulumaksust vabastatakse riigieelarvest makstavad toetused lasterikka pere elamistingimuste parendamiseks ja väikeelamu energiatõhususe suurendamiseks. Seaduse kohaselt ei vähene täiendav maksuvaba tulu lapse eest, kui laps saab toitjakaotuspensioni või rahvapensioni toitja kaotuse korral. Täiendav maksuvaba tulu lapse eest suureneb alates kolmandast lapsest 100 euro võrra kuus.

Seadusega võetakse üle ka Euroopa Liidu direktiiv kolmandate riikidega seotud maksustamise ebakõlade kohta. Eesmärk on vältida topeltmittemaksustamist, mida põhjustavad erinevused finantsinstrumentide, maksete ja üksuste kvalifitseerimises eri jurisdiktsioonides või maksete omistamises peakontori ja püsiva tegevuskoha vahel või sama üksuse kahe või enama püsiva tegevuskoha vahel. Kuna sellised maksustamise ebakõlad võivad põhjustada topeltmahaarvamist või mahaarvamist ilma tuluna arvessevõtmiseta, nähakse seaduses ette normid, mille kohaselt olenevalt olukorrast kas maksustatakse makset, kulu või kahjumit, mida saab teises riigis maha arvata või mis on teises riigis tulumaksust vabastatud, või ei lubata rakendada tulumaksuvabastust tulule, mis on teises riigis maha arvatud või tulumaksust vabastatud.

Lähtudes direktiivi eesmärgist vältida topeltmittemaksustamist ja tagada äriühingute kasumi maksustamine, vabastatakse edaspidi välismaalt saadud dividend Eestis tulumaksust üksnes juhul, kui dividendilt on tulumaks kinni peetud või selle aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud. Lisaks tagatakse residendist füüsilise isiku välismaalt saadud tulule, sealhulgas pensionile Eestis saadud tuluga võrdväärsed maksustatavast tulust tehtavad mahaarvamised. Sama võimaldatakse ka Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi residentidele, kes saavad tulu Eestis. Hetkel piiratakse mahaarvamisi Eestis maksustatavast tulust proportsionaalselt Eestis maksustatava tulu osakaaluga maksustamisperioodi kogu maksustatavas tulus. Muudatuse tulemusena saab teha kõiki mahaarvamisi täies ulatuses hoolimata sellest, kui suur osa tulust on teenitud Eestis.

Füüsilise isiku, mitteresidendi, lepingulise investeerimisfondi fondivalitseja ja aktsiaseltsifondi tuludeklaratsiooni esitamise tähtaega pikendatakse 30. aprillini ning tulumaksu tasumise ja tagastamise tähtaega 1. oktoobrini. Samuti  tõstetakse füüsilisest isikust ettevõtja avansiliste maksete tasumise piirmäära 64 eurolt 300 eurole.

Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Sikkut (SDE) ja Aivar Kokk (I).

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 87 saadikut.

Riigikogus läbis teise lugemise neli eelnõu

Valitsuse algatatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/788 „Euroopa kodanikualgatuse kohta“ rakendamise seaduse eelnõuga (74 SE) langetatakse kodanikualgatuse toetusavalduse allkirjastamise vanuse alammäära seniselt 18 aastalt 16 aastale. Kodanikualgatuse korraldajate rühmadele siseriiklikes küsimustes abistavaks siseriiklikuks kontaktpunktiks määratakse Siseministeerium.

Võrreldes kehtiva seadusega ei muudeta riigisiseseid valitsusasutusi, kes täidavad määrusest tulenevaid kohustusi seoses toetusallkirjade kontrollimisega ning toetusavalduse üksikssüsteemide vastavuse tõendamisega.

Euroopa kodanikualgatus on osalusdemokraatia vahend, mis võimaldab teha ettepanekuid õiguslike muudatuste kohta kõigis valdkondades, kus Euroopa Komisjon on pädev esitama seadusandlikke ettepanekuid (nt keskkond, põllumajandus, energeetika, transport või kaubandus).

Kodanikualgatus peab koguma üks miljon toetushäält vähemalt seitsmest liikmesriigist. Algatus võimaldab eri liikmesriikide kodanikel mõjutada EL-i poliitika kujundamist. Uus määrus kehtestati selleks, et suurendada EL-i kodanike võimalust osaleda demokraatlikus elus ja muuta Euroopa kodanikualgatus korraldajate ja taotlejate jaoks vähem koormavaks ja kasutajasõbralikumaks ning seeläbi tuua EL-i kodanikele lähemale.

Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Läänemets (SDE) ja Tarmo Kruusimäe (I).

Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (103 SE) tugevdatakse tarbijate huvide kaitset e-kaubanduses ja parandatakse asutuste vahelist koostööd piiriüleste rikkumiste avastamisel ja lahendamisel.

Eelnõuga tehakse täiendused, mis on vajalikud uue tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamist ja asutuste vahelist koostööd käsitleva EL-i otsekohalduva määruse (nn CPC määrus) rakendamiseks. Lisaks muudetakse tarbijavaidluste komisjoni menetluskorda paindlikumaks.

CPC määrusega suunatakse liikmesriike tagama järelevalveasutustele piisavaid volitusi, mis võimaldavad teha tõhusat järelevalvet digitaalses keskkonnas. Seetõttu antakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) täiendavad õigused järelevalve tegemisel digitaalses keskkonnas – õigus saada teavet igalt isikult (sh krediidiasutustelt), tehingus vastutava isiku tuvastamisel. Samuti antakse TTJAle õigus äärmuslikul juhul takistada tarbijate õiguste tagamiseks juurdepääsu veebiliidesele (nt e-poele, mobiilirakendusele). Õiguste kasutamine peab olema põhjendatud ja proportsionaalne, arvestades rikkumise laadi ning võimaliku kahju suurust ja olemust. Määruse rakendamiseks täiendatakse ja ühtlustatakse CPC määrusega hõlmatud valdkondades sanktsioone.

Tarbijavaidluste komisjoni menetluses tehakse muudatused, et tõhustada ja lihtsustada tarbijavaidluste kohtuvälist lahendamist. Näiteks võimaldatakse vaidluste lahendamist üheliikmelises komisjonis ja kaebaja nõusolekul kirjalikus menetluses ilma istungita.

Valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja  tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (99 SE) luuakse võimalused Tervise Arengu Instituudi (TAI) juures tegutseva riikliku narkomaaniaraviregistri (NARIS) andmete omavaheliseks seostamiseks. Eesmärk on registrite (rahvastikuregister, tuberkuloosiregister, nakkushaiguste infosüsteem ja surma põhjuste register) omavaheline sidumine. Muudatused annavad võimaluse tagada andmete korrektsus ning võimalus neid isikustamise kaudu omavahel seostada. See omakorda tagab tõhusama ravi ja kiirema suhtluse arsti ja patsiendi vahel. Korrastatud ja omavahel seotud registriandmed võimaldavad saada ka tervikpildi haiguse levikust Eestis ning saada adekvaatset statistikat teenuse mahtude prognoosimisel.

Seletuskirjas märgitakse, et praegu sisestatakse andmed NARISesse selliselt, et patsiendi isikut ei ole võimalik tuvastada. Selleks kodeeritakse narkomaaniaravi alustamisel ja lõpetamisel patsiendi isikukood unikaalse NARISe koodiga, mis seotakse konkreetse ravijuhu andmetega (st andmed ei ole andmekogus isikustatud). Teenuse osutaja jaoks on patsient alati isikustatud ravijuhu alguses ka juba praegu, kuid NARISes need andmed ei kajastu.

Edaspidi hakatakse NARISesse andmeid sisestama iga narkomaaniaravi juhtumi kohta isikustatult. Teiste registrite puhul tehakse seda juba praegu. Näiteks sisestatakse patsiendi andmed isikustatult tuberkuloosiregistrisse. Eelnõuga kavandatud muudatuste tõttu tõstetakse NARISe turvaklassi ja nähakse ette juhud, millal on õigus teistele isikutele andmeid väljastada.

Muudatus ei puuduta narkomaaniaravi pakkuvaid teenuse osutajaid. Kuna NARISe teatistele lisanduvad täiendavad andmeväljad, mis sisaldavad isikuandmeid, võib muutuda vaid Tervise Arengu Instituudi töötajate töökorraldus.

Läbirääkimistel võttis sõna Tarmo Kruusimäe (I).

Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (89 SE) käsitleb selliste skeemide alast teabevahetust, mis mõjutavad maksustamist, finantskontode alast teabevahetust või tegeliku kasusaaja tuvastamist.

Peamine huvi on maksuhalduritel saada teavet riikide maksuseaduste vahelisi lünki kuritarvitavate agressiivsete maksuplaneerimise skeemide kohta. Agressiivne maksuplaneerimine ei ole standardsete ja ajas püsivate tunnustega määratletav, seega sätestatakse rahandusministri määrusega loetelu tunnustest, millele vastav skeem tuleb maksuhaldurile esitada. Sätestatakse kriteeriumid, mis võivad viidata agressiivsele maksuplaneerimisele või tegevusele, mille kaudu oma varasid peita.

Teavet peavad esitama eelkõige Eestis tegutsevad maksunõustajad, kes on skeemi välja töötanud. Kolmandast riigist tellitud või ise välja töötatud skeemi kohta esitab teabe maksumaksja ise. Samuti peab maksumaksja esitama skeemi ise juhul, kui skeemi välja töötanud advokaat või audiitor ei esita teavet seadusest tuleneva kutsesaladuse kaitse tõttu, kui klient teda sellest ei vabasta.

Skeem tuleb esitada maksuhaldurile 30 kalendripäeva jooksul alates selle kliendile üleandmisest, selle rakendamiseks valmisolekust või rakendamise esimeste toimingute tegemisest. Sõltuvalt sellest, milline päev saabub varem. Maksuhaldurid edastavad kogutud teabe Euroopa Komisjoni peetavasse kesksesse registrisse.

Istung lõppes kell 17.40

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Riigikogu liikmed moodustasid riigieelarve arusaadavaks muutmise toetusrühma

Toetusrühma esimees Peeter Ernits ütles, et on Riigikogu liikmena juba viit eelarvet lugenud ja teinud seda võimalikult põhjalikult. „Kui ma tahan ausaks jääda, pean kurvastusega tunnistama, et iga aastaga muutub riigieelarvest arusaamine aina raskemaks,“ ütles ta. Ernits viitas ka riigikontrolör Janar Holmi väljaöeldule, et kuigi igaühel meist peaks olema võimalik aru saada, kust raha tuleb, millele see kulub ja miks, nõuab tänasest riigieelarvest arusaamine juba eriteadmisi.

„Mina ja paljud mu kolleegid Riigikogu kõikidest fraktsioonidest oleme täna seljad kokku pannud ja otsustanud ühiselt olukorda muutma hakata. Just selleks lõime üheskoos riigieelarve arusaadavaks muutmise toetusrühma,“ rääkis Ernits.

Toetusrühma liikmed

Toetusrühma esimees on Peeter Ernits ja aseesimees Aivar Sõerd. Toetusrühma kuuluvad ka Henn Põlluaas, Siim Kallas, Helir-Valdor Seeder, Kalle Laanet, Heiki Kranich, Leo Kunnas, Kert Kingo, Heiki Hepner, Helmen Kütt, Tarmo Tamm, Jaak Valge, Urmas Reitelmann, Ruuben Kaalep, Merry Aart, Aivar Kokk, Kaja Kallas, Taavi Rõivas, Jürgen Ligi, Kai Rimmel, Siim Pohlak ja Andres Sutt.

Riigikogus moodustatud parlamendirühmad aitavad Riigikogu liikmetel suhelda teiste riikide parlamentidega, viia ellu välispoliitikat ja tutvustada Eestit mujal maailmas. Toetusrühmade kaudu saavad Riigikogu liikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale ning toetada ja kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.

XIV Riigikogu on moodustanud kokku 61 parlamendirühma ja 63 toetusrühma.

Parlamendirühmade nimekiri

Toetusrühmade nimekiri

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tuleva aasta valitsussektori eelarve on nominaalses tasakaalus

Kolmanda lugemise käigus tegid fraktsioonid ja Riigikogu liikmed regionaalsete investeeringute raames ettepanekuid kolmanda sektori ja kodanikuühiskonna projektide toetamiseks, mille kogusumma on 4,3 miljonit eurot. Täiendavaid vahendeid eraldati kohalikele kogukondadele, lasteaedadele, koolidele, laste huvitegevusele, naisteühendustele, kogudustele ja teistele vabatahtlikele organisatsioonidele. Suurim muudatus on seotud Top-Up toetuse suurendamisega põllumeestele, mis tõuseb 5 miljoni euro võrra. Toetuse kogumaht on 10,3 miljonit eurot.

Tuleval aastal on valitsussektori eelarve on nominaalses tasakaalus ja struktuurselt liigub tasakaalu poole, olles puudujäägis 0,7 protsendiga SKPst. 2021. aastaks väheneb struktuurne puudujääk 0,2 protsendile SKPst ja eelarve jõuab nominaalselt ülejääki.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

 

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 12. detsembriks

Kell 10 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (56 SE) võetakse Eesti seadusesse üle kaks Euroopa Liidu direktiivi ja viiakse Eesti õigus kooskõlla Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) meretöö konventsiooni 2016. aastal vastuvõetud muudatustega.

Eelnõu kohaselt peab reeder alla 24 meetri pikkustel kalalaevadel töötavate isikutega sõlmima meretöölepingu. Hetkel kehtib sellistel kalalaevadel töölepingu alusel töötavatele isikutele tavapärane tööõiguse regulatsioon. Meretööleping tagab töötajatele täiendava kaitse. Näiteks peab reeder tagama korrapärase toitlustamise ja meditsiinilise abi osutamise laeval. Kalalaeva all peetakse silmas laeva, mida kasutatakse kala kaubanduslikuks püügiks.

Eelnõuga kehtestatakse samuti finantstagatissüsteem nii laevapere liikme hülgamise kui ka laevapere liikmete tööõnnetusest ja kutsehaigestumisest põhjustatud kulude hüvitamiseks. Piisav finantstagatis peab olema kõigil reederitel, kelle laevadel peab olema meretöötunnistus. Finantstagatiseks võib olla vastutuskindlustus, pangagarantii või muu tagatis, mis võimaldab tagada hüvitise maksmise.

Seletuskirjas märgitakse, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega tagatise piisavuse hindamise ja suuruse arvutamise põhimõtted. Tagatise piisavust hindab Veeteede Amet meretöötunnistuse andmisel. Kõik Eesti lipu all sõitvad laevad, millel on meretöötunnistus, juba omavad vastutuskindlustust.

ILO meretöö konventsiooni muudatuse kohaselt on võimalik meretöötunnistuse kehtivuse lõppemisel olemasolevat tunnistust kuni viieks kuuks pikendada. Seda juhul, kui laev on edukalt läbinud ülevaatuse meretöötunnistuse uuendamiseks, kuid laevale ei ole kohe võimalik väljastada uut tunnistust. Kehtiva õiguse kohaselt tunnistuse pikendamise võimalus puudub.

Seadus jõustub üldises korras. Eelnõu kohaselt kehtestatakse üleminekusäte, mille kohaselt alates 2020. aasta 1. jaanuarist loetakse alla 24 meetri pikkusel kalalaeval töötavate töötajatega sõlmitud tööleping meretöölepinguks. Kehtivad töölepingud tuleb seadusega vastavusse viia 2020. aasta 31. detsembriks.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Kas õigusriik on ohus?“ arutelu, ettekandjad Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees Kaja Kallas, Eesti Advokatuuri esimees Jaanus Tehver ning endine riigiprokurör ja ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige Steven-Hristo Evestus.

Komisjonide istungid

sotsiaalkomisjonis – kell 9: ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (118 SE);

väliskomisjonis – kell 13: „Eesti välispoliitika arengukava 2030“ tugeva välisteenistuse osast, kutsutud Välisministeeriumi kantsler Rainer Saks ja ministeeriumi esindajad; ülevaade arengutest Ukrainas, kutsutud Eesti suursaadik Ukrainas Kaimo Kuusk .

Sündmused

Kell – 9 Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Anneli Ott kohtub Moldova suursaadiku Inga Ionesiiga.

Kell 13 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas kohtub Moldova suursaadiku Inga Ionesiiga.

Kell 14 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas kohtub Itaalia suursaadiku Daniele Rampazzoga.

Välislähetused

11.–14. detsember
Riigikogu liige Keit Pentus-Rosimannus osaleb kliimaneutraalsuseteemalisel konverentsil COP25 Madridis Hispaanias.

12.–13. detsember
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Indrek Saar osaleb ENPA kodukorra komisjoni ja ENPA büroo kohtumistel Pariisis Prantsusmaal.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu muutis tulumaksuseadust tekkinud ebakõlade lahendamiseks

Eelkõige puudutavad muudatused sünnitus- ja koondamishüvitisi, toetusi lasterikastele peredele ning täiendavat maksuvaba tulu alates kolmandast lapsest. Samuti lahendatakse seadusega kolmandate riikidega seotud maksustamise ebakõlad.

Neljandas kvartalis sünnitus- või koondamishüvitise saanutele luuakse võimalus lükata osa oma hüvitisest maksustamise mõttes järgmisesse aastasse, et kasutada oma maksuvaba tulu senisel tasemel. Hüvitise osalise ülekandmisega järgmisse aastasse saavutatakse maksustamisel olukord, kui sünnitushüvitist või koondamishüvitist saaks iga kuu. Tulumaksust vabastatakse riigieelarvest makstavad toetused lasterikka pere elamistingimuste parendamiseks ja väikeelamu energiatõhususe suurendamiseks. Seaduse kohaselt ei vähene täiendav maksuvaba tulu lapse eest, kui laps saab toitjakaotuspensioni või rahvapensioni toitja kaotuse korral. Täiendav maksuvaba tulu lapse eest suureneb alates kolmandast lapsest 100 euro võrra kuus.

Seadusega võetakse üle ka EL-idirektiiv kolmandate riikidega seotud maksustamise ebakõlade kohta. Eesmärk on vältida topeltmittemaksustamist, mida põhjustavad erinevused finantsinstrumentide, maksete ja üksuste kvalifitseerimises eri jurisdiktsioonides või maksete omistamises peakontori ja püsiva tegevuskoha vahel või sama üksuse kahe või enama püsiva tegevuskoha vahel. Kuna sellised maksustamise ebakõlad võivad põhjustada topeltmahaarvamist või mahaarvamist ilma tuluna arvessevõtmiseta, nähakse seaduses ette normid, mille kohaselt olenevalt olukorrast kas maksustatakse makset, kulu või kahjumit, mida saab teises riigis maha arvata või mis on teises riigis tulumaksust vabastatud, või ei lubata rakendada tulumaksuvabastust tulule, mis on teises riigis maha arvatud või tulumaksust vabastatud.

Lähtudes direktiivi eesmärgist vältida topeltmittemaksustamist ja tagada äriühingute kasumi maksustamine, vabastatakse edaspidi välismaalt saadud dividend Eestis tulumaksust üksnes juhul, kui dividendilt on tulumaks kinni peetud või selle aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud. Lisaks tagatakse residendist füüsilise isiku välismaalt saadud tulule, sealhulgas pensionile Eestis saadud tuluga võrdväärsed maksustatavast tulust tehtavad mahaarvamised. Sama võimaldatakse ka Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi residentidele, kes saavad tulu Eestis. Hetkel piiratakse mahaarvamisi Eestis maksustatavast tulust proportsionaalselt Eestis maksustatava tulu osakaaluga maksustamisperioodi kogu maksustatavas tulus. Muudatuse tulemusena saab teha kõiki mahaarvamisi täies ulatuses hoolimata sellest, kui suur osa tulust on teenitud Eestis.

Füüsilise isiku, mitteresidendi, lepingulise investeerimisfondi fondivalitseja ja aktsiaseltsifondi tuludeklaratsiooni esitamise tähtaega pikendatakse 30. aprillini ning tulumaksu tasumise ja tagastamise tähtaega 1. oktoobrini. Samuti  tõstetakse füüsilisest isikust ettevõtja avansiliste maksete tasumise piirmäära 64 eurolt 300 eurole.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (106 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 87 saadikut.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Riigikogu viis välismaal dokumentide taotlemise kulud vastavusse tegelikkusega

Näiteks isikutunnistuse riigilõiv on seega Eestis 25 ja välisesinduses 55 eurot, tähtajalise elamisloa riigilõiv Eestis 64 ja välisesinduses 95, biomeetriliste andmetega reisidokumendi riigilõiv on Eestis 40 eurot ja välisesinduses 70 eurot.

Muudatuse eesmärk on katta kulud, mis on seotud dokumentide taotluste vastuvõtmise, väljastamise ja postiteenuste kasutamisega. Riigilõiv kehtestatakse ka dokumentide väljastamise eest Eesti välisesinduses või aukonsuli kaudu, mis siiani on olnud tasuta teenus.

Seadus jõustub 6. jaanuaril 2020.

Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ja konsulaarseaduse muutmise seaduse (78 SE) poolt hääletas 85 saadikut.

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu tühistas poliitilise välireklaami keelu

Seadus jõustub üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Seaduse jõustumist kavandades peeti silmas vajadust teha seda nii kiiresti kui võimalik, sest valimisseaduste muudatused peavad olema vastu võetud aegsasti enne valimisi. Lepingud valimisreklaami tellimiseks sõlmitakse pikaks ajaks ette ja seetõttu peab muudatus olema vastu võetud piisava ajavaruga. Järgmised valimised on kohaliku omavalitsuse volikogude valimised, mis toimuvad 2021. aastal.

Valitsuse algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, Riigikogu valimise seaduse, rahvahääletuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse (valimispäeval valimisagitatsiooni piirangu ja välireklaami keelu kaotamine) (51 SE) poolt hääletas 62, vastu oli 23 saadikut.

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu infotunnis räägiti pensionireformist

Martin Helme selgitas oma vastuses kogumispensioni II sambast raha väljavõtmise korda. Ta ütles, et summa kuni 10 000 eurot on korraga välja makstav. „Kolm korda aastas, nii nagu praegu on fondide vahetamine, siis ka fondidest väljumine on samadel kuupäevadel ja sama moodi,“ ütles minister. „Ja kui nüüd summa ületab 10 000 eurot, siis kõik see, mis sellest 10 000 suurem on, makstakse välja tõepoolest kahes võrdses osas järgmisel kolmel korral, kui see väljavõtmine oleks,“ sõnas minister.

„Kui inimesel on 12 000 eurot, siis esimesed 10 000 saab ta kätte korraga ja järgmised 2000 saab kätte 1000 ja 1000. Aga kui tal on näiteks 200 000 eurot, siis esimesed 10 000 saab kätte korraga ja järgmised 95 000 ja 95 000 saab kätte aasta jooksul kahes järgnevas makses. Ehk siis tõepoolest on seal vahe sees,“ lisas Helme.

Rahandusminister selgitas, et eelnõu koostajad on silmas pidanud fondide või pankade muret, et kui summad on väga suured, siis tuleb inimestele anda veidi pikem aeg nende osakute rahaks muutmisel. „Kui nad peavad väga kiiresti väga suuri summasid rahaks muutma sellisel moel, siis võib selle osaku hind sattuda hinnasurve alla. See on tegelikult väljavõtja kaitseks ja ka nende inimeste kaitseks, kes jäävad edasi teise pensionisüsteemi, et me ei tekitaks nende fondiosakute n-ö kiirmüüki niisugusel moel ega tekitaks survet sellele hinnaalanemisele,“ märkis Helme.

Veel ütles rahandusminister, et 10 000 eurot on oluliselt suurem number, kui on keskmine praegune fondiväärtus, mis on umbes 6000 eurot, või on fondiväärtus mediaan ehk siis pooled sellest on suuremad ja pooled väiksemad ning mediaanväärtus on 4500. „Ehk siis on arvestatud, et laias laastus keskmisest fondiosakust, mis välja võidakse võtta, on see kaks korda suurem summa.“

Helme kinnitas, et miinimumpalka saavatel inimestel on teise samba kogumisskeemis osalemine või mitteosalemine praktiliselt olematu mõjuga. „Küll aga vabanevad teise samba reformi käigus meie prognoosi järgi vahendid – sotsiaalmaksu 4% osast üks osa vabaneb pensionikassa jaoks ja me saame juba lähitulevikus tõsta pensioneid,“ sõnas minister.

Rahandusminister Martin Helme vastas ka Katri Raiki küsimusele Ida-Virumaa arengute kohta.

Peaminister Jüri Ratas vastas Indrek Saare küsimusele kultuuri, Kaja Kallase küsimusele õigusriigi, Keit Pentus-Rosimannuse küsimusele kokkuleppe, Riina Sikkuti küsimusele valitsemise põhimõtete, Madis Millingu küsimusele radarite ja tuuleparkide, Vilja Toomasti küsimusele valitsusvastutuse, Maris Lauri küsimusele harituse ning Urmas Kruuse küsimusele peaministri juhtimisotsuste kohta.

Infotunni stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogus pannakse hääletusele 2020. aasta riigieelarve

„Valitsuskoalitsiooni soov on edendada inimnäolist poliitikat, mis teeniks Eestimaa elanikke parimal võimalikul moel. Riigieelarves kajastuvad kauaaegsed valupunktid, mis sügaval sisimas ei jäta külmaks ka saadikuid opositsioonileeris. Näiteks palgatõusud päästjatele, politseinikele, õpetajatele, sotsiaaltöötajatele ja teistele riigipalgalistele töötajatele,“ ütles Sarapuu.

Riigikogu rahanduskomisjoni kuuluva Sarapuu sõnul toob järgmise aasta riigieelarve olulist leevendust sotsiaal- ja tervisevaldkonda. „Näiteks suurendame ravijärjekordade lühendamiseks ja esmatasandi arstiabi arendamiseks haigekassa eelarvet ligi 144 miljoni euro võrra. Eakate rõõmuks on tulemas 12 aasta suurim pensionitõus, kui iga-aastase indekseerimise ja erakorralise tõusu koosmõjul kasvab vanaduspension 45 eurot,“ ütles Sarapuu. „Tähelepanu pööratakse ka perepoliitikale, sest vanemahüvitise eelarve kasvab 14% ning lisaks suureneb pere tulumaksuvabastus alates kolmandast lapsest 100 euro võrra kuus.“

Sarapuu sõnul tõusevad uuest aastast ka puuetega laste toetused, mis on püsinud viimased 13 aastat samal tasemel. Keskmise puudega lapse toetus tõuseb tänaselt 69 eurolt kuus 138 euroni. Raske puudega lapse puhul on tõus 80 eurolt 161 ja sügava puudega lapsel 241 euroni.

2020. aasta riigieelarve kulude maht on 11,6 ning tulude maht 11,8 miljardit eurot. Võrreldes 2019. aastaga kasvavad kulutused ligikaudu 240 miljonit eurot ja tulud 760 miljonit eurot. Valitsussektori võlakoormus väheneb – kui 2019. aastal oli võlakoormus 8,8% SKPst, siis 2020. aastal moodustab see näitaja 8 protsenti.