Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riina Sikkut: Inimesed soovivad heldemat pensioni, aga selleks tuleb tulevikuks säästa

„Me teeme seadusi mitte ideaalinimeste, vaid pärisinimeste jaoks. Inimesed hindavad sageli oma eluiga lühemaks, kui see tegelikult kujuneb. Me eelistame tänaseid kulusid 30-40 aasta pärast tehtavatele, usaldame kõhutunnet ja tuttava soovitust. See ei tähenda, et inimesed on rumalad või halvad või vastutustundetud. Inimesed on inimesed. Pensionisüsteemi kujundades tuleb sellega arvestada,“ ütles Sikkut.

Pärisinimeste pensioni peale mõeldes soovitas Sikkut arvestada nelja asjaga. „Esiteks, inimesed soovivad tulevikus paremat elu. Ei ole võimalik, et pensionile jäädes tõstame järsku käed üles ja lepime aastakümnete pikkuse eluga toimetuleku piiril,“ rääkis Sikkut. Väärikas vananemine on Sikkuti sõnul inimeste ootus, millele vastamiseks tuleb pensionisüsteemi heldemaks muuta ehk tänasest rohkem säästa. „Plaanitavad muudatused viivad vastassuunas – vähenevad pensionisäästud ja tulevase penisoni heaks kogumine. Viimase 16-17 aasta jooksul kogutu väljavõtmine, sealhulgas nii, et väheneb esimese samba pension, on selline narrus, mille peale seni pole ükski riik tulnud,“ lausus Sikkut.

Teiseks osutas Sikkut sellele, et kavandatavad teise samba muudatused, mis võimaldavad inimestel ise investeerida või oma sääste hallata, ei lähe kokku nende tegelike käitumiseelistustega. „Uuringu põhjal ei soovi 73% inimestest investeerides võtta üldse finantsriske ning seni investeerib oma sääste umbes 5% inimestest,“ lisas ta.

Veel peatus Sikkut sellel, et kui inimesed väljuvad teisest sambast ja loobuvad edasisest kogumisest, siis võimendub niigi suur inimeste sissetulekute ebavõrdsus nende tulevases pensionis. „Aga riigil tuleb tagada toimetulek kõigile, kes on pensionieas“ lausus ta.* „*Neljandaks, lapsed ei ole pensionisammas. Lapsed on õnn ja rõõm ja sotsiaalne suhtlus. Võimalik, et ka vabatahtliku hoole ja rahalise toe pakkujad.“

Sotsiaaldemokraadid toetavad teise samba väljamaksete süsteemi paindlikumaks muutmist, kuid ei ole nõus teise samba lõhkumisega, mille tulemusena kasvab edaspidi oluliselt toimetulekuraskustes eakate arv.

Mõttekoja Praxis juhatuse esimees Tarmo Jüristo rääkis tänasel pensioniarutelul pensionisüsteemi eesmärgist ja põhimõttelistest valikutest, kuidas vanemaealiste toimetulek kindlustada. Tallinna Ülikooli vanemteadur Lauri Leppik tõi juurde rahvusvahelise kogemuse pensionisüsteemide kujundamisest ning Tartu Ülikooli doktorant ja majandusekspert Kaspar Oja kõneles sellest, milline on pensioniks säästmise ja makromajanduse vastastikune mõju.

Täiendav info: Riina Sikkut, 5100866

Riigikogus avati Eesti maareformi käsitlev näitus

„Maaseaduse vastuvõtmine on väga oluline samm. Tolle aja kontekstis oli see ka väga radikaalne samm, mis tegi eestlased oma maa peremeesteks. Kui Asutav Kogu kokku tuli, Vabadussõja ajal, ei olnud eeskujusid selleks kuskilt võtta. Kõik Asutava Kogu liikmed lähtusid eesti rahva ja riigi huvidest ning see on eeskujuks meile ka tänapäeval,“ ütles Põlluaas.

Asutava Kogu eesmärk oli maareformi kaudu lahendada Eesti maaühiskonnas pingeid, mida oli tekitanud suur maapuudus. Maareformiga suudeti iseseisvaks saanud Eesti järgmise 20 aasta jooksul suurmaaomandite likvideerimise kaudu suurendada talude arvu 2,5 korda –  sellest annavad tunnistust näitusel väljatoodud arvud. Maareformi käigus tekkis lai omanike ring, mis suurendas noore iseseisva riigi poliitilist stabiilsust ja andis võimaluse põllumajandust kiiresti ümber korraldada kriisiaegadel.

Ülevaatlik näitus Toompeal tutvustab Eesti Vabariigis aastatel 1920- 1930 läbiviidud maaomandi ümberkorraldamise põhjusi, olemust ja selle mõju riigi käekäigule.

Näituse koostas SA Eesti Maaelumuuseumid. Väljapanek Riigikogu hoone vestibüülis jääb avatuks kuni 24. oktoobrini.  Näituse vaatamiseks tööpäevadel kella 10- 16 on vaja hoonesse sisenemisel esitada isikut tõendav dokument.

Fotod:

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Tõnis Mölder: pensionireform paneb mugavustsoonis panku pingutama

„Tänu teise pensionisambasse kogujate sunnismaisusele on pangad saanud aastaid nautida konkurentsivaba ettevõtluse võlusid,“ märkis Mölder. „Kuna tururegulatsioon praktiliselt puudus, püsisid pensionifondide valitsemiskulud laes ning tootlus piinlikult madalal. Pankade suhtumist näitab ka see, kuidas rünnatakse reformi algatajaid sellega, et riik võtab väljuvalt rahalt makse. Jah, riik võtab inimeste tuludelt makse, kuid saadud tulu investeeritakse meie inimestesse tagasi läbi sotsiaalsüsteemi või tervishoiu. Riik ei võta seda raha endale nii, nagu teevad pangad fondi haldustasudega. Pankade esindajad jätavad mainimata olukorra, kus 17 aasta jooksul on ainult haldustasudeks makstud kümneid kui mitte sadu miljoneid eurosid.“

Mölder lisas, et pangad on juba alustanud jõulisemalt haldustasude kärpimist ning lubanud varasemast oluliselt paremaid investeerimistootlusi. Teise sambasse panustajad võtavad Mölderi sõnul raha välja juhul, kui näevad, et suudavad iseseisvalt paremini investeerida kui mugavustsooni langenud pankurid.

„Kui tänased fondipidajad arvavad tõesti, et 770 000 eestlast ei saa oma raha majandamisega ise hakkama, siis tulebki neil seda niimoodi sõnastada,“ rõhutas Mölder. „Veelkord – meie ei lõhu, meie ei lammuta. Meie ehitame sildu ja pakume inimestele võimaluse olla oma valikutes vaba. Meie usaldame Eestimaa inimesi.“

Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 11.–13. oktoobrini

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: Eesti seisukohtadest 14.–15. oktoobril toimuval Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istungil, kutsutud maaeluminister Mart Järvik ja keskkonnaminister Rene Kokk; Eesti seisukohtadest 15. oktoobril toimuval Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istungil (s.h artikkel 50) ja Eesti seisukohtadest 14. oktoobril toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Urmas Reinsalu.

Välislähetused

10.–11. oktoober
Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder kohtub Soome parlamendi riigikaitsekomisjoni esimehe Ilkka Kanervaga ja globaalse eestlaskonna esindajatega Helsingis Soomes.

11. oktoober
Riigikogu liige Jevgeni Ossinovski peab ettekande NordANi konverentsil „Alcohol and drugs in a changing society“ Helsingis Soomes.

11.–14. oktoober
NATO Parlamentaarse Assamblee (NATO PA) Riigikogu delegatsiooni liikmed Leo Kunnas, Ants Laaneots ja Sven Sester osalevad NATO PA aastaistungil Londonis Suurbritannias.

12.–16. oktoober
Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti delegatsiooni esimees Aivar Kokk ning delegatsiooni liikmed Helle-Moonika Helme, Toomas Kivimägi (12.–17.10) ja Marika Tuus-Laul osalevad IPU 141. assambleel Belgradis Serbias.

13.–15. oktoober
Väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa osaleb NB8 kohtumisel Põhjamaade ja Balti riikide parlamentide väliskomisjonide esimeestega Stockholmis Rootsis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu arutas olulise tähtsusega riikliku küsimusena pensioniteemat

Ettekande tegid mõttekoja Praxis juhatuse esimees Tarmo Jüristo, Tallinna Ülikooli vanemteadur Lauri Leppik, Tartu Ülikooli doktorant ja majandusekspert Kaspar Oja ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Riina Sikkut.

Tarmo Jüristo sõnas oma ettekandes, et Eesti pensionisüsteemi teoreetiline netoasendusmäär on Euroopa Liidu madalaim, umbes 40 protsenti. Eestis on Euroopa Liidu riikide kõrgeim vaesusriskimäär üksi elavate enam kui 65-aasta vanuste inimeste seas, ligi 80%. Kuna suure osa 65-aastaste ja vanemate elanike tulud on vaesusriskipiiri lähedal, toob palkade ja pensioni suhte väikseimgi langus Jüristo sõnul kaasa vaesusriskis elavate inimeste kiire kasvu.

„Eesti on Euroopas esikohal pensioniealiste tööhõive osas, mille teiseks väljenduseks on Euroopa Liidu riikide madalaim keskmise pensionipõlve ja töökarjääri suhe. Kuidas keegi ka neisse numbritesse praegu ei suhtuks, osutab tänane seis tulevikuperspektiivis ühemõtteliselt sotsiaalsetele ja seda kaudu ka poliitilistele pingetele, nihutamaks Eesti pensionisüsteemi suurema valiku suunas. Arvestatav surve sellele, et Eesti pensionisüsteemis oleks tulevikus rohkem raha kui täna, on enam kui tõenäoline,“ rääkis Jüristo.

Eesti teise samba fondidel on varasid kokku summas 4,5 miljardit eurot. „See on raha, mille me oleme viimase 17 aasta jooksul individuaalselt ja üheskoos kõrvale pannud ja mille võrra vähem peab järgmine põlvkond meie pensionideks panustama,“ ütles Jüristo. Teise samba väljamaksete süsteemi, mida hiljutised muutused juba oluliselt kohendasid, on Jüristo sõnul võimalik veelgi parandada, muutes seda paindlikumaks. „Fondide riskiprofiile ning inimeste fondide valikuid üle elukaare on võimalik edasiselt optimeerida, informeeritust on võimalik tõsta, keskmistel teenustasudel on ruumi veelgi allapoole liikuda. Kõik see loob tingimused kõrgemateks tootlusteks, kui seni on suudetud saavutada.“

Lauri Leppik rääkis ettekandes, et pensionide rahastamisel on kaks põhimõttelist võimalust. „Üks on see, mida me nimetame jooksvaks finantseerimiseks, põlvkondadevaheliseks ümberjaotuseks, ja teine, mida me nimetame eelfinantseerimiseks, kus iga põlvkond kogub endale pensionivara,“ ütles Leppik. Väga paljud Euroopa riigid kasutavad tema sõnul segamudelit, kus on nii jooksva kui ka eelfinantseerimisega pensionisüsteeme, ja mõnikord on selline segafinantseerimine ka ühe pensionisüsteemi sees.

Leppik ütles, et olukorras, kus jooksva finantseerimisega esimese samba asendusmäär on Eestis üks Euroopa madalamaid, siis inimesel, kes tahab oma tulevikku ratsionaalselt planeerida, kes ei soovi jääda oma järeltulijate ülalpeetavaks, kes soovib riske hajutada ja kes saab säästa üksnes väikeste summade kaupa, ei ole palju muid võimalusi kui pöörduda mõne eelfinantseeritava pensioniskeemi poole. „Sest riigilt täiendavat pensioni osta võimalik ei ole, riik sellist teenust ei paku ja paraku ka ei saaks pakkuda,“ rääkis Leppik.

„Eesti teise samba pensionifondid on saanud palju kriitikat ja ma olen nõus, et osa sellest kriitikast on igati põhjendatud. Ent me võiksime mõelda teisest pensionisambast kui avaliku ja erasektori koostööst. Erasektor osutab avalikku teenust,“ lisas Leppik.

Kaspar Oja keskendus oma ettekandes pensioni säästmisele makromajanduse kontekstis. Tema sõnul muutvad vananemise ja pensioniga seotud teemad ühiskonnas järjest olulisemaks. Demograafilise olukorra tõttu on tööturule sisenemise eas inimesi vähem kui väljujaid – viimastel aastatel on tööturule sisenenud ligi 6000 inimest vähem, kui sealt lahkunud ja see olukord Oja sõnul ei muutu.

Pensionieaks säästmisest üksi tema sõnutsi ei piisa, tarvis on kindlustuslahendusi. „Selleks, et puhtalt säästmisega, ilma kindlustuslahenduseta oleks võimalik pensionist ära elada, tuleb säästa oluliselt rohkem, kui tegelikult on efektiivne. Selleks, et kogumispension töötaks, on tarvis mingisuguseid kindlustuslahendusi, on tarvis neid väljamakse lahendusi, mis võimaldavad pensioni maksta pikaajaliselt,“ rääkis Oja.

Veel ütles Oja, et Eesti majanduskasvu aeglustumine käib sarnast rada Soome minevikuga. „Esimese samba süsteem, mis põhineb maksutulul, tõenäoliselt ei saa meile anda nii kiirelt kasvu, kui annaksid kapitalitulud, juhul kui on investeeringud tehtud piisavalt paljudesse instrumentidesse.

Riina Sikkut peatus ettekandes sellel, et pensionisüsteemi kujundamisel on tähtis silmas pidada, et seda tehakse inimeste jaoks. Tema sõnul tuleb arvestada nelja aspekti: inimesed soovivad tulevikus rohkem; inimeste teoreetilised teadmised ei realiseeru käitumises – ei oma tervise ega raha eest hoolitsemisel; sissetulekute ja vara ebavõrdsus on suur – maksudes, pensionites või muudes hüvitistes muudatusi tehes on kasulik silme ees hoida sissetulekute jaotumise kõverat; lapsed ei ole pensionisammas – eaka majanduslik toimetulek ei saa sõltuda tema laste olemasolust ja rahalisest olukorrast.

„Juba praegu on surve erakorraliseks pensionitõusuks ja me näeme, kui raske on ka seitsme-eurost pensionitõusu saada,“ ütles Sikkut. „Tööealise elanikkonna osakaalu vähenemise tingimustes ei saa me tagada toimetulekut pensionieas jooksvatest maksudest. Ja muidugi on mõistlik, et me leiame teisi lahendusi, on see siis inimeste enda kogumine pensioniks või midagi muud. Teist sammast on võimalik parandada, aga me ei saa vastutustundlikult homse lühiajalise kasu nimel tulevaste pensionäride sissetulekut sellises mahus löögi alla seada,“ lisas ta.

Läbirääkimistel võtsid sõna Indrek Saar (SDE), Jürgen Ligi (RE), Tõnis Mölder (KE), Urmas Espenberg (EKRE), Priit Sibul (I), Heljo Pikhof (SDE), Oudekki Loone (KE), Aivar Sõerd (RE), Heiki Hepner (I) Kalle Grünthal (EKRE) ja Andres Sutt (RE).

Fotod (laekuvad viivitusega)

Istungi stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

2020. aasta riigieelarve

2020. aasta eelarve eelnõu on nominaalses tasakaalus ja struktuurselt liigub tasakaalu poole, olles puudujäägis 0,7 protsendiga SKPst. 2021. aastaks väheneb struktuurne puudujääk 0,2 protsendile ja eelarve jõuab nominaalselt ülejääki. Valitsussektori võlakoormus väheneb nii eurodes kui ka osatähtsusena SKPst. Kui tänavu oli võlakoormus 8,8 protsenti SKPst, siis 2020. aastal on valitsussektori võlakoormus 8 protsenti. Absoluutsummades väheneb valitsussektori võlakoormus tänavuselt 2,4 miljardilt eurolt 2,3 miljardile eurole. Maksukoormus püsib kahel järgneval aastal stabiilselt 33,2 protsendil SKPst ja langeb prognoosi kohaselt 2022. aastal 32,7 protsendile SKPst.

Rahanduskomisjon alustas tuleva aasta riigieelarve menetlemist

Rahandusminister Martin Helme ütles komisjonile, et tuleva aasta riigieelarve aluseks on võetud 2,2 protsendiline majanduskasv. 2020. aasta eelarve eelnõu on nominaalses tasakaalus ja struktuurselt liigub tasakaalu poole, olles puudujäägis 0,7 protsendiga SKPst. 2021. aastaks väheneb struktuurne puudujääk 0,2 protsendile ja eelarve jõuab nominaalselt ülejääki.

Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk märkis, 2020. aastast on riigil esimest korda tegevuspõhine eelarve. Ta selgitas, et selle eelarve kontseptsiooni aluseks on süsteem, mis seob strateegilise ja operatiivse juhtimistasandi ning annab juhtidele  vajalikud finants- ja juhtimisinstrumendid otsuste tegemiseks, nende elluviimiseks ja kontrolliks.

„Eelnõus peavad olema kirjas mõõdikud, kuidas tulemust hinnata,“ ütles Kokk. Ta lisas, et komisjonil on kavas eelnõu menetluse käigus laiapindne arutelu koos ministeeriumide esindajatega, et tuua selgus ministeeriumide valitsemisalade lõikes.

Rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri juhtis tähelepanu rahavoogude kohta käiva informatsiooni vähesusele. „See on oluline teave, mille kohta pole antud ammendavat selgitust,“ ütles Lauri. Ta lisas, et eelarve ülesehitus vajab parandamist ja sisukus ühtlustamist. Lauri tõi samuti esile, et vahendite kasutamise eesmärgid pole piisava täpsusega kirja pandud. „Eelarves  ja seletuskirjas oleks oodanud informatsiooni süsteemsemat esitamist,“ märkis Lauri.

Rahanduskomisjon otsustas saata 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (82 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimeseks lugemiseks 23. oktoobril.

Peaminister Jüri Ratase poliitiline avaldus seoses riigieelarve eelnõu üleandmisega

Ratase sõnul toetub riigieelarve eelnõu valitsuse moodustamisel kokku lepitud viiele prioriteedile: „Esimeseks, peresõbralik Eesti, kus inimesed tunnevad end turvaliselt ja kindlalt. Teiseks, sidus ühiskond, mille liikmed tunnevad end kaasatuna ja lõhed erinevate ühiskonnagruppide vahel vähenevad. Kolmandaks, teadmistel põhinev majandus ja elukestva õppe arendamine. Neljandaks, tõhus valitsemine, et riigiga suhtlemine oleks lihtne ja sujuv. Ning viiendaks, turvaline ja kaitstud riik, kus kõigi põhiõigused ja -vabadused on võrdselt tagatud.“

Peaminister selgitas, et 2020. aastal püsivad Eesti kaitsekulud üle 2 protsendi SKP-st, mis järgmisel aastal on ligi 615 miljonit eurot.  Teadus- ja arendustegevuse rahastamine riigieelarvest kasvab Ratase sõnul järgmisel aastal mitme ministeeriumi valitsemisalas võrreldes tänavusega kokku peaaegu 16 miljoni euro ulatuses, mille hulgas on 5,3 miljonit eurot uurimistoetuste ja teaduse baasfinantseerimise rahastust. Kokku panustab riigieelarve teadus- ja arendustegevuse heaks 216 miljonit eurot.

Peaminister ütles, et alates 2020. aasta 1. aprillist tõuseb keskmine vanaduspension 45 euro võrra. Valitsusjuhi sõnul eraldatakse lisaraha palgafondi suurendamiseks õpetajatele, riigipalgalistele sotsiaaltöötajatele, kultuuritöötajatele ning panustada ka siseturvalisuse valdkonda. Riigipalgaliste sotsiaalse rehabilitatsiooni, erihoolekande ja asendushoolduse spetsialistide palgad tõusevad järgmisel aastal keskmiselt 2,5 protsenti. Jätkub ka tervishoiutöötajate palgatõus ning riik suunab palgakokkuleppe tagamiseks sinna 50 miljonit eurot. Kokku on riigieelarves tervishoiule kavandatud järgmiseks aastaks ligi 1,68 miljardit.

Fraktsioonide esindajate sõnavõtud

Indrek Saar (SDE) tõi välja, et sotsiaaldemokraadid töötavad alanud sügisel selle nimel, et 2020. aasta eelarve muutuks hoolivamaks ja vastutustundlikumaks. „Oleme alati valmis arutama seda, kuidas suunata maksukoormust madalapalgaliste pealt enam nende õlgadele, kel läheb paremini ja kelle õlad rohkem kanda suudavad,“ ütles Saar.

Siim Pohlak (EKRE) märkis, et eelarve on ilma maksutõusudeta ja uute aktsiisitõusudeta, lisaks väheneb valitsussektori võlakoormus. Samas tõstetakse päästjate ja politseinike palku ning väärtustatakse õpetajaid ning õppejõude, lisaraha saab teadus. „Selle eelarvega tehakse ära palju olulisi asju. See eelarve on terve Eesti, mitte ainult suurlinnade või pealinnade nägu,“ lausus Pohlak.

Kersti Sarapuu (KE) sõnul on oluline see, et keerulises eelarvesituatsioonis suutis valitsus leida võimalusi oluliste küsimuste lahendamiseks ning parandamiseks. „Eesmärke on küll palju, kuid nende seast paistab väga selgelt silma Eesti inimene. Oluliselt panustatakse riigitöötajate, õpetajate, lasteaiaõpetajate, päästetöötajate, politseinike ja teiste palgafondi. Tõstetakse toetusi, sh puuetega laste toetusi ning viiakse ellu uusi investeeringuid, et suurendada Eestis elavate inimeste heaolu,“ loetles Sarapuu. 

Kaja Kallas (RE) avaldada head meelt selle üle, et riigieelarves on ette nähtud palgatõusud neile eluvaldkondadele, kes on seda kindlasti väärt. Kuid ta juhtis tähelepanu, et see palgatõus on samas suurusjärgus üldise hinnatõusuga ja kaugeltki mitte see, mis varasemalt lubatud. Kallas kritiseeris, et valitsus hakkab keskmist pensionit maksustama tulumaksuga ning on edasi lükanud 100 miljoni euro ulatuses investeeringuid. Kallas heitis ette, et valitsus kärbib keset majanduskasvu, lapib kulusid, mitte ei investeeri. „Te räägite uutest maksudest, mitte majanduse elavdamisest. Sel eelarvel ei ole suunda, eesmärke ega ka mitte raha. Lubasite võimule tulles suuri muutusi, eelarves neid näha ei ole. See on sõnamurdjate eelarve,“ ütles Kallas.

Sven Sester (I) rõhutas, et järgmise aasta eelarve on ajalooliselt selline eelarve, kus ei ole ühtegi uut maksutõusu ja ühtegi uut maksu ei tule, ka maksukoormus on kahanev. Sesteri sõnul on eelarve peresõbralik, toetab eesti keele õpet ja keelekümblust ning kaitsekulutusi. „Raha on suunatud õieti, raha on suunatud lähtudes poliitilistest prioriteetidest,“ sõnas Sester.

 

Eesti maapiirkondade tulevikku mõjutab enim tööstuse automatiseerimine

Tartu Ülikooli teadlased analüüsisid Arenguseire Keskuse tellimusel Eesti regionaalse majanduse tulevikuväljavaateid ja arengut mõjutavaid tegureid. “Tootmise automatiseerimine, asjade internet, hajutatud energiatootmine ning rahvastikutrendid ja kohapõhine ringmajandus on need märksõnad, mis hakkavad lähima 15 aasta jooksul mõjutama oluliselt Eesti regionaalset majandust,” tõi välja Arenguseire Keskuse ekspert ja regionaalse majanduse uurimissuuna projektijuht Uku Varblane.

Tööstustootmise automatiseerimine pakub võimalusi tööstuste säilitamiseks väikelinnades ja asulates ning ka uute investeeringute meelitamiseks.

„Automatiseerimine vähendab nõudlust tööjõu järele ja see tõstab keskustest kaugemal olevate maapiirkondade konkurentsivõimet. Teiselt poolt kasvavad nõuded töötajate kvalifikatsioonile ning riskiks on, et paljude ettevõtete tänased ärimudelid ammenduvad,“ selgitas Varblane.

Asjade interneti rakendamine tootmisprotsessis suurendab tõhusust ja paindlikkust, kuid teiselt poolt on serverite ja võrkude ülalpidamine energiamahukas ning nõuab kõrget töökindlust, samuti ka kiiret ja kvaliteetset internetti. Lisaks toob see kaasa uusi riske küberturvalisuses. 

Hajutatud energiasüsteemid tõstavad varustuskindlust ja energiajulgeolekut ning nutikate energiasüsteemide arendamine mõjutab positiivselt keskustest eemal olevaid ettevõtteid, pakkudes neile lisatulu ja tööd.

Tartu Ülikooli teadlased leiavad, et täiendavaid võimalusi Eesti maapiirkondade arenguks pakuvad uute töövormide ja paindliku töökorralduse levik, inimeste rahvusvahelise liikuvuse suurenemine, rahvastiku vananemine ning ka kliimamuutusest tulenev kasvav toiduvajadus. Näiteks rahvastiku vananemisega ja kultuurilise mitmekesisuse süvenemisega võib kaasneda vastulinnastumine, kui inimesed kolivad linnast maale.

Uuringus tuuakse välja, et uuenduste ja sotsiaalmajanduslike protsesside mõju Eesti regionaalsele arengule sõltub siiski iga regiooni enda omadustest, näiteks asustussüsteemi iseloomust, tegevusmahust, sotsiaalmajandusliku arengu tasemest ja loodusressursside olemasolust. Jätkusuutliku regionaalarengu jaoks on väga oluline kohapõhine, olemasoleva majandusstruktuuri, tööstuse ja teeninduse digitaliseerimise taseme ning tööjõu oskustega arvestav regionaalpoliitika, leiavad Tartu Ülikooli teadlased.

“Uuenduslike lahenduste kasutuselevõtt on kiirem ja realistlikum jõukamates ning teadus- ja arendustegevuse võimekust omavates regioonides. Uuenduste potentsiaalne positiivne mõju võiks olla suurim just hõreasustusega perifeersetes regioonides,” rõhutas  Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane.

Arenguseire Keskuse regionaalse majanduse uurimissuuna keskne eesmärk on selgitada regionaalse majanduse arengustsenaariumeid Eestis 2035. aasta perspektiivis. Uurimistöö valmib selle aasta novembris.

Uurimissuuna materjalidega saab tutvuda siin: https://www.riigikogu.ee/arenguseire/regionaalse-majanduse-arengud

 

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 11. septembriks

Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, majandus- ja taristuminister Taavi Aas ning maaeluminister Mart Järvik.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimustele regionaalpoliitika, eestikeelse hariduse, omastehoolduse, eelarve, eakate toimetuleku ning inimõiguste kohta.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas vastab küsimustele taristuinvesteeringute, ühistranspordi, Ida-Virumaa majandusolukorra, raudtee elektrifitseerimise, elektrihinna ning investeeringute kohta.

Maaeluminister Mart Järvik vastab küsimustele erimärgistatud põllumajandusliku diislikütuse tuleviku, Maaelu Edendamise Sihtasutusega seotud plaanide, väikeettevõtluse, taimemürkide kasutamise, maaelu ning noorte perede maale elama asumise toetamise kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Teine lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Araabia Ühendemiraatide valitsuse vahelise lennuliiklust nende riikide territooriumide vahel ja väljaspool neid käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (27 SE).

Kokkulepe loob võimaluse rahvusvahelise regulaarliini pidamiseks kahe riigi vahel. Näiteks võimaldab kokkulepe tunnustada lennukõlblikkuse sertifikaate, pädevustunnistusi ja litsentse ning reguleerib lennugraafikute kinnitamise protseduure. Praeguste plaanide kohaselt hakkab Tallinn-Dubai liini 2019/2020 talvel opereerima Dubai Aviation Corporation, Flydubai nime all, ning see oleks esimene lennuliin Eestist väljapoole Euroopat. Lennuliini avamine loob paremad võimalused lendamiseks Lähis-Idasse, Kagu-Aasiasse, Okeaaniasse ja Aafrikasse.

Valitsus kiitis kokkuleppe eelnõu heaks 15. oktoobril 2015 ning välisministrid kirjutasid sellele alla 28. septembril 2018. aastal New Yorgis.

Eesti on sõlminud sarnaseid kokkuleppeid kümnekonna Euroopa Liidu välise riigiga, sealhulgas Türgi, Venemaa, Ukraina ja Hiinaga.

Kokkulepe reguleerib ka maksuküsimusi (pardavarude ja lisavarustuse maksuvabastused lennuettevõtjale), mis on vajalik põhiseaduse kohaselt sätestada seadusega. Seetõttu on kokkulepe vajalik Riigikogus ratifitseerida.

Kokkulepe jõustub peale riigisisese menetluse lõpetamise kohta diplomaatiliste nootide vahetamist.

Komisjoni istung

kultuurikomisjonis kell 15 – kohtumine Eesti teaduse ja innovatsiooni rahvusvahelise hindamise ekspertidega, kutsutud rahvusvaheline hindamisekspertide delegatsioon Signe Ratso juhtimisel, majanduskomisjoni liikmed ning Riigikogu innovatsiooni toetusrühma liikmed (ruum A. Rei).

Sündmus

Kell 10.30 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas kohtub Namiibia rahvusvaheliste suhete ja koostöö aseministri Christine Hoebesiga.

Välislähetus

11. – 15. september
Riigikogu väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa esineb Molotovi-Ribbentropi pakti 80. aastapäevale pühendatud konverentsil Toronto ülikoolis Kanadas.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Rahanduskomisjonis ja majanduskomisjonis arutati majandusprognoosi mõju riigieelarvele

Rahandusministeeriumi andmetel on tänavune majanduskasvu prognoos 3,3 protsenti ja tuleva aasta kasvuks oodatakse 2,2 protsenti. Järgmisel aastal kujuneb struktuurseks puudujäägiks 0,6 protsenti.

Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk tõdes, et tuleval aastal suurenevad nii maksutulud kui ka sotsiaalkulud. Samas märkis Kokk, et arutelud järgmise aasta riigieelarve üle tulevad pingelised, sest suund kokkuhoiukohtade leidmiseks sunnib seda tegema. „Tuleva aasta prognoos näitab majanduskasvu aeglustumist ja oodata on hindade mõõdukat tõusu, mis kõik mõjutab eelarve koostamist,“ märkis Kokk. Ta lisas, et suund on küll eelarve struktuurse tasakaalu suunas, kuid kujunenud olukorras on see tuleval aastal Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt puudujäägina 0,6 protsenti ja 2021. aastal 0,5 protsenti.

Majanduskomisjoni esimees Sven Sester märkis, et majanduskeskkond on jätkuvalt tugev, maksulaekumised kasvavad ning maksukoormus on langeva trendiga. „Raha ei tule seina seest, vaid läbi eraettevõtete investeeringute ja tegevuse. Majandusprognoosi kohaselt on positiivne suund ka investeeringute näitajate osas. Riigieelarvet koostades peab meie eesmärk olema hoida stabiilset ja etteaimatavat maksukeskkonda. Järgnevad aastad toovad maksurahu,“ ütles Sester.

Komisjonide ühisistungil andis ülevaate majandusprognoosist ja selle mõjust tuleva aasta riigieelarve koostamisele rahandusminister Martin Helme.

Valitsus annab tuleva aasta riigieelarve eelnõu Riigikogule üle septembrikuu lõpus.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu võttis menetlusse 30 eelnõu

Valitsuse 9. septembril algatatud konsulaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (44 SE).

Muudatusega soovitakse kindlaks määrata nende konsulaartoimingute loetelu, mille korral võib konsulaarteenust osutada ka konsulaarsekretär. Kuna praegu ei ole kehtivas õiguses mõistet „konsulaarsekretär“, sätestatakse mõiste eelnõuga. Eelnõu kohaselt on konsulaarsekretär mittediplomaatilisel kohal töötav teenistuja, kes võib osutada kavandatud muudatuste kohaselt konsulaarteenust. Eelnõus on välja toodud ka see, et teenust osutatakse konsulaarametniku juhendamisel. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Valitsuse 9. septembri algatatud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (45 SE).

Eelnõuga soovitakse välisteenistus ühtlustada üldise avaliku teenistuse põhimõtetega. Näiteks muudetakse senine välisteenistujate palgasüsteem sarnaseks teiste ametnikega. Samuti muudetakse seniseid välislähetuse tasu maksmise ja pikaajalise välislähetusega seotud kulude hüvitamise põhimõtteid.

Veel muudetakse erialadiplomaatide ning koosseisuväliste haldusteenistujate välisesindusse lähetamise korda, jättes nende lähetamisega seotud otsustuspädevuse, sh ametikohale nimetamise, lähetajaministeeriumile. Samuti on muudatuste järel senisest suurem paindlikkus kohalikul tasandil küsimuste otsustamisel.

Seletuskirjas märgitakse, et muudatused puudutavad kõiki välisesinduses töötavaid ametnikke ja nende pereliikmeid ehk ligikaudu 800 inimest. Muudatused ei vähenda pikaajalises välislähetuses oleva teenistuja kogusissetulekut. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Valitsuse 9. septembri algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Jaapani valitsuse vahelise töötamisõigusega turismi kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (46 SE).

Kokkuleppe alusel võivad Eesti ja Jaapan väljastada kahe riigi 18–30 aastastele kodanikele töötamisõigusega mitmekordse viisa kuni 12 kuuks.

Riikidevaheline kokkulepe annab õiguse töötada ilma viisa eelneva registreerimiseta politsei- ja piirivalveametis. Välismaalaste seaduse järgi võib Eestis ajutiselt viibiv välismaalane töötada siin ilma töötamist registreerimata, kui tema Eestis töötamise õigus tuleneb vahetult seadusest või riigikogu ratifitseeritud välislepingust. Eesti on sarnase kokkuleppe sõlminud Austraalia, Uus-Meremaa ja Kanadaga. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Valitsuse 9. septembri algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (47 SE).

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle vastavad EL-i direktiivid, mille eesmärk on reisilaevade ohutusnõuete ajakohastamine ja ühtlustamine, parandada reisijate ja laevapere ohutust ning päästevõimalusi reisilaevadel ning tagada, et otsingu- ja päästetööde ja võimaliku õnnetuse tagajärgedega tegelemine oleks tõhusam ning pädevatel asutustel on operatiivne teave reisilaeval viibinud isikute kohta, samuti reisparvlaevadel ja kiirreisilaevadel teostatavate kohustuslike kontrollide ühtlustamine ja dubleerivate kontrollimenetluste vähendamine.

Eelnõu puudutab reisilaevade omanikke ja operaatoreid, kelle laevad teostavad regulaarreise ja külastavad Eesti sadamaid ning Veeteede Ameti laevade järelevalve osakonna ametnike ja inspektorite tööd. Eelnõu puudutab kõiki ettevõtjaid, kelle reisilaevad teostavad regulaarreise nii Eesti-siseselt kui teistesse Euroopa Liidu või välisriigi sadamatesse. Eelnõu sätestab kohustuse teatada reisilaeval viibivate isikute arv elektroonilisse mereinfosüsteemi. Reisilaevad, mis teevad üle 20 meremiili regulaarreise ning mis ei ole vastavast kohustusest vabastatud meresõiduohutuse seaduse alusel, edastavad elektroonilisse mereinfosüsteemi ka reisilaeval viibivate isikute nimekirja. Eelnõus jäetakse välja reederi kohustus pidada isikuregistrit. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 9. septembri algatatud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (48 SE).

Eelnõuga kaotatakse põhjendamatu erisus, mille tõttu ei ole Eestis kehtiv energiamajanduse korralduse seadus kooskõlas Euroopa Liidu energiatõhususe vastava direktiiviga.

Direktiiviga on vastuolus kehtiva seaduse säte, mille järgi ei pidanud suurettevõtjast jaotusvõrguettevõtjad ja ülekandevõrguettevõtjad koostama regulaarseid energiaauditeid. Erisuse kaotamisel peavad edaspidi energiaauditeid tegema ka Elektrilevi OÜ ja AS Tallinna Sadam. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 9. septembri algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelise Eesti ühinemist Euroopa Kosmoseagentuuri asutamise konventsiooniga käsitleva kokkuleppe muutmise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (49 SE).

Eelnõu näeb ette kiita heaks ühinemise kokkuleppe muutmise kokkulepe, et pikendada Eesti ESA liikmelisuse üleminekuperioodi ja võimaldada ESA-l suurema summa eraldamist Eestile suunatud projektidele.

Eesti sai Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) täisliikme staatuse 1. septembril 2015. Vastavalt Eesti Vabariigi valitsuse ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelisele Eesti ühinemist Euroopa Kosmoseagentuuri asutamise konventsiooniga käsitlevale kokkuleppele on Eestile kui uuele ESA liikmele ette nähtud kuus aastat uue liikmesriigi staatust ja osalemine ainult Eestile suunatud „Tööstusinitsiatiivi“ meetmes, mille suurus on 500 000 eurot aastas. 2018. aastal jõudis ESA järeldusele, et uue liikmesriigi staatus peaks kestma kuue aasta asemel üheksa aastat ja suunatud eraldise minimaalne suurus peaks ESA hinnangul olema 750 000 eurot aastas. Nimetatud eraldise suurus on määratud ESA uue liikmesriigi meetmes ehk ei mõjuta Eesti ESA liikmemaksu ega too täiendavaid kohustusi. Eesti saab järgnevaks kuueks aastaks paremad tingimused kui algselt kokkulepitud. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 9. septembri algatatud karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa Liidu finantshuvide kaitse direktiivi ja alaealiste menetlusõiguste direktiivi ülevõtmine) eelnõu (50 SE).

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle EL-i finantshuvide kaitse direktiiv ja alaealiste menetlusõiguste direktiiv. Eesti õigus on direktiivide nõuetega kooskõlas juba praegu, kuid täpsustused on vajalikud. Samuti tehakse eelnõuga mõned muud muudatused.

Euroopa Liidu finantshuvide kaitse direktiiv kohustab liikmesriike kohaldama karistusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes on süüdi Euroopa Liidu finantshuve kahjustavas tahtlikus kelmuses, samuti muudes seotud kuritegudes (nt kelmusega saadud kriminaaltulu rahapesu).

Direktiivist tulenevalt lisatakse karistusseadustikku EL-i finantshuvide määratlus, mille järgi käsitatakse Euroopa Liidu finantshuvidena EL-i eelarvega ja EL-i struktuuriüksuste hallatavate eelarvetega hõlmatud varasid, tulusid ja kulusid. Samuti laiendatakse Eesti karistusseaduse isikulist kehtivust, nähes ette, et see kehtib ka väljaspool Eesti territooriumi toimepandud Euroopa Liidu finantshuve kahjustava kuriteo kohta, kui selle on toime pannud Eesti kodanik, Eesti ametiisik või Eestis registreeritud juriidiline isik.

Direktiivi ülevõtmiseks täiendatakse karistusseadustikku uue EL-i finantshuve kahjustava hankekelmuse kuriteo sättega ja muudetakse salakaubaga seotud kuritegude koosseise. EL-i finantshuve kahjustavate kuritegude puhul loetakse ametiisikuks ka välisriigi ametiisik. Kelmuse ja salakaubaveo eest ette nähtud sanktsiooni ülempiiri karmistatakse, tõstes vangistuse ülemmäära kolmelt aastalt neljale aastale.

Muudatused on vajalikud selleks, et Eesti saaks täita võetud kohustusi Euroopa Prokuratuuri tõhustatud koostöös osaleva riigina. Euroopa Prokuratuuri töö käivitumisel hakkavad vähemalt raskemaid EL-i finantshuve kahjustavaid kuritegusid menetlema Euroopa Prokuratuuri prokurörid.

Tulenevalt rahapesu vastase valitsuskomisjoni ülesandest muudetakse rahapesu kokkuleppe eest kohaldatava vangistuse ülemmäära ühel aastalt kahele aastale ning nähakse ette juriidilise isiku vastutus.

Alaealiste menetlusõiguste direktiiv käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistavate laste menetluslikke tagatisi. Direktiivi ülevõtmiseks sätestatakse selgemalt alaealise kahtlustatava ja süüdistatava õigused. Olulisemate muudatustena nähakse eelnõuga ette alaealise õigus individuaalsele hindamisele, tervisekontrollile vabaduse võtmisel ja tema seadusliku esindaja või muu isiku osalemisele kriminaalmenetluses. Individuaalseks hindamiseks tuleb edaspidi koostada alaealise kahtlustatava kohta kohtueelne ettekanne hiljemalt enne süüdistuse esitamist. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 9. septembri algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, Riigikogu valimise seaduse, rahvahääletuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse (valimispäeval valimisagitatsiooni piirangu ja välireklaami keelu kaotamine) eelnõu (51 SE).

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks valimisseadustes sisalduv üldine valimisagitatsiooni keeld valimispäeval, valimisagitatsiooni keeld ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi, ning poliitilise välireklaami keeld.

Valimisagitatsiooni keelu valimispäeval näeb ette kehtiv, 2002. aastal vastuvõetud Riigikogu valimise seadus. Samuti oli valimisagitatsioon valimispäeval keelatud eelmise, 1994. aastal vastuvõetud Riigikogu valimise seaduse kohaselt. Analoogne regulatsioon on ka teistes valimisseadustes.

Seletuskirjas märgitakse, et valijad peaksid olema hääletamise ajal võimalikult võrdsetes tingimustes, mistõttu peaksid ka valimiskampaania reeglid olema hääletamisperioodi vältel võimalikult sarnased.

Valimispäeval agiteerimise keelu mõju kahandab asjaolu, et üha rohkem inimesi hääletab eelhääletamise ajal, mil aktiivne agitatsioon on lubatud. Näiteks 2019. aasta Riigikogu valimistel oli eelhääletamisel osalenute osakaal 39,3 protsenti.

Valimisagitatsiooni piirangu otstarbekuse küsimus on varasemalt üles kerkinud nii Riigikogus kui ka õiguskantsleri poolt. Olukorras, kus valimisreklaam on suures osas internetipõhine, on keeruline ja ebaotstarbekas nõuda, et valimispäeval reklaami ei avaldata. Jätkuvalt peab olema tagatud valimisrahu hääletusruumides. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 9. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“ heakskiitmine“ eelnõu (52 OE).

Kriminaalpoliitika prioriteetideks aastani 2030 on suurendada kriminaaljustiitssüsteemi tõhusust, ennetada noorte õigusrikkumisi ja kuritegevust. Eeskätt sõltuvuse küüsi langenud ja vaimse tervise häirete all kannatavate inimeste poolt toime pandud õigusrikkumisi. Samuti on eesmärk tõhustada karistuspoliitikat.

Kriminaalpoliitika eesmärk on turvalisuse suurendamine ühiskonnas ning kriminaaljustiitssüsteem muutmine kodaniku kesksemaks. Kriminaalpoliitika hõlmab endas õigusrikkumiste ennetamist ning õigusrikkujate kohtlemist nii, et tagatud oleks ühiskonna turvalisus ja ohvrite õigused ja vajadused ning teiselt poolt toetatud ka õigusrikkuja rehabilitatsioon.

Esimesed kriminaalpoliitika arengusuunad võttis riigikogu vastu 2003. aastal, viimased ehk teised 2011. aastal. Esimesed arengusuunad olid teed rajavad. Need olid ühed esimesed Riigikogu tasandil vastu võetud arengusuunad ja esimest korda lepiti erakondade üleselt kokku, et Eesti kriminaalpoliitika peab põhinema sööstotsuste ja emotsioonide asemel teadmis- ja mõjupõhistel otsustel. Need põhimõtted on kriminaalpoliitika rakendamisel aluseks ka täna.

Eesti suhteliselt edukat kriminaalpoliitikat varjutab kõrge korduvkuritegevuse ehk retsidiivsuse määr ning sõltuvuste ja muude vaimse tervise häirete esinemine õigusrikkujatel. Samuti satub kuritegelikule teele jätkuvalt väga palju noorukeid.

Puuduseks võib pidada seda, et kriminaaljustiitssüsteem ei jõua ühiskonna arengutega (nt digiühiskonna kiire areng ning personaalne ja ohvrit toetav lähenemine) sammu pidada. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 9. septembri esitatud Riigikogu otsuse „Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“ heakskiitmine“ eelnõu (53 OE).

Õigusloomepoliitika põhialustega lepitakse kokku Eesti õigusloomepoliitika pikaajalises visioonis ja hea õigusloome põhimõtetes, mis on aluseks seaduseelnõude menetlemisel, õiguskeele arendamisel ning koostöö ja arendustegevuse korraldamisel.

Õiguspoliitika arengusuundadega aastani 2018 võrreldes ei muuda praegune dokument olulisel määral juba võetud suunda. Jätkuvalt on keskne kaasava ja tõendusel põhineva õigusloome saavutamine. Varasemast selgemalt on rõhutatud põhimõtet, mille kohaselt õigusloome pole mitte esimene, vaid viimane abinõu probleemi lahendamisel. Samuti on uutes põhialustes erinevalt senistest seatud eesmärgiks õigusloome mahu vähenemine. Kui aga õiguslikke meetmeid eelistatakse, suunatakse õigusloojad kaaluma valikuid muu hulgas uuenduslikke meetodeid kasutades. Põhialused rõhutavad ka seda, et õigusloome ise peab kaasas käima e- riigi arenguga.

Väljatöötamiskavatsus on seadusloome esimene etapp, millest erandite tegemine on lubatav üksnes avaliku huvi argumendil, mida kontrollib Riigikogu. Põhialuste eesmärk on senisest enam kaasata Riigikogu seadusloome varasesse etappi. Uuendusena teavitatakse edaspidi Riigikogu väljatöötamiskavatsuse avalikule arutelule esitamisest. Riigikogu omakorda otsustab seejärel, kas soovib kavandatavaid muudatusi valitsuse esindajatega arutada.

Õigusloomele esitatavad nõuded peavad tagama selle, et valmivad seadused on põhiseaduspärased ning suurendavad konkurentsivõimet, heaolu ja turvalisust. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 9. septembri algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (54 SE).

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle EL-i direktiiv, mille eesmärk on hoogustada kasvuhoonegaaside heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid. Samuti on eesmärk viia seadus kooskõlla EL-i määrusega, millega muudetakse lennunduse valdkonnas lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulu kasutamise eesmärke, ja otsusega, millega luuakse kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreserv.

Direktiiviga ajakohastatakse kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ja täpsustatakse reegleid järgmiseks, 2021-2030. aasta kauplemisperioodiks. Peale selle luuakse lisavõimalused investeeringute tegemiseks. Peamine uus võimalus järgmisel kauplemisperioodil on moderniseerimisfond, mis võimaldab Eestil toetada investeeringuid energiasüsteemide moderniseerimiseks ning madala CO2 heitega majandusele üleminekuks teistes valdkondades. Valitsusele antakse ka võimalus rakendada meedet, millega eraldatakse lubatud heitkoguse ühikuid elektritootmiskäitistele, kes teevad investeeringuid energiasektori moderniseerimiseks.

Veel muudetakse lennunduse valdkonnas lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulu kasutamise eesmärke ning sätestatakse alates 2021. aastast kohustus hakata õhusõidukikäitajatel vähendama tasuta eraldatud lubatud heitkoguse ühikute kogust lineaarselt 2,2 protsenti sarnaselt paiksete käitistega.

Veel viiakse seadus kooskõlla EL-i, mis käsitleb EL-i kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist.

Seletuskirjas märgitakse, et turustabiilsusreservi eesmärk on kontrollida lubatud heitkoguse ühikute ülejääki turul. Seni on ülejääk olnud väga suur, mille tõttu oli kuni 2018. aasta alguseni ühiku hind madal. Ühikute ülejääki hakkab Euroopa Komisjon järk-järgult vähendama, tõstes teatud osa turustabiilsusreservi. Esimest korda rakendub turustabiilsusreserv 2019. aastal. Euroopa Komisjon eraldab lubatud heitkoguse ühikuid teatud ulatuses seni, kuni ülejääk on suur. Kui mingil põhjusel lubatud heitkoguse ühikute kogus turul väheneb alla kriitilise piiri, tõstab Euroopa Komisjon turustabiilsusreservist ühikuid tagasi turule. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 9. septembril algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (55 SE).

Eelnõuga optimeeritakse keskkonnaotsuste protsesse ja vähendatakse keskkonnaõiguses halduskoormust loa menetluste liitmise ja koordineerimise kaudu. Eelnõu on osa keskkonnaseadustiku üldosa seadusega alustatud keskkonnaõiguse kodifitseerimisest, millega süstematiseeritakse keskkonnaseadustiku eriosa seadustes asuvad keskkonnaloa menetluse nõuded, lahendatakse vastuolud ning luuakse alus ühtse keskkonnaloa andmiseks. Eelnõu kaotab paralleelsed keskkonnaloa menetlused, vähendab bürokraatiat ning võimaldab mugavamalt ja efektiivsemalt täita õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 9. septembri algatatud meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (56 SE).

Eelnõuga võetakse Eesti seadusesse üle kaks Euroopa Liidu vastavat direktiivi. Lisaks viiakse Eesti õigus kooskõlla Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) meretöö konventsiooni 2016. aastal vastuvõetud muudatustega (muudatused jõustusid Eesti suhtes 8.01.2019).

Eelnõu näeb ette, et direktiivi ülevõtmisega peab reeder alla 24 meetri pikkustel kalalaevadel töötavate isikutega sõlmima meretöölepingu. Hetkel kehtib alla 24 meetri pikkustel kalalaevadel töölepingu alusel töötavatele isikutele tavapärane tööõiguse regulatsioon. Meretööleping tagab töötajatele täiendava kaitse. Näiteks peab reeder tagama korrapärase toitlustamise ja meditsiinilise abi osutamise laeval. Kalalaeva all peetakse silmas laeva, mida kasutatakse kala kaubanduslikuks püügiks. Nõude kohaldamisest on välja arvatud kalalaevad, millega püütakse kala oma tarbeks. Eesti kalalaevaregistris oli möödunud aasta lõpu seisuga 1695 alla 24 meetri pikkust kalalaeva, millest kõiki ei kasutata kala kaubanduslikuks püügiks.

Eelnõu näeb ette, et direktiivi ülevõtmisega kehtestatakse finantstagatissüsteem nii laevapere liikme hülgamise kui ka laevapere liikmete tööõnnetusest ja kutsehaigestumisest põhjustatud kulude hüvitamiseks. Piisav finantstagatis peab olema kõigil reederitel, kelle laevadel peab olema meretöötunnistus (laeva kogumahutavus 500 GT või suurem). Finantstagatiseks võib olla vastutuskindlustus, pangagarantii või muu tagatis, mis võimaldab tagada hüvitise maksmise.

Seletuskirjas märgitakse, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega tagatise piisavuse hindamise ja suuruse arvutamise põhimõtted. Tagatise piisavust hindab Veeteede Amet meretöötunnistuse andmisel. Kõik Eesti lipu all sõitvad laevad, millel on meretöötunnistus, juba omavad vastutuskindlustust.

ILO meretöö konventsiooni muudatuse kohaselt on võimalik meretöötunnistuse kehtivuse lõppemisel olemasolevat tunnistust kuni viieks kuuks pikendada. Seda juhul, kui laev on edukalt läbinud ülevaatuse meretöötunnistuse uuendamiseks, kuid laevale ei ole kohe võimalik väljastada uut tunnistust. Kehtiva õiguse kohaselt tunnistuse pikendamise võimalus puudub.

Seadus jõustub üldises korras. Eelnõu kohaselt kehtestatakse üleminekusäte, mille kohaselt alates 1. jaanuarist 2020 loetakse alla 24 meetri pikkusel kalalaeval töötavate töötajatega sõlmitud tööleping meretöölepinguks. Kehtivad töölepingud tuleb seadusega vastavusse viia 31. detsembriks 2020. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 9. septembri algatatud kodakondsuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (57 SE).

Eelnõuga lisatakse kodakondsuse seadusesse säte, mille heakskiitmisel saab lugeda Eesti kodakondsuse saamise eelduseks oleva eesti keele oskuse nõude täidetuks, kui isik on omandanud eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse või sooritanud põhikoolis või gümnaasiumis nõutava tulemusega eesti keele kui teise keele riikliku eksami.

Samuti nähakse seaduses ettevõimalus lugeda Eesti kodakondsuse saamise eelduseks olev Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise nõue täidetuks, kui isik on edukalt sooritanud põhikoolis riikliku testi, millega hinnatakse Eesti Vabariigi põhiseaduse, riigikorra ja ühiskonna toimimise põhialuste ning kodaniku õiguste ja kohustuste tundmist.

Muudatuste eesmärk on reguleerida seaduses üldised tingimused kodakondsuse taotlemiseks tehtavate testide ja põhikooli lõpus sooritatavate testide ühitamiseks.

Lisaks sellele on ettepanek muuta kodakondsuse seadust selliselt, et anda Eestis sündinud alaealistele, kelle esivanemad on elanud Eestis enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist, võimalus saada Eesti kodakondsus lihtsustatud korras.

Veel on ettepanek muuta põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tervikuna põhikooli lõpetamise, eksami- ja eksamitulemuste vaidlustamise ning õpitulemuste välishindamisega seonduvad sätted ning kehtestada need uues sõnastuses. See tähendab, et eelnõu jõustumise korral ei ole enam põhikooli lõpueksamite sooritamine põhikooli lõpetamise tingimuseks. Koolidele antakse õigus ise otsustada selle üle, kas õpilane on põhiharidust omandanud, ning kehtestada kooli lõpetamise tingimusena omapoolne nõue – kooli spetsiifikale vastav koolieksam, loov- või uurimustöö.

Kõigile põhikooli lõpuklassi õpilastele viiakse eelnõu kohaselt läbi eesti keele ja eesti keele kui teise keele eksam, mille sooritamine ei ole seotud põhikooli lõpetamisega, kuid mille eesmärk on mõõta põhihariduse omandanud inimese eesti keele oskuse taset.

Lisaks tehakse muudatusi õpitulemuste välishindamises. Muudatuste eesmärk on tagada õpilastele, lapsevanemale, koolile, kooli pidajale ja riigile võimalikult objektiivne ja võrreldav tagasiside riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste kohta.

Uue välishindamise instrumendina nähakse seaduses õpilaste, lapsevanemate ja koolitöötajate riiklikud küsitlused, mille tulemused aitavad luua vajalikku konteksti õpilaste eksami või riikliku testide tulemuste tõlgendamiseks ja selgitamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Valitsuse 9. septembril algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (58 SE).

Muudatuste eesmärk on tagada Eestis sündinud alaealistele, kelle vanemad (või vanavanemad) on elanud Eestis enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist, võimalus saada Eesti kodakondsus lihtsustatud korras. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 9. septembri algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (59 SE).

Eelnõuga muudetakse kaitseväeteenistuse seadust eesmärgiga korrastada eripensionide ja prokuröri töövõimehüvitise riigieelarvelist planeerimist.

Praegu planeeritakse paljud eripensionid ja prokuröri töövõimehüvitis erinevate valitsemisalade eelarvetes ning nende väljamaksmine toimub keskselt sotsiaalkindlustusametis. Kehtiva õiguse järgi tegelevad eripensionide arvestusega erinevad ministeeriumid, lisaks riigikontroll ja õiguskantsleri kantselei ning praktikas on sellega seonduv personaliarvestus valdavalt koondatud juba riigi tugiteenuste keskusesse.

Muudatuse järel makstakse eripensione ja prokuröri töövõimehüvitist riigieelarvest ning jäetakse ära viide konkreetse ministeeriumi valitsemisalale. Muudatuse kohaselt hakkab eripensione ja prokuröri töövõimehüvitist edaspidi oma eelarves planeerima sotsiaalministeerium, kes kasutab selleks riigi tugiteenuste keskuse ettevalmistatud andmeid. Muudatused ei mõjuta eripensionide ja prokuröri töövõimehüvitiste suurust ega saajate õigusi. Samuti ei toimu muudatusi väljamaksmises, see toimub jätkuvalt sotsiaalkindlustusameti kaudu. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni 9. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eesti keele elujõu, arengu ja õppe tugevdamiseks“ eelnõu (60 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek astuda järgnevaid samme ning sealhulgas töötada välja Eesti keele arengukava aastateks 2021–2035, et tagada, säilitada ja tugevdada eesti keele elujõudu, mainet ja toimimist avalikus suhtluses, hariduses, elukestvas õppes ja huvitegevuses, meedias, poliitikas, ettevõtluses, majanduses, kultuuri- ja loometegevuses, avalikus ruumis ja igapäevaelus. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Valitsuse 10. septembril algatatud  Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisega seonduv liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (61 SE).

Eelnõuga tagatakse Eestis alaliselt elavate Ühendkuningriigi juhiloa omajatele üleminekusätted juhuks, kui Ühendkuningriik (ÜK) Euroopa Liidust lahkub. Ilma eriregulatsioonita võivad osad ÜK juhiload kaotada Eestis kehtivuse. Näiteks leppeta Brexiti jõustumisel kaotaks Eestis alaliselt kauem kui 12 kuud elanud isiku ÜK juhiluba ilma üleminekusäteteta kehtivuse.

Pärast eelnõuga seatud 12-kuulist üleminekuaega on ÜK juhiloa puhul tegu kolmanda riigi juhiloaga ning Eestis alaliselt elav ÜK juhiloa omaja peab selle enne 12 kuu möödumist vahetama Eesti juhiloa vastu. Juhiluba vahetatakse ilma eksami soorituse nõudeta.

Samuti sätestab eelnõu ÜK väljastatud liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi edasise kehtivuse Eestis. Eelnõu jõustub järgmisel päeval pärast ÜK Euroopa Liidust väljaastumist. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 10. septembril algatatud relvaseaduse, riigilõivuseaduse ja strateegilise kauba seaduse muutmise seaduse (tulirelvadirektiivi ülevõtmine) eelnõu (62 SE).

Eelnõuga võetakse üle EL-i vastav direktiiv, millega kehtestatakse relvade omandamise ja valduse kontrolli reeglid (edaspidi ka tulirelvadirektiiv). Euroopa Komisjon leiab, et osa tulirelvadele kehtestatud nõudeid on vaja muuta ja täpsustada arvestades viimastel aastatel EL-is toimunud terrorirünnakuid. Samuti on vaja võtta kasutusele meetmeid, et tulirelvi ei kasutataks kuritegelikel eesmärkidel. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 14. september 2018.

Suures osas on tulirelvadirektiivi nõuded juba praegu Eesti õigusesse üle võetud, kuid direktiivi nõuete täielikuks ülevõtmiseks tuleb relvaseadust muuta. Olulisemad muudatused puudutavad muu hulgas relvade klassidesse jaotust, padrunisalvede seaduse kohaldamisalasse lisamist ning teatud relvade ja padrunisalvede käitlemisele piirangute seadmist.

Relvaseadusesse lisandub relvade liigitus klassidesse tulirelvadirektiivi järgi. Relvad jagunevad ohtlikkuse alusel A-, B- ja C-klassi, kuid relvade klassidesse liigitamine ei muuda kehtivaid seaduse põhimõtteid tsiviilkäibes lubatud, piiratud või keelatud relvade kohta.

Relvade klassidesse jagunemine on tähtis eelkõige relvadega Eestist välja või Eestisse reisimisel. Relva klassist sõltub, millise dokumendi alusel relvaga reisida tohib.

Võrreldes seni kehtinud regulatsiooniga muutuvad tingimused relvadega reisimiseks jahindusega tegelemise eesmärgil. Näiteks, kui seni sai Euroopa tulirelvapassiga jahipidamiseks ELis relvadega reisida iga kord selleks luba küsimata, siis edaspidi saab sel eesmärgil tulirelvapassi alusel lihtsustatult EL-is liikuda vaid C-klassi relvaga, B-klassi relvaga liikumiseks on vaja igakordselt taotleda sihtriigist eelluba ning Eestist relva väljatoimetamiseks Politsei- ja Piirivalveametist ühekordne luba. Samuti muutuvad laskekõlbmatute relvadega EL-is reisimise nõuded. Edaspidi on ka nõuetele vastavalt laskekõlbmatuks tunnistatud relvaga teise EL-i liikmesriiki nii ajutisel kui ka alalisel reisimisel kohustuslik taotleda ametiasutustelt nõusolek.

Eelnõuga lisatakse relvaseadusesse regulatsioon padrunisalvede kohta, mis seni üldse puudus. Kehtestatakse kõrgendatud nõuded suure salvemahutavusega poolautomaatsete tulirelvade omamisele ja valdamisele. Sellisteks tulirelvadeks on püstol, millele on kinnitatud padrunisalv, mis mahutab rohkem kui 20 padrunit, ja püss, millele on kinnitatud padrunisalv, mis mahutab rohkem kui 10 padrunit. Selliste padrunisalvedega tulirelvade soetamine enese- ja vara kaitse eesmärgil keelatakse.

Laskespordialaga tegelemiseks lubatud relvade otstarbe määramisel eristatakse, kas tegemist on suure mahutavusega padrunisalvega relvaga või nö tavapärase mahutavusega padrunisalvega relvaga ning olenevalt sellest kehtestatakse nõuded sportlaskjale. Sellega seoses täpsustatakse laskespordiorganisatsiooni ja laskespordiklubi mõistet ning täiendatakse neile esitatavaid nõudeid.

Ka relvade kollektsioneerimise nõuded muutuvad. Võrreldes senise relvaseadusega on kollektsiooni pidamise aluseid ja eesmärke tulirelvadirektiivist lähtudes täiendatud. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Menetlusse võeti eelnõud Kaitseväe kasutamise kohta rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

Valitsuse 10. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis“ eelnõu (63 OE).

Eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) missioonil UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon).

UNIFIL-i ülesanne on ära hoida vaenutegevuste tekkimine, toetada Liibanoni relvajõude Lõuna-Liibanonis ning koordineerida Liibanoni ja Iisraeli valitsuse tegevust neis küsimustes. Samuti on UNIFIL-i ülesanne aidata tagada humanitaarabi kättesaadavus tsiviilelanikele ning toetada sisepõgenike vabatahtlikku ja turvalist koju naasmist.

Eesti osales UNIFIL-is aastatel 1996–1997, mil panustas rahuvalvekompaniiga (135 kaitseväelast). 2015. aasta kevadest 2018. aasta sügiseni panustas Eesti UNIFIL-i jalaväerühma ja toetuselemendiga – kokku 38 kaitseväelasega – Soome ja Iiri ühispataljoni koosseisus. Alates 2018. aasta sügisest panustab Eesti ühe staabiohvitseriga missiooni peakorteris Naqouras. 2020. aastal jätkab Eesti UNIFIL-i panustamist kuni kolme kaitseväelasega. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 10. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Sophia“ eelnõu (64 OE).

Eelnõu võimaldab panustada kuni kuue kaitseväelasega operatsioonil EUNAVFOR Med/Sophia.

EUNAVFOR Med/Sophia ülesanne on tõkestada illegaalset migratsiooni Vahemerel ning tõsta Liibüa rannavalve ja mereväe võimekust ja anda teostada nende väljaõpet. Samuti kogutakse informatsiooni Liibüast illegaalselt transporditava nafta kohta vastavalt ÜRO JN resolutsioonile 2146 (2014) ja resolutsioonile 2362 (2017) ning tõhustatakse inimkaubandusega seotud infovahetust EL-i liikmesriikide, FRONTEX-i ja EUROPOL-i vahel. Operatsiooni mandaadi viimasel pikendamisel märtsis 2019 lõpetati laevade osalemine operatsioonil, millega kadus reaalne võime päästa Vahemerel inimelusid.

Operatsioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega EL-i sõjalisse operatsiooni, mis aitab kaasa Euroopasse suunduva illegaalse migratsiooni tõkestamisse, suurendab Eesti välispoliitilist nähtavust ja annab Eesti kaitseväelastele võimaluse saada operatsioonil mitmekülgseid kogemusi. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 10. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ eelnõu (65 OE).

Eelnõu võimaldab panustada kuni viie kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonile Iraagis.

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) tippkohtumisel 11.–12. juulil 2018. aastal Brüsselis loodi uus väljaõppemissioon NMI (NATO Mission Iraq), mis toetab Iraagi kaitsevõime ülesehitamist. Missiooni tegevus toimub Iraagis ja on suunatud alliansile lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu laiemalt. NMI aitab Iraagil üles ehitada jätkusuutlikud, läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid ning koolitada välja Iraagi enda instruktorid väljaõppe teostamiseks riigi julgeolekustruktuurides.

Eesti osalemine NMI-s on kooskõlas Eesti julgeoleku- ja välispoliitiliste prioriteetidega. Osalemine missioonil Iraagis annab Eestile võimaluse aidata aktiivselt tegeleda alliansi lõunatiivalt lähtuvate ohtude maandamisega, panustada NATO kollektiivsesse julgeolekusse ning toetada liitlasi ja partnerriike terrorismivastases võitluses. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 10. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve“ eelnõu (66 OE).

Eelnõu võimaldab panustada kuni 20 kaitseväelasega rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile Inherent Resolve.

USA juhitav ISIL-i vastane rahvusvaheline sõjaline operatsioon Inherent Resolve käivitus 15. juunil 2014. aastal. Operatsiooni eesmärk on ISIL-i vastane otsene ja toetav sõjaline tegevus ning oluliseks ülesandeks on Iraagi julgeolekujõudude koolitamine.

Eesti osalemine operatsioonil Inherent Resolve algas augustis 2016, mil Al-Anbāri provintsis alustas teenistust kuueliikmeline väljaõppemeeskond Taani kontingendi koosseisus, mille peamiseks ülesandeks on Iraagi julgeolekujõudude sõjaline väljaõpe. Lisaks teenib üks Eesti vanemohvitser Bagdadis mitmerahvuselises sõjalis-strateegilises meeskonnas, mis nõustab Iraagi ministeeriume ja julgeolekujõudusid. Eesti kaitseväelased ei osale sõjalistel operatsioonidel Süüria territooriumil.

Tulenevalt Iraagi väljaõppe vajadustest ning tingituna operatsiooni võimalikust rõhuasetuse kohandamise vajadusest, võimaldab eelnõus sätestatud kaitseväelaste piirarv (20) vajaduse tekkides Eestil operatsiooni täiendavalt ja paindlikult panustada. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 10. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias“ eelnõu (67 OE).

Eelnõu võimaldab panustada kuni kuue kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahutagamismissioonile Lähis-Idas.

UNTSO on ÜRO esimene rahuvalvemissioon, mis on puhtalt vaatlusmissioon. Missioonil osalevad sõjalised vaatlejad on relvastamata ning nende ülesanne on jälgida rahukokkulepetest ja relvastuskokkulepetest kinnipidamist Lähis-Idas, vältides seeläbi konfliktide eskaleerumist.

Eesti sõjalised vaatlejad osalevad UNTSO missiooni koosseisus alates 1997. aastast. 2014. aastast suurendati Riigikogu otsusega Eesti panust missioonil kuni kuue kaitseväelaseni, kes mehitavad sõjalise vaatleja ja vanemstaabiohvitseri ametikohti. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 10. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ eelnõu (68 OE).

Eelnõu võimaldab kasutada kuni 50 kaitseväelast riigikaitseseaduse § 34 lõike 4 alusel, mille kohaselt määrab Riigikogu oma otsusega igaks aastaks kaitseväelaste piirarvu, kes võivad osaleda Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu (EL) või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning otsustatakse nimetatud paragrahvi lõike 1 alusel üldkorras.

Konfliktid ja kriisid maailma eri regioonides võivad eskaleeruda ootamatult ja kiiresti ning vajaduse korral peab Eesti olema suuteline kiiresti ja paindlikult lähetama Kaitseväe üksusi kriisi- või konfliktipiirkonda, et tagada rahvusvaheline stabiilsus ja kaitsta niiviisi ka Eesti julgeolekuhuve. Käesoleva mandaadi andmine võimaldab võimalikult paindlikult reageerida kiiresti eskaleeruvale olukorrale, mis ei mahu muude riigikaitseseaduses sätestatud kiiret reageerimist võimaldavate erandite alla (nt NATO reageerimisjõudude koosseisus osalemine). Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 10. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni reageerimisjõudude koosseisus“ eelnõu (69 SE).

Eelnõu võimaldab panustada kuni 210 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) reageerimisjõudude koosseisu.

NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force − NRF) loomine otsustati Praha tippkohtumisel 2002. aastal. NRF on kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mistahes maailma punktis. NRF-il on võtmeroll NATO lühikese etteteatamisajaga kollektiivkaitseoperatsioonide käivitamisel. NRF allub SACEUR-ile (Supreme Allied Commander Europe). NRF-i siirmise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu. NRF-i täismehitatuse tagamine on otseselt Eesti riigi huvides, sest NRF tagab NATO pühendumuse heidutusele ja kollektiivkaitsele. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 10. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis“ eelnõu (70 OE).

Eelnõu võimaldab panustada kuni kümne kaitseväelasega Euroopa Liidu (EL) väljaõppemissioonile Malis ja kuni kümne kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahutagamismissioonile Malis.

EL-i Nõukogu moodustas 17. jaanuari 2013 otsusega 2013/34/ÜVJP väljaõppemissiooni EUTM Mali (European Union Training Mission in Mali) Malis. Sellest missioonist on kujunenud EL-i üks tähtsamatest sõjalistest missioonidest, millesse koos Eestiga panustab ligi 600 kaitseväelasega 27 riiki, sealhulgas EL-i 22 liikmesriiki. EUTM Mali eesmärk on toetada Mali relvajõudude sõjalise võime arendamist ning parandada julgeolekuolukorda Malis. Lisaks sellele toetatakse poliitilise stabiilsuse saavutamist ja Alžiiri rahuleppe rakendamist suurendamaks riigivõimu ja õigusriikluse taastamist üle Mali. Saheli piirkonda laiemalt toetab EUTM Mali läbi G5 Saheli ühendväe operatsioonialase võimekuse parandamise ja piirkondliku koostöö tõhustamise, keskendudes esmajoones ühistele julgeolekuohtudele, eelkõige terrorismile ja inimkaubandusele.

25.aprillil 2013 loodi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2100 (2013) rahuvalvemissioon MINUSMA (United Nations Multidimensional Integrated Stabilization Mission in Mali). MINUSMA strateegiline eesmärk on toetada 2015. aastal sõlmitud Mali rahu- ja leppimisleppe elluviimist, suunates oma jõupingutused üha enam poliitilise dialoogi toetamisele ning Mali riigivõimu taastamisele Kesk-Malis, kus on suurenenud vägivald. ÜRO missiooni teine strateegiline eesmärk on Mali laiaulatusliku strateegia rakendamise hõlbustamine kaitsmaks tsiviilisikuid, vähendamaks kogukonna sisest vägivalda ning tagamaks peamiste avalike teenuste osutamist esmajoones Kesk-Malis.

Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel. See aitab suurendada Eesti nähtavust ÜRO-s. Eesti panus EUTM Mali missiooni on oluline, sest Eesti üks prioriteete on aktiivselt osaleda EL-i ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel. Läbi osalemise nendel missioonidel panustab Eesti Euroopat mõjutavate ohtude vastasesse ühisesse võitlusesse, kaasaarvatud terrorismivastasesse võitlusesse ja rändeprobleemide lahendamisse. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 10. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ eelnõu (71 OE).

Eelnõu võimaldab panustada kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (inglise keeles Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisu.

JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmesusega tahtekoalitsioon. JEF koondab sarnaselt mõtlevaid riike, kel on ühine ohutunnetus ja kes on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse kogu sõjapidamise ja kriisihaldamise spektris alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. JEF-i koosseisus võivad Eesti Kaitseväe üksused tegutseda globaalselt ja ilma regionaalsete piiranguteta. Ühendkuningriik näeb JEF-i olulisima ülesandena olla esimene reageerija konflikti korral Euroopas ja kitsamalt Balti riikides. Liikmesriikide ühise otsuse alusel on JEF-i fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas ja Atlandi ookeani põhjaosas, tugevdades seeläbi kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides.

Kaitseväelaste lähetamise täpsed kulud valmidusperioodi jooksul JEF-i koosseisus sõjalisele operatsioonile sõltuvad operatsioonitüübist, operatsioonipiirkonnast ja operatsiooni kestusest. Võimalikul operatsioonil osalemise kulud kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala 2020. aasta eelarvest. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 10. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis“ eelnõu (72 OE).

Eelnõu võimaldab panustada kuni 46 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) juhitavale väljaõppe- ja nõustamismissioonile Afganistanis.

NATO juhitud väljaõppemissiooni Resolute Support (RSM) iseloom on võrreldes alliansi operatsiooniga ISAF muutunud: lahingoperatsiooni asemel on tegemist Afganistani julgeolekujõudude ja institutsioonide väljaõppe, nõustamise ja abistamisega (train, advise, assist). See tähendab seda, et otseses lahingutegevuses RSM-i panustavate riikide väed ei osale. Missiooni tegevus on suunatud Afganistani julgeolekuküsimustega seotud ministeeriumitele ja julgeolekujõududele, keskendudes sõjaväe ja politsei kõrgemale juhtimistasemele.

RSM-i jätkumine ja tugevdamine ning seeläbi Afganistani toetamine on oluline, et säilitada 2001. aastast siiani saavutatud edusammud. USA Afganistani lepitusprotsessi eriesindaja Zalmay Khalilzad jätkab oma jõupingutusi poliitilise kokkuleppe saavutamiseks, jätkates kõnelusi kõigi osapooltega, samuti konsulteerides liitlastega. Kõnelused Talibani ja Afganistani valitsuse esindajate vahel on ajamahukad, samas on mõningast edu saavutatud.

Panustades NATO suurimasse käimasolevasse sõjalisse operatsiooni aitab Eesti kaasa rahvusvahelise julgeoleku olukorra parandamisse. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 10. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis“ eelnõu (73 OE).

Eelnõu võimaldab panustada kuni 95 kaitseväelasega Prantsusmaa sõjalisse operatsiooni Barkhane Malis.

Eesti kaitsepoliitika huvi on toetada stabiilset julgeolekukeskkonda üleilmselt ja Euroopa riikide solidaarset panustamist Euroopat mõjutavate ohtude vastases võitluses ning seda võimalusel nende tekkekohas. Lisaks eeltoodule aitab panustamine operatsiooni Barkhane süvendada strateegilist suhet Eesti ja Prantsusmaa vahel, mis baseerub lisaks jagatud väärtusruumile ka ühisel arusaamal julgeolekukeskkonnast ning seda mõjutavatest ohtudest. Prantsusmaa osaleb aktiivselt NATO heidutushoiaku tugevdamisel, panustades oma üksustega liitlaste suuremasse kohalolekusse Balti riikides, sealhulgas Eestis.

Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa juhitud iseseisev rahvusvaheline sõjaline operatsioon Saheli piirkonnas (Burkina Faso, Mali, Mauritaania, Niger, Tšaad) ning Prantsusmaa suurim sõjaline välisoperatsioon (isikkoosseis 4500). Operatsiooni strateegiline eesmärk on Saheli piirkonnast lähtuvate üleilmsete aga eelkõige Euroopa suunaliste probleemide (terrorism, immigratsioon) ohjamine. Operatsiooni lõppeesmärk on stabiliseerida sõjaliste operatsioonidega olukorda piirkonnas määrani, mis võimaldab piirkonna riikide võimudel iseseisvalt julgeolekuolukorda tagada. Samuti toetab operatsioon Barkhane regiooni riikide valitsusi siseriikliku stabiilsuse loomisel.

Koostöö operatsiooni Barkhane raames on tugevdanud veelgi Eesti ja Prantsusmaa strateegilist liitlassuhet ning sõjalist koostööd. Kahe riigi kaitseväe üksuste koostöö käimasolevas sõjalises operatsioonis on tõstnud üksuste koostegutsemisvõimet. Tulenevalt senisest heast koostööst on Prantsusmaa teinud Eestile ettepaneku suurendada Eesti panust operatsiooni Barkhane ning alustada ühiselt erioperatsioonide üksuste koostööd Mali relvajõudude väljaõpetamisel. Sarnane koostööettepanek on tehtud ka teistele riikidele, kaasaarvatud Põhjamaadele. Lisaks soovib Eesti operatsiooni Barkhane raames tegutsevat jalaväerühma täiendada lisavõimetega selliselt, et üksus saaks oma ülesandeid väekaitse raames iseseisvalt ellu viia. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee