Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu eelinfo 13.–19. juulini

Esmaspäev, 13. juuli

Komisjoni istung

keskkonnakomisjoni videoistungil – kell 12: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile – Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Uus ringmajanduse tegevuskava puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“ kohta, kutsutud keskkonnaministeeriumi esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile – Eesti seisukohad komisjoni rakendusmääruse kohta, millega muudetakse REACH-määruse lisa XVII seoses pliid sisaldava laskemoonaga märgaladel või nende ümbruses, kutsutud sotsiaalministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi esindajad; jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu (190 SE), kutsutud Eesti Pandipakendi, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Audiitorkogu, Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu ning Keskkonnaministeeriumi esindajad.

Sündmus

Kell 15 – Eesti-USA parlamendirühma liikmed kohtuvad USA saatkonna ajutise asjuri Brian R. Roraffiga.

Teisipäev, 14. juuli

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 10: Eesti seisukohad 14. juulil toimuval Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istungil, kutsutud välisministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni rakendusmäärus, millega muudetakse REACH-määruse lisa XVII seoses pliid sisaldava laskemoonaga märgaladel või nende ümbruses, kutsutud sotsiaalministeeriumi ning keskkonnaministeeriumi esindajad; Saksamaa Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise prioriteetidest, kutsutud Saksa suursaadik Eestis Christiane Hohmann.

Kolmapäev, 15. juuli

Sündmus

Kell 16 – NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Oudekki Loone osaleb assamblee poliitikakomitee virtuaalsel kohtumisel.

Neljapäev, 16. juuli

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 12.20: seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni ringmajanduse tegevuskava teatis, kutsutud keskkonnaministeeriumi esindajad; Eesti seisukohad 21.23. juulil toimuval mitteametlikul Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu ministrite (teadus ja innovatsioon) videokohtumisel, kutsutud haridus- ja teadusminister Mailis Reps; Eesti seisukohad 17.18. juulil toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel, kutsutud peaminister Jüri Ratas; Eesti seisukohad 20. juulil toimuval Euroopa Liidu põllumajanduse nõukogu istungil, kutsutud maaeluminister Arvo Aller; Eesti seisukohad 16.–17. juulil toimuval mitteametlikul Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste (EPSCO) nõukogu videokohtumisel, kutsutud sotsiaalminister Tanel Kiik.

Sündmus

Kell 16 – NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni aseesimees Ants Laaneots osaleb assamblee kaitse- ja julgeolekukomitee virtuaalsel kohtumisel.

Reede, 17. juuli

Sündmus

Kell 12 – väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa ja Eesti-Armeenia parlamendirühma esimees Raivo Tamm kohtuvad Armeenia suursaadiku Tigran Mkrtchyaniga.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu võttis vastu seaduse kohtukorralduse kohta

Kohtuasjade kohtuvahelise delegeerimise käigus nende kohtualluvus ega asja arutamise koht ei muutu. Juhul kui esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses väljatoodud eriolukord, antakse seadusega ringkonnakohtu esimeestele lisaks õigus kaasata maakohtu ja ringkonnakohtu kohtunikke ajutiselt halduskohtu koosseisu välismaalase kinnipidamise loa taotlusi läbi vaatama. Lisaks nähakse ette õigus saada erakorralist abi, arutades kohtu esimeeste nõusolekul vabatahtlikus korras asju ka teiste sama ja madalama astme kohtute juures ehk kohtuniku menetluslähetus.

Täiendavalt võimaldatakse erandjuhul pikendada enda soovil või vanuse tõttu ametist vabastatud kohtuniku volitusi, kui see on vajalik talle jagatud kohtuasjade lõpuni menetlemiseks. Seadusega pikendatakse kohtuniku kohustust teatada ametist vabastamise soovist senise kuue kuu asemel vähemalt üheksa kuud ette.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatusega viiakse kõigi registriasjades tehtud kandemääruste peale esitatavate määruskaebuste lahendamine Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtu erialluvusse. Muudatuse eesmärgiks on koondada registriasjade kompetents püsivalt Tartu kohtute tööpiirkonda ning suurendada seeläbi kohtunike spetsialiseerumist.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 90 saadikut.

Riigikogu võttis vastu veel kaks seadust

Riigikogu võttis vastu seaduse Põllumajandus- ja Toiduameti moodustamise kohta Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti põhjal. Uus amet alustab tööd 1. jaanuaril 2021.

Ametite ühendamine lähtub riigireformi üldisemast põhimõttest, milleks on vähendada samade tegevuste tegemist eri riigiametites, vähendada ametiasutuste arvu ning parandada avaliku teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust.

Ametite ühendamise järel jääb moodustatav Põllumajandus- ja Toiduamet täitma kõiki seniseid kahe ameti põhifunktsioone, mis eeldab muu hulgas vajadust säilitada praegune töötajaskond. Kahe ameti ümberkorraldamisega suureneb riskipõhise kontrolli suutlikkus, paraneb info haldamine kogu toidutootmiseahelas ning tõuseb ennetus- ja teavitustöö kvaliteet õigusrikkumiste vähendamiseks. Klientide suunal toimuv kommunikatsioon on terviklikum ja väheneb halduskoormus klientidele.

Valitsuse algatatud Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti Põllumajandus- ja Toiduametiks ümberkorraldamisega seonduvalt Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (164 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 89 saadikut.

Valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (45 SE) muudetakse muu hulgas senine välisteenistujate palgasüsteem sarnaseks teiste ametnikega. Samuti muudetakse seniseid välislähetuse tasu maksmise ja pikaajalise välislähetusega seotud kulude hüvitamise põhimõtteid.

Veel muudetakse erialadiplomaatide ning koosseisuväliste haldusteenistujate välisesindusse lähetamise korda, jättes nende lähetamisega seotud otsustuspädevuse, sh ametikohale nimetamise, lähetajaministeeriumile. Samuti on muudatuste järel senisest suurem paindlikkus kohalikul tasandil küsimuste otsustamisel. Vähendatakse ka diplomaatilise passi väljastamisega seotud kulutusi ja toimingute tihedust.

Muudatused puudutavad kõiki välisesinduses töötavaid ametnikke ja nende pereliikmeid ehk ligikaudu 800 inimest ning ei vähenda pikaajalises välislähetuses oleva teenistuja kogusissetulekut. Eesmärgiks on, et välisteenistuse ühtlustamise ja lihtsustamise tulemusel ei halveneks teenistujate elustandard. Seaduse jõustumisel jälgib Riigikogu väliskomisjon, et rakendusaktid seatud eesmärki täidaksid.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 87 Riigikogu liiget.

Riigikogu lõpetas 12 eelnõu teise lugemise

Õiguskomisjoni algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (161 SE) näeb ette tagada politseiametnikele ja piirivalveametnikele ning nende lähedastele, kellele on määratud töövõimetuspension või toitjakaotuspension, vähemalt selline pension, mis neil oleks olnud siis, kui nende pensioni arvestamise alust ei oleks alates 2009. aasta 1. juulist kaheksa protsendi võrra vähendatud.

Eelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest kohelda võrdselt nii politseiametniku väljateenitud aastate pensionide kui ka politseiametniku ja piirivalveametniku töövõimetus- ja toitjakaotuspensionide saajaid.

Valitsuse algatatud ametiühingute seaduse, Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (158 SE) teine lugemine.

Eelnõuga kehtestatakse meetmed lähetatud töötajate õiguste paremaks kaitsmiseks. Täpsustatakse, et lähetatud renditöötaja, kelle kasutajaettevõtja teenuseid pakkudes edasi lähetab, on samuti lähetatud töötaja. Samuti muudetakse eelnõuga töötingimusi, mida lähetatud töötajale Eestis viibimise ajal tagada tuleb. Töötasu alammäära asemel tuleb eelnõu kohaselt töötajale tagada töötasu ning lisaks hüvitada lähetusega seotud kulud. Kehtestatakse pikaajalise lähetuse regulatsioon, mille kohaselt tuleb lähetatud töötajale pärast 12 või 18 kuud Eestis töötamist seaduses loetletud minimaalsete töötingimuste asemel hakata kohaldama kogu Eesti tööõigust.

Läbirääkimistel võttis sõna Urmas Espenberg (EKRE).

Valitsuse algatatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse ja ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõuga (179 SE) täpsustatakse kutsekvalifikatsioonide tunnustamisega seonduvaid sätteid tulenevalt ELi vastavast direktiivist, mis on küll Eesti õigusesse üle võetud, kuid Euroopa Komisjon on algatanud rikkumismenetluse leides, et seda ei ole tehtud nõuetekohaselt.

Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise eesmärk on tagada juurdepääs Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks võrdsetel tingimustel. Eelnõuga täpsustatakse ka arhitektide tunnustamise ja omandatud õiguste regulatsiooni.

Valitsuse algatatud taimekaitseseaduse, mahepõllumajanduse seaduse, riigilõivuseaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (142 SE) viiakse seadused kooskõlla ELi taimetervise määruse ja ametliku kontrolli tegemist reguleeriva määrusega, mida kohaldatakse alates 14. detsembrist 2019. Selleks ajakohastatakse või tunnistatakse kehtetuks mitmed taimekaitseseaduse, mahepõllumajanduse seaduse, riigilõivuseaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse sätted. Lisaks muudetakse taimekaitseseadust tingituna ELi vastava direktiivi muutmisest.

Taimekaitseseaduses on oluliseks muudatuseks majandustegevusteate esitamise kohustuse laiendamine pea kõigile taimse istutusmaterjali müügiga tegelevatele ettevõtjatele. Tegevusloa nõue kehtestatakse ka neile ettevõtjatele, kes soovivad tegeleda näiteks puidust pakkematerjaliga ning ettevõtjatele, kes soovivad väljastada taimepassi.

Muutuvad taimetervise järelkontrolli rahastamise põhimõtted. Ajakohastatud on ka taimetervise valdkonna riigilõivud, et katta ametliku kontrolli kulud.

Mahepõllumajanduse seaduses kehtestatakse ametliku kontrolli tegemise üldised alused ning proovide võtmise ja analüüsimise nõuded. Muudatusena ei väljastata enam imporditud mahepõllumajandusliku toote turuleviimise lubasid, sest vastav ELi impordisüsteem on muutunud. Ühtlasi ajakohastatakse mahepõllumajandusliku tootmise järelevalvetoimingute riigilõivud, et kompenseerida mahepõllumajanduse sektori kiirest arengust tulenev järelevalve kulude suurenemine.

Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Kruuse (R), Merry Aart (EKRE), Heiki Epner (I) ja Aivar Kokk (I).

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) eelnõu (184 SE) näeb ette ühendada Keskkonnaministeeriumi valitsemisala valitsusasutused Keskkonnaamet (KeA) ja Keskkonnainspektsioon (KKI). Ühendasutuse nimena jääb kasutusse Keskkonnaamet. Selleks tehakse muudatused valitsuse seadusesse ja 38 muusse seadusesse.

Keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ellu viiva Keskkonnaameti ning keskkonnajärelevalvet tegeva Keskkonnainspektsiooni ühendamine on osa riigireformi kavast. Keskkonnaameti ja -inspektsiooni ühendamine annab ka mõningast kokkuhoidu, seda eeskätt sõidukite ja kinnisvara efektiivsema kasutamise osas.

Selgitusena märgitakse, et Keskkonnametis ja Keskkonnainspektsioonis on kokku 512 töötajat. Uue asutuse ametlik aadress hakkab olema Pärnus. Mõlemad asutused paiknevad juba praegu hajusalt üle Eesti. Praeguse plaani kohaselt alustab ühendatud keskkonnaamet tööd 1. jaanuaril 2021.

Läbirääkimistel võtsid sõna Peeter Ernits (EKRE) ja Siim Kiisler (I).

Valitsuse algatatud autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (157 SE) laiendatakse isikute ringi, kes on kutseliste autojuhtide ametikoolituse nõudest vabastatud. Näiteks ei laiene ametikoolituse läbimise nõue tulevikus D kategooria sõidukite hooldamisega tegelevale isikule, kes viib reisijateta sõiduki vedaja sõidukite hoiukohast läheduses asuvasse hooldus- või remondikohta või sealt ära.

Euroopa Liidu uue autode ja nende haagiste tüübikinnituse raammääruse rakendamiseks täpsustatakse tüübikinnituse kehtetuks tunnistamise aluseid. Selle kohaselt võib Maanteeamet tüübikinnituse kehtetuks tunnistada senisest laiematel alustel, sh ka turujärelevalve käigus esitatud valeandmete korral.

Eelnõuga kehtestatakse ka sõiduki omanikele kohustus oma sõiduk korda teha, kui sellel esineb mõni tootmisviga või kui need ei vasta tüübikinnituse nõuetele. Eelnõu kohaselt on kohustus sõidukid nõuetele vastavusse viia tootjatel. Eelnõuga pannakse sõidukiomanikule kohustus võimaldada valmistajal rakendada parandusmeetmeid, et viia sõiduk nõuetele vastavaks. Sõidukid, mis ei vasta nõuetele, ei saa tulevikus läbida tehnoülevaatust.

Valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja kunstiteoste tellimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (177 SE) muudab seaduse elektroonilist teabevahetust reguleerivaid sätteid. Muudatuse tulemusel vabaneb hankija elektroonilise teabevahetuse kohustusest sellistes riigihangetes, mille maksumus on väike, asjade ja teenuste puhul alla 30 000 euro ja ehitustööde puhul alla 60 000 euro.

Kehtiv seadus kohustab kõrge turvatasemega elektroonilist teabevahetust kasutama iga riigihanke puhul, sõltumata maksumusest. Muudatuse eesmärgiks on võimaldada väikese maksumusega riigihangetes lihtsamat elektroonilist teabevahetust (näiteks e-kirja teel), millega vähendatakse oluliselt hankijate töökoormust ning pakkujate halduskoormust. Raamlepingu alusel korraldatavates minikonkurssides ei kohalduks elektroonilise teabevahetuse kohustus, kui sõlmitava hankelepingu eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära ehk asjade ja teenuste puhul alla 30 000 euro. Nende riigihangete puhul, mille puhul seadus lihthanke piirmäära ette ei näe, kohalduks elektroonilise teabevahetuse kohustus alates riigihanke piirmäärast.

Kunstiteoste tellimise seaduse muudatusega tõstetakse piirmäära, alates millest tuleb seoses ehitustööde tellimisega läbi viia ka kunstiteoste tellimine. Praegune piirmäär 450 000 eurot tõstetakse 750 000 eurole. Samuti tõstetakse hangitavate kunstiteoste hinnalage. Alates 2010. aastast, kui võeti vastu kunstiteoste tellimise seadus, on hangitavate kunstiteoste hinnalagi olnud piiritletud 65 000 euroga, eelnõuga tõstetakse hinnalage 110 000 euroni. Kehtima jääb üldine põhimõte, et kunstiteoste hind ilma käibemaksuta peab kokku olema vähemalt 1/100 järgmisest hinnast, kuid maksimaalne hind ei ületa 110 000 eurot. 110 000 eurot ei ole kohustus, vaid suurim võimalik hinnapiir.

Lisaks antakse keskkonnaministrile volitus kehtestada kohustuslikud keskkonnahoidlikud kriteeriumid hangetes, millega ostetakse mööblit, puhastustooteid ja –teenuseid, kontori IT-seadmeid, koopia- ja joonestuspaberit.

Valitsuse algatatud riigipiiri seaduse muutmise seaduse eelnõuga (178 SE) kehtestatakse piirivöönd ja muudetakse piiririba sätteid, et need vastaksid tegelikele vajadustele.

Idapiiri projekteerimisel ja katselõikude rajamisel on ilmnenud, et kehtiva seaduse kohasele kuni 10-meetrisele piiriribale on piiri valvamiseks vajalike elementide rajamine väga keeruline. Kuna kõik piirilõigud on erineva maastikuga, vajab nende valmisehitamine erinevaid lahendusi ja iga piirilõik tuleb projekteerida eri moodi. Seetõttu kaotatakse seadusest 10-meetri määratlus ja edaspidi määrab piiriba laiuse kindlaks Vabariigi Valitsus oma määrusega.

Eelnõuga sätestatakse piirivööndi regulatsioon, et tagada tõhus piiriturvalisus ja piirirežiim. Piirivööndi moodustab kuni viie kilomeetri laiune piiriribaga paralleelne maa-ala piiriribast sisemaa poole. Ka piirvööndi laius määratakse Vabariigi Valitsuse määrusega, arvestades riigipiiri valvamiseks vajaliku maa-ala suurust ja looduslikke tingimusi.

Muudetakse sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamist. Kehtiva seaduse kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister anda ülesande korraldada sõidukite maanteepiiripunkti sisenemine ja hallata piiriületuse ootejärjekorra andmekogu üle kohaliku omavalitsuse üksusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule.

Eelnõuga luuakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus volitada Politsei- ja Piirivalveametit nimetatud halduslepingute sõlmimine; kehtestatakse piiriületuse ootejärjekorra korraldamise eest võetavad tasud ühe euro täpsusega; eraldatakse piirijärjekorra korraldamise regulatsioon seaduses piirirežiimi regulatsioonist, sest see on liikluskorralduslik meede, ning muudetakse kõnealune regulatsioon selgemaks ja arusaadavamaks.

Muudatus aitab tõhustada sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamist, mis parandab piiripunkti suunduvate teede liiklusturvalisust.

Läbirääkimistel võttis sõna Riho Breivel (EKRE).

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse, tulumaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (Eestis töötamise reeglite väärkasutuse vähendamine) eelnõuga (145 SE) tõkestatakse Eestis töötamise reeglite kuritarvitamist ning tagatakse, et ettevõtted ei hoiaks maksude tasumisest kõrvale ja maksaks välismaalastele nõuetekohast Eesti keskmist brutokuupalka.

Seletuskirjas märgitakse, et Eestis töötava välismaalase faktiline tegevus peab vastama tema Eestis töötamise õiguslikule alusele ja eesmärgile. Lisaks Eestis lühiajaliselt töötavatele kolmandate riikide kodanikele ja nende tööandjatele laieneks kohustus Eestis töötamise seaduslikkust tõendada ka renditööjõudu kasutavale ettevõttele ehk kasutajaettevõtjale. Kui välismaalane teeb Eestis renditööd või osutab teenust, on ka kasutajaettevõtja kohustatud tagama, et välismaalane töötab Eestis vastavalt selleks antud õiguslikule alusele ning tööandja ja kasutajaettevõtte vahel sõlmitud lepingule või muule kokkuleppele. Kohustuse täitmata jätmisel on edaspidi võimalik kasutajaettevõtet võtta vastutusele ja karistada väärteokorras rahatrahviga. Füüsilist isikut kuni 300 trahviühiku ja juriidilist isikut kuni 32 000 euro määras. Samad trahvimäärad kehtivad ka praegu.

Töötajate Eestis viibimise ja töötamise õigusliku aluse kontrollimist saab teha PPA kodulehel olevate e-päringute kaudu. Kui töötajal pole seaduslikku alust töötamiseks, on võimalik PPA iseteeninduskeskkonna kaudu esitada välismaalase lühiajalise töötamise registreerimise taotlusi ka elektrooniliselt.

Tulumaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muudatuste eesmärk on tagada, et kõikide Eestis tööjõurenditeenust pakkuvate ettevõtjate ning Eestis töötavate inimeste tulumaksukohustus oleks võimalikult sarnane. Muudatuste tulemusena täpsustub Eestis töötavate mitteresidentide töötasu maksustamise õigus ning mitteresidendist ettevõtjatele, kel on Eestis töötajad, kehtestatakse maksu- ja tolliametis registreerimise- ning töötasudelt tulumaksu kinnipidamise kohustus.

Valitsuse algatatud perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse ja välissuhtlemisseaduse muutmise seaduse eelnõuga (129 SE) täpsustatakse ELi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluva majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise rakenduskava rakendamist. Eelnõuga reguleeritakse täpsemalt Rahandusministeeriumi kui peamiselt liikmesriigi ülesannete täitja ja Riigi Tugiteenuste Keskuse kui peamiselt korraldusasutuse ülesannete täitja vastutust rakenduskava ettevalmistamisel ja elluviimisel. Asutuste ülesanded jäävad sisuliselt samaks võrreldes 2018. aasta 1. septembrist ühtse toetuste rakendusteenuste pilootprojekti raames ümberstruktureerimise tulemusel määratuga. Lisaks leevendatakse väiksemamahuliste hangete korral riigihangete üldpõhimõtete järgimise kohustust.

Välissuhtlemisseaduses nähakse ette välisabist antava toetuse tagasinõudmisotsuse sundtäitemenetlusse andmise võimalus, mis on vajalik Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist antava toetuse, aga ka Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vahendite tagasinõudmiseks.

Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (130 SE) võetakse üle Euroopa Liidu rahapesuvastane direktiiv ja kehtestatakse Eesti-siseselt mitmed rahvusvahelised standardid. Seeläbi tõhustatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist Eesti Vabariigis, samuti  valmistutakse ette Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikku eelseisvaks rahvusvaheliseks hindamiseks.

Eelnõuga luuakse kõiki Eesti krediidi- ja makseasutusi ühendav pangakontode register, kehtestatakse riikliku taustaga isikute ametikohtade loetelu ning tekitatakse mehhanism tegelike kasusaajate andmete kvaliteedi parandamiseks äriregistris. Samuti suurendatakse võimalusi kontrollida pankade rahvusvahelistest finantsaktsioonidest kinnipidamist, kehtestatakse lisameetmed vilepuhujate kaitseks ning parandatakse pankade, notarite ja teiste kohustatud isikute võimalusi omavahel infot vahetada.

Rahanduskomisjoni algatatud alkoholiseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (194 SE).

Eelnõuga pikendatakse kohaliku omavalitsuse üksuste jaoks eelarvestrateegia ja arengukava muudatuste vastuvõtmise ning sellest tulenevalt eelarve eelnõu ja seletuskirja volikogule esitamise tähtaegasid käesoleval aastal. Samuti muudetakse Natura 2000 erametsamaa toetuselt tulumaksu kinni pidamise regulatsiooni.

Lisaks täpsustatakse eelnõuga alkoholiseadust. Seletuskirjas märgitakse, et kehtiva seaduse kohaselt ei tohi alkohoolseid jooke paigutada nii, et tarbija puutuks kaupluse külastamisel nendega vältimatult kokku, ning alkohoolsete jookide väljapanek ei tohi olla märgatavalt nähtav ülejäänud müügisaalist, välja arvatud juhul, kui nende nõuete täitmine ei ole müügisaali suurusest tulenevalt mõistlikult teostatav. Eelnõuga täpsustatakse, et alkoholi valik võib olla kaupluses paigutatud muuhulgas müüja selja taha selliselt, et külastajad alkoholi väljapaneku ala sellesse osasse siseneda ei saa. Väljapaneku ala võib ulatuda ka müüja selja taha kõrvale ja müüja võib selles ringi liikuda, kuid määravaks kriteeriumiks jääb, et ala ei tohi olla ligipääsetav külastajatele.

Läbirääkimistel võttis sõna Jevgeni Ossinovski (SDE).

Riigikogu lõpetas ühe eelnõu esimese lugemise

Valitsuse algatatud ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (205 SE) parandatakse ravimite kättesaadavust, lihtsustatakse ravimite sisse- ja väljaveolubade regulatsiooni ning parandatakse apteegiteenust. Ühtlasi kaasajastatakse ravimite müügilubade regulatsiooni ja viiakse ravimireklaami nõuded kooskõlla ELi õigusega. Tarbijatel on tulevikus lihtsam ära anda kõlbmatuid ravimeid.

Eelnõu näeb ette võimaluse väljastada erandkorras müügiloata ravimite sisseveoks lubasid erilistel põhjustel selliste patsientide rühmale, kes põevad kroonilist, raskelt kurnavat või eluohtlikku haigust ja keda ei ole võimalik müügiloa saanud ravimitega rahuldavalt ravida. Muudatus annab Eesti patsientidele juurdepääsu kliiniliste uuringute staadiumis olevatele ravimitele olukorras, kus see on jäänud patsiendile ainsaks võimalikuks lahenduseks.

Eelnõuga lihtsustatakse ravimitega reisimise korda. Schengeni alal kehtivaid vastavaid tunnistusi teatud rohtudele hakkab Ravimiameti asemel välja andma apteek.

Apteegil võimaldatakse väljastada tarbijale mõnes teises apteegis valmistatud või müüdud ravimeid. Ravimite kättesaadavuse parandamiseks lubatakse maapiirkonnas asuvas haruapteegis, mille läheduses ei ole ühtegi teist apteeki, pakkuda apteegiteenust ka videokõne vahendusel.

Muudatusega kaasajastatakse ravimireklaami tingimusi ning kaotatakse piirang, mille kohaselt võib ravimireklaami teha või tellida üksnes müügiloa hoidja või tema esindaja. Edaspidi on võimalik lisaks müügiloa hoidjale ravimireklaami nõuete rikkumise eest vastutusele võtta ka reklaami tellija, avalikustaja ja teostaja ehk isik, kes rikkumise toime paneb.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 11. juuniks

Kell 10 – täiskogu istung

Eesti inimarengu aruande 2019/2020 „Linnastunud ühiskonna ruumilised arengud“ arutelu põhiseaduskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimusena, ettekandjad Eesti inimarengu aruande 2019/2020 peatoimetaja ja Tallinna Ülikooli prorektor Helen Sooväli-Sepping, Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi (BFM) meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskuse juhataja Indrek Ibrus ning põhiseaduskomisjoni aseesimees Lauri Läänemets.

Kell 14 – komisjonide istungid

kultuurikomisjonis – Rahvusooperi nõukogu tegevusest, kutsutud Rahvusooper Estonia peadirektor Aivar Mäe ning Rahvusooperi nõukogu liikmed Rene Eespere ja Arne Mikk (A. Rei nõupidamisruum);

rahanduskomisjoni videoistungil – kell 8.30: vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (203 SE); keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (204 SE);

riigikaitsekomisjoni videoistungil – kell 13.45: Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelise merejulgeoleku koalitsiooni operatsioonil Sentinel” eelnõu (211 OE), kutsutud kaitseminister Jüri Luik;

sotsiaalkomisjoni videoistungil – 15 minutit pärast täiskogu istungi lõppu: tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (206 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (185 SE), kutsutud Siseministeeriumi esindaja;

väliskomisjonis – Eesti seisukohtadest 16. juunil toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaitseministrite videokohtumisel, kutsutud kaitseminister Jüri Luik; Eesti seisukohtadest 15. juunil toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu videokohtumisel, kutsutud välisminister Urmas Reinsalu; arengutest Venemaal ja Eesti-Vene kahepoolsetest suhetest, kutsutud Eesti Vabariigi suursaadik Vene Föderatsioonis Margus Laidre (J. Tõnissoni nõupidamisruum);

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu muutis välisteenistuse seadust

Valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (45 SE) muudetakse muu hulgas senine välisteenistujate palgasüsteem sarnaseks teiste ametnikega. Samuti muudetakse seniseid välislähetuse tasu maksmise ja pikaajalise välislähetusega seotud kulude hüvitamise põhimõtteid.

Veel muudetakse erialadiplomaatide ning koosseisuväliste haldusteenistujate välisesindusse lähetamise korda, jättes nende lähetamisega seotud otsustuspädevuse, sh ametikohale nimetamise, lähetajaministeeriumile. Samuti on muudatuste järel senisest suurem paindlikkus kohalikul tasandil küsimuste otsustamisel. Vähendatakse ka diplomaatilise passi väljastamisega seotud kulutusi ja toimingute tihedust.

Muudatused puudutavad kõiki välisesinduses töötavaid ametnikke ja nende pereliikmeid ehk ligikaudu 800 inimest ning ei vähenda pikaajalises välislähetuses oleva teenistuja kogusissetulekut. Eesmärgiks on, et välisteenistuse ühtlustamise ja lihtsustamise tulemusel ei halveneks teenistujate elustandard. Seaduse jõustumisel jälgib Riigikogu väliskomisjon, et rakendusaktid seatud eesmärki täidaksid.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 87 Riigikogu liiget.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu kiitis heaks Põllumajandus- ja Toiduameti moodustamise

Ametite ühendamine lähtub riigireformi üldisemast põhimõttest, milleks on vähendada samade tegevuste tegemist eri riigiametites, vähendada ametiasutuste arvu ning parandada avaliku teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust.

Ametite ühendamise järel jääb moodustatav Põllumajandus- ja Toiduamet täitma kõiki seniseid kahe ameti põhifunktsioone, mis eeldab muu hulgas vajadust säilitada praegune töötajaskond. Kahe ameti ümberkorraldamisega suureneb riskipõhise kontrolli suutlikkus, paraneb info haldamine kogu toidutootmiseahelas ning tõuseb ennetus- ja teavitustöö kvaliteet õigusrikkumiste vähendamiseks. Klientide suunal toimuv kommunikatsioon on terviklikum ja väheneb halduskoormus klientidele.

Valitsuse algatatud Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti Põllumajandus- ja Toiduametiks ümberkorraldamisega seonduvalt Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (164 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 89 saadikut.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Riigikogu infotunnis räägiti erakondade rahastamisest

Indrek Saar soovis peaminister Jüri Rataselt teada Keskerakonnale jaanuaris tehtud 50 000-eurose annetuse asjaolusid ning palus vastust, miks peaminister meelt muutis ja lasi annetuse tagasi kanda.

Peaminister ütles vastuses, et ei ole oma meelt muutnud. „Me olen oma sõnade juures ka täna. Kui selles annetuses minu teada oleks hetkel midagi kriminaalset, siis ma ei oleks teie ees peaministrina, ja mitte läbi umbusaldushääletuse, vaid oma isikliku tagasiastumisavalduse. Ma ei tea, et selles ülekandes on midagi kriminaalset. Minu teada ei ole,“ rääkis Ratas.

Peaminister lisas, et annetuses oli küsitavus seoses perekonnaseadusega ja õhus oli ka teisi küsimusi. „See oli see põhjus, miks, pidades nõu erakonnakaaslastega, oli minu otsus see tagasi kanda,“ ütles ta. Ratas selgitas veel, et erakonnal ei ole väga palju rohkem võimalik kontrollida annetuse tegijalt kui see, kas tegemist on maailmavaatelise annetusega, kas tegemist on annetaja isikliku rahaga ja miks on annetus tehtud.

Ratas möönis, et annetuse asjaolusid oleks tulnud erakonnal endal kontrollida juba varem. „Jah, see küsimine pidanuks olema jaanuaris, mitte maikuu lõpus. Otseselt seadus seda ei nõua, et tuleb nii kontrollida, aga ma olen nõus, et see oleks võinud olla palju varem. Need otsused, et seda teha tulevikus varem, seda teha tulevikus põhjalikumalt, oleme me erakonna juhatuses otsustanud ja need muudatused sisse viinud.“

Kaja Kallas küsis Rataselt erakondade rahastamise järelevalve komisjoni kohta ja ta soovis teada, kas Keskerakond on komisjoni kaotamise eelnõu taga.

Ratas selgitas, et ERJK eelnõu on saanud alguse Riigikogust ja mitte valitsusest. „Te teate väga hästi, et ERJK seaduseelnõul on kolme erakonna allkirjad – Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa Erakonna omad, kes on olnud selle algatajad,“ ütles peaminister. Ta lisas, et eelnõu eesmärk on tõsta rahastamise järelevalve kvaliteet kõrgemale tasemele.

Jevgeni Ossinovski päris justiitsminister Raivo Aegilt Justiitsministeeriumi seisukoha kohta erakondade rahastamise järelevalve komisjoni kaotamise asjus.

Aegi hinnangul oli ERJK töö lõpetamise plaani ja nende ülesannete Riigikontrollile andmise kavatsuse ajendiks komisjoni politiseeritus. „Me ju teame, et erakondade järelevalve komisjon koosneb parlamendierakondade nimetatud esindajatest ja ka tänases erastamise järelevalve komisjonis on poliitikutega väga tihedalt ja väga tugevalt seotud isikud, kes seda tööd seal teevad,“ sõnas justiitsminister vastuses.

Veel ütles Raivo Aeg, et väga selgelt tuleb analüüsida seda, kas Riigikontrollil on pädevust ja kas ta saaks teha järelevalvet ka selle rahastamise osa üle, mis ei toimu riigieelarvest.

Peaminister Ratas vastas ka Taavi Rõivase, Andres Suti, Jaak Juske ja Aivar Sõerdi küsimustele erakondade rahastamise kohta.

Justiitsminister Aeg vastas lisaks Toomas Kivimägi küsimusele moraali ja õiglustunde ning Helmen Küti küsimusele elatiste kohta.

Infotunni stenogramm.

Riigikogu videosalvestisi saab vaadata: https://www.youtube.com/riigikogu
NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Aadu Must: Balti Assamblee koostöö on praegu tähtsam kui kunagi varem

Kohtumisel esines ettekandega kolme Balti riigi parlamentide ja valitsuste vahelisest koostööst Eesti eesistumise ajal esines välisminister Urmas Reinsalu. Eesti on sellel aastal koordinaator nii Balti Assamblees kui Balti Ministrite Nõukogus. 

Aadu Must rõhutas, et koostöö 3B formaadis on praegu olulisem, kui kunagi varem, kuna kogu regioon seisab silmitsi COVID-19 pandeemiast tingitud kriisiga ja rakendab sellest väljumise meetmeid. „Presiidiumi liikmed esitasid minister Reinsalule küsimusi Rail Baltica, kriitiliste kaitsevahendite, meditsiinivarustuse ja sõjalised ühishangete kohta. Samuti oli juttu Balti regiooni võimekuse arendamine vähendamaks sõltuvust kaugetest turgudest ning COVID-19 kriisiga seonduvatel teemadel,“ rääkis Must.

Pärast ministriga kohtumist toimus BA presiidiumi istung, kus põhifookuses olid sügisel toimuvate Konsultatiivnõukogu ja Balti Assamblee 39. istungjärgu võimalikud stsenaariumid.

Pikemalt saab kohtumisest lugeda Balti Assamblee kodulehel:

https://baltasam.org/en/1770-baltic-assembly-and-baltic-council-of-ministers-committed-to-strengthen-baltic-partnership

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Sotsiaaldemokraatide ja Martin Helme kohtumine keskendub Eesti aianduse väljavaadetele

„Aiandus ja marjakasvatus on oluline võimalus nendele ettevõtjatele, kellel on vähe maad, aga palju töökust ja ettevõtlikkust. Sektori eripäraks on, et ettevalmistavad tööd kestavad siin kümme kuud ja kahel kuul on intensiivne koristusaeg, mis nõuab täiendavat tööjõudu. Soovime rahandusministriga arutada lahendusi, mis aitaksid maasikakasvatajatel ja teistel maaettevõtjatel konkurentsis püsida,“ ütles maaelukomisjoni liige Ivari Padar.

Padari sõnul on kokkusaamisel kavas keskenduda ka laiemalt Eesti tööjõupoliitikale ja maksupoliitikale ning põllumajanduse väljavaadetele.

Sotsiaaldemokraatide ja minister Helme kohtumine algab kell 10.

Täiendav info: Ivari Padar, 5131851

Riigikogu Toimetiste uue numbri põhiteemaks on Euroopa Liit

Milles lepitakse kokku Euroopa Liidu roheleppes, miks Brexitil õiget minekut ei ole ja mis on reaalajamajandus, arutlevad uut numbrit tutvustavas paneeldiskussioonis kliima- ja energiapoliitika eriesindaja Välisministeeriumis suursaadik Kaja Tael, Ühendkuningriigi EList väljaastumise koordinaator Välisministeeriumis Karin Rannu ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturu osakonna nõunik Christman Roos. Paneeli juhib RiTo peatoimetaja Tiina Kaalep.

RiTo numbri fookusosa avab diplomaat Matti Maasika essee „Ankur või kompass – Euroopa Liit kriisiolukorras“, kus ta analüüsib koroonakriisi moraalseid ja õiguslikke valikuid, mida lubavad kokkulepped, mis meid siia on toonud.

Fookusteemat jätkab Klen Jääratsi analüüs „Kõik ühe eest ja üks kõigi eest kakskümmend aastat hiljem“. Ta märgib, et Euroopa Liiduna sisenesime sellesse kriisi tugevamalt, sest meil on mitme eelmise kriisi kogemus ning seni katsetamata süsteemid on katsetatud ja remonditud. „Seega on esimene küsimus alati, kui tugevad, vastupidavad, kriisikindlad ja nõtked me tegelikult oleme ja mis tuleks ette võtta, et oleksime võimaluste piires tugevamad. Kas ressursside, kaupade, teenuste, kapitali, inimeste ja andmete asemel hakkavad kõige vabamalt liikuma vaid viirused ja tõved? Kas kõik lihtsad ja keerulised tööd tuleb nüüdsest ise ära teha ilma võõrale usaldamata ja on see üleüldse võimalik?“ arutleb oma artiklis Jäärats.

Kliimaküsimustel peatub RiTo uues numbris Kaja Tael, Brexitil Karin Rannu, põllumajandustoetustel Siim Tiidemann, reaalmajandusel Christman Roos, Eesti erakondade paiknemisel Euroopa poliitilises ruumis Martin Mölder, Euroopa kaitsekoostööl Viljar Veebel ja viimatistel Euroopa parlamendi valmistel Marion Reigo. Kokku võetakse ka aprillikuus toimunud RiTo parlamendipoliitikute vestlusring, mille teemaks oli Euroopa Liidu reaktsioon üleilmsele kriisile.

Lisaks Euroopa teemadele käsitleb uus RiTo ka õigusteooria seoseid Eesti seadusloome kvaliteediga, digitaalset Siiditeed Arktikas ning riigireformi hetkeseisu.

RiTo 41. numbri tekstid ja joonised on peatselt leitavad ajakirja veebilehel. Veebilehel on võimalik tutvuda ka kõigi varasemate numbritega.

Ajakirja on võimalik osta Eesti Rahvusraamatukogu 5. korruse infoletist ja Parlamendi poest Toompeal. Mahukat, enam kui 200-leheküljelist ja kaks korda aastas ilmuvat ajakirja võivad kõik huvilised tellida RiTo kodulehe vahendusel.

Järgmine RiTo number ilmub 2020. aasta detsembris.

Riigikogu toimetiste esitlusest toimub veebiülekanne.

Lisainfo:

Tiina Kaalep
Riigikogu Toimetised peatoimetaja
e-post tiina.kaalep@riigikogu.ee

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 11. maiks

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Teine lugemine – kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (125 SE) rakendatakse Eestis uut ELi otsekohalduvat määrust, mis asendab varem kehtinud määruse ja käsitleb teises liikmesriigis turustatavate kaupade nõuetekohasuse vastastikust tunnustamist. Määrus aitab elavdada kaubavahetust Euroopa ühtsel turul ning kiirendada ja tõhustada pädevate asutuste tööd kaupade hindamisel. Uue määruse rakendamine muudab Eesti ettevõtjatele oma toodete viimise EL-i turule lihtsamaks.

Vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaselt peavad EL-i liikmesriigid laskma vabalt oma turule teises liikmesriigis seal kehtivate reeglite kohaselt turule lastud toote ka siis, kui sihtriigis kehtestatud nõuded neile on erinevad. Eelnõuga sätestatakse pädevate asutuste õigus keelata toote Eestis turule laskmine või nõuda turult eemaldamist, järgides sealjuures otsekohalduvas määruses sätestatud menetlust. Määrusest tulenevalt peab pädev asutus selgelt turule pääsemise piiramist põhjendama, seda saab teha näiteks ülekaaluka avaliku huviga seotud põhjustel ning hinnata tuleb piirangute proportsionaalsust taotletava eesmärgiga.

Pädevateks asutusteks on tulenevalt valdkondi reguleerivatest õigusaktidest näiteks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet, Veeteede Amet, Põllumajandusamet, Keskkonnainspektsioon, Maanteeamet, Veterinaar- ja Toiduamet. Lisaks reguleerib seadus nende asutuste kohustust vahetada teavet teiste liikmesriikide pädevate asutustega.a

Valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (165 SE) viiakse meditsiiniseadme seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega.

Euroopa Liidus on senini meditsiiniseadmete valdkonda reguleerinud meditsiiniseadmete, aktiivsete siirdatavate meditsiiniseadmete ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete direktiivid. Nende asemel hakatakse edaspidi järk-järgult kohaldama kahte uut EL-i määrust, mille eesmärk on anda meditsiiniseadmetele kindlam, läbipaistvam, prognoositavam ja jätkusuutlikum õigusraamistik. See tagab parema seadmete ohutuse ja tervishoiu kõrge taseme ning toetab innovatsiooni. Määruste kohaldamisega seoses tuleb muuta meditsiiniseadme seadust ja sellega seonduvalt teisi seadusi.

Hädaolukorra seaduse muudatusega antakse Vabariigi Valitsusele võimalus anda hädaolukorra lahendamist juhtivale asutusele korraldusi, kui tegemist on hädaolukorraga, millel on oluline ühiskondlik või majanduslik mõju või kui selle mõju ulatub rohkem kui ühe kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumile.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muudatused on tingitud kiirest vajadusest anda Terviseametile pärast eriolukorda õigusselgus ja kindlus tekkivate olukordadega toimetulekuks. Muudatuste eesmärk on tagada tõhus ja efektiivne nakkushaiguse leviku tõkestamine, andes Terviseametile õiguse oma pädevustest ja volitustest lähtuvalt rakendada viiruse tõrjeks erinevaid nõudeid ja meetmeid.

Esimene lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja kunstiteoste tellimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (177 SE) muudab seaduse elektroonilist teabevahetust reguleerivaid sätteid. Muudatuse tulemusel vabaneb hankija elektroonilise teabevahetuse kohustusest sellistes riigihangetes, mille maksumus on väike, asjade ja teenuste puhul alla 30 000 euro ja ehitustööde puhul alla 60 000 euro.

Kehtiv seadus kohustab kõrge turvatasemega elektroonilist teabevahetust kasutama iga riigihanke puhul, sõltumata maksumusest. Muudatuse eesmärgiks on võimaldada väikese maksumusega riigihangetes lihtsamat elektroonilist teabevahetust (näiteks e-kirja teel), millega vähendatakse oluliselt hankijate töökoormust ning pakkujate halduskoormust. Raamlepingu alusel korraldatavates minikonkurssides ei kohalduks elektroonilise teabevahetuse kohustus, kui sõlmitava hankelepingu eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära ehk asjade ja teenuste puhul alla 30 000 euro. Nende riigihangete puhul, mille puhul seadus lihthanke piirmäära ette ei näe, kohalduks elektroonilise teabevahetuse kohustus alates riigihanke piirmäärast.

Kultuuriministeeriumi ettepanekul on pärast kooskõlastusringi lisatud kunstiteoste tellimise seaduse muudatus, millega tõstetakse piirmäära, alates millest tuleb seoses ehitustööde tellimisega läbi viia ka kunstiteoste tellimine. Praegune piirmäär on 450 000 eurot tõstetakse 750 000-le eurole. Lisaks antakse keskkonnaministrile volitus kehtestada kohustuslikud keskkonnahoidlikud kriteeriumid hangetes, millega ostetakse mööblit, puhastustooteid ja –teenuseid, kontori IT-seadmeid, koopia- ja joonestuspaberit.

Riigikogu liikmete esitatud arupärimistele vastab sotsiaalminister Tanel Kiik perearstiteenuse kättesaadavuse tagamise kohta (nr 20), hooldekodude kohatasu kohta (nr 30) ja põhjendamatult kõrgete ravimihindade kohta (nr 32).

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 13.30: Eesti seisukohtadest 13. mail toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite videokonverentsil, kutsutud maaeluminister Arvo Aller; uuendatud pikaajalise eelarveraamistiku ettepanekust ja kavandatavast Euroopa Liidu majanduse taaskäivitamise fondist, kutsutud Eesti alalise esinduse Euroopa Liidu juures suursaadik Rein Tammsaar; seisukoha andmine: Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) ennetava krediidiliini kasutusele võtmiseks COVID-19 pandeemia mõjude leevendamiseks: põhimõtteline finantsabi otsus, kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja;

keskkonnakomisjoni videoistungil – kell 11.10: kollektiivsest pöördumisest „Võimud otsustasid mürgitada kõik Kohtla-Järve linnaosad?“, kutsutud pöördumise algataja esindajad, Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko, Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L332);

kultuurikomisjoni videoistungil – kell 11.15: Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest nõukogu liikmete nimetamise otsuse eelnõu; koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (183 SE);

maaelukomisjoni videoistungil – kell 11.10: „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ eelnõu, kutsutud Maaeluministeeriumi, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Eesti Kalaliidu esindajad;

majanduskomisjoni videoistungil – kell 11.10: Maaelu Edendamise Sihtasutuse COVID-19 kriisimeetmetest, kutsutud maaeluminister Arvo Aller; arenguseire nõukojast;

põhiseaduskomisjoni videoistungil – kell 11.15: Riigikogu otsuse „Riigireformi elluviimisest“ eelnõu (181 OE), kutsutud riigihalduse minister Jaak Aab ja riigikontrolör Janar Holm; Riigikohtu otsusest, millega tunnistati kehtetuks  kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 18 lõike 1 punkti 6 lauseosa „või töötamisega sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel“, kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja;

rahanduskomisjoni videoistungil – Euroopa Liidu abipaketist ja Euroopa Liidu eelarveprotsessi hetkeseisust; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa stabiilsusmehhanismi kriisi ennetava krediidiliini kasutusele võtmiseks COVID-19 pandeemia mõjude leevendamiseks: põhimõtteline tugilaenu (finantsabi) otsus; perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse ja välissuhtlemisseaduse muutmise seaduse eelnõu (129 SE);

riigikaitsekomisjoni videoistungil – kaitsetööstuse arendamisest soomusvõime lahenduste leidmiseks, kutsutud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktor Kusti Salm ning ettevõtete Milworks ja Patria Land Oy esindajad; Kaitseväe korralduse seaduse, julgeolekuasutuste seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu (152 SE);

sotsiaalkomisjoni videoistungil – kell 11.10: meditsiiniseadme seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (165 SE); perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (185 SE), kutsutud rahvastikuminister Riina Solman; arvamuse andmine Riigikohtule haldusasja nr 3-18-1672 kohta;

väliskomisjonis – arengutest Hiinas, kutsutud Eesti suursaadik Hiina Rahvavabariigis Andres Unga; dokumendist „Eesti välispoliitika arengukava 2030“;

õiguskomisjoni videoistungil – Riigikogu otsuse „Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“ heakskiitmine“ eelnõu (52 OE), kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja; tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (elektrooniliste võimaluste laiendamine koosolekute korraldamisel ja otsuste vastuvõtmisel) eelnõu (180 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi esindajad;

korruptsioonivastase erikomisjoni videoistungil – kell 13.30: lobistide esindajatega toimunud kohtumisest ja lobivaldkonnast; huvide deklaratsioonide kontrollimisest ja ettepanekutest deklarantide ringi täiendamiseks;

riigieelarve kontrolli erikomisjoni videoistungil – kell 13.15: Riigikontrolli kontrolliaruandest, kutsutud Riigikontrolli esindajad;

eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni videoistungil – kell 13.30: ülikoolide ettepanekutest eesti keele õpetaja muukeelses koolis õpetajakoolituse korralduse kohta;

rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni videoistungil – kell 13.30: perepoliitika meetmetest, kutsutud rahvastikuminister Riina Solman.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee 
päringud press@riigikogu.ee