Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Valgevene demokraatia toetusrühma avaldus: tuleb lõpetada Lukašenka nuumamine

Sõnades ajab Eesti aatelist välispoliitikat. Teod näitavad aga sootuks midagi muud. Me kortsutame kulmu diktaatorite suunas, kuid arendame nendega mõlemale poolele kasulikku äri. See käib ennekõike Hiina, kuid ka väiksemate autoritaarsete režiimide kohta. Kuid isegi sellel taustal paistavad silma ärisuhted Valgevenega.

Lukašenka režiim vaenab omaenda IT-sektorit, kuid meelitab välismaist ennekõike madalate maksudega. Mitmed Eesti IT-sektori esindajad on selle söödu alla neelanud. Eriti skandaalne on aga olukord Valgevene transiidiga. Ehkki sõnades seisab Eesti valitsus karmide sanktsioonide eest, kasvas Valgevene transiit läbi Eesti 2021. aastal enam kui kaks korda. See avalik saladus tuli nüüd käsitlusele Financial Timesi veergudel (03.01.2022) ning ilmus ka Postimehes. FT artikkel lõpeb nii: Balti riigid „ei tohiks raisata oma väärtuslikku poliitilist kapitali ja Washingtonis kogutud usaldusväärsust mõnesaja miljoni euro nimel, mida nende ettevõtted igal aastal Valgevene suunal edasi tegutsedes teeniksid.“

Valgevene transiit on mitte üksnes häbiplekk Eesti riigi mainele, vaid ka julgeolekurisk. Leninile on omistatud ütlus, et hea marginaali korral müüb kapitalist maha ka nööri, millega ta üles puuakse. Majanduslikud ja muud pragmaatilised põhjused ei kaalu üle seda kahju, mille toob endaga kaasa Lukašenka nuumamine.

Lisainfo:
Mihhail Lotman
Valgevene poliitvangide ja demokraatia toetusrühma esimees
Telefon +372 6316498
E-post mihhail.lotman@riigikogu.ee

 

 

 

Riigikogu laiendas suurema hambaravihüvitise sihtrühma

Praegu saavad kõrgendatud piirmääras hüvitist (85 eurot aastas 15 protsendilise omaosalusega) üle 63-aastased isikud, töövõimetuspensionärid, vanaduspensionärid, osalise või puuduva töövõimega isikud, rasedad ja alla üheaastase lapse emad ning isikud, kellel on suurenenud vajadus hambaraviteenusele seoses tema haigusega või osutatud tervishoiuteenusega. Edaspidi on õigus kõrgendatud piirmääras hambaravihüvitist saada isikutel, kes on Töötukassas töötuna arvel, ja neil, kes on hambaravi saamise kuule eelneva kahe kalendrikuu jooksul saanud toimetulekutoetust.

Seaduse kavandatud jõustumisaeg on 2022. aasta 1. jaanuar.

Läbirääkimistel võtsid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimel sõna Heljo Pikhof, Keskerakonna fraktsiooni nimel Marika Tuus-Laul ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Peeter Ernits.

Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse (467 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 93 Riigikogu liiget, vastu oli üks saadik.

 

Riigikogu võttis vastu veel kümme seadust

Valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku, liiklusseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (457 SE) järgi saavad kohalikud omavalitsused koostöös riigiga paigaldada oma haldusterritooriumile automaatseid kiiruskaameraid ja nendega fikseeritud rikkumiste eest laekuvast trahvitulust poole oma eelarvesse.

Trahvitulust eraldatud rahaga saab kohalik omavalitsus katta näiteks automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemide soetamise ja haldamise kulud, soetada uusi seadmeid või kasutada trahviraha muul viisil kohaliku liiklusohutuse suurendamiseks.

Kohalike omavalitsuste teedele automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide paigaldamine ja kasutamine toimub edaspidi kolmepoolses koostöös. Kohalike omavalitsuste ülesanne on seadmed soetada ja neid hallata, Transpordiamet haldab automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu ja edastab andmed politsei infosüsteemi ning Politsei- ja Piirivalveameti ülesanne on ellu viia kirjalik hoiatamismenetlus.

Seadusega kehtestatakse nõuded ka automaatse liiklusjärelevalve süsteemi paigalduskoha osas. Automaatsele kiiruskaamerale sobiva koha leidmiseks peab kohalik omavalitsus pöörduma Politsei- ja Piirivalveameti ning Transpordiameti poole. Seaduses sätestatakse, et valitud koht peab olema liiklusohtlik ja seda pole võimalik teiste meetmetega ohutumaks muuta. Koha sobivuse otsustab Politsei- ja Piirivalveamet.

Samuti muudetakse seadusega maksimaalse hoiatustrahvi ehk automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga määratava trahvi määra 190 eurolt 300 eurole ja mõjutustrahvi maksimaalmäära 80 eurolt 100 eurole. Hoiatustrahvi määr on püsinud samal tasemel alates selle loomisest 12 aastat tagasi. Veel tehakse eelnõuga muudatus, et Maksu- ja Tolliamet saab mõjutustrahve sisse nõuda senisest kiiremini ja tõhusamalt tehes seda ilma kohtutäiturita.

Seadusega täpsustatakse, et trahviteade saadetakse väljastusteatega tähtkirjana kui elektrooniliselt saadetud trahviteate kättesaamist ei kinnitata 15 päeva jooksul alates selle saatmisest. Seni tuli tähtkiri saata, kui teatise saaja ei kinnitanud teate kättesaamist ega tasunud trahvi kolme päeva jooksul. Muudatus loob paindlikumad võimalused trahv tasuda või trahviteate kättesaamist kinnitada ning see edastada, kui rikkumist ei pannud toime auto omanik või vastutav kasutaja, ning jätab piisavalt aega trahviteate vaidlustamiseks.

Läbirääkimistel võttis Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna Marek Jürgenson.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 59 ja vastu 27 saadikut.

Valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (474 SE) muudetakse alaealisele lapsele elatise maksmise korda. Praegune miinimumelatise summa, milleks on pool kuupalga alammäärast, asendatakse õiglasemate ja paindlikumate elatise arvutamise alustega.

Seaduse järgi tuleb elatise summa kujunemisel arvesse võtta lapse reaalseid vajadusi, vanema võimalusi ja lapsega koos veedetava aja hulka, samuti tuleb arvestada, mitut last vanem üleval peab pidama ning kellele makstakse lapsetoetust ja lasterikka pere toetust.

Seaduse järgi on elatise määramise aluseks baassumma 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil ja millele lisandub igal aastal kolm protsenti eelmise aasta keskmisest brutopalgast. Elatise hulka arvatakse ka riiklik lapsetoetus ja lasterikka pere toetus, mille võrra väheneb kohustatud vanema maksekohustus. Kohtule jääb endiselt õigus vanemate sissetulekute erinevust ja lapse vajadusi arvestades elatist suurendada või vähendada.

Seaduses on toodud erand, et kaitseväeteenistuse ajal elatist maksta ei tule, kuna laps saab ajateenija või asendusteenistuja lapse toetust. Seadusega ei muudeta kehtivaid kohtuotsuseid ega kokkuleppeid, aga nähakse ette üleminekusäte, mille järgi külmutatakse poole töötasu alammääraga seotud elatised praegusel tasemel ja miinimumpalga tõustes need ei kasva.

Läbirääkimistel võtsid Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna Maria Jufereva-Skuratovski, Reformierakonna fraktsiooni nimel Vilja Toomast, Isamaa fraktsiooni nimel Tarmo Kruusimäe ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Indrek Saar.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 71 ja vastu viis saadikut.

Valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seadusega (autoriõiguse direktiivide ülevõtmine) (368 SE) võetakse üle kaks Euroopa Liidu 2019. aasta suvel jõustunud autoriõiguse direktiivi, mis olid osaks Euroopa Komisjoni poolt 2016. aasta septembris avaldatud nn autoriõiguse reformipaketist. Seadusemuudatustega tagatakse tarbijale parem juurdepääs autoriõigusega kaitstavale sisule, kaitstes samas ka autorite ja esitajate õigusi.

Muudatustega parandatakse autorite ja esitajate läbirääkimispositsiooni autorilepingute sõlmimisel, kohustades teist lepingupoolt andma neile vähemalt kord aastas infot õiguste kasutamise kohta.

Samuti antakse võimalus laiendatud kollektiivsete litsentsilepingute sõlmimiseks teoste kasutamisel, kui igalt üksikult õiguste omajalt loa saamine oleks kasutajale liigselt koormav, see puudutab näiteks televisiooni või raadioteenuste pakkumisi.

Muuhulgas kehtestatakse ka kohustused veebiplatvormidele (nt YouTube, Facebook), kelle peamine eesmärk on võimaldada teenuse kasutajatel laadida sisu üles ning pääseda ligi teostele, esitustele ja muule sisule, mis võivad olla kaitstud autoriõiguse või autoriõigusega kaasnevate õigustega (videoklipid kontsertidest, väljavõtted filmidest ja teleseriaalidest, muusikasalvestised jne).

Samuti täiendatakse vaba kasutuse juhtusid, mil kasutajatel on lubatud kasutada kaitstud teost või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti (nt esitust või fonogrammi) ilma õiguste omaja nõusolekuta ja tasu maksmata. Näiteks võimaldatakse teoste kasutamine ilma autori nõusolekuta ja autoritasu maksmata teksti- ja andmekaeve eesmärkidel nii ärilistel kui mitteärilistel eesmärkidel. Kehtiva õiguse järgi on see lubatud vaid mitteärilistel eesmärkidel. Lisaks luuakse kultuuripärandiga tegelevatele asutustele (raamatukogud, muuseumid, arhiivid) paremad võimalused kaubanduskäibest väljas olevate teoste kasutamiseks kultuuripärandi tutvustamisel.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 81 saadikut.

Valitsuse algatatud keskkonnaseire seaduse muutmise seadusega (440 SE) nähakse ette keskkonnaagentuuri (KAUR) keskkonnaandmete analüüsi ja prognoosi tasuliste teenuste osutamise õiguslikud alused. Muudatuse eesmärk on vähendada KAURi töökoormust ja klientide halduskoormust. Teenusest huvitatud ettevõtjatega saab sõlmida teenuse osutamise lepingud, mille alusel ettevõtja vabaneb sagedastest päringutest.

Seaduse kohaselt võib KAUR keskkonnaseire programmi väliselt osutada oma põhitegevusega seotud keskkonnaandmete analüüsi ja prognoosi tasulisi teenuseid. Sellised teenused on eriotstarbeline ilmaprognoos, prognoosmudelid, tasuline sünoptikute telefon, tuuleroosi koostamine, meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste andmete analüüs, hüdroloogilised insenertehnilised arvutused. Tasulisi teenuseid kasutavad kliendid, kes vajavad võrreldes tasuta avalikult saadavate teenustega spetsiifilisemaid andmeid tulenevalt oma personaalsetest vajadustest. Selliste andmete kogumine eeldab sageli mahukat analüüsi ning eraldi prognooside koostamist. Enim kasutavad tasulisi teenuseid meedia-, energeetika- ja ehitusettevõtted ning sadamad.

Sätestatakse ka tasuliste teenuste ülem- ja alammäärad teenuse liikide kaupa ning volitusnorm keskkonnaministrile kehtestada tasuliste teenuste täpsustatud loetelu ja tasu määrad.

Seletuskirjas märgitakse, et riiklikku keskkonnaseiret rahastatakse riigieelarvest, kuid ajalooliselt on olnud vajadus selliste tasuliste teenuste järele. Näiteks möödunud aastal esitasid 61 klienti KAURile 267 teenuse tellimust, mille omatulu maht oli umbes 140 000 eurot. Eestis puuduvad meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste teenuste teised pakkujad, kuna teenused on tihedalt seotud suurte andmemahtudega. Neid teenuseid vajavaid väikeseid sihtgruppe on teenindanud juba KAURi eelkäijad oma põhiülesannete kõrvalt.

Läbirääkimistel võttis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel sõna Peeter Ernits.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 86 saadikut.

Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (442 SE) sätestatakse alused, millest tulenevalt rahastataks Konkurentsiameti ülesandeid ka järelevalvetasudest.

Seaduse kohaselt võetakse järelevalvetasusid reguleeritavate hindadega monopoolsetelt ettevõtetelt. Järelevalvetasu lülitatakse lõpptarbijatele osutatavate teenuste hinda. Ettevõtetele ei lisandu täiendavat halduskoormust. Tasumäärad sätestatakse seaduses ja nende üle ei saa kaubelda. Nii tagatakse ameti sõltumatus.  Sarnane rahastusmudel on kasutusel Eestis Finantsinspektsiooni rahastamisel. Samuti kasutab seda enamik Euroopa riikide majandusregulaatoreid. Ameti teine tegevussuund – konkurentsijärelevalve – jääks jätkuvalt riigieelarvest rahastatavaks.

Peamise muudatusena kehtestatakse alused järelevalvetasude maksmisele. Lisaks muudetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadust, millest tulenevalt määratakse Konkurentsiameti kontrolli alla kõigi vee-ettevõtjate hinnaregulatsioon. Seadusega muudetakse ka elektrituruseadust, kaugkütteseadust, lennundusseadust, maagaasiseadust, postiseadust ja sadamaseadust. Eriseadustesse lisatakse viide, et Konkurentsiametile makstakse järelevalvetasu konkurentsiseaduses sätestatud alustel ja korras.

Järelevalvetasu maksmise kohustust ei kehtestata raudteesektoris tegutsevatele ettevõtjatele, kuna mõlema avaliku raudtee infrastruktuuri ettevõtja, AS Eesti Raudtee ja AS Edelaraudtee, tegevuskulusid rahastatakse riigieelarvest ja ka järelevalvetasu makstaks riigieelarvest, mitte tarbijate poolt nagu on Konkurentsiameti järelevalvetöö rahastamise põhimõte.

Läbirääkimistel võtsid Isamaa fraktsiooni nimel sõna Urmas Reinsalu, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel Mart Helme ja Reformierakonna fraktsiooni nimel Annely Akkermann.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 68 ja vastu 16 saadikut.

Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse ning töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seadusega (456 SE) pikendatakse järgmise aasta lõpuni haigushüvitiste maksmise korda, mille järgi saavad töötajad haigushüvitist alates teisest haigestumise päevast.

Seadus näeb ette jätkata kuni 2022. aasta lõpuni haigushüvitise maksmist alates teisest haiguspäevast tööandja poolt kuni viienda haiguspäevani ning Eesti Haigekassa poolt alates kuuendast haiguspäevast. Seega jätkub seaduse järgi kuni 2022. aasta lõpuni praegu kehtiv süsteem, mille kohaselt on esimene haiguspäev töötaja omavastutus, tööandjate vastutus haigushüvitiste tasumisel on teine kuni viies päev ning Eesti Haigekassa vastutus algab kuuendast haigestumise päevast.

Seletuskirjas märgitakse, et haiguspäevade varasem hüvitamine võimaldab inimestel juba esimeste haigussümptomite tekkimise korral koju jääda, ilma et nad kaotaksid seetõttu oluliselt oma sissetulekutes.

Muudatuste rakendamisel tekib 2022. aastal lisakulu 19 miljonit eurot, millest 12,4 miljonit eurot kaetakse riigieelarvest ja ülejäänu katab Eesti Haigekassa omavahenditest.

Seadus on kavandatud jõustama tähtajaliselt 2022. aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini.

Läbirääkimistel võtsid Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna Siret Kotka ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Riina Sikkut.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 88 saadikut.

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadusega (458 SE) võetakse üle ELi aktsiisiala direktiivid.

Aktsiisi maksmise üldist korraldust reguleerivast direktiivist tulenevad peamised muudatused on seotud ELi ülese elektroonilise saatelehe nõude kehtestamisega aktsiisikaubale. Seadusega nähakse ette, et aktsiisiga maksustatud kauba vedamisel teise liikmesriiki tuleb vormistada EMCSis elektrooniline saateleht.

EMCS on ELi ülene saatelehtede elektrooniline süsteem, mida kasutatakse aktsiisiga maksustamata kaupade saatelehe vormistamiseks veol liikmesriikide vahel. EL laiendab seda süsteemi ka saatelehe vormistamiseks aktsiisikaubale, mis on lähtekohas aktsiisiga maksustatud ja mida veetakse teise liikmesriiki. Täna kasutab Eesti ettevõtja riigisisest elektroonilist süsteemi SADHES, tulevikus tuleb hakata tegema saatelehe menetlust EMCSis.

Sujuvaks eksportimiseks saab lisaks ekspordi tolliprotseduurile kasutada edaspidi ka välistransiidiprotseduuri. Kehtiva õiguse kohaselt loetakse aktsiisikaup ekspordituks selle väljatoimetamise momendist ELi aktsiisiterritooriumilt. Muudatuse järgi saab kaupa lugeda ekspordituks ka välistransiidiprotseduuri rakendamise momendist, see tähendab juba enne seda, kui  kaup on füüsiliselt ELi aktsiisiterritooriumilt välja toimetatud. Selline muudatus võimaldab ettevõtjal kokku hoida ressurssi aktsiisitagatiste arvelt. Välistransiidiprotseduuri rakendamisel tagatakse maksud tollireeglite alusel, mis katavad ka aktsiisi.

Alkoholi spetsiifilisi küsimusi reguleeriva direktiivi muudatustest tulenevalt kaasajastatakse alkoholi kaubakoode, täpsustatakse aktsiisivabastuse põhimõtteid alkoholi kasutamisel tootmisseadmete puhastamiseks ning kehtestatakse põhimõtted, kuidas ettevõtja tõendab teise riigi ametiasutusele oma staatust väikeettevõtjana.

Seaduse rakendamise kulud on seotud peamiselt IT-arendustöödega, mis on umbes 200 000 eurot. IT-arenduse kulud kaetakse maksu- ja tolliameti 2022. aasta eelarvest ja iga-aastased hoolduskulud umbes 20 000 eurot taotletakse kuludele eelneva aasta riigi eelarvestrateegia raames.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 86 Riigikogu liiget ja vastu üks saadik.

Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadusega (468 SE) luuakse III sambasse uus tähtajalise pensioni maksmise lahendus – täiendav fondipension. Väljamakseid tehakse vabatahtlikest pensionifondidest ja kui isikul on osakuid erinevates pensionifondides, võetakse osakuid tagasi kõigis tema fondides.

Tegemist on II samba fondipensionile analoogse pensioni maksmise skeemiga. Pensionile jäädes määratakse tähtaeg ehk see, kui kaua soovitakse pensioni saada, ja pensioni maksmise sagedus. Seejärel hakkab pensionikeskus tegema pensionifondidest väljamakseid, jagades isikule kuuluva osakute arvu pensioni saamise perioodiga ja arvestades pensioni väljamaksmise sagedust. Arvesse võetakse kõik pensionifondid, mille osakuid pensionile läinud isikul on.

Seletuskirjas märgitakse, et Statistikaameti keskmiselt elada jäänud aastate alusel määratud või sellest pikema tähtajaga pensioni väljamaksete maksuvabastus jõustus juba 2021. aasta 1. jaanuaril. Seni on seda soodustust olnud võimalik kasutada vaid III samba kindlustuslepingute puhul, sest vastav toode väljamakseteks vabatahtlikest pensionifondidest puudus. Uuest aastast saavad III sambast pensionile jäävad inimesed nüüd muude pensioni saamise viiside kõrval valida ka tähtajalist pensioni vabatahtlikest pensionifondidest.

Seadusega tehakse muudatusi ka seoses II sambaga. Esimene muudatus puudutab II samba maksete tasumist olukorras, kus tööandjal on tekkinud maksuvõlad. Üldise ettemaksukonto arvestuse loogika kohaselt kasutakse tasutud summasid kohustuste täitmiseks nende tähtpäevade järgi. Maksukorralduse seaduses eraldatakse II samba maksed üldisest kohustuste täitmise järjekorrast, mis tagab maksete kiirema jõudmise II sambasse, kui tööandjal on varasemast üleval muid maksuvõlgu. Samal tähtpäeval tekkivate nõuete tasumise järjekorras on II samba makse küll juba ka kehtiva seaduse kohaselt esimesel kohal, kuid juhul, kui enne selle makse tähtpäeva on tööandjal varasema kuupäevaga kohustusi, täidetakse praegu esmalt need. Ühtlasi muudetakse seadusega ajatamist puudutavaid sätteid ja II samba makset ajatada ei lubata.

Teine II sambaga seonduv muudatus puudutab investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvaralt teenitud tulu maksustamise erandit, millesse on varasemalt jäänud lisamata viide II samba pensioni investeerimiskontole. II samba puhul maksustatakse väljamakse (va eluaegne või vähemalt keskmiselt elada jäänud aastatele jaotatud tähtajaline pension, mis on tulumaksuvabad), mistõttu ei peaks investeeringutelt teenitud tulu puhul ka siin toimuma vahepeal selle maksustamist. Seadusega tehakse vastav parandus tulumaksuseaduses.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 92 saadikut.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seadus (469 SE) näeb ette kehtestada pensioniealistele inimestele keskmise vanaduspensioni ulatuses tulumaksuvabastus.

Seadusega nähakse ette, et üldist maksuvaba tulu ei kohaldata edaspidi vanaduspensioniikka jõudnud inimestele. Selle asemel saavad nad vanaduspensioniealise maksuvaba tulu kuni keskmise vanaduspensioni ulatuses sõltumata vanaduspensioniealise tulu suurusest. Esmalt rakendab maksuvaba tulu Sotsiaalkindlustusamet, seejärel Pensionikeskus. Kui isiku pension ja kohustusliku kogumispensioni väljamaksed on vanaduspensioniealise maksuvabast tulust väiksemad, saab vanaduspensioniealise maksuvaba tulu jääki kasutada muu tulu, näiteks palga puhul. Selleks peab pensionär esitama avalduse tulumaksu kinnipidajale ehk isikule, kes teeb talle väljamakseid.

Vanaduspensioniealise maksuvaba tulu rakendamise õigus on kõikidel vanaduspensioniikka jõudnud inimestel sõltumata pensionäri staatusest ja pensioniliigist. Seega saavad vanaduspensioniealise maksuvaba tulu maha arvata ka inimesed, kes on oma pensioni edasi lükanud.

Kui isik jõuab vanaduspensioniikka maksustamisperioodi jooksul, saab ta õiguse kasutada vanaduspensioniealise maksuvaba tulu terve maksustamisperioodi eest ehk 12-kordset kuu määra nagu on ka üldise maksuvaba tulu korral.

Keskmise vanaduspensioni suurus tulumaksuseaduse tähenduses kehtestatakse maksustamisperioodiks vastava aasta riigieelarve seadusega. 2023. aastal on keskmine vanaduspension Rahandusministeeriumi suveprognoosi kohaselt arvestades 20 euro suuruse erakorralise pensionitõusuga 654 eurot.

Seadusega säilitatakse ka puuduva töövõimega isikutele mõeldud kohustusliku ja täiendava kogumispensioni väljamaksete tulumaksuvabastus, kui nad jõuavad vanaduspensioniikka. Selleks vabastatakse tulumaksust kohustusliku ja täiendava kogumispensioni väljamakseid, mida tehakse isikule, kellel oli puuduv töövõime vahetult enne vanaduspensioniikka jõudmist. Hetkel ei maksustata väljamakseid isikutele, kellel on tuvastatud puuduv töövõime. Kui need isikud jõuavad vanaduspensioniikka, ei määrata neile enam puuduvat töövõimet, mille tulemusena jäävad nad tulumaksuvabastusest ilma. Kavandatud muudatus tagab, et puuduva töövõimega isikutele mõeldud tulumaksuvabastus säilib ka siis, kui nad jõuavad vanaduspensioniikka.

Seadus on plaanitud jõustuma 2023. aasta 1. jaanuaril, puuduva töövõimega isikute tulumaksuvabastust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2021. aasta 1. jaanuarist.

Läbirääkimistel võtsid Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna Kersti Sarapuu, Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Riina Sikkut ja Reformierakonna fraktsiooni nimel Mart Võrklaev.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 91 saadikut.

Valitsuse algatatud 2022. aasta riigieelarve seaduse (464 SE) järgi on tuleva aasta riigieelarve tulude maht on 13,132 miljardit eurot, kulude maht 13,633 miljardit eurot ja investeeringute maht 724 miljonit eurot. Kulude maht ületab tulude mahtu, ent struktuurne positsioon on paranenud nii võrreldes eelmise aasta kui ka riigieelarve strateegiaga aastateks 2022–2025. Kaitsekulutused moodustavad SKP-st 2,3 protsenti ning teadus- ja arenduskulud ühe protsendi.

Regionaalsetele investeeringutele eraldatakse tuleva aasta riigieelarves 2,78 miljonit eurot. Kolmanda lugemise käigus lisati vahendid merendussektori konkurentsivõime tõstmiseks ja rahvusvahelise reisilaevanduse toetusmeetmega jätkamiseks.

Valitsus on seadnud tuleva aasta riigieelarves kolme peamise suuna järgimise: riigi igapäevased kulutused kontrolli alla, investeeringud inimestesse ning Eestile kiire ja jätkusuutliku arengu tagamine.

Järgmise aasta riigieelarvega soovitakse tagada Eesti ühiskonna ja majanduse väljatulek koroonakriisist ning majanduse tulevikukindlaks muutmine. Kriisist väljumise kõrval keskendutakse taas pikemaajalistele eesmärkidele, liikudes eelarve struktuurse tasakaalu suunas. Riigieelarve koostamisel lähtus valitsus oma prioriteetidest: kiire COVID-19 pandeemiast väljumine, inimeste vaimse ja füüsilise tervise toetamine, rahanduslik jätkusuutlikkus, haridus ja innovatsioon, rohemajandus, välispoliitiline aktiivsus, riigikaitse ja piirkondliku ebavõrdsuse vähendamine.

  1. aasta riigieelarve koostamisel lähtuti „Riigi eelarvestrateegiast 2022–2025“, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist, Euroopa semestri raames antud Euroopa Komisjoni soovitustest ja Rahandusministeeriumi suvisest majandusprognoosist.

Läbirääkimistel võtsid Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna Jaanus Karilaid, Isamaa fraktsiooni nimel Helir-Valdor Seeder, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Riina Sikkut, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Rene Kokk ja Reformierakonna fraktsiooni nimel Jürgen Ligi.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 59 ja vastu 37 saadikut.

 

Riigikogu võttis vastu 11 otsust Kaitseväe kasutamise kohta välismissioonidel

Valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ (444 OE) võimaldab panustada kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (inglise keeles Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisu.

Seletuskirjas märgitakse, et JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmesusega tahtekoalitsioon. JEF koondab sarnaselt mõtlevaid ja ühise ohutunnetusega riike, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse kogu sõjapidamise ja kriisihaldamise spektris alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. JEFi koosseisu määravad riigid alalises valmiduses olevad sõjalised võimed, mis moodustavad ühtselt juhitava erinevaid väeliike hõlmava ühendväe. JEF suudab tegutseda iseseisvalt või mõne muu suurema sõjalise üksuse koosseisus. JEFi kasutamine on paindlik – võimalikke operatsioone saavad algatada ja sellel osaleda kas kõik või vaid asjast huvitatud liikmesriigid. Liikmesriikide ühise otsuse alusel on JEFi fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas ja Atlandi ookeani põhjaosas, tugevdades seeläbi kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 71 Riigikogu liiget.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis“ (445 OE) võimaldab järgmisel aastal panustada kuni viie kaitseväelasega Euroopa Liidu väljaõppemissioonile EUTM Mozambique.

Seletuskirjas märgitakse, et Euroopa Liidu uuel sõjalisel missioonil EUTM Mozambique osalemine on Eestile oluline nii välis- kui kaitsepoliitiliselt. Eesti üks prioriteetidest on osaleda ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel ning arendada koostööd strateegiliste ELi lõunatiiva liitlastega. Missioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega ELi sõjalisse operatsiooni. Missiooni juhtriigiks on Portugal, kelle jaoks on Mosambiigis toimuv kõrge poliitilise nähtavusega ning üks käimasoleva ELi eesistumise prioriteetidest. Eestile on oluline Portugali osas üles näidata solidaarsust, kuna Portugal on panustanud Balti riikide julgeoleku toetamisse, panustades NATO Balti õhuturbe missiooni neli korda Leedust, Šiauliaist aastatel 2007, 2014, 2016 ja 2018 ning plaanib naasta septembris 2021. aastal ja võimalusel ka tulevikus. Portugali kui NATO liitlase toetus alliansi idatiiva julgeoleku tugevdamisel on Eestile ja Läänemere regioonile laiemalt oluline ka edaspidi.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 55 Riigikogu liiget ja vastu üks saadik.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve“ (446 OE) võimaldab panustada kuni kümne kaitseväelasega USA juhitavale rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile Inherent Resolve.

Operatsiooni eesmärk on ISILi vastane võitlus esmajoones Iraagis ja Süürias ning üks oluline ülesanne on ka Iraagi julgeolekujõudude koolitamine. Inherent Resolve keskendub pärast ISILi füüsilist lüüasaamist stabiliseerimise toetamisele Iraagis ja Süürias ning toetab Iraagi valitsust julgeolekuvallas. Iraagi julgeolekujõudude väljaõppe toetamisel tehakse tihedat koostööd NATOga ja Iraagi valitsusega. ISIL on koalitsiooni tegevuse tõttu oluliselt nõrgenenud ja ei kontrolli enam alasid Iraagis ega Süürias, kuid ISIL on endiselt suuteline korraldama rünnakuid nii piirkonnas kui üleilmselt.

Seletuskirjas märgitakse, et osalemine rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides kinnitab Eesti pühendumust panustada koormajagamisse rahu ja stabiilsuse saavutamiseks maailmas. USA juhitava tahtekoalitsiooni operatsioonil osalemine toetab ka väga head Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahelist liitlassuhet ning kaitse- ja julgeolekualast koostööd. Ühtlasi annab operatsioonil osalemine Kaitseväele olulise operatsioonialase väljundi, mis aitab suures pildis kaasa Kaitseväe terviklikule arengule.

Tulenevalt Iraagi väljaõppe vajadustest ning tingituna operatsiooni võimalikust rõhuasetuse kohandamise vajadusest, võimaldab eelnõus sätestatud kaitseväelaste piirarv (kümme) vajaduse tekkides Eestil operatsiooni täiendavalt ja paindlikult panustada. Eesti kaitseväelased ei osale sõjalistel operatsioonidel Süüria territooriumil.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 67 Riigikogu liiget.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ (447 OE) võimaldab panustada kuni viie kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonile Iraagis.

NATO mittelahinguline väljaõppe- ja nõustamismissioon NMI loodi Bagdadis oktoobris 2018. aastal. Missiooni tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu laiemalt, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid, et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISILi tagasipöördumise takistamises ning riigi stabiliseerimisel. Selle saavutamiseks nõustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure. NMI annab Iraagi julgeolekujõududele väljaõpet tihedas koostöös Iraagi valitsusega. NMI nõustab ja teostab väljaõpet, kuid ei osale koos Iraagi jõududega lahinguoperatsioonides.

Seletuskirjas märgitakse, et osalemine missioonil Iraagis annab Eestile võimaluse aidata aktiivselt kaasa alliansi lõunatiivalt lähtuvate ohtude maandamisel, panustada NATO kollektiivsesse julgeolekusse ning toetada liitlasi ja partnerriike terrorismivastases võitluses.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 63 Riigikogu liiget.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Irini“ (448 OE) võimaldab panustada kuni kuue kaitseväelasega operatsioonile EUNAVFOR Med/Irini.

Operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini esmane eesmärk on Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamise toetamine. See hõlmab ka rahvusvahelistes vetes Liibüa ranniku lähedal inspektsioonide läbiviimist laevadele, mida kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide transportimisel Liibüasse või Liibüast, lähtudes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist 2292 (2016). Lisaks sellele toetab missioon ka ÜRO meetmete rakendamist illegaalse naftaekspordi tõkestamiseks Liibüast, Liibüa mereväe ja piirivalve väljaõpet ja ülesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise võrgustike lõhkumist

Eesti panus operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini oli aastal 2021 kaks staabiohvitseri EUNAVFOR Med/Irini peakorteris Roomas. Arvestades EUNAVFOR Med/Irini olulisusega julgeolekualastele väljakutsetele vastamisel Euroopa Liidu lõunapiiride lähistel võimaldab otsuses sätestatud kaitseväelaste piiraarv (kuus) vajadusel operatsiooni täiendavalt panustada.

Läbirääkimistel võttis sõna Urmas Reinsalu (I).

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 66 Riigikogu liiget.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus“ (449 OE) võimaldab panustada kuni 280 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Organisatsiooni (NATO) valmidusüksuste koosseisu.

NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force − NRF) loomine otsustati Praha tippkohtumisel 2002. aastal. NRF on kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mistahes maailma punktis. NRFil on võtmeroll NATO lühikese etteteatamisajaga kollektiivkaitseoperatsioonide käivitamisel. NRF allub SACEURile (Supreme Allied Commander Europe). NRFi siirmise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu. NRFi täismehitatuse tagamine on otseselt Eesti riigi huvides, sest NRF tagab NATO pühendumuse heidutusele ja kollektiivkaitsele.

Lisaks sellele täidab Eesti oma liitlaskohustusi panustades ka NATO valmidusinitsiatiivi (NATO Readiness Initiative – NRI) alates 2021. aasta algusest. NRI lepiti kokku NATO tippkohtumisel Brüsselis 2018. aastal. Algatuse eesmärk on tõsta liitlaste vägede valmidust, et vajadusel olla valmis oma vägedega kiiresti reageerima, sh kollektiivkaitse olukordades. Need üksused on lisaks juba NRFis olevatele vägedele.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 60 Riigikogu liiget.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis“ (450 OE) võimaldab panustada kuni kümne kaitseväelasega Euroopa Liidu väljaõppemissioonile Malis ja kuni viie kaitseväelasega ÜRO rahutagamismissioonile Malis.

EUTM Mali eesmärk on toetada Mali relvajõudude sõjalise võime arendamist, et Mali oleks võimeline ise panustama riigi elanikkonna ja territooriumi kaitsmisesse, ning parandada julgeolekuolukorda Malis. Lisaks sellele toetatakse poliitilise stabiilsuse saavutamist ja Alžiiri rahuleppe rakendamist, tõhustamaks riigivõimu ja õigusriikluse taastamist üle Mali. EUTM Mali toetab Saheli piirkonda laiemalt läbi G5 Saheli ühendväe operatsioonialase võimekuse parandamise ja piirkondliku koostöö tihendamise, keskendudes esmajoones ühistele julgeolekuohtudele, eelkõige terrorismile ja inimkaubandusele.

EUTM Mali mandaat kehtib kuni 2024. aasta 18. maini ning operatsiooniala laiendati teistele Saheli riikidele ehk lisas Malile ka Burkina Fasole, Mauritaaniale, Nigerile ja Tšaadile. Lisaks Malile keskendutakse esmajoones Burkina Fasole ja Nigerile.

MINUSMA strateegiline eesmärk on toetada 2015. aastal sõlmitud Mali rahu- ja leppimisleppe rakendamist. Missiooni teine strateegiline eesmärk on Mali laiaulatusliku strateegia rakendamise hõlbustamine kaitsmaks tsiviilisikuid, vähendamaks kogukondadevahelist vägivalda ning taastamaks riigivõimu ja tagamaks peamiste avalike teenuste osutamist esmajoones Kesk-Malis. MINUSMA kohandab mandaadi elluviimisel oma tegevusi, arvestades piirkonnas toimuvaid arenguid ning tõhustades koordinatsiooni teiste piirkonnas tegutsevate rahvusvaheliste ja piirkondlike ühenduste ning G5 Saheliga.

Seletuskirjas märgitakse, et Mali väljakutseteks on stabiilsuse ja julgeoleku suurendamine kogu riigis ning Eesti aitab sellesse panustada läbi osalemise rahvusvahelises väljaõppealases koostöös. Läbi selle koostöö panustab Eesti Euroopat mõjutavate ohtude vastasesse ühisesse võitlusesse, kaasaarvatud terrorismivastasesse võitlusesse ja rändeprobleemide lahendamisse.

Läbirääkimistel võtsid sõna Leo Kunnas (EKRE) ja Peeter Ernits (EKRE).

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 46 ja vastu 16 Riigikogu liiget.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias“ (451 OE) võimaldab panustada kuni kuue kaitseväelasega ÜRO rahutagamismissioonile Lähis-Idas.

UNTSO on ÜRO esimene rahuvalvemissioon, mis on puhtalt vaatlusmissioon. UNTSO tegevuspiirkond on Lähis-Ida, täpsemalt Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon ja Süüria. Missiooni peakorter asub Jeruusalemmas. UNTSO sõjalised vaatlejad on tegutsenud piirkonnas läbi aastakümnete, olles vaenulike poolte vahel ning hoides sellega ära lokaalsete kokkupõrgete eskaleerumise suureks konfliktikoldeks Lähis-Idas.

Seletuskirjas märgitakse, et ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Osalemine ÜRO missioonidel on Eesti jaoks olnud oluline ning on olulisemgi nüüd, mil Eesti on olnud ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liige aastatel 2020–2021. Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.

Eesti sõjalised vaatlejad osalevad UNTSO missiooni koosseisus alates 1997. aastast. 2014. aastast suurendati Riigikogu otsusega Eesti panust missioonil kuni kuue kaitseväelaseni, kes täidavad staabiohvitseri ja sõjalise vaatleja ametikohti. Kuni kuue kaitseväelasega jätkatakse ka 2022. aastal.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 61 Riigikogu liiget.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa juhitud sõjalisel operatsioonil sihtüksuses Takuba Malis ja Nigeris (endise nimega „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis“)“ (452 OE) võimaldab panustada kuni 75 kaitseväelasega Prantsusmaa juhitud sõjalisse operatsiooni sihtüksuses Takuba Malis ja Nigeris.

Osalemine operatsioonil selle erioperatsioonide sihtüksuses Takuba aitab süvendada strateegilist suhet Eesti ja Prantsusmaa vahel, mis baseerub lisaks jagatud väärtusruumile ka ühisel arusaamal julgeolekukeskkonnast ning seda mõjutavatest ohtudest. Prantsusmaa osaleb aktiivselt NATO heidutushoiaku tugevdamisel Läänemere piirkonnas, panustades oma liitlasüksuste kohalviibimisega Balti riikide julgeolekusse. Prantsusmaa valitsusliikmed ja kõrged sõjaväelased on Eesti panust operatsiooni hinnanud väga kõrgelt ning tunnustanud operatsiooni raames tehtud Eesti kaitseväelaste tööd.

Lisaks sellele aitab osalemine operatsioonil ja selle erioperatsioonide sihtüksuses Takuba tagada stabiilsuse ja julgeolekuolukorra parandamist Malis ja Nigeris. Mali kaitseväelaste väljaõpetamisel toetab Eesti Mali armee võimete suurendamist, et Mali suudaks ise kindlustada oma julgeolekut, ka võidelda tõhusamalt relvastatud mässuliste ja terroristlike rühmituste vastu piirkonnas.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 44 ja vastu 17 Riigikogu liiget.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ (453 OE) võimaldab kasutada kuni 100 kaitseväelast riigikaitseseaduse § 34 lõike 4 alusel, mille kohaselt määrab Riigikogu oma otsusega igaks aastaks piirarvu kaitseväelastele, kes võivad osaleda NATO või selle liikmesriigi, ELi või ÜRO juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil, sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning otsustatakse riigikaitseseaduse alusel valitsuse korraldusega. Kaitseväe edasine kasutamine samal operatsioonil otsustakse üldkorras Riigikogu otsusega.

Konfliktid ja kriisid maailma eri regioonides võivad eskaleeruda ootamatult ja kiiresti ning vajaduse korral peab Eesti olema suuteline kiiresti ja paindlikult lähetama Kaitseväe üksusi kriisi- või konfliktipiirkonda, et panustada rahvusvahelise stabiilsuse tagamisse ja kaitsta niiviisi ka Eesti julgeolekuhuve. Käesoleva mandaadi andmine võimaldab Eestil võimalikult paindlikult reageerida kiiresti eskaleeruvale olukorrale, mis ei mahu muude riigikaitseseaduses sätestatud kiiret reageerimist võimaldavate erandite alla (nt NATO reageerimisjõudude koosseisus osalemine).

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 59 Riigikogu liiget.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis“ (454 OE) võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega ÜRO missioonile UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon).

ÜRO rahuvalvemissioonil on oluline stabiliseeriv roll Liibanonis ja kogu piirkonnas, mõjudes heidutavalt vägivalla levikule. Missiooni peamine ülesanne on jälgida olukorda piirkonnas, aidates kaasa vaenutegevuste tekkimise ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele, ning toetada Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel riigi lõunaosas. UNIFILi tegevuspiirkond paikneb Litani jõe ja Sinise joone (ÜRO poolt 7. juunil 2000 kinnitatud piirijoon Iisraeli ja Liibanoni vahel) vahelisel alal.

ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ja sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. Osalemine ÜRO missioonidel on Eesti jaoks olnud oluline ning on olulisemgi nüüd, mil Eesti on olnud ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liige aastatel 2020–2021. Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 57 Riigikogu liiget.

 

Teise lugemise läbis kaks eelnõu

Valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (378 SE) luuakse keskne planeeringute andmekogu. Eelnõu eesmärk on kaasajastada kogu planeerimismenetlust ja hoida kokku ressursse.

Keskse planeeringute andmekogu kaudu saab hoida ja avalikustada teavet kehtivate planeeringute, nende juurde kuuluvate lisade ning planeerimismenetluse käigus tehtud otsuste kohta.

Eelnõuga viiakse planeerimismenetluse normid kooskõlla haldusmenetluse seadusega, mille kohaselt on võimalik ka planeerimismenetluses dokumente kätte toimetada ja teateid saata elektrooniliselt. Praegu saadavad planeeringu koostamise korraldajad teateid ja dokumente planeerimismenetluses ainult posti teel tähitud kirjaga.

Samuti nähakse ette võimalus pidada avalikke arutelusid elektrooniliselt. Eelnõu kohaselt saab planeerimismenetluses kaasatud isikutele saata edaspidi teateid ka korteriühistute kaudu.

Eelnõule lisatud muudatustega jäetakse ära ettepanekute esitamise etapp riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta. Etapi ära jätmise tõttu ei vähene isikute ja asutuste võimalus planeeringu koostamisel osalemisel ja selles kaasarääkimisel, kuna need võimalused on tagatud läbi ettepanekute küsimisele eelneva avaliku väljapaneku ja arutelu ning sellele järgneva kooskõlastamise ja arvamuse esitamise etapi kaudu. Etapi ära jätmine aitab lühendada planeeringu koostamise protsessi umbes kahe kuu võrra.

Samuti reguleeritakse avalikku väljapanekut, mis toimub riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise etapis, pikendatakse avalikult kasutatavate rajatiste ehitamiseks või ehitamise rahastamiseks sõlmitavate halduslepingute aluseks oleva korra kehtestamise tähtaega ning muudetakse rakendussätteid.

Läbirääkimistel võtsid sõna Andres Metsoja (I) ja Heiki Hepner (I).

Valitsuse algatatud sadamaseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (425 SE) võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastav direktiiv, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi, millega tunnistatakse kehtetuks varasem vastav direktiiv.

Kasutusele võetakse mõiste „laevajäätmed“, mis hõlmab kõiki jäätmeid, sealhulgas lastijäätmeid, mis tekivad veesõiduki töö käigus või lastimis-, lossimis- ja koristustööde ajal. Muudetakse ka laevade kohustust laevajäätmetest teavitamisel ja laevajäätmete üle arvestuse pidamisel.

Laevajäätmete mõiste alla hõlmatakse kutselise kalapüügi käigus passiivselt püütud jäätmed, mis kalapüüdmise käigus nende püügivahendisse jäävad, näiteks mahajäetud kalapüügivahendid ja muu meres leiduv prügi. Nende üleandmise eest ei tohi võtta sadamas eraldi tasu, vaid neid saab üle anda sadamatasu hulka arvestatud laevajäätmete vastuvõtmise tasu arvelt. See muudatus peaks aitama vältida kutselisel kalapüügil püütud jäätmeid tagasi merre viskamist.

Läbirääkimistel võttis sõna Tarmo Kruusimäe (I).

 

Esimese lugemise läbis kaks eelnõu

Riigikogu liikmete Jaanus Karilaidi, Kersti Sarapuu, Viktor Vassiljevi, Peeter Rahneli, Mihhail Stalnuhhini, Dmitri Dmitrijevi, Maria Jufereva-Skuratovski, Marko Šorini, Enn Eesmaa, Aadu Musta, Kaido Höövelsoni, Tarmo Tamme, Jüri Ratase, Oudekki Loone, Siret Kotka, Erki Savisaare, Natalia Malleuse, Igor Kravtšenko, Imre Sooääre, Marek Jürgensoni, Mihhail Korbi, Martin Repinski, Marika Tuus-Lauli, Mailis Repsi, Martin Helme, Urmas Reitelmanni, Leo Kunnase, Uno Kaskpeiti, Merry Aarti, Peeter Ernitsa, Riho Breiveli, Kert Kingo, Kalle Grünthali, Jaak Valge, Paul Puustusmaa, Alar Lanemani, Helle-Moonika Helme, Rene Koka, Henn Põlluaasa, Mart Helme, Anti Poolametsa, Siim Pohlaku, Ruuben Kaalepi, Andrei Korobeiniku ja Raimond Kaljulaidi algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu Vabariigi Presidendi valimiskorra muutmiseks (462 SE) näeb ette seadustada Vabariigi Presidendi otsevalimine. Seletuskirjas rõhutatakse, et Vabariigi Presidendi valimine otse rahva poolt vastab ühiskonna ootustele ning annab rahvale täiendava võimaluse osaleda riigi jaoks oluliste otsuste langetamisel, lähendades sellega rahvast riigile.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jaanus Karilaid (K), Jaak Valge (EKRE), Lauri Läänemets (SDE), Toomas Kivimägi (RE) ja Helir-Valdor Seeder (I).

Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine) eelnõuga (441 SE) ajakohastatakse keskkonnateabe käitlemise korda riigi andmekogudes.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks keskkonnaregistri seadus. Uus kord vastab sellele, kuidas keskkonnateavet on tegelikult kogutud, sh eristab seni keskkonnaregistri alaminfosüsteemideks nimetatud infosüsteemid iseseisvate andmekogudena. Valdav osa keskkonnaregistri senistest nimistutest ja andmetest on praegu ja on ka eelnõus koondatud Eesti looduse infosüsteemi EELIS. Mitme seni ka keskkonnaregistri nimistuks loetud andmestiku suhtes on vahepealsel ajal loodud eraldi andmekogud või infotehnoloogiliselt sõltumatud infosüsteemid. Eelnõuga sätestatakse kohustus luua keskkonnateavet sisaldavatele andmekogudele juurdepääsuks ja liidestamiseks ühtne infotehnoloogiline pöördumispunkt (veebikeskkond) niivõrd, kuivõrd see on infotehnoloogiliselt võimalik ja majanduslikult otstarbekas.

Eelnõuga täiendatakse keskkonnaseadustiku üldosa seadust, atmosfääriõhu kaitse seadust, jäätmeseadust, tööstusheite seadust ja veeseadust sätetega asjakohase registreeringu taotlemise ja menetlemise ning registreerimistõendi andmise kohta keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS.

Metsaseaduse muudatustega seatakse juurdepääsupiirangud metsaregistrisse kantud erametsamaa sellistele andmetele, mis võimaldavad hinnata füüsilisest isikust metsaomaniku vara ja majandusseisu ning mida peetakse füüsiliste isikute puhul koos isiku tuvastamist võimaldavate andmetega isikuandmeteks. Samuti täiendatakse metsaseadust riikliku metsade statistilise valikmeetodiga inventeerimise (SMI) regulatsiooniga.

Läbirääkimistel võttis sõna Heiki Hepner (I).

 

Istung lõppes kell 21.15.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Suureneb kõrgendatud piirmääras hambaravi hüvitist saavate isikute ring

“Eesti inimeste hambaravi vajadus on suurem kui patsientide rahalised võimalused. Praegu astume selle mure leevendamiseks sammukese edasi, et aidata just kõige raskemas seisus inimesi,” ütleb sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus-Laul. “2009. aasta majanduskriisi ajal kärbiti väga paljude muude asjade hulgas ära ka siis veel 300-kroonine hambahüvitis. Tänane otsus on oluline samm edasi, et inimesi arsti juurde tuua. Hüvitis võimaldab käia vähemalt hammaste profülaktilisel läbivaatusel ja parandada väikese augukese.“

Eelnõu kohaselt laieneb registreeritud töötutele ja toimetulekutoetust saavatele inimestele järgmisest aastast 85-eurone hambaravihüvitis 15-protsendilise omaosalusega. Vanadus- ja töövõimetuspensionärid, osalise või puuduva töövõimega inimesed ning samuti rasedad ja alla aasta vanuse lapse emad said hüvitist juba varem.

“Lisaraha eraldamine tähendab tegelikult kokkuhoidu, sest niiviisi on võimalik suurematele probleemidele varem jaole saada või neid ennetada,” lausus Keskerakonna fraktsiooni kuuluv Marika Tuus-Laul. „Aga kui hambaravihüvitist näiteks kahekordistada või pikendada seda perioodi, mil seda makstakse, siis selle kulu oleks ligi 15 miljonit eurot. Olen seisukohal, et seda tuleb veel lähiajal teha ja lahendamist vajab probleem, et osades ravikabinettides ei saa hüvitist ikka veel kasutada.“

Edaspidi on kõrgendatud piirmääras hambaravihüvitist õigus saada isikutel, kes on töötukassas töötuna arvel ja neil, kes on hambaravi saamise kuule eelneva kahe kalendrikuu jooksul saanud toimetulekutoetust. Ravikindlustusega inimesed saavad täna aastas 40 eurot hüvitist, kõrgemat 85-eurost hüvitist saavad näiteks eakad ja rasedad. Alla 19-aastastele on hambaravi tasuta.

Riigikogu kiitis heaks 2022. aasta riigieelarve

Valitsuse algatatud 2022. aasta riigieelarve seaduse (464 SE) kohaselt on tuleva aasta riigieelarve tulude maht 13,132 miljardit eurot, kulude maht 13,633 miljardit eurot ja investeeringute maht 724 miljonit eurot. Kulude maht ületab tulude mahtu, ent struktuurne positsioon on paranenud nii võrreldes eelmise aasta kui ka riigieelarve strateegiaga aastateks 2022-2025. Kaitsekulutused moodustavad SKP-st 2,3 protsenti ning teadus- ja arenduskulud ühe protsendi.

Regionaalsetele investeeringutele eraldatakse tuleva aasta riigieelarves 2,78 miljonit eurot. Kolmanda lugemise käigus lisati vahendid merendussektori konkurentsivõime tõstmiseks ja rahvusvahelise reisilaevanduse toetusmeetmega jätkamiseks.

Valitsus on seadnud tuleva aasta riigieelarves kolme peamise suuna järgimise: riigi igapäevased kulutused kontrolli alla, investeeringud inimestesse ning Eestile kiire ja jätkusuutliku arengu tagamine.

Järgmise aasta riigieelarvega soovitakse tagada Eesti ühiskonna ja majanduse väljatulek koroonakriisist ning majanduse tulevikukindlaks muutmine. Kriisist väljumise kõrval keskendutakse taas pikemaajalistele eesmärkidele, liikudes eelarve struktuurse tasakaalu suunas. Riigieelarve koostamisel lähtus valitsus oma prioriteetidest: kiire COVID-19 pandeemiast väljumine,  inimeste vaimse ja füüsilise tervise toetamine, rahanduslik jätkusuutlikkus, haridus ja innovatsioon, rohemajandus, välispoliitiline aktiivsus, riigikaitse ja piirkondliku ebavõrdsuse vähendamine.

2022. aasta riigieelarve koostamisel lähtuti „Riigi eelarvestrateegiast 2022–2025“, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist, Euroopa semestri raames antud Euroopa Komisjoni soovitustest ja Rahandusministeeriumi suvisest majandusprognoosist.

Teine lugemine

Riigikogu lõpetas 17. novembril valitsuse algatatud 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (464 SE) teise lugemise ja määras muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kolmandaks lugemiseks 22. novembri.

Rahanduskomisjon koostas teise lugemise käigus ühe mitmest osast koosneva muudatusettepaneku, milles on ministeeriumide valitsemisalade sisesed ja vahelised täpsustused. Komisjon toetas ka ettepanekut, millega eraldati 2 miljonit eurot laevaperede töötasu toetusmeetmeks, et ära hoida suurema koondamislaine meretöölepinguga töötajate hulgas ja aidata tagada ka kaubavahetust, lisaks turismile Ülejäänud Riigikogu fraktsioonidelt ja liikmetelt laekunud muudatusettepanekud jättis komisjon arvestamata. Nende ettepanekute üle otsustamisel ei olnud pakutud katteallikad vastuvõetavad, sest need oleksid muutnud eelarves taotletud eesmärkide saavutamist. Kokku oli muudatusettepanekuid 46.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jaanus Karilaid (K), Aivar Sõerd (RE), Urmas Reinsalu (I), Heiki Hepner (I), Tarmo Kruusimäe (I), Helir-Valdor Seeder (I), Peeter Ernits (EKRE), Viktoria Ladõnskaja-Kubits (I), Rene Kokk (EKRE), Priit Sibul (I), Riina Sikkut (SDE), Eduard Odinets (SDE), Helmen Kütt (SDE), Hele Everaus (RE), Leo Kunnas (EKRE), Mihhail Lotman (I), Margit Sutrop (RE), Andres Metsoja (I), Aivar Kokk (I), Mart Helme (EKRE) ja Kalvi Kõva (SDE).

Esimene lugemine

2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu esimene lugemine toimus 20. oktoobril. Eelnõu tutvustanud Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles, et kõikidele koroonakriisi vintsutustele vaatamata on Eesti ennast kiiresti kogunud majanduslikus mõttes, ja pärast sügavat kukkumist 2020. aastal on majandus taastumas.

Rahandusministri sõnul leevendab järgmise aasta riigieelarve eelnõu ikka veel tunda andvat kriisivalu. „Aga ennekõike on 2022. aasta riigieelarve keskmes Eesti pikaajalised huvid. Meid ümbritsevas majanduskeskkonnas on määramatust jätkuvalt palju. Kasvuprognoosid lähtuvad eelkõige eeldustest, et vaktsineerimine saab kännu tagant lahti ja et inimesi ja majandust ahistavaid lauspiiranguid rohkem taluda ei tule,“ ütles Pentus-Rosimannus.

Ta võrdles majanduskasvu erinevates riikides ja selgitas, et Euroopa Liidu üks kõige kiiremini taastunud majandusi on just Eestis. „Selle aasta teises kvartalis ületas meie SKP kriisieelset taset juba 6,7 protsendiga.“

Rahandusminister selgitas, et palgakasv aeglustus oluliselt eelmise aasta eriolukorra ajal, aga praegu on sissetulekud taas väga jõudsalt kasvamas. Erasektor veab palgakasvu ja see palgakasv jõuab sel aastal 7 protsendini ja püsib igal järgmisel neljal aastal üle 5 protsendi aastas. Sotsiaalmaksu parem tasumine kasvatab järgmisel aastal ka keskmist vanaduspensioni ligi 8 protsenti, nii jõuab pension uuel aastal 590 euroni.

Rahandusministeerium prognoosib Eesti sisemajanduse kogutoodangu kasvuks 2022. aastal 4 protsenti. Majanduse kogumaht jõuab järgmisel aastal 32,4 miljardi euroni. „Inimeste sissetulekud kasvavad, maksulaekumised paranevad, kõige tundlikumad ja tuleviku jaoks olulised valdkonnad saavad tubli tuge. Paraneb ka riigi rahanduslik seis. Kulude kasv on kontrolli all, puudujääk väheneb ja me liigume selle poole, et tulud ja kulud saaksid tasakaalu,“ ütles minister.

„Eesti pikaajaliseks huviks on, et keskmine sissetulek, keskmine palk tõuseks meil Euroopa Liidu tippu ja keskmine pension moodustaks ühel hetkel vähemalt 40 protsenti keskmisest palgast. Järgmisel aastal tõusevad õpetajate palgad 7,3 protsenti, tõusevad arstide-õdede palgad 8 protsenti, kõrgharidusega kultuuritöötajate palga alammäär 7,5 protsenti, päästjate palga alammäär 12 protsenti, eesliinil töötavate politseinike palga alammäär 5 protsenti, ja nagu öeldud, pensionieas olevate inimeste jaoks pensionid tõusevad ligi 8 protsenti,“ selgitas Pentus-Rosimannus.

Eesti pikaajaliseks huviks on olla ka rahvusvahelises majanduskonkurentsis võitjate hulgas, olla rahvusvahelises tööjaotuses kõrget väärtust loov osaline. Maailma majanduses toimub roheline ja digitaalne tehnoloogiarevolutsioon. „Meie inimeste kindlama tuleviku pärast investeerime me järgmisel aastal uue perioodi eurotoetustest rohe- ja digipöördesse 190 miljonit eurot. Aga ühest aastast kaugemale vaadates, lähiaastatel saab euroraha toel rohe- ja digipööre Eestis rahastatud 2,2 miljardi euroga. Ma kasutan võimalust, et tänada eelmist valitsust, kes selle kavaga algust tegi,“ ütles minister.

„Kulude kontrolli all hoidmine nõuab igal juhul poliitikutelt valikuid ja nõuab ka pingutust. Kasvava majanduse tingimustes, muide, eriti.  2022. aasta eelarvet kokku pannes oleme valitsuskabinetiga seda silmas pidanud. Riigieelarve tulud kasvavad järgmisel aastal 17 protsenti, kulud kasvavad järgmisel aastal 3 protsenti. Veel aasta tagasi 2022. aastaks kavandatud 4,9 protsendilisest struktuursest puudujäägist jõuame järgmise aasta eelarvega 2,6 protsendilisse defitsiiti. See on 739 miljonit parem positsioon,“ ütles rahandusminister.  Tema sõnul on minna veel tükk maad, enne kui jälle tulud ja kulud Eestis klappima saame. „Aga pika sammu Eesti pikaajalistes huvides oleva heas vormis riigirahanduse poole liigume teie abiga siiski.“

„Eesti lühiajaliseks mureks, nagu kogu maailmas praegu, on tervisekriis. Kriisiga toimetulekuks ja kriisi tekitatud kahjude tervendamiseks panustame järgmisel aastal otseselt üle 150 miljoni euro. See raha läheb muu hulgas viiruse tõttu koolide kinni-lahti käimisest põhjustatud õpilünkade parandamiseks – 12 miljonit eurot; läheb vaktsineerimise korraldamiseks – üle 38 miljoni euro; läheb testimiseks – üle 19 miljoni euro. Ja esmakordselt suuname riigieelarvest 3 miljonit eurot ka selleks, et süsteemselt vaimse tervise teemadele tähelepanu pöörata,“ selgitas rahandusminister.

Rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar andis ülevaate komisjonis ministritega toimunud sisulistest arueludest valdkondade kaupa. Lisaks sellele osales komisjoni istungil eelarvenõukogu esimees Raul Eamets, kes tutvustas eelarvenõukogu arvamust majandusprognoosi kohta, mis on ühtlasi ka eelarve aluseks.

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad Kersti Sarapuu (K), Riina Sikkut (SDE), Mart Helme (EKRE), Mart Võrklaev (RE) ja Aivar Kokk (I), kes esitasid oma seisukohad ja hinnangud järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõu kohta.

Peaministri poliitiline avaldus riigieelarve üleandmisel

Peaminister Kaja Kallas ütles, et on üleantud riigieelarve üle uhke, sest see on heade uudiste eelarve, mis aitab hoida Eesti inimesi ning toetada Eesti majanduse jätkuvat arengut. „See hooliv ja vastutustundlik riigieelarve on saanud teoks suuresti tänu sellele, et meie majandus on kriisist tempokalt taastunud.“

Peaminister tõi välja riigieelarvel kolm peamist suunda – riigi igapäevased kulutused kontrolli alla, investeeringud inimestesse ja Eestile kiire ja jätkusuutliku arengu tagamine.

Kallas rääkis, et valitsus hakkab esitatud eelarvega parandama ka viimastel aastatel riigi rahakotti uuristatud auku ja soovib juba järgmisel aastal jõuda väiksema kui 3-protsendilise defitsiidini. Eelarve järgi püsib riigi võlakoormus järgmisel aastal 20 protsendi piires SKTst, ulatudes 6,4 miljardi euroni ja aastaks 2025 7,8 miljardi euroni.

Palgatõusudeks kavandatud vahenditest tõi peaminister esile õpetajad, tervishoiutöötajad, politseinikud, päästjad, kultuuritöötajad. Õpetajate palga alammäär tõuseb üle 7 protsendi, sama palju tõuseb ka kultuuritöötajate palk. Politseiametniku miinimumpalk tõuseb pea 5 protsenti ja päästja miinimumpalk ligi 12 protsenti. Keskmine pension kasvab seitse protsenti.

Arstide ning õdede miinimumtunnitasu tõus on üle seitsme protsendi ning hooldustöötajatel kümme protsenti. Riigi rahastatud hoolekandeteenuste osutajate palgad tõusevad õendustöötajatega samale tasemele.

Kallase sõnul on pandeemial olnud ka nähtamatud ohvrid ning seetõttu toetatakse eelarvest vaimset tervist ja rahastatakse tegevusi, mis aitavad tasandada laste õpilünki. Lisaks luuakse perelepituse süsteemi.

Kohalike omavalitsuste tulubaas kasvab täna Riigikogule üleantud Riigieelarve eelnõu järgi üle 100 miljoni euro, millele lisandub lastele huvihariduse pakkumisel üle 10 miljoni euro.

Peaminister kinnitas, et kaitsekulude eelarve püsib vähemalt kahel protsendil SKTst. Järgmisel aastal suunatakse riigikaitsesse võrreldes tänavusega 103 miljonit eurot rohkem, kokku ligi 750 miljonit eurot, mis moodustab üle 2,3 protsendi SKTst.

Eelarvest saab veel lisaraha eestikeelne haridus. Kaheksa miljonit eurot on mõeldud eestikeelse haridussüsteemi arendamiseks ja muu emakeelega laste rühmadesse lasteaedades ja üldhariduskoolides rahastuse eestikeelse lisaõpetaja kaasamiseks.

Digiriigi arenguks ja küberturvalisuse tagamiseks eraldatakse 30 miljonit eurot. Teadus- ja arendustegevuse rahastamist suurendatakse 29,5 miljoni euro võrra, kokku ligikaudu 300 miljoni euroni.

Valitsusjuht märkis, et järgmisel aastal jäävad ära kõik varasemalt planeeritud aktsiistõusud. „Me ei tõsta aktsiise, sest me ei taha veelgi kiirendada hinnatõusu. Samuti on meil plaanis lisada eelarvele kõrge elektrihinna kompenseerimist võimaldavad meetmed,“ kõneles Kallas. „Kui elektrihind püsib pikalt ebamõistlikult kõrgel tasemel, siis me aitame selle mõju meie inimestele ja ettevõtjatele vähendada. Inimesed ei peaks tundma teadmatust ja ärevust energiaturgude hinnašokkide ees.“

Kallas lisas veel, et 2022. aasta eelarve panustab ka strateegias toodud kaugematesse sihtidesse ja sellesse, et Eesti inimesed ja riik oleksid hästi hoitud kohe praegu. Ta märkis, et järgmisel nädalal kinnitab Euroopa Komisjon Eesti taastekava, mis toob investeeringud avaliku sektori rohe- ja digivaldkonna projektidesse.

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad

Helir-Valdor Seeder (I) kritiseeris, et järgmise aasta eelarve eelnõus pole Eesti majandust puudutava elektrienergia järsu hinnatõusu leevendamiseks meetmeid. Ta tõi välja, et lahendamata on jäetud hübriidsõda ja ebaseaduslikku piiri ületamist puudutavad probleemid ning ei ole oluliseks peetud kiirendatud korras piiritõkete väljaehitamist. Avalikus sektoris töötavate inimeste palkade tõusus pidas Seeder ebapiisavaks, sest see ei kata ära inflatsiooni.

Seeder pidas pensionäride nörritamiseks, et erakorraline pensionitõus ja pensionide tulumaksuvabastus tuleb alles 1. jaanuaril 2023. Seeder rõhutas, et pensionireform on juba alanud, inimestele on raha välja makstud ja sealt pealt laekuvad tulud riigieelarvesse juba sellel aastal ja seetõttu tuleks erakorraline pensionitõus ellu viia 1. jaanuarist 2022.

Ka Martin Helme (EKRE) küsis oma sõnavõtus, miks ei toimu pensionitõus juba järgmisel aastal ja meenutas, et teise pensionisamba reformi üks eesmärke oli teha võimalikuks täna makstavat sotsiaalmaksu maksta välja täna pensioni saavatele inimestele.

Lisaks tõi Helme välja, et 2022. aasta eelarve 600 miljoni euroga miinuses. Eelarve eelnõus kavandatud kärbetest suurem osa on tema sõnul petukaup ehk virtuaalne, kus ühe käega võetakse ühelt ministeeriumi eelarve realt üks summa ära ja teise käega antakse teisele eelarve reale sama summa või veel suurem summa tagasi.

Indrek Saare (SDE) sõnul käib tuleva aasta riigieelarve ümber silmamoondus. Tema sõnul kõlab ühelt poolt rahandusministri suust kärperetoorika ning manitsused kokkuhoiule, teisalt jagatakse siin-seal miljoneid juurde, kuigi nende miljonite katteallikad on teadmata.

Saar leidis, et tänu hoogsale majanduskasvule on Eesti riigieelarve puudujääk tuleval aasta vähenemas 400 miljoni euro võrra, aga ometi on jätkuvalt plaanis jätta jõusse kevadel plaanitud 50 miljoni euro kärbe. Laste huvihariduse võimalused Saare sõnul mitte ei avardu, vaid vähenevad, sest eelarverealt kaob siiski 4 miljonit eurot, kevadel kavandatud 7 miljoni euro asemel. Õpetajate lubatud palgatõusus pidas Saar ilmselgelt liiga väheseks olukorras, kus Eestis on palgaralli ja samas ajaperioodis, tõuseb keskmine palk kaks korda enam.

Mart Võrklaev (RE) tõi välja omapoolsed rõhuasetused. Selle eest, et riigieelarve tulusid on meil 13,1 miljardit ja kulusid 13,6 miljardit eurot, peab tema sõnul tänama eeskätt Eesti inimesi ja ettevõtjaid, kes on majanduse taas hooga käima tõmmanud. Ta lisas, et oma osa on ka valitsuse otsustel, kellega seati eesmärgiks tühje kärpeid eelarvesse mitte jätta.

Võrklaev rõhutas ka jõupingutusi, mida valitsus on teinud, et kriisi eesliinil töötavad meditsiinitöötajad, politseinikud ja õpetajad, aga ka teised riigiteenistujad saaksid oma tänuväärse töö eest väärikat palka. Samuti märkis ta riigikaitsekulusid, Eesti välispiiri väljaehitamist, eestikeelsele haridusele üleminekut. Võrklaev osundas, et valitsus võttis vastu põhimõttelise otsuse ning riigi jaoks teise samba lõhkumisest vabanevat raha pensionisüsteemist välja ei viida.

Erki Savisaar (K) ei nõustunud oma sõnavõtus opositsiooni kriitikaga. Eelarve prioriteedina nimetas ta pensionitõusu. Savisaar rääkis, et järgmisel aastal saavad pensionärid arvestada keskmiselt 342 euro suuruse lisarahaga, kaks-kolm korda suuremat lisa on tema sõnul oodata ka 2023. aastal. Üksi elava pensionäri toetus tõuseb aga järgneval aastal 115-lt eurolt 200-ni.

Savisaar tõi eelarve eelnõust esile transpordiga seotud kulutused. Ühistranspordi toetuseks läheb tema sõnul järgneva nelja aasta jooksul kokku üle 400 miljoni euro. Rahastatakse ka mitmeid regionaalseid planeeringuid, millest ta mainis Suure Väina püsiühendust, Tallinna ringraudteed, Harju maakonna maavarade teemaplaneeringut. Samuti jätkuvad teeehitus- ja hooldustööd, millest ta nimetas Võõbu-Mäo teelõigu neljarealiseks ehitamist, Kose-Mäo, Tartus Riia maantee eritasandilise ristmiku rajamise jätkumist ja uue neljarealise maantee ehitustöid Pärnu-Uulu teelõigul. Oodata on ka olemasoleva raudtee elektrifitseerimist ja kuue täiendava elektrirongi valmimist ning Rail Balticu projekteerimis- ja ehitustegevuse jätkumist.

Jürgen Ligi: riigieelarve tervis läks paremaks

“Tõesti hea saavutus on struktuurse puudujäägi vähendamine pea poole võrra,” ütles Reformierakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Ligi. Tema sõnul prognoositi 2020 kevadel 2022. aasta eelarve struktuurset defitsiiti 4.9 protsendiliseks, täna Riigikogus vastu võetud eelarve struktuurne puudujääk on aga vaid 2.6%.

“Strateegilistest numbritest suudeti siiski tõsta näiteks õpetajate palka ja kaitsekulu protsenti, võetakse ette hariduse eestikeelseks muutmine. Olud sunnivad eelarvel endiselt tegelema  pandeemiakulude, vaktsineerimine ning energiahinda tõusu mõjude leevendamisega,” märkis Ligi.

Ligi sõnul lähtus valitsus riigieelarve koostamisel oma prioriteetidest: kiire COVID-19 pandeemiast väljumine,  inimeste vaimse ja füüsilise tervise toetamine, rahanduslik jätkusuutlikkus, haridus ja innovatsioon, rohemajandus, välispoliitiline aktiivsus, riigikaitse ja piirkondliku ebavõrdsuse vähendamine.

Riigikogu võttis riigieelarve kolmandal lugemisel vastu 59 poolthäälega.

Riigikogu kiitis heaks 2022. aasta riigieelarve

Valitsuse algatatud 2022. aasta riigieelarve seaduse (464 SE) kohaselt on tuleva aasta riigieelarve tulude maht 13,132 miljardit eurot, kulude maht 13,633 miljardit eurot ja investeeringute maht 724 miljonit eurot. Kulude maht ületab tulude mahtu, ent struktuurne positsioon on paranenud nii võrreldes eelmise aasta kui ka riigieelarve strateegiaga aastateks 2022-2025. Kaitsekulutused moodustavad SKP-st 2,3 protsenti ning teadus- ja arenduskulud ühe protsendi.

Regionaalsetele investeeringutele eraldatakse tuleva aasta riigieelarves 2,78 miljonit eurot. Kolmanda lugemise käigus lisati vahendid merendussektori konkurentsivõime tõstmiseks ja rahvusvahelise reisilaevanduse toetusmeetmega jätkamiseks.

Valitsus on seadnud tuleva aasta riigieelarves kolme peamise suuna järgimise: riigi igapäevased kulutused kontrolli alla, investeeringud inimestesse ning Eestile kiire ja jätkusuutliku arengu tagamine.

Järgmise aasta riigieelarvega soovitakse tagada Eesti ühiskonna ja majanduse väljatulek koroonakriisist ning majanduse tulevikukindlaks muutmine. Kriisist väljumise kõrval keskendutakse taas pikemaajalistele eesmärkidele, liikudes eelarve struktuurse tasakaalu suunas. Riigieelarve koostamisel lähtus valitsus oma prioriteetidest: kiire COVID-19 pandeemiast väljumine,  inimeste vaimse ja füüsilise tervise toetamine, rahanduslik jätkusuutlikkus, haridus ja innovatsioon, rohemajandus, välispoliitiline aktiivsus, riigikaitse ja piirkondliku ebavõrdsuse vähendamine.

2022. aasta riigieelarve koostamisel lähtuti „Riigi eelarvestrateegiast 2022–2025“, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist, Euroopa semestri raames antud Euroopa Komisjoni soovitustest ja Rahandusministeeriumi suvisest majandusprognoosist.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogus läbis esimese lugemise presidendi otsevalimise eelnõu

“Eelnõu kannab põhiseaduse selget vaimu, kus seisab, et kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. See tähendab ka vastavaid kohustusi ja õigusi. Samas ei anna praegune sõnastus kõrgemale võimule võimalust valida riigipead. Asjaolu, et praegu valivad presidendi poliitikud, ei anna Eesti elule lisandväärtust, kuid selle õiguse andmine inimestele annaks,” selgitas Keskerakonna fraktsiooni kuuluv Marko Šorin. “Eelnõu annab signaali meie ühiskonda – signaali, et poliitika ei ole mingi tuimalt edasi rühkiv mehhanism, vaid väikeriigile omaselt paindlik ja rahva arvamust arvestav.”

Marko Šorin lisas, et praegune presidendivalimiste protseduur on ajale jalgu jäänud. “See oleks kui auto, mis on ilusat värvi, kiirendab hästi, ülevaatus on ka tehtud, aga aegajalt ei tööta pidurid. Veel enam – praegune süsteem võimaldab väikesel grupil otsustada, kellest ei saa president, lastes selleks valimiskasti tühjad sedelid või neid sedeleid rikkudes. See on ju nonsenss,” rääkis Marko Šorin.

Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid märkis oma kõnes, et rahvast tuleb rohkem usaldada. “Tuleb üle saada hirmust ja erakondade tegutsemisväli peab laienema rahva keskele. Ei maksa arvata, et rahvas ei suuda teha õiget valikut. Suudab. Ja pidagem meeles, et riik püsib usaldusel, rahva usaldusel. Vabanegem hirmust ja toetagem presidendi otsevalimist,” rõhutas Jaanus Karilaid.

Eelnõu kohaselt on Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus vähemalt kümnel tuhandel hääleõiguslikul Eesti kodanikul. Kandidaatide registreerimiseks esitamine algab 60. päeval enne valimispäeva ja lõpeb valimispäevale eelneval 40. päeval. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt on antud üle poole hääletamisest osavõtnute häältest. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel läbi teine hääletusvoor. Teises voorus tunnistatakse valituks kandidaat, kelle poolt anti enam hääli.

Õnne Pillak: hambaravi muutub hõlpsamini kättesaadavamaks

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme Õnne Pillaku sõnul hakkab selle muudatuse tulemusel üle 60 tuhande inimese saama 85 euro suurust hambaravihüvitist, kus kuni 15 protsenti peab olema nende enda osalust.

„Hambaravi on kallis ja sageli ei saa vähem kindlustatud inimesed seda endale lubada. Samas on just neil suutervisega kõige rohkem probleeme. Seda silmas pidades on hambaravihüvitise laienemine töötutele ja toimetulekutoetuse saajatele samm õiges suunas, millele viitas ka riigikontrolli novembrikuine audit. Mul on hea meel, et riigikogu selle muudatuse heaks kiitis ning usun, et tänu sellele saavad vähem kindlustatud inimesed hambaravi endale hõlpsamini lubada,“ ütleb Pillak.

Võrklaev: keskmise pensioni tulumaksuvabastus on esimene samm õiglasema maksusüsteemi poole

Riigikogu võttis 1. jaanuarist 2023 keskmise pensioni tulumaksust vabastava seaduseelnõu vastu 91 poolthäälega. 

“See on väga oodatud sõnum 270 000 inimesele, kes hakkavad oma tööga teenitud pensionist rohkem kätte saama. Eriti ootasid seda sõnumit aga töötavad pensionärid, kes üle-eelmise valitsuse kehtestatud maksuküüru all kõige enam kannatasid,” ütles Võrklaev.

Tema sõnul on keskmise pensioni tulumaksuvabastus Reformierakonnale olnud pikaajaline poliitiline põhimõte. “Meie seisukoht on, et kui inimene on ausa tööga oma pensioni välja teeninud, siis vähemalt keskmise pensioni ulatuses ei ole seda õiglane maksustada.”

Võrklaev tõdes, et 2023. aasta esimesel jaanuaril on keskmine pension praeguse teadmise järgi 654 eurot, mis tähendab, et see seadusemuudatus tõstab keskmisele pensionärile igakuiselt kätte jäävat raha 30 euro võrra. “Olukorras, kus me räägime endiselt eakate vaesusriskist, on see suur samm.”

Võrklaev ütles, et eelnõu on hea uudis ka töötavatele pensionäridele. “2018 kehtima hakanud tulumaksusüsteemi maksuküür lõi kõige teravamalt just töötavaid pensionäre, kellest koguni 57% hakkas saama vähem raha kätte, kui enne. Kuigi kõik erakonnad lubasid, et see ebaõiglus tuleb parandada, jõudsime nii kaugele alles Reformierakonna juhitud valitsuse ajal,” rääkis Võrklaev. 

“Töötavate pensionäride maksuküüru alt välja toomine on esimene samm lihtsa ja õiglase tulumaksusüsteemi suunas, mille eest Reformierakond jätkuvalt seisab,” ütles Võrklaev.

Õnne Pillak: haiguspäevade hüvitamine jätkub järgmisel aastal

Nii nagu sel aastal, maksab ka tuleval aastal tööandja haigushüvitist teisest kuni viienda haiguspäevani ning Haigekassa alates kuuendast haiguspäevast.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme Õnne Pillaku sõnul on haigushüvitise maksmine end koroonaviiruse leviku tõkestamise meetmena õigustanud ja kuna pandeemia pole veel läbi, on sellega jätkamine õige otsus.

„Haigushüvitise maksmine alates teisest päevast võimaldab inimestel juba esimeste haigussümptomite tekkimise korral koju jääda, ilma et nad kaotaksid seetõttu oluliselt oma sissetulekutes. Seeläbi väheneb risk, et inimesed käivad haigena tööl ja levitavad seal koroonaviirust edasi,“ selgitab Pillak.

„Selleks, et haigestunu lähikontaktsed saaksid rahulikuma südamega töölt koju jääda, on nendel inimestel samuti võimalik tuleval aastal saada haigushüvitist alates teisest päevast,“ lisab ta.