Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Reformierakond: valitsus peab selgitama, kas riigilt laenu saavad ettevõtted on strateegiliselt olulised

“Meil on tekkinud tõsine kahtlus, et vähemalt mõned valitsuse finantsabi otsused ei vasta 2020. aasta lisaeelarve eelnõu seletuskirjas määratud tingimustele ning samuti pole võimalik Vabariigi Valitsuse otsustes näha ühtset joont, mille alusel on abiotsused tehtud,” ütles Reformierakonna fraktsiooni juht Kaja Kallas.

Seetõttu paluvad Kaja Kallas ja Riigikogu rahanduskomisjoni liige Andres Sutt anda ettevõtete kaupa ülevaate, kuidas finantsabi saajad vastavad KredExi strateegiliste ettevõtete toetusmeetme kasutamise tingimustele ning kas neil puudusid alternatiivsed rahastusvõimalused.

Samuti küsivad Riigikogu liikmed, millised on strateegilise ettevõtte tunnused, kellel on võimalik Vabariigi Valitsuse otsusega kvalifitseeruda KredExi abimeetmete kasusaajaks. Kuidas on tagatud ettevõtjate ühetaoline kohtlemine, kui palju laekus taotlusi Kredexi strateegilisele ettevõtlusele mõeldud meetmetele ja mis alustel valiti välja toetust saavad ettevõtted?

Lisaks peab peaminister selgitama, kuidas on tagatud, et riigipoolsete meetmete tulemusel ei moonutata konkurentsi ja ei anta ühele turuosalisele konkurentsieelist.

Kirjalikule küsimusele vastamiseks on peaministril aega kümme tööpäeva.

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 6. juuliks

Kell 12 – Riigikogu erakorraline istungjärk

Esimene lugemine – üks eelnõu:

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (tööjõukriisi leevendamine) eelnõuga (192 SE) pikendatakse 17. märtsi seisuga Eestis tööd omava välistööjõu töölube 31.detsembrini 2020.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu eesmärk on hoida juba Eestis töötavat välistööjõudu, mis täidab vajaduste lünki, mida tööjõu vaba liikumise peatumisel ei saa täita Eesti elanike arvel. Kõige teravam on olukord põllumajanduses  hooajatöödel, kuid ka ehituses, tööstuses, sotsiaalhoolekandes ja mujal on välistööjõu kaotus korvamatu.

Komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 9.30: Eesti seisukohad 6. -7. juulil toimuval mitteametlikul justiits- ja siseministrite nõukogu videokohtumisel, kutsutud justiitsminister Raivo Aeg ja siseminister Mart Helme; Eesti seisukohad 9. juulil toimuval eurorühma kohtumisel ja 10. juulil toimuval ELi majandus- ja rahandusnõukogu istungil (ECOFIN), kutsutud Rahandusministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: Euroopa tööstusstrateegia paketi eelnõu kohta, kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni digipaketi kohta, kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning justiitsministeeriumi esindajad; 

maaelukomisjoni videoistungil – kell 10.30: tööjõuvajadustest põllumajandussektoris, kutsutud maaeluminister Arvo Aller ning põllumeeste esindusorganisatsioonide esindajad.

Sündmused

Kell 14 – Riigikogu Tiibeti toetusrühm korraldab Tiibeti vaimse juhi dalai-laama 85. sünnipäeva puhul pressikonverentsi. Osalevad Eesti Budismiinstituut, Inimõiguste Instituut, Fennougria jt (konverentsisaal).

Kell 16 – NATO Parlamentaarse Assamblee teadus- ja tehnoloogiakomitee virtuaalne kohtumine.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo 8. – 14. juunini

Esmaspäev, 8. juuni

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Esimene lugemine – neli eelnõu: tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (206 SE); koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (183 SE); vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (203 SE); keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (204 SE).

Riigikogu liikmete esitatud arupärimisele mikro- ja väikeettevõtetele suunatud eelarve- ja maksupoliitiliste meetmete kohta (nr 33) vastab rahandusminister Martin Helme.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 13.30: Eesti seisukohtadest 9. juunil toimuval mitteametlikul Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaubandusministrite kohtumisel, kutsutud väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem; Eesti seisukohtadest 9. juunil toimuval mitteametlikul Euroopa Liidu töö- ja sotsiaalministrite kohtumisel ning Eesti seisukohtadest 12. juunil toimuval Euroopa Liidu terviseministrite kohtumisel, kutsutud sotsiaalminister Tanel Kiik; Eesti seisukohtadest 9. juunil toimuval Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite kohtumisel, kutsutud rahandusminister Martin Helme;

keskkonnakomisjoni videoistungil – kell 11.10: ruumiandmete seaduse ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmise seaduse eelnõu (196 SE), kutsutud keskkonnaminister Rene Kokk ja Maa-ameti esindaja; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa roheline kokkulepe“ ja „Euroopa kliimaseadus“ kohta, kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjoni videoistungil – kell 11.10: välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse ja ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (179 SE); ettepaneku tegemisest Haridus- ja Teadusministeeriumile kõrghariduse rahastamismudeli analüüsiks;

maaelukomisjoni videoistungil – kell 11.10: kohanimeseaduse muutmise seaduse eelnõu (186 SE), kutsutud riigihalduse minister Jaak Aab; kollektiivsest pöördumisest „Karusloomafarmide keelustamine Eestis“, kutsutud loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad esindajad;

majanduskomisjoni videoistungil – kell 11.10: ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (173 SE), kutsutud: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Timo Tatar, Rahandusministeeriumi, OÜ Energiatootmine, Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni ja OÜ Rande Agro esindajad; autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (157 SE), kutsutud: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja;

rahanduskomisjoni videoistungil – kell 11.15: Riigikogu otsuse „Eesti Panga Nõukogu liikmete nimetamine“ eelnõu; märgukirjast pankadele laenude tagasimaksest; alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (207 SE);

riigikaitsekomisjoni erakorralisel videoistungil – kell 10: Soome varustusekindluse keskuse tegevusest, kutsutud Soome Transpordi ja -Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad;

sotsiaalkomisjoni videoistungil – kell 11.10: Eesti valmisolekust viirushaigustega tegelemiseks, kutsutud Sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse; ametiühingute seaduse, Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (158 SE); kollektiivsest pöördumisest „Nõuame valitsuselt seaduse 165 SE* tühistamist“; Euroopa Komisjoni tehnilisest normist teavitamise menetlusest;

väliskomisjonis – Eesti seisukohtadest 9. juunil toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaubandusministrite mitteametlikul videokohtumisel, kutsutud väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem ning Välisministeeriumi esindaja; Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku ametikoha kandidaadist Itaalia Vabariigis, Malta Vabariigis, San Marino Vabariigis ja Malta ordu juures, Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku ametikoha kandidaadist Püha Tooli juures ning Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku ametikoha kandidaadist Leedu Vabariigis, kutsutud Välisministeeriumi kantsler Rainer Saks ja suursaadikukandidaadid; arengutest Ameerika Ühendriikides, kutsutud Välisministeeriumi asekantsler Paul Teesalu ja rahvusvaheliste suhete vaatleja Andreas Kaju; välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (45 SE) (J. Tõnissoni nõupidamisruum);

õiguskomisjonis kell 11.15: päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (128 UA), kutsutud Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi esindajad; arvamuse andmine Riigikohtule karistusseadustiku § 422 lõige 2 punkti 1 põhiseaduspärasuse kohta;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 12.30: Välisluureameti peadirektori kandidaadist, kutsutud kaitseminister Jüri Luik ja peadirektori kandidaat; kohtumine peaminister Jüri Ratasega;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: kohtumine riigihalduse ministri Jaak Aabi ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse eksperdikomisjoni esindajatega; 9. juunil toimuvast Euroopa Komisjoni õigusriigi meetmete teemalisest videokohtumisest;

riigieelarve kontrolli erikomisjoni videoistungil – kell 13.15: Riigikontrolli kontrolliaruandest „Maaparandussüsteemide korrastamise jätkusuutlikkus“, kutsutud Keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv, Põllumajandusameti peadirektor Egon Palts, Keskkonnaameti peadirektor Riho Kuppart, Maaeluministeeriumi ja Riigikontrolli esindajad, istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L 333);

eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni videoistungil – kell 13.30: eesti keele õpetaja muukeelses koolis õpetajakoolituse korralduse kohta tehtud ettepanekutest;

rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni videoistungil – kell 13.30: Kredexi peredele mõeldud meetmetest, kutsutud Kredexi esindaja.

Teisipäev, 9. juuni

Kell 10 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – üks eelnõu: keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (109 SE).

Eesti eelarvepoliitika arutelu riigieelarve kontrolli erikomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimusena, ettekandjad riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Jürgen Ligi, Eesti Panga president Madis Müller, eelarvenõukogu esimees Raul Eamets ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman.

Teine lugemine – kaks eelnõu: perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (185 SE); politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (161 SE)

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjoni väljasõiduistungil – arvamuse andmine rahanduskomisjonile: keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (204 SE); jäätmekäitlusest (AS Eesti Keskkonnateenused ja OÜ Moya);

kultuurikomisjonis – Haridus- ja Teadusministeeriumi tööplaanidest, kutsutud haridus- ja teadusminister Mailis Reps (J. Tõnissoni nõupidamisruum);

maaelukomisjoni videoistungil – “Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ eelnõu arutelu, kutsutud Maaeluministeeriumi, Tallinna Ülikooli, Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ja Eesti Konjunktuuriinstituudi esindajad;

majanduskomisjoni videoistungil – Arenguseire Keskuse tegevusest aastatel 2016–2019, kutsutud Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov ja Aenguseire Nõukoja esindajad; liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (191 SE), raudteeseaduse eelnõu (201 SE), energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu (202 SE) ning Rail Balticu rajamise projekti Eesti osa vahearuandest, kutsutud majandus- ja taristuminister Taavi Aas;

põhiseaduskomisjoni videoistungil – arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Liidu liikmesriikidele suunatud konsultatsiooni kohta, mis käsitleb palkade läbipaistvuse suurendamise meetmeid, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindajad; kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu; kollektiivsest pöördumisest „Mart Helme astu tagasi“, kutsutud pöördujate esindaja; Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (187 SE); isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (143 SE); Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 muutmise seaduse eelnõu (182 SE), kutsutud algataja esindaja;

rahanduskomisjoni videoistungil – kohaliku omavalitsuse korralduse ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmise eelnõu (194 SE); kollektiivsest pöördumisest „Mahetoodete hinda on vaja langetada! Soovime tunnustatud mahetoidule 9% käibemaksumäära!“, Riigikogu otsuse „ Riigigarantii andmine nõukogu määruse (EL) 2020/672, millega luuakse COVID-19 puhanguga kaasnenud eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA), artikli 11 alusel“ eelnõust;

riigikaitsekomisjoni väljasõiduistungil – kriisivarudest, kutsutud peaminister Jüri Ratas; ohuhinnangust, kutsutud Riigikantselei esindaja (Stenbocki maja);

sotsiaalkomisjoni videoistungil – tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (206 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Eesti Tööandjate Keskliidu ja huvigruppide esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Liidu liikmesriikidele suunatud konsultatsiooni kohta, mis käsitleb palkade läbipaistvuse suurendamise meetmeid, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja;

väliskomisjoni väljasõiduistungil – julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud Kaitseministeeriumi esindajad (Välisluureamet).

Kolmapäev, 10. juuni

Kell 12 – infotund

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – kolm eelnõu: kohtute seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (175 SE); Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti Põllumajandus- ja Toiduametiks ümberkorraldamisega seonduvalt Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (164 SE); välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (45 SE).

Teise lugemise jätkamine – üks eelnõu: ametiühingute seaduse, Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (158 SE).

Teine lugemine – kümme eelnõu: välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse ja ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (179 SE); taimekaitseseaduse, mahepõllumajanduse seaduse, riigilõivuseaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (142 SE); Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) eelnõu (184 SE); autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (157 SE); riigihangete seaduse ja kunstiteoste tellimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (177 SE); riigipiiri seaduse muutmise seaduse eelnõu (178 SE); välismaalaste seaduse, tulumaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (Eestis töötamise reeglite väärkasutuse vähendamine) eelnõu (145 SE); perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse ja välissuhtlemisseaduse muutmise seaduse eelnõu (129 SE); rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (130 SE); kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (194 SE).

Esimene lugemine – üks eelnõu: ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (205 SE).

Sündmused

Kell 11 – Riigikogu Toimetiste uue numbri esitlus. Värske ajakirja fookuses on Euroopa Liiduga seonduv. Esitlusest toimub veebiülekanne (Toompea lossi kunstisaal).

Kell 15 – Balti Assamblee (BA) Eesti delegatsiooni esimees Aadu Must ja aseesimees Johannes Kert osalevad BA presiidiumi ja Balti Ministrite Nõukogu virtuaalsel kohtumisel ja BA presiidiumi virtuaalsel istungil.

Kell 16 – Eesti-Prantsusmaa parlamendirühma liikmed kohtuvad Prantsuse suursaadiku Eric Lamouroux’ga (A. Rei nõupidamisruum).

Neljapäev, 11. juuni

Kell 10 – täiskogu istung

Eesti inimarengu aruanne 2019/2020 „Linnastunud ühiskonna ruumilised arengud“ arutelu põhiseaduskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimusena, ettekandjad Eesti inimarengu aruande 2019/2020 peatoimetaja ja Tallinna Ülikooli prorektor Helen Sooväli-Sepping, Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi (BFM) meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskuse juhataja Indrek Ibrus ning põhiseaduskomisjoni aseesimees Lauri Läänemets.

Kell 14 – komisjonide istungid

kultuurikomisjonis – Rahvusooperi nõukogu tegevusest, kutsutud Rahvusooper Estonia peadirektor Aivar Mäe ning Rahvusooperi nõukogu esindajad (A. Rei nõupidamisruum);

rahanduskomisjoni videoistungil – kell 8.30: vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (203 SE); keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (204 SE);

riigikaitsekomisjoni videoistungil – kell 13.45: Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelise merejulgeoleku koalitsiooni operatsioonil Sentinel” eelnõu (211 OE), kutsutud kaitseminister Jüri Luik;

sotsiaalkomisjoni videoistungil – 15 minutit pärast täiskogu istungi lõppu: tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (206 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (185 SE), kutsutud Siseministeeriumi esindaja;

väliskomisjonis – Eesti seisukohtadest 16. juunil toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaitseministrite videokohtumisel, kutsutud kaitseminister Jüri Luik; Eesti seisukohtadest 15. juunil toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu videokohtumisel, kutsutud välisminister Urmas Reinsalu; arengutest Venemaal ja Eesti – Vene kahepoolsetest suhetest, kutsutud Eesti Vabariigi suursaadik Vene Föderatsioonis Margus Laidre (J. Tõnissoni nõupidamisruum);

korruptsioonivastases erikomisjoni videoistungil  kell 14: lobiteemalistest aruteludest; komisjoni tööst;

Reede, 12. juuni

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 10: Eesti seisukohtadest 15. juunil toimuval Euroopa Liidu energeetikaministrite kohtumisel ning Eesti seisukohtadest 12. juunil toimuval Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu ministrite videokohtumisel, kutsutud majandus- ja taristuminister Taavi Aas; Eesti seisukohtadest 16. juunil toimuval mitteametlikul Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaitseministrite kohtumisel, kutsutud kaitseminister Jüri Luik; seisukoha andmine: Eesti seisukohad Euroopa Liidu liikmesriikidele suunatud konsultatsiooni kohta, mis käsitleb palkade läbipaistvuse suurendamise meetmeid, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja.

Pühapäev, 14. juuni

Sündmus

Kell 13.30 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas külastab Eesti Inimõiguste Instituudi poolt Vabaduse väljakule püstitatud installatsiooni „Pisarate vagun“. Seejärel asetab ta Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaali „Teekonna“ mälestusseina äärde lilled ja küünla. 

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Balti Assamblee komisjoni kohtumise fookuses on kriisi õppetunnid

Balti Assamblee heaolukomisjoni esimees Urmas Espenberg ütles, et videokohtumisel Balti riikide kolleegide ja sotsiaalministritega heidetakse pilk lisaks tulevikustsenaariumitele ka äsja toimunule ning antakse ülevaade tervishoiuasutuste kriisivalmidusest koroona-kriisi alguses ja meetmetest kriisiga võitlemisel. „Selge, et nii suuremahuliseks kriisiks päris valmis ei olnud meist keegi ja seda vaatamata käegakatsutavatele ohu märkidele. Oma rolli mängis siin ka mõningane Hiinapoolne infosulg ja WHO tegevusetus. Võimalike tulevaste kriisidega heaks ja kiireks toimetulemiseks tuleb astutud samme ja kogemusi jagada oma kolleegidega, et vigadest õppida. Eriti, kui vigade hinnaks on inimelud,“ rääkis Espenberg.

Heaolukomisjoni liige Helmen Kütt lisas, et kohtumisel vaadeldakse ka kriisi õppetunde sotsiaalse kriisi valguses ja tööhõive aspektist. „Keskendume inimeste toimetuleku tagamisele läbi erinevate meetmete ja vahetame informatsiooni naaberriikide headest praktikatest. Paljud kaotasid kriisi tõttu töö ja kardetavasti ootab see veel paljusid ees, kuna koondamised ja ka ettevõtete sulgemised ei ole veel kaugeltki läbi. Ehkki nakatumiste arv on pea miinimumi kukkunud, ei tähenda see sugugi, et võime teema lõpetatuks lugeda, sest pärast tervisekriisi on tulemas nii sotsiaal– kui ka majanduskriis,“ sõnas Kütt.

Balti Assamblee on kolme Balti riigi parlamendi konsultatiivne koostööorganisatsioon, mis arutab vastastikust huvi pakkuvaid küsimusi. Eestit esindab assamblees 12-liikmeline Riigikogu delegatsioon. Eesti on tänavu eesistujariik nii Balti Assamblees kui ka Balti Ministrite Nõukogus.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Põhiseaduskomisjon toetas vanavanemate- ja lastekaitsepäeval lipu heiskamist

Komisjoni esimehe Paul Puustusmaa sõnul kannab soov hakata tähistama lastekaitsepäeva riikliku tähtpäevana sõnumit, et ühiskonnas on lapsed väärtustatud samamoodi kui emad ja isad, kellel on juba oma riiklik tähtpäev. „Vanavanemate päeva eesmärgiks on aga tänada ning avaldada austust vanavanematele laste ja lastelaste kasvatamise, jagatud hoole ning armastuse eest,“ ütles Puustusmaa.

Puustusmaa selgitas, et komisjoni menetluses on ka opositsioonierakondade algatatud samasisulised eelnõud, mis on kavas ühendada pärast esimese lugemise lõpetamist.   

Põhiseaduskomisjoni liige Kaja Kallas avaldas kahetsust, et valitsus esitas poliitilise punktivõidu nimel kriisi ajal oma eelnõu, kuigi oleks võinud toetada samasisulist opositsiooni algatust. „Kuna sisuliselt ja sõnaliselt on aga eelnõud samad ja kõik parlamendis esindatud erakonnad toetavad seda, siis kokkuvõttes loodan, et juba 1. juunil saab lastekaitsepäeva puhul heisata sinimustvalged riigilipud,“ ütles Kallas. Ka praegu tähistatakse lastekaitsepäeva ning selle muutmine riiklikuks tähtpäevaks ja ametlikuks lipupäevaks on tema sõnul igati põhjendatud ja loogiline.

Valitsuse esitatud pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu (172 SE) seletuskirjas seisab, et lastekaitsepäeva riiklikuks tähtpäevaks ja lipupäevaks muutmine on märgiline samm selles suunas, et pöörata tähelepanu laste õigustele ja väärtustada lastega töötavaid inimesi. Vanavanemate päeva tähistatakse juba praegu Eestis riikliku tähtpäevana, kuid mitte lipupäevana.

Komisjoni ettepanek on eelnõu esimesele lugemisele saata 13. mail.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Rahanduskomisjon arutas riigieelarvega seotud küsimusi

Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk märkis, et valitsuse eesmärk 2019. aasta eelarvepositsiooni kujundamisel oli tagada, et valitsussektori struktuurne puudujääk väheneks vähemalt 0,5 protsenti SKPst võrreldes 2018. aastaga. Rahandusministeeriumi 2020. aasta kevadise hinnangu järgi oli valitsussektori struktuurne eelarvepuudujääk 2019. aastal 1,9 protsenti SKPst.

„Kuigi koroonaviiruse põhjustatud eriolukorra tõttu valitsusel sel aastal eelarvepositsiooni parandamise kohustust ei ole, tuleb kindlasti jälgida, et lisaeelarvest eraldatud toetusmeetmed ja investeeringud oleks õigesti sihitatud, et aidata meie ettevõtetel ja inimestel võimalikult valutult väljuda tänasest kriisist,“ selgitas Kokk.

Kokk ütles, et rahanduskomisjon ootab valitsuselt sügiseks riigi rahanduse pikemaajalisemat vaadet ja kavandatavaid samme eelarvepoliitika kavandamisel. „Tugeva pitseri riigi rahanduse käekäigu kujundamisele on vajutanud koroonakriis,“ lisas Kokk. „Kujunenud olukord nõuab ühelt poolt kokkuhoiumeetmete rakendamist, aga samas ka majanduse elavdamiseks vajalike investeeringute elluviimist. Kõike seda tuleb arvestada ka 2021. aasta riigieelarve menetlemisel,“ tõdes ta.

Rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd märkis, et 2019. aasta oli majandustsükli mõttes soodne aeg, mis toetas ka tugevalt maksutulude laekumist. “Vajalikud eelarvepuhvrid jäid soodsat olekorda arvestades loomata, riik sisuliselt elas heal ajal üle jõu,” ütles Sõerd. Ta lisas, et valitsuse seatud eesmärk eelarve tasakaalu parandamiseks seati liiga madalale ja ka see jäi suurelt täitmata. “Eesmärk oli puudujäägi vähendamine, aga puudujääk selle asemel suurenes veel kiiremas tempos.”

Sõerd tõi esile, et 2019. aasta riigieelarve oli nii struktuurses kui ka nominaalses defitsiidis. “Valmistumine tulevasteks kriisideks oli nõrk või lausa olematu. Eelarvepuhvrid tuleviku ootamatuteks olukordadeks jäid loomata. Tulude ja kulude vahe katmiseks kasutati varasematel aastatel kogutud sotsiaalkindlustusreserve ja võeti võlakirjadega juurde ka lühiajalist laenu. Seda poleks mingil juhul tahtnud näha majanduslikult headel aegadel,” hindas olukorda Sõerd. 

Komisjoni videoistungil osales eelarvenõukogu esimees Raul Eamets.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Riigikaitsekomisjon sai ülevaate sidevõrkude toimepidevusest ja taristu ristkasutusest

Komisjoni esimees Andres Metsoja tõi välja sidevõrgu põhiprobleemi, et riik ei oma sidevõrkudest täit ülevaadet. „Elektrivõrgust on meil detailne ülevaade, aga sidevõrk on suures osas ettevõtete poolt loodud ja nende andmebaasides,“ ütles Metsoja. „Parlamendis vastu võetud seadus kohustab võrke ristkasutama, aga kuna võrk on eraettevõtte digitaliseerimata omand, siis riigil puudub täielik info võrkude olemasolu kohta, seetõttu on seda ka keerukas ristkasutada.“   

Metsoja sõnul tuleb riigil sidevõrgud digitaliseerida ja kaardistada, sest muidu ei saa riik seada ka riigikaitselisi sundkoormisi sidevõrkudele, mida on vaja riigikaitselistel eesmärkidel. Vastavalt Riigikogu menetluses olevale elektroonilise side seaduse muudatusele on sideettevõtjad tulevikus kohustatud teavitama enda poolt kasutatavast tehnoloogiast ja selle kaudu tekib riigil võimalus saada ülevaade riigis kasutusel olevast sidest.

Metsoja tõi välja, et lisaks erasektorile on ka riigi omanduses mitu erinevat asutust, kes haldavad sidevõrke. Tema sõnul võiks eesmärgiks olla sidevõrgu integreerimine elektrivõrguga. Kaasata tuleks ka raudteevõrk, Elektrilevi ja Levira ning määrata rollid.

Komisjoni liige Johannes Kert ütles, et igasuguse kriisijuhtimise valmiduse tähtsamaid küsimusi on side organisatsioon ning toimimine ja kui me vaatame Eesti riiki, siis ka ametkondade vaheline side ristkasutus. „Side ristkasutus on laiapindse riigikatse küsimus ja selles on hetkel palju arenguruumi,“ möönis Kert. Ta avaldas lootust, et komisjon tuleb selle küsimuse juurde perioodiliselt tagasi, kuni asi selles olulises riigikaitse küsimuses korda saab.

Riigiside eesmärk tagada töökindel ja turvaline side riiklikult olulistele teenustele ning sihtgruppidele. Komisjonile andsid selgitusi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Riigi Infosüsteemi Ameti, Kaitseväe ja Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse esindajad.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 6. maiks

Kell 12 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad infotunnis peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme ning riigihalduse minister Jaak Aab.

Jüri Ratas vastab küsimustele valitsuse sõnumite, piirangute kehtimise, Rail Balticu, pendelrände, piirivalve loomise, eriolukorra piirangute leevendamise, tööjõu ning kriisist väljumise plaanide kohta.

Martin Helme vastab küsimustele maksude, suurte taristuinvesteeringute ning Rail Balticu kohta.

Jaak Aab vastab küsimustele eriolukorras tegutsemise ja sotsiaalse normi ning isikukaitsevahendite kohta.

Infotund tõlgitakse viipekeelde, ülekannet saab jälgida Riigikogu kodulehel.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – üks eelnõu:

Maaelukomisjoni algatatud maareformi seaduse, maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (87 SE).

Eelnõuga võimaldatakse füüsilisest isikust kasutusvaldajal anda maa kasutusele teistele isikutele, juhul kui sellel maal jätkatakse põllumajandusliku tootmisega. Täiendavaks tingimuseks seatakse nõue, et kasutusvaldajal on õigus anda maad kasutamiseks äriühingule, mis kuulub isikule endale, tema abikaasale või sugulasele rohkem kui poole ulatuses. Oluline on, et isik, kelle kasutuses maa on, vastaks nimetatud tingimustele kogu maa kasutamise aja.

Samuti reguleeritakse eelnõuga kasutusvalduse lepingute pikendamist. Kehtiva õiguse kohaselt toimub kasutusvalduse pikendamine maareformi seaduse alusel, mis ei ole aga kooskõlas riigivara valitsemise üldpõhimõtete ja ELi konkurentsiõiguse põhimõtetega. Vastuolu tekib riigiabi reeglite ja isikute võrdse kohtlemise põhimõttega. Seega peaks kasutusvalduse lepingute pikendamine toimuma riigivaraseaduse alusel.

Eelnõu kohaselt peab põllumajandusliku tootmisega tegeleva maa kasutusvaldaja kasutusvalduse pikendamiseks veel kuni 15 aastaks esitama kirjaliku taotluse Maa-ametile hiljemalt kolm kuud enne kasutusvalduse lõppemist. Juhul, kui kasutusvaldus lõppeb enne käesoleva aasta 31. augustit, on kasutusvaldajal siiski õigus esitada kasutusvalduse seadmise lepingu pikendamise taotlus vanal alusel ehk kolme kuu jooksul kasutusvalduse lõppemise tähtpäeva möödumisest. Lepingut ei pikendata, kui kasutusvaldusesse antud maa on vajalik riigivõimu teostamiseks, kohalikule omavalitsusele tema ülesannete täitmiseks või muul avalikul eesmärgil.

Riigivara kasutamise tingimuste ühetaoliseks kohaldamiseks määratakse pikendatud kasutusvalduse tasuks turupõhine kasutustasu. Kasutustasu alammääraks kehtestatakse kümme eurot. Samuti kohustatakse kasutusvaldajat tasuma maamaksu ning muid kinnisasjaga seotud kõrvalkulusid, makse ja koormisi. Eelnõus nähakse ette kolmeaastane periood sujuvaks üleminekuks turupõhisele kasutustasule. Esimesel aastal pärast kasutusvalduse lepingu pikendamist on tasu 33% ja teisel aastal 66% turupõhisest kasutustasust. Alates kolmandast aastast on tasu turupõhine.

Eelnõuga sätestatakse, et kasutusvaldajal on õigus pärast kasutusvalduse pikendamist taotleda maa omandamist vastavalt maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seadusele. Samuti ei piirata väljaostmise võimalust esimesel kahel aastal pärast kasutusvalduse pikendamist.

Teine lugemine – kaks eelnõu:

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (122 SE) laiendatakse sihtgruppi ning kuulmispuudega isikute ringi, kellele Eesti Rahvusringhääling peab võimaluste piires tagama teleprogrammide originaalsaadete kättesaadavuse.

Eelnõuga asendatakse Eesti Rahvusringhäälingu seaduses § 5 lõike 1 punkti 1 kolmandas lauses sõna „vaegkuuljatele“ sõnadega „kuulmispuudega inimestele“. Seeläbi on lause sisuline mõte Rahvusringhäälingu originaalsaadete võimaluste piires maksimaalselt kättesaadavaks tegemine kuulmispuudega inimestele. Originaalsaadete hulka kuuluvad muuhulgas ka kõrgemate riigijuhtide avalikud, kogu ühiskonnale mõeldud ja rahvustelevisioonis ülekantavad pöördumised, kõned ning tervitused, mida praegu alati viipekeelega ei varustata.

Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni algatatud Kaitseväe korralduse seaduse, julgeolekuasutuste seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu (152 SE) näeb ette Kaitseväe taustakontrolli õiguste laiendamist ulatuses, mis tagaks kontrolli sisulise eesmärgi täitmise ehk veendumuse isiku sobivuse kohta teenida või töötada Kaitseväes või asuda koostööle Kaitseväega. Kavandatavate muudatuste kohaselt saab Kaitsevägi taustakontrolliks vajaliku teabe hankimiseks teha toiminguid senisest nn registrikontrollist suuremas ulatuses. Kaitseväel võimaldatakse taustakontrolli raames hinnatavate asjaolude tarvis teabe kogumisel kasutada konspiratsioonivõtteid, tagamaks teabe kogumise fakti varjatus.

Eelnõuga antakse Kaitseväele uus ülesanne, milleks on teabe kogumine ja töötlemine Kaitseväe julgeolekuala kaitseks ning ohtude ennetamiseks. Selleks nähakse ette, et Kaitseväe julgeolekualale vahetut ohtu kujutavate isikute puhul võib Kaitsevägi kontrollida isiku isikuandmeid ning teha seda varjatult, kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid ning isikut varjatult jälgida. Eelnõuga kehtestatakse isiku põhiõigustesse sekkumise korral konkreetsemad ja tõhusamad garantiid, mis tagavad teavitamiskohustuse täitmise. Sätestatakse, et julgeolekuasutus teavitab isikut, kelle põhiõigusi ja -vabadusi on piiratud ning kes selle tegevuse käigus tuvastati, toimingu ajast ja liigist viivitamata pärast kogutud teabe salastatuse kustumist. Julgeolekuasutuse juhi või asjaomase ministri otsuse korral on võimalik isikut teavitada ka enne seda, kui teabe algselt määratud salastamistähtaeg on möödunud.

Eelnõuga täiendatakse ka Õiguskantsleri seadust, mille kohaselt teostab õiguskantsler vähemalt iga kahe aasta tagant järelevalvet JAS-i ja KKS-i alusel isiku toimingust teavitamata jätmise põhjendatuse üle.

Riigikohus tunnistas Riigikogus 29. mail 2019 vastu võetud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks.

Esimene lugemine – seitse eelnõu:

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele“ eelnõuga (167 OE) tehakse valitsusele ettepanek töötada välja majandusmeetmete pakett koroonaviiruse mõjude leevendamiseks meediasektoris.

Algatajad peavad vajalikuks kaaluda vähemalt eriolukorra kehtimise ajaks ajalehtede kojukannete dotatsioonide suurendamist mahus, mis võimaldaks langetada kojukande hindu poole võrra. Postiettevõtte Omniva omanikuna võiks riik kaaluda kojukande arvete tasumise tähtaja edasi lükkamist eriolukorra lõpuni. Samuti tasuks kaaluda meediaväljaannete digitellimustele madalama käibemaksumäära kehtestamist.

Valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (165 SE) viiakse meditsiiniseadme seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega.

Euroopa Liidus on senini meditsiiniseadmete valdkonda reguleerinud meditsiiniseadmete, aktiivsete siirdatavate meditsiiniseadmete ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete direktiivid. Nende asemel hakatakse edaspidi järk-järgult kohaldama kahte uut ELi määrust, mille eesmärk on anda meditsiiniseadmete jaoks kindlam, läbipaistvam, prognoositavam ja jätkusuutlikum õigusraamistik. See tagab parema seadmete ohutuse ja tervishoiu kõrge taseme ning toetab innovatsiooni. Määruste kohaldamisega seoses tuleb muuta meditsiiniseadme seadust ja sellega seonduvalt teisi seadusi.

Valitsuse algatatud Eesti, Islandi, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani vahelise Põhjamaade Investeerimispanka käsitlevale 11. veebruari 2004. aasta lepingule lisatud põhikirja paragrahvi 14 muutmise kokkuleppe heakskiitmise seaduse eelnõu (174 SE).

Põhikirja muudatuse sisuks on panga juhatajate nõukogu pädevuse täiendamine. Põhikirja lisatakse, et juhatajate nõukogu, mis koosneb panga liikmesriikide rahandusministritest, pädevuses on panga kapitali ja likviidsuse juhtimise põhimõtteid käsitlevate otsuste tegemine.

Lisaks tehakse põhikirjas muid muudatusi selle kohta, mille üle otsustamine on juhatajate nõukogu pädevuses ning mille eesmärkideks on panga vahendite tõhusam kasutamine ja panga finantsjuhtimise raamistiku kaasajastamine.

Muudatuse tulemusel saab pank lisaks laenudele ja garantiidele võimaluse hakata osalema omakapitali investeeringutes. See tähendab, et pank saab investeerida otse ettevõttesse ja omandada seal osaluse. Balti riikide kapitaliturg on noor ja seega võiks panga osalemine Balti ettevõtetes elavdada ja mitmekesistada Balti kapitaliturgu. Põhjamaades nähakse omakapitaliinvesteeringute vajadust eelkõige keskkonnasõbralike projektide rahastamise ja kasvufaasis ettevõtete rahastamise vallas. Käesoleval ajal on puudu investoritest, kes oleksid spetsialiseerunud keskkonnasõbralikele ehk nn roheinvesteeringutele.

Riigikogu liikme Liina Kersna algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (155 SE) lõpetatakse põhikooli esimeses ja teises astmes kirjeldava sõnalise hinnangu teisendamine numbriliseks, et lõpetada ära kirjeldavat sõnalist hindamist kasutavate õpetajate töö dubleerimine. See omakorda vähendab nende õpetajate töökoormust. Kui õpilase koolivahetuse käigus õpilast vastu võttev kool siiski soovib kujundavate hinnangute teisendamist viiepallisüsteemi hinneteks, saavad koolid seda teha omavahelise kokkuleppe põhjal.

Kehtiva põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt tuleb õpilase koolist lahkumise korral või hiljemalt teise  kooliastme lõpul kirjeldavad sõnalised hinnangud teisendada viiepallisüsteemi hindeskaalasse.

Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõuga (156 SE) suurendatakse konkurentsi taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumistel, vähendatakse fossiilkütuste kasutamist elektritootmisel ning parandatakse Eesti elektrienergia tootmise varustuskindlust.

Senise regulatsiooni kohaselt tohib siseriikliku taastuvenergia eesmärgi täitmiseks korraldatavatel vähempakkumisel osaleda vaid selline tootmisseade, mis ei ole enne vähempakkumist elektrienergiat tootnud. Muudatuse kohaselt võib tulevikus sellisel vähempakkumisel osaleda ka olemasolev tootja, motiveerimaks selliseid tootjaid edaspidi kasutama elektritootmise sisendina fossiilkütuste asemel taastuvaid energiaallikaid. Sellisel juhul võib vähempakkumise võitjale maksta toetust iga vähempakkumise kohta kuni kolme aasta jooksul alates vähempakkumise objektiks olnud taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise alustamisest.

Valitsuse algatatud autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (157 SE) laiendatakse isikute ringi, kes on kutseliste autojuhtide ametikoolituse nõudest vabastatud. Näiteks ei laiene ametikoolituse läbimise nõue tulevikus D kategooria sõidukite hooldamisega tegelevale isikule, kes viib reisijateta sõiduki vedaja tegevuskoha läheduses asuvasse sõidukite hoiukohta.

Euroopa Liidu uue autode ja nende haagiste tüübikinnituse raammääruse rakendamiseks täpsustatakse tüübikinnituse kehtetuks tunnistamise aluseid. Selle kohaselt võib Maanteeamet tüübikinnituse kehtetuks tunnistada senisest laiematel alustel, sh ka turujärelevalve käigus esitatud valeandmete korral.

Eelnõuga kehtestatakse ka sõiduki omanikele kohustus oma sõiduk korda teha, kui sellel esineb mõni tootmisviga või kui need ei vasta tüübikinnituse nõuetele. Eelnõu kohaselt on kohustus sõidukid nõuetele vastavusse viia tootjatel. Eelnõuga pannakse sõidukiomanikule kohustus võimaldada valmistajal rakendada parandusmeetmeid, et viia sõiduk nõuetele vastavaks. Sõidukid, mis ei vasta nõuetele, ei saa tulevikus läbida tehnoülevaatust.

Valitsuse algatatud ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (173 SE).

Eelnõu kolm suuremat muudatust puudutavad nõudeid elu- ja mitteeluhoonete pikaajalise rekonstrueerimise strateegiale ja toetusmeetmetele, elektriauto laadimistaristu paigaldamisele ning olemasolevate tehnosüsteemide energiatõhususe hindamisele ja süsteemide energiatõhususele.

ELi direktiivist ülevõetavad nõuded aitavad kaasa direktiivi lõppeesmärkide saavutamisele. ELi vastav direktiiv on välja töötatud ühe osana Euroopa Komisjoni puhta energeetika meetmepaketist, mille fookuses on energiatõhusus, taastuvenergia ja tarbijate seisukohalt õiglane energia hind.

Euroopa Liit on võtnud kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks veel vähemalt 40 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Euroopa Liidus soovitakse suurendada tarbitava taastuvenergia osa, energiajulgeolekut, konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust.

Euroopa Liidu energia lõpptarbimisest 40 protsenti ja kasvuhoonegaaside heitest 36 protsenti on tingitud olemasoleva hoonefondi kasutamisest. Nende näitajatega moodustab hoonefond Euroopa Liidu energiatarbest kõige suurema osa.

Eestis on vastavad näitajad veelgi kõrgemad, sest hoonete osa energia lõpptarbimisest ulatub Eestis 50 protsendini. Lähtudes hoonete suurest mõjust energia lõpptarbimisele on hoonete energiatõhususe parandamine äärmiselt oluline.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 6316456, 53310789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee 
päringud press@riigikogu.ee

Keskkonnakomisjon toetab Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni  ühendamist

Keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar märkis, et nimetatud kahe asutuse koondamine üheks tervikuks on olnud päevakorras juba pikemat aega. Samasisulised eelnõud on jõudnud varem Riigikogu istungile vastuvõtmisele kahel korral, kuid  pole saanud nõutavat häälteemamust.

Tänaseks on valminud analüüsid, mille puudumise tõttu varasem ühendamine on ebaõnnestunud ning olen veendunud, et Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine on endiselt otstarbeks, sest nende tegevuse ühendamine ühte asutusse pakub lahendused valdkonnas esile tulnud probleemidele,“ selgitas Savisaar. „Ühendamise kaudu suurendame sidusust loodus- ja keskkonnakaitse valdkondade tegevuse kavandamisel ning saame paremini korraldada järelevalvet. See aitab kaasa keskkonnateadliku käitumise parandamisele ja kasvatab seadusekuulekust keskkonnavaldkonnas. Samuti tagab parema keskkonnatasude laekumise,“ lisas ta. Ühendasutuse nimena jääb kasutusse Keskkonnaamet, mille peakorteri asukohaks on Pärnu.

Keskkonnakomisjoni liige Heiki Kranich märkis, et KeA ja KKI senise tegevuse eesmärgid haakuvad omavahel, kuid samas ei võimalda organisatsiooniline lahutatus ning sellest tingitud koordineerimise vajakajäämised alati omavahel seotud ülesandeid edukalt ja tulemuslikult täita.

„Ühendameti moodustamise kaudu näeme võimalust keskkonnaga seotud valdkonnas saavutada suhteliselt lihtsate ja kiirete muudatustega vahendite kokkuhoid ning parandada teenuste kvaliteeti,“ ütles Kranich. „Asutuste ühendamise kaudu saab luua tugeva kompetentsikeskuse, kuhu on võimalik koondada loodusväärtuste kaitse vajaduse kohta käiv teave, mis parandab suutlikkust keskkonnakaitsega seotud meetmeid edukamalt ellu viia,“ lisas ta.

Komisjon tegi ettepaneku saata valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) eelnōu (184 SE) esimesele lugemisele täiskogu istungil 13. mail.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Sven Sester: perede tugilaen on paindlikum lahendus kui laenumaksete moratoorium

Eile anti Riigikogus üle petitsioon laenumaksete ja intresside peatamiseks kuni käesoleva aasta augustini. Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul ei ole augustini kehtiv moratoorium laenudele piisavalt paindlik lahendus. Küll oleks seda aga perede tugilaen.

„Petitsiooniga juhitakse tähelepanu õigele probleemile, et inimestel, kelle sissetulek väheneb, võivad kriisi tõttu tekkida ajutised makseraskused,“ ütles Riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester petitsiooni kommenteerides, kuid lisas, et Isamaa näeb paindlikuma lahendusena ennekõike peredele tugilaenu andmist paari kuu sissetuleku ulatuses.

Sester meenutas, et võrreldes eelmise majanduskriisiga on finantsasutused täna valmis oma klientidega rohkem suhtlema. „Pangad on pakkunud maksepuhkust kodulaenude osas ligikaudu 6000 kliendile ning käesolevast nädalast rakendatakse kõigile eraisikutele maksepuhkusi ühtsete reeglite järgi – laenutingimused ei muutu ja teenustasu selle eest ei võeta. Tõsi, intressi laenumaksetelt tuleb jätkuvalt tasuda, kui ei ole teistmoodi kokku lepitud,” ütles Sester.

„Olukord läheb keerulisemaks just aasta lõpu poole. Kriis kujuneb keeruliseks just keskklassile ja lastega peredele, kellel ei ole võimalik enda kohustusi suures mahus ja kiiresti ümber korraldada. Lisaks on peredel ka muid kohustusi lisaks pangalaenudele. Seetõttu olemegi välja pakkunud, et nendele inimestele, kellel oli enne püsiv sissetulek ning kes on aastate jooksul meie ühiskonda maksude näol panustanud, võiks pakkuda riigipoolset madala intressiga laenu. Laenu intress oleks esimesel aastal 0 ning laenu ülempiir sõltuks inimese varasemast sissetulekust,“ kirjeldas ta ettepanekut.

Sesteri sõnul on koalitsioonipartnerid seda Isamaa ettepanekut toetanud ning seaduseelnõu peaks valmima hiljemalt mai lõpuks.