Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu sai ülevaate spordipoliitika põhialuste täitmisest

Lukas keskendus oma ettekandes perioodile 1. septembrist 2018 kuni 31. augustini 2019. Ta tõi olulisemate algatustena esile Liikuma Kutsuva Kooli tegevused, treeneriameti ja treenerikutse väärtustamise, spordiaususe küsimused, Eestis rahvusvaheliste spordisündmuste korraldamiseks loodud toetusmeetme, spordiseaduse muutmise plaanid ja tippspordi arendamise Eesti koondise projekti kaudu.

Kultuuriminister tõdes, et Eesti laste liikumisaktiivsus on murettekitavalt madal ja liikumine ei ole enam laste igapäevaelu loomulik osa. Üheks juba töös olevaks lahenduseks ongi tema sõnul Tartu Ülikooli liikumislabori algatatud programm Liikuma Kutsuv Kool, millega on liitunud juba 78 kooli üle Eesti. „Programmi sihiks on liikumisvõimalusi pakkuda õpilastele kogu koolipäeva ulatuses – teekond kooli, enne tundide algust, tunnid ja vahetunnid ning ka aeg pärast koolipäeva lõppu,“ selgitas Lukas. Tema sõnul on oluline toetada projekti laiendamist kõikidesse Eesti koolidesse.

Lukas ütles, et liikumisharrastuse edendamiseks käivitus 2019. aastal taas regionaalsete tervisespordikeskuste toetamise programm, mille eesmärk on parandada teenuste kvaliteeti ja liikumistingimusi vähemalt ühes tervisespordikeskuses igas maakonnas. Lukase sõnul on oluline järgnevatel aastatel programmiga jätkata. „Spordi infrastruktuuri arendamisel läheme edasi ka näiteks jalgpalli sisehallide rajamisega maakondadesse, kus riigieelarves ette nähtud summad läheksid Kultuuriministeeriumi ettepanekul kõigepealt pilootprojekti raames spetsialistide määratud omavalitsustele või kohtadesse,“ ütles minister.

Ministri sõnul on oluline avaliku ruumi planeerimisel pöörata tähelepanu igapäevast liikumist soodustavatele lahendustele nii lastele kui ka täiskasvanuile, olgu selleks asumite sisesed spordiplatsid, mänguväljakud, jooksurajad, välijõusaalid, terviklikult planeeritud rattateede võrgustik või rattaparklad ühistranspordisõlmedes ja koolide juures. „Suurendada tuleb ka liikumisharrastuse ja aktiivsuse tõstmisele suunatud sündmuste korraldamiseks ette nähtud toetusi,“ märkis Lukas. Tema sõnul on Kultuuriministeerium spordireformi jätkuna välja pakkunud Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali ümberkujundamise just eelkõige liikumisharrastuse toetajaks, jättes saavutusspordi suunitlusega projektide toetamise Olümpiakomitee ja spordialaliitude pärusmaaks.

Läbirääkimistel sõna võtnud Raivo Tamm (I) ütles, et tänu aktiivsetele kogukondadele, erinevatele toetustele ja kaasaegsele sporditaristule on sportimisvõimaluste kättesaadavus märkimisväärselt paranenud. Ta märkis aga, et ka harrastusspordis paistavad silma regionaalsed erinevused. Hajaasustusega piirkondades ei ole sportimisvõimalused tema sõnul nii kättesaadavad ja tuleb pingutada selle nimel, et Eesti noortel oleksid tagatud võrdsed võimalused.

Dmitri Dmitrijev (KE) ütles oma sõnavõtus, et sporditurismile on vähe tähelepanu pööratud. Ta märkis, et suurimaks Eesti spordisündmuseks on Rally Estonia, mille korraldajad on seadnud sihiks korraldada lähiaastatel Eestis ka WRC-sarja etapp. Neid püüdlusi tasub Dmitrijevi sõnul toetada. Ta lisas, et mõelda võiks veel suuremalt ja taotleda õigust korraldada kuulsa jalgrattavõistluse Tour de France’i esimesi etappe.

Kristina Šmigun-Vähi (R) avaldas oma sõnavõtus muret olukorra pärast, kus liikumine ei ole laste igapäevaelu loomulik osa. Ta ütles, et uuele põlvkonnale tuleb luua piisavalt võimalusi liikumiseks ja sportimiseks esimesel võimalusel ja selleks on väga selget visiooni vaja juba aastaks 2020. Šmigun-Vähi kinnitas, et poliitikute ülesanne on vaimselt ja füüsiliselt tervete inimeste arenguks soodsate tingimuste loomine.

Indrek Saar (SDE) avaldas oma sõnavõtus heameelt toimiva rahvusvaheliste spordisündmuste toetamise süsteemi üle. Treenerite palgakasv teeb tema sõnul aga eelmiste aastatega võrreldes sammu tagasi. Saar avaldas lootust, et spordiseadus lahendab tippsportlaste stipendiumite ja töö tasustamise regulatsiooni küsimused.

Riigikogu võttis vastu kaheksa seadust ja ühe otsuse:

Riigikogu võttis 84 poolthäälega vastu valitsuse algatatud karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa Liidu finantshuvide kaitse direktiivi ja alaealiste menetlusõiguste direktiivi ülevõtmine) (50 SE). Seaduse eesmärk on tagada Euroopa Liidu finantshuvidele kohane karistusõiguslik kaitse ning tagada alaealise kahtlustatava, süüdistatava ja loovutusvahistuses oleva alaealise õiguste kaitse.  

Euroopa Liidu finantshuvide kaitse direktiiv kohustab liikmesriike kohaldama karistusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes on süüdi Euroopa Liidu finantshuve kahjustavas tahtlikus kelmuses või muudes seotud kuritegudes.

Karistusseadustikus määratletakse Euroopa Liidu finantshuvid kui Euroopa Liidu eelarve ja Euroopa Liidu struktuuriüksuste hallatavate eelarvetega hõlmatud varad, tulud ja kulud. Samuti laiendatakse Eesti karistusseaduse isikulist kehtivust väljaspool Eesti territooriumi toimepandud Euroopa Liidu finantshuve kahjustava kuriteo kohta, kui selle on toime pannud Eesti kodanik, Eesti ametiisik või Eestis registreeritud juriidiline isik. Karistusseadustikku täiendatakse ka uue sättega Euroopa Liidu finantshuve kahjustava hankekelmuse kuriteo kohta ja muudetakse salakaubaga seotud kuritegude koosseise. Euroopa Liidu finantshuve kahjustavate kuritegude puhul loetakse ametiisikuks ka välisriigi ametiisik. Kelmuse ja salakaubaveo eest ette nähtud sanktsiooni ülempiiri karmistatakse, tõstes vangistuse ülemmäära kolmelt aastalt neljale aastale. Rahapesu kokkuleppe eest kohaldatava vangistuse ülemmäära tõstetakse seadusega ühelt aastalt kahele aastale ning nähakse ette juriidilise isiku vastutus.

Alaealiste menetlusõiguste direktiiv käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistavate laste menetluslikke tagatisi. Direktiivi ülevõtmiseks sätestatakse selgemalt alaealise kahtlustatava ja süüdistatava õigused. Olulisemate muudatustena nähakse ette alaealise õigus individuaalsele hindamisele ja tervisekontrollile vabaduse võtmisel ning tema seadusliku esindaja või muu isiku osalemisele kriminaalmenetluses. Individuaalseks hindamiseks tuleb edaspidi koostada alaealise kahtlustatava kohta kohtueelne ettekanne hiljemalt enne süüdistuse esitamist.

Riigikogu võttis 85 poolthäälega vastu valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (59 SE). Seadusega korrastatakse eripensionide ja prokuröri töövõimehüvitise riigieelarvelist planeerimist.

Kehtiva õiguse järgi tegelevad eripensionide arvestusega eri ministeeriumid ja asutused, näiteks Riigikontroll ja Õiguskantsleri Kantselei ning praktikas on sellega seonduv personaliarvestus valdavalt koondatud juba Riigi Tugiteenuste Keskusesse. Seadusemuudatuse järel makstakse eripensione ja prokuröri töövõimehüvitist riigieelarvest ning jäetakse ära viide konkreetse põhiseadusliku institutsiooni valitsemisalale.

Muudatuse kohaselt hakkab eripensione ja prokuröri töövõimehüvitist edaspidi oma eelarves planeerima Sotsiaalministeerium, kes kasutab selleks Riigi Tugiteenuste Keskuse ettevalmistatud andmeid. Muudatused ei mõjuta eripensionide ja prokuröri töövõimehüvitiste suurust ega saajate õigusi. Samuti ei toimu muudatusi väljamaksmises, see toimub jätkuvalt Sotsiaalkindlustusameti kaudu.

Riigikogu võttis 84 poolthäälega vastu valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse (76 SE). Seadusega võetakse üle Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi muudatused, millega ühtlustatakse Euroopa Liidu tasandil nõudmiseni varu ja aheltehingute maksukäsitlus.

Nimetatud tehingute käibemaksukäsitluse ühtlustamine Euroopa Liidu tasandil on vajalik õigusselguse huvides. Seadusmuudatused vähendavad ettevõtjate halduskoormust ühendusesisesel kauplemisel.

Riigikogu võttis 84 poolthäälega vastu valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (55 SE), millega ühtlustatakse keskkonnaloa menetlusnorme ja tagatakse keskkonnaõiguse süstemaatilisus.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatustega liidetakse kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemi heitkoguse luba keskkonnaloa koosseisu ja korrastatakse õhukvaliteedi hindamise ning õhusaastelubadega seotud korda.

Jäätmeseaduse muudatustega loobutakse ohtlike jäätmete käitluslitsentsist kui tegevusloast. Samuti täpsustatakse lubade ja registreerimise nõudeid, et vähendada nii loa ja registreeringu taotleja kui ka nende andja töö- ja halduskoormust.

Maapõueseaduse muudatustega parandatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa ja muude maapõue valdkonna lubade rakendajasõbralikkust, lihtsustatakse lubade menetlust ja tunnistatakse kehtetuks ülemäära bürokraatlikud kohustused.

Tööstusheite seaduse muudatustega viiakse keskkonnakompleksloa menetlus kooskõlla keskkonnaseadustiku üldosa seaduse loamenetluse nõuetega ja ühtlustatakse jäätmepõletus- või koospõletustehase käitajale kohalduvaid nõudeid.

Riigilõivuseaduses ajakohastatakse ja ühtlustatakse Keskkonnaameti toimingute riigilõivumäärad.

Valitsuse algatatud 2019. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadusega (81 SE) tehakse eelarvesse vajalikud muudatused kinnitatud eelarveridade vahelises jaotuses. 2019. aasta riigieelarve seadus on koostatud eelmise aasta sügisel ja osa rahastamisvajadusi on vahepeal muutunud. Kokku tehakse seadusega 2019. aasta riigieelarves 78 muudatust. Õiguskantsler, Riigikontroll ning Haridus- ja Teadusministeerium muudatusettepanekuid ei esitanud.

Vastavalt riigieelarve seaduse § 43 võib valitsus riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata algatada riigieelarve muutmise seaduse eelnõu mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu. 2019. aasta riigieelarve seaduse muutmise ettepanekud esitati Rahandusministeeriumile augustis. Seadus ei kajasta muudatusi, mida on võimalik teha ministri või valitsuse korraldusega.

Fraktsioonide nimel võtsid läbirääkimistel sõna Aivar Sõerd (R) ja Helmen Kütt (SDE).

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 57 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

Riigikogu võttis 69 poolthäälega vastu valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2014. ja 2016. aasta muudatuste ratifitseerimise seaduse (75 SE).

  1. aasta muudatused puudutavad reederi kohustust omada finantstagatist laevapere liikme hülgamise puhul ning tööõnnetusest ja kutsehaigusest tulenevate lepinguliste nõuete katmiseks. Finantstagatiseks võib olla näiteks vastutuskindlustus, pangagarantii või muu tagatis, mis võimaldab tagada hüvitise maksmise. Meremehe hülgamiseks loetakse näiteks olukorda, kus reeder on jätnud meremehe ilma vajalikust ülalpidamisest või on ühepoolselt temaga töösuhte lõpetanud.
  2. aastal vastu võetud muudatused puudutavad meretöötunnistuse pikendamist olukorras, kus tunnistuse kehtivus lõppeb ja uut tunnistust ei ole võimalik koheselt välja anda, kuid laev on kontrolli läbinud ja täitnud tunnistuse saamiseks vajalikud tingimused. Meretöötunnistuse kehtivust võib sellisel juhul kuni viieks kuuks pikendada. Kehtiva õiguse kohaselt tunnistuse pikendamise võimalus puudub.

Muudatused mõjutavad eelkõige Eesti riigilipu all sõitva, meretöötunnistust omava laeva laevapere liikmeid ja reedereid ning Veeteede Ametit. Samas on kavandatud muudatuste mõju väike, sest kõik meretöötunnistust omavad Eesti lipu all sõitvad laevad omavad P&I vastutuskindlustust, millega kaetakse laevapere liikme repatrieerimise ja hülgamisega ning tervisekahjustuste ja surmaga seotud kulud.

Meretöö konventsioon võeti vastu 23. veebruaril 2006 eesmärgiga luua ühtsed põhimõtted, et tagada kõigile meremeestele inimväärsed töö- ja elamistingimused. Riigikogu ratifitseeris meretöö konventsiooni 23. veebruaril 2016 ning see jõustus Eesti Vabariigi suhtes 5. mail 2017. Konventsiooni on ratifitseerinud 92 ILO liikmesriiki.

Riigikogu võttis 71 poolthäälega vastu valitsuse algatatud maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise ennetamiseks maksulepingutega seotud meetmete rakendamise mitmepoolse konventsiooni ratifitseerimise seaduse (88 SE). Seadusega vähenevad nii Eesti residentide võimalused hoiduda kõrvale teenitud tulude maksustamisest kui ka mitteresidentide võimalused kasutada Eestit maksudest hoidumiseks.

OECD poolt väljatöötatud konventsiooni eesmärk on ohjeldada selliste maksuskeemide kasutamist, mis võimaldavad piiriüleselt makse optimeerida, kasutades ära riikide maksusüsteemides olevaid auke ja ebakõlasid. Konventsiooni kaudu on võimalik riikidel oma maksulepingud viia ühekorraga kooskõlla OECD-s kokkulepitud miinimumstandardiga.

Eesti kirjutas konventsioonile alla 29. juunil 2018. Eesti katab konventsiooniga kõik oma ratifitseeritud maksulepingud. Kokku muudab konventsioon 58 Eesti maksulepingut.

Pärast 2016. aastat Eesti poolt läbi räägitud maksulepingud vastavad juba konventsioonis sätestatud standardile. Hetkel on nendest lepingutest jõustunud Jaapani leping, parafeeritud on lepingud Hong Kongi, Pakistani, Mauritiuse ja Guernseyga.

Riigikogu võttis 74 poolthäälega vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonna valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse (93 SE). Seaduse eesmärk on soodustada investeeringuid lepingupoolte vahel.

Leping annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse lepinguga reguleeritud maksusüsteemi elementide suhtes, kuna kahepoolse rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab üldjuhul rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Lepingus sätestatud vastastikuse teabevahetuse kohustus loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.

Valitsus kiitis lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli heaks 12. septembril 2019 istungil ning volitas lepingule ja protokollile alla kirjutama rahandusministrit. Lepingule ja protokollile kirjutati alla 25. septembril 2019 Tallinnas.

Hongkongi erihalduspiirkond on suure autonoomsusega Hiina Rahvavabariigi osa, millel on oma seadusandlik kogu ning tema pädevuses on ka maksuseaduste vastuvõtmine. Eesti ja Hongkongi vaheline leping järgib üldjoontes Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni koostatud tüüplepingut. Eestil on topeltmaksustamise vältimise lepingud sõlmitud 59 riigiga.

Riigikogu kiitis 70 poolthäälega heaks valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Riigi 2018. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ (77 OE). Otsusega kiidetakse heaks riigi auditeeritud 2018. aasta majandusaasta koondaruanne. See koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aruandest, informatsioonist kohaliku omavalituse üksuste ning avaliku ja valitsussektori kohta. Aruande juurde kuulub ka Riigikontrolli kontrolliaruanne.

Riigi raamatupidamise aastaaruande andmetel oli riigil 2018. aasta lõpu seisuga varasid kokku 16,07 miljardi euro väärtuses. Varad tervikuna kasvasid aastaga 668,7 miljoni euro võrra. Riigi konsolideeritud kohustised ulatusid 2018. aasta lõpus 8,82 miljardi euroni, mis on 860,1 miljonit rohkem kui aasta varem. Laenukohustised moodustasid sealhulgas 3,08 miljardit eurot ning pensionieraldised riigi endistele ja praegustele töötajatele 2,65 miljardit eurot. 2018. aastal oli valitsussektori nominaalne eelarve puudujäägis, moodustades Statistikaameti andmete kohaselt 0,6% SKP-st ehk 142 miljonit eurot. Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon oli 2018. aastal puudujäägis 1,5% sisemajandusekoguproduktist. Riigieelarve seaduste täitmises Riigikontroll olulisi vigu ei leidnud.

Riigi majandusaasta koondaruande eesmärk on anda ülevaade riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest. Samuti võimaldab see Riigikogul kontrollida valitsuse tegevust ning anda valitsusele võimalus selgitada oma tegevust aruandeaastal. Koondaruandega esitab valitsus Riigikogule ka vajaliku informatsiooni uute eelarveliste otsuste tegemiseks. Ühtlasi on koondaruande eesmärk tagada valitsus- ja avaliku sektori aruandluse asjus rahvusvaheliste raamatupidamis- ja finantsaruandluskohustuse täitmiseks vajalik informatsioon.

Teise lugemise läbis kuus eelnõu:

Valitsuse algatatud meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (56 SE) võetakse Eesti seadusesse üle kaks Euroopa Liidu direktiivi ja viiakse Eesti õigus kooskõlla Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) meretöö konventsiooni 2016. aastal vastuvõetud muudatustega.

Eelnõu kohaselt peab reeder alla 24 meetri pikkustel kalalaevadel töötavate isikutega sõlmima meretöölepingu. Hetkel kehtib sellistel kalalaevadel töölepingu alusel töötavatele isikutele tavapärane tööõiguse regulatsioon. Meretööleping tagab töötajatele täiendava kaitse. Näiteks peab reeder tagama korrapärase toitlustamise ja meditsiinilise abi osutamise laeval. Kalalaeva all peetakse silmas laeva, mida kasutatakse kala kaubanduslikuks püügiks.

Eelnõuga kehtestatakse samuti finantstagatissüsteem nii laevapere liikme hülgamise kui ka laevapere liikmete tööõnnetusest ja kutsehaigestumisest põhjustatud kulude hüvitamiseks. Piisav finantstagatis peab olema kõigil reederitel, kelle laevadel peab olema meretöötunnistus (laeva kogumahutavus 500 GT või suurem). Finantstagatiseks võib olla vastutuskindlustus, pangagarantii või muu tagatis, mis võimaldab tagada hüvitise maksmise.

Seletuskirjas märgitakse, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega tagatise piisavuse hindamise ja suuruse arvutamise põhimõtted. Tagatise piisavust hindab Veeteede Amet meretöötunnistuse andmisel. Kõik Eesti lipu all sõitvad laevad, millel on meretöötunnistus, juba omavad vastutuskindlustust.

ILO meretöö konventsiooni muudatuse kohaselt on võimalik meretöötunnistuse kehtivuse lõppemisel olemasolevat tunnistust kuni viieks kuuks pikendada. Seda juhul, kui laev on edukalt läbinud ülevaatuse meretöötunnistuse uuendamiseks, kuid laevale ei ole kohe võimalik väljastada uut tunnistust. Kehtiva õiguse kohaselt tunnistuse pikendamise võimalus puudub.

Seadus jõustub üldises korras. Eelnõu kohaselt kehtestatakse üleminekusäte, mille kohaselt alates 1. jaanuarist 2020 loetakse alla 24 meetri pikkusel kalalaeval töötavate töötajatega sõlmitud tööleping meretöölepinguks. Kehtivad töölepingud tuleb seadusega vastavusse viia 31. detsembriks 2020.

Valitsuse algatatud Tartu Ülikooli seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõuga (98 SE) luuakse õiguslikud alused arst-residentide tööjõukulu hüvitamiseks Haigekassa eelarvest alates 2020. aastast.

Eelnõu näeb ette residentuuri korraldamise, teoreetilise koolituse ja residentuuri baasasutuse korralduskulude rahastamise riigieelarvest. Arst-residendi tööjõukulud hüvitab edaspidi Haigekassa. Seni on kõik residentuuri kulud rahastatud riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu.

Kavandatud muudatused puudutavad eeskätt Haigekassat, mis hakkab Sotsiaalministeeriumi asemel hüvitama Tartu Ülikoolile arst-residentide tööjõukulu. 2020. aastal on selleks kavandatud 18 miljonit eurot. Samuti puudutab eelnõu Tartu Ülikooli, kellele lisandub Sotsiaalministeeriumi kõrval täiendav residentuuritellimust rahastav lepingupartner – Haigekassa.

Valitsuse algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, Riigikogu valimise seaduse, rahvahääletuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse (valimispäeval valimisagitatsiooni piirangu ja välireklaami keelu kaotamine) eelnõuga (51 SE) tühistatakse valimisagitatsiooni piirang valimispäeval ja poliitilise välireklaami keeld. Valimisrahu peab olema jätkuvalt tagatud hääletusruumides.

Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et valijad peaksid olema hääletamise ajal võimalikult võrdsetes tingimustes, mistõttu peaksid ka valimiskampaania reeglid olema hääletamisperioodi vältel võimalikult ühesugused. Valimispäeval agiteerimise keelu mõju kahandab asjaolu, et üha rohkem inimesi hääletab eelhääletamise ajal, mil aktiivne agitatsioon on lubatud. Näiteks 2019. aasta Riigikogu valimistel oli eelhääletamisel osalenute osakaal 39,3 protsenti. Seletuskirjas tuuakse välja, et olukorras, kus valimisreklaam on suures osas internetipõhine, on keeruline ja ebaotstarbekas nõuda, et valimispäeval reklaami ei avaldata.

Läbirääkimistel võtsid sõna Hanno Pevkur (R), Mihhail Stalnuhhin (KE) ja Raimond Kaljulaid. Kaljulaid tegi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada.

Eelnõu teisel lugemise katkestamise poolt hääletas 20, vastu oli 50 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (8 SE) muudetakse virtuaalvääringu teenusepakkuja tegevusloa saamise nõudeid, et vähendada nende teenustega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise ning muude kuritegude toimepanemise riske.

Eelnõu kohaselt hakkab rahapesu andmebüroo virtuaalvääringu tegevusloa menetlemisel kontrollima ettevõtte juhatuse liikmete tausta ja sobivust, sealhulgas laitmatu maine olemasolu. Samuti peavad ettevõtte registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht asuma Eestis. Juhul kui tegemist on välisriigi ettevõttega, peab ta tegevusloa taotlemiseks Eestis avama filiaali.

Eelnõuga tehtava muudatuse kohaselt tõstetakse virtuaalvääringu tegevusloa riigilõiv 345 eurolt 3300 eurole. Virtuaalvääring on digitaalsel kujul väärtus (nt bitcoin), mis on digitaalselt ülekantav, säilitatav või kaubeldav ja mida kauplejad aktsepteerivad omavahel maksevahendina, kuid mis ei ole ühegi riigi seaduslik maksevahend.

Ettevõttel, kellel on juba tegevusluba olemas, on aega 2020. aasta 1. juulini, et viia oma tegevus seaduse nõuetega kooskõlla ja esitada rahapesu andmebüroole täiendavad andmed.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (106 SE) lahendatakse mitmed maksustamisel tekkinud ebakõlad. Eelkõige puudutavad muudatused sünnitus- ja koondamishüvitisi, toetusi lasterikastele peredele ning täiendavat maksuvaba tulu alates kolmandast lapsest. Samuti lahendatakse eelnõuga kolmandate riikidega seotud maksustamise ebakõlad.

Neljandas kvartalis sünnitus- või koondamishüvitise saanutele luuakse võimalus lükata osa oma hüvitisest maksustamise mõttes järgmisesse aastasse, et kasutada oma maksuvaba tulu senisel tasemel. Hüvitise osalise ülekandmisega järgmisse aastasse saavutatakse maksustamisel olukord, kui sünnitushüvitist või koondamishüvitist saaks iga kuu. Tulumaksust vabastatakse riigieelarvest makstavad toetused lasterikka pere elamistingimuste parendamiseks ja väikeelamu energiatõhususe suurendamiseks. Eelnõu kohaselt ei vähene täiendav maksuvaba tulu lapse eest, kui laps saab toitjakaotuspensioni või rahvapensioni toitja kaotuse korral. Täiendav maksuvaba tulu lapse eest suureneb alates kolmandast lapsest 100 euro võrra kuus.

Eelnõuga võetakse üle ka Euroopa Liidu direktiiv kolmandate riikidega seotud maksustamise ebakõlade kohta. Eesmärk on vältida topeltmittemaksustamist, mida põhjustavad erinevused finantsinstrumentide, maksete ja üksuste kvalifitseerimises eri jurisdiktsioonides või maksete omistamises peakontori ja püsiva tegevuskoha vahel või sama üksuse kahe või enama püsiva tegevuskoha vahel. Kuna sellised maksustamise ebakõlad võivad põhjustada topeltmahaarvamist või mahaarvamist ilma tuluna arvessevõtmiseta, nähakse eelnõus ette normid, mille kohaselt olenevalt olukorrast kas maksustatakse makset, kulu või kahjumit, mida saab teises riigis maha arvata või mis on teises riigis tulumaksust vabastatud, või ei lubata rakendada tulumaksuvabastust tulule, mis on teises riigis maha arvatud või tulumaksust vabastatud.

Lähtudes direktiivi eesmärgist vältida topeltmittemaksustamist ja tagada äriühingute kasumi maksustamine, vabastatakse edaspidi välismaalt saadud dividend Eestis tulumaksust üksnes juhul, kui dividendilt on tulumaks kinni peetud või selle aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud. Lisaks tagatakse residendist füüsilise isiku välismaalt saadud tulule, sealhulgas pensionile Eestis saadud tuluga võrdväärsed maksustatavast tulust tehtavad mahaarvamised. Sama võimaldatakse ka Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi residentidele, kes saavad tulu Eestis. Hetkel piiratakse mahaarvamisi Eestis maksustatavast tulust proportsionaalselt Eestis maksustatava tulu osakaaluga maksustamisperioodi kogu maksustatavas tulus. Muudatuse tulemusena saab teha kõiki mahaarvamisi täies ulatuses hoolimata sellest, kui suur osa tulust on teenitud Eestis.

Füüsilise isiku, mitteresidendi, lepingulise investeerimisfondi fondivalitseja ja aktsiaseltsifondi tuludeklaratsiooni esitamise tähtaega pikendatakse 30. aprillini ning tulumaksu tasumise ja tagastamise tähtaega 1. oktoobrini. Samuti  tõstetakse füüsilisest isikust ettevõtja avansiliste maksete tasumise piirmäära 64 eurolt 300 eurole.

Läbirääkimistel võttis sõna Helmen Kütt (SDE).

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (80 SE) muudetakse sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisi, väikeõlletootja soodustusi ning kuumutatava tubakatoote määratlusega seonduvat. Lisaks täpsustatakse õigusselguse huvides aktsiisikauba maksumärgistamise põhimõtteid.

Eelnõuga muudetakse väiketootja õlle toomismahu piiri 0,6 miljonilt liitrilt 1,5 miljoni liitrini aastas, et ettevõtjad saaksid teha pikemaajalisi plaane investeeringuteks. Sigarettide 2020. aastaks planeeritud aktsiisitõus langetatakse 10 protsendilt 5 protsendile, et vähendada hinnaerinevusest tulenevat survet piirikaubandusele Lätiga ning nähakse ette 5-protsendilised aktsiisitõusud aastateks 2021–2023. Aktsiisiseaduses sätestatud suitsetamistubaka aktsiisitõusu 2020. aastaks ei muudeta ja aktsiisi tõstetakse ligikaudu 8,3 protsenti 2021. aastal, et see moodustaks 2/3 sigarettide 2021. aasta minimaalsest aktsiisisummast. Selliselt loetakse suitsetamistubakas sigarettidega võrdväärselt maksustatuks. Lisaks nähakse ette suitsetamistubaka 5-protsendilised aktsiisitõusud aastateks 2022 ja 2023.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tarmo Kruusimäe (I), Madis Milling (R) ja Aivar Kokk (I).

Esimese lugemise läbis üks eelnõu:

Valitsuse algatatud spordiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (105 SE) seatakse sporditegevusega seotud stipendiumi maksmisele aastane piirmäär, mis on 12-kordne töötasu alammäär.

Piirmäär korrastab senist stipendiumide maksmise korda, sest praktikas makstakse maksuvabasid stipendiume ka sportlastele, kellega ollakse töösuhtes. Sellisel juhul ei maksta riiklikke makse ning sportlasel puuduvad ka sotsiaalsed garantiid. Kuna stipendiumile piirmäära sätestamine toob kaasa sportlastega töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu sõlmimise, siis tehakse sportlastele mõned erisused ka praegu kehtivas töölepingu seaduses ning täiesti uue toetusliigina võetakse kasutusele sportlasetoetus.

Eelnõuga täiendatakse karistusseadustiku dopingukuritegude sätet, mille järgi loetakse dopingukuriteoks aine või meetodi määramist, kasutamisele kallutamist, samuti abistamist ja ainete toimetamist üle riigipiiri või tootmist, valmistamist, turustamist, vahendamist või edasiandmist. Kehtiva korra järgi on karistatav vaid dopingu kasutamisele kallutamine kui kasutatakse ravimit.

Eelnõu näeb ette luua spordivõistlustega manipuleerimise vastu võitlemiseks kontaktpunkt, mis koolitab ja teavitab asjaomaseid organisatsioone spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse osas. Neid ülesandeid hakkab ellu viima Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA.

Muudatusega lisatakse Eesti spordiregistri koosseisu sporditulemuste alamandmekogu, kuhu kogutakse Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud sporditulemused. Andmebaas on oluline tööriist avaliku raha jagamisel ning spordipoliitiliste otsuste tegemisel. Harrastusspordi ega liikumisharrastuse võistluste tulemusi andmebaasi ei koguta.

Riigikogu menetlusest langes välja üks eelnõu:

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Reformierakonna fraktsiooni algatatud kogumispensionide seaduse, tulumaksuseaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (91 SE) taheti muuta paindlikuks kohustusliku kogumispensioni väljamaksete süsteem ning parandatakse inimeste informeeritust nende pensioniõiguste ja -valikute osas.

Kehtiv väljamaksete kord, mis annab ainsaks väljamaksevõimaluseks kindlustuslepingu, on eelnõu seletuskirja kohaselt liiga jäik ning seda võib pidada peale 2019. aasta sügisest kehtima hakanud muudatusi kogumispensioni süsteemi suurimaks probleemiks. Seetõttu taheti eelnõuga luua suurem paindlikkus kogutud varade kasutamiseks pensionieas ning võimaldada teatud selgelt piiritletud juhtudel varade vajaduspõhist kasutamist ka kogumise faasis.

Läbirääkimistel võtsid sõna Heljo Pikhof (SDE) ja Maris Lauri (R).

Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 49 ja vastu 39 Riigikogu liiget. Seega lükati eelnõu tagasi ja see langes menetlusest välja.

Istung lõppes kell 20.37

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Dmitri Dmitrijev: võtame eesmärgiks, et Eestis elaksid maailma kõige sportlikumad ja tervemad inimesed

„Spordil on oluline roll Eesti rahva püsimajäämises. Eesti naised ja mehed elavad küll järjest kauem, kuid tervena elatud aastate arv püsib samal tasemel. Tervena elavad mehed 52,8 ja naised 55,6 eluaastat,“ ütles Dmitrijev. „See tähendab, et meie elutee viimane osa möödub peamiselt tablette manustades või halvemal juhul haiglavoodis. Sellega ei saa rahul olla. Skandinaavias ja Kesk-Euroopas reisides vaatan kadedusega elurõõmsaid pensionäre, kes kepikõndi teevad või rattaga sõidavad. Ka meie soliidses eas inimesed väärivad sellist elulaadi.“

Tervise Arengu Instituudi poolt läbiviidud uuring näitab, et laste ülekaalulisus on jätkuvalt tõusnud. Riigikogu jalgpalli toetusrühma esimehe Dmitrijevi sõnul on see teravas vastuolus teadmisega, et Eestis ei ole kunagi olnud nii palju jõusaale, staadione ja terviseradu.

„Jooksjate peale mõeldi isegi Reidi tee ehitamisel, kuhu rajati pehme kattega rada,“ lausus Dmitrijev. „Suur küsimus on – miks Eesti inimesed ei kasuta olemasolevaid võimalusi? Toitumisekspertide sõnul on laste ülekaalulisus ühiskonna heaoluga kaasas käiv probleem, mida saab ennetada, kui hakata teemaga tegelema juba lapseeas. Võrdleksin sportimisharjumust hambapesuga. Kui tegevus saab harjumuseks maast madalast, jääb see inimest saatma elu lõpuni. Ülekaalulisuse probleemi lahendamiseks ja rahvatervise seisukohalt on võtmetähtsusega suunata lapsed liikumisharrastuse teele juba lasteaias.“

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 5. detsembriks

Kell 10 – täiskogu istung

Teine lugemine – üks eelnõu:

Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ja konsulaarseaduse muutmise seaduse eelnõuga (78 SE) muudetakse riigilõivumäärasid välisesinduses tehtavate toimingute eest ning kehtestatakse uued riigilõivud toimingute eest, mis siiamaani on lõivustamata. Muudatusega soovitakse viia välisesinduses tehtavate toimingute eest kehtestatavad riigilõivud vastavusse tegelike kulutustega. Riigilõivu, mida võetakse seaduste alusel tehtavate toimingute eest välisesinduses, tõstetakse nii, et see on 30 eurot kõrgem kui riigilõiv, mida võetakse sama toimingu tegemise eest Eestis. Eelnõu on välja töötatud eelkõige katmaks kulusid, mis on seotud taotluste vastuvõtmise, väljastamise ja postiteenuste kasutamisega. Kehtestatakse ka riigilõiv dokumentide väljastamise eest Eesti välisesinduses või aukonsuli kaudu, mis siiamaani on olnud tasuta teenus.

Esimene lugemine – üks eelnõu:

Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Jürgen Ligi, Andrus Seeme, Kristen Michali, Erkki Keldo, Annely Akkermanni, Kristina Šmigun-Vähi, Urmas Kruuse, Vilja Toomasti, Jüri Jaansoni, Aivar Sõerdi, Ants Laaneotsa ja Toomas Kivimägi algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu (83 SE) näeb ette anda kohalikele omavalitsustele suuremad õigused oma territooriumil alkoholimüügi reguleerimiseks.

Eelnõu võimaldab kohalike omavalitsuste volikogudel piirata alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks kogu haldusterritooriumil või selle mõnes osas ajavahemikus kella 22.00-st kuni 10.00-ni ning puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 10.00-ni.

Kell 14 – komisjonide istungid

põhiseaduskomisjonis – 15 minutit pärast täiskogu istungi lõppu: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/788 „Euroopa kodanikualgatuse kohta” rakendamise seaduse eelnõu (74 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja;

väliskomisjonis – kell 12: Eesti seisukohtadest 9. detsembril Brüsselis toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil, kutsutud Välisministeeriumi esindaja;

õiguskomisjonis kell 14: arvamuse andmine ELAKile reisijate eelandmeid käsitleva direktiivi kohta, kutsutud Siseministeeriumi esindajad; relvaseaduse, riigilõivuseaduse ja strateegilise kauba seaduse muutmise seaduse (tulirelvadirektiivi ülevõtmine) eelnõu (62 SE).

Sündmused

Kell 13 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas avab fotonäituse „Rail Balticu radadel“ (Toompea lossi III korruse galerii).

Kell 14.10 – Riigikogu aseesimees Siim Kallas osaleb Eesti Rooma Klubi aastakonverentsi väitlusringis.

Kell 16 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas esineb tervituskõnega Kaitseliidu Tallinna maleva Toompea malevkonna aastapäeva traditsioonilisel aktusel (Riigikogu Valge saal).

4.–6. detsember
Riigikogu liikmed Jüri Jaanson, Urve Tiidus, Oudekki Loone ja Ruuben Kaalep osalevad III Kõrgematel Digiriigi ja Küberkaitse Kursustel Viinistu Kultuuri- ja Konverentsikeskuses.

Välislähetused

3.–11. detsember
Keskkonnakomisjoni aseesimees Yoko Alender osaleb ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 25. istungil Madridis Hispaanias.  

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Infotunni keskne teema oli õigusriigi toimimine

Pevkur viitas oma küsimuses valitsusliikmete viimase aja väljaütlemistele ja avaldustele. Ta soovis konkreetselt teada justiitsministri suhtumist rahandusminister Martin Helme väljaütlemisele Kellavere radarit puudutava väite kohta.

Aeg ütles, et mis puudutab seda võimalikku riigisaladuse, võimaliku riigisaladuse väljalobisemist või lekitamist, siis eeskätt peavad siin sellele hinnangu suutma anda Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe spetsialistid. „Minu hinnangul või mulle tundub, et see oli selline utreeritud, väljavisatud väide, mingitele konkreetsele allikatele seal ju ei viidatud, lihtsalt tegemist oleks nagu olnud mingi kuulujutuga,“ ütles Aeg.

Aegi sõnul toimib õigusriik  tema arvates sellisel juhul, kui kodanike õigused on tagatud kõikidel eraldi võimuharude tasanditel, olgu ta siis seadusandlik, olgu ta täitevvõim või olgu ta kohtuvõim.

“Minu hinnangul Eesti on õigusriik ja ei ole põhjust muretseda, et Eestis õigusriik ei toimiks.,“ ütles Aeg. Ta lisas, et õigusriigi põhimõtete üle ja õigusriigi toimimise üle arutelu ei toimu loomulikult mitte ainult meil siin Eestis, siin parlamendisaalis. Aeg selgitas, et eile viibis ta just justiitsnõukogul. Ka seal räägiti õigusriigist, õigusriigi põhimõtetest. „Nii et nende teemadega tegeldakse päris laialdaselt ja laiapindselt. Aga ka nende arutelude põhjal mina küll ei saanud sellist signaali endale, et Eestis oleks õigusriigi toimimisega mingeid tõsiseid probleeme,“ ütles justiitsminister. „Kui seal tekib ühel või teisel tasandil tõrge, siis tõepoolest tuleb arutada, kas õigusriik toimib või ei toimi.,“ ütles Aeg.

Rahvastikuminister Riina Solman vastas Liina Kersna esitatud küsimusele eelarve valikute ja Signe Riisalo esitatud küsimusele perelepituse rakendamise kohta.

Enamuse infotunni aja küsimusi esitasid Riigikogu liikmed siseminister Martin Helmele peaministri ülesannetes. Nende käsitlemine toimus emotsionaalse õhkkonna vaimus. Kaja Kallas küsis õigusriigi, Jevgeni Ossinovski küsis endise maaeluminister Mart Järviku, Keit Pentus- Rosimannus küsis valitsuse kokkulepete, Jaak Juske küsis pensionireformi, Marko Mihkelson küsis Eesti julgeoleku, Andres Sutt küsis valitsuse seisukohtade, Jürgen Ligi küsis Euroopa alliansi ja Urmas Kruuse küsis peaministri punaste joonte kohta.

Infotunni stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

Erki Savisaar: jõudsalt kasvavad väikeõlletootjad vajavad arenguks toetust

„Väikeste pruulikodade arv on alates 2013. aastast jõudsalt kasvanud ning nõudlus nende toodete järele on suur nii välisriikides kui ka kodumaal. Praeguseks on aga pruulikodadel kasvupiir ees, mistõttu on vajalik kehtestada uus tootmismahu piir väikeõlletootjatele, et nad saaksid jätkuvalt aktsiisisoodustust, müües oma tooteid Eestis,“ ütles Savisaar.

„Samuti on muudatus oluline väikeettevõtluse arendamise ja toetamise eesmärgil. Enamik väikepruulijaid tegutsevad maapiirkondades ning sealsete ettevõtete laienemine ja inimestele töökohtade võimaldamine on ainult positiivne,“ ütles Savisaar.

Lisaks tuleks Keskerakonda kuuluva Savisaare sõnul kaaluda järgmisena lihtsustuste tegemist väikestele veinitootjatele. Näiteks pakkudes neile fikseeritud hinnaga aktsiisikleepse, millega nad saaksid täita maksukohustuse riigi ees omamata aktsiisiladu.

Euroopa Liidus on 13 riiki 23 liikmesriigist rakendanud maksimaalset soodustuse piirmahtu 2 miljonit liitrit, kuigi erinevate soodusmääradega. Seejuures Eestis rakendatav soodustuse maht on Euroopa kõige madalam.

Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 5. novembriks

Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – neli eelnõu:

Väliskomisjoni algatatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmine“ eelnõuga (86 OE) arvatakse delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni juht Mart Nutt ja nimetatakse delegatsiooni juhiks Sven Sester. Lisaks arvatakse eelnõuga delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni liige Kerstin-Oudekki Loone ja nimetatakse tema asemel delegatsiooni liikmeks Marko Šorin.

Rahanduskomisjoni algatatud Riigikogu otsuse „Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2019.–2021. aasta tegevuse kontrollimiseks“ eelnõuga (92 OE) teeb rahanduskomisjon ettepaneku nimetada Riigikontrolli 2019.–2021. aasta tegevust kontrollima AS Deloitte Audit Eesti. Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest arutatakse otsuse eelnõu ühel lugemisel ja selle vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

Rahanduskomisjoni algatatud Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõuga (97 SE) täpsustatakse Eesti Panga nõukogu koosseisu moodustamist ja nõukogu liikmele esitatavaid tingimusi ning volituste kehtivuse aega. Lisatakse nõue, mille kohaselt peavad nõukogus olema esindatud lisaks valdkonna asjatundjatele kõikide Riigikogusse kuuluvate erakondade esindajad. Muudatustega täpsustatakse, et Riigikogu fraktsioonid nimetavad oma esindaja ja Eesti Panga nõukogu esimees nimetab valdkonna asjatundjad. Eelnõuga täpsustatakse, et nõukogu liikmetel peab olema nõukogu töös osalemiseks piisavad teadmised ja kogemused ning Eesti Panga nõukogu liiget ei või ametisse nimetada rohkemaks kui kaheks järjestikuseks ametiajaks. Seaduseelnõu vajab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust.

Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ja konsulaarseaduse muutmise seaduse eelnõuga (78 SE) muudetakse riigilõivumäärasid välisesinduses tehtavate toimingute eest ning kehtestatakse uued riigilõivud toimingute eest, mis siiamaani on lõivustamata. Muudatusega soovitakse viia välisesinduses tehtavate toimingute eest kehtestatavad riigilõivud vastavusse tegelike kulutustega. Riigilõivu, mida võetakse seaduste alusel tehtavate toimingute eest välisesinduses, tõstetakse nii, et see on 30 eurot kõrgem kui riigilõiv, mida võetakse sama toimingu tegemise eest Eestis. Eelnõu on välja töötatud eelkõige katmaks kulusid, mis on seotud taotluste vastuvõtmise, väljastamise ja postiteenuste kasutamisega. Kehtestatakse ka riigilõiv dokumentide väljastamise eest Eesti välisesinduses või aukonsuli kaudu, mis siiamaani on olnud tasuta teenus.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisest; Karjamaa asumi arendamisest;

maaelukomisjonis – kell 13.30: KredExi meetmetest, kutsutud KredExi ja Eesti Korteriühistute Liidu esindajad;

põhiseaduskomisjoni, sotsiaalkomisjoni ja kultuurikomisjoni ühisistung – kodanikuühiskonna arengust, ettekande teevad põhiseaduskomisjoni esimees Paul Puustusmaa, rahvastikuminister Riina Solman, rahvusvahelise spordivabatahtlike liikumise Scult asutaja ja tegevjuht Ott Pärna, Telia Eesti juhtkonna liige ja kommunikatsioonidirektor Katrin Isotamm ning Riigikogu kodanikuühiskonna toetusrühma esimees Heiki Hepner; istung on avalik, toimub veebiülekanne (Riigikogu konverentsisaal);

rahanduskomisjonis – kohtumine huvigruppidega seoses kavandatava pensionireformiga; Arenguseire Keskuse ülevaade uuringust „Tuleviku eakate rahaline heaolu“ (J. Tõnissoni nõupidamisruum);

riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni väljasõiduistung – kell 14: Eesti Kaitseväe üksuste osalemisest rahvusvahelistel missioonidel (Kaitseväe peastaap);

majanduskomisjoni väljasõiduistung Pärnumaale (5.–6. november) – komisjon kohtub ASi Wendre, MetsäWood Eesti ASi, Estonia Resort Spa ja Pärnumaa arenduskeskuse turismimajanduse esindajatega ning Pärnu linnapea ja linnavolikogu esimehega.

Sündmused

Kell 9 – majanduskomisjoni esimees Sven Sester kohtub Ukraina Ülemraada delegatsiooniga.

Kell 10 – väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson kohtub Ukraina ametnike delegatsiooniga.

Kell 10.20 – Eesti-Ukraina parlamendirühma liikmed kohtuvad Ukraina Ülemraada delegatsiooniga.

Kell 11 – väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson kohtub Venemaa suursaadiku Alexander Petroviga.

Kell 13 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas avab Len Girini mälestusnäituse „Prototüübid“ (Riigikogu hoone III korruse galerii).

Välislähetused

4.–5. november
Riigikogu liige Vilja Toomast osaleb tervise ja heaolu teemalisel konverentsil Brüsselis Belgias.

4.–6. november
Riigikogu liige Raimond Kaljulaid osaleb atlandiülesel julgeolekukonverentsil Brüsselis Belgias.

4.–6. november
Väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa osaleb Vabariigi Presidendi riigivisiidil Kuveiti.

5. november
Riigikogu liige Helmen Kütt esineb Soomes Sipoos ettekandega perehooldajate teemalisel seminaril.

5. november 
Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross osaleb ENPA Baltic+ grupi kohtumisel Kiievis Ukrainas.

5.-8.november
Riigikogu liige Keit Pentus-Rosimannus osaleb valeinformatsiooni levikut uuriva rahvusvahelise komitee kohtumisel ja kohtumistel Iiri parlamendi liikmetega Dublinis Iirimaal.   

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Taavi Aas vastas arupärimisele teedeehituse rahastamise kohta

Arupärijad soovisid teavet taristuinvesteeringute kohta järgmise aasta riigieelarves. Arupärijad küsisid, mis kaalutlustel lükkas valitsus tagasi Maanteeameti taotluse eraldada riigieelarvest igal järgmisel aastal 5 miljonit eurot, selleks et planeerida ja projekteerida uusi neljarealisi maanteid ning osta maid kolme põhimaantee neljarealiseks ehitamiseks.

Aasa sõnul otsustas valitsuskabinet kevadel kiita heaks nii riigi eelarvestrateegia 2020–2023 kui ka 2020. aasta riigieelarve eelnõu riigiülese koondpuudujäägiga ning tulla nii erinevatele kuludele kokkuhoiu kui ka võimalike lisakulude otsuste sisu juurde tagasi sügisese eelarveprotsessi käigus pärast Rahandusministeeriumi suvist majandusprognoosi. Valitsuskabineti 19. septembri otsuse ja  valitsuse 24. septembril heakskiidetud ja Riigikogule esitatud 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu kohaselt eraldatakse põhimaanteede neljarealiseks ehitamise projekteerimiseks ja maade ostuks järgmisel aastal 4 miljonit eurot.

Aas selgitas, et riigi investeerimisvõimalused selguvad riigi eelarvestrateegia (RES) ja aastaeelarvete koostamise käigus. Hetkel on koostamisel uus teehoiukava, kus kajastatakse RES 2020–2023 ning riigieelarve 2020 osas tehtud valitsuse otsuseid. Muu hulgas suurendatakse projektide ettevalmistamise mahtu 4 miljoni euro võrra ning kruusateedele katete ehitamise mahtu 10 miljoni euro võrra. „Siinkohal tuleb märkida, et kehtiv riigi eelarvestrateegia ei sisalda Euroopa Liidu 2021+ eelarveperioodi vahendeid, kuna läbirääkimised Euroopa Liidu institutsioonidega alles käivad. Kehtiv teehoiukava 2018–2022 on koostatud 2018. aasta sügisel, tuginedes riigi eelarvestrateegia 2019–2022 ja 2019. aasta eelarvele,“ ütles Aas. Ta lisas, et teehoiukava sisaldab muu hulgas ka riigiteede indikatiivset rahastamise vajadust aastatel 2023–2027. Indikatsioon annab võimaluse vahendeid paremini aastate lõikes planeerida ning sõltuvalt riigi võimalustest teostada objekte varem või edasi lükata või otsida teisi rahastamise alternatiive. Lisaks on analüüsimisel suuremate tee-ehitusobjektide teostamise võimalused averus ehk siis era- ja avaliku sektori koostöö raames.

„Oleme Euroopa Kontrollikoja auditiga tutvunud ja kindlasti arvestame averusprojektide ettevalmistamisel auditis toodud tähelepanekute ja riskidega. Rahandusministeeriumis on juba väljatöötamisel ka vastavad averusprojektide rakendamiseks vajalikud põhimõtted ja juhised, et muu hulgas vältida auditis toodud riskide realiseerumist Eestis,“ ütles Aas.

Vabas mikrofonis võttis sõna Ruuben Kaalep.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Rahanduskomisjon arutas koos eelarvenõukoguga riigi rahanduse olukorda

Rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul tõi eelarvenõukogu välja praegust majanduslikku olukorda mõjutavad tegurid, millel on oluline mõju riigieelarvele.

„Kohtumisel tõdesime, et Eesti majanduse olukord on jätkuvalt hea ja riigi laenukoormus on Euroopa madalaim. Kuid samas on näha  mõningast majanduskonjunktuuri jahenemist,“ ütles Kokk.

Kohtumisel tõdeti, et Euroopa Liidu seisukohalt tuleks eelarvereeglite puhul rohkem arvestada riigi laenukoormust, et võimalikul majanduslanguse perioodil saaks majanduse turgutamiseks vajadusel laenu võtta.

Koka sõnul viidati kohtumisel asjaolule, et Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi järgi aeglustub Eesti majanduskasv 2020. aastal 2,2 protsendini. Kevadega võrreldes on lähiaastate majanduskasvu ootusi hinnatud allapoole, kuna väliskeskkond võib kujuneda oodatust nõrgemaks. Eelarvenõukogu hinnangul toimib sellest hoolimata Eesti majandus lähiaastatel endiselt ülalpool oma potentsiaalset taset. Eelarvenõukogu hinnangul on rahandusministeeriumi suvine prognoos kooskõlas muutustega Eesti majanduses ja prognoosi koostamisel valitud eeldustega. Eelarvenõukogu arvates on aga oht, et geopoliitiliste ja väliskaubanduspingete mõju kujuneb arvatust suuremaks ja see võib kaasa tuua prognoositust aeglasema majanduskasvu.

Rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri viitas tööjõuturu prognoosile, mille kohta oli ka eelarvenõukogul küsimusi. „Tundub, et majandusprognoos ei kõla päris loogiliselt kokku, kui majandusolude jahtumisel prognoositakse hõive püsimist kõrgtasemel ja samas palgakasvu olulist aeglustumist,“ ütles Lauri.

Eelarvenõukogu soovitab, et tulevased prognoosid käsitleksid põhjalikumalt ajutise ja renditööjõu mõju Eesti tööturule, sh tööpuuduse ja hõivemääradele ning palgakasvule.

Eelarvenõukogu märkis eelarvereeglite täitmisega seoses, et 2018. aasta puudujääk osutus lubatust suuremaks, siis nõuab eelarvetasakaalu reegel, et struktuurne eelarvepositsioon paraneks vähemalt 0,5 protsendipunkti võrra aastas kuni tasakaal on uuesti saavutatud. Eelarvenõukogu hinnangu kohaselt ei olnud kevadise prognoosi järgi 2019. aastaks nõutud parandamise samm veel tagatud. Soovitused on viia eelarve struktuursesse tasakaalu kiirendatud korras.

Kohtumisel tõdeti, et Rahandusministeeriumi on suvine majandusprognoos on üldjoontes kooskõlas, kuna näiteks just tööturuga olid küsimused ja tööturg on väga oluline osa prognoosist.

Eelarvenõukogu hinnangul on aga seekord rohkem selliseid riske, mis võivad majanduskasvu aeglustada.

Komisjoni istungil osales eelarvenõukogu esimees Raul Eamets.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Kohtumine Ukraina Ülemraada delegatsiooniga

Kell 16:00. Riigikaitsekomisjoni liikmed kohtuvad Ukraina Ülemraada delegatsiooniga. Kohtumisel osaleb ka Ukraina suursaadik Eestis T.E. pr Mariana Betsa.

Majanduskomisjon: raudteeliikluse elektrile üle viimine aitab säästa keskkonda ja raha

Majanduskomisjoni esimees Sven Sester ütles, et elektri osakaalu suurendamine ASi Eesti Raudtee korraldatavas raudteeliikluses aitab lüüa kahte kärbest korraga – see aitab vähendada õhku paisatava süsinikdioksiidi kogust ja annab kokkuhoidu rongide ülalpidamiskuludelt. „Transpordisektori CO2 emissioon Eestis tervikuna väheneb ligi 45 000 tonni aastas, mis on võrdlusena umbes 11 protsenti raskeveokite CO2 emissioonist aastas. Diiselkütuse kasutus väheneb ligi 16,3 miljoni liitri võrra aastas,“ rääkis ta.

Sesteri sõnul on elektrirongide ülalpidamiskulu võrreldes diiselrongidega aastas ligi 10,5 miljonit eurot vähem. „Kindlasti tasub äramärkimist seegi, et rongide tehniline suutlikkus paraneb ja see tähendab ühtlasi ka sõidukiirust kuni 160 kilomeetrit tunnis,“ lisas Sester.

Majanduskomisjoni liige Annely Akkermann ütles, et üleminek alternatiivsetele kütustele aitab elektrirongiliikluse laiendamise puhul aastaks 2030 katta üle kolmandiku ELilt Eestile seatud transpordisektori taastuvenergia eesmärgist. „Samas tuleb ettevaatlik olla kümne aasta peale plaane seades, sest näiteks veomahtude ja tööjõukulude ette arvestamine ei pruugi sugugi täppi minna ja raudtee elektrifitseerimine võib seni plaanitud ligi 300 miljoni euro asemel tunduvalt kallimaks minna.“

ASi Eesti Raudtee raudteede pikkus on kokku 1219 kilomeetrit, kontaktvõrguga on varustatud 219 kilomeetrit raudteed. Elektrifitseeritud raudtee pikkus saab 2028. aasta lõpuks olema ligi 900 kilomeetrit. Projekti maksumus kokku on 295,1 miljonit eurot.

Raudtee elektrifitseerimise plaane tutvustasid ASi Eesti Raudtee juhatuse esimees Erik Laidvee ja juhatuse aseesimees, finantsdirektor Andrus Kimber ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailan ja teede- ja raudteeosakonna raudteetalituse juhataja Indrek Laineveer.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee