Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu eelinfo 19. – 25. novembrini

Esmaspäev, 19. november

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Riigikogu liikmete esitatud arupärimistele vastavad Jüri Ratas kütusehinna mõju kohta transpordisektorile ja tavatarbijale (nr 451) ning tervise- ja tööminister Riina Sikkut Haigekassa eriarstiabi hanke kohta (nr 449) ja Haigekassa tekitatud kriisi kohta eriarstiabi korralduses (nr 452).

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõu (736 SE), kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad; kollektiivne pöördumine „Laske meil hingata! Kohtla-Järve linna elanike pöördumine Riigikogu poole“;

kultuurikomisjonis – kell 11.10: kutseõppeasutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (704 SE), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad; Riigikogu otsus „Ettepanek Vabariigi Valitsusele Eesti alus- ja koolihariduse muutmiseks ühtseks ja eestikeelseks“ (682 OE);

maaelukomisjonis – kell 11.10: Maaelu Edendamise Sihtasutuse teemaline pöördumine, kutsutud Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja pöördumise esindajad; Maaelu Edendamise Sihtasutuse käibekapitali meetmest, kutsutud Maaelu Edendamise Sihtasutuse esindajad; geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse ja taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (681 SE), kutsutud Maaeluministeeriumi esindajad; Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (714 SE); loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (734 SE);

majanduskomisjonis – kell 11.10: kohtumine Eesti Energia juhtidega, kutsutud Eesti Energia ASi juhatuse esimees Hando Sutter ja nõukogu esimees Väino Kaldoja;

põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: Riigikogu otsuse „Velmar Bretti Riigikohtu liikmeks nimetamine“ eelnõu (753 OE), kutsutud Riigikohtu esimees Priit Pikamäe ja Riigikohtu liikme kandidaat Velmar Brett; Riigikogu otsuse „Riigikohtu liikme Malle Seppiku kohtunikuametist vabastamine“ eelnõu (707 OE); Riigikogu otsuse „Riigikohtu liikme Erik Kergandbergi kohtunikuametist vabastamine“ eelnõu (708 OE); Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (701 SE), kutsutud algataja esindaja; Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine rahvastikukriisi lahendamiseks“ muutmine““ eelnõu (754 OE); isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (650 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja; Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (662 SE);

rahanduskomisjonis – kell 11.10: alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse  eelnõu (699 SE); tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (648 SE); tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (705 SE); arvamuse andmine ELAKile: Euroopa Investeerimispanga põhikirja muutmine; alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse muutmise eelnõu (697 SE);

riigikaitsekomisjonis kohtumine Estonian Business Schooli (EBS) esindajaga;

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (626 SE), sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE), tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (698 SE), ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (706 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja;

väliskomisjonis Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu raames 19.–20. novembril Brüsselis toimuval kaitseministrite kohtumisel, kutsutud Kaitseministeeriumi esindajad;

õiguskomisjonis – kell 11.15: rahapesu tõkestamisest, kutsutud endine Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo analüüsi talituse juhataja Aivar Orukask; abipolitseiniku seaduse muutmise seaduse eelnõu (631 SE);

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: küberkuritegevusest ja küberjulgeolekust, kutsutud Kaitsepolitseiameti ja Riigi Infosüsteemi Ameti esindajad;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: kohtumine riigi peaprokuröri Lavly Perlinguga (ruum L247);

probleemkomisjonis rahvastikukriisi lahendamiseks – kell 13.30: välismaalaste seaduse muudatustest, kutsutud Siseministeeriumi esindaja;

probleemkomisjonis riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks – kell 13.15: haldusreformi käigust ja tulemustest, kutsutud kohalike omavalitsuste, külade, Rahandusministeeriumi ja Õiguskantsleri Kantselei esindajad;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13: 2014–2020 Euroopa Liidu toetuste kasutamise hetkeseisust ja järgmise finantsperioodi rahastamisest, kutsutud Euroopa Komisjoni Eesti esinduse, Rahandusministeeriumi ja Riigikontrolli esindajad (ruum L333).

Teisipäev, 20. november

Kell 10 – täiskogu istung

Riigikohtu liikme Heiki Loodi ametivanne.

Olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Elu võimalikkusest maal“ arutelu. Ettekande teevad maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk, uuringu „Peamised väljakutsed ja poliitikasoovitused kohaliku omavalitsuse ja regionaaltasandi arengus“ läbiviijate esindaja, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi valitsemiskorralduse lektor Sulev Lääne ning ettevõtja ja maaelu edendaja, Nopri talu peremees Tiit Niilo.

Kolmas lugemine – 1 eelnõu: relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (654 SE).

Teine lugemine – 2 eelnõu: maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (720 SE); äriseadustiku, mittetulundusühingu seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (maksekontod) eelnõu (712 SE).

Kell 14 – komisjonide istungid

kultuurikomisjonis kiusamisvaba haridustee visioonidokumendist, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi, MTÜ Lastekaitse Liidu, SA Kiusamisvaba Kool, SA Archimedese noorteagentuuri, MTÜ Noorteühing TORE ja MTÜ Vaikuseminutid esindajad (ruum L241);

maaelukomisjonis – põllumajandusloomade aretuse seaduse eelnõu (715 SE), kutsutud Maaeluministeeriumi ning Veterinaar- ja Toiduameti esindajad;

majanduskomisjonis kohtumine Konkurentsiameti peadirektori Märt Otsaga;

põhiseaduskomisjonis – rahvastikuregistri seaduse ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (724 SE), kutsutud Siseministeeriumi esindaja; Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (696 SE); Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu algatamise arutelu;

rahanduskomisjonis – Riigikogu otsuse „Riigi 2017. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ eelnõu (694 OE); pandikirjade seaduse eelnõust; investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (717 SE);

riigikaitsekomisjonis – julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad;

sotsiaalkomisjonis – ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (706 SE), riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (613 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja;

õiguskomisjonis – karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (terrorismivastase võitluse direktiivi ülevõtmine) eelnõu (642 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi ja Riigikohtu esindaja; Politsei- ja Piirivalveameti lähiaastate võimekusest, kutsutud PPA peadirektor Elmar Vaher.

Kolmapäev, 21. november

Kell 13 – infotund

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 7 eelnõu: Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (662 SE); Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (651 SE); maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (675 SE); ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse eelnõu (678 SE); tsiviilseadustiku üldosa seaduse ning võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (627 SE); tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (648 SE); alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (699 SE).

Teine lugemine – 10 eelnõu: jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise 1972. aasta konventsiooni 1996. aasta protokolli 2009. ja 2013. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (711 SE); keskkonnatasude seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (660 SE); abipolitseiniku seaduse muutmise seaduse eelnõu (631 SE); isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (679 SE); isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (650 SE); tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (698 SE); tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (626 SE); sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE); tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (705 SE); 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (700 SE).

Esimene lugemine – 13 eelnõu: krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (750 SE); Riigikogu otsuse „Ühendkuningriigi poolt Euroopa Investeerimispangas märgitud kapitali asendamine“ eelnõu (751 OE); Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ eelnõu (744 OE); Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ eelnõu (748 OE); Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Sophia“ eelnõu (745 OE); Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias“ eelnõu (739 OE); Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni reageerimisjõudude koosseisus“ eelnõu (738 OE); Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve“ eelnõu (747 OE); Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismismissioonil Afganistanis“ eelnõu (743 OE); Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis“ eelnõu (746 OE); Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühend-ekspeditsiooniväe koosseisus“ eelnõu (740 OE); Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis“ eelnõu (741 OE); Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis“ eelnõu (742 OE).

Komisjoni istung

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 9: Riigikontrolli kontrolliaruande tutvustus, kutsutud Riigikontrolli esindajad.

Sündmused

Kell 10 – Riigikogu esimees Eiki Nestor ja aseesimees Kalle Laanet osalevad riigireformi konverentsil (Riigikogu konverentsisaal).

Kell 11.15 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Välisministeeriumi ja Tallinna Ülikooli tutvustusprogrammi raames välisajakirjanikega Sri Lankalt.

Kell 19 – Riigikogu esimees Eiki Nestor annab noortekonverentsil „Lahe koolipäev“ üle auhinna tunnustuskonkursi „Hea eeskuju“ selleaastasele laureaadile (Alexela kontserdimaja).

Neljapäev, 22. november

Kell 10 – täiskogu istung

Olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Kuidas lühendada ravijärjekordi“ arutelu. Ettekande teevad Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige, Kivimäe perearstikeskuse perearst Karmen Joller, SA Viljandi Haigla juhatuse liige, psühhiaater Katrin Kaarma, Eesti geenivaramu asedirektor, populatsiooni- ja funktsionaalse genoomika vanemteadur Tõnu Esko ning tervise- ja tööminister Riina Sikkut.

Kell 14 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni ühisistung – kell 9: Eesti seisukohad 25. novembril toimuval Euroopa Ülemkogu (artikkel 50) istungil, kutsutud peaminister Jüri Ratas;

kultuurikomisjonis muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (716 SE);

väliskomisjonis Eesti seisukohad 26. novembril toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu (arenguministrid) istungil, kutsutud Välisministeeriumi esindajad; julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud Kaitseministeeriumi esindajad.

Sündmus

Kell 11 Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb ja astub üles Tartumaa arengustrateegia foorumil.

Reede, 23. november

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: Eesti seisukohad 26.–27. novembril toimuval ELi haridus-, noorte, kultuuri- ja spordinõukogu istungil, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad; Eesti seisukohad 26.–27. novembril toimuval ELi haridus-, noorte, kultuuri- ja spordinõukogu istungil, kutsutud Kultuuriministeeriumi esindajad; Eesti seisukohad 26. novembril toimuval ELi välisasjade nõukogu (arengukoostöö) istungil, kutsutud välisminister Sven Mikser; seisukoha andmine: Euroopa Investeerimispanga põhikirja muutmine, kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja.

Sündmus

Riigikogu esimees Eiki Nestor on visiidil Võrus, kus külastab Kääpa kooli, kohtub Võrumaa kutsehariduskeskuse pedagoogidega ja osaleb kohalike omavalitsusjuhtide infopäeval.

Välislähetused

14. – 21. november
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Marko Mihkelson ning liikmed Hannes Hanso, Ants Laaneots ja Oudekki Loone osalevad NATO PA aastaistungil Halifaxis Kanadas.

14. – 19. november
Riigikogu liige Lauri Luik osaleb Rahvusvahelise Koolispordi Föderatsiooni (ISF) täitevkomitee ja kohalike korralduskomiteede 2020 istungitel Sotšis Venemaal.

18. – 20. november
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut, aseesimees Jaak Madison ning liikmed Monika HaukanõmmTarmo KruusimäeKalle Palling (18. – 19. november) ja Barbi Pilvre osalevad rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverentsi (COSAC) täiskogu istungil Viinis Austrias.

22. – 25. november
Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa kohtub Rumeenia peaministri, Senati esimehe, aseesimehe ja liikmetega Bukarestis.

22. – 24. november
Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni esimees Marianne Mikko osaleb ENPA alalise komitee istungil Helsingis Soomes.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6353, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Keskkonnakomisjon toetab Ida-Virumaa omavalitsustele keskkonnatasudest laekuva raha suurendamist

Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on tegu igati põhjendatud otsusega, sest vaja on arvesse võtta tegureid, mis puudutab keskkonnatasude jaotamist  kohalike omavalitsuste ja riigi vahel. „Kohalikel omavalitsustel puuduvad täna keskkonnatasude jaotusest tulenevad stiimulid tööstuse arendamiseks ja toetamiseks oma territooriumil. Vahendite eraldamise ümberkorralduste kaudu loome stiimulid, millel on nii majanduslik kui ka sotsiaalne mõju“, ütles Vakra. Ta lisas, et muudatusega suurendatakse keskkonnatasudest kohaliku omavalitsuse üksustele laekuva tasu osa, mis puudutab põlevkivi kaevandmaisõiguse, põlevkivi termilise töötlemise ning põlevkivi lend- ja koldetuha kõrvaldamise tasu.  Komisjon toetas selle otsusega Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu ettepanekut.

Vakra lisas, et keskkonnakomisjon toetas samuti muudatusettepanekut, millega täiendatakse keskkonnakaitse valdkonna toetamise paragrahvi selliselt, et keskkonnaprogrammi elluviimiseks eraldab Keskkonnaministeerium aastas summa, mille suurus vastab vähemalt eelmisel aastal vee erikasutusõiguse tasudest riigieelarvesse laekunud rahalisele mahule. „Ettepanek on tehtud seetõttu, et Keskkonnainvesteeringute Keskusesse laekuks ka edaspidi konkreetsed summad, millega keskkonnaprojekte rahastada,“ märkis Vakra.

Eelnõuga korraldatakse ümber keskkonnatasudest laekuva raha liikumine. Edaspidi eraldatakse keskkonnatasudest riigieelarvesse laekunud rahast vastava aasta riigieelarvega kindlaks määratud osa Keskkonnaministeeriumile. Praegu laekuvad keskkonnatasud riigieelarvesse ning sealt kindlaksmääratud ulatuses sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (660 SE) teine lugemine on Riigikogus 21. novembril.

Lisainfo: Rainer Vakra, 5800 2828

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogus on fotonäitus ajaloolise suveräänsusdeklaratsiooni tähtsusest

Dokumendil oli otsene mõju Eesti ja kogu NSV Liidu edasisele saatusele. Selle dokumendiga  tõkestati fosforiidi kaevandamise alustamine ja algas NSV Liidu  lagunemine.

Fotonäitusel „Eestlased Kremlis“ on pildid sellest, kuidas Eesti saadikud selgitavad oma ideid Moskvas NSVL Rahvasaadikute Kongressil ning selliselt panustavad NSV Liidu lagunemisse. „See globaalse mastaabiga maailmapoliitikat põhjalikult mõjutanud sündmus toimus suures osas Eestis kirjutatud stsenaariumi kohaselt – rakendades  liiduvabariigi suveräänsuse ja isemajandamise ideed üleliidulisel tasandil,“ ütles Eestist valitud tollane NSV Liidu Ülemnõukogu saadik Ivar Raig.  

Raig selgitas, et liiduvabariigi suveräänsuse ja isemajandamise ideed tõid Eesti saadikud Kremlisse 1989.aasta maikuus. Liiduvabariigi suveräänsuse ideest võtsid kinni eelkõige teiste Balti liiduvabariikide ja Venemaa demokraatlikud jõud.

Ajaloost on teada, et 15. veebruaril 1990 kuulutas end suveräänseks Läti,  9. märtsil tegi seda sama Gruusia, 11. märtsil kuulutas Leedu välja riikliku iseseisvuse ning 12. juunil 1990 võeti Jeltsini initsiatiivil Venemaa Rahvasaadikute Kongressis vastu  Venemaa suveräänsusdeklaratsioon.  See oli  liiduvabariikide suveräänsuse idee triumf, mis vallandas ahelreaktsiooni kõigi teiste liiduvabariikide rahvuste kuulutamiseks suveräänseteks.

Fotonäitus on avatud kuni 30. novembrini Riigikogu istungisaali fuajees. Näituse vaatamiseks on Toompea lossi pääsemiseks tööpäevadel kella 10-16-ni vaja esitada isikut tõendav dokument.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu soodustab ka töötajatele ühistranspordi kasutamise hüvitamist

„Tegu on olulise muudatusega, mis annab võimaluse tagada ühistranspordiga tööle käijatele soodsamad tingimused,“ ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Helmut Hallemaa.
„Olukorras, kus riik soodustab ühistranspordi eeliskasutamist, on kummaline, et ühistranspordi pileti hinna hüvitamine töötajale, töötegijale tööandja poolt kuulub täna erisoodustuse hulka.“

Hallemaa selgitas, et seaduse muudatusega tehtav erand ei kehti taksoveo kohta.

Hallemaa sõnul muutis käesoleva aasta 1. juulist kehtiv võimalus rakendada avaliku teenindamise lepingu alusel osutatavat tasuta bussivedu olukorra vastuolulisemaks.

“Me oleme teinud tasuta maakondliku ühistranspordi, nüüd üheteistkümnes maakonnas,“ ütles Hallemaa. „Ja siin riik toetab ja doteerib seda, on seda varemalt aastaid teinud arvestatavas või suures osas ning nüüd nendes maakondades teeb täies ehk kogu mahus.“
Hallemaa selgitusel jätkati samas olemuslikult täpselt sama otstarvet täitva teenuse maksustamist erisoodustusmaksuga, kui tööl käiv inimene on sunnitud töökoha ja kodu vahel liikumiseks kasutama kommertsliini tasuta avaliku bussiliini puudumisel.
„See tehtav muudatus toetab teatud mõttes ka kommertsliinide jätkumist ja riigi kogu olemasoleva liinivõrgustiku toimimist,“ ütles Hallemaa.

Riigikogus läbis täna teise lugemise Tulumaksuseaduse täiendamise seadus 648 SE.

Õiguskomisjon toetas abipolitseinikele ka taseri kasutamise õiguse andmist

Komisjoni esimees Jaanus Karilaid ütles, et eelnõu menetlemisel on tekkinud positiivne sünergia abipolitseinike ja politseinike vahel ning tehtud on palju kompromisse.

„Meil on üle tuhande abipolitseiniku, kes saavad nüüd õiguslikult tugevama aluse oma tööks ja rohkem töövahendeid,“ ütles Karilaid. „Politsei saab juurde abijõudu ja kokkuvõttes võidab sellest kõige rohkem kogu ühiskonna turvalisus.“

Eelnõu ühe algataja Jaak Madisoni sõnul on eelnõu menetlemise käigus tehtud väga häid kompromisse eelnõu algatajate, Siseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveameti vahel, mille tulemusel on menetluses olev eelnõu väga kasulik tervele ühiskonnale.

„Seaduse muutmisega parandatakse väga paljusid kitsaskohti ja ühtlustatakse abipolitseinike töö politseinikega, mis annab palju paremad võimalused kaasata vabatahtlikke, kes on selleks koolitatud, motiveeritud ja kompetentsed,“ ütles Madison.  

Õiguskomisjon toetas istungil konsensuslikult ettepanekut anda abipolitseinikele õigus kasutada indikaatorvahendeid lisaks alkoholijoobe kontrollile ka narko- ja psühhotroopsete ainete osas. Komisjonile selgitati, et kui kontrollitava näit on positiivne, siis tuleb ta üle anda politseile edasiste menetlustoimingute tegemiseks.

Komisjon toetas ka ettepanekut, millega abipolitseinikel tekib lisaks tulirelva kasutamise õigusele ka elektrišokirelva ehk taseri kasutamise õigus. Selleks peab abipolitseinik läbima vastava koolituse ja väljaõppe.

Komisjonis tunti huvi, kas nõrga tervisega inimeste peal võib taserit kasutada. Komisjonile selgitati, et kindlasti on taseri kasutamine humaansem kui tulirelva või külmrelva kasutamine.

Eelnõu näeb veel ette, et abipolitseinik saab edaspidi kanda ka politsei vormi, kuid kodaniku jaoks peab ta olema politseist selgesti eristatav.  

Komisjon otsustas saata eelnõu (631 SE) teisele lugemisele 21. novembril ja tegi ettepaneku eelnõu vastuvõtmiseks 5. detsembril. Eelnõu jõustumine seadusena on planeeritud 1. augustil 2019.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 16. – 18. novembrini

Reede, 16. november

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: Eesti seisukohad 19.–20. novembril toimuval ELi põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istungil, kutsutud maaeluminister Tarmo Tamm ja keskkonnaminister Siim Kiisler; Eesti seisukohad 19. novembril 2018 toimuval ELi välisasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Sven Mikser; Eesti seisukohad 20. novembril toimuval ELi välisasjade nõukogu (kaitseküsimused) istungil, kutsutud Kaitseministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: Nõukogu otsuse eelnõu, millega luuakse Euroopa rahutagamisrahastu (9736/18), kutsutud Välisministeeriumi esindaja; seisukoha andmised: Euroopa Liidu eelarve tulud 2021–2027 eelarveperioodi läbirääkimisteks (COM(2018) 325), ettevõtjatevahelise piiriülese lõpliku käibemaksusüsteemi üksikasjalike tehniliste meetmete kohta (COM(2018) 329), kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja.

Sündmused

Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa kohtub Rakvere ning Vinni ettevõtjate ja haridusinimestega.

Kell 19 – Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb Eesti Kaitseväe 100. aastapäeva kontserdil ja vastuvõtul (Estonia kontserdisaal).

Kell 19 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa osaleb Läti Vabariigi 100. aastapäeva kontserdil ja vastuvõtul (Mustpeade Maja).

Laupäev, 17. november

Sündmus

Kell 18 – Riigikogu esimees Eiki Nestor võtab osa Politsei- ja Piirivalveameti aastapäeva kontsertaktusest (Estonia kontserdisaal).

Pühapäev, 18. november

Sündmus

Kell 12 – Riigikaitsekomisjoni liige Johannes Kert osaleb Saksa rahva leinapäeva mälestusüritusel Maarjamäe sõdurikalmistul ja asetab langetute mälestamiseks Riigikogu poolt pärja.

Välislähetused

13. – 16. november
Riigikogu esimees Eiki Nestor on ametlikul visiidil Iisraelis, visiidil osaleb ka Eesti-Iisraeli parlamendirühma esimees Keit Pentus-Rosimannus.

14. – 21. november
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Marko Mihkelson ning liikmed Hannes Hanso, Ants Laaneots ja Oudekki Loone osalevad NATO PA aastaistungil Halifaxis Kanadas.

14. – 19. november
Riigikogu liige Lauri Luik osaleb Rahvusvahelise Koolispordi Föderatsiooni (ISF) täitevkomitee ja kohalike korralduskomiteede 2020 istungitel Sotšis Venemaal.

18. – 20. november
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut, aseesimees Jaak Madison ning liikmed Monika Haukanõmm, Tarmo Kruusimäe, Kalle Palling (18. – 19. november) ja Barbi Pilvre osalevad rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverentsi (COSAC) täiskogu istungil Viinis Austrias.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Menetlusse võeti eelnõu Velmar Bretti nimetamiseks Riigikohtu liikmeks

Riigikohtu esimehe esitatud Riigikogu otsuse “Velmar Bretti Riigikohtu liikmeks nimetamine” eelnõu (753 OE).

Eelnõu näeb ette nimetada Velmar Brett Riigikohtu liikmeks alates 1. veebruarist 2019.

Riigikohtu esimehe kaaskirjas märgitakse, et Velmar Brett on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduse eriala. 1998. aastal sai ta Eesti Advokatuuri liikmeks. Brett oli vandeadvokaat kuni 2011. aastani, töötades esmalt advokaadibüroos Pohla ja Hallmägi (aastatel 1998 kuni 2004) ja seejärel advokaadibüroos Brett (hiljem Advokaadibüroo Brett ja Soop). Vandeadvokaadina tegeles ta peamiselt tsiviilõiguse küsimustega. 2011. aastal nimetati Brett kohtunikuks ja ta alustas tööd Harju Maakohtus, kus on ametis praeguseni. Ta on keskendunud peamiselt süüteoasjade lahendamisele, kuid omab kogemust ka tsiviilasjade menetlemisel. Riigikohtu esimehe hinnangul on Velmar Brett  kogenud ja tunnustatud jurist, kelle senine elu- ja töökogemus võimaldab tal oluliselt panustada Riigikohtu kriminaalkolleegiumi töösse ja Eesti kriminaalõiguse edasiarendamisse. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni 14. novembril esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu otsuse ”Riigikogu  probleemkomisjoni moodustamine rahvastikukriisi lahendamiseks ” muutmine” eelnõu (754 OE).

Eelnõu näeb ette nimetada probleemkomisjoni liikmeks Juri Adams Monika Haukanõmme asemel. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

18 Riigikogu liikme algatatud loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (755 SE).

Eelnõu näeb ette keelata loomade pidamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil, samuti nende aretamine ja paljundamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil. Nimetatud keelu kohaldamine loomapidajate suhtes nähakse ette alates 2024. aasta 1.juunist.

Seletuskirjas märgitakse, et karusloomafarmide keelustamist on arutatud Eestis alates 2009. aastast, mil selle teema tõstatasid looma- ja looduskaitsekaitseorganisatsioonid, Erakond Eestimaa Rohelised ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Uuesti tõusis inimeste teadvusesse karusloomafarmide keelustamine 2013. aastal, kui Eesti Rahvusringhäälingut telesaates Pealtnägija avaldati loomapidamisreeglite rikkumist kajastavaid kaadreid Balti Karusnahk AS Karjaküla rebase- ja naaritsafarmist . Samal ajal tõstatas ka Keskkonnaministeerium karusloomafarmide keelustamise küsimuse, kuna karusloomafarmides ei olnud täidetud keskkonnanõudeid juba aastaid.

Eestis kasvatatakse karusloomadena tšintšiljasid, küülikuid, naaritsaid ja rebaseid. Kokku peetakse Eestis umbes 200 000 karuslooma. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Riigikogu liikmete Tarmo Kruusimäe, Helir-Valdor Seederi, Priit Sibula, Madis Millingu, Hardi Volmeri 15. novembril algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (756 SE).

Eelnõuga sätestatakse, et ettekirjutuse täitmatajätmise korral on rakendatava sunniraha ülemmäär juriidilistele isikutele 5120 eurot. Füüsilistele isikutele jääb kehtima senine sunniraha ülemmäär 640 eurot.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu eesmärk on parandada keeleseaduse täitmist, motiveerida asutuste juhte ja ettevõtjaid positiivselt, panustamaks enam töötajate eesti keele õppesse. Eelnõu võimaldaks Keeleinspektsioonil tulemuslikumalt teostada järelevalvet keeleseaduse täitmise üle. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Riigikogu liikmete Tarmo Kruusimäe, Priit Sibula, Madis Millingu, Hardi Volmeri 15. novembril algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (757 SE).

Eelnõu näeb ette, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise korra ning salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning makstava tasu suuruse salvestusseadme kohta. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu arutas õigusemõistmise praktika üle

Ettekande tegid Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalosakonna endine kriminaalasjade uurija, Maksu- ja Tolliameti endine erimenetluse jurist Kert Kingo, advokaadibüroo Tibar ja Partnerid vandeadvokaat Urmas Simon, Harju maakohtu kauaaegne kohtunik Leo Kunman ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Martin Helme.

Kert Kingo sõnul on sisekontrolliüksuste töötajad võimetud korruptsiooniga võitlema, sest nad peavad lähtuma seadusest, kuid ühtlasi arvestama oma tööandjaga. Kingo ütles, et just juhtide puhul on korruptsioonioht kõige suurem ja ükski juht ei soovi, et tema asutuses korruptsioon avastataks, mistõttu sisekontrolliosakonnad end praegusel kujul ei õigusta.

Urmas Simon rääkis prokuratuuri tööst ja kohtueelsest menetlusest. Vandeadvokaadi ettepaneku järgi võiks prokuratuuri kohtueelsest menetlusest lahutada ja toimiku peaks kokku panema politsei ilma prokuratuurita. Prokuratuur võiks tema hinnangul üksnes kohtus riiki esindada. Samuti peaks Simoni sõnul olema prokuratuuri tegevuse üle suurem kontroll.

Leo Kunman keskendus oma ettekandes õigusemõistmisele isiklikust vaatevinklist. Kunmani sõnul tuleks prokuratuuri juht valida avalikul konkursil ja seejärel mõelda ka sellele, kes prokuratuuri üle järelevalvet peaks teostama. Veel avaldas Kunman arvamust, et Riigikohus võiks põhjendada, kui otsustab kriminaalasja menetlusse mitte võtta.

Martin Helme tegi ettepanekuid kohtusüsteemi ja prokuratuuri töö muutmiseks. Tema sõnul peaks rahvas saama Riigikohtu kohtunikke valida, kohtunikuamet peaks olema tähtajaline ja tuleks luua vandemeeste kohus. Riigikokku tuleks tema sõnul luua erikomisjon, millel oleks õigus teha ettepanek kohtuotsuses seadust rikkunud kohtuniku ametist vabastamiseks. Veel toonitas Helme, et kriminaalmenetlusele tuleks kehtestada tähtajad.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist, Andres Herkel Vabaerakonna fraktsioonist, Raivo Aeg Isamaa fraktsioonist, Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist ja Peeter Ernits.

Riigikogus läbis teise lugemise kaks eelnõu:

Riigikaitsekomisjoni algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (654 SE) viiakse seadus kooskõlla ELi vastava direktiiviga, millega muudetakse nõukogu vastavat direktiivi relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (tulirelvadirektiiv).

Eelnõuga lisatakse seaduse kohaldamisalasse hoiatus-, signaal- ja akustilised relvad, millele seni reegleid kehtestatud ei ole. Kavandatavad seadusmuudatused võimaldavad kooskõlas ELis kehtivate nõuetega ka Eestis selliseid relvi käidelda, sh valmistada ja parandada. ELis kehtestatakse 2018. aasta septembrist sellistele relvadele ühtsed tehnilised nõuded. Samuti kehtestatakse tulirelvade ja nende osade markeerimisele ELis ühtsed nõuded. Selleks, et ka Eesti ettevõtjad saaksid relvi valmistada või nõuetekohaselt markeerituna müüa, on oluline seadust vastava regulatsiooniga täiendada. Eelnõuga täpsustatakse tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona markeerimise nõudeid. Peale riigisiseste nõuete tuleb alates 14. septembrist 2018. aastal turule lastavate tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona markeerimisel arvestada Euroopa Komisjoni kehtestatud tehniliste nõuetega.

Komisjon viis teise lugemise käigus eelnõusse sisse hulga muudatusi. Eelnõu täiendati sättega, mille järgi ei pea relvaeksami sooritanu piiratud käibega akustilise relva, gaasirelva, pneumorelva ega külmrelva soetamiseks või omamiseks uut eksamit sooritama.

Maaelukomisjoni algatatud tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (648 SE) näeb ette jätta erisoodustuse alt välja kulutused, mida tööandja teeb töötajatele tööl käimisega seotud ühistranspordi piletihinna hüvitamiseks. Erand ei kehti taksoveo kohta. Seletuskirjas öeldakse, et muudatus annab võimaluse tagada töölkäijatele soodsamad tingimused ning toetab kaudselt ka kommertsliinide jätkamist ja olemasoleva liinivõrgustiku toimimist.

Teise lugemise käigus täiendati eelnõu sättega, mille kohaselt ei maksustata tulumaksuga Euroopa Liidu struktuuritoetusest füüsilisele isikule makstavat toetust kinnistule vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamiseks või kogumismahuti paigaldamiseks. Sätet rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. juunist.

Fotod istungilt.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata: https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6353, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu muudab koolielu turvalisemaks

„Luuakse võimalus rakendada mõjutusmeetmeid õpilaste suhtes, kelle kasutuses koolis on keelatud ese,“ selgitas Riigikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid. „Koolil on põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevalt kohustus tagada koolis viibivate laste turvalisus ja tervise kaitse.“

Karilaid ütles, et turvalisuse tagamiseks, ohuolukordade ennetamiseks ning vajadusel sekkumiseks näevad muudatused ette võimaluse koolil rakendada täiendavaid mõjutusmeetmeid.

„Näiteks selliste esemete ja ainete kooli hoiule võtmine, mis võib kujutada ohtu õpilase ning teiste isikute elule ja tervisele,“ sõnas Karilaid. „Eelnõu kohaselt on lubatud õpilase ja tema esemete kontrollimine vaatlemise ja käega kompimise teel, samuti õpilase kasutuses oleva suletud kapi kontrollimine vaatlemise teel.“

Riigikogus läbis eile esimese lugemise põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Aivar Sõerd: Majandus lubati tõusule viia, aga tulemuseks saadi hinnatõusud

“Eesti hinnatõus on olnud euroala kiireim ja mõjub tarbijate rahakotile valusalt. Suurema osa hinnatõusust tuleneb maksutõusudest, näiteks oktoobris oli aasta arvestuses kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeeritud hindade tõus 9%. Aktsiisitõusud on tekitanud ulatusliku piirikaubanduse ja aktsiisipoliitika vigade parandamine võib võtta aastaid”, ütles Sõerd eilsel 2017. majandusaasta koondaruande arutelul Riigikogus.

“Prognoosid näitavad, et kiire majanduskasvu aeg hakkab peagi läbi saama ja on asendumas mõõdukama kasvuga. Eesti pole aga majanduslikult soodsaid aastaid kasutanud reservide kogumiseks. Analüütikute hinnangul hakkab 2016. aastal alanud kiire majanduskasvu periood läbi saama ja prognoosid ennustavad majanduskasvu aeglustumist,” lisas Sõerd.

“2017. aasta riigieelarve nominaalne puudujääk oli 0,4% SKPst ja struktuurselt mõõdetuna oli puudujääk 0,7% SKPst. Riigi maksutulud kasvasid jõudsalt, aga reservid kahanesid,” täpsustas Sõerd.

Lisainfo:

Aivar Sõerd
Reformierakonna fraktsioon
aivar.soerd@riigkogu.ee