Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu nõupidamisruumid said ajalooliste riigimeeste nimed

„Seni olid Riigikogu nõupidamisruumid tähistatud numbritega. Samas on parlamendi ajaloos palju väärikaid inimesi ja Eesti rahvaesinduse 100. sünnipäeva puhul otsustasime anda neile ruumidele esimeste Riigikogu esimeeste nimed,“ ütles Riigikogu Kantselei direktor Peep Jahilo.

Nõupidamisruumide nimetseremoonial kõneles Riigikogu liige, professor Aadu Must. „Kõik need kolm ajaloolist riigimeest olid hariduse usku. See on taganud Eesti riikliku iseseisvuse ja järjepidevuse,“ ütles Must. Professor Must kiitis Riigikogu ruumide nimetamise algatust ja tegi ettepaneku sellega jätkata, sest inimesi, kes on ehitanud vundamendi, millel püsib Eesti riik, on veel mitmeid.

Otto August Strandman (30.11.1875–05.02.1941) oli I Riigikogu esimees 1921. aastal ja riigivanem aastatel 1929–1931. Strandman on olnud ka Eesti peaminister (1919), välisminister, kohtuminister ja rahandusminister.

Otto August Strandmani bareljeef Riigikogu nõupidamisruumis

Otto August Strandmani bareljeef Riigikogu nõupidamisruumis

August Rei (22.03.1886–29.03.1963) oli II Riigikogu esimees ja riigivanem aastatel 1928–1929. Rei on olnud ka Eesti välisminister ja peaminister presidendi ülesannetes eksiilis aastatel 1945–1963.

August Rei bareljeef Riigikogu nõupidamisruumis

August Rei bareljeef Riigikogu nõupidamisruumis

Jaan Tõnisson (22.12.1868–03.07.1941) oli II ja V Riigikogu esimees ning riigivanem aastatel 1927–1928 ja 1933. Tõnisson on olnud ka Eesti peaminister (1919–1920) ja Ajutise Valitsuse portfellita minister (1918–1919).

Jaan Tõnissoni bareljeef Riigikogu nõupidamisruumis

Jaan Tõnissoni bareljeef Riigikogu nõupidamisruumis

Sel nädalal tähistab Riigikogu 100. sünnipäeva. 23. aprillil 1919 tuli Tallinnas kokku esimene iseseisvas Eestis rahva poolt valitud esindus – Asutav Kogu. Iseseisvusdeklaratsiooni, põhiseaduse ja maaseaduse vastu võtnud ning Eesti riigi jaoks üliolulisi küsimusi lahendanud esindus tegutses kui parlament. Asutava Kogu otsused lõid vundamendi Eesti riigile.

Fotod nimetseremoonialt (laekuvad viivitusega).

Riigikogu sünnipäevanädala sündmuste kohta loe Riigikogu kodulehelt.

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogus esitletakse Riigikogu 100. sünnipäevale pühendatud postmarki

„Riigikogu 100. aastapäevale pühendatud postmark on suure ajaloolise tähtsusega, mis jäädvustab meie parlamentaarse iseseisva Eesti riigi sünni ja viib ta filatelistide hinnalisse kollektsiooni,“ ütles Henn Põlluaas. „Tähtpäevale pühendatud postmark ümbrikul on ka oluliseks sõnumiviijaks üle maailma meie riigi ajaloo kohta.“

1919.aasta 23. aprillil tuli Eestis kokku esimene rahva valitud esindus ehk Asutav Kogu, mis võttis vastu paljud meie riigile aluse pannud otsused. Seda päeva tähistame Riigikogu sünnipäevana. Asutava Kogu ülesanne oli luua Eesti riigile alus, võtta vastu põhiseadus ja maaseadus. Asutav Kogu tegutses Eesti rahvaesinduse ja seadusandliku võimuna 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920.

Parlamendi 100. sünnipäevale pühendatud postmärgi annab välja Eesti Post. Postmargi Riigikogu 100 esitlus on Toompea lossis, kus seda esitletakse koos ümbriku ja tähtpäeva daatumit märkiva templiga. Huvilised saavad soovi korral postmargile esimese päeva templi. Hiljem saab nii postmarki soetada kui ka ümbrikku tembeldada Toompeal asuvas Omniva postkontoris.

Postmargiväljaande kujundas kunstnik Riho Luuse. Et ta kujundas ka kümme aastat tagasi ilmunud Riigikogu 90. juubeli postmargi, siis on see kena ühtses stiilis loodud markide paar. Margi nominaalhind on 65 senti, mis on praegune Eesti-sisese kirja saatmise hind.

Fotod:

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 24. aprilliks

Sündmused

Kell 12 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas avab Riigikogu 100. sünnipäevale pühendatud postmargi esitluse (Valge saal).

Kell 13 – Riigikogu 100. sünnipäevale pühendatud nõupidamisruumide nimetseremoonia. Ruumid nimetatakse ümber riigimeeste Otto Strandmani, August Rei ja Jaan Tõnissoni auks. Riigimeeste elust teeb ülevaate Riigikogu liige ja ajaloolane Aadu Must (Toompea lossi kunstisaal).

Kell 15 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas kohtub Eesti Memento Liidu esindajatega.

Kell 16 – ajaloodoktor Jaak Valge Riigikogu 100. sünnipäevale pühendatud raamatu „Eesti parlament 1917–1940“ avalik esitlus. Kõnelevad raamatu autor ajaloodoktor Jaak Valge ja retsensent Meelis Saueauk (Rahvusraamatukogu).

Kell 17 – e-raamatu „I Riigikogu liikmed“ ja e-näituse „Parlament ja aeg“ avalik esitlus (Rahvusraamatukogu).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
tel 631 6456; 58 213 309
e-post marie.kukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu tähistas sajandat sünnipäeva

Riigikogu esimees Henn Põlluaas tõi esile, et just neil minutitel sada aastat tagasi oli Estonia kontserdisaali kogunenud 117 naist ja meest, kes võisid end õigusega pidada Eesti esimesteks rahvaesindajateks.

„Neil julgetel meestel ja naistel polnud oma keeruliste ülesannete lahendamisel, erinevalt meist, võimalik tugineda välistele eeskujudele.  Häid eeskujusid ei olnud lihtsalt võtta. Euroopa alles toibus laastavast maailmasõjast,“ märkis Põlluaas. Ta toonitas: „Nad olid oma otsustes julged ja iseseisvad. Nad ei mõelnud, mida arvatakse meist mujal. Nad mõtlesid sellele, millised peavad olema otsused, et need teeniksid Eesti riigi ja rahva huve. Tugineti omaenda rahvale, suurimale võimalikule toele.“

Põlluaas rõhutas oma kõnes rahvaalgatuse tähtsust. „Rahvaalgatust ja -hääletust käsitleti demokraatia instrumendina, mitte erakondade vahendina oma agenda teostamiseks. Nagu on see kõikides riikides, kus otsedemokraatia esindusdemokraatiat täiendab,“ ütles Põlluaas.

Asutav Kogu tegutses 19 kuud ja 28 päeva, pidades viie istungjärgu vältel 170 koosolekut. Asutava Kogu tegevus oli laiahaardeline. „Peamiselt keskenduti aga kahele teemale: võtta vastu maaseadus ning teiseks luua põhiseadus, meie riikluse vundament, millele ehitada üles Eesti riik ja kindlustada meie rahva igipõline unistus – olla peremees omaenda maal,“ märkis Põlluaas.

„Me oleme üle elanud hävitavad ajalootormid, me jäime kestma ja taastasime oma riigi. Meil on, mille üle olla uhke. Ma tahan väga, et ka meie, tänase Riigikogu liikmed, ei unustaks Eesti riigi loojate ja Asutava Kogu demokraatlikke ja üllaid põhimõtteid,“ rõhutas Riigikogu esimees.

President Kersti Kaljulaid ütles, et parlament on paigaks, kuhu erinevad arvamused kokku tulevad. „Siin peab need omavahel läbi vaidlema ja üle rääkima. Parlament on koht, kus rahva esindajad leiavad kõige mõistlikuma ühisosa, sest kõigil meil on erinevad soovid ja arvamused ning meie ühisosa saabki välja tulla vaid arukate arutelude käigus,“ toonitas president.

„Riigikogu on meie rahva esindus ja seega eeskujuks meie inimestele. Iga teie sõna ja arvamus on teravdatud tähelepanu all ning kujundab suhtumist mitte ainult teisse, vaid kogu meie riiki,“ ütles president. Ta lisas, et niisamuti on ka otsustega, mis siin saalis vastu võetakse. Saja-aastaseks saanud riigi esinduskogult nõuavad kodanikud suurt küpsust ja suuremat vastutust, otsuste sügavamat läbitöötamist.

„Estonia saalis oli sada aastat tagasi väga palju entusiasmi ja arusaadavalt vähe parlamentaarset kogemust. Praegu on meil piisav kogemus ja ma tahan väga loota, et entusiasmist mitte kunagi puudust ei tule. Kindlama Eesti saame üksteist austades,“ rõhutas Kaljulaid.

President kordas lõpetuseks siinsamas saalis aprilli alguses öeldut: meie põhiseaduse mõte elab, kui Eesti kodanike ja patriootidena demokraatlikke väärtusi kasutame ja laseme neid ka teistel kasutada.

Tervitustega esinesid peaminister Jüri Ratas, Riigikohtu halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving, riigikontrolör Janar Holm ja õiguskantsler Ülle Madise, kes käsitlesid parlamendi ajaloo ja tegevuse erinevaid aspekte.

23.aprillil 1919 tuli Tallinnas kokku esimene iseseisvas Eestis rahva poolt valitud esindus – Asutav Kogu. Iseseisvusdeklaratsiooni, põhiseaduse ja maaseaduse vastu võtnud ning Eesti riigi jaoks üliolulisi küsimusi lahendanud esindus tegutses kui parlament. Asutava Kogu otsused lõid vundamendi Eesti riigile.

Pidulikul istungil lõi meeleolu kammerkoor „Collegium Musicale“ dirigent Kristel Marandi juhatusel.

Istungi stenogramm:

Fotod:

NB! Fotod laekuvad viivitusega.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

 

 

 

Riigikogu ja Rahvusraamatukogu esitlevad parlamendi juubeliks valminud ajalooraamatut

Raamatu autor ajaloodoktor Jaak Valge käsitleb ligi 700 leheküljel parlamendi algusaegu – aastaid Asutava Kogu kokkutulemisest kuni VI Riigikogu viimase istungini 1940. aastal.

Valge hakkas raamatut koostama 2015. aastal Riigikogu Kantselei tellimusel. Teose rõhk on parlamendi poliitilisel tegevusel. „Tegemist ei ole paraadkäsitlusega. Eesti ajalugu kahe maailmasõja vahelises heitlikus Euroopas oli sedavõrd omapärane ja huvitav ning täis vapustavaid õnnestumisi, aga ka haledaid ebaõnnestumisi, et selle silumine oleks patustamine ajaloo vastu,“ selgitas Valge.

Autori sõnul oli raamatut huvitav kirjutada. „Põhiallikad – parlamentide täiskogu koosolekute ja parlamendikomisjonide protokollid olid väga värvikad. Loomulikult kasutasin ka paljusid teisi allikaid, sealhulgas välisarhiivide dokumente,” rääkis Valge.

Jaak Valge on nüüd ka ise Riigikogu uue koosseisu liige ja arvab, et tulevikus parlamendi ajaloo kirjutajad märgivad ka teda oma käsitlustes. “Loodan, et vähemalt parlamendi ajaloo lisas, kus tuuakse ära Riigikogu liikmete nimekiri,” sõnas ta.

Raamatu esitlus toimub 24. aprillil kella 16–17 Rahvusraamatukogus 7. korrusel humanitaarteaduste saalis. Lisaks Jaak Valgele tutvustab esitlusel raamatut „Eesti parlament 1917–1940“ ka selle retsensent Meelis Saueauk.

Raamatut saab kohapealt osta.

Kella 17–17.30 on samas e-raamatu „I Riigikogu liikmed“ ja e-näituse „Parlament ja aeg“ avalik esitlus.

Fotod.

Riigikogu sünnipäevanädala sündmuste kohta loe Riigikogu kodulehelt.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
tel 631 6456; 58 213 309
e-post marie.kukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu tähistab 100. sünnipäeva piduliku istungiga

„Asutav Kogu kujundas esimese esinduskoguna Eesti arengusuunad. Deklareeriti, et Eesti rahvas tahab elada iseseisvat riiklikku elu rahvusriigina. Igavesti, nagu kinnitab ka meie põhiseadus,“ ütles Põlluaas. Ta rõhutas, et oleme üle elanud hävitavad ajalootormid, me jäime kestma ja taastasime oma riigi. „Meil on, mille üle olla uhke. Ma tahan väga, et ka meie, tänase Riigikogu liikmed, ei unustaks Eesti riigi loojate ja Asutava Kogu demokraatlikke ja üllaid põhimõtteid,“ toonitas Riigikogu esimees.

Pidulikul istungil peab kõne ka president Kersti Kaljulaid. Tervitustega esinevad peaminister Jüri Ratas, Riigikohtu halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving, riigikontrolör Janar Holm ja õiguskantsler Ülle Madise.

23.aprillil 1919 tuli Tallinnas kokku esimene iseseisvas Eestis rahva poolt valitud esindus – Asutav Kogu. Iseseisvusdeklaratsiooni, põhiseaduse ja maaseaduse vastu võtnud ning Eesti riigi jaoks üliolulisi küsimusi lahendanud esindus tegutses kui parlament. Asutava Kogu otsused lõid vundamendi Eesti riigile.

Pidulikul istungil loob meeleolu kammerkoor „Collegium Musicale“ dirigent Kristel Marandi juhatusel.

Istungist on veebiülekanne.

Riigikogu sünnipäevanädala sündmuste kohta loe Riigikogu kodulehelt.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 23. aprilliks

Sündmused

Kell 9 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas asetab pärja rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel langenud Eesti kaitseväelaste mälestuseks (Paldiski).

Kell 12 – Riigikogu istungisaalis toimub Riigikogu 100. sünnipäevale pühendatud pidulik istung. Kõne peavad Riigikogu esimees Henn Põlluaas ja Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid. Tervitusega esinevad peaminister Jüri Ratas, Riigikohtu halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving, riigikontrolör Janar Holm ja õiguskantsler Ülle Madise. Esineb kammerkoor „Collegium Musicale“, dirigeerib Kristel Marand.

Istungist on veebiülekanne.

Kell 13 – Eesti-Hispaania parlamendirühma esimees Raivo Tamm kohtub Hispaania suursaadiku Teresa Orjales Vidaliga.

Kell 13.15 – ajaloodoktor Jaak Valge Riigikogu 100. sünnipäevale pühendatud raamatu „Eesti parlament 1917–1940“ esitlus (Valge saal).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
tel 631 6456; 58 213 309
e-post marie.kukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu juubelinädal algab rändnäituse avamisega

Põlluaasa sõnul alustab Riigikogu oma sünnipäevanädalat austusavaldusega saja-aastasele parlamendiajaloole. „Väljapanek meenutab meile Asutava Kogu ja Riigikogu koosseisude olulist panust Eesti riigi ja parlamendi ülesehitamisel,“ märkis Riigikogu esimees. Ta kutsus kõiki üles vaatama näitust, mis jääb Kuberneri aias avatuks 27. maini.

Parlamendi 100. aastapäevale pühendatud näitus on kujundatud tänavana, mille kahel pool asetsevad majapaarid tähistavad esinduskogude läbitud aastakümneid. Väljapanek on stiliseeritud ajakohaste tekstide ja piltidega. Akende ja uste vahelt vaatavad vastu ajaloolised suurkujud ja tähtsündmused.

Väljapanek hõlmab kahte suurt perioodi aastatel 1917–1940 ja 1991–2018. Nende aastate vahele jääb poole sajandi pikkune katkestus, mil Eesti esinduskogu ei saanud kokku tulla ja mida näitusel tähistavad tühjad majad.

23. aprillil 1919 tuli Tallinnas kokku esimene iseseisvas Eestis rahva poolt valitud esindus – Asutav Kogu. Iseseisvusdeklaratsiooni, põhiseaduse ja maaseaduse vastu võtnud ning Eesti riigi jaoks üliolulisi küsimusi lahendanud esindus tegutses kui parlament. Asutava Kogu otsused lõid vundamendi Eesti riigile.

„Riigikogu 100“ ekspositsiooni kogupikkus on 10,5 meetrit, laius ja kõrgus 3 meetrit. Näitus on teisaldatav ja valgustatud LED-valgustitega. Näituse autorid on Identity ja Ruumilabor ning teostajad Ruutu6 ja Red Hat. Väljapaneku kuraator on Eesti Rahvusraamatukogu parlamendiinfo keskus.

Fotod.

Riigikogu sünnipäevanädala sündmuste kohta loe Riigikogu kodulehelt.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
tel 631 6456; 58 213 309
e-post marie.kukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 22. aprilliks

Sündmused

Kell 13 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas avab parlamendi sajandale aastapäevale pühendatud rändnäituse „Riigikogu 100“ (Kuberneri aed).

Kell 23 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas võtab vastu Toompeale jõudva jüriöö märgutule, millest läidetakse 120 küünalt Asutava Kogu liikmete mälestuseks (Kuberneri aed).

Välislähetused

19. – 22. aprill
OSCE Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liikmed Andres Herkel ja Mati Raidma vaatlevad OSCE PA delegatsiooni kooseisus Ukraina presidendivalimisi.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
tel 631 6456; 58 213 309
e-post marie.kukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu juhatus kinnitas alatiste komisjonide koosseisud

Keskkonnakomisjoni kuuluvad Yoko Alender, Riho Breivel, Peeter Ernits, Heiki Kranich, Igor Kravtšenko, Jevgeni Ossinovski, Kalle Palling, Üllar Saaremäe ja Erki Savisaar.

Kultuurikomisjoni kuuluvad Helle-Moonika Helme, Signe Kivi, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Aadu Must, Heidy Purga, Katri Raik, Mihhail Stalnuhhin, Kristina Šmigun-Vähi ja Jaak Valge.

Maaelukomisjoni kuuluvad Merry Aart, Kaido Höövelson, Erkki Keldo, Siret Kotka-Repinski, Urmas Kruuse, Jüri Luik, Ivari Padar, Andrus Seeme ja Tarmo Tamm.

Majanduskomisjoni kuuluvad Arto Aas, Annely Akkermann, Kalev Kallo, Rene Kokk, Mihhail Korb, Kalvi Kõva, Kristen Michal, Siim Pohlak ja Sven Sester.

Põhiseaduskomisjoni kuuluvad Taavi Aas, Kert Kingo, Jaak Madison, Hanno Pevkur, Urmas Reinsalu, Mailis Reps, Taavi Rõivas, Indrek Saar ja Vilja Toomast.

Rahanduskomisjoni kuuluvad Dmitri Dmitrijev, Martin Helme, Aivar Kokk, Maris Lauri, Jürgen Ligi, Jüri Ratas, Urmas Reitelmann, Kersti Sarapuu, Riina Sikkut, Andres Sutt ja Aivar Sõerd.

Riigikaitsekomisjoni kuuluvad Jaak Aab, Marina Kaljurand, Johannes Kert, Leo Kunnas, Ants Laaneots, Kalle Laanet, Alar Laneman, Andres Metsoja, Madis Milling, Anneli Ott ja Martin Repinski.

Sotsiaalkomisjoni kuuluvad Hele Everaus, Mart Helme, Jüri Jaanson, Liina Kersna, Helmen Kütt, Tõnis Mölder, Priit Sibul, Marika Tuus-Laul ja Viktor Vassiljev.

Väliskomisjoni kuuluvad Enn Eesmaa, Maria Jufereva-Skuratovski, Ruuben Kaalep, Raimond Kaljulaid, Eerik-Niiles Kross, Mihhail Lotman, Marko Mihkelson, Sven Mikser, Keit Pentus-Rosimannus, Anti Poolamets, Valdo Randpere, Kadri Simson ja Raivo Tamm.

Õiguskomisjoni kuuluvad Marek Jürgenson, Kaja Kallas, Jaanus Karilaid, Uno Kaskpeit, Toomas Kivimägi, Tarmo Kruusimäe, Heljo Pikhof, Paul Puustusmaa ja Urve Tiidus.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee