Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu eelinfo 2. – 8. märtsini

Esmaspäev, 2. märts

Komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13.30: Eesti seisukohtadest 5. märtsil toimuval Euroopa Liidu keskkonnanõukogu istungil, kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad; Eesti seisukohtadest 4.–5. märtsil toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu (kaitseküsimused) istungil, kutsutud Kaitseministeeriumi esindajad; Eesti seisukohtadest 5.–6. märtsil toimuval mitteametlikul Euroopa Liidu välisasjade nõukogu (Gymnich) istungil, kutsutud Välisministeeriumi esindaja, Eesti seisukohtadest Euroopa tuleviku konverentsi kohta, kutsutud Välisministeeriumi esindajad;

sotsiaalkomisjoni erakorralisel istungil – kell 11: Eesti valmisolekust viirushaigustega tegelemiseks, kutsutud Terviseameti, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Siseministeeriumi, Välisministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Haigekassa, Eesti Haiglate Liidu ning Kaitseressursside Ameti esindajad (ruum L332).

Sündmus

Kell 11.15 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas võtab vastu Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi teadlaste algatatud teadus- ja haridusasutuste avaliku pöördumise „Avalik pöördumine Eesti teaduse ja Eesti-uuringute rahastamise asjus“.

Reede, 6. märts

Sündmused

Kell 9 – Balti Assamblee (BA) Eesti delegatsiooni aseesimees ja riigikaitsekomisjoni liige Johannes Kert, BA Eesti delegatsiooni liikmed Urve Tiidus ja Marek Jürgenson ning riigikaitsekomisjoni liikmed Leo Kunnas ja Ants Laaneots osalevad assamblee julgeoleku- ja kaitsekomisjoni parlamentaarsel seminaril (Riigikogu konverentsisaal).

Kell 12 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas osaleb Jaan Poska 100. surma-aastapäevale pühendatud mälestusüritusel ja asetab Riigikogu nimel pärja (Tallinna Siselinna kalmistu).

Laupäev, 7. märts

Sündmus

Kell 12 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas osaleb Eesti Kongressi 30. aastapäeva pidulikul kontsertaktusel (Estonia kontserdisaal).

Välislähetused

27. veebruar – 2. märts
Riigikogu aseesimees Siim Kallas kohtub Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi liikmetega Brüsselis Belgias.

29.veebruar – 5. märts
Riigikogu liige Erkki Keldo osaleb USA demokraatliku partei kutsel õppevisiidil ja kohtumistel Washingtonis Ameerika Ühendriikides.

1.–3. märts
Balti Assamblee (BA) delegatsiooni esimees Aadu Must ja delegatsiooni liige Erki Savisaar osalevad Läänemere Parlamentaarse Konverentsi alalise komitee ja BA presiidiumi istungitel Brüsselis Belgias.

2.–4. märts
Riigikaitsekomisjoni esimees Andres Metsoja ja väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa osalevad Horvaatia Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise parlamentaarse välis- ja julgeolekupoliitika (CFSP) ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika (CSDP) konverentsil Zagrebis.

2.–4. märts
Eesti-Itaalia parlamendirühma esimees Oudekki Loone on visiidil Roomas Itaalias.

2.–5. märts
Riigikogu liikmed Andres Sutt ja Keit Pentus-Rosimannus osalevad Balti riikide ja Poola spiikrite kohtumistel Ameerika Ühendriikide Kongressis Washingtonis.

3.–5. märts
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Indrek Saar osaleb ENPA töö- ja kodukorrakomisjoni kohtumisel Pariisis Prantsusmaal.

4. märts
Riigikogu esimees Henn Põlluaas on ametlikul visiidil Soomes. Visiidil osalevad ka Riigikogu fraktsioonide esindajad Aivar Kokk, Helmen Kütt, Anneli Ott ja Urve Tiidus.

5.–10. märts
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Raivo Tamm osaleb ENPA alalise komisjoni ning poliitikaasjade ja demokraatia komisjoni kohtumistel Pariisis Prantsusmaal.

6. märts
Riigikogu liige Maris Lauri osaleb kohtumisel Foundation for the Sweden-Estonia Cooperation Fundi esindajatega Stockholmis Rootsis.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

NATO Mitmerahvuselise Põhja diviisi staabi külastamine

Riigikaitsekomisjoni liige Johannes Kert külastab komisjoni esindajana NATO Mitmerahvuselise Põhja diviisi staapi Adažis Lätis.

Kohtumine Prantsusmaa presidendi erisaadikuga

Kell 11.00 Riigikaitsekomisjoni liige Leo Kunnas osaleb komisjoni esindajana Prantsusmaa Eesti suursaadiku residentsis toimuval kohtumisel Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macron’i erisaadiku Venemaa küsimustes hr Pierre Vimonti´ga. 

Menetlusse võeti eelnõu tulumaksuseaduse muutmiseks

Eesti Reformierakonna fraktsiooni 26. veebruaril algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse  eelnõu (151 SE).

Eelnõu näeb ette taastada aastaks 2022 lihtne maksusüsteem, kus kehtib üks tulumaksuvaba miinimum 500 eurot kuus ning üks tulumaksumäär. Üleminek 500-eurosele tulumaksuvaba miinimumile kuus toimub kahe aasta jooksul. Residendist füüsilisetele isikutele, kelle sissetulek on suurem kui 20 400 eurot aastas (ehk keskmiselt 1700 eurot kuus), jääb esimesel ehk üleminekuaastal kehtima tänane süsteem. 2022. aastast kaotatakse ära aastatulu suurusest sõltuv maksuvabatulu määr ja kehtestatakse kõigile ühtne maksuvaba miinimum 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni 27. veebruaril algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (154 SE).

Eelnõuga taastatakse tulumaksuseaduses abikaasadel võimalus esitada ühine tuludeklaratsioon.

Seletuskirjas märgitakse, et enne astmelise tulumaksusüsteemi kehtestamist on Eesti maksuõiguses läbi aegade kehtinud põhimõte, et abikaasad saavad esitada ühise tuludeklaratsiooni. Sisuliselt tähendab see, et ühises tuludeklaratsioonis kõik tulud ja mahaarvamised liidetakse. Ühine tulumaksudeklaratsioon tuleneb kehtivast perekonnaseadusest ning abikaasade ühisvara loogikast. Abielu tähendab tavaliselt lepingut ühise vara ja kohustuste kohta sh õigust ühisele tuludeklaratsioonile. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni 26. veebruaril algatatud kaitseväe korralduse seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu (152 SE).

Eelnõuga muudetakse Kaitseväe korralduse seadust (KKS), et kehtestada isiku varjatud jälgimisest teavitamata jätmise põhjendatuse põhiseaduspärane regulatsioon. Eelnõus lähtutakse asjaolust, et mida intensiivsem on isikuandmete varjatud töötlemise toiminguga isiku põhiõigustesse sekkumine, seda konkreetsemad ja tõhusamad peavad olema menetluslikud garantiid, mis tagavad teavitamiskohustuse täitmise.

Eelnõu näeb ette Kaitseväe taustakontrolli õiguste laiendamist ulatuses, mis tagaks kontrolli sisulise eesmärgi täitmise ehk veendumuse isiku sobivuse kohta teenida või töötada Kaitseväes või asuda koostööle Kaitseväega. Kavandatavate muudatuste kohaselt saab Kaitsevägi taustakontrolliks vajaliku teabe hankimiseks teha toiminguid senisest nn registrikontrollist suuremas ulatuses. Kaitseväel võimaldatakse taustakontrolli raames hinnatavate asjaolude tarvis teabe kogumisel kasutada konspiratsioonivõtteid tagamaks teabe kogumise fakti varjatus. Eelnõuga täiendatakse Õiguskantsleri seadust, mille kohaselt teostab õiguskantsler vähemalt iga kahe aasta tagant järelevalvet KKS-i alusel isiku toimingust teavitamata jätmise põhjendatuse üle.

Riigikohus tunnistas Riigikogus 29. mail 2019 vastu võetud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 27. veebruaril algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (153 SE).

Eelnõuga täiendatakse pühade ja tähtpäevade seadust, mille kohaselt antakse lisapuhkepäev, kui rahvuspüha või riigipüha langeb nädalavahetusele. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu liikme Liina Kersna 27. veebruaril algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (155 SE).

Eelnõuga lõpetatakse põhikooli esimeses ja teises astmes kirjeldava sõnalise hinnangu teisendamine numbriliseks, et lõpetada ära kirjeldavat sõnalist hindamist kasutavate õpetajate töö dubleerimine. See omakorda vähendab nende õpetajate töökoormust. Kui õpilase koolivahetuse käigus õpilast vastu võttev kool siiski soovib kujundavate hinnangute teisendamist viiepallisüsteemi hinneteks, saavad koolid seda teha omavahelise kokkuleppe põhjal.

Kehtiva põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt tuleb õpilase koolist lahkumise korral või hiljemalt teise  kooliastme lõpul kirjeldavad sõnalised hinnangud teisendada viiepallisüsteemi hindeskaalasse. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 28. veebruarist 1. märtsini

Reede, 28. veebruar

Sündmus

Kell 11 – väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson ja komisjoni liige Eerik-Niiles Kross, riigikaitsekomisjoni liige Leo Kunnas ning Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Anti Poolamets kohtuvad Prantsuse presidendi Emmanuel Macron’i erisaadikuga Venemaa küsimustes Pierre Vimontiga

Välislähetused

27. veebruar – 2. märts
Riigikogu aseesimees Siim Kallas kohtub Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi liikmetega Brüsselis Belgias.

28. veebruar
Riigikaitsekomisjoni liige Johannes Kert külastab NATO Mitmerahvuselise Põhja diviisi staapi Adažis Lätis.

29.veebruar – 5. märts
Riigikogu liige Erkki Keldo osaleb USA demokraatliku partei kutsel õppevisiidil ja kohtumistel Washingtonis Ameerika Ühendriikides.

1.–3. märts
Balti Assamblee (BA) delegatsiooni esimees Aadu Must ja delegatsiooni liige Erki Savisaar osalevad Läänemere Parlamentaarse Konverentsi alalise komitee ja BA presiidiumi istungitel Brüsselis Belgias.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu katkestas kahe eelnõu teise lugemise

Valitsuse algatatud tubakaseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (9 SE) võetakse üle ELi tubakadirektiivi kaks artiklit, mille alusel hakatakse rakendama tubaka salaturu ohjeldamiseks üle-Euroopalist tubakatoodete tuvastamise ja jälgimise süsteemi.

Direktiivi ja rakendusaktide kohaselt hakatakse üle Euroopa Liidu tubakatoodete tarbijapakendeid märgistama kordumatu tunnuskoodiga ning neile paigaldatakse võltsimiskindel turvaelement. Eestis võetakse turvaelemendina kasutusele maksumärk, mis vastab ELi õigusakti nõuetele. Kui tootele maksumärki ei paigaldata, tuleb tootele paigaldada tootja turvaelement.

Eelnõu kohaselt lubatakse e-sigarettides mentooli lõhna ja maitse lisamine. Samuti tühistatakse Eestis üldine suitsuvabade tubakatoodete müügikeeld ja lubatakse uudsete suitsuvabade tubakatoodete käitlemine. Suukaudsele tubakale, närimistubakale, nuusktubakale jt. suitsuvabadele tubakatoodetele jäävad keelud kehtima. Lisaks täiendatakse tubakaseadust uue tubakatoodete kategooria – kuumutavate tubakatoodetega.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tarmo Kruusimäe (I), Aivar Kokk (I) ja Vilja Toomast (RE).

 Maaelukomisjoni algatatud maareformi seaduse, maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (87 SE).

Eelnõuga võimaldatakse füüsilisest isikust kasutusvaldajal anda maa kasutusele teistele isikutele, juhul kui sellel maal jätkatakse põllumajandusliku tootmisega. Täiendavaks tingimuseks seatakse nõue, et kasutusvaldajal on õigus anda maad kasutamiseks äriühingule, mis kuulub isikule endale, tema abikaasale või sugulasele rohkem kui poole ulatuses. Oluline on, et isik, kelle kasutuses maa on, vastaks nimetatud tingimustele kogu maa kasutamise aja.

Samuti reguleeritakse eelnõuga kasutusvalduse lepingute pikendamist. Kehtiva õiguse kohaselt toimub kasutusvalduse pikendamine maareformi seaduse alusel, mis ei ole aga kooskõlas riigivara valitsemise üldpõhimõtete ja ELi konkurentsiõiguse põhimõtetega. Vastuolu tekib riigiabi reeglite ja isikute võrdse kohtlemise põhimõttega. Seega peaks kasutusvalduse lepingute pikendamine toimuma riigivaraseaduse alusel.

Eelnõu kohaselt peab kasutusvaldaja kasutusvalduse pikendamiseks veel kuni 15 aastaks esitama kirjaliku taotluse Maa-ametile hiljemalt kolm kuud enne kasutusvalduse lõppemist. Juhul, kui kasutusvaldus lõppeb enne käesoleva aasta 31. augustit, on kasutusvaldajal siiski õigus esitada kasutusvalduse seadmise lepingu pikendamise taotlus vanal alusel ehk kolme kuu jooksul kasutusvalduse lõppemise tähtpäeva möödumisest. Lepingut ei pikendata, kui kasutusvaldusesse antud maa on vajalik riigivõimu teostamiseks, kohalikule omavalitsusele tema ülesannete täitmiseks või muul avalikul eesmärgil.

Riigivara kasutamise tingimuste ühetaoliseks kohaldamiseks määratakse pikendatud kasutusvalduse tasuks turupõhine kasutustasu. Kasutustasu alammääraks kehtestatakse kümme eurot. Samuti kohustatakse kasutusvaldajat tasuma maamaksu ning muid kinnisasjaga seotud kõrvalkulusid, makse ja koormisi. Lisaks täpsustatakse eelnõuga pikendatud kasutusvaldusesse antud maal raie tegemise tingimusi ning tavapärast korrashoidu ületavateks parendusteks tehtud kulutuste tasaarvestamist.

Eelnõuga sätestatakse, et kasutusvaldajal on õigus pärast kasutusvalduse pikendamist taotleda maa omandamist vastavalt maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seadusele. Samuti ei piirata väljaostmise võimalust esimesel kahel aastal pärast kasutusvalduse pikendamist.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

Reformierakond: pered peavad saama tulusid ühiselt deklareerida

“Praktikas tähendab see seda, et mõlema abikaasa tulud ja tuludest tehtavad mahaarvamised liidetakse. Muudatuse kandvaks sõnumiks on, et perepoliitika on väärtus ja põhimõte, mis asub igapäevapoliitikast kõrgemal,” seisab eelnõu seletuskirjas.

“Ma tean, et paljud Riigikogu fraktsioonid toetavad ühisdeklaratsioone. Eile infotunnis ütles ka peaministri ülesannetes esinenud Mart Helme, et kui me ühisdeklaratsioonide eelnõu esitame, on EKRE tõenäoliselt valmis seda toetama,” ütles eelnõu üle andnud Reformierakonna saadik Valdo Randpere.

Maksu- ja Tolliameti andmetel oli 2015. aastal tulude ühisdeklaratsioone 13,4 protsenti kõigist deklaratsioonidest ehk kokku 78 700. Kui vaadata inimeste arvu, siis esitas ühisdeklaratsiooni 157 400 ehk 23,6 protsenti inimestest.

“Algatatud eelnõu on peresõbralik seadusemuudatus ning aitab kõige enam peresid, kus tulu teenib vaid üks abikaasa. Sellisteks peredeks on peamiselt suured ning ka noored pered, kus üks pereliikmetest on lastega kodus,” märgib seletuskiri.

Probleemkomisjon esitas ettepanekud muukeelses koolis eesti keele õppe parendamiseks

Probleemkomisjoni esimehe Mihhail Stalnuhhini sõnul soovitakse ettepanekutega parandada eesti keele õppe ja õppevahendite kvaliteeti, aidata kaasa eesti keele omandamisele ning tagada õpetajate piisav ettevalmistus. „Komisjoni arvates ei ole hetkel kindlustatud piisav kvalifitseeritud eesti keele õpetajate arv muukeelsetes koolides ning tugi eesti keele omandamisele kaasa aitamiseks. Samuti leiame, et puuduseid on õppematerjalide koostamise, retsenseerimise ja katsetamise protsessis,“ rääkis ta.

Probleemkomisjon soovitab võtta kasutusele erakorralised meetmed eesti keele õpetajate muukeelses koolis koolitamiseks, sest ei pea piisavaks olemasolevat eesti keele õpetajate muukeelses koolis ettevalmistamise raamistikku. Samuti teeb probleemkomisjon ministeeriumile ettepaneku tagada riigipoolne kontroll õppevahendite kvaliteedi üle ning peab vajalikuks, et koolides kasutatavate õppematerjalide kvaliteedile annaks hinnangu (positiivse või negatiivse soovituse) kompetentne organ, mis koosneb valdkonnaspetsialistidest.

Lisaks soovitab komisjon võtta kasutusele erinevad abinõud eesti keele omandamisele kaasa aitamiseks. Selleks tuleks komisjoni arvates pakkuda tuge ja eesti keele õpet teise emakeelega lapsevanemale, kelle laps asub õppima eestikeelses koolis ning kasutada laiemalt ja toetada riiklikult positiivseid tulemusi andvaid keeleõppemetoodikaid (näiteks keelekümblus ja kahepoolne keelekümblus). Samuti võiks õpetada valikainena emakeele keele- ja kultuuriõpet alates esimesest klassist, kui muu emakeelega õpilane läheb eesti õppekeelega kooli, et säilitada lapse kodukeel eesti keele õppimise kõrval.

Viimaks teeb komisjon ettepaneku luua poliitikutest, ekspertidest ja praktikutest koosnev kompetentsikoda kui professionaalne ja otsuspädevust omav organ, mille ülesandeks on tegeleda eesti keele õppe arengu probleemidega.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu ratifitseeris rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise konventsiooni

Valitsuse algatatud Nairobi rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta konventsiooni ratifitseerimise seaduse (123 SE) kohaselt rakendub laevaomanikele, kellel on laev kogumahutavusega 300 ja enam kohustusliku kindlustuse nõue, millega on tagatud ohtlike laevavrakkide eemaldamise kulud. Konventsioon ei kohaldu tagasiulatuvalt. Eesti soov on kohaldada konventsiooni kõikidel merealadel, mitte ainult majandusvööndis.

Seletuskirjas märgitakse, et konventsiooni mõju avaldub ettevõtlusele ja ettevõtluskeskkonnale. See suurendab ettevõtjate kindlustunnet, et Eestis kui mereriigis kohaldatakse ühtseid standardeid. Eelnõu sihtgrupp on Eestis registreeritud laevade omanikud ja prahilepingu alusel Eesti lipu all sõitvad laevad, samuti Eesti mereala külastavate teiste riikide lipu all sõitvate laevade omanikud. Laevaomanikel on kohustus kindlustada laev laeva vrakistumisega seotud kahjude katmiseks konventsiooniga kehtestatud vastutuskindlustuse ulatuses, mis sõltub laeva mahutavusest.

Konventsiooni ratifitseerimine avaldab positiivset mõju keskkonnakaitsele ja inimese tervisele, sest võimaldab õnnetuse korral tõhusamalt reageerida ja võimaliku reostuse levikut takistada.

Praeguseks on konventsiooni ratifitseerinud või sellega ühinenud 40 riiki, neist 13 Euroopa Liidu riigid. Eesti on konventsioonile alla kirjutanud 28. märtsil 2008. Konventsioon jõustub Eesti suhtes kolm kuud pärast päeva, mil ratifitseerimiskiri antakse hoiule Rahvusvahelise Meresõiduorganisatsiooni (IMO) peasekretärile.

Konventsiooni täitmiseks on vaja muuta meresõiduohutuse seadust, mille muutmise seaduse eelnõu on kooskõlastamisel. Muudatuste kohaselt hakkab konventsiooni kohaseid tunnistusi väljastama Veeteede Amet, mis toob neile kaasa mõningase töökoormuse kasvu.

Seletuskirja kohaselt on maailmas teada ligikaudu 13 000 mahajäetud laevavrakki, mis võivad kujutada ohtu laevasõidule ja ka keskkonnale. Konventsioon soovib tekkida võivaid ohte edaspidi vältida.

Konventsiooni ratifitseerimise poolt hääletas 85 saadikut.

Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu:

Õiguskomisjoni ja valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise seaduse eelnõuga (osa võõrandamine) (148 SE, ühendatud eelnõud 101 SE ja 117 SE) lihtsustatakse osaühingu osade võõrandamist ning kaotatakse ebavajalikud piirangud ja vorminõuded. Eelnõuga kehtestatakse osa miinimumväärtuseks senise ühe euro asemel üks sent, tunnistatakse kehtetuks osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingu vorminõue kõigi osaühingute jaoks ning võimaldatakse sellisel osaühingul, mille sissemakstud osakapital täidab ettenähtud miinimumnõude, näha kõigi osanike nõusolekul põhikirjas ette osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingu lihtsustatud kord, st kirjalikku taasesitamist võimaldav vormivabadus.

Osaühingu osa nimiväärtuse vähendamine ühelt eurolt ühele sendile võimaldab paindlikumalt määrata osaühingu osade suurusi. Kehtiva õiguse kohaselt peab notariaalselt tõestatud olema nii osaühingu osa võõrandamise ja pantimise kohustustehing kui ka käsutustehing (välja arvatud juhul, kui osaühingu osad on registreeritud Eesti väärtpaberite registris).

Esimese lugemise läbis kolm eelnõu:

Valitsuse 20. jaanuaril algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (135 SE) luuakse diginomaadi viisa, mis võimaldaks Eestis viisa alusel töötada inimestel, kelle töö ei sõltu sellest, kus nad parasjagu asuvad. Diginomaadi viisa võib olla nii lühi- kui pikaajaline. Selle taotlemisel rakenduvad viisa andmise üldised tingimused. Kuigi olemuslikult on tegemist turismi ühe vormina, pole tegemist klassikalise turismiga, vaid töötamisega ettevõtte kasuks välisriigis.

Muudatusi põhjendades märgitakse, et Eesti on üks esimesi riike maailmas, mis võimaldab diginomaadidele kaugtöö eesmärgil viisa taotlemist. Diginomaadideks nimetatakse inimesi, kes töötavad veebipõhiselt samaaegselt erinevates riikides ringi reisides, näiteks IT-s, finantsvaldkonnas või turunduses. Diginomaadid toovad riigile olulist lisandväärtust, kuna tarbivad kaupu ja teenuseid ning avaldavad sellega positiivset mõju kohalikule ettevõtlusele. 

Veel öeldakse, et Eesti on tuntud uudsete tehnoloogiliste lahenduste poolest ja on rahvusvahelises mastaabis diginomaadidele atraktiivne sihtriik, kuid praegune töörände regulatsioon diginomaadidega ei arvesta. Eestisse tööle tulemiseks peab neil olema Eesti tööandja ning seetõttu tulevad diginomaadid tihti Eestisse turistiviisaga, kuigi soovivad siin viibides ka kaugtööd teha. Kuna diginomaadid ei mahu klassikalise töötamise reeglite alla, takistab Eesti tööandja nõue nende Eestisse tulekut ja eesmärgipärase viibimisaluse valimist Eestis.

Diginomaad saab kaugtöö tegemiseks Eestisse tulla üksnes vahendaja kaudu, kes tema siin viibimise eest vastutab. Seejuures rakenduvad diginomaadile viisa andmise üldised tingimused, muu hulgas peab neil Eestis viibimiseks olema piisavad rahalised vahendid.

Eelnõuga sätestatakse lisaks veel kutsuja kohustused tööandjale, kes registreerib välismaalase lühiajalise töötamise ning korrastatakse pikaajalise viisa taotlemist.

Läbirääkimistel võttis sõna Raimond Kaljulaid.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi paigutuse kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõuga (137 SE) nähakse ette, et keskne juhtimis- ja teavituskeskus suletakse ja selle asemel hakkab Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemide rakendamine õhuruumi puutumatuse tagamiseks toimuma riiklike juhtimis- ja teavituskeskuste kaudu, mis suudavad üksteist vajadusel asendada. Ühtlasi võimaldab see alustada riiklike juhtimis- ja teavituskeskuste ettevalmistamist kriisi- ja konfliktiolukordadeks ning muuta Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi paigutus võimekamaks.

Balti riikide kaitseministrid kirjutasid kokkuleppele alla 24. septembril 2019. aastal Brüsselis.

1999. aastal loodi valitsuste vahelise lepinguga kolme Balti riigi integreeritud õhuseirevõrk BALTNET eesmärgiga korraldada teabevahetust Eesti, Leedu ja Läti riigisiseste õhuseiresüsteemide vahel, võimaldada Balti regiooni ühtse õhuseirepildi tootmist ning vahetada seda kolmandate isikutega. NATO õhukaitsesüsteemi osana on BALTNET-i ülesanne lisaks õhuseirele ka lennujuhtimine ja õhuturbeoperatsioonide taktikaline juhtimine. BALTNET-i õhuseiresüsteem koosnes ühisest juhtimis- ja teavituskeskusest Leedus ja riiklikest keskustest Eestis, Lätis ja Leedus.

Kokkulepe tuleb Riigikogus ratifitseerida, kuna selle jõustumisega kaotab kehtivuse Riigikogus 24. oktoobril 2007. aastal ratifitseeritud Eesti, Läti ja Leedu valitsusevaheline Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi arendamise kokkulepe.

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse, riigilõivuseaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (146 SE) olulisemad muudatused puudutavad sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, erihoolekandeteenuseid, turvakoduteenust, asendus- ja järelhooldusteenust. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse muudatustega nähakse esmasesse psühhoosi haigestunud inimestele ette võimalus saada rehabilitatsiooniravi ravimeeskonna hinnangul väljaspool rehabilitatsioonijärjekorda. Muudatus on vajalik, kuna pakub esmasesse psühhoosi haigestunutele õigeaegset ja katkematut tuge ning paremat taastumist. Muudatused kavandatakse jõustada 1. jaanuaril 2021.

Eelnõuga luuakse paindlikkus, mis võimaldab laste huvidest lähtuvalt suurendada asendus- ja perekodu pere maksimaalset (kuuelapselist) suurust. Erandi tegemine on põhjendatud kui asendushooldust vajavad näiteks ühe perekonna lapsed, keda võib olla rohkem kui kuus.

Järelhooldusteenuse puhul laiendatakse kohalike omavalitsuste võimalusi järelhooldusel viibivate noorte teenuse rahastamiseks toetusfondi vahenditest. Muudatus võimaldab kohalikel omavalitsustel edaspidi toetusfondi vahendite arvelt toetada näiteks noori, kes õpingute katkestamise järgselt asuvad uuesti õppima. Muudatused kavandatakse jõustada üldises korras.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muudatusega antakse sotsiaalkindlustusameti ekspertarstile võimalus tuvastada inimese puue ja puude raskusaste tööealistel inimestel terviseandmete alusel. Praegu peab taotleja puude raskusastme tuvastamiseks ise kirjeldama piirangute esinemist tegutsemisvaldkondade kaupa. Samuti võimaldatakse eelnõu kohaselt tuvastada muutumatu või progresseeruva püsiva seisundiga raske ja sügava puudega lastel puude raskusastme kestus kuni tööealiseks saamiseni. Praegu määratakse puue olenevalt raskusastmest üheks kuni kolmeks aastaks. Muudatus kavandatakse jõustada 1. aprillil 2020.

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatus annab Eesti Töötukassale võimaluse põhjendatud juhtudel kasutada silmast silma nõustamisele kutsumise asemel senisest paindlikumalt töötu nõustamist telefoni teel või elektroonsete kanalite kaudu.

Läbirääkimistel võttis sõna Helmen Kütt (SDE).

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi kolm eelnõu:

Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud kogumispensionide seaduse, tulumaksuseaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (119 SE) sooviti luua suurem paindlikkus kogutud varade kasutamiseks pensionieas ning võimaldada teatud selgelt piiritletud juhtudel varade vajaduspõhist kasutamist ka kogumise ajal. Samuti andnuks eelnõu inimestele võimaluse suurendada kohustusliku kogumispensioni makseid.

Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Sikkut (SDE), Helir-Valdor Seeder (I) ja Jürgen Ligi (RE).

Eelnõu esimesel lugemisel tagasilükkamise poolt hääletas 52 saadikut ja vastu 41.

Riigikogu liikmete Jevgeni Ossinovski, Helmen Küti ja Riina Sikkuti algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (127 SE) nägi ette võimaluse haiglaapteekidel ravimeid ise maale tuua. Lisaks võimaldanuks eelnõu haiglavõrgu kava haiglaapteekidel lisaks haiglaosakondade varustamisele teostada oma haiglates ka ravimite jaemüüki üldapteekidele sarnasel viisil.

Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Sikkut (SDE), Urmas Espenberg (EKRE) ja Aivar Kokk (I).

Eelnõu esimesel lugemisel tagasilükkamise poolt hääletas 63 saadikut ja vastu 11.

Riigikogu liikmete Jevgeni Ossinovski, Riina Sikkuti ja Helmen Küti algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (141 SE) kohaselt oleks apteegiseaduses kehtestatud proviisoromandi nõue loetud täidetuks ka juhul, kui apteegiettevõtte valitsevaks omanikuks olnuks mitu proviisorit ühiselt.

Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Sikkut (SDE), Urmas Espenberg (EKRE) ja Aivar Kokk (I).

Eelnõu esimesel lugemisel tagasilükkamise poolt hääletas 54 saadikut ja vastu 11.

Istung lõppes kell 19.55.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu liikmed moodustasid looduskaitse toetusrühma

Toetusrühma esimees Peeter Ernits ütles, et kuigi Eestis on praegu looduskaitse all viiendik maismaast ja 27 protsenti territoriaalmerest, halveneb paljude liikide ja elupaikade olukord siiski pidevalt. Tema sõnul on kaitsealustest liikidest viimasel ajal lausa kolmandiku ohustatus tõusnud. „Samal ajal on looduskaitsest saanud arvukate piirangute tõttu paljude maaomanike jaoks kardetav koll, kes inimeste tegevust pärsib ja üles on kerkinud küsimus, kas tänases Eestis pole looduse kaitsmisega mitte liiale mindud. Riigikogu looduskaitse toetusrühm kavatseb nende üha teravamaks muutuvate küsimustega aktiivselt tegeleda,“ rääkis Ernits.

Toetusrühma liikmed

Looduskaitse toetusrühma aseesimees on Jevgeni Ossinovski ja toetusrühma liikmed Siim Pohlak, Siret Kotka, Erki Savisaar, Urmas Espenberg, Anti Poolamets, Ruuben Kaalep, Katri Raik, Heljo Pikhof ja Heiki Hepner.

Riigikogus moodustatud parlamendirühmad aitavad Riigikogu liikmetel suhelda teiste riikide parlamentidega, viia ellu välispoliitikat ja tutvustada Eestit mujal maailmas. Toetusrühmade kaudu saavad Riigikogu liikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale ning toetada ja kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.

XIV Riigikogu on moodustanud kokku 66 parlamendirühma ja 70 toetusrühma.

Parlamendirühmade nimekiri

Toetusrühmade nimekiri

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee