Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 17. juuniks

Komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13.30: Eesti seisukohtadest 20. – 21. juunil toimuval Euroopa Ülemkogu istungil, kutsutud peaminister Jüri Ratas; seisukoha andmine Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi eelnõule, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi ja aktsiisi üldist korda, seoses liidu raamistikus elluviidava kaitsetegevusega, kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja;

põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: komisjoni esimehe ja aseesimehe erakorraline valimine;

eesti keele õppe arengu probleemkomisjonis – kell 11: erakorraline istung seoses aseesimehe tagasiastumise ning komisjoni uue esimehe ja aseesimehe valimisega.

Sündmus

Kell 13 – Eesti-Egiptuse parlamendirühma ning Eesti Tööstus- ja Kaubanduskoja liikmed kohtuvad Egiptuse äridelegatsiooniga.

Välislähetused

16. – 17. juuni
OSCE Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige Heljo Pikhof osaleb Põhjamaade ja Balti riikide delegatsioonide (NB8) kohtumisel Riias Lätis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu esimees juuniküüditamise aastapäeval: me ei lase ajalool korduda

 

Riigikogu esimees ütles mälestustseremoonial, et täna me langetame pea, mõeldes neile, kes hukkusid kommunistlikes repressioonides või langesid võitluses meie riigi, rahva ja Eesti tuleviku nimel. Ta mälestas oma kõnes kõiki ohvreid. „Vanaemasid, vanaisasid, emasid, isasid, lapsi ja lapselapsi. Me ei unusta neid iial! Kui neid kuritegusid aga õigustatakse, neid ei kahetseta, siis pole ka andestamine võimalik,“ ütles Põlluaas.

„Kuid me jäime püsima ja taastasime oma riigi. Meie kohustus on rääkida toimunust järeltulevatele põlvedele ja ka tervele maailmale ning teha kõik, et need koledused ei korduks,“ ütles Põlluaas.

„Väike, miljonilise rahvaarvuga Eesti kaotas pea iga viienda inimese, mitte ükski pere ei jäänud vägivallast puutumata,“ kõneles Põlluaas. Ta meenutas, et ka tema pere küüditati 1945. aastal. „Ema ja tema õed olid alles lapsed. Vanaisa hukati 1946. aastal Patarei vanglas kui riigireetur. Sest mida muud üks kirikuõpetaja ja olude sunnil võõras mundris Eesti vabaduse eest võidelnud eesti mees siis okupantide silmis oli.“

Ööl vastu 14. juunit 1941. aastal toimus Eestis massiküüditamine, mille käigus viisid Nõukogude Liidu repressiivorganid Siberisse hinnanguliselt 10 000 inimest. Nälja ja kurnatuse tagajärjel hukkus või tapeti umbes 6000 last, naist ja meest. Leinapäeval mälestatakse kõiki repressioonide ohvreid.

Riigikogu esimehe kõne.

Juuniküüditamise mälestustseremoonia fotod.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo 17. – 23. juunini

Esmaspäev, 17. juuni

Komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13.30: Eesti seisukohtadest 20. – 21. juunil toimuval Euroopa Ülemkogu istungil, kutsutud peaminister Jüri Ratas; seisukoha andmine Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi eelnõule, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi ja aktsiisi üldist korda, seoses liidu raamistikus elluviidava kaitsetegevusega, kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja;

põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: komisjoni esimehe ja aseesimehe erakorraline valimine;

eesti keele õppe arengu probleemkomisjonis – kell 11: erakorraline istung seoses aseesimehe tagasiastumise ning komisjoni uue esimehe ja aseesimehe valimisega.

Sündmus

Kell 13 – Eesti-Egiptuse parlamendirühma ning Eesti Tööstus- ja Kaubanduskoja liikmed kohtuvad Egiptuse äridelegatsiooniga.

Teisipäev, 18. juuni

Sündmused

Kell 13 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas ja väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa kohtuvad Soome välisministri Pekka Haavistoga.

Kell 15 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas ja väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa kohtuvad Horvaatia presidendi Kolinda Grabar-Kitarovićiga.

Kolmapäev, 19. juuni

Sündmused

Kell 10 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas kohtub ametist lahkuva Saksamaa suursaadiku Christoph Eichhorniga.

Kell 11.30 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas kohtub Liibanoni suursaadiku Reina Charbeliga.

Kell 10 – Eesti-Tuneesia parlamendirühma liikmed kohtuvad Tuneesia suursaadiku Sarra Chaouani Abidiga (ruum O. Strandman).

Kell 11.30 – väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa ja komisjoni liige Raivo Tamm kohtuvad Rahvusvahelise Punase Risti komitee doonorlus- ja valitsussuhete juhi Marek Resichiga.

Reede, 21. juuni

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: Eesti seisukohtadest 25. juunil toimuval üldasjade (ühtekuuluvuspoliitika) nõukogu istungil, kutsutud rahandusminister Martin Helme, riigihaldusminister Jaak Aab; Eesti seisukohtadest 25. juunil Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu istungil, kutsutud majandus- ja taristuminister Taavi Aas; Eesti seisukohtadest 26. juunil toimuval Euroopa Liidu keskkonnanõukogu istungil, kutsutud keskkonnaminister Rene Kokk.

Sündmused

Kell 9 – väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa kohtub Rumeenia väliskomisjoni esinaise Rozália Biróga.

Kell 11 – väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa kohtub Türgi suursaadiku Hayriye Kumaşcıoğluga.

Laupäev, 22. juuni

Sündmused

Kell 12 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas ja riigikaitsekomisjoni esimees Andres Metsaoja osalevad Toris toimuval tänujumalateenistusel ja asetavad pärja Vabadussõja mälestussamba jalamile.

Kell 18 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas on koos abikaasaga Tartu laulupeo peakontserdil tähistamaks Tartu laulupeo 150. sünnipäeva.

Pühapäev, 23. juuni

Sündmused

Kell 8.30 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas osaleb Tartus võidupüha pärgade asetamisel Vabadussõja mälestusmärgi jalamile.

Kell 09.30 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas osaleb jumalateenistusel EELK Tartu Jaani kirikus.

Kell 11 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas ja riigikaitsekomisjoni liikmed on Kaitseliidu võidupüha paraadil Tartus Vabaduse puiesteel.

Kell 12.30 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas osaleb Tartu linnapea Urmas Klaasi korraldataval vastuvõtul.

Välislähetused

16. – 17. juuni
OSCE Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige Heljo Pikhof osaleb Põhjamaade ja Balti riikide delegatsioonide (NB8) kohtumisel Riias Lätis.

18. – 19. juuni
Riigikogu liige Keit Pentus-Rosimannus osaleb Auschwitz-Birkenau Foundationi rahvusvahelise komisjoni kohtumisel Oświęcimis Poolas.

19. – 21. juuni
Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimees Alar Laneman osaleb 14. parlamentaarsel julgeolekufoorumil Pariisis Prantsusmaal.

20. – 21. juuni
Balti Assamblee (BA) Eesti delegatsiooni juht Aadu Must osaleb BA haridus-, teadus- ja kultuurikomisjoni töökohtumisel Palangas Leedus.

23. – 25. juuni
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Anneli Ott, aseesimees Riina Sikkut ning komisjoni liikmed Tarmo Kruusimäe, Anti Poolamets ja Urve Tiidus osalevad Rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide täiskogu (COSAC) istungil Bukarestis Rumeenias.

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Euroopa Liidu asjade komisjon valis uueks aseesimeheks Riina Sikkuti

Komisjoni liikmed on veel Kalle Grünthal, Heiki Hepner, Kalev Kallo, Tarmo Kruusimäe, Oudekki Loone, Lauri Läänemets, Tõnis Mölder, Kalle Palling, Keit Pentus-Rosimannus, Anti Poolamets, Taavi Rõivas, Aivar Sõerd, Urve Tiidus ja Jaak Valge. Kokku kuulub komisjoni 16 liiget.

Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) on alatine komisjon, millel on Euroopa Liidu küsimustes otsustav ja koordineeriv roll. Komisjon annab mandaadi valitsuse seisukohtadele Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta ning Eesti seisukohtadele Euroopa Liidu ministrite nõukogu ja Euroopa Ülemkogu kohtumisteks. ELAKi seisukohad on valitsusele kohustuslikud ja valitsus lähtub nendest Euroopas peetavates aruteludes.

Fotod komisjoni istungilt (laekuvad viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Rahanduskomisjoni tegevuse ülevaade I istungjärgul (30.04.2019 – 13.06.2019)

I istungjärgul pidas rahanduskomisjon kokku 13 istungit, sealhulgas 1 ühisistung ja 1 erakorraline istung
1. 07.05.2019 toimus ühisistung majanduskomisjoniga. Rahandusministeeriumi ülevaade 2019. aasta kevadprognoosist;
2. 30.05.2019 toimus erakorraline istung Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni, Isamaa fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (30 SE) ettevalmistamine esimeseks lugemiseks ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (7 SE) ettevalmistamine esimeseks lugemiseks arutelu.
Eelnõud, otsused, ettepanekud, arvamused ja kollektiivsed pöördumised
Riigikogu XIV koosseisu I istungjärgul menetles rahanduskomisjon 9 õigusakti. Selle hulgas 3 otsuse eelnõu, 6 seaduse eelnõu. Neist vastu võetud 3, tagasi lükatud 1 ja 5 eelnõu jäi menetlusse.
Rahanduskomisjon oli järgmistele eelnõudele juhtivkomisjoniks:
1. 7 SE – Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (tagasi lükatud 03.06.2019);
2. 8 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (esimene lugemine lõpetatud);
3. 10 OE – Riigikogu otsuse “Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse” eelnõu (vastu võetud 28.05.2019);
4. 14 SE – Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (menetlusse võetud);
5. 28 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (esimene lugemine lõpetatud);
6. 29 SE – Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse, kohtute seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (esimene lugemine lõpetatud);
7. 30 SE – Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (vastu võetud 13.06.2019);
8. 32 OE – Riigikogu otsuse “Tagatisfondi nõukogu liikmete nimetamine” eelnõu (vastu võetud 11.06.2019);
9. 38 OE – Riigikogu otsuse “Eesti Panga Nõukogu liikmete nimetamine” eelnõu (menetlusse võetud).
Rahanduskomisjon andis 1 arvamuse Euroopa Liidu asjade komisjonile
1. 11. 06.2019 arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile. Eesti seisukohad direktiivi, millega kehtestatakse Euroopa Liidu kaitsetegevusele käibemaksu- ja aktsiisivabastus, eelnõu kohta COM(2019) 192 (1-2/19-217/3).
Õiguskantsleri pöördumised
I istungjärgul oli komisjoni menetluses 2 õiguskantsleri pöördumist:
1. „Toitjakaotuspension ja laste eest ettenähtud täiendava maksuvaba tulu vähendamine“. Arutelu komisjonis 27.05.2019;
2. „Sihtasutuse Kredex toetuste maksustamine“. Arutelu komisjonis 27.05.2019.
Kollektiivsed pöördumised
I istungjärgul oli komisjoni menetluses 2 kollektiivset pöördumist:
1. Vabaühenduste liidu algatatud kollektiivne pöördumine „Lõpetada katuseraha jagamine Riigikogus“. Arutelu komisjonis 10.06.2019;
2. Päästeliidu algatatud kollektiivne pöördumine „Maksustame ilutulestikuga paugutamise vabatahtlike päästjate toetuseks“. Arutelu komisjonis 04.06.2019.
Kohtumised
Toimusid kohtumised huvigruppide, valdkonna ministeeriumide ja ametkondadega
1. 06.05.2019 tutvustas Eesti Panga president Ardo Hansson panga 2018. aasta aruannet;
2. 07. 05.2019 andsid Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütikud Madis Aben ja Margus Täht ülevaate ministeeriumi 2019. aasta kevadist majandusprognoosist;
3. 13.05.2019 tutvustas Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler inspektsiooni 2018. aasta aruannet;
4. 14.05.2019 toimus kohtumine Eelarvenõukogu esindajate Raul Eametsa ja analüütik Lauri Pungaga;
5. 14.05.2019 toimus kohtumine Maksu- ja Tolliameti esindaja Valdur Laidiga;
6. 27.05.2019 toimus kohtumine Eesti Tööandjate Keskliidu esindajate Arto Aasa, Kai Realo ja Raul Aroniga;
7. 28.05.2019 toimus seoses Vabariigi Valitsuse algatatud Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (8 SE) aruteluga komisjoni kohtumine huvigruppide esindajatega. Osalesid: MTÜ Finance Estonia esindajad Anu Müürsepp, Dmitry Kuravkin, Kristen Leppik, Marek Pajussaar ja Oliver Steinert, Eesti Panga esindajad Marek Feldman ja Mihkel Nõmmela, Rahandusministeeriumi esindajad Ülle Eelmaa ja Toomas Vapper, Rahapesu andmebüroo esindaja Madis Reimand ning Eesti Krüptoraha Liidu esindajad Asse Sauga, Gilbert Pardla ja Priit Lätt;
8. 5.06.2019 toimus kollektiivse pöördumise „ Maksustame ilutulestikuga paugutamise vabatahtlike päästjate toetuseks“ arutelu. Osalesid: Päästeliidu nõukogu liige Toomas Roolaid, Päästeliidu kommunikatsioonijuht Ingeldrin Aug, MTÜ Eesti Pürotehnikute Liidu esindaja Eduard Tani, Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla ning Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunikud Mari Tikan ja Marko Põld;
9. 5.06.2019 toimus seoses Isamaa fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu aruteluga komisjoni kohtumine huvigruppide esindajatega. Osalesid: Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu, Eesti Arstide Liidu, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Kaupmeeste Liidu, Eesti Konjunktuurinstituudi, Eesti Maksumaksjate Liidu, Eesti Viinamarjakasvatajate ja Veinivalmistajate Liidu, Eesti Õlletootjate Liidu, SuperAlko, Tallinki, Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi esindajad;
10. 11.06.2019 toimus koostöös Riigikogu rahanduskomisjoni ja Eesti Maksumaksjate Liiduga salaturu ja aktsiisipoliitika ümarlaud. Ettekandega esinesid: Oxford Economicsi juhtivtoimetaja John Reiners ja Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.
Komisjoni välistegevus (vastuvõetud delegatsioonid, välislähetused)
1. 10.05.2019 kohtusid rahanduskomisjoni liikimed Andres Sutt, Maris Lauri, Aivar Sõerd ja Riina Sikkut Prantsuse Senati liikmetega. Osalesid: komisjoni esimees M. Vincent ÉBLÉ, komisjoni pearaportöör M. Albéric de MONTGOLFIER, senaator M. Jean-François HUSSON, senaator M. Claude RAYNAL, senaator M. Bernard DELCROS, senaator M. Yvon COLLIN, nõunik Mme Mélanie GIROUX, Prantsuse Suursaatkonna majandusnõunik M. Hector Duport de Rivoire ja tõlk Mme Kadri Romano;
2. 27.05.2019 kohtusid rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk ja liikmed Andres Sutt, Maris Lauri, Jürgen Ligi, Aivar Sõerd ja Dmitri Dmitrijev Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) esindajatega. Osalesid delegatsioonijuht Cheikh Anta Gueye, Euroopa osakonna vanemökonomist Rodgers Tsokalao Brenner Chawani, IMFi Economist Programm’iga liitunud praktikant Kodjovi Mawulikplimi Eklou, IMF juriidilise osakonna AML/CFT ekspert Maksym Markevych, Põhja- ja Baltimaade valijaskonna esindaja Nils Vaikla ja Eesti Panga esindaja Anu Randveer.

Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 14. – 16. juunini

Reede, 14. juuni

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: komisjoni esimehe ja aseesimehe erakorralised valimised; Eesti seisukohtadest 17. juunil toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Urmas Reinsalu ja kaitseminister Jüri Luik; Eesti seisukohtadest 18. juunil toimuval Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istungil, kutsutud Välisministeeriumi esindaja; Eesti seisukohtadest 18. juunil toimuval Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istungil, kutsutud maaeluminister Mart Järvik ja keskkonnaminister Rene Kokk.

Sündmus

Kell 14 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas peab kõne ja asetab pärja Eesti rahva nimel leinapäeva mälestustseremoonial (Maarjamäe).

Laupäev, 15. juuni

Sündmus

Kell 17 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas osaleb Taani kuninganna auks toimuval galakontserdil (Estonia) ja sellele järgneval õhtusöögil (Arvo Pärdi Keskus).

Välislähetused

13. – 16. juuni
Riigikogu liige Oudekki Loone osaleb konverentsil „New Political Leadership for a New Europe“ Roomas Itaalias.

16. – 17. juuni
OSCE Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige Heljo Pikhof osaleb Põhjamaade ja Balti riikide delegatsioonide (NB8) kohtumisel Riias Lätis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Erikomisjon sai ülevaate prokuratuuri tegevusest korruptsioonivastases võitluses

Erikomisjoni esimees Katri Raik tunnustas prokuratuuri põhjalikku tööd ja menetluste mõju jälgimist. Tema sõnul on oluline, et korruptsiooni uurimine on prokuratuuri üks prioriteete. „Seejuures on hea tõdeda, et prokuratuur ei võitle korruptsiooniga vaid kriminaalmenetluste kaudu, vaid algatab ka ühiskondlikke arutelusid ja informeerib avalikkust meedias,“ märkis Raik. „Ka jõuline sõnum on see, mis puhastab ühiskonda. Tuletame meelde Eesti Raudtee või Sõle Spordikeskuse kaasust,“ tõi Raik näiteks.

Raik lisas, et erikomisjon toetab prokuratuuri eesmärki tõsta menetluskiirust laiema digilahenduste kasutuselevõtu ja menetlustoimingute suurema paindlikkuse abil.

Riigi peaprokurör Lavly Perling kinnitas, et korruptsioonikuritegude vastu võitlemine on prokuratuuri jaoks oluline. „Oleme aastate jooksul üha suurendanud prokuratuuri võimekust korruptsioonikuritegude kohta tõendeid koguda ja kurjategijaid kohtu ette saata,“ märkis Perling. „Samuti suudame üha paremini leida üles ja võtta kurjategijalt tagasi kuriteo tulemusel saadud vara,“ ütles peaprokurör. Perlingu sõnul konfiskeeris kohus eelmisel aastal korruptsioonis süüdimõistetutelt kaheksa korda rohkem raha kui aasta varem.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas valitsuse eelarveplaane

„Seaduse järgi peaks 2020. aasta eelarve koos olema, aga tehtud on kaugelt alla poole otsustavast rehkendusest. Hoopis lahtine on nelja aasta plaan, mis valitsuses tehniliselt kinnitati pigem numbriliste eesmärkide kui sisuliste valikute kujul,“ märkis erikomisjoni esimees Jürgen Ligi.

Ligi tõi välja, et näiteks on vaja vähendada tegevuskulusid ja investeerimistoetusi paarisaja miljoni jagu, kuid läbi on vaidlemata, kust ja kelle arvelt. „Ametnikud on saanud ülesande kirjutada 600 miljonit kulusid euroraha arvele, aga pole öeldud, kas see on abikõlblik ja mida selle võrra vähem tehakse. Seevastu on selge, et eurorahast sõltuvuse vähendamisega kavatsetakse liikuda põhimõttelisest tagurpidi olukorras, kus Euroopa Liidu raha jääb vähemaks,“ ütles Ligi.

„Riigieelarve arvestuses pole sees aga olulisi lisakulusid nagu palgatõusud või piiriehitus. Samuti ei leidnud kinnitust, et sügisel on tulemas lisaraha või lubaksid eelarvereeglid teha lisakulusid laenu või erastamise arvelt,“ tõi Ligi välja.

„Sain kinnitust opositsiooni, Eesti Panga ja eelarvenõukogu viimase kolme aasta kriitikale eelarvepoliitika lõdvenemise pärast,“ ütles  esimees. Ligi hinnangul on valitsus praeguseks teinud ülesande reeglite järgimisel ja eelarvekulude jätkusuutlikkuse saavutamisel ülimalt keeruliseks.

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon istungil andsid ülevaate riigi eelarvestrateegiast aastateks 2020–2023 ja riigieelarve seaduseelnõust Rahandusministeeriumi teenistujad.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riina Sikkut: alkoholi odavamaks tegijad läksid suurele riskile

„Selle muudatuse suur viga on, et see põhineb usul, et aega saab tagasi pöörata, aga aega ei saa tagasi pöörata. Maaletoojate, tootjate, müüjate, tarbijate, Soome valitsuse ja Läti valitsuse käitumine ja otsused ei ole
meie kontrolli all ning puudub igasugune analüüs, mis saab pärast 1. juulit, mil aktsiis langeb,“ ütles sotsiaaldemokraatide nimel kõnelenud Riina Sikkut. Samuti toimus eelnõu menetlemine ja jõustamine
pretsedenditult kiiresti, kõiki häid tavasid rikkudes, lisas ta.

Piirikaubanduse vähendamine on Sikkuti sõnul täiesti legitiimne soov, kuid tegelikult ei ole kellelgi veendumust, et nii läheb ja aktsiisid soovitud mahus laekuvad. “Alkoholi odavamaks muutmisega võttis valitsus endale väga
suure riski. Kui praegu võtab alkohol meilt umbes 1000 inimest aastas, siis Arstide Liidu president Jaan Sütt leiab, et kõige tagasihoidlikumate arvestuste põhjal suurendab kasvav tarbimine juba esimesel aastal surmade
arvu 150 võrra. On kahju, et valitsuse kõige pakilisem küsimus on joomise soodustamine,“ lausus Sikkut.

Ta avaldas kahetsust, et riigikogus ei leidnud toetust sotsiaaldemokraatide muudatusettepanek, millest kohaselt tulnuks riigieelarvesse laekunud alkoholi- ja tubakaaktsiisist 10 protsenti kanda üle haigekassale. Veel taotlesid sotsiaaldemokraadid, et valitsus esitab hiljemalt 2021. aasta 1. jaanuariks riigikogule analüüsi seaduse mõjude kohta ning algatab aktsiisimäära muudatused, kui tagajärjed rahvatervisele, tarbimisele, ettevõtlusele või eelarvele on negatiivsed.

„Ma ei soovi näha valitsust, mille ainus kokkulepitav asi on alkoholiaktsiisi langetamine. Kui me võtame pikema ja laiema perspektiivi, siis Eesti ei soovi olla riik, kus on odav alkohol,“ sõnas Sikkut. Tänu riigikogu otsusele saavad inimesed osta 1. juulist 50 sendi võrra odavamat kaheliitrist Taurust, tõdes ta.

Täiendav info: Riina Sikkut, 5100866

Katri Raik: keskkonnatasudega tuleb senisest enam toetada Ida-Virumaad

Keskkonnatasude seaduse muudatuse järgi läheb vähemalt 25 protsenti keskkonnatasudest Ida-Virumaa arengu, eelkõige ettevõtluse edendamise toetamiseks.

„Suurkoondamiste lävel olev Ida-Virumaa vajab kiiret, juba sellel sügisel leevendust toovat realistlikku lahendust. Üheks konkreetseks sammuks on Ida-Viru programmi oluliselt parem ja kindlam rahastamine. Muudatus
keskkonnatasude seaduses toob igal aastal programmi juurde ligi 20 miljoni eurot. Praeguste kavade järgi jõuab sinna kuni 2023. aastani kokku vaid 15 miljonit, mida on selgelt liiga vähe,“ märkis eelnõu esitanud Katri Raik.

Põlevkiviettevõtted maksavad keskmiselt 70 protsenti kõigist Eesti keskkonnatasudest. Näiteks 2017. aastal laekus riigieelarvesse keskkonnatasusid kokku 73 miljonit eurot, millest 51,2 miljonit eurot moodustas Ida-Viru ettevõtete panus.

Raigi sõnul on nn põlevkivimaksude varasemast õiglasemas ja suuremas mahus Ida-Virumaale tagasi suunamine vaid üks abinõu Eesti kõige haavatavama piirkonna toetamiseks. „Oluline on Ida-Virumaa majanduse mitmekesistamine ja sinna võimalikult kiiresti uute töökohtade loomine. Kindlasti tuleb kaaluda maksusoodustuse kehtestamist Ida-Virumaal töökohti loovatele ettevõtetele,“ rääkis Raik.

„Me ei pääse üle ega ümber sellest, et Ida-Virumaa tuleb lahti siduda põlevkivist ja elektrist. Seda tõsiasja peavad endale kõik tunnistama,“ sõnas Raik.

Sotsiaaldemokraatide eelnõu näeb ette, et keskkonnaprogrammide maht säilib senisel tasemel.

Täiendav info: Katri Raik, 5153394