Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu korraldab koroonaviiruse leviku tõkestamiseks töö ümber

Riigikogu juhatus otsustas nõupidamisel fraktsioonide esindajatega, et Riigikogu lahendab 1. maini vaid ajakriitilisi küsimusi.  

Vanematekogu teeb Riigikogule ettepaneku muuta kuni eriolukorra lõpuni igal esmaspäevasel istungil täiskogu töö ajagraafikut selliselt, et täiskogu istung toimub üksnes esmaspäeviti ja infotund kolmapäeviti. Avalikkus ja meedia saavad istungeid jälgida veebiülekandena.

Riigikogu komisjonid kogunevad ainult esmaspäeviti, vältimatu vajaduse korral sagedamini. Komisjonide istungitele kutsutakse külalisi vastavalt vajadusele ning eelistatud on külaliste osalemine videosilla vahendusel.

Riigikogu liikmete kõik välislähetused on tühistatud, lähetuse vältimatu vajaduse otsustab Riigikogu juhatus. Riigikogu liikmetel on tungivalt soovitatud mitte reisida välismaale ning siseriiklike kohtumiste puhul püüda vältida kokkusaamisi Toompea lossis.

Ajutiselt on piiranud nende inimeste sissepääs Toompea lossikompleksi, kelle külastused ei ole otseselt seotud Riigikogu tööga. Toompea lossi külastamine ekskursioonideks, näituste külastamiseks ja istungite jälgimiseks on keelatud.

Palume kõigil ajakirjanikel Riigikogu töö kajastamisel eelistada kaugtöö võimalusi ning Riigikogu liikmetelt kommentaaride saamiseks eelistada telefoniintervjuud. Fotode ja videomaterjali saamiseks palume pöörduda Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna poole.

Lisaks tegi vanematekogu põhiseaduskomisjonile ülesandeks töötada välja regulatsioon, mis võimaldaks eriolukorras komisjonide istungite korraldamist elektrooniliste sidevahendite vahendusel.

Tegemist on ajutiste piirangutega. Jälgime olukorra arengut ja informeerime teid uutest otsustest.

Olukorra hindamiseks ja edasiste tegevuste arutamiseks koguneb vanematekogu regulaarselt eeldatavalt kolmapäeviti kell 9.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
[email protected] 
Päringud: [email protected]

Euroopa seitsme riigi spiikrid kutsuvad Gruusiat üles jätkama ELi kursil

Balti riikide, Hollandi, Poola, Prantsusmaa ja Tšehhi spiikrid märkisid Gruusia parlamendi esimehele Šalva Papuašvilile saadetud kirjas, et Gruusia parlamendis vastu võetud välismõju läbipaistvuse seadusega püütakse vaigistada meediat ja kodanikuühiskonna organisatsioone, mis mängivad demokraatlikus ühiskonnas eluliselt tähtsat rolli ja on Gruusiale oluliseks abiks teel ELi.

„Kutsume teid tungivalt üles seda seadust tagasi võtma ning alustama mõtestatud ja kaasavat dialoogi organiseeritud kodanikuühiskonna ja kodanikega. Samuti kutsume teid tungivalt üles austama põhiväärtusi, toetades inimeste kogunemisõigust, ning lõpetama vägivalla ja ähvarduste kasutamise rahumeelsete meeleavaldajate vastu,“ ütlesid nad.

Nad osutasid, et on olnud ELiga lõimumise protsessis Gruusia kõrval igal sammul. „Oleme näinud märkimisväärseid poliitilisi muutusi ja tohutuid jõupingutusi, mida te olete viimastel aastatel reformide läbiviimiseks teinud. Te olete olnud teerajaja ja näidanud eeskuju teistele, kes selle poole püüdlevad. Oleme teid uhkusega toetanud ja kindlalt otsustanud pakkuda teile ka tulevikus kõikvõimalikku abi, mida te vajate sellel teel jätkamiseks,“ ütlesid spiikrid, kelle sõnul on ELi riigid Gruusia Euroopa-suunalisi püüdlusi ja jõupingutusi õigusega tunnustanud ning andnud Gruusiale ühinemisläbirääkimiste alustamiseks selge kava.

Parlamentide esimeeste sõnul valmistavad Gruusia hiljutised otsused neile aga muret, sest on vastuolus väärtuste ja põhimõtetega, millest juhindumise on riik endale kohustuseks võtnud ja mis on nende Euroopa-püüdluste keskmes. „Otsus püüelda ELi liikmeks saamise poole on Gruusia ja tema rahva suveräänne valik, nagu see oli ka nende jaoks meie hulgast, kes liitusid ELiga 20 aastat tagasi. See tee ei olnud sugugi kindel ega lihtne. Sõprade vankumatu pühendumus ja toetus tegid selle võimalikuks,“ sõnasid nad.

Seitsme riigi spiikrid avaldasid kirjas lootust, et Gruusia ei kõhkle oma pühendumuses kasutada ajaloolise võimaluse akent, et tuua Gruusia rahvas ühisele alale, kus valitsevad rahu ja jõukus, aga ka vabadused ja väärtused. „Me usume Gruusia tulevikku Euroopas ja oleme pühendunud teie toetamisele,“ kinnitasid nad.

Riigikogu esimees lisas, et spiikrite ühiskiri on vajalik, et näidata Gruusia riigijuhtidele selgelt ja ühemõtteliselt, et nad on Euroopa kursilt eemale liikumas. „Ma väga loodan, et Gruusia parlament mõistab seda kriitikat, tühistab euroopalike väärtustega vastuolus oleva seaduse ning jätkab püüdlusi ELi liikmesuse poole,“ lisas Hussar.

Ühiskirja täistekst eesti ja inglise keeles

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Komisjonid keskenduvad avalikul istungil Eesti huvidele Euroopa Liidu järgmises eelarves

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta märkis, et juba järgmisel aastal peab olema üheselt selge, et vähemalt Ukraina ja Moldova liitumiseks on ka rahalised ettevalmistused kokku lepitud ja tehtud. „Euroopa Liidu eelarvet suurendati ka Eesti liitumiseks, nüüd on meie kord seda Ukraina ja teiste liituvate riikide jaoks vedada. Varajane Eesti prioriteetide seadmine aitab suuremat eelarvet saavutada,“ rõhutas Pakosta.

„Eesti peab eest vedama ka Euroopa kaitsevõime tõstmist, kust on praegu puudu vähemalt 600 miljardit eurot. Mõlemad teemad on sellised, kus tuleb veenda ka teisi liikmesriike,“ lausus Pakosta. „Igal juhul tuleb vältida raskete eelarvevaidluste lükkamist umbmäärasesse tulevikku, kuivõrd see vähendab ka rindel sõdivate Ukraina sõdurite motivatsiooni.“

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann osutas, et kui kinnitame Eesti esialgsed seisukohad pikaajalise eelarve ja ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kohta juba praegu, saame leida riike, kes mõtlevad samuti, ja üheskoos pikaajalist eelarvet meile sobivas suunas mõjutada juba enne, kui Euroopa Komisjon eelarve ettepaneku esitab.

„Eelarvega koos tuleb rääkida ühtekuuluvuspoliitika tulevikust. Soovime, et ses osas jätkuks praegused reeglid, mis väldivad riigi toetuste järsku vähenemist, kui riigi jõukus kasvab,“ sõnas Akkermann. „Ühtlasi on väga tähtis panna rõhku Euroopa riikide omavahelisele koostööle, et siseturg toimiks tõhusalt ja Euroopa Liidu konkurentsivõime paraneks.“

Euroopa Komisjon esitab hiljemalt järgmise aasta juunis ettepaneku Euroopa Liidu uueks pikaajaliseks eelarveks, seal hulgas fondide ja programmide suuruse kohta.

Eesti raamseisukohti 2028. aastal algava Euroopa Liidu pikaajalise eelarve läbirääkimisteks ja ühtekuuluvuspoliitika tulevikuks tutvustavad Rahandusministeeriumi Euroopa poliitika talituse analüütik Karin Kondor-Tabun ja välisvahendite talituse juhtaja Triin Tomingas.

Riigikogu konverentsisaalis kell 13.30 algavat avalikku istungit saab jälgida veebiülekandes Riigikogu kodulehel. Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Lisainfo: Liisa Pakosta tel 502 6191

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]

Erikomisjon vaeb riigi ja kohalike omavalitsuste tegevust erivajadustega inimeste abistamisel

Riigikontrolli audit „Riigi ja omavalitsuste tegevus erivajadustega inimeste toetamisel“ toob välja, et erivajadusega täiskasvanud on abi otsimisel üksi jäetud ning vajaks märksa selgemat juhendamist. Riigikontrolli hinnangul tuleks tunduvalt vähendada sotsiaalhoolekande süsteemi killustatust ja abivajajate erinevate asutuste vahel jooksutamist. Üks probleeme, mida Riigikontroll oma auditi tulemustes välja toob, on ka see, et abi ja toetuste saamiseks peab inimene laskma oma olukorda korduvalt hinnata, kuid pakutav abi ei muutu sellest hoolimata vajadustele vastavamaks.

Riigikontrolli hinnangul tuleks välistada olukord, et inimene peab esitama omavalitsusele andmeid, mille ta on riigile juba esitanud, sest oma olukorra korduv kirjeldamine ja mitmete taotluste esitamine ei ole inimese väärikas kohtlemine.

Aruandes tuuakse välja, et kohalikes omavalitsustes (KOV) järgitakse erivajadusega täiskasvanute toetamisel valdavalt sotsiaalhoolekandelise abi andmise põhimõtteid, kuid samas tuleb siiani ette olukordi, kus omavalitsused jätavad inimesele vajalikus mahus abi andmata.

„Konkreetse inimese jaoks sõltub abi saamise tase ikkagi tema elukohajärgse omavalitsuse sotsiaalteenuste tagamise võimekusest ja prioriteetidest. Olukord, kus paljud KOVidest jätavad abi vajajatele teenuse erinevatel põhjustel osutamata või ei arvesta sotsiaalteenuse tasu määramisel nende majandusliku olukorraga, vajab sisulist muutust,“ sõnab Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu.

Riigikontorolli audit sedastab, et enam kui pooltel KOVidel on tulnud ette olukordi, kus inimesele, kellel omavalitsus on tuvastanud teenuste vajaduse mahus, mis läheb üle KOVi võimaluste, on abi jäetud osutamata. Lisaks märkis enam kui kolmandik KOVe auditi käigus, et juhul, kui inimesel on teenust vaja tavapärase tööaja väliselt või väljaspool omavalitsuse piire, jätavad nad teenuse osutamata. Samuti ei arvesta Riigikontrolli hinnangul paljude omavalitsuste määrused sotsiaalteenuse tasu määramisel inimese ja tema pere majandusliku olukorraga, ehkki seadus seda nõuab.

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni tänasele avatud istungile on kutsutud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Sotsiaalministeeriumi pikaajalise hoolduse arendamise poliitika juht Ketri Kupper, Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Maret Maripuu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei, Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik Mailiis Kaljula, Põlva Vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Jüri Kõre, Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Tõnu Poopuu, Maardu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna juhataja Olga Jevdokimova, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen ja Riigikontrolli auditijuht Rauno Vinni.

Istung algab kell 13.15 ruumis L333 ja seda saab jälgida ka veebiülekandes.

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]

Riigikogus on näitus puitehitistest

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Igor Taro sõnul näitab täna avatav väljapanek kujukalt, kuidas on võimalik puidu targa kasutamise kaudu ja puitu väärindades laiendada selle rakendamist kliimaeesmärkide täitmiseks. „Näitus annab kujuka ülevaate metsarikkuse edukast ja läbimõeldud kasutamisest ehitussektoris,“ ütles Taro.

Stendidel on näha mulluse aasta silmapaistvamad puitehitised, mis valitakse välja juba enam kui kahekümnendat korda Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu algatusel, et tutvustada puidu kasutamise võimalusi.

Taro tõi esile metsa- ja puidutööstuse kui Eesti pikkade traditsioonidega majandusharu, millel on meie majanduses oluline tähtsus. Näitusel on võimalus saada ülevaade Eestis tegutsevatest edukatest metsa- ja puidutöötlemise ettevõtetest, mis näitavad selle majandusharu elujõudu.

Näituse Toompeal korraldab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit koostöös Riigikogu Kantseleiga.

Näituse avamine on esmaspäeval, 27. mail kell 14 Riigikogu hoone III korruse galeriis. Väljapanekut saab vaadata kuni 15. juunini ja selle vaatamiseks tööpäevadel kella 10 – 16 on Toompea lossi sisenemisel vaja esitada isikut tõendav dokument.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

 

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 27. maiks

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Soome president Alexander Stubb peab täiskogu ees kõne, mida saab otsepildis jälgida nii eestikeelse sünkroontõlkega kui ka inglise keeles.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo teeb 2024. aasta ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest.

Riigikogu liikmete arupärimisele B-kategooria sõiduki juhtimise lubade ulatuse (nr 327) ja Eesti elamufondi renoveerimise kohta (nr 592) vastab kliimaminister Kristen Michal.

Arupärimistele laste eluõiguse sünnieelse kaitsmise vajaduse (nr 521 ja nr 554), abordijärgsete tüsistuste osas andmete kogumise (nr 550) ja hooldekodudes toimuva kohta (nr 571) vastab sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni ja rahanduskomisjoni ühisistungil – kell 13.30: seisukoha andmine: Eesti raamseisukohad 2028. aastal algava ELi pikaajalise eelarve läbirääkimisteks ja Eesti raamseisukohad ühtekuuluvuspoliitika tulevikuks, kutsutud Rahandusministeeriumi esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (Riigikogu konverentsisaal);

keskkonnakomisjonis – kell 11.10: kollektiivne pöördumine „Avalik pöördumine kaitsealade kaitseks“, kutsutud pöördumise esitajate ja Kliimaministeeriumi esindajad; õiguskantsleri ettepanek viia looduskaitseseaduse ehituskeeluvööndi sätted põhiseadusega kooskõlla, kutsutud õiguskantsler Ülle Madise, Kliimaministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad (A. Rei nõupidamisruum);

kultuurikomisjonis – kell 11.10: rahvaraamatukogu seaduse uuendamine ja ühtse raamatukogusüsteemi rakendamine, kutsutud kultuuriminister Heidy Purga; Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus, kutsutud Kultuuriministeeriumi esindajad;

maaelukomisjonis – kell 11.10: Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus, kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad;

majanduskomisjonis – kell 11.10: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad välisinvesteeringute määruse muutmise eelnõu kohta, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (428 SE), kutsutud rahandusminister Mart Võrklaev; lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu (436 SE), kutsutud kliimaminister Kristen Michal;

põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: Andmekaitse Inspektsiooni peadirektori 2023. aasta tegevuse ülevaade, kutsutud peadirektor Pille Lehis;

rahanduskomisjonis – kell 11.30: 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (389 SE); krüptovaraturu seaduse eelnõu (398 SE); Riigikogu otsuse „Eesti Panga nõukogu liikme nimetamine“ esitamine; tulumaksuseaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu (434 SE), kutsutud rahandusminister Mart Võrklaev;

riigikaitsekomisjonis – kell 11: Riigikontrolli järelaudit „Kaitseotstarbelised hanked“, kutsutud Riigikontrolli, Kaitseministeeriumi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse esindajad;

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (401 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (riigi tervishoiuvaru) algatamine, kutsutud Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti esindajad; õiguskantsleri ettepanek viia töövõimetoetuse seadus põhiseadusega kooskõlla, kutsutud õiguskantsler Ülle Madise ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad;

väliskomisjonis – kell 11.15: Eesti erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute kandidaadid ning aktuaalsed välispoliitilised küsimused, kutsutud Välisministeeriumi esindaja;

õiguskomisjonis – kell 11.15: krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu (376 SE), kutsutud Rahandusministeeriumi esindajad;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: komisjoni saabunud dokumendid;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: Tallinna Loodusmaja ehitamiseks korraldatud hangete ja allhangete läbiviimise käik ning huvide konflikti vältimine hankemenetlustes; kutsutud Riigi Kinnisvara AS-i esindaja ja Riigikogu liige Tarmo Tamm (ruum L332);

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: Riigikontrolli kontrolliaruanded „Riigi tegevus erivajadustega inimeste toetamisel“ ja „Omavalitsuste tegevus erivajadustega inimeste toetamisel“, kutsutud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Sotsiaalkindlustusameti, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Põlva valla, Pärnu ja Maardu linna ning Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Sündmused

Kell 13.20 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Soome presidendi Alexander Stubbiga. Kohtumisel osalevad ka väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, Eesti-Soome parlamendirühma esimees Anti Poolamets ja aseesimees Kadri Tali.

Kell 14 – keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro avab parimate puitehitiste näituse (Toompea lossi III korruse galerii).

Välislähetused

24.–27. mai
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Raimond Kaljulaid osaleb assamblee kevadistungil Sofias Bulgaarias.

26.–28. mai
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liige Meelis Kiili osaleb Läänemere Parlamentaarse Konverentsi energiajulgeoleku, kestlikkuse ja ühenduvuse töörühma kohtumisel Greifswaldis Saksamaal.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]

NATO Parlamentaarne Assamblee arutab Washingtoni tippkohtumist ja Ukraina toetamist

NATO Parlamentaarse Assamblee täiskogu istungi eel toimuvad laupäeval ja pühapäeval arutelud assamblee komiteedes. Kaljulaid kuulub kaitse- ja julgeolekukomiteesse ning Mihkelson poliitikakomiteesse.

NATO 75. juubeliaastal toimuvale kevadistungile koguneb assamblee esmaspäeval. Teiste seas võtavad istungil sõna NATO peasekretär Jens Stoltenberg ja märtsi algul NATOga ühinenud Rootsi parlamendi aseesimees Kerstin Lundgren, videotervitusega esineb Ukraina kaitseminister Rustem Umerov.

Täiskogu arutelud keskenduvad kahele teemale: esmalt arutatakse juulis Washingtonis toimuva NATO tippkohtumise prioriteete ning seejärel räägitakse Ukraina viivitamatust ja pikaajalisest toetamisest, kuni riik on Venemaa algatatud sõja võitnud. Istungil käsitletakse muu hulgas nii NATO koordineeriva rolli suurendamist Ukraina abistamisel kui ka NATO kaitseplaanide rakendamist ning kaitsekulutustega seotud kohustuste täitmist. Istungi mõlemal aruteluteemal plaanib NATO PA vastu võtta ka deklaratsiooni.

Lisaks osaleb assamblee Eesti delegatsiooni juhtiv Kaljulaid Põhja- ja Baltimaade delegatsioonijuhtide kohtumisel ning kaitse- ja julgeolekukomitee visiidil Novo Selo harjutusväljale.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Riigikogu eelinfo 27. maist 2. juunini

Riigikogu III istungjärgu 16. töönädal 27.–30. maini

Esmaspäev, 27. mai

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Soome president Alexander Stubb peab täiskogu ees kõne, mida saab otsepildis jälgida nii eestikeelse sünkroontõlkega kui ka inglise keeles.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo teeb 2024. aasta ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest.

Riigikogu liikmete arupärimisele B-kategooria sõiduki juhtimise lubade ulatuse (nr 327) ja Eesti elamufondi renoveerimise kohta (nr 592) vastab kliimaminister Kristen Michal.

Arupärimistele laste eluõiguse sünnieelse kaitsmise vajaduse (nr 521 ja nr 554), abordijärgsete tüsistuste osas andmete kogumise (nr 550) ja hooldekodudes toimuva kohta (nr 571) vastab sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni ja rahanduskomisjoni ühisistungil – kell 13.30: seisukoha andmine: Eesti raamseisukohad 2028. aastal algava ELi pikaajalise eelarve läbirääkimisteks ja Eesti raamseisukohad ühtekuuluvuspoliitika tulevikuks, kutsutud Rahandusministeeriumi esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (Riigikogu konverentsisaal);

keskkonnakomisjonis – kell 11.10: kollektiivne pöördumine „Avalik pöördumine kaitsealade kaitseks“, kutsutud pöördumise esitajate ja Kliimaministeeriumi esindajad; õiguskantsleri ettepanek viia looduskaitseseaduse ehituskeeluvööndi sätted põhiseadusega kooskõlla, kutsutud õiguskantsler Ülle Madise, Kliimaministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad (A. Rei nõupidamisruum);

kultuurikomisjonis – kell 11.10: rahvaraamatukogu seaduse uuendamine ja ühtse raamatukogusüsteemi rakendamine, kutsutud kultuuriminister Heidy Purga; Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus, kutsutud Kultuuriministeeriumi esindajad;

maaelukomisjonis – kell 11.10: Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus, kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad;

majanduskomisjonis – kell 11.10: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad välisinvesteeringute määruse muutmise eelnõu kohta, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (428 SE), kutsutud rahandusminister Mart Võrklaev; lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu (436 SE), kutsutud kliimaminister Kristen Michal;

põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: Andmekaitse Inspektsiooni peadirektori 2023. aasta tegevuse ülevaade, kutsutud peadirektor Pille Lehis;

rahanduskomisjonis – kell 11.30: 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (389 SE); krüptovaraturu seaduse eelnõu (398 SE); Riigikogu otsuse „Eesti Panga nõukogu liikme nimetamine“ esitamine; tulumaksuseaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu (434 SE), kutsutud rahandusminister Mart Võrklaev;

riigikaitsekomisjonis – kell 11: Riigikontrolli järelaudit „Kaitseotstarbelised hanked“, kutsutud Riigikontrolli, Kaitseministeeriumi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse esindajad;

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (401 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (riigi tervishoiuvaru) algatamine, kutsutud Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti esindajad; õiguskantsleri ettepanek viia töövõimetoetuse seadus põhiseadusega kooskõlla, kutsutud õiguskantsler Ülle Madise ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad;

väliskomisjonis – kell 11.15: Eesti erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute kandidaadid ning aktuaalsed välispoliitilised küsimused, kutsutud Välisministeeriumi esindaja;

õiguskomisjonis – kell 11.15: krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu (376 SE), kutsutud Rahandusministeeriumi esindajad;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: komisjoni saabunud dokumendid;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: Tallinna Loodusmaja ehitamiseks korraldatud hangete ja allhangete läbiviimise käik ning huvide konflikti vältimine hankemenetlustes; kutsutud Riigi Kinnisvara AS-i esindaja ja Riigikogu liige Tarmo Tamm (ruum L332);

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: Riigikontrolli kontrolliaruanded „Riigi tegevus erivajadustega inimeste toetamisel“ ja „Omavalitsuste tegevus erivajadustega inimeste toetamisel“, kutsutud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Sotsiaalkindlustusameti, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Põlva valla, Pärnu ja Maardu linna ning Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Sündmused

Kell 13.20 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Soome presidendi Alexander Stubbiga. Kohtumisel osalevad ka väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, Eesti-Soome parlamendirühma esimees Anti Poolamets ja aseesimees Kadri Tali.

Kell 14 – keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro avab parimate puitehitiste näituse (Toompea lossi III korruse galerii).

Teisipäev, 28. mai

Kell 10 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – kaks eelnõu: ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu (308 SE) ja tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu (350 SE).

Teine lugemine – üks eelnõu: tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (416 SE).

Esimene lugemine – kolm eelnõu: maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (437 SE), lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (427 SE) ja Riigikogu otsuse „Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine“ eelnõu (431 OE).

Kell 14 – komisjonide istungid

Keskkonnakomisjonis – Riigikogu otsuse „Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine“ eelnõu (431 OE), kutsutud Kliimaministeeriumi, TalTechi, Tartu Ülikooli, Inseneribüroo Steiger, Eestimaa Looduse Fondi, Eesti Rohelise Liikumise, Lüganuse ja Viru-Nigula valla ning Fermi Energia AS-i esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (J. Tõnissoni nõupidamisruum ja videosild);

kultuurikomisjonis – Eesti kutseõpetajate ebavõrdne kohtlemine, kutsutud haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ja Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu esindaja; Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele rakendada tõhusaid meetmeid kaitsmaks alaealisi kokkupuudete eest pornograafiaga“ eelnõu (409 OE), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindajad;

maaelukomisjoni väljasõiduistungil – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti külastus (Tartu);

majanduskomisjonis – konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (384 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ja Konkurentsiameti esindajad; liiklusseaduse ning politsei- ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (429 SE) (Riigikogu konverentsisaal);

põhiseaduskomisjonis – õiguskantsleri ettepanek viia tsiviilkohtumenetluse seadustik põhiseadusega kooskõlla, kutsutud õiguskantsler Ülle Madise ja Justiitsministeeriumi esindaja; õiguskantsleri ettepanek viia töövõimetoetuse seadus põhiseadusega kooskõlla, kutsutud õiguskantsler ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; õiguskantsleri ettepanek viia looduskaitseseaduse ehituskeeluvööndi sätted põhiseadusega kooskõlla, kutsutud õiguskantsler, Kliimaministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad; pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu (402 SE); pöördumine pühade ja tähtpäevade seaduse ja Eesti lipu seaduse muutmiseks;

rahanduskomisjonis – magusa joogi maksu seaduse eelnõu (418 SE); mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 SE);

riigikaitsekomisjonis – arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad välisinvesteeringute määruse muutmise eelnõu kohta, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; Kaitseväe luurekeskuse, Välisluureameti ja Kaitsepolitseiameti ülevaade julgeolekuolukorrast;

sotsiaalkomisjonis – arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku kohta, millega muudetakse direktiivi 2009/38/EÜ Euroopa töönõukogude asutamise ja toimimise ning riigiüleste teavitamis- ja konsulteerimisõiguste tõhusa tagamise osas, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad;

väliskomisjonis – Eesti seisukohad 30. mail toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaubandusministrite kohtumistel, kutsutud Välisministeeriumi esindajad; Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele tühistada Välisministeeriumi otsus Eesti Vabariigi konsulaadi sulgemise kohta San Franciscos“ eelnõu (396 OE);

õiguskomisjonis – krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu (376 SE), kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja; karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu (415 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja; riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (417 SE) ja turvategevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (413 SE), kutsutud Siseministeeriumi esindajad.

Sündmus

Kell 12 – Arenguseire Keskuse ja Eesti Koostöö Kogu ühisseminar „Eesti inimarengu tulevik: haridus tõi meid siia, kas viib ka edasi?“, info ja registreerimine keskuse veebilehel.

Kolmapäev, 29. mai

Kell 12 – infotund

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – üks eelnõu: 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (389 SE).

Teine lugemine – kolm eelnõu: infoühiskonna teenuse seaduse, autoriõiguse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (390 SE), krüptovaraturu seaduse eelnõu (398 SE) ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (401 SE).

Esimene lugemine – üheksa eelnõu: Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele kodumaiste puu- ja juurviljade käibemaksu langetamiseks 5-le protsendile“ eelnõu (406 OE), Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele digitaalsete teenuste maksu rakendamiseks Eestis“ eelnõu (408 OE), Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele noorte huvitegevuse toetuse suurendamiseks“ eelnõu (407 OE), Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele taastada noorte koolispordi toetus“ eelnõu (405 OE), Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele mitte tunnustada Venemaa Föderatsiooni presidendivalimiste tulemusi“ eelnõu (395 OE), lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu (436 SE), Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse (valimis- ja kandideerimisea langetamine) eelnõu (414 SE), karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (411 SE) ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (404 SE).

Komisjoni istung

Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Riigikontrolli kontrolliaruanne „Kaitseotstarbelised hanked (järelaudit)“, kutsutud kaitseminister Hanno Pevkur, Kaitseväe juhataja Martin Herem, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Riigikontrolli esindajad.

Sündmused

Kell 11 – Riigikogu esimees Lauri Hussar avab Hiiumaad tutvustava Hiiumaa saatkonna (Riigikogu hoone vestibüül).

Kell 12.45 – Eesti-Austria parlamendirühma esimees Aivar Sõerd kohtub Austria-Balti sõprusrühma juhi Eva-Maria Holzleitneriga. Kohtumisel osalevad ka Läti ja Leedu parlamendi Austria sõprusrühmade esimehed (videosild).

Kell 13 – Hiiumaa toetusrühm kohtub Hiiumaa esindajatega (J. Tõnissoni nõupidamisruum).

Kell 14.15 – Riigikogu esimees Lauri Hussar võtab vastu maaomanike meeleavaldusel üle antava petitsiooni.

Neljapäev, 30. mai

Kell 10 – täiskogu istung

Rahanduskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse  „Kuidas riigina mitte elada võlgu?“ arutelul esinevad ettekandega rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, Põhjamaade Investeerimispanga asepresident Gunnar Okk, Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ja Tartu Ülikooli akadeemik, rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane.

Komisjonide istungid

Majanduskomisjonis – kell 8: infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (224 SE), kutsutud muudatusettepanekute esitajad ja Siseministeeriumi esindaja; energiamajanduse korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (356 SE), kutsutud Kliimaministeeriumi esindajad; liikluskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (400 SE);

rahanduskomisjonis – kell 9: tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, kutsutud regionaalminister Piret Hartman; Riigikogu otsuse „Nõusoleku andmine Eesti Vabariigi kvoodi suurendamiseks Rahvusvahelises Valuutafondis“ eelnõu, kutsutud rahandusminister Mart Võrklaev.

Sündmused

Kell 8.30 – keskkonnakomisjoni kliimahommiku arutelu Eesti rahvusvahelistest kohustustest, teiste riikide kliimaseadustest, kliimaeesmärkide mõjususest ja kliimaseaduse vajadusest, kutsutud Keskkonnaõiguse Keskuse esindaja.

Kell 11.15 – Eesti-Kasahstani parlamendirühm kohtub Kasahstani delegatsiooniga (J. Tõnissoni nõupidamisruum).

Kell 14 – riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ja komisjoni liige Raimond Kaljulaid kohtuvad Balti Kaitsekolledži kõrgema juhtimiskursuse õppuritega (J. Tõnissoni nõupidamisruum).

Välislähetused

24.–27. mai
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Raimond Kaljulaid osaleb assamblee kevadistungil Sofias Bulgaarias.

26.–28. mai
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liige Meelis Kiili osaleb Läänemere Parlamentaarse Konverentsi energiajulgeoleku, kestlikkuse ja ühenduvuse töörühma kohtumisel Greifswaldis Saksamaal.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]

Riigikogu eelinfo reedeks, 24. maiks

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 9: Eesti seisukohad 27. mail toimuval EL-i põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil, kutsutud regionaalminister Piret Hartman; Eesti seisukohad 30. mail toimuval EL-i transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogul, kutsutud kliimaminister Kristen Michal.

Välislähetused

22.–26. mai
Riigikogu liige Martin Helme osaleb Identiteedi ja Demokraatia Partei valimisüritustel Prahas Tšehhis.

22.–26. mai
Riigikogu liige Peeter Tali osaleb NATO Kaitsekolledži 70. konverentsil Roomas Itaalias.

23.–25. mai
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Liisa Pakosta osaleb assamblee alalise komitee kohtumisel Vilniuses Leedus.

24.–27. mai
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Raimond Kaljulaid ja delegatsiooni liige Marko Mihkelson (24.–26. mai) osalevad assamblee kevadistungil Sofias Bulgaarias.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]

Eesti-Iisraeli parlamendirühm: Rahvusvahelise Kriminaalkohtu taotlus Iisraeli riigijuhtide vahistamiseks on kahetsusväärne

Avaldame nördimust Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) otsuse puhul väljastada Hamasi juhtide kõrval analoogne vahistamismäärus Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ja kaitseminister Yoav Gallanti suhtes. 

ICC peaprokurör võrdsustab sellega demokraatlikult valitud Iisraeli valitsuse liikmed ja islamistliku terroriorganisatsiooni juhid.

 Iisrael on õigusriik, kus toimib sõltumatu õigussüsteem. Väidetavad sõjakuriteod, ka Iisraeli kaitseväe poolt, leiavad uurimist ja süüdlased võetakse vastutusele. Hamas on terroriorganisatsioon, mille peaeesmärk on demokraatliku Iisraeli riigi hävitamine.

ICC vahistamisorderid seavad kahtluse alla Rahvusvahelise Kriminaalkohtu erapooletuse ja pädevuse. Nad raskendavad konflikti lahendamist, pantvangide vabastamist ja kestliku relvarahu saavutamist. 

ICC usaldusväärsus on eriti praegusel ajal Eesti rahvuslikes huvides, mille kahjustamine on murettekitav ja kahetsusväärne.

Kinnitame jätkuvat toetust Iisraeli riigile ja tema enesekaitse õigusele.

Kutsume Eesti ja Eesti liitlaste valitsusi ICC vahistamismäärusi Iisraeli riigijuhtide vastu mitte tunnustama.

Eesti-Iisraeli parlamendirühma kuuluvad esimees Eerik-Niiles Kross ning liikmed Yoko Alender, Vadim Belobrovtsev, Meelis Kiili, Andrei Korobeinik, Lauri Laats, Jürgen Ligi, Riina Solman, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Vilja Toomast ja Kristo Enn Vaga.

Lisainfo:
Eerik-Niiles Kross
Eesti-Iisraeli parlamendirühma esimees
[email protected]

 

Lauri Laats: erakorraline pangamaks lahendab valitsuse rahamure

“Avalikuks saanud info 175 miljoni eurose negatiivse lisaeelarve osas näitab, et rahandusministril puudub igasugune visioon riigi edasisest toimimisest. Pigistades riigiettevõtetest välja kõikvõimalikud dividendid ning kärpides teaduse rahastamist tõmbame sealjuures maha ka tulevased investeeringud ning innovaatilised lahendused, mis võiksid meie majandust vedada,” rõhutas Laats, “eriti piinlikuks muudab olukorra see, et koalitsiooninõukogu ei suuda – olgu siis päikeselise ilma või kehva läbisaamise tõttu – isegi koguneda, et nii tagasihoidlikku küsimust, nagu riigieelarve, arutada.”

Lauri Laats soovitab vaadata teiste riikide kogemuse poole eelarvekriisi lahendamiseks. “Meie head sõbrad leedukad kehtestasid pankadele ning krediidiasutustele ajutise solidaarsusmaksu, mis tõi 2023. aastal riigieelarvesse 256 miljonit eurot, käesoleval aastal prognoositakse selleks summaks 190 miljonit,” ütles Laats, “Leedus ei ole juhtunud pankade solidaarsusmaksu kehtestamise järgselt ka mingit majanduslikku katastroofi, pangad ei pane uksi kinni ning selleks aastaks oodatakse – erinevalt Eestist – hoopis 2% majanduskasvu.”

“Eestis tegutsevad krediidiasutused teenisid 2023. aastal 940 miljonit eurot kasumit, mis Eesti Panga andmetel tähendab ligi 60% suuremat kasumilikkust kui pikaajaline keskmine. Käesoleva aasta esimeses kvartalis teeniti kasumit 444 miljonit eurot,” tõi Laats välja kõnekad numbrid.

“Arvestades, et kasumi püstloodis kasvu taga on peamiselt euriboriga seotud laenudelt teenitav tulu ehk Eesti inimeste suurenenud laenu- ja liisingmaksed, ei ole ajutine solidaarsusmaks kuidagi ebaõiglane. Pigem vastupidi, see toob oluliselt õiglust juurde,” rõhutas Laats, “võin omalt poolt lubada, et kohe, kui rahandusminister tuleb välja pankadele ajutise solidaarsusmaksu kehtestamisega, saab see parlamendis Keskerakonna toetuse.”

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees juhtis ka tähelepanu asjaolule, et Reformierakonna lubadus nn maksuküüru kaotamisest tähendab riigieelarvele kuni poole miljardi suurust kulu. “Kuivõrd rahandusministril ei tundu endal visiooni olevat, siis tasub meenutada, et maksuküüru kaotamine – Eesti kalleim valimislubadus – paneb löögi alla tulevased riigieelarved ning on sihitud toetusmeede jõukamatele inimestele, kes aga tegelikult seda toetust ei vaja.”