Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu korraldab koroonaviiruse leviku tõkestamiseks töö ümber

Riigikogu juhatus otsustas nõupidamisel fraktsioonide esindajatega, et Riigikogu lahendab 1. maini vaid ajakriitilisi küsimusi.  

Vanematekogu teeb Riigikogule ettepaneku muuta kuni eriolukorra lõpuni igal esmaspäevasel istungil täiskogu töö ajagraafikut selliselt, et täiskogu istung toimub üksnes esmaspäeviti ja infotund kolmapäeviti. Avalikkus ja meedia saavad istungeid jälgida veebiülekandena.

Riigikogu komisjonid kogunevad ainult esmaspäeviti, vältimatu vajaduse korral sagedamini. Komisjonide istungitele kutsutakse külalisi vastavalt vajadusele ning eelistatud on külaliste osalemine videosilla vahendusel.

Riigikogu liikmete kõik välislähetused on tühistatud, lähetuse vältimatu vajaduse otsustab Riigikogu juhatus. Riigikogu liikmetel on tungivalt soovitatud mitte reisida välismaale ning siseriiklike kohtumiste puhul püüda vältida kokkusaamisi Toompea lossis.

Ajutiselt on piiranud nende inimeste sissepääs Toompea lossikompleksi, kelle külastused ei ole otseselt seotud Riigikogu tööga. Toompea lossi külastamine ekskursioonideks, näituste külastamiseks ja istungite jälgimiseks on keelatud.

Palume kõigil ajakirjanikel Riigikogu töö kajastamisel eelistada kaugtöö võimalusi ning Riigikogu liikmetelt kommentaaride saamiseks eelistada telefoniintervjuud. Fotode ja videomaterjali saamiseks palume pöörduda Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna poole.

Lisaks tegi vanematekogu põhiseaduskomisjonile ülesandeks töötada välja regulatsioon, mis võimaldaks eriolukorras komisjonide istungite korraldamist elektrooniliste sidevahendite vahendusel.

Tegemist on ajutiste piirangutega. Jälgime olukorra arengut ja informeerime teid uutest otsustest.

Olukorra hindamiseks ja edasiste tegevuste arutamiseks koguneb vanematekogu regulaarselt eeldatavalt kolmapäeviti kell 9.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Arenguseire blogi: kas üleilmne ettevõtete tulumaks kaotaks Eesti maksueelise?

Seitse juhtivat tööstusriiki teatasid soovist kehtestada globaalsetele suurettevõtetele minimaalselt 15-protsendiline tulumaks. Kui kehtestada sama määraga ettevõtte tulumaks kõigile Eesti ettevõtetele, siis tooks see riigieelarvesse aastas 300 miljonit eurot enam.

Maailmas on pikalt proovitud võidelda maksutulu kaotusega maksuparadiisidele, kuid tulemused on seni  jäänud pigem tagasihoidlikuks. Selles valguses tuleks vaadata ka 5. juunil avalikustatud seitsme suure tööstusriigi G7 (USA, Kanada, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, Suurbritannia ja Jaapan) plaani kehtestada ülemaailmne 15-protsendiline tulumaksumiinimum globaalsetele suurettevõtetele.

Arenenud tööstusriike koondava OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) veetava protsessi järgmises etapis peaksid G7 plaani kooskõlastama G20 riigid.

 

Kas Eesti peaks muutma tulumaksusüsteemi?

Kui paljudes riikides peavad ettevõtted maksma igal aastal tulumaksu, siis Eesti ettevõtetel tuleb tulumaksu maksta vaid kasumi väljamaksmisel. See süsteem on stimuleerinud investeeringuid, olnud kasulik kapitali akumuleerimiseks ja aidanud ettevõtetel paremini kriisides vastu pidada.

Kui siiski jõutakse ettevõtetele üleilmse 15%-lise minimaalse tulumaksu kehtestamiseni, siis Eesti ettevõtete tulumaksusüsteem ei sobitu hästi sellesse süsteemi ja Eesti peab oma maksusüsteemi säilitamiseks taotlema erandit. Kui erandit ei saa, tuleb tõenäoliselt muuta Eesti tulumaksusüsteemi.

 

Täiendavalt üle 300 miljoni euro

2021. aastal kehtib Eestis ettevõtte tulumaks üksnes jagatavale kasumile. Enne koroonakriisi (2019. aastal) kogunes juriidilise isiku tulumaksuna 509 miljonit eurot, millest omakorda 370 miljonit eurot kogunes eraettevõtete dividendide tulumaksust ja ca 45 miljonit eurot riigi osalusega ettevõtete dividendide tulumaksust. Ülejäänud summa tuleb krediidiasutuste avansilisest tulumaksust ja muudest maksetest (nt erisoodustused).

509 miljonit moodustab Eesti kogumaksutulust 5,5%, mis on sarnases suurusjärgus püsinud alates 2003. aastast. Kui Eesti oleks sunnitud minema üle tavapärasele ettevõtete kasumi maksustamisele maksumääraga näiteks 15%, siis kuidas muutuks maksude summa muude tingimuste samaks jäädes?

2019. aastal oli ettevõtete kasum 4,85 miljardit eurot. Kui sellelt summalt maksta 15% tulumaksu, siis oleks 2019. aastal laekunud 727 miljonit eurot maksutulu. See summa on üle 1,75 korra suurem, kui senine dividendide maksustamisel saadav tulumaks (415 miljonit eurot) ja tooks täiendavalt riigieelarvesse üle 300 miljoni euro.

Summale lisandub veel krediidiasutuste 1% võrra suurem tulumaks, sest alates 2018. aastast maksavad nad avansilist tulumaksu 14% määraga. Lõpuks lisanduks veel suurte rahvusvaheliste ettevõtete makstav tulumaks, mis on ülemaailmse ettevõtete tulumaksumiinimumi peamine eesmärk.

 

Motivatsioon kasumi peitmiseks

Tuleb aga silmas pidada, et 15% tulumaksu summa on leitud olemasoleva süsteemi tingimustes deklareeritud kasumitelt, aga  teistsuguse süsteemiga võinuks kasumid olla väiksemad, sest ettevõtetel olnuks praegusest suurem motivatsioon kasumit peita.

 

Üldise investeeringute soodustamise asemele soodustus arendustegevusse investeerimiseks

Muidugi peab arvestama, et iga süsteem motiveerib ettevõtteid erinevalt. Kui kehtiva seadusega ei ole ettevõtjatel erilist motivatsiooni kasumit peita, siis edaspidi oleks. Väheneda võib investeerimisaktiivsus, kui kasumi ettevõttesse tagasi suunamine ei ole enam soodustatud.

Kui Eesti peaks oma ettevõtete tulumaksusüsteemi muutma, siis on oluline luua ka uue süsteemi sisse majandusarengut ergutavaid stiimuleid, näiteks võimaldades maksusoodustust teadus- ja arendustegevusega seotud kuludelt või intellektuaalomandist tekkinud tuludelt.

Arenguseire Keskuse üheks selle aasta uurimisteemaks on „Tulevikukindel maksustruktuur“.

Magnus Piirits, Arenguseire Keskuse ekspert

Riigikogu eelinfo 14. – 20. juunini

Esmaspäev, 14. juuni

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Kui mõne eelnõu lugemine läbitakse nädalavahetusel täiendaval istungil, jääb too punkt uue töönädala päevakorrast välja.

Teine lugemine – üks eelnõu: isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (366 SE).

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 13.30: Eesti seisukohad 17. juunil toimuval eurorühma kohtumisel ja 18. juunil toimuval Euroopa Liidu majandus- ja rahandusnõukogu istungil (ECOFIN), kutsutud Rahandusministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni teatis „Tegevuskava sünergia kohta tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahel“, kutsutud Kaitseministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad;

keskkonnakomisjoni ja maaelukomisjoni ühisel videoistungil – kell 11.10: maa- ja rannarahva pöördumine, kutsutud maaeluminister Urmas Kruuse ning Keskkonnaministeeriumi, Eesti Erametsaliidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Jahimeeste Seltsi ja Liivi Lahe Kalanduskogu esindajad; kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (365 SE);

kultuurikomisjonis – kell 11.10: Riigikogu otsus „Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamine“ (387 OE); kollektiivsetest pöördumistest „Riigieksamid vabatahtlikuks!“ ja „Sooritada riigieksamid 2021. aastal ainult õpilaste tahtel ja valiku põhjal“, Haridus- ja Teadusministeeriumi esialgne ülevaade 2021. aasta eksamite korraldusest ja statistikast, kutsutud kollektiivsete pöördumiste ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad (A. Rei nõupidamisruum);

majanduskomisjoni videoistungil – kell 11.10: elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (156 SE), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamist käsitleva Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni kohta;

majanduskomisjoni ja keskkonnakomisjoni ühisel videoistungil – kell 12: Eesti mereala planeeringu ja mõjude hindamise aruande eelnõust, kutsutud Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi esindajad;

rahanduskomisjoni videoistungil – kell 11.15: pandikirjade seaduse muutmise seaduse eelnõu (407 SE); Eesti Vabariigi ja Mauritiuse Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (385 SE); kollektiivsest pöördumisest „Riik peab eemaldama RMK-lt raiesurve“;

riigikaitsekomisjonis – kell 11.05: julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad;

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: kollektiivsest pöördumisest „Noortele tasuta menstruaaltarvikud“, kutsutud kollektiivse pöördumise esitajate, Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad; töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (361 SE); kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (383 SE); kollektiivsest pöördumisest „Peatame Eestis toksilisi aineid sisaldavate maskide levitamise“ (komisjoni ruum ja videosild);

väliskomisjoni videoistungil – ühisistung Rootsi parlamendi Riksdagi väliskomisjoniga;

õiguskomisjoni videoistungil – kell 11.15: võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse (digitaalse sisu, tarbijalemüügi ning muudetud tarbija õiguste direktiivide ülevõtmine) eelnõu (404 SE), kutsutud justiitsminister Maris Lauri; kollektiivsest pöördumisest „Petitsioon perekonnaseaduse muutmiseks“, kutsutud Erakond Eestimaa Rohelised esindaja; kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõu (392 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi, Riigikohtu, Harju Maakohtu, Eesti Advokatuuri, Eesti Prokuratuuri ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu esindajad;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: komisjonile laekunud dokumentidest;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: 14. mai, 20. mai ja 8. juuni istungite jätkuarutelu; komisjoni aruandest Riigikogule; Riigikogu liikmete heade tavade uuendamisest; huvide deklareerimisest (ruum L332);

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: Riigikogu rollist ja pädevusest riigieelarve kujundamise ning otsustamise protsessis, kutsutud rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ja riigikontrolör Janar Holm; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild); Riigikontrolli kontrolliaruandest, kutsutud Riigikontrolli esindajad; riigieelarve kontrolli erikomisjoni tegevuse aruandest.

Sündmused

Kell 7.30 – Riigikogu esimees Jüri Ratas asetab leinapäeva puhul pärja küüditamisohvrite mälestusmärgi juurde Pääskülas.

Kell 8.30 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub Soome suursaadiku Timo Kantolaga.

Kell 13.15 – Eesti-Norra parlamendirühm kohtub Norra suursaadiku Else Berit Eikelandiga.

Kell 16 – Riigikogu aseesimees Hanno Pevkur osaleb leinapäeva mälestustseremoonial (Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaal).

Teisipäev, 15. juuni

Kell 10 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – kuus eelnõu: isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (366 SE) (kui teine lugemine lõpetatakse), põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (212 SE), atmosfääriõhu kaitse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (345 SE), infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (359 SE), Finantsinspektsiooni seaduse täiendamise seaduse eelnõu (380 SE), Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse (Euroopa Parlamendi liikme osalemine kohaliku omavalitsuse volikogu töös) eelnõu (389 SE).

Teine lugemine – kaheksa eelnõu: elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (301 SE), töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (361 SE), kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (383 SE), kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (392 SE), keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine) eelnõu (292 SE), veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (381 SE), kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (365 SE), põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse eelnõu (377 SE).

Esimene lugemine – kaks eelnõu: tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (402 SE), kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (397 SE).

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjoni väljasõiduistungil – kell 13 või pärast täiskogu istungi lõppu: metsandusest (Padise);

kultuurikomisjonis autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (autoriõiguse direktiivide ülevõtmine) eelnõu (368 SE) (A. Rei nõupidamisruum);

maaelukomisjoni videoistungil Riigikontrolli kontrolliaruanne „Kriisilaenude menetlus Maaelu Edendamise Sihtasutuses“, kutsutud Riigikontrolli, Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja Maaeluministeeriumi esindajad;

majanduskomisjonis – kokkuvõte komisjoni kevadistungjärgu tööst;

rahanduskomisjonis – kevadistungjärgu kokkuvõttest ja sügisistungjärgu plaanidest, kutsutud rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ja riigihalduse minister Jaak Aab;

riigikaitsekomisjoni videoistungil – kell 14.30: 14. juunil Brüsselis toimunud NATO tippkohtumisest, kutsutud Kaitseministeeriumi esindaja; Kaitseministeeriumi valitsemisala kavandatavatest kärbetest, kutsutud kaitseminister Kalle Laanet; Eesti tegevusest ÜRO Julgeolekunõukogu eesistujana juunis, kutsutud Eesti suursaadik ÜRO juures Sven Jürgenson ja Välisministeeriumi esindajad;

sotsiaalkomisjoni videoistungil – haiguspäevade hüvitamisest, kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni, Eesti Perearstide Seltsi, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja, Notarite Koja ning Õiguskantsleri Kantselei esindajad.

Kolmapäev, 16. juuni

Kell 12 – infotund

Kell 14 – täiskogu istung

Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035. Ettekande teevad haridus- ja teadusminister Liina Kersna ja kultuurikomisjoni esimees Aadu Must.

Kultuuri arengukava 2021–2030. Ettekande teevad kultuuriminister Anneli Ott ja kultuurikomisjoni liige Heidy Purga.

Teine lugemine – kaks eelnõu: Riigikogu otsuse „Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamine“ eelnõu (387 OE), elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (156 SE).

Esimene lugemine – neli eelnõu: karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (373 SE), Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (374 SE), Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine aprillis 2021 Tallinna kesklinnas toimunud politseioperatsiooni seaduslikkuse ja proportsionaalsuse selgitamiseks“ eelnõu (379 OE), Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (396 SE).

Komisjoni istung

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Riigikontrolli kontrolliaruandest „Kriisilaenude menetlus Maaelu Edendamise Sihtasutuses“, kutsutud maaeluminister Urmas Kruuse ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Sündmus

Kell 9 keskkonnakomisjoni liikmed osalevad metsanduse arengukava hetkeseisu tutvustusel (Riigikogu konverentsisaal ja videosild).

Neljapäev, 17. juuni

Kell 10 – täiskogu istung

Kolmas lugemine, kui teine lugemine lõpetatakse – üheksa eelnõu: töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (361 SE), kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (392 SE), elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (156 SE), keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine) eelnõu (292 SE), elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (301 SE), kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (365 SE), põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse eelnõu (377 SE), veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (381 SE), kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (383 SE).

Kell 14 – komisjonide istungid

kultuurikomisjonis kollektiivsest pöördumisest „Peatame meediateenuste seaduse muutmise eelnõu“ (A. Rei nõupidamisruum);

väliskomisjoni videoistungil – kandidaat Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku, alalise esindaja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) juures, ametikohale, kutsutud suursaadikukandidaat ja Välisministeeriumi esindaja; aktuaalsetest välispoliitilistest küsimustest, kutsutud Välisministeeriumi esindaja; väliskomisjoni töökavast Riigikogu V ja VI istungjärgu vahelisel ajal.

Sündmused

Kell 9.55 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub Rumeenia presidendi Klaus Werner Iohannisega. Kohtumisel osalevad ka Eesti-Rumeenia parlamendirühma esimees Erki Savisaar ja väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (J. Tõnissoni nõupidamisruum).

Kell 11 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni asendusliige Vilja Toomast osaleb ENPA võrdsete võimaluste ja diskrimineerimisvastase komitee istungil.

Kell 15 – Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Urmas Reitelmann ja asendusliige Vilja Toomast osalevad ENPA sotsiaal-, tervishoiu ja säästliku arengu komitee istungil.

Reede, 18. juuni

Komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 11: ülevaade Eesti seisukohtadest 14. juunil toimunud Euroopa Liidu arenguministrite mitteametlikul videokohtumisel, Eesti seisukohad 21. juunil toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil, Eesti seisukohad 22. juunil toimuval Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Eva-Maria Liimets; seisukoha andmine: hoonete energiatõhususe direktiivi avalik konsultatsioon, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja;

väliskomisjoni videoistungil – kell 10: Eesti seisukohad 21. juunil Luksemburgis toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kohtumisel, kutsutud välisminister Eva-Maria Liimets.

Sündmused

Kell 15.30 – Riigikogu esimees Jüri Ratas osaleb aasta küla auhinnapeol ja külade suurpäeval Eesti Vabaõhumuuseumis.

Kell 9.30 – Balti Assamblee Eesti delegatsiooni juht Aadu Must osaleb videosilla vahendusel BA presiidiumi istungil.

Välislähetused

14. – 16. juuni
Riigikogu esimees Jüri Ratas, väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja kultuurikomisjoni liige Helle-Moonika Helme on Riigikogu esimehe ametlikul visiidil Šveitsis.

20. – 24. juuni
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni esimees Maria Jufereva-Skuratovski osaleb ENPA III osaistungi töös Strasbourgis Prantsusmaal.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Eesti seisukohad 14. juunil toimuval NATO tippkohtumisel

Väliskomisjon ja riigikaitsekomisjon kiitsid tänasel istungil heaks Eesti seisukohad esmaspäeval, 14. juunil toimuval NATO tippkohtumisel. Ülevaate seisukohtadest andis komisjonidele peaminister Kaja Kallas.
 
NATO tippkohtumise fookuses on NATO 2030 tegevuskavast tõukuvalt muutuv rahvusvaheline julgeolekukeskkond ning alliansi kohanemine sellega. Kohtumisel osaleb ka Ameerika Ühendriikide president Joe Biden.
 
Eesti prioriteetideks, mida kohtumisel rõhutatakse, on NATO ühtsus ja kohanemine muutuvas keskkonnas, kollektiivkaitse jätkuv tugevdamine, Venemaast tulenevale ohule ühtse ja selge hinnangu andmine, avatud uste poliitika ning Euroopa Liidu ja NATO koostöö.

Euroopa Liidu asjade komisjon valis esindajad tuleviku konverentsile

Tuleviku konverentsi olulisemad osad on veebiplatvorm, kodanike paneelid ja täiskogu. Konverentsi täiskogus on igal rahvusparlamendil neli kohta. Euroopa Liidu asjade komisjon otsustas, et Riigikogu delegatsiooni konverentsi täiskogul kuuluvad komisjoni esimees Siim Kallas, aseesimees Riina Sikkut ning liikmed Oudekki Loone ja Anti Poolamets.

Euroopa tuleviku konverentsi täiskogu esimene istung toimub hübriidformaadis 19. juunil Strasbourgis Prantsusmaal. Täiskogu hakkab koos käima iga paari kuu tagant, et arutada Euroopa kodanike paneelidest esile kerkinud ideid. Konverentsi tulemused esitatakse järgmise aasta kevadel kolmele juhtinstitutsioonile, keda esindavad Euroopa Parlamendi president, ELi Nõukogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni president. Seejärel otsustatakse, milliseid samme on vaja astuda, et kodanike ettepanekud ellu viia.

Euroopa tuleviku konverents on avatud foorum, kus eurooplased saavad pidada kaasavat ja läbipaistvat arutelu. Konverents võimaldab eurooplastel arutada Euroopa ees seisvaid väljakutseid ja prioriteete, jagada oma ideid ja aidata kujundada ühist tulevikku. Konverentsi eesmärk on anda kodanikele ELi poliitika ja eesmärkide kujundamisel suurem roll ning parandada sellega liidu vastupanuvõimet nii majandus- kui ka tervisekriisidele.

Tuleviku konverentsi tööd, protsessi ja korraldamist jälgib konverentsi juhatus, mida juhivad Euroopa Parlamendi, ELi Nõukogu ja Euroopa Komisjoni esindajad.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Menetlusse võeti eelnõu tubakaseaduse muutmiseks

Eelnõuga (412 SE) tubakaseadust eesmärgiga sätestada regulatsioon seni täpselt reguleerimata tubakavabale huuletubakale, et seeläbi tagada toodete ohutus. Eelnõuga korrigeeritakse ka seaduse sätteid, mis seatud eesmärgile vastupidiselt on kaasa toonud salakaubanduse ja terviseriskide kasvu. Samuti muudetakse sätteid, mille tõttu on vähenenud vähem kahjulike toodete kättesaadavus võrreldes kahjulikumate toodetega. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 11.–13. juunini

Reede, 11. juuni

Komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 10: Eesti seisukohad 14.–15. juunil toimuval Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu istungil, kutsutud tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo; Eesti seisukohad 14.–15. juunil toimuval mitteametlikul Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu kohtumisel, kutsutud maaeluminister Urmas Kruuse ja keskkonnaminister Tõnis Mölder; seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni direktiivi eelnõu ettepanek, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb impordi ja teatavate tarnete maksuvabastust seoses avalikes huvides võetavate liidu meetmetega, kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja; Riigikogu delegatsiooni kinnitamine osalemaks Euroopa tuleviku konverentsi täiskogul;

majanduskomisjoni erakorralisel videoistungil – kell 11: elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (156 SE);

väliskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni ühisel videoistungil – kell 8.15: Eesti seisukohad 14. juunil Brüsselis toimuval NATO tippkohtumisel, kutsutud peaminister Kaja Kallas.

Sündmus

Riigikogu esimees Jüri Ratas külastab Eesti kodukandi aasta küla konkursi raames koos hindamiskomisjoniga Kirepa küla Tartumaal, Hargla küla Valgamaal ja Kabli küla Pärnumaal.

Laupäev, 12. juuni

Kell 9 – Riigikogu täiendav istung

Täiendava istungi päevakorras on töönädala päevakorda kinnitatud, kuid sellel töönädalal läbi arutamata jäänud päevakorrapunktid, välja arvatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Ebavõrdsus Eestis – kas vaesusest saab välja kärpida?” arutelu.

Istung kestab kuni päevakorra ammendumiseni, aga mitte kauem kui kell 21.

Sündmused

Kell 11 – väliskomisjon kohtub Prantsuse Senati välis- ja riigikaitsekomisjoni esimehe Christian Camboniga. Kohtumisel osaleb ka riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa.

Kell 18 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Prantsusmaa Senati välis- ja riigikaitsekomisjoni esimehe Christian Camboniga.

Pühapäev, 13. juuni

Kell 10 – võimalik Riigikogu täiendav istung

Juhul, kui laupäevase täiendava istungi päevakorras olevad päevakorrapunktid ei saa läbi arutatud, toimub teine täiendav istung algusega kell 10 kuni päevakorra ammendumiseni, aga mitte kauem kui 14. juuni kell 9.

Teise täiendava istungi päevakorras on kõik need päevakorrapunktid, mis jäid esimesel täiendaval istungil läbi arutamata.

Välislähetus

9.–11. juuni
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Eesti, Läti ja Leedu parlamendi väliskomisjonide esimeeste ühisvisiidil Berliini Saksamaale.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu esimeeste galerii täieneb Laurentsiuse maaliga Henn Põlluaasast

Avamisel osalesid kunstnik Lauri Sillak ehk Laurentsius, Riigikogu esimees Jüri Ratas ning Riigikogu liikmed.

Traditsiooni kohaselt on kõik taasiseseisvumisaja Riigikogu esimehed valinud Eesti kunstniku, kes tema portree maalib.

Laurentsius kirjeldab ise oma maalitud portreed: „ Mees maalil on kindlameelne ja sõbralik, väärikas,  nagu üks Riigikogu esimees peakski olema.” Portree on maalitud teose autorile omaselt vägagi detailselt, samas kui portree vähemolulised kohad on pigem jõulisemas laadis või sulanduvad sootuks tausta.

VII Riigikogu esimehe Ülo Nugise portree maalis Evald Okas 2000. aastal. VIII ja IX Riigikogu esimehe Toomas Savi portree maalis Aapo Pukk 2004. aastal. Laurentsius maalis 2011. aastal portree X, XI ja XII Riigikogu esimehest Ene Ergmast. Riigikogu esimehe Toomas Vareki portree on teinud Orest Kormašov 2011. aastal, XII ja XIII Riigikogu esimehest Eiki Nestorist tegi 2015. aastal maali Jüri Arrak.

Foto Riigikogu esimeeste galeriist: (autor, Erik Peinar, Riigikogu).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud:
 press@riigikogu.ee

 

 

Riigikogus läbis teise lugemise volikogu liikme volitusi puudutav eelnõu

Põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (212 SE) nähakse ette, et kui volikogu liige töötab töölepingu alusel sama linna või valla ametiasutuses, siis tema volikogu liikme volitused peatatakse. Kehtiva seaduse järgi volikogu liikme volitused lõppevad ennetähtaegselt seoses omavalitsuse ametiasutuses töölepingu alusel töötamisega. Ametnikke kavandatav muudatus ei puuduta.

Eelnõu algatamise ajendiks oli õiguskantsleri taotlus Riigikohtule seisukoha võtmiseks. Riigikohus leidis, et kehtestatud piirangud omavalitsuse ametiasutuste töölepingulistele töötajatele piiravad ülemäära kandideerimisõigust. Sellest tulenevalt otsustas komisjon piirangut pehmendada ja toetada volituste lõpetamise asemel volituste peatamist.

Eelnõu arutelu algas eelmisel istungil, kus läbirääkimistel võtsid sõna Riho Breivel, Martin Helme, Paul Puustusmaa, Jaak Valge ja Henn Põlluaas (kõik EKRE). Täna kell 10 alanud istungil võtsid läbirääkimistel sõna Tarmo Kruusimäe (I), Kalle Grünthal (EKRE), Heiki Hepner (I), Kert Kingo (EKRE), Anti Poolamets (EKRE), Rene Kokk (EKRE), Merry Aart (EKRE), Helle-Moonika Helme (EKRE), Siim Pohlak (EKRE), Ruuben Kaalep (EKRE), Mart Helme (EKRE), Peeter Ernits (EKRE), Uno Kaskpeit (EKRE), Leo Kunnas (EKRE), Oudekki Loone (K) ja Toomas Kivimägi (RE).

Isamaa ja EKRE fraktsioonid tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 18 ja vastu 45 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Istungiaja lõppemise tõttu lükkusid järgmisele, laupäeval kell 9 algavale täiendavale istungile:

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (403 SE) ja korruptsioonivastase erikomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (397 SE) esimene lugemine ning valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (359 SE) kolmas lugemine.

Samuti lükkus järgmisele istungile haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 arutelu.

Veel lükkusid järgmisele istungile valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (366 SE), valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (381 SE), valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine) eelnõu (292 SE), valitsuse algatatud kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (383 SE), valitsuse algatatud e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (376 SE), valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (372 SE), valitsuse algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (365 SE) ning valitsuse algatatud põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse eelnõu (377 SE) teine lugemine ja valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (378 SE) ning valitsuse algatatud äriseadustiku ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse (digilahendused äriühinguõiguses) eelnõu (394 SE) esimene lugemine.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu liikmed moodustasid põlevkivi ja teiste Eesti maavarade uurimise toetusrühma

Põlevkivi ja teiste Eesti maavarade uurimise toetusrühma esimehe Dmitri Dmitrijevi sõnul toimuvad energeetikas ja rohemajanduses kiired muutused. Ta ütles, et paradigma muutuse keskel on oluline roll kriitilistel maavaradel, sh haruldastel muldmetallidel ning erinevatel keemilistel ühenditel, mis võivad põlevkivi kõrval suurendada Eesti rahvuslikku rikkust.

„Põlevkivi on Eesti üks peamisi maavarasid ning vajame selget arusaama, kuidas selle edasine kasutus oleks võimalikult otstarbekas. Riigikogu toetusrühma eesmärk on kaasa aidata, et Eesti tugevdaks oma positsiooni põlevkivi kompetentsikeskusena rahvusvahelisel tasemel,“ selgitas Dmitrijev.

Ta lisas, et põlevkivi väärindamise kõrval ei tohi ära unustada, et Eestil on märkimisväärseid haruldaste muldmetallide varusid, mida peetakse nii Euroopa Liidus kui ka USAs kriitilisteks maavaradeks. „Põhiküsimuseks on, kas ja kuidas on võimalik hoida nende kaevandamisel ning tootmisel ära ulatuslikud keskkonnamõjud,“ ütles Dmitrijev.

Toetusrühma liikmed

Põlevkivi ja teiste Eesti maavarade uurimise toetusrühma kuuluvad ka Erki Savisaar, Mihhail Stalnuhhin, Peeter Rahnel, Oudekki Loone, Tarmo Tamm, Marek Jürgenson, Marko Šorin, Igor Kravtšenko, Mihhail Korb, Eduard Odinets ja Riho Breivel.   

Riigikogus moodustatud parlamendirühmad aitavad Riigikogu liikmetel suhelda teiste riikide parlamentidega, viia ellu välispoliitikat ja tutvustada Eestit mujal maailmas. Toetusrühmade kaudu saavad Riigikogu liikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale ning toetada ja kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.

XIV Riigikogu on moodustanud kokku 67 parlamendirühma ja 88 toetusrühma.

Parlamendirühmade nimekiri

Toetusrühmade nimekiri

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu esimees kinnitas Kosovo presidendile Eesti toetust pürgimisel Euroopa Liitu

„Eesti on alati olnud Kosovo riigi tugev toetaja ja me jätkame sellega,“ kinnitas Ratas. „Üks meie roll Euroopa Liidus on jätkata tööd selle nimel, et Kosovo saaks viisavabaduse Euroopa Liiduga. Teame kui oluline on avada uksi ja murda jääd. Pole mingit kahtlust, et Eesti toetab jätkuvalt Kosovo püüdlusi, kuid peame mõistma, et Euroopa Liidus sellest üksi ei piisa ja tuleb saavutada kõigi liikmesriikide heakskiit ning kõigi kriteeriumite täitmine.“

Ratas meenutas, et Eesti tunnustas Kosovo iseseisvust 2008. aastal. „Oma ajaloolisest kogemusest mäletame hästi, kui oluline oli demokraatliku ühiskonna loomise varajane rahvusvaheline tunnustamine ja toetus,“ ütles Ratas. „Eesti on paar aastakümmet tagasi teinud läbi üsna keerulisi sotsiaalreforme ja teab, kui raske see võib olla. Nüüd oleme valmis Kosovo reformiprotsesse toetama.“

Ratase sõnul on Eesti valmis jagama oma kogemusi Euroopa Liiduga integreerumise ja reformiprotsesside vallas, eriti õigusriigi, hea valitsemistava ja e-riigi teenustega seotud valdkondades.

Ratas kõneles, et 16 aastat tagasi alustas Eesti e-valimistega ja on praegu valmis jagama oma aastatepikkust kogemust. „Ka meie ettevõtted on valmis jagama oma teadmisi ja tehnoloogiat, näiteks lahendusi, mis põhinevad digitaliseerimisel või tehisintellektil,“ lisas Ratas.

Rääkides majandusest, tõi Ratas välja, et ka majanduslikult on Eesti ja Kosovo väga sarnased. „Oleme mõlemad nii väikesed kui ka ekspordile orienteeritud. Samuti oleme mõlemad hästi teadlikud digitaalmajanduse potentsiaalist,“ kõneles Ratas. „Väikese riigina teame omast käest, kui oluline on hoida ärikliima investorite sõbralik ning pakkuda neile vara haldamiseks läbipaistvat ja turvalist õigusruumi. Digitaliseerimine on selleks otstarbeks muidugi kasulik abivahend.“

Kosovo president tänas Eestit toetuse eest oma riigi iseseisvusele ja ütles, et Eesti on neile eeskujuks oma demokraatliku iseseisva riigi ülesehitamisel. Ta tõi välja, et riik on aastatega palju arenenud ja muutunud. Kosovo elanikkond on tema sõnul noor ja Euroopa-meelne. Oma riigi strateegiliste eesmärkidena tõi ta välja püüdluse kuuluda NATOsse ja Euroopa Liitu.

Kohtumise fotod (autor: Erik Peinar, Riigikogu)

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee