Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Euroopa Liidu asjade komisjon julgustab visiidil Ukrainat reformidega jätkama

Komisjoni esimees Toomas Vitsut ütles, et visiidi üks eesmärk on julgustata Ukrainat jätkama ulatuslike reformidega, eelkõige kohtureformi ja meetmetega, mis on suunatud korruptsiooni vähendamisele.

„Ukraina on avaldanud soovi lõimuda Euroopa Liiduga ja alustanud selleks ulatuslikke poliitilisi ja majandusreforme,“ ütles Vitsut. Reformide eduka näitena tõi ta välja, et Ukraina täidab viisavaba reisimise korra sisseadmiseks vajalikke tingimusi. 2. märtsil kinnitasid Euroopa Liidu suursaadikud nõukogu nimel kokkuleppe, mis võimaldab Ukraina kodanikel reisida Euroopa Liidus viisavabalt 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul. Edasi esitatakse määrus Euroopa Parlamendile esimesel lugemisel hääletamiseks ja seejärel nõukogule vastuvõtmiseks.

Kohtumistel Ukrainas tegutsevate Eesti ettevõtjatega soovib komisjon saada selgust, millist tuge vajavad ettevõtjad poliitilisel tasandil kahepoolsete majandussuhete arendamiseks. Eesti investeeringute sihtriikide järjestuses oli Ukraina mullu 5. kohal.

Komisjoni liige Kalle Palling ütles, et Ukraina peab jõuliselt jätkama alustatud reformidega. „Selleks, et tagada EL-i ja liikmesriikide poolne lubaduste täitmine, sealjuures hilisemaid lisatingimusi seadmata, peavad Ukraina ja ka teised partnerriigid täitma oma kohustusi ja viima läbi vajalikke reforme,“ ütles Palling. „Eesti on valmis igati aitama. Samuti ootame ka EL-ilt selleks täiendavate võimaluste loomist ja  EL-UA vabakaubandusleppe kiiret rakendumist. Mõistagi on need reformid suurt eneseületust nõudev väljakutse, aga paremat lahendust lihtsalt ei ole,“ sõnas Palling. Ta märkis, et kolme aastaga on Vene-Ukraina konfliktis hukkunud pea 10 000 inimest, nende hulgas 2000 tsiviilisikut ning vigastatud ligikaudu 23 400 inimest.

Ukraina visiidil osalevad komisjoni esimees Toomas Vitsut, aseesimees Jaak Madison, liikmed Monika Haukanõmm, Liisa Oviir, Kalle Palling ja Tiit Terik.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

VIDEOUUDIS: riigikaitsekomisjon otsib Nursipalu harjutusvälja arenduseks kompromissi

Riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso ütles, et valitsus otsustas juba 2008. aastal, et Nursipalu hakatakse arendama. Hanso sõnul pole Eestil relvi tarvis, kui nendega ei saa harjutada.

„Mina ei näinud kohtumisel ühtegi kohalikku inimest, kes oleks olnud polügooni vastu. Lihtsalt on küsimus, kus see kompromissi koht on,“ ütles Hanso.

Riigikaitsekomisjon Nursipalus, 24.03.2017

Riigikaitsekomisjoni liige Madis Milling selgitas, et Eesti kaitseväelased peavad muuhulgas õppima ka piiratud tankitõrjerelvadega ja miinipildujatega laskmist. Ta lisas, et 2. jalaväebrigaadi pataljonid peavad praegu harjutamiseks sõitma Lõuna-Eestist üle 200 kilomeetri põhja poole ja see ei ole mõistlik.

Nursipalu harjutusvälja arendamist on arutanud Riigikogus ka keskkonnakomisjon.

„Eesti riigis on seadused, mis kehtivad kõigile seejuures ka kaitserajatiste rajamise ning looduskaitsealade kehtestamise puhul. Viited, et millegist on mööda mindud või on asju tehtud kiirendatud korras, tuleb loomulikult üle kontrollida,“ ütles keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra.

Täna külastas riigikaitsekomisjon Piusa kordonit ja tutvus Kagu-Eesti erinevate piirilõikudega. Kõne all olid Kaitseliidu ning Politsei- ja Piirivalveameti koostöö piiri valvamisel ja kaitsel, piiri väljaehitamine ning koostöö kohaliku omavalitsusega.

Väljasõiduistungitel osalevad riigikaitsekomisjonist veel Johannes Kert, Ants Laaneots, Oudekki Loone, Ain Lutsepp, Toomas Paur ja Tiit Terik.

Riigikogu pressiteenistus
Eva Vahur
631 6592, 53300619
eva.vahur@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo 27. märtsist – 2. aprillini

Neljapäev, 30. märts

Komisjonis

väliskomisjonis – kell 13: Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 3. aprillil 2017 toimuval istungil ja NATO välisministrite kohtumisel ning Eesti välisteenistuse tugevdamisest, kutsutud välisminister Sven Mikser.

Sündmused

Kell 9 – Balti Assamblee delegatsiooni esimees Aadu Must ning liikmed Krista Aru ja Viktoria Ladõnskaja osalevad Balti Assamblee haridus-, teadus- ja kultuurikomisjoni istungi töös Tartus.

Kell 9.35 – Riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso avab Riigikogu konverentsisaalis Eesti NATO Ühingu NATO-EL ümarlaua.

Kell 10 – Riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso kohtub Valgevene suursaadikuga Eestis Anatoly Stepusega.

Kell 12 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Iisraeli suursaadiku Dov Segev-Steinbergiga.

Kell 19 – Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb Ameerika-Eesti kaubanduskoja AmCham Estonia 20. aastapäeva tähistamisel Hilton Tallinn Park Hotelis.

Reede, 31. märts

Komisjonis

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 9.30: Eesti seisukohad 3. – 4. aprillil 2017 toimuval mitteametlikul ELi tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) istungil, kutsutud tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski; kohtumine Euroopa Komisjoni julgeolekuvolinik Julian Kingiga; Eesti seisukohad 3. aprillil 2017 toimuval ELi välisasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Sven Mikser; Eesti seisukohad 3. – 4. aprillil 2017 toimuval ELi põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istungil, kutsutud maaeluminister Tarmo Tamm ning põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban; arvamuse andmine väliskomisjonile: Euroopa Komisjoni teatis “Euroopa kaitsealane tegevuskava” (COM(2016) 950), kutsutud kaitseministeeriumi NATO ja Euroopa Liidu osakonna nõunik Berit Marksoo ning NATO ja Euroopa Liidu osakonna nõunik Thomas Mell.

Sündmus

Kell 13 – Riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso kohtub Itaalia suursaadikuga Eestis Filippo Formicaga.

Välislähetused

26. – 28. märts
Vahemere Liidu Parlamentaarse Assamblee (VLPA) delegatsiooni esimees Marko Šorin osaleb VLPA majandus-, sotsiaal- ja hariduskomitee istungil Portugalis, Coimbras.

26. – 29. märts
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (27.-29.03) ja riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso (26.-29.03) osalevad Balti riikide välis- ja riigikaitsekomisjoni esimeeste ühisvisiidil Suurbritannias, Londonis.

27. – 28. märts
Riigikogu aseesimees Taavi Rõivas osaleb Hans-Dietrich Genscheri auks korraldatud rahvusvahelisel sümpoosionil Saksamaal, Berliinis.

27. – 28. märts
Riigikogu liige Urve Tiidus osaleb Smart Islands Brussels üritusel Brüsselis, Belgias.

27. – 29. märts
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut, aseesimees Jaak Madison ning liikmed Monika Haukanõmm, Liisa Oviir, Kalle Palling ja Tiit Terik on visiidil Kiievis, Ukrainas.

28. – 30. märts
Riigikogu liige Siim Kiisler osaleb European’s People’s Party kongressil Maltal.

28. märts – 1. aprill
Väliskomisjoni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus kohtub Gruusia parlamendi välis-, Euroopa Integratsiooni- ja keskkonna komisjoniga Thbilisis.

30. märts – 3. aprill
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross osaleb Serbia presidendivalimiste vaatlusmissioonil Belgradis.

30. märts – 4. aprill
OSCE Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni liikmed Külliki Kübarsepp ja Jaanus Marrandi osalevad Armeenia parlamendivalimiste vaatlemisel Jerevanis.

31. märts – 2. aprill
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb NATO Parlamentaarse Assamblee alalise komitee istungil Saksamaal.

31. märts – 6. aprill
Parlamentidevahelise Liidu (IPU) delegatsiooni esimees Helmen Kütt ning liikmed Toomas Kivimägi, Aivar Kokk ja Marika Tuus-Laul osalevad 136. IPU assambleel ja sellega seotud üritustel Bangladeshis.

2. – 3. aprill
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Põhjamaade ja Balti riikide (NB8) parlamentide väliskomisjoni esimeeste kohtumisel Kopenhaagenis, Taanis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Kalvi Kõva: ITL-i auhind on tunnustus parlamendipoliitikute laiale koostööle

ITL andis auhinna Aasta Tegu seadusemuudatuse eest, mis vähendab valguskaablite paigalduskulusid, Riigikogu liikmete algatusgrupile. Seadusemuudatuse algatasid Tanel Talve, Andres Metsoja, Mihhail Stalnuhhin, Andres Ammas, Henn Põlluaas ja Kristjan Kõljalg. Seaduseks saanud eelnõu loob eeldused lairibaühenduste viimiseks – eriti just hajaasustusega piirkondades – kodude, ettevõtete ja asutusteni sel moel, et ühiskasutusse võetakse olemasolevad elektripostid ja muu taristu, et nende külge paigaldada sidevõrgu elemente.

„Mul on hea meel, et tunnustuse saajate seas on nn viimase miili probleemi lahendamise eest jõuliselt seisnud sotsiaaldemokraat Tanel Talve, parlamendis e-Eesti toetusrühma loomise üks algatajaid,” ütles Riigikogu SDE fraktsiooni esimees Kalvi Kõva. „Teisalt näitab ITL-i tunnustus, kui tulemuslik saab olla fraktsioonide ülene ning koalitsiooni ja opositsiooni ühendav parlamentaarne koostöö, sest lairibaühenduse lahenduse algatusgruppi kuulusid poliitikud kõigist fraktsioonidest.”

Lisainfo: Kalvi Kõva, tel 52 16 732

Haukanõmm esineb Haagis ettekandega Balti riikide piiriülesest tervishoiust

Haukanõmm keskendub oma ettekandes Balti Assamblee ja Balti Ministrite Nõukogu vahelistele koostöökogemustele takistuste kõrvaldamisel piiriüleste Baltimaade tervishoiusektorite vahel.

„Inimeste vaba liikumine on üks Euroopa Liidu põhiväärtustest ja see peab tagama inimestele õiguse saada tervishoiuteenuseid sujuvalt ka teistest liikmeriikidest,“ ütles Monika Haukanõmm. „Ilmekaimaks näiteks on Eesti ja Läti kaksiklinna Valga ja Valka olukord, kus tervishoiuteenuse vajadus võib inimesel tekkida teisel pool piiri viibides,“ lisas Haukanõmm.

Haagis toimuval plenaaristungil „Piirideta patsiendid: välistades tõrkeid Beneluxis“ käsitletakse piiriülest tervishoiuteenust nii Beneluxis kui ka Euroopa Liidus tervikuna. Kõne all on patsientide ja tööjõu vaba liikumine, piiriüleste tõrgete lahendamine, patsientidele piiriüleste sotsiaalteenuste ja esmaabi osutamine ning ravivajajate õiguste kaitse.

Samaaegselt kirjutavad Balti Assamblee president Aadu Must ja Beneluxi parlamendi president André Postema alla koostööleppele. Sellega sätestatakse Balti Assamblee ja Beneluxi parlamendi vahel koostööteemad aastateks 2017 ja 2018.

Aadu Musta sõnul rõhutab lepe oluliste teemade osas tekkinud küsimuste süvendatud käsitlemist. „Lisaks väiksemate riikide omavahelisele koostööle Euroopa Liidus, puudutab see lepe ka näiteks ringkäitluspõhise majandusega seotud küsimusi,“ ütles Must.

Balti Assamblee president Aadu Must ja Balti Assamblee heaolukomisjoni liige Monika Haukanõmm on Haagis 23.–25. märtsil Beneluxi parlamendi ja Balti Assamblee koostöö raames.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Rahvuskonservatiivid kritiseerisid venestamiskatseid eesti hariduselus

Esmaspäeval 20. märtsil tuli Riigikogus vastamisele EKRE fraktsiooni saadikute arupärimine häirete ja erandite tegemise kohta eestikeelsele haridusele üleminekul.

Fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas täheldas, et viimastel aegadel on märgata süstemaatilist eesti keele kasutusala vähenemist ja vähendamist meie ühiskonnas. „Alustagem kasvõi varasematest asjadest: taksojuhtide eesti keele parema oskuse nõudest loobumine, kohtutes, õigussüsteemis võõrkeelse asjaajamise lubamine jne, jne. Ja nüüd siis ka valitsusepoolne lubadus vähendada erandkorras eestikeelse õppe mahtu venekeelsetes koolides. Seda kõike hoolimata sellest, et meie põhiseaduse § 6 sätestab, et Eesti Vabariigi riigikeel on eesti keel ja selle mitteoskamine mõjub kindlasti väga halvavalt integratsiooniprotsessile“

Haridusminister Mailis Repsi vastused saadikutele olid põiklevad ja ümarad. Ta ei osanud veenvalt põhjendada mitmete erandite tegemist eestikeelsele õppele üleminekul, samuti seda, miks suur eesti kool Lasnamäel tehakse ümber vene hariduskeskuseks, kuigi Lasnamäel on tegelikult juba praegu 6 venekeelset ja vaid 2 eestikeelset kooli.

Mart Helme sõnul ei saanud fraktsioon oma küsimustele selgeid ja ammendavaid vastuseid. „Kas haridusministeerium on lubanud raha uue vene mammutkooli jaoks? Mida konkreetselt selle kooli puhul räägiti kohtumisel linnajuhtidega? Kas Keskerakond ei juhigi enam Tallinna linna, vähemalt hariduse küsimustes, vaid seda juhivad mingid nimetud ametnikud. Ilmselt on see nii ka riigi tasandil. Kahjuks ei saa mööda minna sellestki, et kuu aega tagasi jäite vahele vassimise ja selge valetamisega Sputnikule antud intervjuude küsimuses. Siit minu järeldus: tegelikult te ei peaks olema praegu siin puldis, sest valetav inimene ei saa olla minister. Ja meil tekivad kahtlused ka meie küsimustele antud vastuste aususes.“

Rohkem infot, Henn Põlluaas, EKRE fraktsiooni aseesimees

mobiil 58-541-447

Riigikogu saadikuid ootas saalis pudel Jevgeni 0-protsendilist vett

22.03.17 leidsid Riigikogu liikmed suures saalis oma laualt pudeli 0% alkoholisisaldusega vett Jevgeni.

Vimka taga on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna frakstioon, kes soovis sellega tähelepanu pöörata minister Jevgeni Ossinovski ebamõistlikule alkoholipoliitikale. 22.märtsil hakkas Riigikogu menetlema alkoholiseaduse – ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu.

„Eesti Konservatiivse Rahvaerakond (EKRE) hoolib vägagi rahva tervisest, kuid selle seaduseelnõu mõju tervise paranemisele on küsitav. Seadus tooks kaasa Läti piiritaguse odava alkoholimüügi edenemise, kahju Eesti majandusele ning süvendaks veelgi täna eksisteerivaid tendentse,“ ütles majanduskomisjoni liige Raivo Põldaru EKRE-st.

Rohkem infot, Raivo Põldaru 52-155-65

Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 24. – 26. märtsini

Reede, 24. märts

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: Eesti seisukohad 27.-28. märtsil toimuval ELi justiits- ja siseasjade nõukogu istungil, kutsutud justiitsminister Urmas Reinsalu ja siseminister Andres Anvelt; Europoli 2015. aasta aruande kuulamine, kutsutud politsei- ja piirivalveameti esindaja, seisukoha andmine ELi sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise määruse ja selle rakendusmääruse muutmise kohta, kutsutud sotsiaalministeeriumi esindajad; seisukoha andmine ELi määruse eelnõu kohta, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist, kutsutud justiitsministeeriumi esindaja;

riigikaitsekomisjoni väljasõiduistungkell 10.15: Piusa kordoni külastus, ülevaade olukorrast piiril ning koostööst Kaitseväe ja Kaitseliiduga, kutsutud Lõuna prefektuuri prefekt politseimajor Vallo Koppel ja Võru maavanem Andres Kõiv; tutvumine erinevate piirilõikudega.

Sündmused

Riigikogu aseesimehe Enn Eesmaa ringsõit Hiiu maakonda, kus ta kohtub Puuetega Inimeste Koja liikmetega Käinas.

Riigikogu aseesimees Taavi Rõivas on ringsõidul Raplamaal.

Välislähetused

20. – 25. märts
Riigikogu liige Kalle Palling osaleb “Future Leaders” programmis Pariisis, Prantsusmaal.

23. – 24. märts
Sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt osaleb ELi sotsiaalkomisjonide esimeeste kohtumisel Maltal.

23. – 24. märts
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Jaak Madison osaleb ENPA sotsiaal-, tervishoiu ja säästliku arengu komitee istungil Pariisis.

23. – 25. märts
Balti Assamblee (BA) delegatsiooni esimees Aadu Must ja liige Monika Haukanõmm osalevad BA presiidiumi istungil ja BA ning Beneluxi ühisel ümarlaual piiriülese meditsiiniabi osutamise küsimustes Haagis, Hollandis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Menetlusse võeti eelnõu planeerimisseaduse muutmiseks

Majanduskomisjoni 23. märtsil algatatud planeerimisseaduse muutmise ning sellega seonduvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu (411 SE).

Eelnõu võimaldab planeerimisalase tegevuse korraldajal ehk kohaliku omavalitsuse üksusel, Rahandusministeeriumil või muul valitsusasutusel sõlmida planeeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu planeeringu koostamise tellimise ja mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise kulude katmiseks.

Planeeringu koostamise korraldaja võib sõlmida planeeringu koostamise tellimiseks, samuti mõjude hindamise kulude katmiseks huvitatud isikuga lepingu ehitusprojekti koostamise aluseks olevate planeeringute, riigi eriplaneeringu, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu osas. Planeeringu koostamise korraldaja võib planeeringu koostamisest huvitatud isikuga leppida kokku, et korraldaja viib läbi kõik planeeringu koostamiseks vajalikud toimingud – hangete läbiviimine, planeerimismenetlus, avalikustamine ja kooskõlastamine –, kuid huvitatud isik tasub planeeringu koostamise ja mõjude hindamisega seotud kulud. Muudatused võimaldavad viia ellu arendusprojekte olenemata planeerimisalase tegevuse korraldaja rahalistest vahenditest. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni 23. märtsil algatatud tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (412 SE).

Eelnõu näeb ette jätta ära eelmise aasta lõpus maksukobareelnõuna seadustatud gaasiaktsiisi täiendav tõstmine võrreldes eelneva seadusandliku olukorraga. Algatajad märgivad, et maagaasi aktsiisimäära liiga suur järsk tõus on kahjulik nii gaasitarbijatele, riigimajandusele kui ka maagaasituru arengule. Eelnõuga soovitakse seda lisatõusu tühistada. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Eesti Vabaerakonna 23. märtsil algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, millega keelatakse peibutuspardid eelnõu (413 SE).

Eelnõu näeb ette kehtestada Eestis mandaatide ühitamatuse põhimõte. Uus omandatud mandaat tühistab eelneva mandaadi. Isik, kes on juba valitud rahvaesindajaks, aga kandideerib edukalt veel teise esinduskogu liikmeks, jääb oma eelmisest esinduskogu kohast ilma. Kui Riigikogu liige osutub valituks kohaliku omavalitsuse volikokku, siis tühistub Riigikogu mandaat ja vastupidi. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu liikmete Igor Gräzini, Arno Silla, Artur Talviku ja Oudekki Loone 23. märtsil algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (414 SE).

Eelnõuga soovitakse asendada seaduses läbivalt sõnad „Euroopa Liidu asjade komisjon“ sõnadega „Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi asjade komisjon“ vastavas käändes. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Aivar Sõerd: karistused rahapesu eest tuleb muuta karmimaks

Sõerd märkis, et Eesti kommertspanku seostatakse maailma viimase aja suurima rahapesujuhtumiga: organiseeritud kuritegevusele ja korruptsioonile keskendunud ajakirjandusprojekti OCCRP andmetel on Eesti pankade kaudu väidetavalt liikunud ligi 1,6 miljardit dollarit Venemaa päritolu kuritegelikku raha.

„Rahapesu kahjustab riikide rahandussektori stabiilsust ning ohustab ja õõnestab iga riigi majandust. Eesti ei saa riigi väiksusest hoolimata alahinnata oma kohta ühe osana rahvusvahelises rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemis,“ ütles rahandusekspert.

Endise rahandusministri sõnul on Eesti karistuspoliitika rahapesu ja terrorismi rahastamise preventiivsete meetmete rakendamata jätmise eest kordades leebem kui paljudes teistes riikides.

„Rahandusministeerium saatis märtsis kooskõlastusringile uue rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu, kus juriidilisele isikule määratava rahatrahvi ülemmääraks seatakse 400 000 eurot. Kas see on piisav ülemmäär, arvestades kommertspankade tegevuse mahtu ja rahapesu riskide maandamise tähtsust? EL direktiiv lubaks rakendada kümneid kordi kõrgemat määra,“ lausus Sõerd arupärimises Sven Sesterile.

„Hiljuti riigikogus vastu võetud väärtpaberituru ja finantsinspektsiooni seaduse muutmise seadus tõstis näiteks väärtpaberituru reeglite rikkumise puhul trahve ja sunniraha määrasid kuni 15 miljoni euroni või kuni 15 protsendini ettevõtte kogukäibest. Miks karistuspoliitikas pole rahapesu riskide maandamine piisavalt prioriteetne valdkond?“ küsis riigikogu liige.

Sõerd soovib arupärimises teada, milliseid täiendavaid meetmeid kavatseb rahandusministeerium rakendada rahapesu riskide maandamiseks lisaks rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse uue redaktsiooni ettevalmistamisele.

Riigikogu rahanduskomisjoni liige

Aivar Sõerd
aivar.soerd@riigikogu.ee
+372 5062676