Riigikogu korraldab koroonaviiruse leviku tõkestamiseks töö ümber
Riigikogu juhatus otsustas nõupidamisel fraktsioonide esindajatega, et Riigikogu lahendab 1. maini vaid ajakriitilisi küsimusi.
Vanematekogu teeb Riigikogule ettepaneku muuta kuni eriolukorra lõpuni igal esmaspäevasel istungil täiskogu töö ajagraafikut selliselt, et täiskogu istung toimub üksnes esmaspäeviti ja infotund kolmapäeviti. Avalikkus ja meedia saavad istungeid jälgida veebiülekandena.
Riigikogu komisjonid kogunevad ainult esmaspäeviti, vältimatu vajaduse korral sagedamini. Komisjonide istungitele kutsutakse külalisi vastavalt vajadusele ning eelistatud on külaliste osalemine videosilla vahendusel.
Riigikogu liikmete kõik välislähetused on tühistatud, lähetuse vältimatu vajaduse otsustab Riigikogu juhatus. Riigikogu liikmetel on tungivalt soovitatud mitte reisida välismaale ning siseriiklike kohtumiste puhul püüda vältida kokkusaamisi Toompea lossis.
Ajutiselt on piiranud nende inimeste sissepääs Toompea lossikompleksi, kelle külastused ei ole otseselt seotud Riigikogu tööga. Toompea lossi külastamine ekskursioonideks, näituste külastamiseks ja istungite jälgimiseks on keelatud.
Palume kõigil ajakirjanikel Riigikogu töö kajastamisel eelistada kaugtöö võimalusi ning Riigikogu liikmetelt kommentaaride saamiseks eelistada telefoniintervjuud. Fotode ja videomaterjali saamiseks palume pöörduda Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna poole.
Lisaks tegi vanematekogu põhiseaduskomisjonile ülesandeks töötada välja regulatsioon, mis võimaldaks eriolukorras komisjonide istungite korraldamist elektrooniliste sidevahendite vahendusel.
Tegemist on ajutiste piirangutega. Jälgime olukorra arengut ja informeerime teid uutest otsustest.
Olukorra hindamiseks ja edasiste tegevuste arutamiseks koguneb vanematekogu regulaarselt eeldatavalt kolmapäeviti kell 9.
Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]
Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 7. detsembriks
Kell 10 – täiskogu istung
Esimene lugemine – viis eelnõu
Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine mõttekoja SALK poolt valimiste mõjutamisega seotud asjaolude uurimiseks“ eelnõuga (251 OE) soovitakse luua komisjon, mis uuriks ajakirjanduses esitatud väiteid mõttekoja SALK tegevuse kohta Riigikogu valimiste mõjutamisel.
Riigikogu liikmete Anti Poolametsa, Helle-Moonika Helme ja Varro Vooglaiu algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõuga (85 SE) soovitakse muuta ebaseaduslik asendusemadus väärteost kuriteoks ning karmistada selle eest ette nähtud karistusi.
Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa, Arvo Alleri ja Martin Helme algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (80 SE) soovitakse vähendada diislikütuse aktsiisi, et alandada elanike maksukoormust.
Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa ja Anti Poolametsa algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (84 SE) soovitakse vähendada pliivaba bensiini aktsiisi, et alandada elanike maksukoormust.
Riigikogu liikmete Kert Kingo ja Rene Koka algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (83 SE) soovitakse suurendada töötaja isikliku sõiduauto hüvitise maksuvaba piirmäära, arvestades viimaste aastate kütusehindade kasvu.
Kell 14 – komisjonide istungid
Majanduskomisjonis – Auvere elektrijaama toimekindlus, kutsutud Enefit Power ASi esindaja; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: ühisteatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule „Euroopa majandusjulgeoleku strateegia“, kutsutud Välisministeeriumi esindaja;
põhiseaduskomisjonis – julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (330 SE), kutsutud Kaitseministeeriumi esindaja; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, millega muudetakse määrust (EL) 2018/1806 peatamiskorra läbivaatamise osas, kutsutud Siseministeeriumi ja Välisministeeriumi esindajad; kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus, kutsutud Justiitsministeeriumi esindajad;
riigikaitsekomisjonis – julgeolekuolukorra arengud, kutsutud Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad;
väliskomisjonis – kell 13: seisukoha andmine: Eesti seisukoht Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega kiidetakse heaks Euroopa Liidu ja Ida-Aafrika Ühendusse kuuluva Keenia Vabariigi vahelise majanduspartnerluse lepingu Euroopa Liidu nimel allakirjutamine, ning arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Liidu laienemispoliitika teatise kohta, kutsutud Välisministeeriumi esindajad; Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele viia Eesti Vabariigi suursaatkond Iisraelis Tel Avivist Jeruusalemma“ eelnõu (325 OE); Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele tühistada Välisministeeriumi otsus Eesti Vabariigi peakonsulaadi sulgemisest New Yorgis“ eelnõu (328 OE).
Sündmus
Kell 18 – Riigikogu esimees Lauri Hussar tervitab vandeandmise tseremoonial Kaitseliidu Toompea malevkonna liikmeid (Valge saal).
Välislähetused
2.–7. detsember
NATO Parlamentaarse Assamblee (PA) Eesti delegatsiooni esimees Raimond Kaljulaid osaleb NATO PA transatlantilisel foorumil Washingtonis Ameerika Ühendriikides.
4.–10. detsember
Riigikogu liige Luisa Rõivas osaleb rahvusvahelisel konverentsil “Shaping the Future: Transitional Thinking in a World of Uncertainty“ Marrakechis Marokos.
7.–9. detsember
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni aseesimees Enn Eesmaa osaleb SaarLorLux regiooni Parlamentaarse Assamblee plenaaristungil Trieris Saksamaal.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Infotunnis käsitleti majanduse hetkeseisu
„Absoluutselt, inimestel on raske, ma saan sellest aru, aga minu meelest ei ole õige ka maalida tulevikku nii mustades toonides, kui tegelikult numbrid reaalselt näitavad hoopis teist pilti,“ rääkis peaminister Kaja Kallas. Ta kinnitas, et tugineb Statistikaameti ja Eurostati andmetele ning need näitavad seda, et inimeste sissetulekud kasvavad jälle kiiremini kui hinnad.
„Tegelikult viimase seitsme kuu jooksul ei ole hinnad suurenenud, aga palgad on, erasektoris 10 protsenti, avalikus sektoris rohkem, õpetajatel veelgi rohkem. Ja kui me räägime ka pensionitõusudest, siis pensionäridel on sissetulekud tõusnud, keskmine pension 17 koma midagi protsenti. See on erakordselt suur tõus ja võimaldab nende raskete aegadega toime tulla,“ loetles Kallas.
Peaminister selgitas, et majanduses on kolm sellist olulist sisendit: tööjõukulud, energia- ja muude sisendite kulud ning maksukoormus. „Kui me võtame võrdluses Põhjamaadega, meie maksukoormus on keskmiselt 10 protsendipunkti madalam kui Põhja-Euroopas. Energia hind on meil tõesti kõrgem, aga mitte oluliselt kõrgem, ja sisendite hinnad, ehk siis tööjõukulud on meil endiselt odavamad, kui on Põhja-Euroopas, ehk kolmest elemendist kaks on need, kus Eestil konkurentsivõime ei vähene.“
Kallase sõnul on energiahindade allapoole toomiseks rakendamisel rida meetmeid. „Esiteks kiirendame planeeringuid selleks, et energia tootmist saaks kiiresti alustada. Teiseks investeeringud võrkudesse, loomulikult selleks, et elekter ka inimesteni jõuaks. Kolmandaks vähempakkumised, mida me teeme selleks, et saaksid uued ettevõtjad tulla turule ja pakkuda odavamat energia hinda,“ märkis ta.
Peaminister vastas ka küsimustele, mis käsitlesid majanduskriisi ja inimeste ostujõudu, väärtuspõhist välispoliitikat, poliitilist olukorda, maksupoliitikat ja vaesust.
Infotunnis osalesid ka peaminister Hanno Pevkur ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Kaitseminister vastas küsimusele vaktsiinisunni kohta Kaitseväes ning sotsiaalkaitseminister vastas küsimustele, mis puudutasid hooldereformi ja vastutust.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
Erkki Keldo kohtumisel presidendiga: riigikogu peab saama töötada
„Meie oleme alati soovinud pidada riigikogus sisulist arutelu. Samal ajal kui opositsioon on tegelenud alates kevadest sisutühja venitamisega,“ ütles Keldo.
Tema sõnul ei saa riik niimoodi toimida, et valimistulemuses pettunud erakonnad seiskavad oma tahtmise saavutamiseks kogu parlamendi töö.
„Riigikogu töö kõikehõlmav takistamine nõrgestab demokraatiat ja inimeste usku meie riigi toimimisse. Pikemas vaates on kaalul, kuidas meie põhiseaduslikud institutsioonid saavad täita oma ülesandeid,“ rääkis Keldo.
Reformierakonna fraktsiooni esimees tõi välja, et opositsiooni veiderdamise tõttu seisab ka mitu Ukraina aitamiseks vajalikku algatust, teiste seas rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muudatus, mille eesmärk on panna Venemaa Ukrainale tekitatud kahjude eest ka varaliselt vastutama, võimaldades kasutada sanktsioneeritud isikute Eestis külmutatud varasid Ukraina sõjakahjude hüvitamiseks.
„Kui varem kehtis kirjutamata reegel, et välis- ja julgeolekupoliitikat ei segata sisepoliitilisse võitlusesse, siis nüüdseks on EKRE seda põhimõtet korduvalt rikkunud. Lisaks Ukraina aitamise takistamisele tahtsid nad lükata tagasi eelnõud, mis puudutasid Eesti kaitseväelaste osalemist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel,“ rääkis Keldo.
„Samuti ootab juba mitmendat nädalat esimest lugemist taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamist puudutav eelnõu,“ lisas ta.
„Selgitasin riigipeale, et nii kaua kui opositsioon jätkab parlamendi tasalülitamist, ei ole valitsusel eelnõude vastuvõtmiseks teist võimalus, kui kasutada põhiseaduses ettenähtud võimalust siduda need usaldusküsimusega. Meie oleme alati olnud valmis arutama kompromisse, et parlament saaks töötada. Kõige parem viis ummikseisu lahendamiseks oleks muidugi, kui kõik teeksid sammu tagasi, näitaksid riigimehelikkust ning opositsioon loobuks riigikogu töö takistamisest,” sõnas Keldo.
Erikomisjon arutab koduteenuste korraldust
2023. aastal käivitatud hooldereformiga soovib riik parandada muu hulgas koduteenuse kättesaadavust. Komisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul leidis Riigikontroll aruande käigus, et auditeeritud omavalitsustes koduteenuse kättesaadavusega seaduses nõutud tasemel praegu tõsist probleemi ei ole – ametlikku menetlusse jõudnud juhtudel oli auditeeritud omavalitsustes koduteenust pakutud ja abita ei ole inimesed jäänud.
Samas toodi aruandes välja, et on mitmeid riskikohti, mis vajavad tähelepanu. Näiteks on abivajaduse hindamise metoodika omavalitsuste (KOV) võrdluses erinev, mistõttu ei ole täit kindlust, et kõiki vajadusi alati märgatakse või reageeritakse neile sarnaste asjaolude juures sarnaselt. Reinsalu sõnul tõid KOVid välja, et inimeste vajadused on pidevas muutumises ja üha sagedamini ollakse küsimuse ees, kas peaks pakkuma enamat kui seaduses kirjeldatud miinimum. „Teenuse arendamist pidasid tulevikku vaatavalt oluliseks kõik auditeeritud kohalikud omavalitused,“ lisas ta.
Nimetatud aruandes käsitleti, kas ja mida saaksid omavalitsused teha koduteenuse korraldamisel teisiti, et kindlustada teenuse osutamiseks ja arendamiseks eraldatud avaliku raha eest teenuse hea kättesaadavus.
Erikomisjoni istungile on kutsutud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei ning nõunik Mailiis Kaljula, Tallinna Sotsiaal-ja Tervishoiuameti juhataja Raimo Saadi, Tartu abilinnapea Mihkel Lees, Saaremaa abivallavanem Riina Allik, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen ning auditijuht Tambet Drell.
Komisjoni avalik istung algab kell 8.30 ja seda saab jälgida veebiülekandes.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Eleen Lindmaa
631 6456, 5551 4433
[email protected]
päringud: [email protected]
Kaljulaid: kuni Euroopa kaitsekulutusi ei suurenda, on NATO tulevik ebakindel
Kaljulaidi sõnul viitasid mitmed USA esindajad vabariiklaste tõenäolise presidendikandidaadi Donald Trumpi pikaajalisele seisukohale ja kriitikale eelkõige Euroopa liitlaste aadressil. “Asjaolu, et siiamaani ei ole kõik NATO riigid suutnud tagada kaitsekulutuste taset kaks protsenti SKPst, on tõsine väljakutse. Seda enam, et NATO riigid on andnud olulisel määral lahingutehnikat ja ka moona Ukrainale – selle asendamine aga läheb raskelt. Venemaa on olnud sõjatööstuse käivitamisel lääneriikidest edukam. Euroopa ja ka Eesti peab neid hoiatusi NATO tuleviku suhtes võtma surmtõsiselt,“ ütles ta.
Kaljulaidi sõnul võimaldab varasemate rahastuskokkulepete mittetäitmine seada kahtluse alla USA võetud kohustused liitlaste ees kuni NATO artikkel viie kohustusteni välja. “USA poliitikutel, kes on varasemalt võetud liitlaskohustuste suhtes skeptilisemad, on väga lihtne osutada Euroopa liitlaste madalatele kaitsekulutustele ja küsida – miks peaks USA kaitsma liitlasi, kes kokkuleppeid ja lubadusi ei täida,” selgitas Kaljulaid.
NATO PA Eesti delegatsiooni liige Jüri Ratas rõhutas samuti, kui oluline on panustada vähemalt kaks protsenti SKPst kaitsekuludesse, kuigi nentis, et paljud seda jätkuvalt ei tee. Samuti tõi ta esile vajaduse tegutseda koos ja veel tugevamalt, et Venemaal ei tuleks mõttessegi ühtki NATO riiki tulevikus rünnata, ning märkis, et Ukraina toetamist tuleb jätkata, laskmata tekkida sõjaväsimusel.
USAs esmaspäevast kolmapäevani kestval NATO PA transatlantilisel foorumil arutavad poliitikakujundajad ning välis- ja kaitsepoliitika asjatundjad Atlandi-üleseid suhteid ja koostöö tugevdamist nii Vilniuse tippkohtumise järel kui ka tuleval aastal peetava Washingtoni tippkohtumise eel.
Üritusel räägitakse Venemaa algatatud sõjast Ukrainas, sealhulgas Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide mõjust riigi majandusele ja sõja mõjudest Venemaale laiemalt. Arutelude keskmes on Ukraina toetamine, sealhulgas riigile sõjalise abi andmine ning Ukraina majanduse ja sõjajärgse ülesehituse toetamine. Samuti arutatakse foorumil Rootsi kaitseministri Pål Jonsoni osalusel Rootsi tulevast rolli alliansis ning arenguid Lähis-Idas ja Aasias.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu täiendav istung on reedel, 8. detsembril
Täiendava istungi päevakorras on järgmised eelnõud, juhul kui need on jäänud Riigikogu täiskogu II istungjärgu 10. töönädalal arutamata või arutelu on jäänud pooleli:
- Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse, metsaseaduse ja tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõu (300 SE) (usaldusküsimusega seotud eelnõu) teine lugemine;
- Vabariigi Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu (301 SE) (usaldusküsimusega seotud eelnõu) teine lugemine;
- Vabariigi Valitsuse algatatud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja teiste seaduste täiendamise seaduse eelnõu (305 SE) (usaldusküsimusega seotud eelnõu) teine lugemine;
- Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (304 SE) (usaldusküsimusega seotud eelnõu) teine lugemine;
- Vabariigi Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (306 SE) (usaldusküsimusega seotud eelnõu) teine lugemine;
- Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Riigigarantii andmine Euroopa Investeerimispangale Ukraina ülesehitamise toetamiseks“ eelnõu (336 OE) esimene lugemine;
- Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve“ eelnõu (310 OE) teine lugemine;
- Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias“ eelnõu (311 OE) teine lugemine;
- Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ eelnõu (312 OE) teine lugemine;
- Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis“ eelnõu (313 OE) teine lugemine;
- Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus“ eelnõu (314 OE) teine lugemine;
- Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ eelnõu (315 OE) teine lugemine;
- Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis“ eelnõu (316 OE) teine lugemine;
- Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ eelnõu (317 OE) teine lugemine;
- Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini“ eelnõu (318 OE) teine lugemine.
Täiendav istung kestab kuni päevakorra ammendumiseni.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 6. detsembriks
Kell 12 – infotund
Infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, kaitseminister Hanno Pevkur ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Peaminister vastab küsimustele, mis käsitlevad majanduskriisi ja inimeste ostujõudu, väärtuspõhist välispoliitikat, poliitilist olukorda, maksupoliitikat, vaesust ja õpetajate petmist. Kaitseminister vastab küsimusele vaktsiinisunni kohta Kaitseväes ning sotsiaalkaitseminister vastab küsimustele, mis puudutavad hooldereformi ja vastutust.
Kell 14 – täiskogu istung
Teine lugemine – kuus valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõu
Valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (298 SE) muudetakse keskkonnakaitselubade, merendusvaldkonna ja maismaatranspordiga seotud riigilõivumääri.
Eelnõuga ajakohastatakse riigilõivumäärad keskkonnakaitselubade andmisel, merendusvaldkonnas, Transpordiameti maismaatranspordi valdkonnas ning sarnaste objektide ehitusloa ja kasutusloa taotlemisel, samuti tõstetakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti toimingute riigilõivumääri ning kehtestatakse uus riigilõiv metsateatise esitamisel. Teiseks lugemiseks tehtud muudatuste kohaselt ajakohastatakse ka jahiseaduse alusel tehtavate toimingute riigilõivumäärasid ja vähendatakse meresõiduohutuse seaduses veetasu suurust 2024. aastal. Seletuskirja kohaselt on muudatused vajalikud, sest riigilõivud ei kata enam nendega seotud tegelikke kulusid.
Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 18. oktoobril ning tähtajaks esitati sellele 406 muudatusettepanekut. 23. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda. Riigikogu kolmapäevasel istungil jätkub eelnõu arutelu läbirääkimistega, mis jäid teisipäeval tööaja lõppemise tõttu pooleli. Pärast läbirääkimiste lõppu viiakse läbi eelnõu lõpphääletus.
Valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud keskkonnatasude seaduse, metsaseaduse ja tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõuga (300 SE) tõstetakse alates järgmise aasta 1. juulist jäätmete, vee ja välisõhu valdkonnas saastetasu määrasid. Uued tasumäärad kehtestatakse saasteainete väljutamise korral välisõhku, veekogusse, põhjavette ja pinnasesse ning ohtlike jäätmete ja põlevkivijäätmete kõrvaldamisel.
Eelnõu näeb ette, et välisõhku, vett, ohtlikke jäätmeid ja põlevkivijäätmeid puudutavad keskkonnatasud tõusevad järk-järgult aastatel 2024–2027. Tasumäärade iga-aastase tõusu puhul lähtutakse saasteainete keskkonnamõjust ja ohtlikkusest ning vajadusest vähendada nende jõudmist keskkonda. Seletuskirja kohaselt on saastetasu määrad püsinud aastaid muutumatuna ega ole keskkonnakasutuse hinnastamisel enam adekvaatsed.
Samuti tõstetakse eelnõuga põlevkivi kaevandamisõiguse tasu ülemmäära. Uue tasuliigina lisatakse keskkonnatasude seadusesse raadamisõiguse tasu, et piirata metsamaade pindala vähenemist. Lisaks tõusevad eelnõuga kalapüügiõiguse tasu piirmäärad.
Teiseks lugemiseks eelnõusse tehtud muudatustega sätestatakse tööstusheite seaduses tähtaegse keskkonnakompleksloa andmise võimalus, samuti lisatakse põlevkivi ning tsemendi tootmisel tekkivate ohtlikke aineid sisaldavate või aluseliste tahkete gaasipuhastusjäätmete kõrvaldamise tasumääradele tonni kohta veel 0,35 eurot. Ettepaneku eesmärk on suunata see raha läbi keskkonnaprogrammi Ida-Virumaale põlevkivitööstuse tekitatud kahjude leevendamiseks, loodushoiuks ning elukeskkonna parandamiseks.
Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 23. oktoobril ning tähtajaks esitati sellele 202 muudatusettepanekut. 23. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda. Pärast valitsuse esindaja ettekannet ja küsimuste-vastuste vooru toimuvad läbirääkimised, kus saavad osaleda kõik Riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad, ning seejärel viiakse läbi eelnõu lõpphääletus.
Valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud looduskaitseseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu (301 SE) kaotab loodusobjekti sisaldava kinnisasja võõrandamisel riigi ostueesõiguse. Kehtiva seaduse kohaselt on riigil ostueesõigus, kui võõrandatakse kinnisasja, mis asub ranna ehituskeeluvööndis, esimese kaitsekategooria liigi püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, kaitsealal või hoiualal.
Riik on hinnanud viimastel aastatel ostueesõiguse rakendamist tuhandete ostu-müügitehingute puhul, kuid ei ole seda kasutanud. Ostueesõiguse kaotamine vähendab seletuskirja kohaselt loodusobjekti sisaldava kinnisasja võõrandamisel haldusorgani töökoormust ning kiirendab ostu-müügitehingute sõlmimist.
Kokkuhoiu eesmärgil tehakse eelnõuga muudatus, mille kohaselt ei hüvitata loomakahju, kui riigieelarves ei ole taotluste eelisjärjestuse kohaselt vähem eelistatud looma tekitatud kahju hüvitamiseks raha ette nähtud. Samal ajal tõstab eelnõu looma tekitatud kahjustuse ennetamiseks tehtud kulutuste hüvitamise piirmäära, et vältida või ennetada kahju, mida muidu tuleks kompenseerida.
Teiste muudatuste seas annab eelnõu võimaluse valida, kas teade loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatamise kohta avalikustatakse üleriigilises või kohalikus ajalehes, mitte mõlemas, nagu näeb ette kehtiv kord. Samuti kaotatakse eelnõuga nõue küsida eraldi luba, et riikliku seire või kaitseala valitseja tellitud teadustöö tegijad saaksid liikuda kaitsealadel liikumispiiranguga alal.
Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 24. oktoobril ning tähtajaks esitati sellele 205 muudatusettepanekut. 23. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda. Pärast valitsuse esindaja ettekannet ja küsimuste-vastuste vooru toimuvad läbirääkimised, kus saavad osaleda kõik Riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad, ning seejärel viiakse läbi eelnõu lõpphääletus.
Valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse täiendamise seaduse eelnõu (305 SE) kärbib aastatel 2024–2028 valitsuse liikmete, kohtunike ja veel osa kõrgemate riigiteenijate palgakasvu.
Eelnõu piirab peaministri ja ministrite, riigi peaprokuröri, riigisekretäri, Riigikohtu liikmete, ringkonna-, maa- ja halduskohtu kohtunike, riikliku lepitaja ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku palgakasvu alates järgmise aasta 1. aprillist kuni 31. märtsini 2028, mil nende palgatõusu vähendatakse kehtivas seaduses ette nähtuga võrreldes 50 protsenti. Seega peaks nende ametipalk kasvama kevadel prognoositava 11 protsendi asemel 5,5 protsenti. 2025. aastal oleks hinnanguline palgatõus muudatuse kohaselt 3,5, 2026. aastal 2,8 ja 2027. aastal 2,3 protsenti. Endisele tasemele tõusevad palgad eelnõu järgi 2028. aasta 1. aprillil, mil piiratud palgakasvuga riigiteenijaid ootab prognoosi kohaselt 17-protsendiline palgatõus.
Lisaks mõjutab palgatõusu kärbe kantslerite, prokuröride, kohtunikuabide ja kohtujuristide, samuti töövaidluskomisjonide juhatajate ning riigihangete vaidlustuskomisjoni juhataja ja liikmete palka, mis on kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses nimetatud palkadega seotud.
Teiseks lugemiseks eelnõusse viidud muudatuse kohaselt ei mõjuta palgamäära indeksi vähendamine pensionile minevate kohtunike ja prokuröride pensioni suurust. Kui kohtunik või prokurör jääb pensionile ajavahemikus 2024. aasta 1. aprillist kuni 2028. aasta 31. märtsini, siis võetakse talle pensioni suuruse arvutamisel aluseks ametipalk, mida ta oleks saanud, kui palgamäära indeksit ei oleks vähendatud.
Eelnõuga ei muudeta Riigikogu liikmete, presidendi, Riigikohtu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri ning Eesti Panga nõukogu esimehe ja liikmete ametipalka ega selle indekseerimise korda. Seletuskirja kohaselt loobus valitsus põhiseaduslike institutsioonide juhtide palgatõusu kärpimisest, et hoiduda riigieelarve koostamisel põhiseadusliku süsteemi murendamisest. Riigikogu liikme tasu lubab põhiseadus muuta üksnes järgmisele koosseisule.
Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 18. oktoobril ning tähtajaks esitati sellele 200 muudatusettepanekut. 23. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda. Pärast valitsuse esindaja ettekannet ja küsimuste-vastuste vooru toimuvad läbirääkimised, kus saavad osaleda kõik Riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad, ning seejärel viiakse läbi eelnõu lõpphääletus.
Valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud riigieelarve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (304 SE) muudetakse riigieelarve koostamise aluseks olevaid valitsussektori tasakaalu reegleid. Muudatusega viiakse Eesti riigisisesed eelarvereeglid vastavusse ELi õiguse ja rahvusvaheliste kokkulepetega lubatud limiitidega, kaotades seni kehtinud rangemad nõuded, mis on osutunud eelarve planeerimisel just suurte majanduskriiside ja nendest väljumise ajal liiga piiravaks.
Teise lugemise eel muudeti eelnõus tingimusi, millal struktuurse puudujäägi miinimummäär võib keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist. Muudatus näeb ette, et kui riigivõla suhe SKPsse jooksevhindades on alla 30 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, siis võib struktuurne puudujääk ulatuda keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames kuni ühe protsendini SKPst jooksevhindades. Seega vähendatakse riigi võlataseme lubatud määra 60-lt 30 protsendile ning vastavad tingimused jäävad eelnõu järgi kehtima kuni 31. detsembrini 2029.
Kui algselt nägi eelnõu ette stabiliseerimisreservi ühendamise likviidsusreserviga, et hoida kokku riigieelarvest kaetavatelt intressikuludelt, siis teiseks lugemiseks tehtud muudatustega sellest loobutakse. Samas viiakse seadusesse täiendus, mille kohaselt on stabiliseerimisreservi haldamise eesmärgiks pikaajaliselt stabiliseerimisreservi vahendite väärtuse kasvatamine ja piisava likviidsuse säilitamine.
Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 18. oktoobril ning tähtajaks esitati sellele 199 muudatusettepanekut. 23. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda. Pärast valitsuse esindaja ettekannet ja küsimuste-vastuste vooru toimuvad läbirääkimised, kus saavad osaleda kõik Riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad, ning seejärel viiakse läbi eelnõu lõpphääletus.
Valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (306 SE) kohaselt on järgmise aasta riigieelarve tulude maht 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot. Tänavusega võrreldes kasvavad tulud 7,7 ja kulud 4,9 protsenti.
Investeeringute ja investeeringutoetustena suunatakse tuleval aastal majandusse kokku 1,9 miljardit eurot, millest 1,1 miljardit tuleb ELi toetustest ja 0,82 miljardit eurot riigieelarvest. Riigieelarve struktuurne puudujääk jääb 1,2 protsendi tasemele ning nominaalne defitsiit on eelnõu kohaselt 2,9 protsenti SKPst.
Tuleva aasta riigieelarve prioriteetideks on Eesti sõjaline ja laiapindne riigikaitse, majanduskasv koos rohereformide ja riigi rahanduse jätkusuutlikkusega, haridus, küberturbe võimekuse tõstmine ning Ukraina toetamine.
Eelnõu kohaselt ületab Eesti kaitse-eelarve 2024. aastal esimest korda kolme protsendi piiri, jõudes 3,2 protsendini SKPst, ning riik panustab riigikaitsesse üle 1,3 miljardi euro. Samuti püsib riigieelarve eelnõus kokkulepe eraldada teadusrahastusele üks protsent SKPst. Eestikeelsele haridusele üleminekuks on ette nähtud 71,9 miljonit ning õpetajate palgatõusuks ligi 24 miljonit eurot. Riigi IT-baastaristu korrasoleku ja küberturvalisuse tagamiseks investeeritakse järgmisel aastal täiendavalt 23 miljonit eurot.
Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 18. oktoobril ning tähtajaks esitati sellele 745 muudatusettepanekut. 23. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda. Pärast valitsuse esindaja ettekannet ja küsimuste-vastuste vooru toimuvad läbirääkimised, kus saavad osaleda kõik Riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad, ning seejärel viiakse läbi eelnõu lõpphääletus.
Teine lugemine – üheksa eelnõu
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve“ eelnõu (310 OE) võimaldab Eestil osaleda järgmisel aastal kuni 110 kaitseväelasega USA juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve. Operatsioon keskendub julgeolekuolukorra stabiliseerimisele Iraagis ja Süürias.
Rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemine kinnitab Eesti pühendumust panustada rahu ja stabiilsuse saavutamisse maailmas. USA juhitaval rahvusvahelisel terrorismivastasel operatsioonil osalemine toetab ka Eesti ja USA väga head liitlassuhet ning kaitse- ja julgeolekualast koostööd. Samuti annab operatsioonil osalemine Kaitseväele olulise operatsioonialase väljundi.
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias“ eelnõu (311 OE) võimaldab panustada järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega ÜRO rahuvalveoperatsioonil Lähis-Idas.
UNTSO on ÜRO esimene rahuvalvemissioon, mis on puhtalt vaatlusmissioon. UNTSO tegevuspiirkond on Lähis-Ida, täpsemalt Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon ja Süüria, ning missiooni peakorter asub Jeruusalemmas. UNTSO sõjalised vaatlejad on tegutsenud piirkonnas läbi aastakümnete, hoides ära lokaalsete kokkupõrgete eskaleerumise.
Eesti kaitseväelaste jätkuv osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ eelnõu (312 OE) võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega NATO missioonil Iraagis.
NATO mittelahingulise väljaõppe- ja nõustamismissiooni tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid. Selleks, et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISILi tagasipöördumise takistamises ja riigi stabiliseerimisel, nõustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure, andes väljaõpet tihedas koostöös Iraagi valitsusega.
Missioonil osalemine annab Eestile võimaluse aidata aktiivselt kaasa alliansi lõunatiivalt lähtuvate ohtude maandamisele, panustada NATO kollektiivsesse julgeolekusse ning toetada liitlasi ja partnerriike terrorismivastases võitluses.
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis eelnõu“ (313 OE) võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega ÜRO missioonil UNIFIL.
ÜRO rahuvalvemissioonil on oluline stabiliseeriv roll Liibanonis ja kogu piirkonnas. Missiooni peamine ülesanne on jälgida olukorda piirkonnas, aidates kaasa vaenutegevuste ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele, ning toetada Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel riigi lõunaosas. UNIFILi tegevuspiirkond paikneb Litani jõe ja Sinise joone vahelisel alal.
Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ning sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. ÜRO operatsioonidel osalemine aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus“ eelnõu (314 OE) võimaldab panustada järgmisel aastal kuni 76 kaitseväelasega NATO valmidusüksuste koosseisu.
NATO reageerimisjõud (NRF) on NATO kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mis tahes maailma punktis. Eesti on panustanud NRFi koosseisu mereväe staabi- ja toetuslaeva ning miinitõrjelaevadega, demineerimis- ja sõjaväepolitseiüksuste, erivägede, liikumise koordineerimise üksuse, staabiohvitseride ning koos teiste Balti riikidega ühise jalaväepataljoniga. Sel aastal on NRFi valmiduses 95 kaitseväelast.
Seoses NATO uue väemudeli loomisega kaovad 2024. aasta teises pooles senisel kujul nii NRF kui ka NATO valmidusinitsiatiiv ning neid hakkab asendama uuendatud kontseptsiooniga NATO kiirreageerimisvägi. Pärast NRFi lõppemist soovib Eesti panustada NATO valmidusüksustesse kuni 76 kaitseväelasega, et olla liitlastega solidaarne ja panustada 360 kraadi põhimõttest lähtuvalt NATO kollektiivkaitsesse.
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ eelnõu (315 OE) võimaldab panustada järgmisel aastal kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (JEF) koosseisu.
JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmesusega tahtekoalitsioon, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse kogu sõjapidamise ja kriisihaldamise spektris. JEFi koosseisu määravad riigid alalises valmiduses olevad sõjalised võimed, mis moodustavad ühtselt juhitava eri väeliike hõlmava ühendväe.
JEF suudab tegutseda iseseisvalt või mõne muu suurema sõjalise üksuse koosseisus. Selle kasutamine on paindlik – võimalikke operatsioone saavad algatada ja neil osaleda kas kõik või vaid asjast huvitatud liikmesriigid. Riikide ühise otsuse alusel on JEFi fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas ja Atlandi ookeani põhjaosas, tugevdades seeläbi kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides.
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis“ eelnõu (316 OE) võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega ELi väljaõppemissioonil Mosambiigis.
Eesti oli üks esimesi riike, kes teatas missiooni juhtriigile Portugalile oma soovist missioonil osaleda. Alates 2021. aasta lõpust panustab Eesti missiooni ühe õigusnõunikuga, kelle ülesanne on nõustada missiooni ülemat õigusküsimustes ning kohalike relvajõudude liikmeid inimõiguste ja relvakonfliktiõiguste küsimustes välja õpetada.
Missioonil osalemisega panustab Eesti ELi strateegilises kompassis heaks kiidetud eesmärkide täitmisse, kus kriisiohjel on oluline roll, samuti on Eestile oluline arendada koostööd strateegiliste ELi lõunatiiva liitlastega.
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ eelnõu (317 OE) võimaldab kasutada kuni 100 kaitseväelast NATO või selle liikmesriigi, ELi või ÜRO juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil, sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning selle otsustab valitsus Riigikogu otsuse piires.
Eelnõuga tagatakse Eesti võimekus lähetada Kaitseväe üksusi vajadusel kiiresti ja paindlikult kriisi- või konfliktipiirkonda. Sarnaselt teistele riikidele on Eesti valmis rahvusvahelise stabiilsuse tagamisse panustama, kaitstes nii ka Eesti julgeolekuhuve.
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini“ eelnõu (318 OE) võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini.
Operatsiooni esmane eesmärk on toetada Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamist. See hõlmab ka rahvusvahelistes vetes Liibüa ranniku lähedal inspektsioonide tegemist laevadele, mida kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide transportimises Liibüasse või Liibüast. Peale selle toetab missioon ÜRO meetmete rakendamist illegaalse naftaekspordi tõkestamiseks Liibüast, Liibüa mereväe ja piirivalve väljaõpet ja ülesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise võrgustike lõhkumist.
Operatsioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega ELi kaitsekoostöösse ja julgeolekusse, mis suurendab ÜRO relvaembargo rakendamise kaudu julgeolekut ELi lõunapiiril.
Esimene lugemine – kaheksa eelnõu
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Riigigarantii andmine Euroopa Investeerimispangale Ukraina ülesehitamise toetamiseks“ eelnõu (336 OE) kohaselt annab Riigikogu Euroopa Investeerimispangale Ukraina ülesehitamise toetamiseks 10 miljoni euro suuruse riigigarantii. Ukraina toetamiseks loodud fondi kogutava rahaga saab Euroopa Investeerimispank jätkata oma tegevust Ukrainas.
ELi Nõukogu kutsus mullu detsembris Euroopa Investeerimispanka üles toetama projekte Ukraina ülesehitamiseks, suurendama ELi nähtavust Ukrainas ning tugevdama ELi ja Ukraina institutsionaalseid ja majanduslikke sidemeid. Tänavu märtsis kiitis pank heaks algatuse „EL Ukraina heaks“, mille raames luuakse eraldi EU4U fond, kuhu oodatakse riikidelt ja teistelt institutsioonidelt rahalisi eraldisi. Lisaks laenuressursile on fondis kavandatud 100 miljonit eurot tehnilise abiga seotud tegevusteks.
Seletuskirja kohaselt võimaldab toetuse asemel garantii andmine hajutada kulusid, väljendades samal ajal Eesti solidaarsust Ukraina abistamisel. Eesti garantii on samas suurusjärgus nii Läti kui ka Leedu planeeritava osalusega EU4U fondis.
Rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Eesti Panga Nõukogu valdkonna asjatundjast liikme nimetamine“ eelnõuga (348 OE) nimetatakse valdkonna asjatundjana keskpanga nõukogu liikmeks Toomas Tamsar.
Eesti Panga nõukogu on Eesti Panga järelevalveorgan, mis koosneb esimehest, Riigikogu fraktsioonide esindajatest ja valdkonna asjatundjatest. Nõukogu moodustamisel lähtutakse põhimõttest, et iga fraktsioon esitab ühe oma liikme ja nõukogu esimees esitab neli valdkonna asjatundjat. Novembri algul nimetati valdkonna asjatundjatena nõukogusse Krista Jaakson, Karin Jõeveer ja Ivi Proos. Riigikogu liikmetest nõukogu liikmed nimetas parlament ametisse tänavu mais.
Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõuga (308 SE) luuakse meretuuleparkidele uue loaliigina meretuulepargi hoonestusluba.
Kui seni pidi elektritootja taotlema eraldi hoonestusloa, vee erikasutuse keskkonnaloa ja ehitusloa, siis eelnõuga koondatakse nende kolme loamenetluse nõuded üheks. Meretuulepargi hoonestusloa taotlemine on küll mahukam kui iga menetlus eraldi, ent samas ka kiirem, sest dokumentide esitamist ja eri toiminguid on kokkuvõttes vähem.
Meretuulepargi hoonestusloa saamine annab õiguse alustada tuulepargi ehituse ja selleks vajaliku vee erikasutusega. Edaspidi väljastatakse vaid üks haldusakt, mis vähendab ka kohtuvaidluste arvu.
Samuti lihtsustatakse eelnõuga elektrituulikute ja päikeseparkide uuendamist ning kehtestatakse menetluse riigilõiv uutele hoonestusloa taotlustele ja neile, kes soovivad üle minna ühendloa menetlusse.
Valitsuse algatatud vangistusseaduse, karistusseadustiku, kriminaalhooldusseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse (vangistusseaduse kaasajastamine ja digilahenduste kasutusele võtmine) eelnõu (227 SE) eesmärk on soodustada vanglas digitaalsele asjaajamisele üleminekut ning avardada kinnipeetavate võimalusi kasutada tehnoloogiat.
Eelnõuga võimaldatakse kinnipeetavatel kasutada rohkem internetti, kuid seda jätkuvalt piiratud arvul lehekülgedel. Avavanglas ja lühiajalise väljasõidu ajal lubatakse kinnipeetavatel kasutada mobiiltelefoni, mille kaudu saab vangla vajadusel vangiga kontakti. Samuti võimaldab eelnõu vangidele hõlpsamini lühiajalisi kokkusaamisi, näiteks videosilla teel.
Eelnõuga vähendatakse ka maksimaalse kartserikaristuse pikkust, et viia sätted rahvusvaheliste soovitustega kooskõlla. Eelnõu järgi peab kahe kartserikaristuse vahele jääma mõistlik aeg, mis ei tohi olla lühem kui kaks ööpäeva.
Praktikas tõusetunud probleemide lahendamiseks nähakse ette sissenõudmisele kuuluvate nõuete kinnipidamine vahistatu arvele kantava raha arvelt ja muudetakse kriminaalhooldusaluse joobe tuvastamise dokument otsetäidetavaks, et vähendada tarbetut töökoormust. Lisaks muudetakse karistatavaks kinnipidamiskohas aine ja eseme ebaseadusliku üleandmise katse.
Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõuga (226 SE) ratifitseeritakse viis Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatust.
Muudatustega täiendatakse selliste relvade määratlust, mille kasutamist loetakse sõjakuriteoks, ning laiendatakse tsiviilisikute vastase sõjategevuse määratlust. Ühe muudatusega kustutatakse konventsiooniga liitumise üleminekusäte.
Valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõuga (224 SE) viiakse Eesti õigus vastavusse terroristliku veebisisu levitamise vastu võitlemist käsitleva ELi määrusega.
Määruse põhieesmärk on parandada ELis koostööd veebimajutusteenuse pakkujatega, et tõhustada terroristliku veebisisu eemaldamist. Määrus puudutab sotsiaalmeediat ning video-, pildi- ja audiojagamise teenuseid, mille puhul veebimajutusteenuse pakkuja avaldab kasutaja soovil veebisisu, mis on avalikult kättesaadav ja millele ei ole juurdepääsupiiranguid, näiteks parooli ega krüpteeringut.
Eelnõu kohaselt on veebimajutusteenuse pakkujad kohustatud võtma kasutusele vajalikke meetmeid, et terroristliku veebisisu levikut tõkestada, ning sellise sisu esinemise korral selle eemaldama või juurdepääsu blokeerima. Eelnõuga reguleeritakse ka ülesannete jaotust, et pädevatel asutustel oleks võimalik määrusest tulenevaid meetmeid rakendada ja teha veebimajutusteenuse pakkujate kohustuste täitmise üle järelevalvet.
Lisaks muudetakse eelnõuga terrorikuriteole üleskutsumise sätet karistusseadustikus nii, et edaspidi on võimalik võtta vastutusele terrorikuriteo toimepanemisele üles kutsuvad isikud ka siis, kui nad teevad üleskutse avalikkuse eest varjatult, näiteks modereeritud foorumites või gruppides.
Riigikogu liikme Varro Vooglaiu algatatud karistusseadustiku täiendamise seaduse eelnõuga (76 SE) soovitakse lisada karistusseadustikku uus kuriteokoosseis, et tagada ravimite manustamise vabatahtlikkus ja selle osana vaktsineerimisvabaduse põhimõte.
Riigikogu liikme Mart Maastiku algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (243 SE) soovitakse võrdsustada mopeedidega need B-kategooria sõidukid, mille lubatud täismass on kuni 2500 kilo ja suurim füüsiliselt piiratud kiirus 45 kilomeetrit tunnis, ning lubada selliseid sõidukeid juhtida vähemalt 14-aastastel inimestel, kellele on antud AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.
Komisjoni istung
Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Riigikontrolli kontrolliaruanne „Koduteenuste korraldus“, kutsutud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ning Linnade ja Valdade Liidu, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti, Tartu linnavalitsuse, Saaremaa vallavalitsuse ja Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).
Välislähetused
27. november – 6. detsember
Riigikogu liige Kristo Enn Vaga osaleb konverentsil „Effective legislative practices and constituent outreach“ Washingtonis Ameerika Ühendriikides.
2.–7. detsember
NATO Parlamentaarse Assamblee (PA) Eesti delegatsiooni esimees Raimond Kaljulaid ning liikmed Marko Mihkelson (2.–6. detsember) ja Jüri Ratas (2.–6. detsember) osalevad NATO PA transatlantilisel foorumil Washingtonis Ameerika Ühendriikides.
4.–10. detsember
Riigikogu liige Luisa Rõivas osaleb rahvusvahelisel konverentsil “Shaping the Future: Transitional Thinking in a World of Uncertainty“ Marrakechis Marokos.
5.–6. detsember
Riigikogu liige Helle-Moonika Helme osaleb palvushommikusöögil Euroopa Parlamendis Brüsselis Belgias.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Mihkelson USAs: toetus Ukrainale peab kestma kuni võiduni
Mihkelsoni sõnul on Eesti nagu ka Läti ja Leedu ühed aktiivsemad Ukraina toetajad, kes panustavad palju ka enda kaitsesse. „Kinnitame kohtumistel enda pühendumust nii heade suhete hoidmisele ja arendamisele USAga, liitlaskohustuste jätkuvale täitmisele kui ka Ukraina edasisele toetamisele. Muu hulgas kutsume kasutama Ukraina toetuseks Venemaa arestitud varasid,“ ütles ta ja lisas, et Ukraina vajab toetust nii kaua, kuni on sõja võitnud.
Täna esineb Mihkelson kõnega Balti riikide, Ukraina ja Iisraeli toetuseks korraldataval üritusel, kus osalevad USA senaatorid ja esindajatekoja liikmed, aga ka USA välis- ja kaitsepoliitika asjatundjad ning saatkondade, Välisministeeriumi, mõttekodade ja huvigruppide esindajad.
Mihkelsonil ja Kolsil on täna plaanis eraldi kohtumised ka esindajatekoja liikmete Chip Roy ja Don Baconi ning mõttekoja Meridian esindajatega. Eile olid neil kohtumised Välisministeeriumis, Ameerika Juudi Komitees ning mitmes mõttekojas. Lisaks kohtusid väliskomisjonide juhid USA endise suursaadikuga NATO juures Kurt Volkeriga. Kõigi kohtumiste fookuses oli sõjaväsimuse narratiivi peletamine ja Ukraina selge võidustrateegia kujundamine.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu menetles valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõu
Eelnõuga ajakohastatakse riigilõivumäärad keskkonnakaitselubade andmisel, merendusvaldkonnas, Transpordiameti maismaatranspordi valdkonnas ning sarnaste objektide ehitusloa ja kasutusloa taotlemisel, samuti tõstetakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti toimingute riigilõivumääri ning kehtestatakse uus riigilõiv metsateatise esitamisel. Teiseks lugemiseks tehtud muudatuste kohaselt ajakohastatakse ka jahiseaduse alusel tehtavate toimingute riigilõivumäärasid ja vähendatakse meresõiduohutuse seaduses veetasu suurust 2024. aastal. Seletuskirja kohaselt on muudatused vajalikud, sest riigilõivud ei kata enam nendega seotud tegelikke kulusid.
Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 18. oktoobril ning tähtajaks esitati sellele 406 muudatusettepanekut. 23. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.
Läbirääkimistel osalesid Kersti Sarapuu Eesti Keskerakonna, Kert Kingo, Siim Pohlak, Arvo Aller, Alar Laneman, Jaak Valge, Henn Põlluaas, Rain Epler, Evelin Poolamets, Aivar Kokk, Leo Kunnas, Varro Vooglaid, Ants Frosch ja Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Istungi tööaja lõppemise tõttu jätkuvad läbirääkimised homsel täiskogu istungil.
Kaks valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõu lükkus edasi järgmisele istungile
Istungi tööaja lõppemise tõttu jätkub homsel täiskogu istungil ka kahe valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõu teine lugemine.
Valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud keskkonnatasude seaduse, metsaseaduse ja tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõuga (300 SE) tõstetakse alates järgmise aasta 1. juulist jäätmete, vee ja välisõhu valdkonnas saastetasu määrasid. Uued tasumäärad kehtestatakse saasteainete väljutamise korral välisõhku, veekogusse, põhjavette ja pinnasesse ning ohtlike jäätmete ja põlevkivijäätmete kõrvaldamisel.
Valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud looduskaitseseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu (301 SE) kaotab loodusobjekti sisaldava kinnisasja võõrandamisel riigi ostueesõiguse. Kehtiva seaduse kohaselt on riigil ostueesõigus, kui võõrandatakse kinnisasja, mis asub ranna ehituskeeluvööndis, esimese kaitsekategooria liigi püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, kaitsealal või hoiualal.
Istung lõppes kell 14.01.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Eleen Lindmaa
631 6456, 5551 4433
[email protected]
päringud: [email protected]
Menetlusse võeti eelnõu tolliseaduse muutmiseks
Valitsuse 4. detsembril algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu (350 SE).
Seaduse muutmisega lihtsustatakse postisaadetiste tollikontrolli nii tolli kui postiteenuse osutajate jaoks. Samuti tõhustatakse keelatud ja piirangutega kaupade Eestisse saatmise tõkestamist.
Eelnõuga täpsustakse postisaadetise läbivaatuse akti vormistamise korda. Nähakse ette, et postisaadetise läbivaatuse akti ei vormistata, kui postisaadetis vaadatakse läbi postiteenuse osutaja juuresolekul ja läbivaatuse käigus ei avastata korrarikkumisele viitavaid asjaolusid. Kehtiva õiguse järgi tuleb iga postisaadetise läbivaatust alati protokollida. Läbivaatuse puhul postisaadetise avab ja sulgeb postiteenuse osutaja vastutav töötaja tolli juuresolekul ning iga postisaadetise avamise kohta koostatakse protokoll postiseaduse alusel olenemata sellest, kas tuvastatakse rikkumine või mitte.
Eelnõuga täpsustakse postisaadetises sisalduvate keelatud või piiranguga kaubaga tehtavaid riikliku järelevalve toiminguid. Järelevalve vajab täpsustamist, sest kehtivad sätted reguleerivad vaid liiduvälisest riigist saabunud rahvusvahelise postisaadetise läbivaatamist. Õigusselguse huvides on oluline, et tolli pädevus liidu sees liikuvate posti- ja kullersaadetiste läbivaatamisel oleks samuti tolliseadusega reguleeritud. Nt püütakse väikesaadetistes Eestisse keelatud kaupu tellida. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 4. detsembril algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (Euroopa Liidu sinine kaart) eelnõu (349 SE).
Eelnõuga muudetakse välismaalaste seadust ja viiakse see ELi direktiiviga kooskõlla. Eelnõu eesmärk on soodustada kolmandate riikide kodanike tööle asumist kõrget kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel.
Liikmesriigid võivad säilitada kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid käsitlevad siseriiklikud kavad paralleelselt ELi sinise kaardi süsteemiga. Samas lisavad uued reeglid mitu sätet, millega tagatakse, et ELi sinise kaardi omanikud ja nende pereliikmed ei satuks riiklike lubade omanikest ebasoodsamasse olukorda.
Seaduse muutmisega täpsustatakse muu hulgas kõrgema kutsekvalifikatsiooni mõistet ja haridusnõudeid, millele peab Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja haridus vastama.
Samuti reguleeritakse kõrgema tasandi kutseoskusi, mida peetakse sinise kaardi taotlemisel samaväärseks kõrghariduskvalifikatsiooni kinnitavate teadmiste, oskuste ja pädevusega.
Sinise kaardi taotlemiseks peab tööleping edaspidi olema sõlmitud vähemalt kuueks kuuks senise ühe aasta asemel.
Direktiiviga viiakse kooskõlla sinise kaardi valdajale lubatud töötuks olemise aeg. Praegu võib sinise kaardi valdaja selle kehtivusajal olla töötu ühel korral kuni kolm kuud, edaspidi võib ta sinise kaardi kehtivusajal olla töötu kokku kuni kolm kuud, kui tal on sinine kaart olnud alla kahe aasta või kokku kuni kuus kuud, kui tal on sinine kaart olnud vähemalt kaks aastat.
Samuti täpsustatakse ELi sinise kaardi omanike liikuvustingimusi ja muudetakse soodsamaks pere taasühinemine. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
