Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Herkel: minister, kes ei toeta Eesti kuulumist NATO-sse, ei saa kuuluda valitsusse

Riigihalduse minister ei saa panna kahtluse alla meie kaitsepoliitilisi suundumusi. Minister Mihhail Korb on seda Haapsalus valijatega kohtumisel teinud, mis kinnitab tema ebapädevust ja valitsusse sobimatust.
Vabaerakond on seni teravalt kritiseerinud riigihalduse ministrit Mihhail Korbi, lähtudes sellest, et ta on olnud jäik 5000 elaniku nõudes, pole arvestanud kohanimenõukogu soovitustega ning on välja pakkunud lahendusi, mis peavad silmas Keskerakonna huve kohalikel valimistel.

Meile on jäänud mulje, et Korb on saadetud haldusreformi tööle kui tankist, kes süüdimatult lihtsalt ei tunne Eesti ajalugu ja geograafiat, ei tea ega oska haldusreformi läbi viies arvestada kunagisi kihelkonnapiire.
Täna meediasse jõudnud avaldus kinnitab, aga et tegemist ei ole mitte lihtsalt ebapädeva ministriga, vaid Vabariigi Valitsuse liikmega, kelle avaldused panevad kahtluse alla kogu Eesti riigikaitse ja julgeolekupoliitika alused. Korbi ütles Haapsalus valijatele, et „mina pole NATO liikmelisuse poolt“ ning seadis kahtluse alla riigikaitseliste kulutuste otstarbekuse. Selliste seisukohtadega inimene ei peaks kuuluma valitsusse.

Vabaerakond on riigihalduse ministrile muuhulgas esitanud arupärimise, kus küsitakse elanikkonnakaitse valdkonna kohta seoses haldusreformiga. Meie mure on see, et see valdkond on jäänud haldusreformi puhul täielikult kahe silma vahele. Kavatseme esitada praegu menetluses olevale kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele muudatusettepaneku, mille sisuks on omavalitsuse kriisireguleerimisega seotud ülesanded, sealhulgas olukorras, kus on vajalik kõrgendatud kaitsevalmidus.

Meile teadaolevalt on minister Korb kõik sellised ettepanekud seni tagasi lükanud. Haapsalu avaldus selgitab meile sellise suhtumise tagamaid. Ministrile ei lähe Eesti riigikaitse vajadused lihtsalt korda ning tema suhtumine Atlandi-ülesesse koostöösse on negatiivne. Minister Korb peab tagasi astuma.

Lisainfo:
Andres Herkel
5056540

 

Jaak Madison: peaminister peaks Mihhail Korbi ametist tagasi kutsuma

PRESSITEADE
 
24. mai 2017
 
Jaak Madison: peaminister peaks Mihhail Korbi ametist tagasi kutsuma
 
Peaminister Jüri Ratas peaks Eesti julgeolekupoliitika aluseid õõnestava riigihalduse ministri Mihhail Korbi ametist tagasi kutsuma, leiab Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Jaak Madison.
 
„Keskerakonna julgeolekupoliitilised seisukohad on nende venemeelse poliitika tõttu olnud küsimärgiks varemgi. Nüüd ütles minister Korb selgelt välja, et tema on NATO liikmesuse vastu. Kui Eesti julgeolekupoliitika ühe nurgakivi suhtes avaldab kahtlust valitsuse liige, siis on see märk sellest, et Eesti tulevik on löögi all,“ ütles Madison.
 
„Peaminister Ratas on varem väitnud, et Eesti positsioon NATO liikmelisuse osas pole muutunud. Homme peaks Ratas Brüsselis kohtuma Donald Trumpiga. Huvitav, mis juttu ta temale räägib. Ei maksa arvata, et meie NATO liitlastel jääb Korbi seisukoht tähele panemata.“
 
Madison leiab, et oma tõsiseltvõetavuse säilitamiseks peaks peaminister Ratas minister Korbi ametist tagasi kutsuma. „Ühtlasi peaksid Korbi väljaütlemise suhtes seisukoha võtma ka sotsid ja eriti uue esimehe saanud IRL. Kas nad ikka on nõus olema kaasvastutajad venemeelses valitsuses?“
 
Lisainfo:
 
Jaak Madison
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees
Tel 5817 1349

Palling Küprose kolleegidele: Küprose taasühendamine on kogu Euroopa Liidu huvi

Eesti-Küprose parlamendirühma esimehe Kalle Pallingu sõnul oli kohtumiste põhiküsimus saareriigi taasühendamine. „Juba 43 aastat kestnud konfliktile lahenduse leidmine oleks nii Küprose kui Euroopa Liidu edulugu,“ ütles Palling.

“Me ei soovi, et 21. sajandi Euroopas oleks ikka veel riike poolitavaid müüre,” ütles Riigikogu aseesimees Taavi Rõivas: “Küprose taasühendamine on oluline mitte ainult riigi enda, vaid kogu Euroopa Liidu jaoks. Eesti peab eesistujana andma endast parima, et Küprose probleemi lahendada.”

Parlamendirühma visiidi eesmärk oli kahepoolsete suhete tihendamine parlamendiliikmete vahel. „Euroopa Liidus toimuvate muutuste ajal on parlamentaarne dialoog samu põhimõtteid ja väärtusi järgivate liikmesriikide vahel väga oluline,“ ütles Palling.

“Euroopa väikeriikidele on oluline üksteise hääli võimendada, et ka meie kodanike huvid ei jääks rahvusvahelises suhtluses tahaplaanile,” ütles delegatsiooni liige Oudekki Loone. Tema sõnu näitab keset väikest saart Euroopa Liidus olev „roheline joon“, mida patrullib ÜRO ja mille ümber asuvad tondilinnad, ilmekalt, kuidas Küprose probleem on tegelikult tavaliste inimeste võimalus elada rahulikult oma elu ja ehitada koos naabritega üles ühist eluruumi.

Visiidi raames kohtusid parlamendirühma liikmed Küprose välisministriga, parlamendi Euroopa asjade komisjoni esimehega, majandus- ja rahanduskomisjoni liikmetega. Samuti toimusid kohtumised Nikosia ja Famagusta linnapeaga.

Delegatsiooni kuulusid veel parlamendirühma liikmed Meelis Mälberg ja Toomas Kivimägi.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

VIDEOUUDIS: Kosmosekonverentsil arutati Eesti kosmoseseaduse loomise vajaduse üle

Parlamentidevaheline kosmosekonverents, 22. mai 2017

EISC Eesti eesistumise esinaise Liisa Oviiri sõnul oli konverentsi eesmärk populariseerida parlamendiliikmete seas kosmose temaatikat ja panna seaduseandjad mõtlema selle peale, kas Eestil on vajadus kosmoseseaduse järele.

EISC Eesti delegatsiooni liige Arto Aas julgustas ettevõtjaid senisest aktiivsemalt kasutama võimalusi, mida pakub Euroopa Kosmoseagentuur. Tema hinnangul saaks kosmoseagentuuri satelliitidega kogutud info põhjal luua palju uusi teenuseid.  

Mobiiliarendaja Mooncascade, Garage48 Foundation ja MobileMonday Estonia ettevõtete kaasasutaja Priit Salumaa sõnul võiks Eestil olla paindlik kosmoseseadus, mis meelitaks ligi kosmosevaldkonna ettevõtteid välismaalt.

Eesti tudengisatelliidi programmi ESTCube-1 ehitamise algataja ja juhendaja Mart Noorma hinnangul seadused hetkel kosmoseteaduse ja -tehnoloogia arendamist ei sega. Tema peab Eesti jaoks kõige olulisemaks liitumist Euroopa Kosmoseagentuuriga.

Eesti on tänavu EISC eesistujariik ning see toob Eestisse kaks rahvusvahelist üritust. 6.-7. novembril toimub Tallinnas ka EISCi plenaaristung, kus arutatakse seadusandluse, e-ühiskonna ning kosmosepoliitika jätkusuutlikkuse teemadel.

1999. aastal asutatud Euroopa Parlamentidevaheline Kosmosekonverentsi (European Inteparliamentary Space Conference (EISC)) liikmeteks on Euroopa Liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri liikmesriikide rahvusparlamendid. Hetkel on organisatsioonis 12 täisliiget ning üks assotsieerunud liige.

Riigikogu pressiteenistus
Eva Vahur
631 6592, 53300619
eva.vahur@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Nestor andis Saksa parlamendi delegatsioonile ülevaate Eesti eesistumise prioriteetidest

Nestor andis külalistele ülevaate Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal Riigikogus toimuvatest konverentsidest. „Eesistumine on meile suur au, närveerime kindlasti, aga teeme oma tööd Saksa täpsusega ja usun, et saame hästi hakkama,“ ütles Nestor. Külalised avaldasid tunnustust, et Eesti on seoses Brexitiga valmis alustama eesistumisega kavandatust pool aastat varem.

Pikemalt selgitas Nestor Euroopa Liidu idapartnerluse riikide toetamise vajadust. Ta märkis, et Eesti taasiseseisvumise järel toetasid paljud Euroopa Liidu riigid Eesti lõimumist Euroopaga ning nüüd pakub Eesti omalt poolt igapoolset toetust idapartnerluse riikidele. „Neid riike on vaja ergutada ja hoida Euroopa kursil,“ ütles Nestor.

Euroopa Liidu asjade komisjoni kohtumisel Saksamaa kolleegidega räägiti pikemalt Ühendkuningriigi lahkumiskõnelustest ning asüülitaotlejate ümberpaigutamisest.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsust ütles, et Eesti on lubanud vastu võtta 550 ümberpaigutatavat asüülitaotlejat. „Kindlasti täidame oma kohustuse, aga peame ka oluliseks lahendada küsimused migratsioonivoogude kontrolli alla saamiseks,“ ütles Vitsut ja märkis, et tänaseks on vastu võetud 140 inimest Kreekast ja Türgist.

Brexiti puhul tuleb Vitsuti sõnul esmalt läbi rääkida kodanike ja nende pereliikmete õigused. „Eesti soov on hoida lahkumiskõnelustel Euroopa Liidu liikmesriikide ühtsust ning säilitada lähedased ja sõbralikud koostöösuhted Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vahel,“ ütles Vitsut. Ta rõhutas, et oluline on säilitada Euroopa Liidu neli põhivabadust.

Komisjoni aseesimees Jaak Madison ütles, et Eestil ei ole motivatsiooni karistada Ühendkuningriiki referendumi tulemuste pärast, vaid konstruktiivselt läbi rääkida ja säilitada mõlema poole huvid. Ta rõhutas, et Eestile on väga tähtis julgeolekukoostöö läbi NATO.

Vitsuti sõnul on Eesti ja Saksamaa vahel väga sõbralikud ja usaldusväärsed suhted. Ta tänas Saksamaad panuse eest regiooni julgeolekusse ja rõhutas, et Saksamaa on Eestile üks lähedasemaid partnereid Euroopa Liidus ja NATOs. „Tänases maailmas ei saa kuidagi mööda vaadata julgeolekuküsimustest, eriti kui silmas pidada tänaöiseid sündmusi Manchesteris,“ ütles Vitsut.  

Eesti pool tutvustas külalistele ka Eesti e-riigi lahendusi. Bundestagi delegatsioon avaldas arvamust, et Eesti on edumeelne riik ja pidas muljetavaldavaks, millise infotehnoloogilise hüppe on Eesti teinud.

Bundestagi EL asjade komisjon on traditsioonilisel visiidil eesistujariiki. Kohtumisel osalesid veel Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmed Tiina Kangro, Monika Haukanõmm ja Johannes Kert.

Kohtumise fotod Riigikogu esimehega.

Kohtumise fotod EL asjade komisjoniga.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu arutas kutseharidust riiklikult tähtsa küsimusena

Kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta sõnul tuleb Eesti jätkusuutlikkuse tagamiseks senisest enam investeerida haridusse. „Meie rahvuslik rikkus on meie laste vaimsed võimed ja oskused. Kui me neid välja ei arenda, paneme sellega pommi Eesti jätkusuutlikkusele,“ ütles Must.

Must nimetas mitmeid kutseharidusega seotud kitsaskohti, mida kultuurikomisjon tuvastas aruteludel kutsekoolide, ministeeriumide, asutuste ja ettevõtjate esindajatega. Must tõi näiteks esile kutsehariduse vähest populaarsust, barjääre kutsehariduse ja tulevaste tööandjate vahel ning probleeme õppekavade ajakohasusega. Samuti pidas Must kahetsusväärseks, et õpetajakoolituse lõpetajad ei lähe kutsekooli tööle ning tööandjatel ei ole täna kasulik kutsekoole sponsoreerida.

Must rõhutas, et kultuurikomisjoni eesmärk ei olnud kutsehariduse aruteludel kedagi süüdi mõista. „Meie ülesanne oli vaadata seda, kas kuskil on selliseid kohti, kus seadus jääb ajale jalgu, kus seadus segab ja kus seadusandja peaks midagi paremini tegema. Tuleb välja, et selliseid probleeme oli päris palju,“ ütles Must ning lisas, et kultuurikomisjon kavatseb hakata kutsehariduse reformi arutama ja sõnastada Vabariigi Valitsusele ettepanekud kutsehariduse kitsaskohtade lahendamiseks.

Haridus- ja teadusministri Mailis Repsi sõnul on kutsekoolides ja kutsehariduses toimunud suured muutused. Kui 1997. aastal oli Eestis 90 kutseharidust võimaldavat õppeasutust, siis praeguseks on kutsekoolide arv vähenenud 33-ni. Kokku õpib kutsehariduses 25 tuhat õpilast ja neist pea 50 protsenti moodustavad täiskasvanud. „Samas peame tõdema, et kutseõppeasutustesse õppima asuvate põhikooliõpilaste osakaal pole aastate jooksul suurenenud,“ märkis Reps.

„OSKA analüüsid ja soovitused annavad märku, et me teeme kutsehariduses palju õigeid asju. Me arendame karjäärinõustamist, koolitame kutseõpetajaid ja toetame nende stažeerimist ettevõtetes, edendame õpipoisikoolitust ning digi- ja ettevõtlusõpet,“ ütles Reps.

Repsi sõnul on lähiaastatel oluline muuta rahastamismudelit viisil, et see arvestaks koolide pingutusi heade haridustulemuste saavutamisel, aga tagaks ka korraliku baasrahastamise, mis annaks õppeasutustele vajaliku stabiilsuse ning võimaldaks õppeasutustel tegeleda senisest enam näiteks hariduslike erivajadustega õpilaste toetamisega. „Meil tuleb hakata otsima lahendusi tehnoloogiakeskuste küsimusele ning vähendada ebavajalikku bürokraatiat, mis meie õppeasutusi ümbritseb. Meil tuleb võtta OSKA sõnumitest välja sisuline õppe arendusvajadus ning muuta teatud kohtades õpetamise struktuuri,“ ütles Reps. „Meil tuleb senisest rohkem toetada õpilast ja vähendada inimeste arvu, kes erinevatel põhjustel liiga vara haridussüsteemist lahkuvad. Aga mis kõige olulisem – meil tuleb olla avatud ja positiivne iga Eesti kooli ja õpetaja ning haridusvõimaluse suhtes,“ lisas Reps.

AS Standard juhatuse esimees Enn Veskimägi tegi Eesti Tööandjate Keskliidu ja Kaubandus-Tööstuskoja nimel kolm ettepanekut kutsehariduse parandamiseks. Esiteks, vabastada õpipoisi õpe sotsiaalmaksust, sest kutsekooli õpilase ravikindlustuse finantseerimise eest vastutab riik. Teiseks, muuta kutsekoolide rahastamismudel tulemuspõhiseks. Praktikute hinnangul tänane rahastamismudel ei motiveeri koole piisavalt õppekvaliteedile panustama. Kolmandaks, tuleb säilitada kutseeksamite kvaliteet.

„Kutse andmine peab olema erapooletu protsess, millega tehakse kindlaks teadmiste ja oskuste vastavus tööturu nõuetele. Meie arvates tuleb kutseeksamite korraldajad leida konkursi korras ja riik ei peaks määrama kutseeksami hinda,“ ütles Veskimägi.

Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu juhatuse esimees Tarmo Loodus tegi ettepaneku seadustada tööjõu kvaliteedi tõstmiseks ja väljaõppeta töötegijate arvu vähendamiseks inimestele kohustus omandada 25. eluaastaks kutse. Tema sõnul kutseharidus on jätkuvalt tõhus regionaalpoliitika instrument, piirimaakondades ka julgeoleku komponent.

Loodus tegi ka ettepaneku lähetada tulevased õpetajad kutsekoolidesse õppepraktikale, et nad tutvuksid kaasaegse kutseõppega. Samuti tuleb tema hinnangul soosida põhikooliealiste erivajadustega laste koolitamist spetsiaalsetes koolides.

„Üks oluline ettepanek põhikooli lõpetamise väärtustamiseks on lõpetada põhikooli lõpetamisel riigieksamite hinnete panemine, lahendada see analoogselt gümnaasiumi lõpetamisega,“ ütles Loodus. „Sisseastumiskatsed gümnaasiumis ja kutseõppeasutuses on piisavaks filtriks õppijate jagunemisel.“

Läbirääkimistel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Heljo Pikhofi hinnangul peaks senisest rohkem panustama kutsekoolide tugisüsteemidesse, praktikakorraldusse ning pöörama tähelepanu maine parandamisele.

Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Heidy Purga sõnul tuli kultuurikomisjoni aruteludel välja, et kutsehariduse üks põhilisi probleeme on terviklikkuse puudumine kutsehariduses ning kutsehariduse korraldamise killustatus erinevate asutuste vahel.

Viktoria Ladõnskaja Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist tõi ettekandes välja vajaduse kutsehariduse mainet parandada ja ette valmistada venekeelsete kutsekoolide üleminekut eestikeelsele õppele.

Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Toomas Väinaste rõhutas, et kutseharidus on üks ettevõtluse alustalasid ning pidas vajalikuks arutelusid erinevates kutsehariduse küsimustes jätkata, tuues eraldi välja erivajadustega õpilaste temaatika lahendamise vajaduse.

Vabaerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Krista Aru sõnul on kutseharidus osa loomulikust haridusteest. Aru soovis haridus- ja teadusministeeriumilt algatust, et lõppeks kutseharidusega seotud asutuste killustatus. Aru arvates ei ole kutsehariduse maine suur probleem, kuna tegemist on ühiskonna hoiakutega, mida ongi keeruline muuta. Pigem tuleb tegeleda kutsehariduse sisu edendamisega.

Monika Haukanõmm keskendus oma sõnavõtus hariduslike erivajadustega õppurite teemale, tuues esile kaasava hariduse käekäigu, stipendiumid ja haridusasutuste füüsilise ligipääsetavuse.

Jürgen Ligi sõnul on võtmeküsimus barjääride lõhkumine üldhariduse ja kutsehariduse vahel.

Laine Randjärv keskendus oma sõnavõtus muusikute ettevalmistusele kutsekoolides.

Istungi stenogramm

Kultuurikomisjon kaardistab kutsehariduse vajadusi

Riigikogu kultuurikomisjon arutab kutsehariduse tulevikku olulise riikliku küsimusena Riigikogu täiskogus 18. mail. Komisjon on ära kuulanud mitmete huvigruppide seisukohad selle kohta, milline on kutsehariduse hetkeseis ja tulevikuväljavaated.

„Haridus ei tunne reaalses elus barjääre ametkondade või koolide vahel. Üks meie ülesannetest on neid barjääre maha võtta,“ rääkis kultuurikomisjoni esimees Aadu Must.

Kultuurikomisjoni liige Krista Aru sõnul õpetab kutseharidus inimestele midagi ise tegema. Ta lisas, et me peaksime juba põhikoolis näitama noortele, mida tähendab töö tegemine.

Kultuurikomisjon kutseharidusest

Eesti Õpilasesinduste Liidu aseesimehe Mikk Tarrose sõnul ei taha kutseõpilased end näha lihttöölistena vaid ettevõtjatena. Ta lisas, et ettevõtlusõppe integreerimine ja enesejuhtimine on põhiasjad, mida võiks kutsehariduses senisest rohkem rakendada.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps rääkis kultuurikomisjonile kutsehariduse rahastamisplaanidest. Minister selgitas, et kutsekoolide rahastamist soovitakse muuta sarnaseks sellele, kuidas eraldatakse raha kõrgkoolidele. „Lisaks baasrahale on plaan hakata kutsekoolidele maksma lisaraha selle eest, kui palju on koolis lõpetajaid, millised on õppeasutuses noorteliikumised ja kui head on kvaliteedinäitajad,“ ütles Reps.

Kultuurikomisjon alustas kutsehariduse aruteludega 7. märtsi istungil

„Kultuurikomisjon soovib täna alanud arutelude käigus kaardistada kutsehariduse põletavamad probleemid ning tuua need Riigikogu täiskogu ette lahenduste leidmiseks,“ ütles kultuurikomisjoni esimees Aadu Must.

“Eesti kutseharidus on heal tasemel mitmes mõttes, näiteks hooned on korras, sest sinna on tehtud üsna palju investeeringuid. Ometi tunneme muret selle üle, kuidas kiiresti muutuvas maailmas tasemel püsida ja kuidas tagada koolide jätkusuutlikkus ning õppetöö nõutav tase,“ märkis Must. „Siin on oluline roll nii kutsekoolidel endil, riigil, ettevõtjatel, samuti kohalikel omavalitsustel. Kuidas ja millega keegi neist peab kaasa aitama, seda me arutamegi,” lisas Must.

Kultuurikomisjoni liikme Krista Aru hinnangul on ettevõtjatel vajadus 21. sajandi spetsialistide järele. „Kui meie kutseharidusest väljuvad inimesed ei jõua piisavalt kõrgele tasemele, siis sellest tekib pahameel. Kuna see pole ainult kutsehariduse probleem, siis tuleks kogu haridussüsteem ümber vaadata,“ ütles Aru. „Samuti tuleb küsida, kas meil oleks vaja kohustuslikku gümnaasiumiharidust, millele järgneks ametiõpe ja akadeemiline õpe,“ lisas Aru.

Eesti Haridustöötajate Liidu esindaja tõi probleemina esile kutsekoolide õpetajate madala palga, mida oleks võimalik lahendada kollektiivlepinguga. Samuti nimetas ta probleemidena uute õpetajate leidmist, grupijuhtide tasustamist, õppegruppide suurust ning tugispetsialistide kasvavat vajadust kutsekoolides.

Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu esindaja tundis muret, et kutseharidus on olnud hariduspoliitikas kõrg- ja üldhariduse varjus ning kutseharidus oma ca 24 000 õppuriga tundub vähetähtsana. Samas on üle 30 000 inimese ilma kutseta, keda saaks suunata kutseõppesse.

Eestis on 38 kutseõpet andvat kooli, neist 26 riigi kutsekooli, kolm munitsipaalkutsekooli, viis rakenduskõrgkooli ning neli erakutsekooli.

Kultuurikomisjonil on kavas edaspidi arutada huvigruppidega kutsekoolide õpilaste temaatikat, sealhulgas hariduslike erivajadustega õpilaste õpet kutsekoolides, kutsehariduse ja ettevõtjate koostööd, OSKA süsteemi, uuringuid ning ettevõtjate ootusi kutseharidusele.

Istungil osalesid haridus- ja teadusministeeriumi, Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli, Eesti Haridustöötajate Liidu ning Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu esindajad.

Komisjonid arutasid hariduslike erivajadusega õpilastele parima toe pakkumise võimalusi

Kultuurikomisjon ja sotsiaalkomisjon arutasid 21. märtsi ühisistungil hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorraldust ning selle paremat sidusust sotsiaalsüsteemiga.

Kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta sõnul on hariduslike erivajadusega laste teemat juba pikemalt käsitletud ja kaardistatud mitmed valupunktid. Üheks valupunktiks on tema sõnul tugispetsialistide küsimus. „Tugispetsialistide puudumisel koondub pedagoogi tähelepanu klassis paratamatult nõrgematele ja andekad lapsed jäävad tunnis vajaliku rakenduseta ning nende võimed välja arendamata. See omakorda kahjustaks meie arengu jätkusuutlikkust,“ ütles Must. 

Sotsiaalkomisjoni aseesimees Monika Haukanõmm tõi murekohana välja, et täna jooksutab riik ressursse pihustades tuge vajavat last ja tema vanemaid erinevate spetsialiste vahel. Ta rõhutas, et teadmised ja oskused on spetsialistidel, mitte vanemal. „Kesksel kohal peab olema pere ja laps,“ ütles Haukanõmm.

Ka Eesti Puuetega Inimeste Koja esindaja Tauno Asuja tõi välja, et puuetega laste toetused ja teenused on laiali pillutatud sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi vahel, mis toob kaasa nii riigi kui perede ressursi ebamõistliku kasutamise.

Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviov nõustus, et raha on tegelikult olemas, kuid selle kasutamine on killustatud. Tema sõnul on vajadus lapse ühtse ja tervikliku hindamise järele ja praegu käib töö, et koondada nii õppenõustamine, kui ka sotsiaal- ja terviseteenused ühe katuse alla, näiteks tervisekeskustesse, mis asuks võimalikult lapse kodu lähedal. Samuti on kavas koondada erinevad olemasolevad infosüsteemid.   

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tutvustas istungil põhihariduses tuge vajavate õpilaste osas kavandatavaid muudatusi. Tema sõnul on eesmärk seostada teenused omavahel ning teha vajalik tugi igale lapsele kättesaadavaks. Samuti on põhihariduse andmisel vaja täpsustada riigi ja omavalitsuse vastutust. Repsi sõnul peab fookuses olema laps. Minister tõi välja, et täna vajab meie haridussüsteemis erinevatel õppeperioodidel sotsiaalset, psühholoogilist või logopeedilist tuge iga neljas laps.

Balti Assamblee arutas Tartus kutsehariduse arengut

Balti Assamblee haridus-, teadus- ja kultuurikomisjon arutas 31. märtsil Tartus kutsehariduse ja täiendõppe arengut Balti riikides.

Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta sõnul on Balti riikidel vaja kutsehariduse arendamisel teha tihedamat koostööd. „Meie mured on lätlaste ja leedukatega sarnased – need on seotud näiteks kutsehariduse maine ja õppekavade kaasajastamisega. On oluline, et kutsekoolid õpetaks oskustöölisi tänaste ja homsete vajaduste järgi, sest pikemas perspektiivis mõjutab see majanduse jätkusuutlikkust,“ ütles Balti Assamblee Eesti delegatsiooni juht Must.

Kultuurikomisjoni liikme Krista Aru hinnangul on küsimus Balti riikide kutseõppest ja koostööst laiem kui ainult kutseõppeasutuste tänane võrgustik või kutseõppe tase. „Me peame koos julgema vaadata tulevikku, et juba lähiaastatel, jagades riigiti kaasaegset aparatuuri ja moodsaimat tehnoloogiat, olla valmis õppeks ja ümberõppeks sellistel erialadel, mida me täna võib-olla ei oska veel nimetadagi,“ ütles Balti Assamblee haridus-, teadus- ja kultuurikomisjoni esimees Aru. Ta lisas, et meil on suurepärane võimalus õppida Põhjamaade kogemusest kutseõppe kaasajastamisel.

Istungil arutati ka Balti Assamblee soovitusi Balti Ministrite Nõukogule hariduse, teaduse ja innovatsiooni alase koostöö parandamiseks. Samuti tehakse kokkuvõtteid eelmise aasta PISA testide tulemustest.

Haridus- ja teadusministeeriumis toimuval istungil osalesid Põhjamaade Nõukogu, Balti Ministrite Nõukogu ja valdkonna eksperdid. Riigikogu esindasid Aadu Must, Krista Aru ja Viktoria Ladõnskaja.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee 

Nestor avaldas Manchesteri terrorirünnaku ohvrite lähedastele kaastunnet

„Tänane päev algas Euroopas kurbade uudistega, oleme mõtetes hukkunute lähedastega ja soovime vigastatutele head paranemist,“ ütles Nestor.

Nestori sõnul vapustab iga järjekordne terrorirünnak sõltumata selle toimumise kohast kogu Euroopat. „Terve mõistusega inimesel ei ole võimalik midagi nii jõhkrat kunagi mõista ega aktsepteerida, ometi tuleb meil kõigil oma eluga edasi minna,“ ütles Nestor. „Euroopa inimesed koonduvad ja on mõtetes ühtsed, et seista senisest jõulisemalt vastu Euroopat lõhestada püüdvate terrorirühmituste vastu.“

Ööl vastu tänast pärast Ariana Grande kontserti Inglismaal Manchester Arenal toimunud plahvatuses hukkus vähemalt 22 ja sai viga üle poolesaja inimese.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Põhjamaade, Balti ja Poola kaitsekomisjonid arutavad Norras julgeolekualast koostööd

Riigikaitsekomisjoni esimehe Hannes Hanso sõnul ei kahtle keegi Põhja ja Baltimaade kaitsealase koostöö vajalikkuses. „Sõltumata sellest, kas riik kuulub NATOsse või mitte, tuleb meil teha koostööd, sest meile kõigile on tähtis regiooni julgeolek,“ ütles Hanso. “Me mõistame ohte sarnaselt, seega kunstlikke piiranguid ühistegevusteks olla ei tohi.“ Ta lisas, et praegusel ajal on ülioluline ka olukorrateadlikkuse tõstmine, muuhulgas ka regiooni riikide luurekoostöö.

Vastuvõtjana tutvustab Norra oma külalistele ka sooneutraalse ajateenistuse mudelit. Hanso sõnul on teistel riikidel Norra kogemusest palju õppida, sest naiste ajateenistusse kaasamine on täna aktuaalne ka teistes Läänemere piirkonna riikides, sealhulgas kindlasti Eestis.

Foorumil esineb ettekandega Norra kaitseminister Ine Eriksen Søreide, kes räägib Norra kaitsepoliitikast ja tutvustab Norra julgeolekupoliitika prioriteete. Venemaa teemat käsitlevas paneelis keskendub arutelu küsimusele, kuidas mõista ja tõlgendada Venemaa ambitsioone ning sõjalist võimekust.

Visiidi käigus külastatakse Haakonsverni mereväebaasi, kus oma võimekust demonstreerivad Norra mereväe erioperatsioonide jõud.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees annab foorumil ülevaate Eesti Euroopa Liidu eesistumise parlamentaarse mõõtme programmist ja tutvustab riigikaitse- ja väliskomisjoni korraldatavat Euroopa Liidu parlamentidevahelise ühise välis- ja julgeolekupoliitika konverentsi (CFSP/CSDP), mis toimub septembris Tallinnas.

Riigikaitsekomisjoni delegatsiooni kuuluvad veel komisjoni liikmed Ants Laaneots, Madis Milling ja Tiit Terik.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 22. maiks

Komisjonis

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13.30: Eesti seisukohad 29.-30. mail toimuval ELi konkurentsivõime nõukogu (siseturg, tööstus ja kosmos) istungil, kutsutud majandus- ja taristuminister Kadri Simson ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo; Eesti seisukohad 22.- 23. mail toimuval ELi haridus-, noorte, kultuuri- ja spordinõukogu istungil, kutsutud kultuuriminister Indrek Saar.

Sündmused

Kell 11 – Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi (EISC) Eesti eesistumise esinaine Liisa Oviir avab EISCi rahvusvahelise konverentsi kosmose ja ettevõtluse vaheliste seoste teemal, kus osalevad parlamendisaadikud ja kosmosevaldkonna eksperdid üle Euroopa. Eesti on tänavu EISCi eesistujariik, konverents toimub 22. – 23. mail (Tartu Observatoorium).

Kell 13 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Korean Economic Daily ajakirjanikega.

Kell 15 Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa kohtub Armeenia suursaadiku Tigran Mkrtchyaniga.

Välislähetused

20. – 23. mai
Eesti-Küprose parlamendirühma delegatsioon on töövisiidil Küprosel. Delegatsiooni kuuluvad Riigikogu liikmed Meelis Mälberg, Kalle Palling, Oudekki Loone, Taavi Rõivas ja Toomas Kivimägi.

20. – 25. mai
Riigikogu väliskomisjon on töövisiidil Hiina Rahvavabariiki. Delegatsiooni kuuluvad väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, aseesimees Keit Pentus-Rosimannus ja liikmed Marko Šorin ning Henn Põlluaas.

21. – 22. mai
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Eesti delegatsiooni liikmed Mart Nutt ja Külliki Kübarsepp osalevad OSCE Parlamentaarse Assamblee raames Põhjamaade ja Balti riikide NB8 kohtumisel Kopenhaagenis, Taanis.

21. – 23. mai
Riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso ning komisjoni liikmed Tiit Terik, Ants Laaneots ja Madis Milling osalevad Põhjamaade, Balti riikide ja Poola parlamentide kaitsekomisjonide iga-aastasel julgeolekualasel foorumil Bergenis, Norras.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Osalemine Norras toimuval Põhja-, Baltimaade ja Poola iga-aastasel julgeolekufoorumil

Riigikaitsekomisjoni delegatsioon koosseisus komisjoni esimees Hannes Hanso, liikmed Ants Laaneots, Madis Milling  ja Tiit Terik osalevad k.a 21-23. mail iga-aastasel Põhja-, Baltimaade ja Poola parlamentide riigikaikaitsekomisjonide julgeolekualasel foorumil, mis sellel aastal toimub Norras Bergeni linnas. Riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso  esineb foorumi raames teemadel Eesti Euroopa Liidu eesistumine ning riigikaitse- ja väliskomisjoni poolt  Tallinnas k.a 7.-9. septembril korraldatav  Euroopa Liidu parlamentidevaheline ühine välis- ja julgeolekupoliitika CFSP/CSDP konverents.