Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Mihkelson tutvustas Iirimaal Eesti vaadet Euroopa tulevikule

Oma ettekandes ütles Mihkelson, et Eesti huvides on hästi koostoimiv ning ühiseid probleeme efektiivselt lahendada suutev Euroopa Liit. “Kuna Eesti on sügavalt Euroopa usku liikmesriik, siis oma essistumisel oleme keskendunud teemadele, mis on ühtlasi olulised Euroopa tulevikule,“ ütles ta.

„Digitaalne Euroopa on juba praegu meie igapäevaelu lahutamatu osa, mistõttu on loomulik töötada selle nimel, et me suudaks ühiselt võita tehnoloogilisest revolutsioonist,” rõhutas Mihkelson. Ta lisas, et ainuüksi digitaalse ühisturu rakendamine looks Euroopa Liidu majanduses täiendavalt enam kui 400 miljardi euro ulatuses lisatulu.

Mihkelson rääkis oma kõnes ka globaalsetest väljakutsetest, rõhutades näiteks Euroopa Liidu juhtivat rolli kliimamuutustega tegelemisel, vabakaubanduse ja seeläbi rahvusvahelise reeglistiku vedamisel, ühist hoiakut rahvusvahelist õigust rikkuva Venemaa vastustamisel läbi sanktsioonide ning rändekriisi ohjamiseks tehtud jõupingutustega.

Mihkelson kohtus Dublinis ka Iiri parlamendi väliskomisjoni esimehe Brendan Smithiga, kellega räägiti eeskätt Brexiti poliitilistest mõjudest nii Iirimaale kui laiemalt Euroopa Liidule.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo 23. – 29. oktoobrini

Esmaspäev, 23. oktoober

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Riigikogu aseesimeeste erakorraline valimine.

Riigikogu esimees Eiki Nestor ja valitud aseesimehed annavad pärast istungi lõppu pressikonverentsi (ruum L240 valge saali kõrval).

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13: kohtumine Rootsi Euroopa Liidu asjade komisjoniga; Saksamaa sisepoliitikast – kuu aega pärast valimisi, kutsutud Eesti suursaadik Saksamaal Mart Laanemäe ja Eesti suursaatkonna Berliinis asejuht Marge Mardisalu-Kahar; ülevaade 24. oktoobril toimuvast transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu istungist, kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Siim Sikkut;

keskkonnakomisjonis – 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (521 SE), jäätmeseaduse eelnõu (495 SE), kutsutud keskkonnaminister Siim Kiisler;

kultuurikomisjonis – kell 11.10: ülevaade filmivaldkonna olukorrast, kutsutud Eesti Filmi Instituudi juhataja Edith Sepp ja filmitegijad; spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (426 SE), kutsutud Kultuuriministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi esindaja;

maaelukomisjonis – 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (521 SE), maaparandusseaduse eelnõu (524 SE), kutsutud maaeluminister Tarmo Tamm; kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (486 SE);

majanduskomisjonis – kell 11.10: ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (523 SE), 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (521 SE), kutsutud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo;

põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: õiguskantsleri ettepanek viia sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lg 3 põhiseadusega kooskõlla, kutsutud õiguskantsleri asetäitja-nõunik Olari Koppel ja Sotsiaalministeeriumi esindaja; Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu ettepanek seadustada kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses Eakate Nõukogu, kutsutud Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu, Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu esindaja; rahvastikuregistri seaduse eelnõu (382 SE);

rahanduskomisjonis – kell 11.10: kohtumine Eesti Panga esindajatega; 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (521 SE), kutsutud keskkonnaminister Siim Kiisler ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo;

riigikaitsekomisjonis – Eesti kandideerimine ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks, kutsutud ÜRO Julgeolekunõukogu kampaania erivolitustega diplomaatiline esindaja Margus Kolga; 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (521 SE), kutsutud kaitseminister Jüri Luik;

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: ravimiseaduse § 76 täiendamise seaduse eelnõu (481 SE); perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (517 SE), kutsutud huvigruppide ja Sotsiaalministeeriumi esindajad; sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (489 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja;

väliskomisjonis – kuulamised strateegilisest kommunikatsioonist: informatsioonilised mõjutused avalikus meedias, kutsutud valitsuse, Eesti Moskva saatkonna ja Kaitseliidu esindaja;

õiguskomisjonis – kell 11.15: tutvumine justiitsministri ettekandega „Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018“ elluviimise kohta, kutsutud justiitsminister Urmas Reinsalu; halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu (496 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi ja Eesti Kohtunike Ühingu esindaja; Europoli töörühma ülevaade;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: Välisluureameti eelarvest, kutsutud ameti peadirektor Mikk Marran ja kaitseminister Jüri Luik;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: korruptsioonivastase seaduse rakendamisest Sotsiaalministeeriumis, kutsutud ministeeriumi esindaja (ruum L332);

probleemkomisjonis rahvastikukriisi lahendamiseks – kell 13.30: ülevaade Eesti sündimustrendidest ja sündimust soodustavatest perepoliitilistest meetmetest, kutsutud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviov;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13: Riigikontrolli kontrolliaruande „Riigi tegevus laste tervise hoidmisel ja ravimisel“ kordusarutelu, kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Lastearstide Seltsi, Eesti Haigekassa ning Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333).

Sündmused

Kell 12 – Eesti-Rootsi parlamendirühma aseesimees Yoko Alender kohtub Rootsi Euroopa Liidu asjade komisjoni delegatsiooniga.

Teisipäev, 24. oktoober

Kell 10 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 1 eelnõu: kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (491 SE).

Esimene lugemine – 5 eelnõu: välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (472 SE); Riigikogu avalduse „Iraagi Kurdistani iseseisvusreferendumi puhul“ eelnõu (516 AE); perekonnaseisutoimingute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (511 SE); konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (508 SE); tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (484 SE).

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – arutelu linnujahi korraldamise teemal;

kultuurikomisjonis – erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (520 SE), kutsutud huvirühmade esindajad (ruum L241);

majanduskomisjonis – ülevaade platvormipõhist taksovedu reguleeriva seaduse jõustumise valmisolekust, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja;

rahanduskomisjonis – kell 13.30: rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu (459 SE); kindlustustegevuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (429 SE); 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (521 SE), kutsutud majandus- ja taristuminister Kadri Simson, kaitseminister Jüri Luik ja välisminister Sven Mikser; makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (498 SE); 2017. aasta riigieelarve muutmise seaduse eelnõu (510 SE); Riigikogu otsuse „Hasartmängunõukogu koosseisu muutmine“ eelnõu algatamine;

riigikaitsekomisjonis – ülevaade NATO strateegilise kommunikatsiooni keskuse tegevusest, kutsutud keskuse asedirektor kolonel Peeter Tali ning Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe peastaabi esindaja;

sotsiaalkomisjonis – väljasõiduistung Sotsiaalministeeriumi: 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (521 SE), kutsutud sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ning tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski;

väliskomisjonis – 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (521 SE) ja 2017. aasta riigieelarve täitmine, kutsutud välisminister Sven Mikser; ülevaade Eesti Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi (EISC) eesistumisest ning 6. – 7. novembril Tallinnas toimuva plenaaristungi ettevalmistamisest, kutsutud EISC Eesti delegatsioonijuht Liisa Oviir.

Sündmused

Kell 10 – konverents „Aasta Põllumees 2017: EL ühise põllumajanduspoliitika arengusuunad“ ja aasta põllumehe pidulik väljakuulutamine (Riigikogu konverentsisaal).

Kell 12.30 – väliskomisjon kohtub Eestisse akrediteeritud Moldova, Gruusia ja Ukraina suursaadikuga (ruum L251).

Kell 13.30 – Riigikogu juhatus kohtub Eesti Koostöö Kogu rahvaalgatusveebi meeskonnaga.

Kell 16 – seminar „Mida järeldada viimase aja tööturu-uuringutest?“ (Riigikogu Arenguseire Keskus).

Kell 19 – Riigikogu esimees Eiki Nestor peab kõne idapartnerluse kodanikuühiskonna konverentsil (Radisson Blu Hotel Olümpia).

Kolmapäev, 25. oktoober

Kell 13 – infotund

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 4 eelnõu: rahvastikuregistri seaduse eelnõu (382 SE); ravimiseaduse § 76 täiendamise seaduse eelnõu (481 SE); toiduseaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu (487 SE); kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (465 SE).

Justiitsminister Urmas Reinsalu ettekanne „Õiguspoliitika arengusuundade aastani 2018“ elluviimisest.

Sündmused

Kell 11.45 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut kohtub Serbia suursaadiku Saša Obradovićiga (ruum P280).

Kell 13 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Moldova parlamendi liikme, Euronesti parlamentaarse assamblee aseesimehe Marian Lupuga.

Neljapäev, 26. oktoober

Kell 10 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 2 eelnõu: rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu (459 SE); kindlustustegevuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (429 SE).

Esimene lugemine – 2 eelnõu: Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmine“ eelnõu (526 OE); tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (479 SE).

Kell 14 – komisjonide istungid

sotsiaalkomisjonis – Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (512 SE), kutsutud huvigruppide ja Sotsiaalministeeriumi esindajad; õiguskantsleri ettepanek sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõike 3 põhiseadusega kooskõlla viimiseks, kutsutud õiguskantsler Ülle Madise ja Sotsiaalministeeriumi esindaja.

Sündmused

Kell 11 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut kohtub Moldova parlamendi liikme, Euronesti parlamentaarse assamblee aseesimehe Marian Lupuga (ruum P280).

Kell 12 – Riigikogu esimees Eiki Nestor, väliskomisjoni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus ning põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt kohtuvad Bosnia ja Hertsegoviina presidentuuri juhi Dragan Čovići ja teda saatva delegatsiooniga.

Kell 13.45 – väliskomisjoni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus kohtub Ukraina Ülemraada väliskomisjoni esimehe Hanna Hopkoga (ruum L251).

Reede, 27. oktoober

Väliskomisjonis – kell 10: väliskomisjoni 5. – 8. novembril toimuva Itaalia töövisiidi ettevalmistamine; ülevaade arengutest Venemaal ja Eesti-Vene kahepoolsetest suhetest, kutsutud Eesti suursaadik Venemaal Arti Hilpus.

Sündmused

Kell 12 – Riigikogu esimees Eiki Nestor külastab Nõo lasteaeda Krõll, et võtta vastu laste tehtud kingitused Riigikogu liikmetele Eesti 100. juubeli puhul.

Välislähetused

19. – 28. oktoober
Väliskomisjoni liige Maire Aunaste osaleb MTÜ Mondo projekti Media4Development raames korraldataval õppereisil Accras Ghanas.

23. – 24. oktoober
Riigikogu liige Kalle Palling esineb digitaalse Eesti teemalise sõnavõtuga kongressil The European Legaltech Frankfurdis Saksamaal.

24. oktoober – 14. november
Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross osaleb kohtumistel Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks kandideerimise kampaania raames Botswanas, Sambias, Lesothos ja Lõuna-Aafrika Vabariigis.

26. – 27. oktoober
Sotsiaalkomisjoni aseesimees Monika Haukanõmm osaleb Euroopa Nõukogu parlamentaarsel tööhõivealasel seminaril „Employment, training and equal opportunities: how to ensure fair treatment and inclusion for all“ Pariisis Prantsusmaal.

29. – 30. oktoober
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb rahvusvahelisel konverentsil „The Riga Conference 2017“ Lätis.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6353, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Nestor: kohtute sõltumatusele ei ole alternatiivi

Nestor rääkis, et mitmes noore demokraatiaga riigis on keeruline ja raske sõltumatut kohtuvõimu luua. Ta meenutas, et kui kakskümmend aastat tagasi loodi Eestis aluseid kohtuvõimu asjus, oli ka siin vaidlusi, aga mitte kunagi selle üle, kas kohtuvõim peaks olema sõltumatu või mitte.

„Näen aga seda, et nii mõneski demokraatlikus riigis on kohtuvõimu sõltumatus pandud rahva poolt valitud saadikute tahtel küsimärgi alla,“ ütles Nestor. „Kahjuks pean tunnistama, et esimest korda 25 aasta jooksul on ka meie parlamendis õnneks küll väike rühm saadikuid, kes sisuliselt sõltumatut kohtuvõimu ründavad. Neid on vähe, aga nad on olemas.“

Nestor väljendas veendumust, et Eestis ei saavuta nad kunagi sellist mõjujõudu, et neil õnnestuks oma rumalaid ideid ellu viia. Samas on mõnes teises riigis nende esindatus juba nii suur, et kohtute sõltumatust tuleb kaitsta.

„Need liikumised toetuvad valijatele, kes ei tunne ennast selles uues avatud, integreeritud ja globaliseerunud maailmas turvaliselt. Nad ei tea mida teha ja populistid on võimu nimel valmis neile kohe lahendusi pakkuma. Need lahendused on lihtsad, arusaadavad ja alati valed,“ ütles Nestor.

Euroopa kõrgemate kohtute esimehed kogunevad Eestis esmakordselt. Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe juhitava kohtumise keskseks teemaks on võimude lahususe tagamine. 

Fotod kohtumisest.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Mihkelson: põhja-lõuna kaubatee on Eesti võimalus

Mihkelson ütles Euroopa Liidu eesistujariigi esindajana, et positiivselt innustunud Euroopa riigina on Eesti huvides võimalikult innovaatiline, aga samas ühenduse eritasandilist potentsiaali kasutav tasakaalustatud areng.

“Eesti on tänaseks poliitiliselt üks enim integreerunud lääneriike. Samas on ilmne, et meie rahvusvahelise konkurentsivõime kasv on võimalik siis, kui meie füüsilised ja digitaalsed ühendused loovad uusi võimalusi rahvusvahelises kaubanduses osalemiseks,” ütles Mihkelson.

Mihkelsoni hinnangul on üheks põnevaks tulevikuvõimaluseks Eestile põhja-lõuna kaubatee. Kliimamuutused on juba praegu loonud võimaluse, et Põhja-Jäämeri muutub laevatatavaks, mis omakorda paneb aluse täiesti uuele globaalsele kaubateele Euroopa ja Aasia vahel.

“Seepärast ei kõla üldsegi utoopiliselt, et ühel hetkel võiks Norra Arktilisest sadamalinnast Kirkenesist alguse saada kaubatee lõunasse,” ütles Mihkelson. Ta lisas, et Soome juba hindab raudtee tasuvust Rovaniemi ja Kirkenesi vahel ning samas on ühe enam jutuks idee Helsingi ja Tallinna vahelisest tunnelist. „Kui siia lisada juba ehitusjärku jõudev Rail Baltic, siis on loodud head eeldused täiesti uue ja Eestile võimalusi pakkuva transpordikoridori tekkeks,“ ütles ta.

Euroopa perifeersete ja mereliste regioonide aastakonverents (CPMR General Assembly) toimub tänavu Helsingis 18.- 20. oktoobrini. Konverentsi ettekanded käsitlevad kliimamuutustega kohanemist, lennunduse järgmisi samme, ühtekuuluvuspoliitikat, integreeritud merenduspoliitika, energiaühendust ja puhta energia paketti, Euroopa tulevikku ja Euroopa Liidu eelarve prioriteete.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Hanso: ajateenistuse läbimine peab ühiskonnas muutuma erandist reegliks

Komisjoni esimehe Hannes Hanso sõnul peaks ajateenistusse minema minimaalselt pooled aastakäigu kutsealustest, kuid praegu asub aega teenima vaid kolmandik. „Teenistusse peavad sisenema parimad poisid ja tüdrukud,“ ütles Hanso. „Ajateenistuse läbimine peab muutuma ühiskonnas erandist reegliks, praegu see veel nii ei ole.“

„Konkreetsed plaanid ja eesmärgid on võetud, nüüd tuleb nende poole samm-sammult liikuda,“ ütles Hanso, kelle sõnul on selleks mitu võimalust. Ta tõi näiteks, et esmalt tuleb tõhustada kutsete kättetoimetamise efektiivsust, kasutades muu hulgas elektroonilisi kanaleid. Teiseks vaadatakse üle ajateenijatele kehtestatud tervisenõuded ja muudetakse need oluliselt paindlikumaks. „Ütleme nii, et konnasilmade ja õietolmu allergiaga tulevikus kaitseväest ei vabastata,“ lausus Hanso.

Komisjoni esimehe sõnul vajab kindlasti ülevaatamist arstlike komisjonide töö, kus statistika näitab tõsiseid anomaaliaid. Ta tõi näiteks, et kui Kuressaares vastab esmasel läbivaatusel tervisenõuetele vaid iga neljas kutsealune, siis Haapsalus peaaegu iga teine. „On ju selge, et saarlased pole poole haigemad kui läänemaalased, seepärast peame arste riigikaitse teemadel senisest oluliselt paremini informeerima,“ ütles Hanso.

Hanso sõnul peaks ajateenistuse läbimine andma eelise ka kõrgkoolidesse sisenemisel ja olema trumbiks tööturul. Nii tuleks tööandjal igal tööintervjuul küsida, kas kandidaat on ajateenistuse läbinud või mitte.

Kaitseväel on ka ambitsioonikas plaan suurendada neidude huvi ajateenistuse vastu. Järgmisel aastal on eesmärk naisajateenijate arvu kolmekordistada. Hanso sõnul peab naiste ajateenistus muutuma loomulikuks osaks riigikaitsest ja seda teed on juba läinud kõik Põhjala riigid.  

Komisjoni liikme Madis Millingu sõnul teevad kõige paremat reklaami ajateenistusele ajateenijad ise. „Võime teha palju kalleid kampaaniaid, aga parimat reklaami teevad tulevastele ajateenijatele – oma vendadele ja õdedele – rahulolevad ajateenijad ise,“ ütles Milling. Ta rõhutas ka riigikaitseõpetuse olulisust üldhariduskoolides.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Heljo Pikhof: hariduslike erivajadustega lapsi puudutav eelnõu tuleb ringi teha

„Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõusse kirjutatud plaan anda kõik haridusliku erivajadusega lastele mõeldud põhikoolid juba 1. jaanuarist omavalitsustele kätkeb endas mitmeid ohte ja küsitavusi,“ rääkis Pikhof. „Ei saa eeldada, et kõik uued omavalitsused on kõigest paari kuu pärast ühtemoodi võimekad korraldama raskemate  erivajadustega õpilaste õppetööd. Samuti puudub kindlus, kas leidub piisavalt eriteadmistega koolitatud õpetajaid ja tugispetsialiste.“

Riigi, kellele kuulub praegu 18 nn HEV-laste kooli, kohustusi ja vastutust ei saa nii tõtakalt omavalitsustele üle anda, leidis Pikhof. Tema sõnul ei taga omavalitsustele ette nähtud raha seda, et hariduslike erivajadustega laste õpetamine läheb alati headesse kätesse. „Kõige tähtsamad on siin laste huvid.  Mitte mingil juhul ei tohiks kannatada koolitöö sisuline pool ega hariduslike erivajaduste õpilaste haridustase,“ lausus Pikhof.

„Pean mõistlikuks, et me arutame nii olulist küsimust veel põhjalikult. Leian, et neli üleriigilist, kuhu käivad lapsed üle Eesti, peaksid jääma edasi riigile, kujunema kompetentsikeskusteks ning toetama tulevikus omavalitsusi seoses hariduslike erivajaduste õpilaste õpetamisega,“ märkis Pikhof. „Haridus-ja teadusminister Mailis Reps on olnud avatud suhtumisega ja koostöövalmis. See annab lootust, et me jõuame parema lahenduseni.“

Neljas nn üleriigilisises koolis õpivad eeskätt raskemate erivajadustega õpilased – lapsed, kelle on nägemis-, kuulmis -või  liikumispuue või kellel lisaks liikumispuudele esineb täiendav hariduslik erivajadus. Samuti on nad mõeldud raskete psüühikahäirete ning tundeelu- ja käitumishäiretega ning  toimetuleku- ja hooldusõppel olevatele lastele.

Täiendav info:

Heljo Pikhof, 5119637

Riigikogus läbis esimese lugemise põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (519 SE) suurendab tugispetsialistide toetust, et tõsta lastele vajalike tugiteenuste kättesaadavust. Lisaks nähakse ette regulatsioon riiklike haridusstipendiumite ja –preemiate maksmiseks haridusasutustes töötavatele inimestele.

Eelnõu järgi on põhihariduse korraldamine haridusliku erivajadustega õpilaste ehk tuge vajavate õpilaste osas, kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne. Kuigi ka senini on lähtutud kaasava hariduse põhimõttest, mille kohaselt peaksid tuge vajavad õpilased üldjuhul õppima elukohajärgses koolis ja ühtse põhikooli riikliku õppekava järgi. Kehtiva õiguse järgi on riigil kohustus asutada ja pidada koole raskema haridusliku erivajadustega õpilastele. Riik jätkab erivajadusega lastele suunatud koolide pidamist, leppides kohaliku omavalitsuse üksustega kokku nende pidamise võimalikus üleandmises.

Eelnõu kohaselt toimub õpilasele tõhustatud toe või eritoe vajaduse hindamine koolivälise nõustamismeeskonna ja kooli koostöös. Koolil on õigus õppetöö läbiviimist vastavalt kohandada. Selleks nähakse nii munitsipaalkoolide kui ka eraüldhariduskoolide pidajatele lisaks haridustoetusele ette vahendid kooli tegevuskuludeks nagu näiteks kohandatud õppevahendid ja keskkond. Lisaks suurendatakse kohalike omavalitsuste võimekust, milleks eraldatakse toetust ka üldist tuge pakkuvate tugispetsialistide teenuse kättesaadavuseks.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tutvustas oma ettekandes antud eelnõu ja selle eesmärke.

Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must rääkis komisjoni istungil kõlanud erinevatest ettepanekutest ja seisukohtadest.

Läbirääkimistel võtsid sõna ja esitasid oma seisukohad Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Liina Kersna Reformierakonna fraktsioonist, Tiina Kangro Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist ning Krista Aru Vabaerakonna fraktsioonist.

Fraktsioonide esindajate seisukohtade läbivaks jooneks oli teemaga mitte kiirustada, antud teemat veel arutada ja leida kitsaskohtadele lahendused.

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 2. november kell 17.15.

Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu:

Sotsiaalkomisjoni algatatud ravimiseaduse § 76 täiendamise seaduse eelnõu (481 SE) näeb ette meetmed, et kindlustada ravimite järjepidev kättesaadavus Eesti patsientidele. Eelnõu mõjutab ja motiveerib tegelikkuses ravimi müügiloa hoidjaid oma müügiloaga ravimeid Eestis turustama.

Riigikogus läbis esimese lugemise veel üks eelnõu:

Valitsuse algatatud erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (520 SE) loob aluse riigi osalemiseks eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmiseks. Eelnõuga tagatakse erakoolidele tegevustoetus kohaliku omavalitsuse üksuste keskmisel tasemel ja luuakse jätkusuutlik erakoolide rahastamise kava 2020+. Eelnõu ei puuduta eraüldhariduskooli pidajatele riigieelarvest eraldatava haridustoetuse andmise printsiipe õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude, samuti muude kooli õppekava täitmiseks ja kooli pidamiseks vajalike kulude osas. Samuti on jätkuvalt kohaliku omavalitsuse üksusel õigus eraüldhariduskoolide pidajaid tegevuskulude katmisel toetada.

Eelnõu järgi on toetust tegevuskulude katmiseks riigieelarvest võimalik eraüldhariduskoolil taotleda, kui on täidetud järgmised nõuded: koolile antud tähtajatu tegevusluba; koolis ei ole õppemaksu või õppemaks on õpilase kohta keskmiselt kuus kuni teatud protsendini töötasu alammäärast; kooli tegevusest saadud kasum investeeritakse õppe- ja kasvatustegevusse; kooli eelarve ja hariduskulud on avalikud ning koolil puudub maksuvõlg riigi ees. Nimetatud nõuete täitmisel saab eelnõu järgi toetust taotleda alates 2018. a 1. septembrist. Toetuse arvutamise aluseks on õpilaste arv 10. novembri seisuga ja selle kohaliku omavalitsuse üksuse, mille haldusterritooriumil eraüldhariduskool tegutseb, üldhariduskooli õppekoha keskmine tegevuskulu. Toetust ei eraldata nõuete mittetäitmisel, samuti on valdkonna eest vastutaval ministril õigus toetus tagasi nõuda, kui toetust on eraldatud ebaõigete andmete alusel.

Kehtiva erakooliseaduse kohaselt eraldatakse eraüldhariduskoolidele tegevuskulude toetust 2019. aasta 31. detsembrini. Toetuse suurus on 75 protsenti selle kohaliku omavalitsuse üksuse, mille haldusterritooriumil eraüldhariduskool tegutseb, üldhariduskooli keskmisest tegevuskulust 2016. aastal. Eelnõu kohaselt jääb senine regulatsioon kehtima, samuti nähakse ette üleminekusätted õppemaksu lae kohaldamiseks.

Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist, Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist, Toomas Jürgenstein Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Priit Sibul Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist ning Krista Aru Vabaerakonna fraktsioonist.

Riigikogu täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu liigub järgmise istungi päevakorda õiguskomisjoni algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (472 SE) esimene lugemine.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201710191000.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogus moodustati naisteühendus

Liisa Oviiri sõnul on vajadus ühenduse järele ilmne, kuivõrd Eesti ühiskonna mitmed valukohad puudutavad otseselt naisi või on seotud soolise ebavõrdsusega.

„Eestis valitseb juba aastaid Euroopa Liidu üks sügavamaid soolisi palgalõhesid ning paljud naised ja mehed kannatavad perevägivalla või seksuaalse ahistamise käes. Peale selle on meie naised, kes on meestest keskmiselt haritumad, sageli nii riigijuhtimises kui ka ettevõtete juhtkondades alaesindatud,“ lausus Oviir. Ta lisas, et nendele teemadele kavatseb ühendus keskenduda.

Probleemidele lahenduste otsimise ja seadusandlike algatuste kõrval kavatseb ühendus erinevaid teemasid ka avalikkuses tõstatada. Samuti plaanib ühendus jälgida, et kõigis uutes seadustes oleks head õigusloome tava järgides arvestatud ka soolise aspektiga. „Naiste eest seismine tähendab ka meeste eest seismist. Mida rohkem on ühiskond sooliselt tasakaalus, seda paremini ühiskonnal läheb,“ sõnas Oviir.

Ühendusse kuuluvad veel Monika Haukanõmm, Olga Ivanova, Tiina Kangro, Tarmo Kruusimäe, Helmen Kütt, Oudekki Loone, Marianne Mikko ja Barbi Pilvre.

Toetusrühmade ja ühenduste kaudu saavad Riigikogu liikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale ning toetada ja kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.

XIII Riigikogu on moodustanud kokku 59 parlamendirühma ja 73 ühendust.

Parlamendirühmade nimekiri

Ühenduste nimekiri

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6353, 516 9152
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Menetlusse võeti eelnõu alkoholimäärade tõusu tühistamiseks

Eelnõu näeb ette tühistada 2016. aasta lõpus kehtestatud järsud alkoholi aktsiisimäärade tõusud ja taastada need aktsiisid 2015. aastal otsustatud tasemel. Seletuskirjas märgitakse, et sellega väheneb maksu mittelaekumise risk riigieelarvele, paraneb Eesti tootjate ja kaupmeeste turupositsioon ning maksumäärades saabub kiirem õigusselgus. Eelnõu muudatustega nähakse positiivset mõju eelkõige Lõuna- ja Põhja-Eesti kaubandusele ja turismile, Eesti tootjatele ning Eesti riigieelarvele. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

 

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Herkel: kohalike omavalitsuste teadlikkus korruptsioonivastase seaduse nõuete täitmisest on nõrk

Vabaerakonna fraktsioon esitas tänasel Riigikogu istungil peaminister Jüri Ratasele arupärimise kohalikes omavalitsustes toimuva korruptsiooni kohta ning soovib teada, millised sammud on valitsusel kavas, et tagada korruptsioonivastase seaduse nõuete parem täitmine, kohalike omavalitsuste ning riigiasutuste töö läbipaistvus ja nende sisekontrolli tõhusus.

 „Faktid kinnitavad, et korruptsioon on Eesti omavalitsustes, ka meie kõige suuremates linnades, vägagi levinud. Ka tänavu juunis valminud Riigikontrolli audit „Korruptsioonivastase seaduse rakendamine kohalikes omavalitsustes“ jõuab järeldusele, et probleemiks on nii kohalike omavalitsuste vähene teadlikkus korruptsioonivastase seaduse nõuetest kui ka omavalitsuste sisekontrollisüsteemi nõrkus,“ ütles Vabaerakonna saadik Andres Herkel.

„Peaminister on küll korduvalt kinnitanud, et tema juhtimisel ei ole korruptsioonile Keskerakonnas kohta, aga tegelikkuses on Augeiase tallid ikka veel puhastamata. Selle näiteks on korruptsioonis süüdi mõistetud Narva poliitikute Fjodor Ovsjannikovi ja Aleksandr Moissejevi äsjane kandideerimine Narva Volikokku Keskerakonna nimekirjas,“ lisas Herkel.

Ka on Keskerakonna juhitud Tallinnas võetud taas linna palgale omastamises süüdi mõistetud endine Kesklinna vanem Alar Nääme ning altkäemaksu võtmises süüdistatav Tallinna Sadama endine tippjuht Allan Kiil.

Vabaerakonna saadikud soovivad peaminister Jüri Rataselt teada, kuidas ta hindab korruptsiooniennetuse seisukohalt kohaliku tasandi poliitiliste tippjuhtide korruptsioonialast teadlikkust ning milline on poliitiliselt määratud omavalitsusjuhtide taustakontroll korruptsiooniriskide minimeerimiseks. Samuti soovib fraktsioon teada, kas selline kontroll üldse toimib, kes seda teeb ja kuidas. Samuti, millises arengujärgus on kohalike omavalitsuste ja nende allasutuste tehingute täieliku läbipaistvuse tagamine Riigiraha veebilehel. Saadikud soovivad veel teada, kas tahtlikult toimepandud kuriteo eest karistatud isiku Alar Nääme töölevõtmine Sõle spordikeskusesse on õiguspärane. Samuti huvitab Vabaerakonna fraktsiooni, kuidas erakonnad kasutavad neile eraldatud riigieelarvelist toetust (kokku 5,4 miljonit eurot) ning kas selle raha kasutamisele tuleb anda selgem sihtotstarve, et oleks tagatud ka koolituste, sealhulgas korruptsioonivastase koolituse läbiviimine erakondades.

„Valdav osa sellest rahast kulub praegu valimisreklaamiks, vahel ka endiste erakonnajuhtide tekitatud võlgade ja muude võlgade kinni maksmiseks,“ lõpetas Herkel.

Vastavalt korruptsioonivastase seadusele peab riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus tagama avalikku ülesannet täitva ametiisiku korruptsiooni ennetamise alase teadlikkuse ning kohustustest kinnipidamise kontrolli.

 

Lisainfo:
Andres Herkel
Riigikogu Vabaerakonna saadik
505 6540
andres.herkel@riigikogu.ee

 
Maria Murakas
Vabaerakonna kommunikatsiooninõunik
5219572, 631 6544
Maria.Murakas@riigikogu.ee