Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Hanso: Eesti kaitsetööstuse võtmesõna on eksport

Komisjoni esimehe Hannes Hanso sõnul on kaitsetööstus kiiresti arenev valdkond, mis vajab tugevat riigi- ja avalikkusepoolset tähelepanu. „Meil on juba olemas silmapaistvalt edukad ning maailmatasemel kompetentsi omavad ettevõtted, mis peavad end murdma suurtele turgudele nii Euroopas, Ameerikas kui ka Aasias ja Lähis-Idas,“ ütles Hanso.

Hanso sõnul on see valdkond, kus edu valem on teaduse, riigi ning ettevõtete omavaheline koostöö. „Ilma ekspordita nii väikeses riigis nagu Eesti kaitsetööstusettevõtted end ära ei elata, seega on võtmesõna eksport,“ ütles Hanso.

Ka seadusandlus ei tohi Hanso sõnul ettevõtluse arengule jalgu jääda, seega tuleb sõjarelva käitlemiseks vajaliku seadusandlust ajakohastada, et tagada ettevõtetele rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks vajalikud tingimused.

Komisjonile selgitati, et kaitsetööstuse siseturg on väga väike, seetõttu on kvaliteetse ja efektiivse tootearenduse kõrval väga oluline eksport. Selle kõrval on fookuses ka investeeringute toomine Eestisse. Tulevikuambitsiooniks on saavutada olukord, kus Eestis resideeruvad kaitsetööstuse ettevõtted looksid uut väärtust näiteks küberkaitse valdkonnas. Eksporibarjääride vähendamiseks vajab Eesti kaitsetööstus riigi poliitilist tuge.

Komisjoni liikmed tundsid huvi kaitsetööstuse ettevõtete tegevuse vastu. Komisjonile tutvustati Eesti kaitsetööstuse unikaalsete toodete tootjaid. Firmad ELI ja Treod on müünud mehitamata lennuvahendid enam kui 30 riiki. Kogu Eesti idapiir on kaetud firma Defendec toodetud piirivalvesüsteemidega. Mobiilne moodulhaigla, mida toodavad koostöös ettevõtted Maru ja Semetron, erineb oma konkurentidest selle poolest, et haigla on kokku pandav 60 minutiga.

Kasvav trend kaitsetööstuses on elektroonilised segajad, mida toodab firma Rantelon. Mereseire- ja sidesüsteemide tootmisega tegeleb Cybernetica. Isikuvarustuse ja saabaste tootmisega tegelevad Samelin ja Galvi Linda. Lõhkamismasinad ja miiniotsijad toodab Englo, mehitamata roomikuid toodab Milrem. Küberkaitse valdkonnas tegutseb Guardtime, kes on laienenud juba ka USA turul.

Komisjonil on plaanis antud teemaga edasi tegeleda ja mitmeid neist ettevõtetest külastada.

Ülevaate Eesti Kaitsetööstuse Liidu tegevusest andsid komisjonile liidu tegevjuht Ingvar Pärnamäe.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 18. jaanuariks

Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, välisminister Sven Mikser ja keskkonnaminister Marko Pomerants.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimustele Eesti eesistumise, liberaalsuse ning Politsei-, Piirivalve-, Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ühendamise kohta.

Välisminister Sven Mikser vastab küsimustele laevakaitsjate kohta, Eesti riigi poliitika kohta Vene Föderatsioonis elavate soome-ugri rahvaste puhul, julgeolekuolukorra kohta ja poliitilise retoorika kohta.

Keskkonnaminister Marko Pomerants vastab küsimustele metsamajandamise suundade kohta, metsanduse kohta ja elanikkonna varustamise kohta kvaliteetse joogiveega ühisveevärgist.

Kell 14 – täiskogu istung

Jätkub teisipäevasel istungil pooleli jäänud Vabaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse, millega tugevdatakse parlamentaarset kontrolli, eelnõu (313 SE) esimene lugemine.

Eelnõu näeb ette abinõud Riigikogu uurimiskomisjoni tegevuse tõhustamiseks. Eelnõu eesmärk on tagada isikute ilmumine komisjoni ette ning dokumentide ja andmete edastamine komisjoni nõudel.

Eelnõuga soovitakse anda uurimiskomisjonile õigus teha vastavalt asendustäitmise ja sunniraha seadusele ettekirjutusi ning määrata sunniraha kuni 8000 eurot seadusliku eesmärgi täitmiseks nii kaua, kui see on vajalik. Samuti luuakse eelnõuga alus sundtoomise kohaldamiseks nende isikute suhtes, kes on korduvalt mõjuva põhjuseta eiranud uurimiskomisjoni kutset ja on uurimiskomisjoni poolt läbiviidava uurimisega oluliselt seotud.

Kolmas lugemine – 1 eelnõu:

Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini, Andres Ammase, Henn Põlluaasa, Andres Metsoja, Tanel Talve ja Kristjan Kõljalgi algatatud elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (270 SE) eesmärk on tagada juurdepääs lairibavõrgu kasutuselevõtuks sobilikule füüsilisele taristule, milleks on elektri jaotusvõrguettevõtjale kuuluvad elektripostid.

Lairibaühenduste viimiseks kodude, ettevõtete ja asutusteni võetakse ühiskasutusse olemasolevad elektripostid ja muu taristu, et nende külge paigaldada sidevõrgu elemente. Kehtiv elektrituruseadus ei sätesta jaotusvõrgutaristu kasutusse andmise kohustust.

Eelnõu kohaselt on jaotusvõrguettevõtjal õigus saada valguskaablivõrguomanikult tagasi oma füüsilisele taristule juurdepääsu pakkumisega seotud otsesed kulud, eelkõige kulutused remondile ja rikete kõrvaldamisele.

Esimene lugemine – 5 eelnõu:

Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõuga (323 SE) täiendatakse isikut tõendavatele dokumentidele kantud sertifikaatide peatamist ja kehtetuks tunnistamist puudutava regulatsiooniga. Seni sisaldus sarnane regulatsioon digitaalallkirja seaduses, mis tunnistati e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse jõustumisel kehtetuks.

Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõuga (320 SE) tehakse mitmeid muudatusi, mille eesmärk on isikute parem maksekäitumine ja efektiivsem maksukogumine. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepanekul laiendatakse avalikuks tehtavaid andmeid. Nii peavad käibemaksukohustuslased hakkama maksuhalduri veebilehel ära tooma kvartaalselt deklareeritud käibemaksu summa ning ettevõtte töötajate arvu.

Eelnõu muudab paindlikumaks maksuvõla ajatamise. Seni on maksuvõlga olnud võimalik ajatada vaid selle olemasolul. Muudatuse kohaselt on võimalik edaspidi taotleda selle ajatamist etteulatuvalt, kui maksumaksja teab, et ta ei suuda täita talle teadaolevat tähtajalist maksukohustust.

Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (322 SE) võetakse üle kaks halduskoostöö direktiivi muudatust ning vastav OECD teabevahetuse mudel, mis näeb ette maksuhalduri eelotsuse alase teabe edastamise ainult sellele riigile, keda eelotsus võib puudutada. Muudatused võimaldavad eri riikide maksuhalduritel vahetada teavet eelotsuste ja suurkontsernide majandusaasta aruannete kohta.

Maksuhaldurite vaheline teabevahetus suurendab maksustamisalast läbipaistvust ning aitab võidelda maksude agressiivse planeerimise vastu. Maksuhaldur saab laiema pildi piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate maksukäitumisest ning poliitikakujundajad saavad parema ülevaate erinevate maksusüsteemide võimalikest konfliktikohtadest.

Alates 2015. aastast vahetame ELis automaatselt teavet inimeste töötasude, pensionite, kinnisvaratulu ja juhatuse liikme tasude osas. 2017. aasta sügisest hakkame üleilmselt vahetama teavet erinevate rahaliste vahendite kohta, mida teise riigi maksuresidendid meie finantsasutuses hoiavad. Tänaseks on rakendunud analoogne teabevahetus USAga.

Maksuhalduri siduv eelotsus on maksuhalduri jaoks siduv kinnitus teatud tehingu või tehingute kogumi maksustamise kohta. Eelotsuste alane teabevahetus ei too ettevõtjatele kaasa täiendavaid kohustusi ning puudutab vaid maksuhaldurit. Teavet vahetatakse kõigi EL liikmesriikidega piiriüleste siduvate eelotsuste osas, mis on antud alates 2012. aastast. Selliseid eelotsuseid on kokku 46.

Valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (juriidilise isiku ja tema juhatuse või seda asendava organi asukoht) eelnõu (347 SE) loob võimaluse juhtida Eesti ettevõtteid välismaalt. Praegu peab nii äriühing kui ettevõtte juhatus asuma Eestis. Juhul kui Eesti ettevõtet soovitakse juhtida välismaalt, tuleb ettevõttel määrata Eesti asukohaga kontaktisik, kelleks saab olla näiteks notar, advokaat või audiitor.

Muudatus loob lisaks Eesti ettevõtjatele lisavõimalusi eelkõige E-residentide tegevuse jaoks. E-residentsuse projekti eesmärk on hõlbustada välisriikide ettevõtjatel Eestis pakutavate e-lahenduste kasutamist, sealhulgas juriidiliste isikute asutamist ning kuulumist nende juhtorganitesse. Praegu peab aga Eestis registreeritud ettevõtete asukoht olema kohapeal. Nüüd kehtestatakse regulatsioon, mis võimaldab ettevõtte juhtimist piiri tagant. Ettevõtjatele muutub kohustuslikuks esitada äriregistrile oma e-posti aadress, mille esitamine on praegu vabatahtlik.

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (356 SE) eesmärk on kaasajastada alaealiste töötingimusi ja võimaldada paindlikumaid töösuhteid. Seetõttu muudetakse eelnõu kohaselt alaealiste tööaega puudutavaid piiranguid. Muudatused puudutavad alaealistele lubatud töid, Tööinspektsioonilt loa taotlemist alaealisena töötamiseks, alaealiste tööaega ja igapäevast puhkeaega. Muudatused on seotud valitsusliidu aluspõhimõtetega 2016-2019, mille kohaselt kasvatatakse noorte võimalusi osaleda tööelus, sh õpilasmalevates, luues täiendavaid motivatsioonimehhanisme tööandjatele ja vähendades noorte töötamisega seotud piiranguid. Lisaks nähakse eelnõuga Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ettepanekul ette valveaja erand IT- tugiteenuseid osutavatele spetsialistidele.

Selgituses märgitakse, et koolikohustuslike alaealiste puhul eristatakse edaspidi tööaega õppeveerandi jooksul ja tööaega koolivaheajal, mida kehtiv õigus ette ei näe. Tööaeg õppeveerendi kestel viiakse kooskõlla direktiiviga, mistõttu võrreldes kehtiva õigusega on eelnõu kohaselt koolikohustuslikel alaealistel tööaeg õppeveerandi jooksul piiratud (2 tundi päevas ja 12 tundi nädalas). Kehtiva õiguse järgi võib koolikohustuslik alaealine sõltuvalt vanusest töötada 3-4 tundi päevas ja 15-20 tundi nädalas. Samas võimaldatakse koolivaheaegadel töötada oluliselt rohkem. Näiteks võib 13-14-aastane või vanem koolikohustuslik alaealine töötada kuni 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas kehtivas õiguses sätestatud 4 tunni päevas ja 20 tunni nädalas asemel. Samas jääb koolikohustusliku alaealise puhul kehtima keeld töötada rohkem kui pool koolivaheaja kestusest. 7-12-aastane alaealine saab koolivaheajal endiselt töötada 3 tundi päevas ja 15 tundi nädalas. Ühtlasi kaotatakse 15-17-aastase mittekoolikohustusliku alaealise tööaja erisus, mis võimaldab teda tööle rakendada sarnaselt täiskasvanutega (8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas). Kehtiva õiguse alusel võib 15-aastane mittekoolikohustuslik alaealine töötada 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas ning 16-aastane mittekoolikohustuslik ja 17-aastane alaealine 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas.

Samuti kaotatakse eelnõuga ära valitsuse määrusega kehtestatud 13-16- aastastele alaealistele lubatud tööde liigid. Muudatus avardab alaealise töötamise võimalust erinevatel töödel ning edaspidi võib selles vanuses alaealisega sõlmida töölepingu igasuguse kerge töö tegemiseks, mis on neile ea- ja jõukohane. Eelnõu kaotab ära Tööinspektsioonilt 13-14-aastase alaealisega töölepingu sõlmimiseks loa taotlemise kohustuse. Selline kohustus jääb edaspidi kehtima vaid 7-12-aastase alaealise tööle võtmisel.

Eelnõuga tehakse tehnilisi muudatusi ametiühingute seaduses, kollektiivlepingu seaduses, töötajate usaldusisiku seaduses, töötajate üleühenduselise kaasamise seaduses ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (luuakse seosed korrakaitse seadusega järelevalve ja erimeetmete rakendamise osas). Samuti viiakse töötajate üleühenduselise kaasamise seaduses ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ette nähtud sunniraha ülemmäär 3200-lt eurolt kooskõlla korrakaitseseaduses ette nähtud sunniraha ülemmääraga (9600 eurot).

Sündmused

Kell 10.30 – riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso ning riigikaitsekomisjoni ja Eesti-Ukraina parlamendirühma liige Ants Laaneots kohtuvad Ukraina välisministeeriumi ametnike delegatsiooniga (ruum L241).

Kell 12.30 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa avab Toompea lossi kunstisaalis kunstnik Gudrun Heamägi isiknäituse „Kõik mis on maa oli kunagi taevas“. Näitus jääb avatuks 23. märtsini. Külastamiseks on vaja kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Välislähetused

17. – 19. jaanuar
Riigikogu liige Yoko Alender osaleb konverentsil “Nordic Place Branding Conference” Helsingis.

18. – 20. jaanuar
Maaelukomisjoni liige Martin Repinski osaleb rahvusvahelisel põllumajandus-, toiduainete- ja aiandusmessil Internationale Grüne Woche 2017 ning ülemaailmsel toidu- ja põllumajandusfoorumil Berliinis, Saksamaal.

18. – 21. jaanuar
Riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso ja komisjoni liige Johannes Kert ning väliskomisjoni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus ja komisjoni liige Marko Šorin osalevad George C. Marshalli keskuse seminaril „Regionaalne julgeolek: jagatud väljakutsed ja võimalused“ Saksamaal.

18. – 25. jaanuar
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb NATO Parlamentaarse Assamblee kaitse-ja julgeolekukomitee istungil Washingtonis, Ameerika Ühendriikides.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Kruuse: üksikute seakasvatajate asemel tuleb toetada põllumajandusalast teadustegevust

„Pooldan igati peaministri soovi jätkata eelmise valitsuse pingutusi teadusuuringute rahastamise suurendamisel ühe protsendini SKT-st. Küll on aga üllatav, et maaelu ja põllumajanduse alane teadustegevus pole valitsuse prioriteet,” ütles riigikogu maaelukomisjoni aseesimees Urmas Kruuse.

„Eestis on kindlasti teadusuuringute potentsiaal majanduskasvu loomisel alakasutatud. Ka põllumajandusvaldkonnas aitaksid uued teadmised suurendada põllumehe sissetulekuid ja maapiirkondade elujõudu. Valitsuse praegune nägemus maaelu edendamiseks on maksumaksja raha kiire ja populistlik laialijagamine,“ lisas Kruuse.

Maaelukomisjoni aseesimehe sõnul tuleb maksurahast antavad täiendavad toetused suunata pikaajaliste lahenduste väljatöötamisse, mis tooksid kaasa struktuurimuutused põllumajanduses.

„Valitsus plaanib maksta seakasvatajatele täiendavalt kaks miljonit eurot tõuaretustoetust vaatamata sellele, et sigade tõuaretustoetused on juba praegu kõrgeimad. Samas, maaülikooli ega Eesti maaelu arengukava teadus- ja innovatsiooniprojektidesse täiendavaid investeeringuid ei tehta. Rõhutan, et eelmise valitsuse otsusega juba makstakse seakasvatajatele tänavusest eelarvest erakorralist toetust ligi kolm miljonit eurot,“ lausus riigikogu liige.

„Praegu tunneb tarbija lihahinna kiiret tõusu ja selle taustal hakata maksumaksja raha eest jagama täiendavaid toetusi vähestele seakasvatajatele on terve mõistuse vastane. Kas sellise valiku ainsaks põhjuseks on mõnede seakasvatajate seotus Keskerakonnaga? See raha tuleks suunata maaülikooli teadusprojektidesse, mis aitaksid muuta Eesti põllumajandussektorit kulutõhusamaks ning viia välisturgudele konkurentsivõimelisemaid tooteid,“ leiab Kruuse.

Peaminister Jüri Ratas andis täna riigikogus ülevaate teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas.

Riigikogu maaelukomisjoni aseesimees

Urmas Kruuse
urmas.kruuse@riigikogu.ee
+372 56279860

Kultuurikomisjon toetas noorte huvihariduse ja huvitegevuse rahastamise eelnõu

„Riikliku lisatoetuse eesmärk on teha huviharidus ja huvitegevus 7-19-aastastele noortele paremini kättesaadavaks ning pakkuda mitmekesisemaid osalusvõimalusi. Peamised toetatavad valdkonnad on kultuur, sport, loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia,“ ütles kultuurikomisjoni esimees Aadu Must.

Eelnõu kohaselt võetakse valdadele ja linnadele eraldatava lisaraha suuruse arvestamisel aluseks erinevad komponendid nagu noorte arv, puudega noorte arv, toimetulekuraskustega peredes elavate noorte arvu vanuses 7-19, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekus ning huvihariduse ja huvitegevuse piirkondlik kättesaadavus.

Kultuurikomisjoni aseesimehe Laine Randjärve sõnul on rõõmustav, et aastaid tagasi algatatud ringiraha idee toetada noori huvitegevuses osalemisel on eelmise valitsuse algatatuna ja praeguse valitsuse jätkutegevusel reaalsuseks saamas. „Seaduseelnõu eesmärk on suurendada huvitegevuses osalevate laste arvu. Seetõttu on väga oluline suurendada huvitegevuse kättesaadavust üle terve Eesti,“ ütles Randjärv.

Eelnõu järgi koostavad omavalitsused toetuse kasutamiseks kava huvihariduses ja huvitegevuses osalevate noorte arvu, osalemise võimaluste, kitsaskohtade ning tegevustega nende lahendamiseks. Kord aastas tuleb riigile esitada kava täitmise ülevaade. Eesti Noorsootöö Keskuse ülesandeks saab omavalitsuste nõustamine huvihariduse ja huvitegevuse planeerimisel ja elluviimisel.

Valitsuse algatatud noorsootöö seaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja huvikooli seaduse muutmise seaduse eelnõu (341 SE) tutvustasid kultuurikomisjonile haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning kultuuriminister Indrek Saar.

Kultuurikomisjon otsustas saata eelnõu Riigikogu täiskokku esimesele lugemisele 8. veebruaril.

Fotod istungilt

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Põhiseaduskomisjon pidas vajalikuks rahvastikukriisi ja riigireformi probleemkomisjonide loomist

„Mõlemad komisjonid hakkavad tegelema Eesti riigi jaoks oluliste küsimustega, mis on seotud riigi tuleviku ja kestma jäämisega – rahvastikukriisi komisjoni teemadeks on madal sündimus ja suur väljaränne ning riigireformi komisjon otsib võimalikult tõhusat ja jätkusuutlikku avaliku võimu mudelit,“ ütles põhiseaduskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher.

Ta märkis, et Eesti riik on loodud Eesti rahva poolt ja Eesti rahva jaoks ning on loomulik, et riik peab aktiivselt tegelema rahvastikuprobleemidega ning vajadusel reformima avalikku võimu.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse “Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine rahvastikukriisi lahendamiseks” eelnõu (367 OE) kohaselt on probleemkomisjoni ülesandeks uurida nii Eesti vastavaid riiklikke poliitikaid kui ka välisriikide omi ning teha selle põhjal ettepanekuid olukorra parandamiseks.

Eelnõu algatajad märgivad seletuskirjas, et pärast iseseisvuse taastamist on Eesti rahvaarv pidevalt vähenenud ning komisjoni eesmärgiks on leida üles probleemid ja lahendused olukorra muutmiseks. Samuti kuulub komisjoni ülesannete hulka valitsuse tegevuskava üldeesmärgi „Eesti rahvaarvu suurendamine“ monitoorimine, rahaliste ressursside kasutamise analüüsimine ja sellekohaste ettepanekute tegemine.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse “Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks” eelnõu (368 OE) kohaselt peetakse riigireformi all silmas avaliku võimu ümberkorraldamist ning avaliku võimu alla kuuluvad nii keskvalitsus kui ka kohalikud omavalitsused.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on riigireformi vaja, sest Eesti riik peab piiratud ressurssidega järjest enam paremaid tulemusi saavutama. Komisjoni ülesannete hulka kuuluvad haldusreformi jälgimine ja analüüsimine, ettepanekute tegemine avaliku võimu ümberkorraldamiseks ning avaliku võimu ümberkorraldamiseks läbiviidavate tegevuste hindamine.

Mõlemasse komisjoni hakkab kuuluma kuus liiget ehk igast Riigikogu fraktsioonist üks liige ning komisjonide volitused kestavad kuni Riigikogu selle koosseisu volituste lõppemiseni. Eelnõud tulevad esimesele lugemisele 24. jaanuari Riigikogu istungil.

Fotod

Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
T: 631 6352; 50 39 907
urmas.seaver@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu sai peaministrilt ülevaate valitsuse teadus- ja arendustegevusest

Peaminister Ratase sõnul on Eesti teadus- ja arendustegevuse valdkonnas läbi aastate olnud keskseks teemaks ülikoolide ja teiste teadusasutuste ning ettevõtjate parema koostöö saavutamine. „See on ka tänase valitsuskoalitsiooni jaoks prioriteetne valdkond, mis vajab selget edasiminekut. Eesti majandusarengu eeldus on ettevõtlussektori teadmusmahukus – keerukamad tooted ja teenused aitavad paremini konkureerida ning loovad suuremat lisandväärtust ja töökohti,“ ütles Ratas ning lisas, et erasektoriga koostöös toimuva teadus- ja arendustegevuse osatähtsus peab suurenema. Ta tõi näitena, et ettevõtete tellimusel ja rahastusel läbiviidud uuringud moodustavad vähem kui viis protsenti teadus- ja arendustegevuse asutuste teaduskuludest.

Ratase hinnangul on tulemusliku teaduskoostöö aluseks rahastamise stabiilsus ning selgelt kokkulepitud eesmärgid. „Oleme otsustanud suurendada teaduse baasrahastamise osakaalu 50 protsendini. Hetkel on baasfinantseerimise ja projektipõhise rahastamise suhe circa 30 ja 70 protsenti. Lisaks eraldame doktorantide stipendiumitele 9 miljonit lisaeurot alates 2018. aastast,“ märkis Ratas.

Ratase sõnul on Eesti eesmärk 2020. aastaks saavutada teadus- ja arendustegevuseks kolm protsenti SKPst. Ta tõdes, et hetkel oleme sellest eesmärgist kaugel, sest teadus- ja arendustegevuse kulutuste osatähtsus moodustas 2015. aastal SKPst 1,5 protsenti. „Koalitsiooni eesmärk on tõsta riigi poolt tehtud teadus- ja arendustegevuse kulutuste osatähtsus ühe protsendini SKPst. Riigi kulutuste kasv aitab kaasa erasektori investeeringute stimuleerimisele, kui riik kasutab enda vahendeid nutikalt,“ ütles Ratas.

Ratase hinnangul on hea aeg teha põhimõttelisi strateegilisi muudatusi Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemi juhtimises ja rahastamises. Tema sõnul esitab teaduse ja kõrghariduse pikaajalise rahastamise ning korraldamise rakkerühm tänavu kolmandas kvartalis valitsusele oma ettepanekud antud küsimuses.

Ratas nimetas üheks keskseks probleemiks ettevõtete juhtide ja omanike vähest teadlikkust info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise võimalustest ning piiratud motivatsiooni tehnoloogiainvesteeringute tegemiseks. Eesti ettevõtted on digitaalsete lahenduste ärakasutamisel 28 Euroopa Liidu riigi seas alles 22. kohal. „Vaja on luua ettevõtete vajadustest ja huvidest lähtuvaid koostööplatvorme, mis aitavad kaasa väikese ja keskmise suurusega ettevõtete digitaliseerimisele,“ ütles Ratas.

Läbirääkimistel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Barbi Pilvre peatus oma sõnavõtus teadusmaailma ja ühiskonna vahelisel kommunikatsioonil.

Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Jürgen Ligi ütles, et talle meeldis peaministri kõnes Eesti teadussaavutuste väljatoomine ja hariduse järjepidevuse rõhutamine. Tema hinnangul puudus kõnes üldine visioon teaduse tähendusest ühiskonnas ning meetod, kuidas majandusstruktuuri muuta.

Konservatiivse Rahvaerakoona fraktsiooni nimel sõna võtnud Mart Helme sõnul on teaduse rakendamine võtmeküsimus, et Eesti majandus saaks konkurentsivõimeliseks. Tema hinnangul peaksid rakendusteadused olema iseseisev ekspordivõimeline arendusharu.

Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Aadu Musta hinnangul tuli peaministri ettekandest hästi välja, et riik ega valitsus ei tee teadust, vaid loob tingimused hariduse ning teadus-arendustegevuse toimimiseks ühiskonnas. Ta nimetas probleemidena koostööd ülikoolide vahel.

Viktoria Ladõnskaja Isamaa ja Res Publica fraktsioonist tõi oma kõnes esile tendentsid hariduses ja teaduses, näiteks inimressursi ja rahalise ressursi piiratus. Ta pidas oluliseks doktorantide stipendiumide tõstmist.

Vabaerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Krista Aru märkis, et ta oleks oodanud peaministri kõnest rohkem uue valitsuse poliitikat teadus- ja arendustegevuses. Samuti tekitas küsimusi kõrgharidust ja teadusasutuste konsolideerimist puudutav. Aru hinnangul on Eesti ühiskond ja Eesti teadus lahku kasvanud.

Riigikogu lõpetas ühe eelnõu esimese lugemise:

Vabaerakonna fraktsiooni algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (315 SE) eesmärk on vabastada kuni 19-aastased puudega inimesed ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu maksmise kohustusest. Eelnõu näeb ette muuta selleks ambulatoorse eriarstiabi visiiditasude maksmise korda.

Eelnõu esindaja Monika Haukanõmme sõnul on ettepanek vabastada puudega lapsed visiiditasudest, sest nemad vajavad suuremal määral tervishoiuteenuseid võrreldes tavalastega.

Riigikogul jäi pooleli ühe eelnõu menetlemine:

Vabaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse, millega tugevdatakse parlamentaarset kontrolli, eelnõu (313 SE) näeb ette abinõud Riigikogu uurimiskomisjoni tegevuse tõhustamiseks. Eelnõu eesmärk on tagada isikute ilmumine komisjoni ette ning dokumentide ja andmete edastamine komisjoni nõudel.

Eelnõu esindaja Artur Talviku sõnul on eelnõu eesmärk tugevdada parlamentaarset järelevalvet ja Riigikogu uurimiskomisjoni jõudu. Tema hinnangul ei ole hetkel uurimiskomisjonil ühtegi mehhanismi, millega ta saaks ütluste andjat kohustama kohale tulema.

Eelnõuga soovitakse anda uurimiskomisjonile õigus teha vastavalt asendustäitmise ja sunniraha seadusele ettekirjutusi ning määrata sunniraha kuni 8000 eurot seadusliku eesmärgi täitmiseks nii kaua, kui see on vajalik. Samuti luuakse eelnõuga alus sundtoomise kohaldamiseks nende isikute suhtes, kes on korduvalt mõjuva põhjuseta eiranud uurimiskomisjoni kutset ja on uurimiskomisjoni poolt läbiviidava uurimisega oluliselt seotud.

Seoses Riigikogu tööaja lõppemisega eelnõu menetlus jätkub kolmapäevasel istungil.

Istungi stenogramm

Fotod istungilt

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Haukanõmm: Riigikogu teeb palju head, kui vabastab puudega lapsed eriarsti visiiditasust

Vabaerakonna saadikute algatatud Ravikindlustuse seaduse muutmine läbis täna esimese lugemise ja kõik kuni 19-aastased puudega lapsed saavad seaduse kehtima hakkamise järel käia eriarsti juures tasuta. Vabaerakonna ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Monika Haukanõmm meenutab, et Eesti põhiseaduse kohaselt on puudega inimesed riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all.

Monika Haukanõmm toob välja, et kohtleme praegu lapsi ebavõrdselt, sest kulutused arstiabile sõltuvad tema elukohast või meditsiiniasutuse asukohast. „Kõiki abivajavaid lapsi tuleb kohelda ühtemoodi üle-Eesti. Hea ja tasuta arstiabi kättesaadavus on puuetega laste puhul kriitilise tähtsusega,“ ütles ta.

Ka praegu on visiiditasuta eriarstil käimise võimalusi, kui haigla omanikud nii on otsustanud. Nii tasub Tallinna linn temale kuuluvatele haiglatele laste visiiditasu eest, Tartu linn tasub visiiditasu Ülikooli Kliinikumile kuni 19-aastaste tartlaste eest. Siiski pole see nii kõikides haiglates, ütleb Haukanõmm.

„Puudega laste arstil-käigu visiiditasust vabastamine on põhimõtte küsimus, riik saab näidata head tahet ja mõistmist ning anname läbi tegude teada, et puudega laste vanemate muret on kuulda võetud ja mõistetud. See on väike samm perede toimetuleku parandamisel. Lisaks tuleb Riigikogus leida koostöötahe tegeleda ka hoolduskoormuse vähendamise ja taastusravi arendamisega, kus on hulganisti lahendamata kitsaskohti,“ sõnas Vabaerakonna saadik.

Aastal 2016 oli Eestis 12 000 puudega last, Vabaerakonna ettepanek on just see sihtrühm vabastada visiiditasust, nemad vajavad eakaaslastest oluliselt rohkem eriarstiabi ja muid teenuseid. Ka on puudega laste peredel sageli raske majanduslik seis ja igakordne 5-eurone visiiditasu võib, aga ei tohi olla arstile minekul perele takistus.

Lisainfo:
Monika Haukanõmm
Monika.Haukanomm@riigikogu.ee
56966326

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond soovib ministrilt selgitusi Eesti uue kaubamärgi kohta

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond esitas ettevõtlusminister Urve Palole arupärimise, milles soovib selgitusi Eesti tutvustamiseks välja töötatud uue kaubamärgi kohta.

„Eesti riik on saanud 200 000 euro eest asja, mida nii tavakodanikud kui ka mitmed eksperdid peavad pehmelt öeldes ebaõnnestunuks,“ selgitab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme.

„Soovime teada, kas minister on niinimetatud oksendavat siili sisaldava tööriistakastiga rahul ja milliseks peab ta antud töö hinna ja kvaliteedi suhet. Samuti tahame vastust, kas tuntud rahvussümbolite puudumine uues kaubamärgis oli EAS-i teadlik poliitika ning eesmärk oligi lahti saada „rukkilillepurusest rahvusromantikast“, nagu väljendas üks avaliku elu tegelane.“

Helme sõnul juhitakse ministri tähelepanu ka sellele, et ka varasemat katsed leida Eestile ühtse visuaalne identiteet on lõppenud suure raha kulutamise ja küsitava tulemusega. „Võib-olla on kogu riigi painutamine ühe brändi alla lähteülesandena vale ning sama rahaga saaks Eesti ettevõtjaid muul viisil aidata,“ ütles Helme.

Rohkem infot,

Martin Helme, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees

mobiil.53300002

Menetlusse võeti eelnõud delegatsioonide koosseisude muutmiseks

Väliskomisjoni 16. jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmine“ eelnõu (369 OE).

Eelnõu näeb ette arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni juht Helir-Valdor Seeder ja nimetada delegatsiooni juhiks Aadu Must, nimetada delegatsiooni juhi asetäitjaks Johannes Kert ja arvata delegatsiooni koosseisust välja Toomas Kivimägi, Mihhail Korb ja Heljo Pikhof ning  nimetada delegatsiooni liikmeteks Uno Kaskpeit, Helmen Kütt ja Erki Savisaar. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Väliskomisjoni 16. jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmine“ eelnõu (370 OE).

Eelnõu näeb ette arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni liige Kadri Simson ja asendusliige Sven Mikser ning nimetada delegatsiooni liikmeteks Kerstin-Oudekki Loone ja Ants Laaneots ning asendusliikmeks Hannes Hanso. Eelnõu näeb ette nimetada delegatsiooni juhiks Marko Mihkelson. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Väliskomisjoni 16. jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmine“ eelnõu (371 OE).

Eelnõu näeb ette arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni liige Mailis Reps ja nimetada delegatsiooni liikmeks Andrei Novikov. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Vakra: Eesti metsade tulevik nõuab seadusandja täit tähelepanu

Keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra märkis, et looduskaitsjad ja keskkonnaaktivistid andsid koos keskkonnaühenduste esindajatega  Riigikogule  mullu 1. detsembril üle 101 allkirjaga avaliku kirja, mis astus vastu metsaraie piirangute leevendamise ja iseäranis kuuskede raievanuse alandamise plaanile.

„Mets on meie ühine vara, mets on meie rahvuslik rikkus ja Eesti olulisemaid loodusressursse, mets ja metsade tulevik nõuab seaduseandja täit tähelepanu,“ ütles Vakra. „Seepärast otsustaski keskkonnakomisjon kaasata avaliku kirja arutellu kõik osapooled ja kutsuda nad tänasele avalikule istungile. Keskkonnakomisjon suhtub looduskaitsjate ettepanekutesse ja püstitatud probleemi ülimalt tõsiselt,“ rõhutas Vakra.

Avaliku kirja „Eesti metsa kaitseks“ arutelul teevad ettekanded Eestimaa Looduse Fondi, Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Keskkonnaagentuuri esindajad. Sõnavõtud on Eesti Taastuvenergia Koja, Erakond Eestimaa Rohelised, Eesti Erametsaliidu ja Keskkonnaministeeriumi esindajatelt.

Avalikust istungist Riigikogu konverentsisaalist on veebiülekanne.

Lisainfo Rainer Vakra: 5800 2828

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee