Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu korraldab koroonaviiruse leviku tõkestamiseks töö ümber

Riigikogu juhatus otsustas nõupidamisel fraktsioonide esindajatega, et Riigikogu lahendab 1. maini vaid ajakriitilisi küsimusi.  

Vanematekogu teeb Riigikogule ettepaneku muuta kuni eriolukorra lõpuni igal esmaspäevasel istungil täiskogu töö ajagraafikut selliselt, et täiskogu istung toimub üksnes esmaspäeviti ja infotund kolmapäeviti. Avalikkus ja meedia saavad istungeid jälgida veebiülekandena.

Riigikogu komisjonid kogunevad ainult esmaspäeviti, vältimatu vajaduse korral sagedamini. Komisjonide istungitele kutsutakse külalisi vastavalt vajadusele ning eelistatud on külaliste osalemine videosilla vahendusel.

Riigikogu liikmete kõik välislähetused on tühistatud, lähetuse vältimatu vajaduse otsustab Riigikogu juhatus. Riigikogu liikmetel on tungivalt soovitatud mitte reisida välismaale ning siseriiklike kohtumiste puhul püüda vältida kokkusaamisi Toompea lossis.

Ajutiselt on piiranud nende inimeste sissepääs Toompea lossikompleksi, kelle külastused ei ole otseselt seotud Riigikogu tööga. Toompea lossi külastamine ekskursioonideks, näituste külastamiseks ja istungite jälgimiseks on keelatud.

Palume kõigil ajakirjanikel Riigikogu töö kajastamisel eelistada kaugtöö võimalusi ning Riigikogu liikmetelt kommentaaride saamiseks eelistada telefoniintervjuud. Fotode ja videomaterjali saamiseks palume pöörduda Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna poole.

Lisaks tegi vanematekogu põhiseaduskomisjonile ülesandeks töötada välja regulatsioon, mis võimaldaks eriolukorras komisjonide istungite korraldamist elektrooniliste sidevahendite vahendusel.

Tegemist on ajutiste piirangutega. Jälgime olukorra arengut ja informeerime teid uutest otsustest.

Olukorra hindamiseks ja edasiste tegevuste arutamiseks koguneb vanematekogu regulaarselt eeldatavalt kolmapäeviti kell 9.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
[email protected] 
Päringud: [email protected]

Kohtumine Portugali Kaitseministeeriumi kantsleriga ning suursaadikuga

Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ja liige Kristo Enn Vaga kohtusid Portugali Kaitseministeeriumi kantsleri Ana Isabel Xavieriga ja Portugali suursaadikuga Eestis Francisco Vaz Pattoga

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 20. maiks

Riigikogu eelinfo 20.–26. maini

Esmaspäev, 20. mai

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 13.30: Eesti seisukohad 21. mail toimuval EL-i üldasjade nõukogu istungil, kutsutud Välisministeeriumi esindaja; Eesti seisukohad 21. mail toimuval EL-i transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogul, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; Eesti seisukohad 23.–24. mail toimuval EL-i konkurentsivõime nõukogu istungil, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni valge raamat kahesuguse kasutusega tehnoloogia alasele teadus- ja arendustegevusele antava toetuse tõhustamise poliitikavariantide kohta, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad.

Sündmus

Kell 9 – riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ja komisjoni liige Kristo Enn Vaga kohtuvad Portugali Kaitseministeeriumi kantsleri Ana Isabel Xavier’ ja Portugali suursaadikuga Eestis Francisco Vaz Pattoga.

Neljapäev, 23. mai

Komisjoni istung

Väliskomisjoni videoistungil – kell 13.15: Eesti seisukohad 27. mail toimuval EL-i välisasjade nõukogu kohtumisel, kutsutud välisminister Margus Tsahkna; Eesti seisukohad 28. mail toimuval EL-i välisasjade nõukogu kaitseministrite kohtumisel, kutsutud Kaitseministeeriumi esindaja.

Sündmus

Kell 9 Eesti-Moldova parlamendirühm kohtub Moldova haridus- ja teadusministri Dan Perciuniga.

Reede, 24. mai

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 9: Eesti seisukohad 27. mail toimuval EL-i põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil, kutsutud regionaalminister Piret Hartman; Eesti seisukohad 30. mail toimuval EL-i transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogul, kutsutud kliimaminister Kristen Michal.

Välislähetused

19.–21. mai
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Mati Raidma osaleb assamblee parlamentaarsel konverentsil „Julgeolek tehisintellekti ajastul“ Lissabonis Portugalis.

20.–21. mai
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni liige Eerik Niiles-Kross osaleb assamblee õigusasjade ja demokraatia komisjoni kohtumisel Pariisis Prantsusmaal.

21.–22. mai
Tuumaenergeetika toetusrühma esimees Mario Kadastik osaleb Põhjamaade tuumaenergia foorumil Helsingis Soomes.

22.–26. mai
Riigikogu liige Martin Helme osaleb Identiteedi ja Demokraatia Partei valimisüritustel Prahas Tšehhis.

22.–26. mai
Riigikogu liige Peeter Tali osaleb NATO Kaitsekolledži 70. konverentsil Roomas Itaalias.

23.–25. mai
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Liisa Pakosta osaleb assamblee alalise komitee kohtumisel Vilniuses Leedus.

24.–27. mai
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Raimond Kaljulaid ja delegatsiooni liige Marko Mihkelson (24.–26. mai) osalevad assamblee kevadistungil Sofias Bulgaarias.

26.–28. mai
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liige Meelis Kiili osaleb Läänemere Parlamentaarse Konverentsi energiajulgeoleku, kestlikkuse ja ühenduvuse töörühma kohtumisel Greifswaldis Saksamaal.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]

Riigikogu eelinfo 20.–26. maini

Esmaspäev, 20. mai

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 13.30: Eesti seisukohad 21. mail toimuval EL-i üldasjade nõukogu istungil, kutsutud Välisministeeriumi esindaja; Eesti seisukohad 21. mail toimuval EL-i transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogul, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; Eesti seisukohad 23.–24. mail toimuval EL-i konkurentsivõime nõukogu istungil, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni valge raamat kahesuguse kasutusega tehnoloogia alasele teadus- ja arendustegevusele antava toetuse tõhustamise poliitikavariantide kohta, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad.

Sündmus

Kell 9 – riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ja komisjoni liige Kristo Enn Vaga kohtuvad Portugali Kaitseministeeriumi kantsleri Ana Isabel Xavier’ ja Portugali suursaadikuga Eestis Francisco Vaz Pattoga.

Neljapäev, 23. mai

Komisjoni istung

Väliskomisjoni videoistungil – kell 13.15: Eesti seisukohad 27. mail toimuval EL-i välisasjade nõukogu kohtumisel, kutsutud välisminister Margus Tsahkna; Eesti seisukohad 28. mail toimuval EL-i välisasjade nõukogu kaitseministrite kohtumisel, kutsutud Kaitseministeeriumi esindaja.

Sündmus

Kell 9 Eesti-Moldova parlamendirühm kohtub Moldova haridus- ja teadusministri Dan Perciuniga.

Reede, 24. mai

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 9: Eesti seisukohad 27. mail toimuval EL-i põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil, kutsutud regionaalminister Piret Hartman; Eesti seisukohad 30. mail toimuval EL-i transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogul, kutsutud kliimaminister Kristen Michal.

Välislähetused

19.–21. mai
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Mati Raidma osaleb assamblee parlamentaarsel konverentsil „Julgeolek tehisintellekti ajastul“ Lissabonis Portugalis.

20.–21. mai
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni liige Eerik Niiles-Kross osaleb assamblee õigusasjade ja demokraatia komisjoni kohtumisel Pariisis Prantsusmaal.

21.–22. mai
Tuumaenergeetika toetusrühma esimees Mario Kadastik osaleb Põhjamaade tuumaenergia foorumil Helsingis Soomes.

22.–26. mai
Riigikogu liige Martin Helme osaleb Identiteedi ja Demokraatia Partei valimisüritustel Prahas Tšehhis.

22.–26. mai
Riigikogu liige Peeter Tali osaleb NATO Kaitsekolledži 70. konverentsil Roomas Itaalias.

23.–25. mai
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Liisa Pakosta osaleb assamblee alalise komitee kohtumisel Vilniuses Leedus.

24.–27. mai
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Raimond Kaljulaid ja delegatsiooni liige Marko Mihkelson (24.–26. mai) osalevad assamblee kevadistungil Sofias Bulgaarias.

26.–28. mai
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liige Meelis Kiili osaleb Läänemere Parlamentaarse Konverentsi energiajulgeoleku, kestlikkuse ja ühenduvuse töörühma kohtumisel Greifswaldis Saksamaal.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]

Riigikaitsekomisjon toetab kriisidega toimetulekut parandavat eelnõu

Riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu sõnul peab komisjon muudatusi oluliseks, sest need aitavad arendada ja tugevdada Eesti laia riigikaitset. „Me pingutame sõjalise kaitse tugevdamise nimel, kuid vähemalt sama oluline on see, mida me teeme elanikkonnakaitse ja teiste laia riigikaitse tsiviilvõimete ülesehitamise valdkonnas. Me ei kaitse – iseseisvalt ja kollektiivselt – sõja korral lihtsalt maad ehk territooriumi, vaid eelkõige oma inimesi ja nende eluks vajalikku taristut,“ ütles ta.

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, mille eesmärk on tagada elutähtsate teenuste osutajate toimepidevus ning riigi toimimine eri laadi kriisides. Elutähtsaks loetakse teenust, kui sel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele, selle katkemine ohustab muu hulgas inimeste elu või tervist või toob kaasa suure keskkonnakahju ning sel on oluline mõju riigi majandusele ja riigikaitsele.

Eelnõuga lisatakse elutähtsate teenuste nimekirja seitse teenust: lennuväljade, aeronavigatsiooniteenuse, avaliku raudtee ja sadamate toimimine, toidu ja ravimitega varustamine ning perearstiabi toimimine. Kui praegu korraldab Sotsiaalministeerium vältimatu abi tagamist, siis edaspidi tuleb elutähtsa teenusena tagada tervishoiuteenuste toimimine laiemalt. Muudatuste tulemusel saavad elutähtsa teenuse osutajaks näiteks lennujaama-, raudtee- ja sadamaoperaatorid, aga ka perearstid, ravimite hulgimüüjad ja suuremad toidukäitlejad.

Kui praegu loetakse elutähtsa teenuse osutajaks vee- ja kaugkütteettevõtjad ning teede korrashoidjaid, kes osutavad teenust vähemalt 10 000 elanikuga omavalitsuses, siis edaspidi saavad elutähtsa teenuse osutajateks kõik vastavad ettevõtjad, olenemata omavalitsuse elanike arvust. Elutähtsate teenuste arv kasvab eelnõuga 14-lt 21 ning teenust pakkuvate ettevõtete arv 107-lt 422ni. Elutähtsaid teenuseid korraldavate asutuste arv tõuseb 36-lt 83-le ning nende hulka hakkavad veevarustuse, kanalisatsiooni, kaugkütte ja teede korrashoiu tagamiseks kuuluma kõik kohalikud omavalitsused.

Elutähtsa teenuse osutajatel tuleb koostada toimepidevuse riskianalüüs ja plaan, korraldada õppuseid ning täita muid toimepidevuse tagamiseks seatud nõudeid, sealhulgas selgitada välja kõige olulisemaid töölõike täitvad ametikohad ja teha neid täitvatele inimestele vajadusel taustakontroll. Samuti peavad teenusepakkujad olema eelnõu kohaselt valmis läbima teenuse toimepidevuse hindamiseks sõltumatu auditi.

Eelnõu loob alused ka riiklike elutähtsa teenuse üleste strateegiliste eesmärkide seadmiseks ja meetmete kavandamiseks. Riigikantselei juhtimisel hakatakse edaspidi koostama üleriigilist riskianalüüsi ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegiat, et teenuseosutajate toimepidevust paremini suunata ja kavandada. Strateegia osana peavad kõik omavalitsused koostama oma riskianalüüsi ning hindama riske, haavatavust ja valmisolekut riskide realiseerumiseks.

Riigikaitsekomisjon tegi ettepaneku võtta valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (426 SE) täiskogu istungi päevakorda 4. juunil ja eelnõu esimene lugemine lõpetada.

Komisjoni istungil tutvustas eelnõuga plaanitavaid muudatusi peaminister Kaja Kallas.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Osalemine Lennart Meri konverentsil

Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ja liige Raimond Kaljulaid osalevad Lennart Meri konverentsil, mis toimub 16.05-18.05.2024 Tallinnas Radisson Collection hotellis.

Hussar kohtumisel Tšehhi kolleegiga: Venemaa peab agressiooniga tekitatud kahjude eest maksma

Mõlemad pooled märkisid, et Eesti ja Tšehhi vahel on hea koostöö, saame teineteisele toetuda ning oleme väga sarnased nii ajaloo kui ka väärtuste poolest. Kohtumisel nenditi, et Euroopa ees on palju väljakutseid, seejuures viidati ennekõike Venemaa agressioonile Ukrainas.

„Ukrainal on vaja meie toetust nii sõnade kui ka laskemoona näol,“ rõhutas Hussar. Mõlemad pooled toonitasid, et Ukraina toetamisega on vaja jätkata ja anda ukrainlastele, mida nad sõja võitmiseks vajavad. Seejuures osutati ka vajadusele toetada Ukrainat Euroopa Liidu ja NATOga liitumise teel. Lisaks rõhutasid pooled ühtsuse hoidmise olulisust Euroopas.

Kohtumisel käsitleti Venemaa külmutatud varade kasutamist Ukraina ülesehitamiseks. „Venemaa peab agressiooniga tekitatud kahjude eest maksma. Kui nad ei tee seda ise, siis peame neid selleks sundima,“ lausus Hussar ja märkis, et kolmapäeval võttis Riigikogu vastu külmutatud varade seaduse.

Kohtumisel käsitleti ka olukorda Lähis-Idas, Euroopa Liidu laienemispoliitikat laiemalt, Euroopa Parlamendi valimistega seonduvat ning küber- ja energiajulgeolekut. Mõlemad pooled väljendasid rahulolu, et Eesti-Tšehhi majanduskoostöö hea näitena on uued elektrirongid Eestisse tellitud just Tšehhist.

Kohtumisel osalesid ka Eesti-Tšehhi parlamendirühma esimees Aivar Sõerd ja väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. Samuti olid kohtumise juures Eesti suursaadik Tšehhis Gita Kalmet ja Tšehhi suursaadik Eestis David Král.

Tšehhi parlamendi alamkoja esimehel on kavas homme kohtuda ka peaminister Kaja Kallasega ning esineda Lennart Meri konverentsil.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]

Väliskomisjonide juhid: välisagentide seaduse vastuvõtmine Gruusias õõnestab demokraatiat

„Hoolimata sõprade ja liitlaste korduvatest mureavaldustest on Gruusia parlament astunud ärevusttekitava ja repressiivse sammu, mis õõnestab demokraatiat ja on vastuolus riigi väljakuulutatud eesmärgiga lõimuda läänega,“ ütlesid väliskomisjonide juhid, kelle sõnul on parlamendi roll kajastada oma rahva tahet, samas kui grusiinid on selle Kremli mõjul algatatud seaduse üheselt tagasi lükanud, sest see ei sobi kokku nende identiteedi, euroopalike väärtuste ja demokraatlike põhimõtetega. „Lihtsamalt öeldes peegeldab see niinimetatud välisagentide seadus Vladimir Putini poliitikat, kes jätkab 20 protsendi Gruusia territooriumi ebaseaduslikku okupeerimist.“

Komisjonide juhid märkisid, et mainekad Gruusia organisatsioonid, nagu Transparency International, Rahvusvaheline Õiglaste Valimiste ja Demokraatia Ühing ja Gruusia Noorte Juristide Liit, etendavad otsustavat rolli Gruusia teel euroatlantilise integratsiooni suunas. „Kõnealune seadus on vastuolus nende väärikate püüdlustega ning kujutab endast otsest rünnakut kodanikuühiskonna ja sõltumatu meedia vastu, mis on iga demokraatliku riigi alustalad. Ameerika Ühendriigid ja Euroopa jätkavad nende toetamist, sest nende juhtiv roll ja arusaam Gruusia tulevikust on näide tõelisest patriotismist, mis on teravas vastuolus 84 parlamendiliikmega, kes [teisipäevasel] hääletusel liitusid Venemaaga,“ ütlesid nad.

Väliskomisjonide juhid kinnitasid, et ei hülga iialgi Gruusia rahvast, kes on rahumeelse vastupanu kaudu vapralt näidanud oma vankumatut pühendumust demokraatlikele väärtustele. „Samuti ei kõhkle me võtmast vastutusele neid, kes vastutavad selle Venemaa eeskujul vastu võetud seaduse kehtestamise ja vägivallatute meeleavaldajate vastu suunatud jõhkra rünnaku eest, mille taga on ka Bidzina Ivanišvili ja tema käsilased. Gruusia rahvale kinnitame me: te ei ole üksi,“ lisasid nad.

Avaldusega on ühinenud väliskomisjonide juhid Ameerika Ühendriikide, Belgia, Eesti, Iirimaa, Islandi, Itaalia, Leedu, Läti, Norra, Poola, Saksamaa, Soome, Tšehhi, Ukraina ja Ühendkuningriigi parlamendist ning Euroopa Parlamendist. Eestist kirjutas avaldusele alla Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Riigikogu arutas konkurentsivõime parandamist olulise tähtsusega riikliku küsimusena

Ettekannetega esinesid majanduskomisjoni liige Priit Lomp, majanduskomisjoni juures tegutseva konkurentsivõime ekspertkogu liige ja Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ning kaitsetööstusettevõtte DefSecIntel Solutions asutaja ja juht Jaanus Tamm.

Majanduskomisjoni liige, kuni selle nädalani majanduskomisjoni esimehe kohal teeninud Priit Lomp rääkis, et teda ajendas ekspertkogu kokku kutsuma mure majanduse käekäigu pärast, aga selle kõrval ka soov suurendada Riigikogu rolli protsesside sisulisel eestvedamisel. „Ma olen Riigikogu majanduskomisjoni nimel, aga loodan, et ka kõigi teiste Riigikogu saadikute nimel tänulik ekspertkogu liikmetele Kadri Männasoole Tallinna Tehnikaülikoolist, Priit Vahterile Tartu Ülikoolist, Uku Varblasele Arenguseire Keskusest ning Ülo Kaasikule Eesti Pangast, aga ka kõikidele samade asutuste kolleegidele, kes mahukasse materjali on aidanud sisu toota ning seda näidete, statistika ja soovitustega illustreerida. Samuti teistele partnertele ning ettevõtjate ühendused, kes on andnud sisendit, teinud kriitikat ja olnud nõudlikud,“ sõnas ta.

Lomp toonitas, et majanduspoliitika lõppeesmärk ei ole parim majandus, vaid eesmärk on saavutada inimeste heaolu laiapõhjaline paranemine. „Me peame poliitika kujundajatena oskama ja julgema mõjutada märkimisväärselt senisest rohkem ärikeskkonda, füüsilist taristut, valdkondlikku spetsialiseerumist ning teadmisi ja talente, millel kõigel on konkurentsivõimele väga suur mõju. Konkurentsivõime küsimus on seda teravam, et mitmed viimastel aastakümnetel edu toonud tegurid, nagu odav tööjõud ja energia, ligipääs soodsale Vene-Valgevene toorainele, on ammendunud,“ tõdes ta.

Samuti tõi Lomp esile ja tegi lühikokkvõtte ekspertkogu analüüsitud teemadest, milleks on kvalifitseeritud tööjõu nappus, Eesti ettevõtete digitaliseerituse ja automatiseerituse tase ning majanduse ja ressursitootlikkuse mure, liigse bürokraatia ja vähese selguse küsimus prioriteetide ja poliitikate osas, lisaks kapitalihinna märkimisväärne erinevus teistest Euroopa Liidu riikidest ning rohepöörde läbiviimisega kaasneda võiv täiendavate kulude kasv. „Ekspertkogu ja abiliste kokku pandud raport saab veel viimast lihvi ja on trükivalmis loodetavasti järgmisel kuul. See dokument, aga ka Tartu Ülikooli teadlaste esialgne sisend peaksid olema iga otsustaja ja kindlasti ka iga otsuse ettevalmistaja alusmaterjal, et veenduda, et liigume õiges suunas,“ toonitas ta.

Konkurentsivõime ekspertkogu liige ja Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik rõhutas oma ettekandes, et Eesti majanduse pikaajalisest kasvust rääkides tuleb endale aru anda, et see pole lühiajaline sprint. „Sporditerminoloogiat kasutades on ikkagi päris pikk maraton, kus meil ei tasu kohe kiiresti jooksma panna, eriti veel mitte vales suunas, vaid tasub vaikset tempot seada ja vaadata, et see oleks meile jõukohane,“ märkis ta.

Kaasik kinnitas, et Eestil on mitmeid eeliseid, mida tasuks hoida. „Meil on hea ettevõtluskeskkond olnud, meil on uuringute järgi maksusüsteem, mis on väidetavasti maailma parim, meil on paindlik tööturg, meil on IKT-sektor väga agiilne ja kiirelt kasvanud, laiemalt on IKT ja kogu digiriik kindlasti Eesti edulugu,“ loetles ta, kuid lisas, et probleem on näiteks transpordiühenduste vähesus teiste riikidega, kuid oma geograafilist asukohta ja oma suurust Eesti siiski muuta ei saa.

Kaasik tõi eile, et vaatamata edumeelsusele IKTs, on tegelikult jätkuvalt probleeme sellega, et automatiseerimise ja digitaliseerimise keskmine rakendamine ettevõtluses ja tööstuses on olnud pigem tagasihoidlik. „Meie tõdemus on, ettevõtete digitaliseerituse tase on madal. Ning ka tehisaru rakendamine on jätkuvalt veel suhteliselt algusjärgus või seda teevad tegelikult vaid väga vähesed,“ tõdes ta.

Kaasik viitas Tartu Ülikooli uuringule, mille järgi on automatiseerimine ettevõtetes suurendanud keskmiselt tootlikkust 22 protsenti. „Veelgi olulisem on see, et kui selle automatiseerimisega on käinud kaasas ka organisatsioonilised uuendused, siis see on peaaegu kaks korda suurem, ligi 40 protsenti on tootlikkus ettevõtetes kõrgem olnud. Meie soovitus olekski selline, et kui me plaanime ka riigi poolt toetada ettevõtteid, et nad digitaliseerimise-automatiseerimise poolega rohkem tegeleksid, siis võib-olla ei peaks kitsalt vaatama seda, kas nad on digitaliseeritud või mingi tehno-rakendustarkvara oma tootmisprotsessis kasutusele võtnud, vaid et see kataks tervikuna juhtimiskvaliteeti, kuidas andmeid paremini ära kasutada, kuidas tehisharu rakendada, kuidas laiemalt organisatsiooni innovatsiooni teha,“ selgitas ta.

Eesti Panga asepresident käsitles oma ettekandes muuhulgas veel kvalifitseeritud tööjõu nappust, rohepöördega kaasnevaid kulusid, teadusinnovatsiooni, vajadust tagada elektri soodne hind, liigset bürokraatiat ja ettevõtluse rahastamise kõrget hinda.

Kolmandana esines ettekandega kaitsetööstusettevõtte DefSecIntel Solutions asutaja ja tegevjuht, samuti Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu ja Eesti kaitsetööstusklastri nõukogu liige Jaanus Tamm. Ta tänas konkurentsivõime raporti koostajaid ning kinnitas, et sellest lähtuvalt saab pidada häid diskussioone. „Eelmine aasta olime ka aasta kaitsetööstusfirma, nii et tean üht koma teist sellest sektorist ja tööstusest. Räägin teile oma kogemusest ja vaatest, sellest raportist ja sellest, mis majanduses toimub,“ täpsustas ta.

„Meil on liidus üle 120 firma, meil on seal nii-öelda seinast seina firmasid, on tehaseid, on ka neid, kes pakuvad Kaitseväele toitu ja muid teenuseid. Aga meil on seal päris ka suur seltskond, mitukümmend firmat, kes teevad täna nutikaid lahendusi. Ja just neid lahendusi, millest täna raportis kirjutas, millest on puudus Eestis,“ kirjeldas Tamm. Droonide ja jälgimisseadmete tootja märkis, et seoses sellega, et ülemaailmne julgeolekuolukord on halvenenud, on nõudlus nutikate lahenduste järgi väga kiiresti kasvanud. „Meil on täna võimalus pugeda tarneahelates ja ostuprotsessides sinna vahele, kuna me oleme kiiremad. Ja meil on oma tooted. Kui me jääksime ootama suurte kaitsetööstusfirmade tootearendusprotsesside taha, siis me tõenäoliselt ei jõuaks midagi toota. Siis me tuleksime ja natuke hädaldaksime siin. Aga täna me tuleme ja jagame oma kogemusi,“ sõnas ta.

Tamm peatus mitmel konkurentsivõime raportis käsitletud teemal, nende hulgas bürokraatiarohkus. Tema sõnul kui Eestis tahaks täna ehitada kaitsetööstusvaldkonna või tööstuspargiga seotud tehaseid, siis võtaks see bürokraatia tõttu aega kolm aastat. „Aga täna neid asju on vaja kohe. Mis me teeme, on see, et me toodame väljaspool. Me toodame Ukrainas, mis on okei, kuna me panustame sinna,“ kirjeldas Tamm ja lisas, et tehase ehitamine on lihtsam nii Soomes kui ka Lätis.

Tamm tõi esile, et kaitsetööstus on osa kaitsevõimest ja Eesti kaitsetööstus võiks saada Eesti IT-eduloo järgmiseks etapiks ning tööstusele uue käigu sisse saamine tähendab aga tema sõnul seda, et tuleb toota rohkem oma tooteid. „Seal on ikka suur vahe, kas sa teed asfalditehase tootjale ühe mooduli või teed ise terve asfalditehase. Või kas sa teed tankile lindi või lennukile, mootori või sa teed ise terve lennuki või drooni,“ märkis ta. „Ettevõtjana ma olen optimistlik ja positiivne, muidu ei oleks ju ettevõtja, muidu ei teeks seda. Ja ma arvan, et me koos saame ühe Eesti IT-eduloo järgmise etapi käivitada ning läbi Eesti kaitsetööstuse nutikate lahenduste lükata majandusele uue hoo sisse.

Läbirääkimistel võtsid sõna Maris Lauri (RE), Jaak Aab (SDE), Liisa-Ly Pakosta (E200), Urmas Reinsalu (I), Mario Kadastik (RE).

Istungi stenogramm, Ülo Kaasiku esitlus, ekspertkogu soovituste kokkuvõte.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]

Menetlusse võeti eelnõu teistmisavalduse esitamise kohta

Eelnõu eesmärk on anda isikutele uus võimalus teistmisavalduse esitamiseks.

Seletuskirjas märgitakse, et kui kuni 1. jaanuarini 2006. aastal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel keeldus Riigikohus teistmisavaldusele menetlusluba andmast, siis 1. jaanuaril 2006. aastal jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustikus on seaduslik alus teistmisavalduse esitamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

Riigikogu Kantselei kuulutab välja August Rei parlamendiuuringu stipendiumi uue konkursi

Töökavandeid esitama on oodatud kõik teema käsitlemisest huvitatud riigiteaduste, õigusteaduse, majandusteaduse, ajaloo, meedia ja kommunikatsiooni jt erialade üliõpilased, magistrandid ja doktorandid.

Stipendiumi taotlemiseks tuleb Riigikogu Kantseleile esitada 20. oktoobriks 2024 avaldus, elulookirjeldus, magistri- või doktoritöö ideekavand, ajakava, juhendaja soovitus jm dokumendid.

Välja antakse kuni kaks 1500 euro suurust stipendiumi kahes osas. Esimene osa makstakse välja esitatud kavandi põhjal ja teine osa töö eduka kaitsmise järel. Konkursi võitjad avalikustatakse hiljemalt 20. novembril 2024.

Iga-aastaselt välja antava August Rei stipendiumi asutas Riigikogu Kantselei 2008. aastal. Parlamendiuuringu stipendiume on määratud neljateistkümnele magistri- või doktoritöö kirjutajale. Stipendiumi väljaandmise eesmärk on innustada parlamendiuuringutele noori uurijaid ka seekord.

August Rei (1886–1963) oli Asutava Kogu liige ja esimees. Aastatel 1920–1937 oli Rei Riigikogu liige, sealjuures ajavahemikus 9. juuni 1925–22. juuni 1926 Riigikogu esimees.

Lisateave: Riigikogu veebilehelt ja [email protected].

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]