Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 17. detsembriks

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut vastab Riigikogu liikmete esitatud arupärimisele haruapteekide olukorra kohta (nr 454).

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13: seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega luuakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend, kutsutud Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad; Eesti seisukohad 19. detsembril toimuval ELi transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu istungil, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; Ühendkuningriigi EList lahkumise lepe ja tulevikusuhe (ülevaade asjade seisust), kutsutud Välisministeeriumi esindaja; Eesti seisukohad õigusprogrammi ning õiguste ja väärtuste programmi kehtestamist käsitlevate algatuste kohta (COM(2018) 383–384), kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja; Eesti seisukohad 20. detsembril 2018 toimuval ELi keskkonnanõukogu istungil, kutsutud keskkonnaminister Siim Kiisler ja Sotsiaalministeeriumi esindaja;

keskkonnakomisjonis veeseaduse eelnõu (643 SE), kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjonis – kell 11.10: põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (729 SE), kutsutud haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning Eesti Koolijuhtide Ühenduse ja Eesti Õpetajate Liidu esindajad;

maaelukomisjonis – kell 11.10: kalurite ettepanekust muuta kalapüügiseadust;

majanduskomisjonis – kell 11.10: kaubamärgiseaduse, tööstusdisaini kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (765 SE), kutsutud justiitsminister Urmas Reinsalu; kohtumine Nordica juhtidega, kutsutud ASi Nordic Aviation Group (Nordica) juhatuse esimees Hannes Saarpuu ja nõukogu esimees Peeter Tohver;

põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: arvamuse andmine ELAKile Eesti seisukohtade kohta, mis on esitatud õigusprogrammi ning õiguste ja väärtuste programmi kehtestamist käsitlevate algatuste kohta, kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja; kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (574 SE); soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (683 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO esindajad; märgukirjast „Vähendame palgalõhe meie kõigi võrdse tuleviku nimel“, kutsutud märgukirja esindajad;

rahanduskomisjonis – kell 11.10: krediidiasutuste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (750 SE); Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eurotoetuste tõhusamaks ja regionaalselt tasakaalustatud kasutamiseks“ eelnõu (761 OE);

riigikaitsekomisjonis – kell 11.20: Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Sophia“ eelnõu (745 OE), kutsutud Kaitseministeeriumi esindajad; Eesti kodanike hoiakutest kaitseküsimustes, kutsutud Turu-uuringute ASi ja Kaitseministeeriumi esindajad;

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (641 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; tubakaseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (775 SE), kutsutud tervise- ja tööminister Riina Sikkut; tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 14 täiendamise seaduse eelnõu (293 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; kokkuvõte komisjoni tööst 2018. aastal;

väliskomisjonis „Välispoliitika arengukava 2030“ koostamisest, väliskomisjoni kuulamised Eesti välisteenistuse tugevdamisest: Eesti välisesinduste võrgustiku arendamisest, kutsutud Välisministeeriumi kantsler Rainer Saks;

õiguskomisjonis – politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (768 SE), kutsutud siseminister Katri Raik; audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (finantsvaldkonna väärteokaristuste reform, ELi õigusest tulenevad karistused, vara legaalse päritolu pööratud tõendamiskoormus) eelnõu (771 SE), kutsutud rahandusminister Toomas Tõniste, Politsei- ja Piirivalveameti, Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi ning Õiguskantsleri Kantselei esindajad; politsei ja piirivalve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (673 SE); arvamuse andmine ELAKile: määruse eelnõu, millega kehtestatakse ELi õiguste ja väärtuste ning õigusprogramm;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu algatamisest; komisjoni järgmise aasta tööplaanid;

probleemkomisjonis rahvastikukriisi lahendamiseks – kell 13.30: rahvastikupoliitika põhialuste Riigikogule esitamisest;

probleemkomisjonis riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks – kell 13.15: kokkuvõte komisjoni tööst 2018. aastal ja järgmise aasta tööplaanid.

Sündmused

Kell 14 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Georgia parlamendi esimehe Irakli Kobakhidze ja teda saatva delegatsiooniga. Kohtumisel osaleb ka Eesti-Georgia parlamendirühma esimees Keit Pentus-Rosimannus. Kohtumist jäädvustada soovivatel ajakirjanikel palume end akrediteerida aadressil press@riigikogu.ee hiljemalt esmaspäeval, 17. detsembril kell 12 ja koguneda Riigikogu vestibüülis kell 13.45.

Kell 15.30 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso ja Georgia parlamendi esimees Irakli Kobakhidze esinevad seminaril „Georgia sisepoliitilised arengud ja välispoliitika prioriteedid“. Arutelu juhib Eesti Välispoliitika Instituudi teadur Kalev Stoicescu (Riigikogu konverentsisaal).

Välislähetused

17. – 19. detsember
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni esimees Marianne Mikko osaleb ENPA monitooringukomitee Türgi raportöörina infokogumismissioonil Istanbulis ja Ankaras Türgis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo 17. – 23. detsembrini

Esmaspäev, 17. detsember

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut vastab Riigikogu liikmete esitatud arupärimisele haruapteekide olukorra kohta (nr 454).

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13: seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega luuakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend, kutsutud Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad; Eesti seisukohad 19. detsembril toimuval ELi transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu istungil, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; Ühendkuningriigi EList lahkumise lepe ja tulevikusuhe (ülevaade asjade seisust), kutsutud Välisministeeriumi esindaja; Eesti seisukohad õigusprogrammi ning õiguste ja väärtuste programmi kehtestamist käsitlevate algatuste kohta (COM(2018) 383–384), kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja; Eesti seisukohad 20. detsembril 2018 toimuval ELi keskkonnanõukogu istungil, kutsutud keskkonnaminister Siim Kiisler ja Sotsiaalministeeriumi esindaja;

keskkonnakomisjonis veeseaduse eelnõu (643 SE), kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjonis – kell 11.10: põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (729 SE), kutsutud haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning Eesti Koolijuhtide Ühenduse ja Eesti Õpetajate Liidu esindajad;

maaelukomisjonis – kell 11.10: kalurite ettepanekust muuta kalapüügiseadust;

majanduskomisjonis – kell 11.10: kaubamärgiseaduse, tööstusdisaini kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (765 SE), kutsutud justiitsminister Urmas Reinsalu; kohtumine Nordica juhtidega, kutsutud ASi Nordic Aviation Group (Nordica) juhatuse esimees Hannes Saarpuu ja nõukogu esimees Peeter Tohver;

põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: arvamuse andmine ELAKile Eesti seisukohtade kohta, mis on esitatud õigusprogrammi ning õiguste ja väärtuste programmi kehtestamist käsitlevate algatuste kohta, kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja; kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (574 SE); soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (683 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO esindajad; märgukirjast „Vähendame palgalõhe meie kõigi võrdse tuleviku nimel“, kutsutud märgukirja esindajad;

rahanduskomisjonis – kell 11.10: krediidiasutuste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (750 SE); Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eurotoetuste tõhusamaks ja regionaalselt tasakaalustatud kasutamiseks“ eelnõu (761 OE);

riigikaitsekomisjonis – kell 11.20: Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Sophia“ eelnõu (745 OE), kutsutud Kaitseministeeriumi esindajad; Eesti kodanike hoiakutest kaitseküsimustes, kutsutud Turu-uuringute ASi ja Kaitseministeeriumi esindajad;

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (641 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; tubakaseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (775 SE), kutsutud tervise- ja tööminister Riina Sikkut; tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 14 täiendamise seaduse eelnõu (293 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; kokkuvõte komisjoni tööst 2018. aastal;

väliskomisjonis „Välispoliitika arengukava 2030“ koostamisest, väliskomisjoni kuulamised Eesti välisteenistuse tugevdamisest: Eesti välisesinduste võrgustiku arendamisest, kutsutud Välisministeeriumi kantsler Rainer Saks;

õiguskomisjonis – politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (768 SE), kutsutud siseminister Katri Raik; audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (finantsvaldkonna väärteokaristuste reform, ELi õigusest tulenevad karistused, vara legaalse päritolu pööratud tõendamiskoormus) eelnõu (771 SE), kutsutud rahandusminister Toomas Tõniste, Politsei- ja Piirivalveameti, Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi ning Õiguskantsleri Kantselei esindajad; politsei ja piirivalve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (673 SE); arvamuse andmine ELAKile: määruse eelnõu, millega kehtestatakse ELi õiguste ja väärtuste ning õigusprogramm;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu algatamisest; komisjoni järgmise aasta tööplaanid;

probleemkomisjonis rahvastikukriisi lahendamiseks – kell 13.30: rahvastikupoliitika põhialuste Riigikogule esitamisest;

probleemkomisjonis riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks – kell 13.15: kokkuvõte komisjoni tööst 2018. aastal ja järgmise aasta tööplaanid.

Sündmused

Kell 14 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Georgia parlamendi esimehe Irakli Kobakhidze ja teda saatva delegatsiooniga. Kohtumisel osaleb ka Eesti-Georgia parlamendirühma esimees Keit Pentus-Rosimannus. Kohtumist jäädvustada soovivatel ajakirjanikel palume end akrediteerida aadressil press@riigikogu.ee hiljemalt esmaspäeval, 17. detsembril kell 12 ja koguneda Riigikogu vestibüülis kell 13.45.

Kell 15.30 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso ja Georgia parlamendi esimees Irakli Kobakhidze esinevad seminaril „Georgia sisepoliitilised arengud ja välispoliitika prioriteedid“. Arutelu juhib Eesti Välispoliitika Instituudi teadur Kalev Stoicescu (Riigikogu konverentsisaal).

Teisipäev, 18. detsember

Kell 10 – täiskogu istung

Teine lugemine – 2 eelnõu: Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) eelnõu (710 SE); politsei ja piirivalve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (673 SE).

Esimene lugemine – 3 eelnõu: kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (776 SE); Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõu (762 SE); isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (778 SE).

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – kell 13: jäätmeseaduse eelnõu (495 SE), kutsutud Eesti Jäätmekäitlejate Liidu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Vee-ettevõtete Liidu, Eesti Keemiatööstuse Liidu, Tallinna Linnavalitsuse, Eesti Pandipakendi, OÜ Pakendiringlus, Eesti Korteriühistute Liidu, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon, OÜ Tootjavastutusorganisatsioon, ASi Ekogaisma Eesti, MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskus, Eesti Elektroonikaromu, EES-Ringlus, ASi Eesti Energia, Eesti Kaupmeeste Liidu, MTÜ Eesti Rehviliit, OÜ Kuusakoski ja Keskkonnaministeeriumi esindajad (ruum L262);

kultuurikomisjonis keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (756 SE), kutsutud eelnõu algataja ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja; muinsuskaitseseaduse eelnõu (684 SE), Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie ja Kultuuriministeeriumi esindajad;

majanduskomisjonis liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (752 SE); ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (703 SE);

rahanduskomisjonis – kokkuvõte komisjoni tööst sügisistungjärgul ja uue istungjärgu töö kavandamine;

riigikaitsekomisjonis – kell 13.05: Kaitseväe suurhangetest, julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad;

väliskomisjonis väliskomisjoni raportist „Valmisolek tõrjuda valimistesse sekkumist lääneriikide näitel“; välispoliitika arutelust olulise tähtsusega riikliku küsimusena Riigikogu täiskogul;

õiguskomisjonis – karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (ohtlikud kalduvuskurjategijad, välismaalastest kurjategijad) (658 SE), kutsutud ministeeriumide, PPA, advokatuuri ja prokuratuuri esindajad; valitsuse rahapesuvastase komisjoni 2006.–2014. aasta protokollidest.

Sündmused

Kell 12.15 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa kohtub Georgia parlamendi esimehe Irakli Kobakhidzega.

Kell 14 – Riigikogu esimees Eiki Nestor annab telekanalile ETV+ aastalõpuintervjuu.

Kolmapäev, 19. detsember

Kell 13 – infotund

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 4 eelnõu: krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (750 SE); karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (terrorismivastase võitluse direktiivi ülevõtmine) eelnõu (642 SE); loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (734 SE); tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (641 SE).

Teine lugemine – 3 eelnõu: Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Sophia“ eelnõu (745 OE); perekonnaseisutoimingute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (723 SE); tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 14 täiendamise seaduse eelnõu (293 SE).

Esimene lugemine – 3 eelnõu: Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas“ eelnõu (772 OE); tulumaksuseaduse § 11 muutmise seaduse eelnõu (770 SE); kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigus-seaduse muutmise seaduse eelnõu (769 SE).

Neljapäev, 20. detsember

Kell 10 – täiskogu istung

Kolmas lugemine, kui teine lõpetatakse – 1 eelnõu: Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) eelnõu (710 SE).

Pärast istungit on Riigikokku oodata jõuluvana.

Reede, 21. detsember

Sündmus

Kell 9.35 – Riigikogu esimees Eiki Nestor, väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja Riigikogu liige Jevgeni Ossinovski tutvustavad Tallinna Reaalkooli gümnaasiumiastme õpilastele põhiseaduslikke institutsioone (Riigikogu istungisaal).

Laupäev, 22. detsember

Sündmus

Kell 14.15 – Riigikogu esimees Eiki Nestor avab Jaani Tõnissoni sünnipäevale pühendatud konverentsi (Tartu Ülikool).

Välislähetused

17. – 19. detsember
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni esimees Marianne Mikko osaleb ENPA monitooringukomitee Türgi raportöörina infokogumismissioonil Istanbulis ja Ankaras Türgis.

19. detsember
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Riksdagi korraldatud seminaril tähistamaks Balti riikide 100. aastapäeva Stockholmis Rootsis.

20. detsember
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ning liikmed Andres Herkel, Oudekki Loone, Mart Nutt, Barbi Pilvre ja Henn Põlluaas kohtuvad Soome välisministri Timo Soini ja Eduskunna väliskomisjoniga Helsingis.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6353, 510 6179
merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 14. – 16. detsembrini

Reede, 14. detsember

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: Eesti seisukohad 17. – 18. detsembril toimuval ELi põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istungil, kutsutud maaeluminister Tarmo Tamm; seisukoha andmine: piirihalduse ja tagasisaatmise paketi eelnõud, kutsutud Siseministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: finantseerimisasutuste usaldatavusnõuete täitmise ja rahapesuvastase järelevalve raamistiku tugevdamise eelnõu ja teatis (COM(2018) 645-646), kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskuse ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustiku loomise määruse eelnõu (COM(2018) 630), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja.

Sündmused

Kell 11 – Riigikogu esimees Eiki Nestor võtab osa Tartu Ülikooli majandusteaduskonna strateegilise juhtimise magistriõpe „Strateegiline juhtimine tippjuhtidele“ seminarist.

Kell 13.30 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub saabuva Tadžikistani suursaadiku Mahmadsharif Mahmud Haqdodiga.

Pühapäev, 16. detsember

Sündmus

Kell 16 – Riigikogu esimees Eiki Nestor süütab üle-eestilisel jõulurahu väljakuulutamisel kolmanda advendiküünla (Jõgeva Kultuurikeskuse esine, Aia 6).

Välislähetused

13. – 14. detsember
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Marianne Mikko osaleb ENPA büroo kohtumisel Pariisis Prantsusmaal.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Heljo Pikhof: tasuta lasteaed muudab Eesti haritumaks ja takistab ühiskonna kihistumist

„Me leiame, et haridussüsteem on otsast otsani üks tervik ja et hea haridus peab olema kättesaadav igale lapsele. Kuna haridustee algab alusharidusest, siis peab seda antama tasuta. Seega peavad nii lasteaia kohatasu kui ka toiduraha jääma edaspidi riigi kanda,“ ütles Pikhof.

Pikhofi sõnul räägib selle idee elluviimise kasuks tõsiasi, et arvestav hulk lapsi ei käi täna lasteaias. „Kirjade järgi ei jõua lasteaeda kuus protsenti kolme- kuni seitsmeaastastest lastest, aga tegelikkuses jääb kümnendik meie lastest alusharidusest kõrvale. Valdavalt on selle põhjuseks lasteaiakoha kõrge maksumus, mis ei ole kõigile vanematele jõukohane,“ rääkis Pikhof.  

Lisaks tuleb Eesti eri paigus lastevanematel lasteaiakoha eest erinevaid summasid välja käia – tasud ulatuvad 10-20 eurost 70-80 euroni kuus, mille lisandub toiduraha. „Paljud omavalitsused on lasteaiatasu sidunud miinimumpalgaga, mistõttu kasvab aasta-aastalt koos alampalga tõusuga ka kohatasu. Suured hinnakäärid süvendavad omakorda paikkondlikku ebavõrdsust,“ selgitas Pikhof.

„Üleminek tasuta lasteaiale on tõhus relv haridusliku kihistumise vastu. Ühtlasi aitab see samm vähendada ühiskonnas ebavõrdsust. Sotsiaaldemokraadid seisavad harituma, võrdsema ja edukama Eesti eest,“ kinnitas Pikhof.  Vabaerakonna algatatud eelnõu, mis samuti taotleb lastevanemate vabastamist lasteaiatasude maksmisest, läbis täna riigikogus esimese lugemise. Pikhofi sõnul on ainult tervitatav, et sotsiaaldemokraatide ettepanekul on laiem kandepind.

 Täiendav info: Heljo Pikhof, 5119637

Riigikogus läbis esimese lugemise koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

Eelnõu seletuskirja järgi tahetakse eelnõuga vähendada lapsevanemate majanduslikku koormust, mis on seotud eelkooliealiste laste haridus-, hoiu- ja ülalpidamiskuludega. Eelnõuga kaotatakse lapsevanemate jaoks kohustus tasuda lasteaia kohatasu. Samuti on eelnõu eesmärk näidata, et riik väärtustab pere ning peab demograafia küsimusi oluliseks.

Eelnõu algatajate nimel võttis sõna Enn Meri, kes tutvustas eelnõu sisu ja eesmärke. Ta tõi välja, et kõigil lastel peab olema võimalik käia tasuta kodulähedases lasteaias.

Kultuurikomisjoni liige Heljo Pikhof andis ülevaate istungil arutatust ja tutvustas ministeeriumi esindajate seisukohti. Pikhof tõi välja, et komisjoni ettepanek oli eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist, Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Krista Aru Vabaerakonna fraktsioonist ja Aadu Must Keskerakonna fraktsioonist.

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (731 SE) esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 3 Riigikogu liiget, vastu oli 50 liiget ja erapooletuid liikmeid oli 2. Ettepanek ei leidnud toetust ja eelnõu läbis esimese lugemise.

Riigikogu menetlusest langes välja üks eelnõu:

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (709 SE) nägi ette võimaldada mitmikkodakondsust Eesti kodanikele, kes on omandanud Eesti kodakondsuse sünniga.

Eelnõuga nähti ette ka Eesti kodakondsuse taastamise võimalus isikutele, kes omandasid Eesti kodakondsuse enne 1992. aasta 26. veebruari, kuid keda sunniti sellest loobuma või loeti Eesti kodakondsuse kaotanuks või sellest loobunuks.

Eelnõuga oleks ka täiendatud kehtivat seadust kodakondsuse äravõtmise uute alustega. Uute kodakondsuse äravõtmise alustena oleks toodud seadusesse karistusseadustikus sätestatud riigireetmise ja terrorikuriteo sooritamise eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumine.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aadu Must Keskerakonna fraktsioonist, Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist, Jüri Adams Vabaerakonna fraktsioonist, Valdo Randpere Reformierakonna fraktsioonist ja Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 40 Riigikogu liiget ja vastu oli 38 liiget. Seega langes eelnõu menetlusest välja.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201812131000.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Hanno Pevkur: koalitsioon koos EKRE-ga ütles sünnijärgsetele eestlastele EI

Reformierakonna poolt eelnõud kaitsnud Hanno Pevkur ütles oma kõnes, et Riigikogu ülesanne peab olema tegeleda eestlaste rahvaarvu kasvatamisega, mitte kahandamisega. „On ebamoraalne ja põhiseaduse vastane panna sünnijärgsed Eesti kodanikud tegema sundvalikut. Me peame tegelema ka nendega, kes on läinud kodumaalt eemale. Ka nendel peab olema teadmine, et kodumaal on nad alati oodatud ja et riik ei sunni neile peale valikut, kas valida ühe või teise riigi kodakondsus,“ ütles Pevkur.

Pevkuri sõnul oli parlamendil võimalus näidata ennast riigimehena. „Näidata Eesti inimestele nii siin kodumaal kui ka neile, kes väljaspool, et jah, me suudame üle olla mingisugustest poliitilistest kokkulepetest ja me mõtleme selle peale, kuidas eestlasi oleks tulevikus rohkem, mitte vähem,“ täiendas Pevkur.

Pevkur märkis, et kahjuks ei toetanud lisaks valitsuserakondadele sünnijärgseid eestlasi ka “rahvuslased” EKRE-st. „Eriti küüniline oli tänane käitumine aga IRLi poolt. Ei tundu väga isamaaline öelda sünnijärgsele eestlasele, et sa ise või su laps peab lahti ütlema Eesti kodakondsusest juhul kui oled väliseestlane või su lapsel on õigus saada teise vanema järgi näiteks ka Belgia kodakondsus. Vastupidiselt justiitsministrile, kes arvab, et topeltkodakondsus on riskantne mäng meie rahvusriigi tulevikuga, leiame meie, et topeltkodakondsus aitab kaasa meie rahvusriigi püsimisele ja tugevdab sidemeid kõigi eestlastega,“ võttis Pevkur Riigikogus toimunu kokku.

Lisainfo:
Hanno Pevkur
hanno.pevkur@riigkogu.ee
5163578

Menetlusse võeti isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu

Eelnõus on sätestatud isikuandmete töötlemise täpsed eesmärgid ja alused ning isikuandmete töötlemise lubatud ulatus.

Eelnõuga tehakse muudatusi 126 seaduses. Alates 25. maist 2018 kehtib Euroopa Liidus isikuandmete kaitse üldmäärus ning selle ja õiguskaitsevaldkonna direktiivi rakendamiseks rakendamiseks tuleb Eesti seadustesse viia sisse vastavad muudatused. Isikuandmete kaitse seadus koosmõjus isikuandmete kaitse üldmäärusega on liialt üldised, et tagada seadusliku aluse põhimõtte korrektne järgimine.

Sarnase sisuga eelnõu (650 SE) ei leidnud Riigikogus kolmandal lugemisel toetust seoses asjaoluga, et menetluse käigus ilmnes pärast teise lugemise lõppu kahtlus, et eelnõuga võivad vangistusseadusesse kavandatud mõned muudatused anda võimaluse riivata isikute põhiõigusi ülemääraselt. Menetlusse võetud eelnõus võetakse see asjaolu arvesse.  

Eelnõuga ajakohastatakse andmekogude regulatsioone – täiendatakse isikuandmete töötlemise eesmärke ja andmekoosseise, samuti piiratakse andmete säilitamise tähtaega. Andmekogude põhimääruste kehtestamine on viidud võimalusel valitsuse tasandilt ministri pädevusse.

Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu juhatus muutis kolme komisjoni koosseisu

Kinnitati Tiina Kangro lahkumine sotsiaalkomisjoni liikme kohalt ja asumine kultuurikomisjoni liikme kohale. Samuti kinnitati Monika Haukanõmme lahkumine Euroopa Liidu asjade komisjoni liikme kohalt ja  Andres Herkeli asumine sellele kohale.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu menetleb 2019. aasta riigieelarve eelnõu

Riigikogu võttis vastu tuleva aasta riigieelarve

Valitsuse algatatud 2019. aasta riigieelarve seaduse (700 SE) kohaselt on tuleva aasta riigieelarve tulude mahuks 11,06 miljardit eurot. Tulud kasvavad võrreldes 2018. aastaga 6,1 protsenti ehk 639,5 miljoni euro võrra. Riigieelarve kulude ja investeeringute maht 2019. aastal on kokku 11,32 miljardit eurot. Seda on 7 protsenti ehk 735 miljonit eurot enam kui 2018. aastal.

Kogu valitsussektori tulud on 11,21 miljardit eurot ja kulud ning investeeringud 11,08 miljardit eurot. 2019. aastal on valitsussektori eelarve nominaalses ülejäägis 130 miljoni euroga ehk 0,5 protsenti SKPst ning struktuurses tasakaalus. Eelarve nominaalne ülejääk annab võimaluse vähendada valitsussektori võlakoormust ja maksta järgmistel aastatel tagasi laene mahus ligikaudu 70 miljonit eurot aastas.

Kolmandal lugemisel vaadati läbi eelnõule esitatud 23 muudatusettepanekut, millest leidis toetust kolm rahanduskomisjoni enda tehtud ettepanekut.

Eelarve kolmandal lugemisel suurendati regionaalseid investeeringuid, toetati erinevaid kolmanda sektori ja kodanikuühiskonna projekte ühekordsete kulutustena mahus 7,3 miljonit eurot. Katteallikaks on valitsuse reservi vähendamine samas ulatuses.

Läbirääkimistel sõna võtnud fraktsioonide esindajad andsid hinnangu tuleva aasta riigieelarvele. Andres Herkel (EVA) sõnul ei toeta fraktsioon tuleva aasta eelarvet, millel ei ole selget fookust ja eesmärki ning mitmed rahaeraldised ei ole põhjendatud. Jürgen Ligi (RE) nimetas eelarve märksõnadeks omakasu ja reeglite rikkumist. Tema arvates on tegu vahendite ülekulutamisega. Ligi sõnul hääletab Reformierakonna fraktsioon eelnõu vastu. Priit Sibula (I) sõnul saab eelarvet nii kiita kui ka kiruda. Tema arvates on see ühiskonna hetkeolukorra nägu. Sibul hindas riigi majanduse olukorra heaks, millele tugineb eelarve. Sellest tulenevalt on tehtud ka sotsiaalvaldkonda tehtud vahendite eraldamised. Tema sõnul Isamaa fraktsioon toetab eelnõu vastuvõtmist. Martin Helme (EKRE) taunis huvigruppide tendentslikku toetamist eelarve kaudu. Tema arvates on eelarve laekumine hea, mida ei ole oodata tulevikus, mistõttu oleks pidanud vaatama tulevikku. Helme sõnul on vahendite jagamisel otsuste tegemisel lähtutud poliitilisest huvist.  Helme ütles, et EKRE fraktsioon hääletab eelarve vastu. Kalvi Kõva (SDE) tõi esile peretoetuste reformi, samuti õpetajate palgatõusu ja regionaalsed toetused. Kõva sõnul toetab nende fraktsioon eelnõu vastuvõtmist, mis on suunatud inimese heaolule. Mihhail Stalnuhhin (KE) tänas eelnõu menetlemisele kaasa aidanud saadikuid ja ametnikke. Tema arvates on eelarve rahulik, millega ei kaasne suured reformid. Tema hinnangul on eelarve kvaliteetne produkt ja kutsus üles eelarvet toetama.

Seaduse vastuvõtmist toetas 52 ja vastu oli 46 saadikut.

Tuleva aasta riigieelarve eelnõu läbis teise lugemise

Riigikogus läbis tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu teise lugemise. 21. novembri istungil vaadati läbi laekunud 58 muudatuseettepanekut fraktsioonidelt, Riigikogu liikmetelt ja rahanduskomisjonilt. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 29. november kell 17.15.

Rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin selgitas, et komisjonile laekus kokku 60 muudatusettepanekut. Vabaerakonna fraktsioon tegi 26 ettepanekut, EKRE fraktsioon 16 ja Reformierakonna fraktsioon 10 ettepanekut. Neli Riigikogu liiget tegid samuti oma ettepanekud. Menetluse käigus võttis Vabaerakonna fraktsioon tagasi kolm muudatusettepanekut. Seega esitati kokku 57 muudatusettepanekut. Stalnuhhini sõnul ei leidnud need muudatusettepanekud pärast läbivaatamist toetust, sest katteallikateks pakutud lahendused oleksid muutnud eelarves taotletud proportsioone ja püstitatud eesmärkide saavutamist. Komisjonis ei leidnud põhimõtteliselt toetust vahendite ümberjagamine üürimajade ehitamise, tasuta ühistranspordi ja Eesti Energia investeeringute arvelt. Rahanduskomisjon tegi ühe muudatusettepaneku, milles on koondatud ja arvesse võetud ministeeriumidega koostöös tehtud ettepanekud vahendite ümberjagamise kohta.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi (RE), Maris Lauri (RE), Külliki Kübarsepp (EVA), Kersti Sarapuu (KE), Krista Aru (EVA), Martin Helme (EKRE), Aivar Sõerd (RE), Laine Randjärv (RE), Olga Ivanova, Toomas Kivimägi (RE), Arto Aas (RE), Urmas Kruuse (RE), Peeter Ernits, Jüri Adams (EVA), Hanno Pevkur (RE), Margus Tsahkna, Lauri Luik (RE), Tiina Kangro, Mati Raidma (RE), Sven Sester (I) ja Andres Herkel (EVA).

Sõnavõtnud saadikud analüüsisid riigieelarve erinevaid aspekte ja tõid välja rea kriitilisi hinnanguid, muuhulgas heideti ette eelarve läbipaistmatust. Sõnavõttude käigus viidati veel Euroopa Komisjoni esitatud seisukohale, mille järgi ei ole tuleva aasta riigieelarve tasakaalus, vaid miinuses 0,7 protsendiga.

Riigikogu hääletas läbi eelnõule laekunud muudatusettepanekud, mis ei leidnud toetust. Menetluse käigus arvestati rahanduskomisjoni tehtud ettepanekut.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja Eesti Reformierakonna fraktsioon tegid ettepaneku tuleva aasta riigieelarve eelnõu teine lugemine katkestada. Hääletus: 47 poolt, vastu 51 saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Valitsuse algatatud 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (700 SE) järgi on riigieelarve eelnõu kulude ja investeeringute maht on kokku 11,31 miljardit ja tulude maht 11,06 miljardit eurot.

Rahanduskomisjon vaatas läbi tuleva aasta riigieelarve muudatusettepanekud

Riigikogu rahanduskomisjon arutas teisel istungil 13. novembril tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõule laekunud muudatusettepanekuid, nende sisu ja pakutud katteallikaid.

Rahanduskomisjonile laekus kokku 60 muudatusettepanekut. Vabaerakonna fraktsioon tegi 26 ettepanekut, EKRE fraktsioon 16 ja Reformierakonna fraktsioon 10 ettepanekut. Neli Riigikogu liiget tegid samuti oma ettepanekud. Menetluse käigus võttis Vabaerakonna fraktsioon tagasi kolm muudatusettepanekut.

Rahanduskomisjoni esimehe Mihhail Stalnuhhini sõnul ei leidnud esitatud muudatusettepanekud pärast läbivaatamist toetust, sest katteallikateks pakutud lahendused oleksid muutnud eelarves taotletud proportsioone ja püstitatud eesmärkide saavutamist.

„Valitsus ja koalitsioonisaadikud ei toetanud põhimõtteliselt vahendite ümberjagamist üürimajade ehitamise, tasuta ühistranspordi ja Eesti Energia investeeringute arvelt,“ ütles Stalnuhhin. Ta lisas, et rahanduskomisjon tegi 21 muudatusettepanekut, milles on arvesse võetud ministeeriumidega koostöös tehtud ettepanekud vahendite ümberjagamise kohta.

Tuleva aasta eelarve arvestab kolmeprotsendilise majanduskasvuga. Riigieelarve eelnõu kulude ja investeeringute maht on kokku 11,31 miljardit ja tulude maht 11,06 miljardit eurot. Eelarve on nominaalselt 133 miljoni euroga ülejäägis ja struktuurses tasakaalus. Maksukoormus jääb järgnevatel aastatel senisele tasemele.

Seega 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (700 SE) teine lugemine on kavandatud Riigikogu täiskogu istungil 21. novembril.

Tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu läbis esimese lugemise

Riigikogu lõpetas 17. oktoobril 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu esimese lugemise ja määras muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 31. oktoobri kell 17.15.

Riigikogu istungil andis eelarvest ülevaate rahandusminister Toomas Tõniste. Eelarve aluseks on võetud kolmeprotsendiline majanduskasv.

„Rahandusministeeriumi ja Eesti Panga spetsialistidest koosneva riskide juhtimise komitee hinnangul on meie reservid ja finantspuhvrid võimalike kriiside jaoks piisavad. Riigi rahanduse head seisu kinnitab ka rahvusvaheline reitinguagentuur Fitch, kes viimati tõstis just meie riigi reitingu seniselt A+ stabiilse väljavaatega tasemelt AA- stabiilse väljavaatega tasemele,“ ütles rahandusminister. Ta viitas Agentuuri hinnangule, et reitingu tõstmisele aitas kaasa Eesti paranenud võime seista vastu väliskeskkonna võimalikele negatiivsetele mõjudele, meie riigi rahanduse hea seis ning tugev majanduspoliitiline raamistik. Lisaks rõhutas agentuur ka seda, et meie laenukoormus on AA-reitinguga riikide seas üks madalamaid ja madalaim kogu Euroopa Liidus. Madal laenukoormus on kindlasti üks oluline osa meie valmisolekust võimalike kriiside ajaks. „Ka eelarvenõukogu hinnangul kirjeldab Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos piisava usaldusväärsusega Eesti majanduse tulevast arengut,“ ütles Tõniste.

Minister märkis eelnõu tutvustamisel, et riigieelarve eelnõu kulude ja investeeringute maht on kokku 11,31 miljardit ja tulude maht 11,06 miljardit eurot. Eelarve on nominaalselt 133 miljoni euroga ülejäägis ja struktuurses tasakaalus. Maksukoormus jääb järgnevatel aastatel senisele tasemele. Valitsussektori võlakoormus langeb praeguselt 8,2 protsendilt 2019. aastal 7,4 protsendile ning jõuab prognooside järgi 2022. aastaks 5,4 protsendi tasemele.

Rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin andis ülevaate komisjoni viimasel viiel istungil toimunud eelnõu aruteludest.

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad, kes juhtisid tähelepanu tuleva aasta riigieelarve eelnõu erinevatele aspektidele.

Jürgen Ligi (RE) oli kriitiline eelarve suhtes seoses aktsiisipoliitikaga. Ta taunis liigset kulutamist ja pidas vajalikuks headel aegadel reservide loomist majanduslikult kehvemate aegade tarbeks. Enn Meri (EVA) sõnul pole eelarvest kerge aru saada, millele on viidanud ka õiguskantsler. Ta juhtis tähelepanu, et meie majandus on üle kuumenenud eriti ehitussektoris. Peaksime kokku hoidma haldussektoris. Mihhail Stalnuhhini (KE) hinnangul peaksime eelarvega rahul olema. Ta tõi esile positiivse majandusprognoosi. Tõusnud on kohalike omavalitsuste tulubaas ja kavas on rida märkimisväärseid palgatõuse. Lisaraha on kavas eraldada Haigekassale. Sven Sesteri (I) sõnul  on eelarve vastutustundlik ja jätkusuutlik. Tema arvates on eelarve oluliseks märksõnadeks maksurahu ja tasakaal. Suurenenud on ka investeeringute maht. Kalvi Kõva (SDE) tõi samuti esile eelarve struktuurse tasakaalu. Ta rõhutas eelarve sotsiaalset suunitlust. Enn Põlluaasa (EKRE) arvates pole optimismiks põhjust, inflatsioon suureneb ja majanduses on langustrend. Ta taunis tegevusetust seoses aktsiisidega. EKRE pole rahul selle eelarvega.

Riigieelarve üle andmine

Peaminister Jüri Ratas esines Riigikogu 26. septembri istungi alguses poliitilise avaldusega seoses 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega.

Ratas tõi välja, et 2019. aasta riigieelarve lähtub positiivsest majandustsüklist ja on nominaalselt ülejäägis ning struktuurselt tasakaalus. Eelnõu lähtub eesmärkidest: edendada kestlikku majanduskasvu, suurendada rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskonna heaolu ja sidusust.

Ratas ütles, et maksukoormus püsib lähiaastatel stabiilselt 33–34 protsendi vahel ning võlakoormus langeb prognooside kohaselt 2018. aastal 8,2 protsendi tasemelt järgmisel aastal 7,4 protsendini, kuid ei jää sinna peatuma. Ratas lisas, et 2022. aastaks jõutakse vaid 5,4 protsendi tasemele.

„Järgmise aasta riigieelarve panustab eelkõige inimestesse, avalikesse teenustesse ja maapiirkondade arengusse,“ selgitas Ratas.

„Ühiskonna sidususe ning suurema heaolu saavutamiseks on oluline, et lõhe Eesti eri maakondade vahel ei käriseks liiga suureks. Seetõttu peame järgmisel aastal suurt rõhku just panema regionaalsele arengule. Jätkame omavalitsuste tulubaasi tõstmist, üleminekutoetuste maksmist põllumajanduses põllumeestele ning mitmeid regionaalseid programme,“ tõi  peaminister välja.

Peaminister ütles, et on otsustatud panustada tööinimeste sissetulekute kasvu ning suurendada riigieelarvest palka saavate töötajate palgafondi 2,5 protsendi võrra. „Kõige märgatavamad palgatõusud ootavad ees hariduse, kultuuri, sotsiaalhoolekande ja siseturvalisuse valdkondasid,“ märkis Ratas.

„Olulist lisaraha eraldame ka riigikaitsele. 2019. aasta kaitse-eelarveks on kokku planeeritud 585 miljonit eurot, mis moodustab prognoositud SKP-st hinnanguliselt 2,16 protsenti,“ ütles Ratas.

Peaministri sõnul kasvab keskmine vanaduspension uuel aastal 7,6 protsendi võrra 447 eurolt 481 euroni.

Peaminister ütles, et läbi riigieelarve suunatakse investeeringuteks 370 miljonit eurot. „Investeerime nii olulistesse transpordi ja taristuprojektidesse, maaelu edendamisse kui kultuuri- ja spordiprojektidesse,“ tõi Ratas välja.

Fraktsioonide seisukohad läbirääkimistel 

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad. Andres Herkeli (EVA) sõnul ei ole nende arvates valitsus nendel aastatel, mil Eesti majandusel läheb küllalt hästi, käitunud eelarvega päris sellisel viisil, et kaugem tulevik oleks parimal võimalikul moel kaitstud ning see paneb majandusarengule kui prioriteedile siiski päris suure küsimärgi. Jevgeni Ossinovski (SDE) ütles, et 2019. aasta eelarve toob ühiskonda juurde nii jõukust kui ka hoolivust ja solidaarsust. Kersti Sarapuu (KE) ütles, et 2019. aasta riigieelarve suurendab Eesti inimeste heaolu. Martin Helme (EKRE) hinnangul on tegemist valimiseelse populistliku eelarvega ning et seda eelarvet ei hakata täitma. Jürgen Ligi (RE) ütles, et nad ootavad sellelt eelarvelt siiski struktuurset ülejääki, mis oleks vähemalt sama suur kui eelmine miinus oli. Helir-Valdor Seederi (I) sõnul on tegemist Eesti riigile jõukohase ja vastutustundlikult koostatud eelarvega.

2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu

Riigieelarve eelnõu kulude ja investeeringute maht on kokku 11,31 miljardit ja tulude maht 11,06 miljardit eurot. Eelarve on nominaalselt 133 miljoni euroga ülejäägis ja struktuurses tasakaalus. Maksukoormus jääb järgnevatel aastatel senisele tasemele. Valitsussektori võlakoormus langeb praeguselt 8,2 protsendilt 2019. aastal 7,4 protsendile ning jõuab prognooside järgi 2022. aastaks 5,4 protsendi tasemele.

Eelnõu järgi eraldatakse Politsei- ja Piirivalveameti palgatõusuks 13 miljonit ja Päästeameti palgafondi kasvuks kaheksa miljonit eurot. Üldhariduskoolide õpetajate keskmine palk jõuab järgmisel aastal riigieelarvelise lisaraha toel 1500 euroni. Lisaks tõusevad ka lasteaiaõpetajate, sotsiaalhoolekande, kultuuri ja teiste valdkondade spetsialistide sissetulekud.

Haigekassa eelarve saab järgmisel aastal lisaraha 180 miljonit eurot. Erihoolekande teenuste rahastamine kasvab pea 37 miljoni ja sotsiaalse rehabilitatsiooni rahastamine 12,7 miljoni euroni. Lapsetoetuste eelarve kasvab 299 miljoni euroni. Järgmisest aastast on pere esimese ja teise lapse toetus 60 eurot. Keskmine vanaduspension kasvab uuel aastal 7,6 protsendi võrra 447 eurolt 481 euroni.

Järgmise aasta kaitse-eelarve on praeguste hinnangute järgi ligi 2,2 protsenti SKP-st. Tõuseb tegevväelaste palk. Erinevateks kaitsehangeteks on plaanitud pea 40 protsenti kogu Eesti kaitse-eelarvest.

Kohalike omavalitsuste sissetulekud kasvavad järgmisel aastal 5 protsenti, ulatudes pea 2,2 miljardi euroni.

Jätkatakse põllumajanduses otsetoetuste maksmist. 2019. aastal makstakse otsetoetusi kokku 143,9 miljonit eurot.

Investeeringuteks olulistesse transpordi- ja taristuprojektidesse, maaelu edendamisse kui kultuuri- ja spordiprojektidesse on plaanis suunata enam kui 360 miljonit eurot. 

Lisainfo

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Kalvi Kõva: eelarve toob ühiskonda juurde jõukust, turvalisust ja hoolivust

Kõva sõnul paneb järgmise aasta eelarve paneb omamoodi punkti laste- ja peretoetuste reformile, mille sotsiaaldemokraadid 2014. aastal käivitasid. Kui toona maksis riik esimesele ja teisele lapsele toetuseks 19 eurot, siis 1. jaanuarist on selleks summaks 60 eurot. “Vahepealsete aastate jooksul on kerkinud kolme- ja enamalapselise pere toetus 200 euro võrra ning riigi toel on rohkem lapsi leidnud tee huvihariduse juurde. Eestis on saanud riik, kus palju lapsi ei tähenda vaesusesse langemist. Me oleme lähedal suurele eesmärgile, milleks on, et ükski laps ei tohi kasvada puuduses, ” rääkis Kõva. “Meie teiseks suureks eesmärgiks on, et peredesse sünniks rohkem lapsi. Siin on vara veel hõisata, aga positiivseid tendentse on juba näha. Eesti on laste kasvatamiseks suurepärane maa, aga alati saab paremini. Tulevastel valitsustel ja valitsuskoalitsioonidel tuleb edasi pingutada selle nimel, et Eestist saaks veelgi lapsesõbralikum riik.

Eelarve ühe nurgakivina nimetas Kõva palgatõuse. Uuel aastal tõuseb õpetajate miinumpalk 1500 euroni ja jätkub kultuuritöötajate palgakasv – kõrgharidusega kultuuritöötajate alampalk suureneb 1300 euroni. Palgalisa saavad ka sotsiaalhoolekande vallas töötavad inimesed. Korralik palgatõus ootab päästjaid ning suurenemas on patrullpolitseinike ja piirivalvurite töötasud.   

„Eelarve omab ka tugevat regionaalpoliitilist mõõdet, aidates edendada elu väiksemates linnades ja maapiirkondades 2019. aastal kasvab kohalike omavalitsuste tulubaas umbes viis protsenti,” märkis Kõva. “Maksimaalses mahus on arvestatud põllumeeste toetustega,  mida meie riik tulenevalt Euroopa ühtsest põllumajanduspoliitikast tohib maksta –  maainimeste ja põllumeeste toetuseks laekub kokku üle kahe miljardi euro.“

“Eelarve läbivaks jooneks on inimene ja tema heaolu kasv,” lõpetas Kõva.

Täiendav info: Kalvi Kõva, 5216732