Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Maapäev 100

EV100 Noorte Maapäev

Riigikogu istungisaalis kuulutati välja Noorte Maapäeva valimised. EV100 Noorte Maapäev annab õpilastele võimaluse mängult osaleda 100 aastat tagasi toimunus ning jutustada iseseisva Eesti riigi tekkelugu.

Noorte Maapäeva valimiste väljakuulutamine Riigikogus

Noorte maapäeva valitakse 106 noort, mis on välja arvutatud saja aasta taguse skeemi ja praeguse rahvaarvu põhjal – igal linnal on 20 000 elaniku kohta üks mandaat, samuti arvutatakse mandaadid maakondade jaoks. Nii valitakse noorte maapäeva noored kõikidest Eesti maakondadest ja linnadest. Valimised korraldab Eesti Õpilasesinduste Liit.

Valimistel edukaks osutunud noored rahvasaadikud kogunevad esimest korda 14. juulil, kui möödub 100 aastat maapäeva esimesest kogunemisest. 106 noort osalevad augustis arvamusfestivalil. Tähistamaks 100 aasta möödumist maapäeva kõrgeimaks võimuks kuulutamisest, kogunevad noored rahvasaadikud 28. novembril Riigikogu istungisaali, et võtta vastu ühisdeklaratsioon.

Noorte maapäev vastab küsimusele, mis saaks siis, kui Eesti noored peaksid võtma täna teatepulga üle.

Maapäev 100

Aprill 1919

8. aprill (26. märts) – Eesti Vabariiklaste Liit korraldas Petrogradis suurmanifestatsiooni, milles osales ligi 40 000 eestlast, sealhulgas 12 000 sõjaväelast.

Eestlaste meeleavaldus Petrogradis, 8. apr. (26. märts) 1917. Eesti Vabadussõda 1918-1920. 1. Tallinn: Mats, 1996, lk. 26. Eestlaste meeleavaldus Petrogradis, 8. apr. (26. märts) 1917. Eesti Vabadussõda 1918-1920. 1. Tallinn: Mats, 1996, lk. 26.

 Eestlaste meeleavaldus Petrogradis, 8. apr. (26. märts) 1917. Eesti Vabadussõda 1918-1920. 1. Tallinn: Mats, 1996, lk. 26.

10. aprill (28. märts) – Tallinna kinos „Grand-Marina“ toimus aktiivsete eestlastest sõjaväelaste algatusel üldine sõjaväelaste koosolek, kus tuldi rahvusväeosade loomise mõttega esmakordselt laiema avalikkuse ette. Moodustati poliitikutest ja sõjameestest ajutine komisjon, hilisema nimega Eesti Sõjaväelaste Büroo.

Eesti sõjaväelaste manifestatsioon Petrogradis, 8. apr. (26. märts) 1917. Vitali Lokk. Eesti rahvusväeosad 1917-1918. Tallinn: Argo, 2008.

Eesti sõjaväelaste manifestatsioon Petrogradis, 8. apr. (26. märts) 1917. Vitali Lokk. Eesti rahvusväeosad 1917-1918. Tallinn: Argo, 2008.

12. aprill (30. märts) – Venemaa Ajutine Valitsus andis välja määruse “Eestimaa kubermangu administratiivse halduse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta”, mille kohaselt Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud alad liideti Eestimaa kubermanguga. Kubermangu komissari kohusetäitjaks määrati Jaan Poska.

Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska.

Jaan Poska

20. (7.) aprill – Petrogradi sõjaväeringkonna ülemjuhataja kindralleitnant Lavr Kornilov võttis Petrogradis vastu eesti sõjameeste paraadi ja andis nõusoleku eesti rahvusväeosade moodustamiseks.

20.-22. (7.-9.) aprill – Tartus toimus Peeter Põllu ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi korraldatud Eestimaa I rahvahariduse kongress, kus arutati emakeelse kooli küsimusi.

21. (8.) aprill – Petrogradis asutati Eesti Sõjaväeosade Organiseerimise Keskkomitee, mille ülesandeks oli eesti väeosade moodustamine.

Eesti Sõjaväeosade Organiseerimise Keskkomitee. Eesti Vabariigi loomispäevilt 1917-1925 : sündmuste ülevaade piltes ja kirjeldusis. Tallinn : A. Vannas, 1925, lk. 8.

Eesti Sõjaväeosade Organiseerimise Keskkomitee. Eesti Vabariigi loomispäevilt 1917-1925 : sündmuste ülevaade piltes ja kirjeldusis. Tallinn : A. Vannas, 1925, lk. 8.

25. (12.) aprill – Tallinnas moodustati 1. Eesti jalaväepolk, mille ülemaks määrati 23. mail polkovnik Aleksander Tõnisson.

Kindralmajor Aleksander Tõnisson

Kindralmajor Aleksander Tõnisson

 

Ülevaate koostas Eesti Rahvusraamatukogu.

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 24. aprilliks

Komisjonides

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13: Eesti seisukohad 25. aprillil toimuval ELi üldasjade nõukogu (ühtekuuluvuspoliitika) istungil, kutsutud riigihalduse minister Mihhail Korb; Eesti seisukohad 3. mail toimuval mitteametlikul ELi konkurentsivõime nõukogu kohtumisel, kutsutud haridus- ja teadusminister Mailis Reps; Eesti seisukohad 26.-27. aprillil toimuval mitteametlikul ELi kaitseministrite kohtumisel, kutsutud kaitseminister Margus Tsahkna.

Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni ühisistung – kell 14: Eesti seisukohad 29. aprillil toimuval erakorralisel Euroopa Ülemkogu istungil ja 27. aprillil toimuval erakorraliselt ELi üldasjade nõukogu (Brexit) istungil, kutsutud peaminister Jüri Ratas ja Eesti eriesindaja ELi institutsioonide juures Matti Maasikas.

Sündmused

Kell 14 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa kohtub Haabersti sotsiaalkeskuses eakate inimestega.

Kell 18 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa kohtub Rae kultuurikeskuses kohalike elanikega.

Välislähetused

21. – 25. aprill
Riigikaitsekomisjoni liige Oudekki Loone tutvub Itaalia tsiviilkaitsekorralduse Protezione Civile tööga Emilia-Romagnas, Itaalias.

23. – 24. aprill
Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb Euroopa Parlamendi spiikrite konverentsil Bratislavas, Slovakkias.

23. – 28. aprill
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni juht Marianne Mikko (23.-26.04) ning liikmed Jaak Madison, Andrei Novikov (23.-25.04), Eerik-Niiles Kross (23.-27.04) ja Andres Herkel (24.-27.04) osalevad ENPA kevadistungil Strasbourgis, Prantsusmaal.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Nestor allkirjastab trio-partneritega eesistumise sisulise järjepidevuse deklaratsiooni

„Eesistujariigi ülesanne on olla erapooletu kompromisside leidja kõigi liikmesriikide vahel,“ ütles Nestor. „Euroopa Liidu ees täna seisvad küsimused on aga küllaltki keerukad ja nendele ei õnnestu alati leida lahendust poole aasta pikkuse eesistumise perioodi jooksul. Just seepärast peavadki järjestikused eesistujariigid tegema omavahel tihedat koostööd, et alustatu edukalt lõpule viia.“

Eesti, Bulgaari ja Austria deklaratsioonis rõhutatakse vajadust tegeleda nii julgeoleku- kui ka majandusküsimustega, samuti Ühendkuningriigi lahkumisläbirääkimistega ja rändekriisi lahendamisega.

Ühisprogrammi eesmärk on tagada nii poliitilisel kui ametkondlikul tasandil kolme riigi parlamendi ja Euroopa Parlamendi vahel tõhus koordineerimine ja side eesistumise perioodi parlamentaarsete programmide koostamisel ja konverentside korraldamisel.

Kolme järjestikuse eesistujariigi ehk trio-partnerite koostöö eesmärgiks ongi ühisprogramm, mis aitab kindlustada, et olulised teemad püsivad tähelepanu all mitte ainult oma riigi eesistumise ajal, vaid pidevalt läbi pooleteise aasta.

Eesti võtab eesistumise teatepulga üle 2017. aasta juulis Maltalt ja annab pool aastat hiljem edasi Bulgaariale, millele järgneb Austria eesistumine.

Deklaratsiooni allkirjastamine toimub Euroopa Liidu parlamentide spiikrite konverentsil Bratislavas, kus on arutlusel Euroopa tulevik ja rahvusparlamentide suhe kodanikega.

Riigikogu pressiteenistus
Eva Vahur
631 6592, 53300619
eva.vahur@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Nestor kohtumisel Ryaniga: hindame kõrgelt Ühendriikide panust Euroopa julgeolekusse

„Eesti hindab kõrgelt Ühendriikide panust nii Baltikumi ja Eesti julgeolekusse kui ka laiemalt kogu Euroopa julgeolekusse,“ lausus Eiki Nestor. „Me oleme liitlased ja sõbrad, kes jagavad ühiseid väärtusi. Julgeoleku- ja majandusalane koostöö Ühendriikidega on väga oluline Eestile ja Euroopa Liidule.“

Eestis visiidil olevat Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja delegatsiooni juhtinud Paul Ryan märkis, et visiidil on kaks peamist eesmärki – ühelt poolt kinnitada Ühendriikide pühendumust NATO-le ja teisalt tänada Eestit selle eest, et Eesti riik eraldab kaitsekulutusteks kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

Kohtumisel Esindajatekoja delegatsiooniga osalesid ka Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa, väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso ja Eesti-USA parlamendirühma esimees Keit Pentus-Rosimannus.

Video kohtumisest – https://youtu.be/RaLzf-bvxTA

Fotod

Riigikogu pressiteenistus                                   
Urmas Seaver
T: 631 6352; 50 39 907
urmas.seaver@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogul käis külas ligi 4000 inimest

Terve päeva olid avatud Riigikogu esindus- ja tööruumid. Fraktsioonides sai kohtuda saadikutega.

Valitsuse infotunnis vastasid rahva küsimustele peaminister Jüri Ratas, kultuuriminister Indrek Saar ja rahandusminister Sven Sester.

Külalised said osa XII noorte laulu- ja tantsupeo „Mina jään“ lugudest ja lauludest. Kohvikus peetaval arutelul „Mina jään. Kas ka laulu- ja tantsupidu jääb?“ vahetasid mõtteid Riigikogu kultuurikomisjoni aseesimees Laine Randjärv ja liige Krista Aru ning rahvatantsu, kooriliikumise ja muusikahariduse edendajad Hirvo Surva, Tonio Tamra ja Kalev Järvela.

Lahtiste uste päeval peetud mälumängus „Eesti ja Euroopa Liit“ teadis kõige rohkem õigeid vastuseid Riigikogu II võistkond, kuhu kuulusid Riigikogu liikmed Maris Lauri, Jaak Madison ja Marko Šorin ning Riigikogu kantseleist maaelukomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja Ülle Särgava. Koolivõistkondadest oli parim Vanalinna Hariduskolleegium.

Riigikogu lahtiste uste päeval kuulutati EV 100 raames välja Noorte Maapäeva valimised. Valituks osutunud noored saadikud kogunevad 28. novembril Riigikogu istungisaali, et võtta vastu ühisdeklaratsioon. Noorte maapäeva väljakuulutamisel rääkis sündmuse taustast ja Eesti Vabariik 100 kontekstist EV100 juhtrühma esimees Toomas Kiho, noorte maapäeva kokkukutsumiseks andis volitused Riigikogu esimees Eiki Nestor ning valimistest andis ülevaate Eesti Õpilasesinduste Liidu esimees Andreanne Kallas.

Kunstisaalis oli terve päeva avatud ERRi Lastejaam. Esmakordselt oli võimalus osa saada Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud Laste Vabariigi mängualast. Lastetoas sai osa võtta laste ja noorte kultuuriaastale pühendatud töötoast „Mina ka!“, vestibüülis joonistada laulu- ja tantsupeolistega peremärki ning õppida rahvatantsu suvise tantsupeo üldjuhi Margus Toomla juhendamisel.

Lahtiste uste päeva lõpetas Lasteekraani Muusikastuudio mudilaste hea tuju kontsert Valges saalis.

Riigikogu tähistas lahtiste uste päevaga 98. sünnipäeva.

Esimene iseseisvas Eestis rahva valitud esindus – Asutav Kogu – tuli kokku 23. aprillil 1919. aastal Tallinnas. Riigikogu tähistab seda sündmust igal aastal lahtiste uste päevaga.

Tänavu üheksateistkümnendat korda toimuv lahtiste uste päeva traditsioon sai alguse 1999. aastal.

Fotod Riigikogu sünnipäevast (pildid laekuvad viivitusega): http://fotoalbum.riigikogu.ee/v/XIII+Riigikogu/XIII+Riigikogu+sundmused/20042017_001/.

Video valitsuse infotunnist: https://www.youtube.com/watch?v=nHK46CQFdVs.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Osalemine kohtumisel USA Kongressi esimehega

Riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso osaleb täna kell 17.15 Riigikogu esimehe Eiki Nestori kohtumisel Ameerika Ühendriikide Kongressi Esindajate Koja esimehe Paul Ryan’i ja teda saatva delegatsiooniga. 

ELAKi kohtumisel volinik Jourovága oli fookuses Euroopa Prokuratuuri asutamine

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut tutvustas komisjoni tööd ja Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise parlamentaarseid sündmusi. Volinik Jourová, kelle vastutusalas on õigusküsimused, tarbijakaitse ja sooline võrdõiguslikkus, andis ülevaate komisjoni prioriteetidest.

Volinik selgitas, et loodava Euroopa Prokuratuuri (EPPO) ülesanne on Euroopa Liidu finantshuvide vastu suunatud kuritegude ja ulatuslike piiriüleste käibemaksupettuste kohtueelse kriminaalmenetluse juhtimine ja süüdistuse esindamine liikmesriigi kohtus.

Põhiseaduskomisjoni liige Arto Aas palus volinikul selgitada prokuratuuri tööpõhimõtteid ja uuris, kas selle asutamisest on huvitatud kõik liikmesriigid. Volinik vastas, et prokuratuur luuakse tõhustatud koostöö raames.

Hetkel on 17 riiki teavitanud oma soovist asutada EPPO tõhustatud koostöö raames. Siiski võib eeldada, et osalevate riikide arv suureneb. Eesti ei ole hetkel oma osalemist tõhustatud koostöös otsustanud, kuid loodab kujundada lõplikku positsiooni lähiajal. EPPO asutamine toimub eelduslikult Eesti eesistumise ajal.

Aas kinnitas Eesti toetust EPPO-le ja märkis, et Eesti jaoks on alati olnud oluline ka tõhustatud koostööga liituvate liikmesriikide arv, sest EPPO loomisel on mõtet ainult juhul, kui selles osaleb võimalikult suur arv liikmesriike.

Vastates Marianne Mikko küsimusele kõneles volinik Euroopa Liidu liikmesriikide kogemustest soolise võrdõiguslikkuse tagamisel ning palgalõhe vähendamisel meeste ja naiste vahel.

Samuti räägiti Euroopa karistusregistrite infosüsteemi laiendamisest kolmandate riikide kodanike teabe vahetamisele. Eesti toetab tsentraalset karistusandmete vahetamise süsteemi loomist, mis hõlmaks võimalikult palju ja täpseid andmeid, sh sõrmejäljeandmed.

Kohtumisel osalesid ELAKi esimees Toomas Vitsut, komisjoni liikmed Liisa Oviir, Marianne Mikko, Andrei Novikov, Tiit Terik, Urve Tiidus õiguskomisjonist ja Arto Aas põhiseaduskomisjonist.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo 24. – 30. aprillini

Esmaspäev, 24. aprill

Komisjonides

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13: Eesti seisukohad 25. aprillil toimuval ELi üldasjade nõukogu (ühtekuuluvuspoliitika) istungil, kutsutud riigihalduse minister Mihhail Korb; Eesti seisukohad 3. mail toimuval mitteametlikul ELi konkurentsivõime nõukogu kohtumisel, kutsutud haridus- ja teadusminister Mailis Reps; Eesti seisukohad 26.-27. aprillil toimuval mitteametlikul ELi kaitseministrite kohtumisel, kutsutud kaitseminister Margus Tsahkna.

Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni ühisistung – kell 14: Eesti seisukohad 29. aprillil toimuval erakorralisel Euroopa Ülemkogu istungil ja 27. aprillil toimuval erakorraliselt ELi üldasjade nõukogu (Brexit) istungil, kutsutud peaminister Jüri Ratas ja Eesti eriesindaja ELi institutsioonide juures Matti Maasikas.

Sündmused

Kell 14 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa kohtub Haabersti sotsiaalkeskuses eakate inimestega.

Kell 18 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa kohtub Rae kultuurikeskuses kohalike elanikega.

Teisipäev, 25. aprill

Kell 14.15 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC) peasekretäri Luca Visentiniga.

Kolmapäev, 26. aprill

Kell 10 – Riigikogu simulatsioon Tallinna Ülikoolis, kus poliitikast huvitatud noortel on võimalik kogeda rahvasaadiku tööd. Simulatsioonil osalejad koostavad fraktsioonides seaduseelnõud vabalt valitud teemal, lähtudes oma fraktsiooni ideoloogiast. Ülevaate poliitilistest ideoloogiatest teeb Tallinna Ülikooli õppejõud-politoloog Tõnis Saarts.

Kell 12 – Riigikogu tööst kõnelevad noortele Riigikogu liikmed Arto Aas, Rainer Vakra, Siret Kotka, Ain Lutsepp, Mart Nutt ning Viktoria Ladõnskaja (fraktsioonide ruumid).

Riigikogu kahepäevane simulatsioon on Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi üliõpilasnõukogu Civitas korraldatav iga-aastane üritus.

Neljapäev, 27. aprill

Kell 9.15 – Riigikogu esimees Eiki Nestor avab Euroopa hotellide, restoranide ja kohvikute esindusorganiosatsiooni HOTRECi üldkogu (Nordic Hotel Forum).

Kell 10.30 – Riigikogu esimees Eiki Nestor peab avakõne Riigikogu simulatsioonil. Päev jätkub seaduseelnõude lugemise, neisse paranduste tegemise ja hääletustega (istungisaal).

Kell 11 – majanduskomisjon kohtub Flaami Parlamendi delegatsiooniga (ruum L241).

Reede, 28. aprill

Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa on ringsõidul Jõgeva maakonnas, kus ta kell 9.30 on kohtumisel Põltsamaa Kodus, kell 10.30 annab Põltsamaa Ühisgümnaasiumis tunni Riigikogu tööst, kell 12 külastab Põltsamaa lossikompleksi, kell 13.30 Pisisaare spordikompleksi, kell 14.30 Tapiku mõisa ning kell 16 on kohtumisel Jõgeva vallavalitsuses.

Välislähetused

21. – 25. aprill
Riigikaitsekomisjoni liige Oudekki Loone tutvub Itaalia tsiviilkaitsekorralduse Protezione Civile tööga Emilia-Romagnas, Itaalias.

23. – 24. aprill
Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb Euroopa Parlamendi spiikrite konverentsil Bratislavas, Slovakkias.

23. – 28. aprill
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni juht Marianne Mikko (23.-26.04) ning liikmed Jaak Madison, Andrei Novikov (23.-25.04), Eerik-Niiles Kross (23.-27.04) ja Andres Herkel (24.-27.04) osalevad ENPA kevadistungil Strasbourgis, Prantsusmaal.

25. – 27. aprill
Kultuurikomisjoni visiit Tšehhi parlamenti saadikutekoja teadus-, haridus-, kultuuri-, noorsoo- ja spordikomisjoni kutsel. Delegatsiooni kuuluvad kultuurikomisjoni esimees Aadu Must ning liikmed Heljo Pikhof, Toomas Jürgenstein ja Toomas Väinaste.

26. – 29. aprill
Riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso ning komisjoni liikmed Oudekki Loone ja Marianne Mikko ning väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, aseesimees Keit Pentus-Rosimannus ja komisjoni liige Henn Põlluaas osalevad Euroopa Liidu parlamentidevahelisel ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (CFSP/CSDP) konverentsil Vallettas, Maltal.

27. – 28. aprill
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni juht Aadu Must osaleb Läänemeremaade parlamentaarse konverentsi Alalise Komitee istungi töös Hamburgis, Saksamaal.

29. aprill – 1. mai
Riigikogu liige Oudekki Loone osaleb konverentsil „Sovranita’ monetaria e sviluppo economico” ja kohtumistel seoses võrdõiguslikkuse poliitikatega tööturul Bolognas, Itaalias.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa pidas kõne veteranipäeva tähistamisel Paldiskis

„Täna meenutame neid, keda enam meie hulgas pole, täname neid, kes teenistuses viga saanud või täna kodust kaugel Kosovos, Iisraelis, Malis ja Afganistanis oma liitlaskohust täidavad,“ ütles Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa.

„Rahvana oleme maailmas üsna omalaadsed. Eestlaste mütoloogias puudub sõjajumal, keda kõik teised rahvad tunnevad ja oluliseks peavad. Kui rahumeelne rahvas relva haarab peavad selleks olema erakordsed põhjused,“ ütles Eesmaa. Ta meenutas, et sajandite jooksul on nii mõnikord ka juhtunud. Vabadussõja päevil oli Eesti sõjavägi rahva arvu arvestades protsentuaalselt maailma suurim.

„Jään igavesti mäletama ühe suhteliselt hiljutisel rahumissioonil hukkunud Eesti mehe vastust oma ema küsimusele – miks sa nii kaugele kodust lähed, mida sa seal võõra rahva hulgas teed? Poeg vastas – lähen Eestit kaitsma. Ta tegigi seda, oma elu hinnaga, ta langes relv käes liitlaskohust täites,“ ütles Eesmaa. „Kokku on välisoperatsioonidel surma saanud 12 Eesti kaitseväelast. See oleks väga suur arv ka meist tunduvalt suurema rahva jaoks.“

„Veterane on meie seas ligi 2800. See arv on aga mitu korda suurem, kui mõtleme nende omaste ja sõprade peale. Seepärast tähistamegi Veteranipäeva üldrahvalikult. Ja seda juba viiendat korda. Igavene au langenuile, kustumatu tänu kõigile, kes me riiki ja rahvast kaitsevad – nii lähedal, kui kodust kaugel,“ ütles Eesmaa.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

Riigikogus kuulutatakse välja EV100 Noorte Maapäeva valimised

Noorte maapäeva valitakse 106 noort, mis on välja arvutatud saja aasta taguse skeemi ja praeguse rahvaarvu põhjal – igal linnal on 20 000 elaniku kohta üks mandaat, samuti arvutatakse mandaadid maakondade jaoks. Nii valitakse noorte maapäeva noored kõikidest Eesti maakondadest ja linnadest. Valimised korraldab Eesti Õpilasesinduste Liit.

Valimistel edukaks osutunud noored rahvasaadikud kogunevad esimest korda 14. juulil, kui möödub 100 aastat maapäeva esimesest kogunemisest. 106 noort osalevad augustis arvamusfestivalil. Tähistamaks 100 aasta möödumist maapäeva kõrgeimaks võimuks kuulutamisest, kogunevad noored rahvasaadikud 28. novembril Riigikogu istungisaali, et võtta vastu ühisdeklaratsioon.

Noorte maapäev vastab küsimusele, mis saaks siis, kui Eesti noored peaksid võtma täna teatepulga üle. Mis oleksid nende esimesed sammud? Millised oleksid praeguste noorte valikud, kui 100 aasta tagused sündmused toimuksid täna, siin ja praegu? Kui juhtuks nii, et Toompeale kogunenud noorte maapäeval oleks Eestis võimutäius, siis milline oleks noorte maapäeva esimene otsus?

12. aprillil 1917 ühendati Ajutise Valitsuse määrusega senise Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud maakonnad Eestimaa kubermanguga, millega eestlased said autonoomse rahvuskubermangu ning tekkis üldjoontes meile igituttav Eesti kontuur.

Määrusega pandi alus ka rahvuskubermangu maakondade ja linnade esindajatest koosnevale Eestimaa ajutisele maanõukogule ehk lühemalt – maapäevale. See oli esimene eestlaste poolt demokraatlikult valitud ülemaaline esinduskogu, millele hiljem langes osaks tähtsaimate otsuste vastuvõtmine teel Eesti riiklikule iseseisvusele.

Esimest korda tuli maapäev kokku Toompea lossis 14. juulil 1917. Samas kohas kuulutas maapäev 28. novembril 1917 end kõrgeimaks võimuks Eestis, mida on vahel peetud koguni riikluse asutamisaktiks. See avas tee Eesti Vabariigi sünnile, mis kuulutati välja Eesti Päästekomitee manifestiga 24. veebruaril 1918.

Noorte maapäeva väljakuulutamisel räägib sündmuse taustast ja Eesti Vabariik 100 kontekstist EV100 juhtrühma esimees Toomas Kiho, noorte maapäeva kokkukutsumiseks annab volitused Riigikogu esimees Eiki Nestor ning valimistest annab ülevaate Eesti Õpilasesinduste Liidu esindaja Andreanne Kallas.

EV100 Noorte Maapäeva valimiste väljakuulutamine toimub 22. aprillil kell 14.30 istungisaalis Riigikogu lahtiste uste päeva raames.

Väljakuulutamisest toimub veebiülekanne.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 5821 3309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee