Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu korraldab koroonaviiruse leviku tõkestamiseks töö ümber

Riigikogu juhatus otsustas nõupidamisel fraktsioonide esindajatega, et Riigikogu lahendab 1. maini vaid ajakriitilisi küsimusi.  

Vanematekogu teeb Riigikogule ettepaneku muuta kuni eriolukorra lõpuni igal esmaspäevasel istungil täiskogu töö ajagraafikut selliselt, et täiskogu istung toimub üksnes esmaspäeviti ja infotund kolmapäeviti. Avalikkus ja meedia saavad istungeid jälgida veebiülekandena.

Riigikogu komisjonid kogunevad ainult esmaspäeviti, vältimatu vajaduse korral sagedamini. Komisjonide istungitele kutsutakse külalisi vastavalt vajadusele ning eelistatud on külaliste osalemine videosilla vahendusel.

Riigikogu liikmete kõik välislähetused on tühistatud, lähetuse vältimatu vajaduse otsustab Riigikogu juhatus. Riigikogu liikmetel on tungivalt soovitatud mitte reisida välismaale ning siseriiklike kohtumiste puhul püüda vältida kokkusaamisi Toompea lossis.

Ajutiselt on piiranud nende inimeste sissepääs Toompea lossikompleksi, kelle külastused ei ole otseselt seotud Riigikogu tööga. Toompea lossi külastamine ekskursioonideks, näituste külastamiseks ja istungite jälgimiseks on keelatud.

Palume kõigil ajakirjanikel Riigikogu töö kajastamisel eelistada kaugtöö võimalusi ning Riigikogu liikmetelt kommentaaride saamiseks eelistada telefoniintervjuud. Fotode ja videomaterjali saamiseks palume pöörduda Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna poole.

Lisaks tegi vanematekogu põhiseaduskomisjonile ülesandeks töötada välja regulatsioon, mis võimaldaks eriolukorras komisjonide istungite korraldamist elektrooniliste sidevahendite vahendusel.

Tegemist on ajutiste piirangutega. Jälgime olukorra arengut ja informeerime teid uutest otsustest.

Olukorra hindamiseks ja edasiste tegevuste arutamiseks koguneb vanematekogu regulaarselt eeldatavalt kolmapäeviti kell 9.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 20. septembriks

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Riigikogu liikmete arupärimistele immigratsioonisurve (nr 86) ja eestikeelsele haridusele ülemineku kohta (nr 84) vastab peaminister Kaja Kallas, kõrghariduse rahastamise kohta (nr 83) vastab haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning korruptsioonijuhtumite menetluse kohta justiits- ja kohtusüsteemis (nr 81) vastab justiitsminister Maris Lauri.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – kell 11.10: AS Eesti Raudtee ja Elroni plaanidest raudtee elektrifitseerimisel ja jalgratastega liikumise edendamiseks asjakohase infrastruktuuri arendamisel, kutsutud AS Eesti Raudtee, Elroni ja Tallinna linnavalitsuse esindajad;

kultuurikomisjonis – kell 11.10: Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (393 SE), kutsutud kultuuriminister Anneli Ott (A. Rei nõupidamisruum);

maaelukomisjonis – kell 11.10: kohtumine Põllumeeste Ühistu KEVILI juhtidega, kutsutud Põllumeeste Ühistu KEVILI esindajad (ruum L332);

majanduskomisjonis – kell 11.10: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb masinavaldkonna tooteid, eelnõu kohta – COM(2021) 202, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; Rahandusministeeriumi ülevaade 2021. aasta suvisest majandusprognoosist, kutsutud Rahandusministeeriumi esindajad; elektrituru toimimisest ja elektrihinnast, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; majanduskomisjoni sügisistungjärgu tööplaanidest;

rahanduskomisjoni videoistungil – kell 11.15: Riigikontrolli auditist „Riigi 2020. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“, kutsutud riigikontrolör Janar Holm;

riigikaitsekomisjonis – riigikaitse valdkonna aktuaalsetest teemadest, kutsutud Kaitseliidu esindajad;

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: ravimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (413 SE), kutsutud tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning Ravimiameti esindajad; tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (412 SE), kutsutud algatajate ja Sotsiaalministeeriumi esindajad; töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (361 SE);

väliskomisjonis – arutelu Hiina teemal, kutsutud Välisministeeriumi esindajad;

õiguskomisjonis – kell 11.15: kollektiivsest pöördumisest „Petitsioon sõnavabaduse kaitseks“; Erakond Eestimaa Rohelised kollektiivsest pöördumisest „Kaitseme lapsi seksuaalkurjategijate eest!“; kohtute haldamise nõukoja uue liikme nimetamine;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: Välisluureameti eelarve täitmisest 2021. aastal ning 2022. aasta eelarve vajadused ja prioriteedid, kutsutud kaitseminister Kalle Laanet ja Välisluureameti peadirektor Mikk Marran; komisjonile saabunud dokumentidest;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: kohalike omavalitsuste volikogude valimiste reklaamikuludest, kutsutud Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni esimees Liisa Oviir; huvide deklaratsioonide kontrolli ülevaade (ruum L332);

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: CO2 kvoodi hinnatõusu mõjust riigieelarvele ja ühiskonnale, kutsutud majandus- ja taristuminister Taavi Aas, keskkonnaminister Tõnis Mölder, riigikontrolör Janar Holm ning Rahandusministeeriumi, Konkurentsiameti, Eesti Energia ja Viru Keemia Grupi esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333);

eesti keele õppe arengu probleemkomisjonis – kell 13.30: olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelust.

Välislähetused

20.–23. september
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Eesti, Läti ja Leedu väliskomisjonide esimeeste visiidil Pariisis Prantsusmaal.

20.–22. september
Vesinikutehnoloogia toetusrühma esimees Annely Akkermann tutvub rahvusvahelise raudteetehnikamessi TRAKO 2021 raames maailma esimese kaubanduslikus kasutuses tõestatud vesinikurongiga Gdanskis Poolas.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Raport: Eesti on ainus automaksuta Euroopa Liidu riik

Eesti on ainus Euroopa Liidu riik, kus pole elanike transpordieelistuste suunamiseks kasutusele võetud automaksu, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist. Transpordi maksustamine jääb Eestis liikmesriikide keskmisele alla üheteistkordselt.

„2030. aastaks peab Euroopa Liit rohepöörde raames vähendama kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. See tähendab ka transpordi maksustamist viisil, mis suunaks elanike transpordieelistusi säästvama transpordi poole,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits. „Samuti tähendab see vajadust hakata kiirema tempoga hooneid renoveerima, et vähendada nende energiakulusid.“

Piiritsa sõnul kogutakse Eestis keskkonda mõjutavatest maksudest ja tasudest Euroopa Liidu keskmisega võrreldes rohkem kütuseaktsiisi ning ressursi- ja saastetasusid. „Näiteks 2019. aastal moodustas kütuseaktsiis 6,1% kogu Eesti maksulaekumisest, samas kui liikmesriikide keskmine jääb 3% piiresse. 92% kütuseaktsiisist moodustavad laekumised diiselkütuselt ja bensiinilt, mille kasutus hakkab eeldatavasti kiiresti langema,“ ütles Piirits. „Arenguseire Keskuse prognoosi järgi väheneb 2030. aastaks bensiini- ja diislikütuse aastane aktsiisilaekumine riigieelarvesse elektrisõidukite laiema leviku tõttu tänastes hindades ligi 100 miljoni euro võrra.“

Elektrienergiaga seotud maksutulud on Euroopa Liidu keskmisest samas üle kolme korra väiksemad ja moodustasid 2019. aastal vaid 0,4% kogu Eesti maksulaekumisest. „Elektri puhul pole Eestis hetkel maksutõusuks aga ruumi, sest CO2 kvoodi hinna suurenemine on toonud juba kaasa märkimisväärse hinnatõusu, mis suunab elanikke ilmselt elektrikasutust vähendama,“ märkis ta.

Magnus Piirits rõhutab, et keskkonnamaksud ei saa hakata korvama vähenevaid eelarvetulusid. „Keskkonnamaksud ei saa olla pikaajaliseks maksutulu allikaks – kui keskkonda kahjustav tegevus väheneb, vähenevad kiiresti ka eelarvetulud,“ ütles ta. „Küll peab riik rohepöörde nõuetele vastamiseks vaatama üle senised keskkonnahoidu puudutavad maksud.“

Laadi lühiraport „Keskkonnahoidu mõjutavad maksud Eestis 2021“ alla SIIT.

2021. aastal on Arenguseire Keskuse üheks uurimissuunaks „Tulevikukindel maksustruktuur“, milles otsitakse lahendusi, kuidas katta vananevas ühiskonnas kulud ja millised on maksusüsteemi muutmise võimalused järgmise 15 aasta jooksul.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.

Riigikogu eelinfo 20. – 26. septembrini

Head ajakirjanikud! Palume Toompea lossi tulles esitada COVID-tõend, selle puudumisel tuleb Riigikogus viibimise ajal kanda maski.

Esmaspäev, 20. september

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Riigikogu liikmete arupärimistele immigratsioonisurve (nr 86) ja eestikeelsele haridusele ülemineku kohta (nr 84) vastab peaminister Kaja Kallas, kõrghariduse rahastamise kohta (nr 83) vastab haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning korruptsioonijuhtumite menetluse kohta justiits- ja kohtusüsteemis (nr 81) vastab justiitsminister Maris Lauri.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – kell 11.10: AS Eesti Raudtee ja Elroni plaanidest raudtee elektrifitseerimisel ja jalgratastega liikumise edendamiseks asjakohase infrastruktuuri arendamisel, kutsutud AS Eesti Raudtee, Elroni ja Tallinna linnavalitsuse esindajad;

kultuurikomisjonis – kell 11.10: Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (393 SE), kutsutud kultuuriminister Anneli Ott (A. Rei nõupidamisruum);

maaelukomisjonis – kell 11.10: kohtumine Põllumeeste Ühistu KEVILI juhtidega, kutsutud Põllumeeste Ühistu KEVILI esindajad (ruum L332);

majanduskomisjonis – kell 11.10: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb masinavaldkonna tooteid, eelnõu kohta – COM(2021) 202, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; Rahandusministeeriumi ülevaade 2021. aasta suvisest majandusprognoosist, kutsutud Rahandusministeeriumi esindajad; elektrituru toimimisest ja elektrihinnast, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; majanduskomisjoni sügisistungjärgu tööplaanidest;

rahanduskomisjoni videoistungil – kell 11.15: Riigikontrolli auditist „Riigi 2020. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“, kutsutud riigikontrolör Janar Holm;

riigikaitsekomisjonis – riigikaitse valdkonna aktuaalsetest teemadest, kutsutud Kaitseliidu esindajad;

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: ravimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (413 SE), kutsutud tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning Ravimiameti esindajad; tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (412 SE), kutsutud algatajate ja Sotsiaalministeeriumi esindajad; töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (361 SE);

väliskomisjonis – arutelu Hiina teemal, kutsutud Välisministeeriumi esindajad;

õiguskomisjonis – kell 11.15: kollektiivsest pöördumisest „Petitsioon sõnavabaduse kaitseks“; Erakond Eestimaa Rohelised kollektiivsest pöördumisest „Kaitseme lapsi seksuaalkurjategijate eest!“; kohtute haldamise nõukoja uue liikme nimetamine;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: Välisluureameti eelarve täitmisest 2021. aastal ning 2022. aasta eelarve vajadused ja prioriteedid, kutsutud kaitseminister Kalle Laanet ja Välisluureameti peadirektor Mikk Marran; komisjonile saabunud dokumentidest;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: kohalike omavalitsuste volikogude valimiste reklaamikuludest, kutsutud Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni esimees Liisa Oviir; huvide deklaratsioonide kontrolli ülevaade (ruum L332);

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: CO2 kvoodi hinnatõusu mõjust riigieelarvele ja ühiskonnale, kutsutud majandus- ja taristuminister Taavi Aas, keskkonnaminister Tõnis Mölder, riigikontrolör Janar Holm ning Rahandusministeeriumi, Konkurentsiameti, Eesti Energia ja Viru Keemia Grupi esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333);

eesti keele õppe arengu probleemkomisjonis – kell 13.30: olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelust.

Teisipäev, 21. september

Kell 10 – täiskogu istung

Õiguskantsleri 2020.–2021. aasta tegevuse ülevaade. Ettekande teeb õiguskantsler Ülle Madise.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – tuuleenergeetika sektori kohaliku kasu õigusliku instrumendi seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusest, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; kollektiivsest pöördumisest „Tootjavastutuse laiendamine sigaretikonile kui ohtlikule jäätmele“;

kultuurikomisjonis autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (autoriõiguse direktiivide ülevõtmine) (368 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi (A. Rei nõupidamisruum);

majanduskomisjoni väljasõiduistungil – kell 13.05: suurematest riigi tee ehitusobjektidest, kutsutud Transpordiameti esindajad (Väo liiklussõlm, Võõbu-Mäo teelõik);

põhiseaduskomisjonis – Õiguskantsleri 14. juuni märgukirjast tööandja deposiidi suuruse arvestamise kohta, kutsutud Õiguskantsleri Kantselei, Siseministeeriumi, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu esindajad; avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (409 SE), kutsutud justiitsminister Maris Lauri ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (388 SE), kutsutud algataja ja Siseministeeriumi esindajad;

rahanduskomisjoni videoistungil Riigikogu otsuse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamise põhimõtete heakskiitmine regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks“ eelnõu (390 OE);

riigikaitsekomisjoni väljasõiduistungil – Riigi Infosüsteemi Ameti külastamine;

sotsiaalkomisjonis – Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi raportist „Enesetappude ja enesetapukatsete epidemioloogiline ülevaade Eestis“, kutsutud Tallinna Ülikooli, Eesti Psühhiaatrite Seltsi ja Sotsiaalministeeriumi esindajad; kell 15 – COVID-19 hetkeolukorrast Eestis, kutsutud tervise- ja tööminister Tanel Kiik, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Riigikantselei ning Terviseameti esindajad; istung on alates kella 15 avalik, toimub veebiülekanne (Riigikogu konverentsisaal ja videosild).

Sündmused

Kell 14 – maaelukomisjoni liikmed osalevad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) korraldataval ümarlaual, kus arutatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava 2023–2027 hetkeseisu ja murekohti (Toompuiestee 10).

Kell 15.30 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub Lasterikaste Perede Liiduga.

Kell 16 – Eesti-Hiina parlamendirühma, riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni liikmed osalevad videosilla vahendusel avalikul Hiina-teemalisel kohtumisel USA Saksa Marshalli Fondi eksperdi Bonnie Glaseriga.

Kolmapäev, 22. september

Kell 12 – infotund

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – kolm eelnõu: töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (361 SE); elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (301 SE); kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (365 SE).

Teine lugemine – kaks eelnõu: toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (372 SE); e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (376 SE).

Esimene lugemine – kaks eelnõu: äriseadustiku ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse (digilahendused äriühinguõiguses) eelnõu (394 SE); töölepingu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (403 SE).

Neljapäev, 23. september

Kell 10 – täiskogu istung

Eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Olukord eesti keele õpetamisel muukeelsetes koolides (eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni kogemuse läbi)“ arutelu.

Ettekande teevad Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi kasvatusteaduste dotsent Tiiu Kuurme, Tartu Ülikooli eesti keele (võõrkeelena) professor Birute Klaas-Lang ja eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin.

Sündmused

Kell 10.30 – Riigikogu esimees Jüri Ratas kohtub Rootsi suursaadiku Mikael Erikssoniga.

Kell 10.30 – Riigikogu aseesimees Hanno Pevkur kohtub Euroopa Parlamendi esimese asepresidendi Roberta Metsolaga.

Kell 11 – Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Riina Sikkut, riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa ja väliskomisjoni aseesimees Mihhail Lotman kohtuvad Euroopa Parlamendi esimese asepresidendi Roberta Metsolaga.

Kell 12 – Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Riina Sikkut ning liikmed Urve Tiidus ja Timo Suslov, keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender ning majanduskomisjoni liige Annely Akkermann kohtuvad Euroopa Parlamendi esimese asepresidendi Roberta Metsolaga.

Reede, 24. september

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 10: parlamentaarne arutelu: Euroopa Komisjoni keskkonnapaketist „Eesmärk 55“, kutsutud Euroopa Komisjoni ja Keskkonnaministeeriumi esindajad; ELi heitkoguste kauplemissüsteemist ja selle muudatustest seoses „Eesmärk 55“ paketiga, kutsutud Keskkonnaministeeriumi esindaja.

Välislähetused

20.–23. september
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Eesti, Läti ja Leedu väliskomisjonide esimeeste visiidil Pariisis Prantsusmaal.

20.–22. september
Vesinikutehnoloogia toetusrühma esimees Annely Akkermann tutvub rahvusvahelise raudteetehnikamessi TRAKO 2021 raames maailma esimese kaubanduslikus kasutuses tõestatud vesinikurongiga Gdanskis Poolas.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Balti riikide ja Rootsi spiikrid rõhutasid tihedaid sidemeid läbi möödunud kolme aastakümne

Riigikogu esimees Jüri Ratas meenutas oma sõnavõtus, et Eesti taastatud iseseisvust ei tunnustatud kohe ning selle saavutamine nõudis nii püsivat tegutsemist kui ka kõnelusi ja rahvusvahelist üldsust tuli veenda, et Eesti omariiklus on õigustatud. „Õnneks ei jäänud me selles võitluses üksi,“ ütles Ratas ja tänas sõpru ning liitlasi toetuse eest.

Rootsi Kuningriik tunnustas Eesti Vabariiki uuesti 27. augustil 1991 ja oli esimene riik, kes nimetas oma suursaadiku Eestisse. Rootsi suursaadik Lars Arne Grundberg alustas oma lähetust Tallinnas juba üheksa päeva pärast iseseisvuse taastamist.

Ratas ütles oma sõnavõtus, et noor põlvkond Eestis on üles kasvanud, omamata isiklikku mälestust Nõukogude režiimist. Ta märkis, et juba 17. oktoobril saavad need Euroopa Liidu liikmesriigis Eestis sündinud noored kasutada oma hääleõigust kohalikel valimistel. „Elu kiireneb ja me mõtleme üha vähem minevikule,“ nentis Ratas. „Sellised sündmused nagu tänane seminar, aitavad meil taasühendada oma ajaloo oluliste väärsustega.“

Ajalooseminari avanud Rootsi parlamendi esimees Andreas Norlén rõhutas Rootsi tihedaid sidemeid Balti riikidega läbi möödunud kolme aastakümne. Ta ütles, et kolm Balti riiki pidid võitlema oma iseseisvuse eest ja siis uuesti selle taastamise eest. Rootsi sai tema sõnul Balti riike toetada olles esimene diplomaatilise esinduse avanud riik. Rootsi parlamendi esimees kinnitas, et parlamentidevaheline suhtlus, mis algas siis, jätkub täna ja ka tulevikus.

Riigikogu esimeest saadavad visiidil riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa ja Eesti-Rootsi parlamendirühma esimees Yoko Alender, kes kohtusid Rootsi parlamendi asespiikri Lotta Jonsson Fornarvega. Asespiikri võõrustatud töölõunal meenutati 30 aasta taguseid sündmusi ning kõneldi päevaprobleemidest – COVID pandeemia ohjeldamisest ning vajadusest tulla toime võltsinfo levikuga, mis takistab ühiskondade avanemist.

Pärastlõunal toimunud väliskomisjoni ja kaitsekomisjoni ühisistungi peateemadeks olid piirkonna julgeoleku eri aspektid. Käsitleti nii traditsioonilisi kui küber- ja hübriidohte. Tõdeti vajadust toetada Idapartnerlust ja teha tihedamat koostööd samameelsete riikidega väljaspool Euroopa Liitu. Üksmeelselt leiti, et Põhja- ja Baltimade (NB8) koostööl on suur potentsiaal atlandiülestes suhetes.

Homme kohtuvad Eesti, Läti ja Leedu parlamendi esimehed Tema Majesteedi Rootsi Kuninga Carl XVI Gustafiga.

Visiidi fotod. (Erik Peinar, Riigikogu)

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Väliskomisjon: Eesti ei tohiks osaleda vastuolulisel ÜRO rassismikonverentsil

„2001. aastal esimest korda toimunud konverents, mis pidi koondama rahvusvahelisi jõude võitluses rassismi, diskrimineerimise, ksenofoobia ja sallimatuse vastu, on nüüdseks muutunud areeniks, kus inimõigusi rikkuvad riigid saavad esineda rassistlike seisukohtadega,“ rääkis väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. „Ajalugu näitab, et üritust võidakse ära kasutada valel eesmärgil. Seega on ainuõige, et Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmena ei osale läheneval konverentsil ning seisab koos liitlastega vastu antisemiitlikele avaldustele,“ lisas ta.

Käesoleva aasta 22. septembril Durbanis toimuv ÜRO konverents on pühendatud 2001. aastal toimunud samateemalise konverentsi 20. aastapäevale. Konverentsil mitteosalemisest on teatanud üle kümne Euroopa Liidu riigi, samuti Ühendkuningriik ning Ameerika Ühendriigid. 

Väliskomisjon sai tänasel istungil ülevaate ka Eesti tegevusest ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena ning Eesti prioriteetidest algaval ÜRO 76. Peaassambleel. Eesti tegevust ja prioriteete tutvustasid Eesti alaline esindaja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juures, suursaadik Sven Jürgenson ning Välisministeeriumi poliitikaosakonna 2. büroo direktor Kristi Torim.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Riigikogu arutas ebavõrdsuse mõju Eesti arengule ja selle vähendamise võimalusi

Majandusanalüütik Madis Aben keskendus oma kõnes ebavõrdsuse majandusmõjudele. Ta märkis, et ebavõrdsus on viimasel ajal kasvanud ja samas on sellest hakatud rohkem rääkima.

Aben tõi ka välja sellised põhjused, miks ebavõrdsus võiks olla majanduskasvule kasulik – ebavõrdsus loob stiimuleid, premeerib riskivõtmist, premeerib kõva tööd. Ta märkis, et tänapäeva arenenud majandused kasvavad eelkõige innovatsioonitegevuse kaudu. Seega on mikrotasemel teatud ebavõrdsus ja majanduslikud stiimulid majanduse arengu seisukohast olulised.

Abeni sõnul on selge seos jõukuse kasvu ja oodatava eluea kasvu vahel, aga kui riigid saavad juba piisavalt rikkaks, siis see seos kaob ära. Tema sõnul on Eesti jõudmas õige pea n-ö rikaste riikide klubisse, kus täiendav keskmise jõukuse kasv ei aita enam oluliselt kaasa oodatava eluea kasvule.

Aben kõneles oma ettekandes ka sotsiaalsest staatusest. Ta viitas Wilkinsoni ja Picketti avaldatud raamatule, kus on öeldud, et sotsiaalse staatuse suured erinevused tekitavad üleoleku- ja alaväärsustunnet ja panevad inimest mõtlema oma sotsiaalse seisundi peale.

Aben tõi välja veel ühe majandusega seotud aspekti, et ebavõrdsusega seotud teatud seltskondade asotsialiseerumine on üha suurem oht Eesti riiklikule julgeolekule, kuna need inimesed, kes tunnevad, et nad on ilma jäänud sellest heaolu kasvust, mis neid ümbritseb, on kerge saak vaenulike jõudude mõjutustegevusele.

Majandusanalüütik möönis, et valmis lahendusi ta pakkuda ei oska, kuid rõhutas võimaluste võrdsust kvaliteetse hariduse omandamisel. Tema sõnul luuakse vundament selleks, et omandada haridust koolis ja ülikoolis ja teha akadeemilisi kraade, juba varases lapsepõlves, ammu enne kooli minemist.

Aben tõi näiteks USA finantskriisi, mille põhjuseks oli ebavõrdsuse kasv. „Ebavõrdsuse kasv tuli sellest, et USA koolisüsteem, haridussüsteem, aga ka laiemalt võib-olla sotsiaalsüsteem ei suutnud ette valmistada piisavalt, piisava kvaliteediga keskkoolilõpetajaid, kes oleksid suutnud astuda ülikooli, omandada haridust ja rahuldada tööjõu kasvavat vajadust tippspetsialistide järele,“ kõneles Aben. „Kuna nõudlus nende spetsialistide järele oli suur, siis lihtsalt need, kellel see haridus oli, nende palgad tõusid kiiresti ja kellel ei olnud mingitel põhjustel, need jäid oma palgaarengus maha.“

Vastates Riigikogu liikmete küsimustele ütles Aben, et kõrghariduse reformi oodatavad positiivsed mõjud ei ole realiseerunud. Tema sõnul võib vaesest perest laps saada Hugo Treffneri gümnaasiumisse, kuid Tallinna ja Tartu eliitkoolisüsteem selekteerib perekondliku sotsiaalse tausta järgi õpilasi ega taga võrdsemat ligipääsu n‑ö headele, perspektiivsetele ja kõrget palka tagavatele erialadele ülikoolis.

Linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru keskendus siserändele ja regionaalpoliitikale ja tõi oma ettekandesse sisse ruumilise ebavõrdsuse.

Tema sõnul on üldteada, et inimesed kipuvad tulema Tallinna, kuid püsielukohavahetusele lisaks on meil väga palju muid ajutise loomuga liikumisi. Professori esitletud graafikult nähtus, et Põhja- ja Lääne-Eesti on kas positiivse rändesaldoga või väiksema negatiivse rändesaldoga ja Lõuna-Eesti on suurema väljarände piirkonnaks, samuti Ida-Virumaa.

Kümneaastase perioodi sees on Tammaru sõnul toimunud rändepööre ning välisrände saldo on muutunud positiivseks, mille taga on suurel määral eestlaste tagasiränne, ka Soomest. „Paljud Soome läinud inimesed on võtnud seda rännet ajutise nähtusena,“ ütles Tammaru. „Oma raha, mida nad Soomes teenivad, on nad tegelikult paigutanud Eestis oma elutingimuste parandamisse.“ Tema sõnul on ka Soome rändest tulnud raha jõudnud tagasi kõikidesse Eesti maakondadesse.

Rääkides viimase 30 aasta jooksul toimunud muutustest, ütles Tammaru, et Eesti inimesed on koondunud Tallinna linnaregiooni, Tallinnasse eelkõige, aga ka Tallinna tagamaale. Kõige süstemaatilisemalt on rändekadu mõjutanud väikelinnasid, mis paiknevad väljaspool linnaregioone ning maakonnakeskusi. Tema sõnul on siseränne hakanud polariseerivalt mõjuma asustushierarhias. Eriti väikelinnad on tema sõnul need, kus rahvastik on lahkunud, ning Tallinn ja tegelikult ka maapiirkonnad on natuke kasvanud.

Tammaru tõi veel välja inimeste elukaare, kust tuleb välja ka väga selge muster: eriti Tallinna ja selle tagamaa rändekasvu toidab üksnes noorte kuni 30-aastaste inimeste ränne. Mida edasi inimeste elukaar edeneb, mida vanemaks saadakse, seda enam hakkab see rändeprotsess ennast pöörama. Vanemas pereeas ja tööta jäänuna kolitakse maapiirkonda. Professori sõnul on see seletatav sellega, et kõrgkoolid on linnades ja igaüks saab minna kõrgkooli õppima. „Aga ikkagi me ju valime kõrgkoolinoori nende teadmiste alusel ja nende andekuse ja potentsiaali alusel. Ehk me ikkagi valime välja edasipüüdlikumad, suurema talendiga ja targemad noored. Teiselt poolt linnad ka edutavad neid noori, andes neile hea hariduse jne. See on see põhimehhanism tegelikult, mis meil tekitab regionaalse arengu erinevuse,“ selgitas Tammaru.

Edasi rääkis Tammaru sellest, et elutsükli edenedes hakkavad inimesed tasapisi linnast välja valguma, mis tähendab seda, et töökoha asukoht ei ole enam inimeste elukoha valikul tegur nr 1. Hakatakse mõtlema laiemalt oma elukeskkonnale, kodule, lastele, koolidele ja sellele, kuidas siis kõiki neid erinevaid tegureid kõige paremini omavahel kombineerida. Professori sõnul on see hetk linnade laialivalgumise moment. Samuti nimetas ta inimesi keskeas, kui nad töökohta vahetavad, ei tee seda koos elukoha vahetusega. Ollakse nõus hakkama pendeldama, liikuma töö- ja kodukoha koha vahel. Sellist töö ja kodu lahku viimist on pigem toetanud ka tänased kaugtöö tegemise võimalused.

Seoses elutsükliga rääkis Tammaru ka inimeste “mitmepaiksusest”, mis tähendab, et paljud linnaelanikud on omale soetanud ka maakodu, mis tähendab, et väga suure aja aastas elavad inimesed väljaspool linnasid.

Tammaru sõnul tuleb püüda mõtestada paremini, kuidas inimeste tegevusruum Eestis on kujunenud ja kuidas saab sellest lähtuvalt natuke õiglasemalt regionaalset arengut suunata.

Professor tõi välja seaduspära, et kui sissetulekute ebavõrdsus kasvab, siis mingi aja pärast ka ruumiline ebavõrdsus kasvab ning vastupidi, kui sissetulekute ebavõrdsus väheneb, siis mingi aja pärast peaks ka ruumiline ebavõrdsus vähenema. Eesti puhul on tema sõnul näha, et 1990-ndatel kasvas sissetulekute erinevus ja kümmekond aastat hiljem kasvas ruumiline ebavõrdsus maakondade vahel.

Tammaru tõdes, et ruumiline ebavõrdsus on püsinud meil jonnakamalt kõrgemal tasemel võrreldes sissetulekute ebavõrdsusega. „Kindlasti on olnud sellel teatud positiivne mõju, et üldine ebavõrdsus on kahanenud, aga see ei ole piisav selleks, et kahandada piirkondlikku ebavõrdsust,“ ütles professor. Edasi tuleb kasutusele võtta regionaalpoliitika meetmed.

Professori sõnul keskendub regionaalpoliitika klassikalises mõttes töökohtadele. „Kui me stimuleerime erinevate meetmetega töökohtade teket, siis see toob kaasa ka inimeste liikumise sinna, kus on töökohad,“ ütles ta. Edasi tulevad taristu ja ligipääsetavus, alates erinevatest taristuelementidest, näiteks teed, internet, loomulikult energia jne. Võimaluste ümberpaigutamine, avaliku sektori töökohad, regionaalsed kõrgkoolid ja lõpuks palgad ja maksud.

Kuid vaadata võib tema sõnul ka teistpidi – seal, kus on inimesed, seal on töökohad, ja kui pole inimesi, siis pole töökohti. Ta meenutas, et sulgeme koole sellepärast, et seal pole enam lapsi ja peresid. Seega peaks tegevusruumipõhine lähenemine pigem mõtlema sellele, mida inimesed üldse ruumis teevad, ja võib-olla hoopis inimestele järgnevad meil töökohad.

Emeriitprofessor Marju Lauristini ettekanne käsitles seda, kuidas kaks koroonalainet on haridussüsteemi testinud ning ebavõrdsusi välja valgustanud.

Lauristin möönis, et haridus on väga tundlik süsteem, mis oli kriisi teravikus. „Kriis pani hariduse tervikuna proovile,“ kõneles Lauristin. „Kui haridusmuutust me kavandasime 15 aasta peale, siis koroonakriisis juhtus, et üleöö pidi paljusid asju tegema, mis oleks võinud niiviisi tasapisi areneda 15 aasta jooksul.“

Tema sõnul tekkisid üleöö individuaalsed õpperajad. Väga suur roll oli sellel, kuidas laps kui õppija suutis iseennast juhtida, oma aega planeerida. Kogu haridusstrateegia keskne küsimus ongi emeriitprofessori sõnul see, kuidas saavutada see, et Eestis domineeriks ennast juhtiv õppija, kes on võimeline arenema ja liikuma individuaalsel õpirajal. Proovile pandi nii õpetajad, lapsevanemad kui ka meie e-riik.

Lauristini ettekandes selgus, et paremini tulid toime õpilased, kellel on toetav pere. Nendel oli ka parem toimetulek distantsõppega. Lauristini tutvustatud Haridusfoorumi uuringu andmetest oli selgelt näha üldist väsimust ja motivatsiooni langust. Eraldi rõhutas ta õpetajate tervise probleemi. Õpetajad kurtsid stressi ja vähest liikuvust. Noored õpetajad olid rohkem stressis.

Uuringu tutvustuse kokkuvõtteks tõi Lauristin välja õpetajate ootused. „Riigilt oodatakse seda, et hariduspoliitika oleks selge, demokraatlik ja pikaajaline,“ ütles Lauristin. Õpetajate õiglase tasustamise all ei peeta tema sõnul silmas mitte ainult palgatõusu, vaid et tasustatakse ka juhendamist, videotundide ettevalmistamist ja muud tööd, mis ei ole kontakttund klassiga. Samuti soovisid õpetajad investeerimist õppekeskse hariduse arengusse ja infrastruktuuri.

Riigikogu liige Riina Sikkut tõi oma ettekandes välja, et ebavõrdsuse puhul ei ole tegemist mingi paratamatu spiraaliga, mida peatada ei õnnestu, vaid riigil on võimalik lõhesid vähendada ja isegi suunda muuta. Selleks on tema sõnul vaja otsuseid, sealjuures eraldisi riigieelarves.

Sikkut rääkis oma sõnavõtus kolmest väärarusaamast, mis takistavad ebavõrdsuse vähendamiseks vajalike otsuste tegemist. Esiteks tõi ta välja uskumuse, et lahenduse saab leida vaid igaüks ise, lihtsalt peab tublim olema. Tema hinnangul leiab lahenduse ainult tugevamas või paremas positsioonis olija abiga, rahakama ja võimekama tahtega.

Teiseks tõi ta välja lootuse, et äkki ikkagi läheb üle. Ta kõneles sellest, et ebavõrdsus ei kao iseenesest, vaid võib hoopis võimenduda.. Näiteks sissetulekud kanduvad mingist piirist üle säästudeks ja varadeks, mis hakkavad omakorda mõjutama sissetulekuid. „Nähtamatu käsi, turul toimetab, tõstab juurde sinna, kus juba on,“ ütles Sikkut.

Viidates Praxise uuringule, ütles Sikkut, et Eestis on hinnanguliselt netovarade mediaantase euroala madalaim, ent ebavõrdsus üks suurimaid. Samuti tõi ta välja Eesti Panga paar aastat tagasi tehtud analüüsi Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste kohta, kus kasv oli kõige kiirem selles viiendikus leibkondadest, kellel oli kõige rohkem netovarasid.

„Kriis valgustab välja ebavõrdsused ja võimendab neid,“ rääkis Sikkut .“Kriis on muutus, muutusega tuleb kohaneda, kohanemiseks on vaja ressursse – raha, aega, tutvusi, internetiühendust, kodust töötamise võimalust, oleneb, milline kriis tabas. Ressursse, mida mõnel napib.“

Kolmandana käsitles Sikkut väärarusaama, et ebavõrdsus on ja jääb. Tema sõnul ei tohi leppida sellega, et mitte midagi ei ole võimalik teha. „Sotsiaalne ebavõrdsus iseenesest on vabas ühiskonnas olemas, inimeste eelistused ja valikud ongi erinevad, see ongi hea. Aga ebavõrdsuse iseloom ja määr, taluvuspiir, on poliitiliste valikute ja väärtushinnangute küsimus,“ ütles Sikkut. Võimaluste võrdsust saab tema sõnul luua riik. Näiteks võimaluse saada arstiabi, käia trennis või omada kodu. Üks peamisi poliitilisi vahendeid ebavõrdsuse vähendamiseks ja võrdsete võimaluste edendamiseks on Sikkuti sõnul investeerimine haridusse ja oskustesse ning peamine sissetulekuerinevuste vähendamise võimalus on maksu- ja sotsiaalkindlustussüsteem.

Kokkuvõttes tõdes Sikkut, et ebavõrdsus pole mingi häbiasi, millest ei julgeta rääkida. „Ainult siis, kui meil on ülevaade olukorrast, saame teadlikult seada sihte ja teha otsuseid, et enda ja laste tulevikku kujundada, mitte oodata, milliseks see ebavõrdsuse võimendudes kujuneb,“ sõnas ta.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Jürgen Ligi (R), Maria Jufereva-Skuratovski (K), Heiki Hepner (I), Indrek Saar (SDE) ja Peeter Ernits (EKRE). Samuti kõneles läbirääkimistel Mihhail Lotman (I).

Istungi fotod

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Raport: Eesti riigieelarve on EL-i suurimaid alkoholi- ja tubakaaktsiisidele toetujaid

Eesti on Euroopa Liidu liikmesriikidest üks suurimaid alkoholi ja tubaka maksustajaid, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist. Eesti riigieelarve maksutuludest moodustavad alkoholi- ja tubakaaktsiis ligi 4,8%.

 „Kuivõrd 2035. aastaks kasvab Eesti tervishoiusüsteemi aastane puudujääk 900 miljoni euroni, on Eesti kasutanud tervisekäitumise edendamiseks pigem ühekülgseid maksustamise võimalusi,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits. „Praegu on tervisekäitumist edendavate maksude puhul põhirõhk alkoholi- ja tubakaaktsiisil.“

Näiteks alkoholiaktsiisist laekuv summa ulatus 2019. aastal Eestis 225 miljoni euroni ja moodustas 2,4% kõigist riigieelarve maksutuludest (Euroopa Liidu keskmine 0,4%). „Samas on suurimaks terviseriskiks tõusnud ülekaalulisus, mis tähendab vajadust soodustada näiteks tervislikumat toitumist ja liikumisharrastusi,“ ütles Piirits. „Kui tervisekäitumist edendada maksude ja soodustuste abil, võiks rahvatervise paranemisest tulenev raviraha sääst olla märkimisväärne.“

Piiritsa sõnul peaks seetõttu tervisekäitumist edendavaid makse kasutama julgemalt, sest see aitab vähendada peagi saabuvat puudujääki tervishoiusüsteemi rahastamises. „Näiteks on mõned riigi kasutanud suhkru- või rasvamakse, samuti on tehtud soodustusi ja maksuerandeid köögiviljadele,“ märkis Piirits.

2017. aastal kavandatud suhkrumaks oleks toonud Eesti riigieelarvesse aastas 15–17 miljonit eurot. „Ungaris kehtestati 2011. aastal n-ö rämpstoidumaks, millega maksustatakse paljusid suhkrut, soola, kofeiini või süsivesikuid sisaldavaid toite ja jooke. 2019. aastal koguti Ungaris selle maksuga 0,3% riigi maksutulust, mis Eesti puhul ulatuks 30 miljoni euroni aastas,“ lisas Piirits.

2018. aastal vabastati Eestis töötaja tervise- ja spordikulud 400 euro ulatuses aastas erisoodustusmaksust, mis on suurendanud tööandjate panust töötajate tervisesse. „Seda võimalust kasutas 2019. aastal iga kuueteistkümnes ettevõte ja keskmiselt rahastasid nad töötajate tervise- ja spordikulusid 131 euro ulatuses töötaja kohta. Tööandjate rolli annaks veelgi suurendada, näiteks seda skeemi laiendades,“ ütles Piirits.

 Laadi lühiraport „Tervisekäitumist mõjutavad maksud Eestis 2021“ alla siit

2021. aastal on Arenguseire Keskuse üheks uurimissuunaks „Tulevikukindel maksustruktuur“, milles otsitakse lahendusi, kuidas katta vananevas ühiskonnas kulud ja millised on maksusüsteemi muutmise võimalused järgmise 15 aasta jooksul.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.

Riigikogu eelinfo reedeks, 17. septembriks

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: Eesti seisukohad 21.–23. septembril toimuval Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu (transport ja energeetika) mitteametlikul kohtumisel, kutsutud majandus- ja taristuminister Taavi Aas; seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni direktiivi ettepanek, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL, direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja määrust (EL) nr 537/2014 seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega, kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja; Eesti seisukohad 23.–24. septembril toimuval Euroopa Liidu tarbijakaitseministrite kohtumisel, kutsutud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt.

Välislähetus

16.–18. september
Riigikogu esimees Jüri Ratas, riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa ning Eesti-Rootsi parlamendirühma ja keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender osalevad Eesti, Läti ja Leedu parlamentide esimeeste ametlikul visiidil Rootsi tähistamaks Rootsi ning Eesti, Läti ja Leedu vaheliste diplomaatiliste suhete taastamise 30. aastapäeva.

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Osalemine Rootsi visiidil

Riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa osaleb 16.-18. septembril koos Riigikogu esimehe Jüri Ratase, Eesti-Rootsi parlamendirühma esimehe Yoko Alenderi ning Läti ja Leedu ametikaaslastega ametlikul visiidil Rootsis tähistamaks Rootsi ning Eesti, Läti ja Leedu vaheliste diplomaatiliste suhete taastamise 30. aastapäeva.

Riigikogu esimees on koos Läti ja Leedu ametikaaslastega visiidil Rootsis

Visiit algab täna piduliku seminariga Rootsi parlamendis Riksdagis ja parlamentaarsete  kohtumistega. Homme kohtuvad Eesti, Läti ja Leedu parlamendi esimehed Tema Majesteedi Rootsi Kuninga Carl XVI Gustafiga.

Visiidi raames kohtutakse ka Rootsi kaitseministri Peter Hultqvisti ja välisministri Ann Lindega ning Stockholmi linnavolikogu esimehe Cecilia Brinckiga. Veel külastatakse Rootsi relvajõude Enköpingis ja Uppsala Ülikooli. Samuti kohtutakse Uppsala maavanema Göran Enanderiga.

Laupäeval asetab Eesti delegatsioon pärja parvlaeva Estonia katastroofis hukkunute mälestuseks püstitatud memoriaali jalamile Stockholmis Djurgårdenil ja Eestist Rootsi pöördunud paadipõgenike mälestusmärgi juurde. Seejärel kohtutakse Rootsis elava Eesti kogukonnaga.

Diplomaatliste suhete taastamise 30. aastapäeva tähistamine tipneb laupäeva keskpäeval Balti päevaga Sollentunas, kus kõnega esineb ka Riigikogu esimees Jüri Ratas. Piduliku meeleolu loovad Eesti, Läti ja Leedu lauljad ja rahvatantsijad. Eestit esindab Stockholmi Eesti Rahvatantsurühm Virvel.

Riigikogu esimeest saadavad visiidil riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa ja Eesti-Rootsi parlamendirühma esimees Yoko Alender.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee