Õiguskomisjoni esimees Madis Timpson märkis, et viimastel aastatel on finantspettuste arv kasvanud ning juhtumid muutunud keerulisemaks. „Mullu kaotasid Eesti inimesed petturitele ligi 29 miljonit eurot. Raha välja petmiseks kasutatakse jultunult ka identiteedivargust ja sotsiaalset manipuleerimist,“ sõnas Timpson. „Eelnõu eesmärk on pettureid ohjeldada.“
Enamik pettuseid algab telekommunikatsioonikanalite kaudu ja lõpeb pangamaksega, mistõttu vajab pettuste tõhus ennetamine riigi ja erasektori koostööd. Eelnõu parandab pangaklientide kaitset olukorras, kus makse tegemisel on pettusekahtlus. Nimelt annab eelnõu pankadele põhjendatud pettuse kahtluse korral õiguse makseid ajutiselt peatada või makse täitmisest keelduda, praegu pankadel selleks selget õiguslikku alust ei ole.
Samuti saavad pangad ja makseasutused eelnõuga õiguse vahetada pettusekahtlusega seotud infot teiste krediidiasutuste, makseasutuste ja e-raha asutuste, Politsei- ja Piirivalveameti ning Riigi Infosüsteemi Ameti küberintsidentide käsitlemise osakonna CERT-EEga. Kavandatavad muudatused võimaldavad makseteenuse pakkujatel pettusekahtluse korral kiiremini sekkuda ning teha omavahel, samuti PPA ja RIAga koostööd, aidates seeläbi vähendada pettustega tekitatud kahju ja suurendada finantssüsteemi turvalisust.
Eesmärk on võimaldada neid meetmeid teatud ulatuses kasutada juba enne, kui hakkab kehtima uus ELi makseteenuste määrus, mida hakatakse ilmselt kohaldama 2028. aasta lõpus.
Istungil tutvustasid eelnõu ja vastasid saadikute küsimustele rahandusminister Jürgen Ligi, Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste ja sama osakonna nõunik Jarmo Lilium.
Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud võlaõigusseaduse, krediidiasutuste seaduse ning makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise seaduse (finantspettuste ennetamine ja tõkestamine) eelnõu (936 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 16. juunil ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.