Õiguskomisjoni esimees Madis Timpson lausus, et komisjoni liikmed said istungil vastused oma küsimustele ja kinnitust, et Tartu Vangla on valmis välisvangide vastuvõtmisega alustama ning seejärel järgemööda uusi elusektsioone avama. Timpson märkis, et vanglarendileping võimaldab mõistlikult kasutada tühjalt seisvat vanglapinda, panna jõude seisvad pinnad raha teenima ning luua juurde ligi 250 töökohta, mis toetavad siseturvalisust. Komisjon otsustas saata kokkuleppe ratifitseerimise eelnõu lõpphääletusele 10. juunil.
Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõuga (682 SE) ratifitseeritakse kokkulepe, mille kohaselt on Eesti valmis vastu võtma Rootsi kinnipeetavaid ja võimaldama nende karistuse täideviimist Eestis. Leping allkirjastati mullu juunis Stockholmis.
Kokkuleppes sätestatakse õigused ja kohustused ning reguleeritakse nii karistuse täideviimist, vangla tingimusi kui ka näiteks kulude jaotust ja järelevalvet. Seletuskirja kohaselt väheneb Eesti kinnipeetavate arv pidevalt, samas kui vanglate ülalpidamiskulud on endiselt suured. Vanglakohtade väljarentimine võimaldab hoida Tartu Vanglat töös, tagada piirkonnas töökohtade säilimine ja luua neid juurde ning saada riigieelarvesse vähemalt 30 miljoni euro ulatuses lisaraha. Rootsile pakub leping seletuskirja kohaselt lahendust vanglasüsteemi ajutisele ülekoormusele.
Kokkuleppe kohaselt võtab Eesti vastu üksnes kindlatele tingimustele vastavaid kinnipeetavaid, mis tähendab, et julgeolekuriskid koos võimalike ennetus- ja maandamismeetmetega on Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ja Siseministeeriumi koostöös kindlaks tehtud. Lepingu järgi saadetakse välisvang tagasi Rootsi hiljemalt üks kuu enne karistusaja lõppemist.
Esimesed välisriigi kinnipeetavad on seletuskirja kohaselt plaanis paigutada Tartu Vanglasse 2026. aasta teisel poolaastal. Kinnipeetavate saabumine on plaanis korraldada järk-järgult, et Tartu Vangla jõuaks teha vajalikud ettevalmistused. Kokku võimaldab leping Rootsist Eestisse tuua kuni 600 kinnipeetavat.
Eelnõu kohaselt jõustub kokkulepe 30. päeval pärast seda, kui nii Eesti kui ka Rootsi on täitnud selleks vajalikud riiklikud nõuded ja sellest teineteisele kirjalikult teatanud.
Õiguskomisjoni tänasel istungil osalesid Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate valdkonna asekantsler Rait Kuuse ja vanglate osakonna juhataja Tiina Unuks.
Eelnõu läbis esimese lugemise mullu 5. novembril. Komisjon otsustas täna teha Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta eelnõu täiskogu istungi päevakorda 10. juunil, teine lugemine lõpetada ja viia läbi eelnõu lõpphääletus ning seega kokkulepe ratifitseerida.
Kokkulepe eeldab muudatusi ka kehtivas õiguses – valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse täiendamise seaduse eelnõu (773 SE) teine lugemine on homse täiskogu istungi päevakorras ja lõpphääletus kavas samuti 10. juunil.