Alates 2023. aastast on Venemaa spekuleerinud väidetega, et Ukraina efektiivsete rünnakute taga saab olla vaid asjaolu, et droone lastakse lendu NATO territooriumilt.
Avalike andmete põhjal said Primorski ja Ust-Luga Balti ekspordisõlmed 2026. aasta märtsis rängalt kahjustada: Primorskis hävis või sai kahjustada vähemalt 40% ladustusmahust ning Ust-Lugas umbes 25% ladustusmahust, lisaks peatati ajutiselt nafta transport. Kogu sõja vältel on Venemaa püüdnud siseriiklikult jätta muljet, et kontrollib täielikult olukorda ning sõjategevus kulgeb plaanipäraselt. Märtsis üle Venemaa toimunud õhurünnakud näitasid vastupidist. Läti kaitseministeerium hindas juba siis, et Venemaa peamine eesmärk konkreetse narratiivi levitamisel on juhtida tähelepanu kõrvale tõsiasjalt, et riik ei suuda end enam edukate Ukraina rünnakute eest kaitsta ja soovib nende vähendamist.
Kogu narratiivi arengu jooksul joonistus selgelt välja trend: mida valusamaks muutusid Ukraina löögid Venemaa strateegilisele taristule, seda agressiivsemaks muutus ka Vene narratiiv. Spekulatsioonidest sai kiirelt infooperatsioon, kus Balti riikide ja Soome väidetavat tegevust/tegevusetust raamistati julgeolekuohuna.
Uurimiskomisjoni esimehe Eerik-Niiles Krossi sõnul on tõenäoline, et kuni Ukraina jätkab rünnakuid Venemaa taristu vastu, jätkab Venemaa ka sama teema ümber retoorilist ja meediapõhist eskalatsiooni.
Ajajoon
Venemaa infooperatsiooni ajajoon (PDF-ina 3MB)