Maaelukomisjoni algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (859 SE) peamine eesmärk on tagada Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säästlik kasutamine ja vältida olukordi, kus püük koondub ebasobivatesse tingimustesse vaid üldise laevade väljumispiirangu tõttu.
Maaelukomisjoni esimehe Urmas Kruuse sõnul aitavad täpsustused muuta püügi planeerimise selgemaks ja vähendavad survet kalavarudele. „Selleks, et valitsus saaks reageerida ka väljasõitude arvule ja individuaalkvootide süsteem ei muutuks ühel hetkel olümpiapüügiks, on vaja seadust täpsustada ja muuta. Kui reeglid toetavad nii kalavarude hoidmist kui ka kalurite tegelikke töötingimusi, võidavad sellest kõik – nii Peipsi ökosüsteem kui ka piirkonna elujõulisus,” ütles Kruuse.
Praegu on valitsustevahelise kokkuleppe alusel lubatud Peipsi järvel teha kokku kuni 600 laevaväljumist aastas, sh 300 peenesilmalise ja 300 suuresilmalise püügivahendiga. 2023. aastast rakendunud individuaalkvoodid on aga näidanud, et üldine väljumiste lagi ei sobitu uue süsteemiga: see võib tekitada surve püüda lubatud saak võimalikult kiiresti, mis omakorda suurendab ülepüügi, tagasiheite ja varjamise riski.
Eelnõu täpsustab kutselise kalapüügi registrisse kantavaid andmeid, püügiloa väljastamise tingimusi ning seda, kuidas arvestatakse püügivahendiga tehtud veealale väljumisi. Muudatused võimaldavad kaluritel paremini valida püügi aega, lähtudes ilmastikuoludest ja veeoludest, ning vähendavad vajadust teha püük võimalikult kiiresti üldkvoodi täitumise hirmus. Uut püügikorraldust on kavas rakendada 2026. aasta teisest poolest.
Maaelukomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu istungi päevakorda 7. aprillil ja eelnõu esimene lugemine lõpetada.