Toompea on olnud Eesti võimukeskus 800 aastat. Aegade jooksul on siit Eesti alasid valitsenud Taani asehaldurid, Liivi ordu komtuurid ning Rootsi ja Vene kubernerid. Eesti Vabariigi alguskümnenditel oli Toompea loss riigivanemate residents ja koos Riigikoguga töötas siin pikka aega ka Eesti Vabariigi valitsus. Praegu on Toompea loss Riigikogu käsutuses. Aastasadade jooksul on Toompea loss muutunud keskaegsest kindlusest moodsaks valitsemiskeskuseks. Lisaks 101-le Riigikogu liikmele töötab hoones üle 250 kantselei teenistuja.
Võimu kants
Toompea ajalugu on Eestimaa valitsejate ja võimu lugu. On vahetunud ajad ja valitsejad, muutunud võim ja vaimsus. Iga valitseja on ehitanud ja kindlustanud seda paika oma vajaduste ning maitse järgi. Siin on töötanud ka oma aja parimad ehitusmeistrid ja arhitektid. Aeg on Toompea lossi soosinud. Hästi kindlustatud linnus on olnud vallutamatu, seda pole laastanud suured tulekahjud ja mis peamine – lossil on alati olnud peremees. Nii võib külastaja praegugi tulla ning nautida ajastute ja stiilide üllatavalt terviklikuna mõjuvat mosaiiki.
Kõige pikemalt on Toompead ja seega suuremat osa Eestist valitsenud Liivi ordu (1347–1561) ja Vene tsaaririik (1710–1917).
Ajastute mosaiik
Toompea lossikompleksi moodustavad eri ajastutest pärit osad. Üks põnevaimaid neist on keskaegne ordulinnus oma võimsa läänemüüri ja tornidega, nagu näiteks Pikk Hermann, kus iga päev lehvib meie riigi lipp. Lossi platsile avaneb Vene-aegse Kubermanguvalitsuse hoone baroklik fassaad, Eesti-aegne Riigikogu hoone on peidetud linnuse sisemusse.
Kõik Eestimaa isandad – taanlased, sakslased, rootslased, venelased ja lõpuks eestlased ise – on alates 13. sajandist andnud märkimisväärse panuse Toompea linnuse arengusse, muutes seda kasvanud vajadustest lähtudes järjest tugevamaks ja esinduslikumaks.
Tänu sellele on kohalikust paest ehitatud Toompea linnus kunstiajalooliselt väga rikas. Eri kunstistiilid gootikast kuni 1930. aastate eklektilise arhitektuurini põimuvad siin omavahel, moodustades hämmastavalt orgaanilise terviku.
Kui keskaegsed linnuse osad on suurejoonelised kindlusarhitektuuri näited, siis renessanss pärandas lossile hulgaliselt raidkivist detaile. Gooti linnus sai endale 18. sajandil rokokooliku baroki mõjul paleeliku peafassaadiga Kubermanguvalitsuse hoone ja noor Eesti Vabariik pärandas meile maailma ainsa ekspressionistlikus stiilis parlamendihoone.
Nii pärinevad lossikompleksi eri osad kõikidest Eesti ajaloo olulisematest perioodidest, muutes Toompea Eesti rahva sündmusterohke mineviku uhkeks monumendiks.
1930. aastatel toimusid lossis põhjalikud ehitustööd. Aastal 2013 restaureeriti Valge saal ja fassaad.