Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse seitse eelnõu.
Valitsuse 9. novembril algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (1079 SE).
Eelnõuga luuakse võimalus erakorralistes oludes, näiteks lumetormi, kütusepuuduse või muu kriisi ajal, ajutiselt leevendada autojuhtide sõidu- ja puhkeaja nõudeid, et tagada elutähtsate kaupade vedu ja oluliste transpordiühenduste toimimine. Valdkonna eest vastutav minister saab kehtestada kiireloomulise erandi kuni 30 päevaks, teavitades sellest Euroopa Komisjoni, või pikemaajalise erandi komisjoni eelneval loal. Erandite rakendamisel peavad jätkuvalt olema tagatud liiklusohutus ja juhtide tööaja üldnõuete järgimine. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 9. novembril algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (1080 SE).
Eelnõu eesmärk on parandada ravimite kättesaadavust, eelkõige väiksemates asulates, ning muuta apteekide töökorraldus paindlikumaks. Selleks luuakse võimalus võtta kasutusele apteegiautomaadid, kust saab osta nii käsimüügi- kui ka retseptiravimeid. Ravimi ostmisel toimub videokõne apteekriga, kes nõustab inimest ja kinnitab ravimi väljastamise. Ühel apteegipidajal võib olla kokku kuni kümme apteegiautomaati, mis võivad asuda nii suuremates linnades apteekide juures kui ka väiksemates asulates apteegist eemal.
Samuti võimaldab eelnõu apteekidel täita ravimite valmistamise kohustust teiste apteekide kaudu, vähendades vajadust hoida igas apteegis eraldi ruume, seadmeid ja valmisolekut. Eraldi valmistatava ravimi saab inimene edaspidi tellida oma tavapärasesse apteeki või apteegiautomaati. Piiratud juhtudel saavad ka haiglaapteegid valmistada või jaendada ravimeid üldapteekidele ja tervishoiuteenuse osutajatele, kuid jae- ega hulgimüügiõigust neile ei anta. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Valitsuse 9. novembril algatatud maakatastriseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1081 SE).
Eelnõuga muudetakse maakatastri ja kinnistusraamatu andmed selgemaks ning lihtsustatakse kinnisasjadega seotud asjaajamist. Muudatuste eesmärk on parandada registrite andmete kooskõla ja vältida olukordi, kus kinnistu piiride täpsustamisel ilmnevad vastuolud jäävad maaomanikele ja teistele osapooltele märkamatuks.
Edaspidi peab kinnistu piiride parandamisel või täpsustamisel selgunud vastuolu, näiteks servituudi või tehnovõrgu tegeliku asukoha ja registrikande vahel, olema nähtav nii maakatastris kui ka kinnistusraamatus. See aitab ennetada probleeme kinnisvara müümisel, pärimisel, ehitamisel või võimalike vaidluste korral.
Samuti lihtsustatakse avalikes huvides rajatud tehnovõrkude ja -rajatistega seotud õiguste ülekandmist õigesse registriossa. Kui näiteks veetoru või elektrikaabel jääb looduses samasse kohta, kuid kinnistu piir või registrikanne muutub, piisab õiguse ülekandmiseks edaspidi võrguvaldaja digitaalsest nõusolekust.
Muudatused vähendavad maaomanike, ettevõtjate ja riigiasutuste halduskoormust, kuna lihtsustatakse menetlusi, laiendatakse automaatset andmevahetust ning vähendatakse notariaalseid vorminõudeid ja dubleerivaid toiminguid. Uusi aruandlus-, taotlus- ega teavitamiskohustusi maaomanikele ja ettevõtjatele ei kehtestata. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.
Valitsuse 9. novembril algatatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1082 SE).
Eelnõuga antakse Eesti aktsiaseltsidele võimalus emiteerida suurema hääleõigusega aktsiaid, et lihtsustada ettevõtete kapitali kaasamist ja võimaldada senistel aktsionäridel säilitada suurem otsustusõigus. Praegu ei ole selliste aktsiate emiteerimine Eestis lubatud. Muudatusega võetakse üle Euroopa Liidu direktiiv.
Suurema hääleõigusega aktsiate kasutuselevõtuks on vaja kõigi aktsionäride nõusolekut ning ühe aktsia hääleõigus võib olla kuni kümme korda suurem kui tavaaktsial. Samuti nähakse ette piirangud suurema hääleõiguse kasutamisele oluliste otsuste tegemisel ning teatud juhtudel lõpeb suurem hääleõigus aktsia võõrandamisel.
Investorite kaitseks peavad selliseid aktsiaid emiteerivad ettevõtted avalikustama täiendavat teavet oma aktsiastruktuuri, eri aktsialiikidega seotud õiguste ja suurema hääleõigusega aktsiate omanike kohta. See aitab tagada, et investoritel oleks selge ülevaade ettevõtte otsustusõiguse jaotusest.
Muudatuste eesmärk on parandada Eesti ettevõtete kasvuvõimalusi ja konkurentsivõimet, säilitades samal ajal väikeaktsionäride kaitse. Seadus jõustub üldises korras ning täiendavaid aruandlusnõudeid kohaldatakse alates 2027. aastast algavatele aruandeperioodidele. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Euroopa Liidu asjade komisjoni 9. novembril esitatud Riigikogu otsuse „Põhjendatud arvamus Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni presidendile ning Euroopa Liidu Nõukogu eesistujale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku, millega kehtestatakse liikmesriikides eluaseme taskukohasuse ja kättesaadavuse tagamiseks võetavate meetmete raamistik (taskukohaste eluasemete õigusakt), mittevastavuse kohta subsidiaarsuse põhimõttele“ eelnõu (1083 OE).
Eelnõuga leitakse, et Euroopa Komisjoni kavandatav taskukohaste eluasemete õigusakti ettepanek piiraks liigselt liikmesriikide võimalusi ise oma elamuasemeturgu reguleerida ega ole kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.
Eluasemete taskukohasuse parandamine on oluline eesmärk, kuid selle saavutamiseks valitud meetmed peavad arvestama liikmesriikide erinevaid vajadusi ja võimalusi.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni palvel analüüsis Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond määruse ettepanekut vastavust subsidiaarsuse põhimõttele ning leidis, ettepanek on subsidiaarsuse põhimõttega vastuolus. Analüüsi kohaselt soovitakse kavandatava määrusega viia eluasemepoliitiliste sekkumiste tingimuste reguleerimine senisest enam Euroopa Liidu tasandile, kuigi liikmesriikide eluasemeturud erinevad märkimisväärselt. Ühtsete nõuete kehtestamine piiraks liikmesriikide otsustusruumi, ilma et Euroopa Liidu tasandil tegutsemise vajadus ja lisaväärtus oleksid piisavalt põhjendatud. Juhtivkomisjoniks määrati Euroopa Liidu asjade komisjon.
Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Meelis Kiili, Priit Sibul, Andres Metsoja, Helir-Valdor Seederi, Mart Maastiku, Leo Kunnase, Alar Lanemani, Jaanus Karilaidi, Enn Eesmaa, Ants Froschi ja Lea Danilson-Järgi 9. novembril algatatud teenetemärkide seaduse muutmise seaduse eelnõu (1084 SE).
Eelnõu eesmärk on väärikalt meenutada ja tunnustada postuumselt Eesti vabaduse ja iseseisvuse eest Vabadussõjas võidelnud isikuid, kes hukkusid hilisemates NSV Liidu repressioonides.
Eelnõuga täiendatakse § 3 punktiga 3.1 järgmises sõnastuses: Vabadusristi võib postuumselt annetada Vabadussõja veteranidele, kes hukkusid 02.02.1920. aastal sõlmitud “Rahuleping Eesti ja Venemaa vahel” artiklit X rikkunud NSV Liidu repressioonides.
Eelnõu puudutab vaid NSV Liidu ebainimlikes repressioonides hukkunud ja hukatuid ega muuda muid Vabaduse Risti annetamise reegleid ega sätteid. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Isamaa fraktsiooni 9. novembril algatatud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (1085 SE).
Eelnõu eesmärk on piirata kõrgemate riigiteenijate ametipalkade indekseerimisest tulenevat palgakasvu ning korrigeerida Riigikogu järgmise koosseisu liikmete ametipalga arvutamise alust. Muudatustega soovitakse piirata riigi juhtimisega seotud kulude kasvu.
2023. aastal vastu võetud seadusemuudatusega kehtestati indekseerimise erisus, mille kohaselt indekseeritakse teatud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade arvutamise aluseks olevat kõrgeimat palgamäära poole väiksema indeksiga kui tavapärase indekseerimise korral. Nimetatud erisus kehtib 1. aprillist 2024 kuni 31. märtsini 2028. Kehtiv regulatsioon ei hõlma aga kõiki kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse §-s 3 nimetatud isikuid.
Eelnõuga nähakse ette, et ajavahemikul 1. aprillist 2027 kuni 31. märtsini 2031 rakendatakse poole võrra vähendatud indekseerimist kõigi kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse §-s 3 nimetatud isikute ametipalkade arvutamise aluseks olevale kõrgeimale palgamäärale. Seega laiendatakse indekseerimise erisuse kohaldamisala ja nähakse ette selle kohaldamine nimetatud perioodil.
Eelnõuga ei vähendata kõrgemate riigiteenijate kehtivaid ametipalku. Muudatuse tulemusel piiratakse üksnes indekseerimisest tulenevat ametipalkade kasvu. Näiteks juhul, kui tavapärane kõrgeima palgamäära indeks on 1,04, on erisuse alusel arvutatav indeks 1,02. Seega suureneb kõrgeim palgamäär tavapärase nelja protsendi asemel kahe protsendi võrra.
Eraldi regulatsiooniga nähakse ette Riigikogu järgmise koosseisu liikmete ametipalga arvutamise aluse korrigeerimine. Selleks korrigeeritakse kõrgeima palgamäära kujunemise alust, lähtudes põhimõttest, et 2024., 2025. ja 2026. aasta indekseerimisel oleks tavapärase indeksi asemel rakendatud poole võrra vähendatud indeksit. Muudatus puudutab üksnes Riigikogu järgmist koosseisu ning lähtub põhiseaduse §-s 75 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt võib Riigikogu liikme tasu puudutavaid seadusi muuta järgmise Riigikogu koosseisu kohta. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.