Riigikogu võttis tänasel istungil vastu otsuse, mille kohaselt nimetatakse Riigikohtu halduskolleegiumi liikmeks Villem Lapimaa.
Riigikogu otsuse seletuskirjas tuuakse esile, et Lapimaa on kogenud ja tunnustatud jurist, kelle pikaajaline töökogemus kohtusüsteemis võimaldab tal märkimisväärselt panustada nii Riigikohtu halduskolleegiumi kui ka põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi töösse ning Eesti haldus- ja riigiõiguse edasiarendamisse.
„Pean oluliseks, et kohtunik kõneleks nii kohtuistungil kui ka kohtulahendis inimlikult ja arusaadavalt,“ ütles Lapimaa Riigikogu ees kõneldes. „Meie lahendid on kohati tarbetult pikad, kohmakad, võib-olla kantseliitlikud. Inimene ei pruugi mõista neis öeldut ja talle võib tunduda, et temast on lihtsalt üle sõidetud, teda on uksest välja menetletud. Selle asemel võiksime väljendada asja tuuma lühidalt, täpselt ja konkreetselt, selgitades arusaadavalt, miks kohtunikud otsustavad just nii ja mitte teisiti.“
Lapimaa märkis, et kohtuasjade suurenev arv ja keerukus on menetlusaegu pikendanud, kuid ta tõi välja ka lahendusi. Samuti kutsus ta analüüsima, kas oleks põhjust muuta kinnipeetavate kaebuste lahendamise korda, kuivõrd neid on väga palju, kuid need jäävad tihti edutuks. Lapimaa kinnitas, et on valmis ka edaspidi pühendunult panustama, et kohtumenetlus muutuks inimsõbralikumaks, tõhusamaks ja kvaliteetsemaks, et vastata ühiskonna ootustele.
Riigikohtu liikme konkursil osales neli Tallinna Ringkonnakohtu kohtunikku. Kohtute haldamise nõukojas sai suurima toetuse Lapimaa, kes praegu on Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi esimees. Riigikohtuniku ametisse asub ta 1. jaanuaril 2027.
Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse „Villem Lapimaa Riigikohtu liikmeks nimetamine“ (1067 OE) vastuvõtmise poolt hääletas 67 ja vastu viis saadikut.
Esimese lugemise läbis kolm eelnõu
Valitsuse algatatud maaparandusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (1042 SE) lihtsustatakse maaparandusega seotud ehitus- ja asjaajamisreegleid, et vähendada maaomanike halduskoormust ning Maa- ja Ruumiameti töökoormust. Mitu senist loa- ja kooskõlastusmenetlust asendatakse lihtsama teatisepõhise menetlusega ning loobutakse nõuetest, mida ei ole praktikas enam vaja.
Maaparandussüsteemi ehitus- ja kasutusload asendatakse ehitus- ja kasutusteatisega. Samuti ei pea enam Maa- ja Ruumiametiga kooskõlastama kinnisasja sihtotstarbe muutmist ja maakorraldustoiminguid, samuti loobutakse maaparandushoiukavade koostamisest. Lihtsamaks muutuvad ka väikeste maaparandussüsteemide ehitamise ning maaparandusühistute asutamise ja tegevuse nõuded.
Lisaks muudetakse eelnõuga selgemaks kallasraja tõkestamise kord. Edaspidi peab selleks nõusoleku andma kohalik omavalitsus. Kuna ehitusloa asemel hakatakse esitama ehitusteatist, kaob ka senine ehitusloa riigilõiv. Ehitusteatise korral riigilõivu ei ole.
Läbirääkimistel võtsid sõna Tiit Maran Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel ning regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas üheksa ja selle vastu 43 Riigikogu liiget, seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu esimene lugemine lõpetati.
Valitsuse algatatud isikunimeseaduse eelnõuga (1031 SE) ajakohastatakse isikunime andmise ja muutmise korda. Eelnõuga viiakse menetlus suuremas ulatuses e-rahvastikuregistrisse. E-avaldusi saavad menetleda nii kohalikud omavalitsused kui ka Siseministeerium ning nõuetele vastavatel juhtudel saab otsuse teha automaatselt.
Muudatustega vähendatakse identiteedivarguse võimalusi ja piiratakse raskete kuritegude toimepanijate võimalust oma minevikku nimevahetusega varjata. Vabalt valitud perekonnanime ja eesnime taotlemisel on piirang, et uus isikunimi ei või kokku langeda juba kasutusel oleva isikunimega, et vältida identiteedipettusi ja nimekaimude teket. Piirang ei puuduta perekondliku seose alusel saadavat nime, näiteks esivanema perekonnanime võtmist. Loobutakse liiga vähese või laialdase kasutusega perekonnanimede andmise piirangust.
Muud piirangud on sarnased kehtivale seadusele. Perekonnanime valikul arvestatakse senisest paremini seost rahvuse või keele nimetraditsiooniga. Põlvnemisest tuleneva seose korral saab teha erandi eesti õigekirjareeglitest, kui nimi vastab asjaomasele nimetraditsioonile. Lapse sünni registreerimisel teavitatakse vanemaid, kas ja mitu samasuguse isikunimega inimest Eestis juba elab ning kui vanad nad on.
Nime muutmisel lähtutakse edaspidi senisest enam inimese vajadusest loobuda oma praegusest nimest, mitte soovist võtta endale konkreetne juba kasutusel olev nimi. Olulise muudatusena piiratakse teatud kuritegudes süüdi mõistetud inimeste võimalust nime muuta. Vägistamise, kehalise väärkohtlemise, laste vastu suunatud kuritegude, rahapesu, narkokuritegude ja organiseeritud kuritegevuse jm puhul kehtib nime muutmise piirang kuni karistusandmete kustutamiseni. Raskemate kuritegude puhul kehtestatakse eluaegne nime muutmise keeld. See puudutab muu hulgas mõrva, riigireetmist, raskendavatel asjaoludel toime pandud vägistamist ja lastevastaseid kuritegusid, samuti sõjakuritegusid ja sõjapropagandat, salakuulamist ning inimkaubandust.
Riigikaitsekomisjoni algatatud kaitseväeteenistuse seaduse § 11 täiendamise seaduse eelnõuga (1056 SE) täiendatakse kaitseväekohustuslaste registri andmete kasutamise eesmärki, et Kaitsevägi saaks tõhusalt teha värbamisettepanekuid teenistusse asumiseks.
Kehtiva õiguse kohaselt on registri eesmärk pidada arvestust kaitseväekohustuslaste, kaitseväekohustust võtta soovivate isikute, kaitseväekohustuse täitmise ning seaduses ettenähtud toimingute ja otsuste tegemise üle, samuti tegevteenistusse asumise nõuetele vastavuse kohta. Registri andmeid kasutatakse eelkõige kaitseväekohustuse täitmise korraldamiseks ning sellega seotud haldusmenetluste läbiviimiseks.
Eelnõuga sätestatakse, et registris sisalduvaid andmeid võib kasutada ka selleks, et teha kaitseväekohustuslastele suunatud pakkumisi asumaks tegevteenistusse ja vabatahtlikusse teenistusse. Muudatus võimaldab olemasolevaid andmeid sihipäraselt kasutada, et Kaitseväge komplekteerida ning tagada Kaitseväe jaoks hädavajalike ametikohtade kiirem täitmine.
Läbirääkimistel võttis Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna Meelis Kiili.
Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.