Riigikogu rahanduskomisjoni ja majanduskomisjoni esindajate kohtumisel Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) delegatsiooniga käsitleti Eesti finantssektori ja majanduse olukorda.
IMFi delegatsioon soovis teavet 2027. aasta riigieelarve ja keskpika perioodi riigieelarve strateegia, majanduskasvu ja innovatsiooni toetamise kohta.
Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, liikmed Aivar Sõerd, Mart Võrklaev, Diana Ingerainen, Riina Sikkut ning majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas andsid ülevaate riigieelarvet mõjutavatest teguritest ja majanduse olukorrast.
Akkermann selgitas, et tuleva aasta riigieelarvet mõjutavad nii suuremahuline kaitsevõime pakett kui Rail Baltica ehitus. Eelarves vähendatakse märgatavalt eelarvepuudujääki, mis näeb ette riigi kulude vähendamise täiendavalt 250 miljoni euro võrra. „Eelarvepuudujääk on järgmisel aastal kaitsekulude kiire kasvu tõttu 4,0 protsenti SKPst,“ nentis Akkermann. Ta lisas, et järgnevatel aastatel puudujääk sammhaaval väheneb ja jõuab aastaks 2029 2,8 protsendini SKPst.
Eesti riigi kaitsekulutused jäävad ka edaspidi üle 5 protsendi SKP-st. Eelarve puudujääk suurendab järgmise aasta võlakoormust 2,3 miljardi euro võrra 28,3 protsendini SKPst,“ ütles Akkermann. Eesti maksukoormus langeb 36,6 protsendilt 35,2 protsendile. Eelarvepuudujäägi märkimisväärse süvenemise tõttu kasvab järgmise aasta võlakoormus 1,7 miljardi euro võrra 25,9 protsendini SKPst.
Majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas märkis, et missiooni juht pidas samuti vajalikuks vähendada eelarve puudujääki järgmiste aastate jooksul vähemalt 0,5 protsendi võrra, et jõuda lubatud kolme protsendini. „Mitmed näitajad viitavad majanduse üldisele tugevnemisele. Selleks aastaks oodatakse 2,5 protsendilist majanduskasvu ja järgmisel, 2027. aastal 2,3 protsendilist kasvu,“ lisas Reinaas.
Akkermann märkis, et missiooni juhi hinnangul ei pruugi toiduainete käibemaksu langetamine anda soovitud tulemusi.
IMFi liikmesriikide majanduse, sealhulgas ka Eesti majanduse seire toimub üldjuhul kord aastas toimuvate majanduspoliitiliste konsultatsioonide raames. Levinud nimetus „artikkel IV konsultatsioonid“ tuleneb IMFi põhikirja neljandast artiklist. Riigisisene koostööpartner on neile Eesti Pank, kes kajastab oma kodulehel nende missioonide kokkuvõtteid.
Missioonirühm täpsustab AIV-tsükli eesmärke, ulatust, üksikasju, ajakava ja oodatavaid tulemusi. Töörühm on huvitatud hiljutiste makromajanduslike, fiskaal- ja finantsarengute, väljavaadete, riskide ja poliitika arutamisest. Meeskond soovibki Riigikogu komisjonide liikmetelt tagasisidet nende analüütilise ja poliitilise tegevuskava kohta enne IV artikli konsultatsioone.
Kuna tegemist on IMFi vahemissiooniga, siis missioon kokkuvõtvat avaldust ei koosta ja missiooni lõpus pressikonverentsi ei toimu. Küll aga on vahemissioon oluline, sest tavapäraselt valmib selle põhjal artikkel IV raporti esimene versioon, mida täiendatakse missiooni ajal lisateemade ja majanduspoliitilise sõnumitega. Konsultatsiooni tulemusel valmib aruanne, mis kajastab IMFi ekspertide hinnangut Eesti majanduspoliitikale. Valuutafond arutab olulisi majanduspoliitilisi teemasid kõikide liikmesriikidega.
IMFi delegatsiooni kuuluvad missiooni juht Metodij Hadzi-Vaskov ja liikmed vanemökonomist David Bartolini ning ökonomistid Jiaming Soh ja Cristina Cheptea.
Fotod (autor Merje Meisalu/ Riigikogu Kantselei)