Kell 12 – infotund
Infotunnis vastavad saadikute küsimustele haridus- ja teadusminister Kristina Kallas peaministri ülesannetes, kaitseminister Martin Herem ja rahandusminister Jürgen Ligi.
Kallasele esitatavad küsimused puudutavad kõrghariduse rahastamist aastatel 2027–2030, õpetajate, päästjate, politseinike ja kultuuritöötajate palkasid, haridusvõrgu tulevikku ja energeetikat. Herem vastab küsimustele, mis käsitlevad riigikaitselist olukorda Ida-Virumaal ja riigikaitset, ning Ligi vastab küsimustele, mis puudutavad laste vaesust ja perede toimetulekut, hasartmängumaksu, perepoliitika eelarve vähendamist ja toiduainete hinnatõusu.
Kell 14 – täiskogu istung
Kolmas lugemine – seitse eelnõu
Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (895 SE) eesmärk on parandada tarbijate teadlikkust ja suunata neid tegema kestlikumaid tarbimisotsuseid. Selleks täiendatakse lepingueelse teabe andmise nõudeid, et tarbijad saaksid enne ostuotsust toodete omadustest parema ülevaate.
Muudatustega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiivi nõuded, millega täpsustatakse ettevõtjate kohustusi ja tarbijate õigusi keskkonnahoidlikuma tarbimise edendamiseks. Eelnõu kohaselt laieneb ettevõtjatele kohustus anda tarbijale enne lepingu sõlmimist täiendavat teavet. Edaspidi tuleb tarbijat teavitada tasuta tarkvarauuenduste olemasolust ning toodete parandatavusest.
Parandatavushinne on ELi nõuetel põhinev punktisumma, mis näitab, kui lihtne on toodet parandada. Praegu kehtib parandatavushinde esitamise kohustus nutitelefonidele ja tahvelarvutitele. Kui parandatavushinne ei ole asjakohane, peab ettevõtja esitama info varuosade ning parandus- ja hooldusjuhendite kättesaadavuse ning võimalike parandamispiirangute kohta. Samuti tuleb tarbijale anda teavet keskkonnahoidlike kättetoimetamisviiside kohta, kui neid pakutakse.
Lisaks nähakse eelnõuga ette, et ettevõtjad peavad kasutusele võtma ühtlustatud teate ja märgise, mis tuletavad tarbijale meelde tema õigusi kauba mittevastavuse korral. Kauplustes ja e-poodides kuvatakse ühtlustatud teade tarbija seaduslikest õigustest.
Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (905 SE) viiakse e-residentsuse programm üle kaardivabale ja kaugteel toimivale e-identimise süsteemile. Muudatuste eesmärk on vähendada bürokraatiat, lihtsustada e-residentsuse taotlemist ja suurendada e-residentsuse programmi majanduslikku mõju.
Eelnõu kohaselt hakatakse alates 2027. aasta märtsist e-residentide isikusamasust tuvastama ja kontrollima biomeetriliselt kaugteel. Selleks võrreldakse taotleja biomeetrilisi andmeid ja reisidokumendi infot riiklikes andmekogudes olevate andmetega. Alates 2028. aasta märtsist minnakse üle kaardivabale e-identimisvahendile ehk senise digi-ID asemel saab e-resident õiguse kasutada digitaalset identiteedilahendust ilma füüsilise kaardita.
E-identimisvahendi kasutamise õiguse annab Politsei- ja Piirivalveamet ning tehnilise lahenduse korraldab Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA.
Teisel lugemisel viidi eelnõusse muudatused, mis annavad notaritele juurdepääsu automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemile, et videosilla vahendusel turvaliselt läbi viia notariaaltoimingute kaugtõestamist ja tõkestada pettusi. Praegu ei ole isikusamasuse kontrollimiseks võimalik ühtki sama turvalist viisi kaugtõestamisel kasutada, samas kui digitaalses keskkonnas tehtavate tehingute ja kaugtõestamise osakaal on kasvanud ning seetõttu on suurenenud ka identiteedipettuste risk.
Valitsuse algatatud veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (918 SE) muudab alates järgmise aasta keskpaigast kohustuslikuks koerte, kasside ja valgetuhkrute kiibistamise ja registreerimise.
Eelnõu näeb ette, et alates järgmise aasta 1. juunist tuleb kõik koerad, kassid ja valgetuhkrud mikrokiibiga märgistada ja registreerida Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti juurde loodavas riigi lemmikloomaregistris. Praegustele loomapidajatele antakse eelnõuga lemmikloomade kiibistamiseks ja registreerimiseks üleminekuaeg kuni 1. jaanuarini 2029.
Looma esmasel registreerimisel ja loomapidaja vahetumisel hakkab kehtima 12-eurone riigilõiv, millest on vabastatud riigiasutused ja varjupaigad. Kui loom on enne muudatuste jõustumist kiibistatud ja registreeritud, kantakse registriandmed uude registrisse automaatselt ja loomapidajale lisakulu ei teki.
Valitsuse algatatud taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga (919 SE) muudetakse järgmise aasta juunist paindlikumaks taimekaitsekoolituse regulatsioon. Eelnõu kohaselt ei ole taimekaitsetunnistuse saamise peamine eeltingimus üksnes taimekaitsekoolituse läbimine, vaid ka asjakohaste teadmiste olemasolu, mida tõendab taimekaitsekoolituse eksami edukas sooritamine.
Samuti näeb eelnõu ette võimaluse kasutada taimekaitsevahendeid mehitamata õhusõidukitelt. Taimekaitsevahendite kasutamine lennukitelt ja helikopteritelt jääb endiselt keelatuks, kuid teatud tingimustel on lubatud nende pritsimine droonidelt. Lisaks leevendatakse eelnõuga taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli tegijate iga-aastast koolitusnõuet ning muudetakse menetlusprotsessid paindlikumaks.
Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (924 SE) täpsustatakse Maksu- ja Tolliameti (MTA) ning Rahapesu Andmebüroo õigusi saada kolmandatelt isikutelt maksude kontrollimiseks ja rahapesu tõkestamise ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid, eelkõige pangakontode ja kontoandmete kohta. Eelnõu kohaselt on MTA-l õigus nõuda maksumenetluses teavet ka krediidiasutustelt ning see õigus hõlmab ka pangasaladust.
Eelnõuga täpsustatakse ja piiritletakse, milliseid andmeid võib MTA küsida täitmisregistri infovahetuskanali kaudu. Kui MTA küsib täitmisregistri kaudu teavet, peab korralduses edaspidi olema selgitus faktiliste asjaolude kohta, sealhulgas põhjendus, miks ei olnud võimalik vajalikke andmeid saada maksukohustuslaselt endalt. See muudab andmete küsimise läbipaistvamaks ja aitab piirata põhjendamatut sekkumist inimese õigustesse.
Rahapesu Andmebürool on eelnõu kohaselt õigus saada põhjendatud juhtudel täitmisregistri kaudu isikute pangakonto andmeid, sealhulgas konto saldot ja väljavõtet. Teisel lugemisel viidi eelnõusse muudatused, millega lühendatakse pangakonto väljavõtte päringust teavitamise tähtaegu: üldjuhul teavitatakse konto omanikku tema andmete päringust algse viie asemel nelja aasta möödumisel pangakonto väljavõtte saamisest ning põhjendatud juhtudel võib tähtaega edasi lükata algse viie asemel kuni kaks aastat. Teavitamiskohustus hakkab kehtima nende päringute suhtes, mis tehakse pärast seaduse jõustumist.
Teisel lugemisel tehtud muudatustega piiritletakse ka Rahapesu Andmebüroo õigused ja nähakse ette, et pangakonto väljavõtet võib nõuda üksnes konkreetse menetluse jaoks vajalikus ulatuses, kui muul viisil pole võimalik vajalikke andmeid saada. Lisaks luuakse büroole selge alus isikuandmete, sealhulgas eriliiki isikuandmete töötlemiseks ning sätestatakse vajalike turvameetmete järgimise kohustus.
Muudatuste taust on õiguskantsleri tähelepanekutes, et MTA juurdepääs täitmisregistrile väljaspool kriminaalmenetlust on kehtivas seaduses ebaselgelt reguleeritud ning Rahapesu Andmebüroo õigus saada pangakonto väljavõtet ei ole piisavalt selgelt sätestatud. Lisaks korrastatakse eelnõuga büroo järelevalve regulatsiooni ja parandatakse sätete sõnastust, lähtudes Riigikohtu hiljutisest tõlgendusest ning vajadusest muuta rahapesu tõkestamise järelevalve regulatsioon terminoloogiliselt täpsemaks.
Riigikaitsekomisjoni algatatud strateegilise kauba seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu (958 SE) eesmärk on lubada jalaväemiinide vedu. Eelnõuga tunnistatakse Ottawa konventsioonist lahkumisega seoses kehtetuks säte, mis praegu keelab Eestis jalaväemiinide veo ja nendega seotud teenuse, välja arvatud juhul, kui see on väljaõppe või miinide hävitamise eesmärgil vältimatult vajalik.
Jalaväemiine keelustavast konventsioonist taganemise otsustas Riigikogu halvenenud julgeolekuolukorrale viidates mullu juunis ning Eesti lahkumine jõustus eelmise aasta detsembri lõpus. Koos Eestiga lahkusid konventsioonist ka Soome, Läti, Leedu ja Poola, kusjuures Soome plaanib teadaolevalt käivitada jalaväemiinide tootmise.
Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et kui konventsioonist lahkumisega sooviti anda Eesti Kaitseväele suurem paindlikkus ja vabadus valida lisarelvasüsteeme ja -lahendusi, mida vajadusel kasutada, siis ei saa välistada ka näiteks Soomest läbi Eesti territooriumi korraldatavat jalaväemiinide vedu Läänemere piirkonna riikidesse. Ühtlasi juhitakse seletuskirjas tähelepanu, et NATOsse kuuluvad Ameerika Ühendriigid, kelle üksused paiknevad Eesti territooriumil, ei ole Ottawa konventsiooniga ühinenud.
Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (994 SE) lihtsustatakse ja ajakohastatakse maksudeklaratsioonide esitamist, et vähendada nii maksumaksjate haldus- kui ka riigi töökoormust.
Seniste staatiliste deklaratsioonivormide asemel sätestatakse edaspidi seadustes esitatavate andmete loetelud, mis võimaldab Maksu- ja Tolliametil kujundada e-keskkonda paindlikumalt ning arendada automaatset andmevahetust majandustarkvarade ja ameti süsteemide vahel.
Samuti piiratakse eelnõuga paberdeklaratsioonide esitamist. Tööandjad peavad edaspidi esitama tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni elektrooniliselt, sõltumata töötajate arvust. Seni oli kuni viie töötaja puhul võimalik esitada deklaratsioon paberil. Teatud juhtudel peavad ka eraisikud esitama tuludeklaratsiooni elektrooniliselt, näiteks suuremas mahus finantsinvesteeringutelt saadud tulu deklareerimisel. Põhjendatud juhtudel säilib siiski ka võimalus esitada deklaratsioon paberil.
Teine lugemine – neli eelnõu
Valitsuse algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitava, riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõuga (988 SE) ratifitseeritakse kokkulepe, mille eesmärk on aidata kaasa väljaspool riikide jurisdiktsiooni asuvate merealade elurikkuse kaitsele ja kestlikule kasutamisele.
Kokkuleppe näol on tegu esimese üleilmse õigusliku raamistikuga bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks ja säästvaks kasutamiseks merealadel, mis ei asu ühegi riigi jurisdiktsiooni all. Sellised alad võtavad enda alla peaaegu kaks kolmandikku maailmamerest, hõlmates avamerd ja selle merepõhja, kus leidub elusloodusvarasid ja potentsiaalselt väärtuslike loodusvaradega maardlaid.
Eesti, Euroopa Liit ja teised liikmesriigid allkirjastasid kokkuleppe 2023. aasta septembris ning tänavu juuli lõpu seisuga oli leppega ühinenud 92 riiki.
Valitsuse algatatud elektrituruseaduse, maagaasiseaduse ja tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõuga (892 SE) võetakse üle Euroopa Liidu direktiiviga tehtud muudatused, mille eesmärk on parandada elektrituru korraldust, et energiaturg oleks hästi lõimitud. See võimaldab liikmesriikidel saada kõigis turutingimustes ühtsest energiaturust majanduslikku kasu, tagab varustuskindluse ja toetab CO2 heite vähendamist, et saavutada liidu kliimaneutraalsuse eesmärk.
Energiakriisi taustal on praegune elektrituru korraldus esile toonud mitmesuguseid kitsaskohti, mis on seotud lühiajalistel elektriturgudel esinevate kõrgete ja volatiilsete fossiilkütuse hindade mõjuga ning sunnivad kodumajapidamisi ja ettevõtjaid seisma silmitsi hüppelise hinnakõikumisega ja selle mõjuga elektriarvetele. Eelnõuga kavandatavad muudatused tagavad, et tarbijad on kaitstud energiahinnakriiside eest ning võrgust lahtiühendamise eest kohtuvälise menetluse lahendamise ajal.
Võrguühenduse kasutajate võimalus sõlmida paindlik ühendumisleping piirkondades, kus elektrivõrgu võimsus uutele liitujatele on piiratud, julgustab ka võrguettevõtjaid hajaasustusi arendama, kuna neil on kindlus, et planeeritud võrgu tugevdamine on prioriteet. Paindlikke ühendumisi võimaldatakse alalise lahendusena piirkondades, kus võrgu tugevdamine ei ole tõhus, ning võrguühendust taotlevatele võrgukasutajatele muudetakse võimalikult nähtavaks eeldatavad piirangud, mis paindliku ühendumise lepingu puhul kehtivad.
Teiseks lugemiseks tegi majanduskomisjon eelnõusse muudatused, millega muu hulgas ajakohastatakse bilansihaldurite garantiide süsteemi ning täpsustatakse alakasutustasu käsitlevaid sätteid ja reservvõimsuse mehhanismi vähempakkumise ettevalmistamise korda.
Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (932 SE) näeb ette, et Eestis kodakondsuseta vanematele sündivad lapsed saavad edaspidi naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse, kui vähemalt üks vanematest on lapse sündimise ajaks Eestis seaduslikult elanud vähemalt viis aastat ja teine vanem elab samuti Eestis elamisloa alusel. Kehtiva õiguse kohaselt jäävad kodakondsuseta vanematele Eestis sündivad lapsed kodakondsuseta.
Samuti soovitakse eelnõuga tagada, et Eesti kodakondsuse taotlejatel on tegelik ja vahetu side Eesti riigiga, ning veenduda, et nad täidavad Eesti seadusi ja järgivad põhiseaduslikku korda. Eelnõuga täpsustatakse Eesti kodakondsuse taotlemisel püsivalt Eestis elamise nõuet, aga ka Eesti kodakondsuse äravõtmise ja kaotanuks lugemise sätteid.
Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (992 SE) võetakse üle Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi muudatused, mille eesmärk on vähendada piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate halduskoormust.
Muudatustega laiendatakse kaugmüügi erikorra kasutamise võimalust, nii et ettevõtja saab teistes liikmesriikides tekkiva käibemaksukohustuse täita oma asukohariigi kaudu ega pea end igas riigis eraldi käibemaksukohustuslasena registreerima. Alates 2028. aasta 1. juulist saab erikorda kasutada laiemalt kaupade müügil teise liikmesriigi tarbijatele, näiteks kaupade müügil messidel, näitustel ja turgudel, paigaldatava või kokkupandava kauba müügil ning vee- ja õhusõiduki pardal toimuval müügil. Alates 2027. aastast laieneb erikord võrgu kaudu edastatavale maagaasile ning elektri-, soojus- ja jahutusenergiale.
Samuti muudetakse platvormiteenuste käibemaksureegleid. Internetipõhise kauplemiskoha teenuse osutamise kohaks saab edaspidi põhitehingu käibe tekkimise koht. Näiteks majutust vahendava platvormi teenus maksustatakse edaspidi majutusteenuse osutamise riigis, mitte kliendi asukohariigis.
Lisaks kaotatakse eelnõuga võimalus kasutada kalendrikuust pikemat käibemaksu maksustamisperioodi ning tõstetakse reklaami eesmärgil üleantava kauba maksuvaba piirmäär 10 eurolt 21 eurole.
Rahanduskomisjon tegi eelnõusse teiseks lugemiseks täiendused, millega muudetakse kvalifitseeritud spetsialistide osutatavad ravieesmärgilised teenused käibemaksuvabaks ka siis, kui neid osutatakse väljaspool tegevusloaga tervishoiuasutust.
Esimene lugemine – 17 eelnõu
Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele tegelike kasusaajate andmete läbipaistvuse säilitamiseks“ eelnõuga (952 OE) soovitakse teha valitsusele ettepanek loobuda tegelike kasusaajate andmete põhjendamatust salastamisest ning tagada andmetele võrdne, läbipaistev ja seaduspärane juurdepääs kooskõlas avaliku huvi ja õiguspärase kasutuse põhimõtetega.
Esitajate sõnul on tegelike kasusaajate andmete register oluline vahend ettevõtete omandistruktuuride läbipaistvuse tagamisel ning korruptsiooni ja rahapesu ennetamisel. Andmete kättesaadavuse põhjendamatu piiramine vähendab nende sõnul avalikku kontrolli ning raskendab ajakirjanduse, kodanikuühiskonna ja teiste õigustatud huvi omavate isikute võimalusi tuvastada võimalikke huvide konflikte ja varjatud mõjusid.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja seadusandlik algatus teise pensionisamba kasutamise võimaldamiseks kodulaenu taotlemisel“ eelnõuga (954 OE) soovitakse, et valitsus töötaks välja tervikliku, õigusselge ja finantssüsteemi seisukohalt läbimõeldud lahenduse, mis võimaldaks kasutada teise pensionisambasse kogutud vara kodu soetamise omafinantseeringu või tagatisena.
Esitajate sõnul peaks lahendus olema üles ehitatud nii, et inimene ei peaks kodu ostmiseks teisest pensionisambast lahkuma ega pensionivara täielikult välja võtma, vaid saaks kasutada kogutud vara sihipäraselt ja vastutustundlikult oma kodu soetamise toetamiseks. Samas peaks lahendus nende sõnul vältima olukorda, kus pensionivara kasutatakse viisil, mis nõrgendab inimese tulevast pensionikindlust või suurendab ülemääraselt krediidiriske.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja metsandusreformi kava“ eelnõuga (967 OE) soovitakse, et valitsus töötaks välja metsanduse reformikava, mille eesmärk on tuua Eesti metsad madalseisust välja.
Ettepaneku kohaselt tuleks analüüsida Eesti metsades viimasel 25 aastal toimunud muutuste ja metsamaa omandistruktuuri muutuste mõjusid, töötada välja meetmed metsatööstuse konkurentsivõime tõstmiseks ning metsade kui elukeskkonna ja kliima stabiliseerija alalhoiuks. Kokkuvõttes soovivad esitajad valitsuselt terviklikku reformikava, mis oleks pikaajaline ja jätkusuutlik ning tagaks metsa ökoloogilise, kliimapoliitilise, majandusliku, sotsiaalse ja regionaalse kestlikkuse.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele ehitada valmis Rail Baltica Tallinn–Pärnu raudteelõik 2030. aastaks“ eelnõuga (1035 OE) soovitakse, et valitsus tagaks Rail Balticu Tallinna-Pärnu lõigu õigeaegse valmimise, et toetada piirkondlikku arengut ja avalike investeeringute otstarbekat kasutamist.
Eelnõus soovitakse, et valitsus esitaks Tallinna-Pärnu lõigu ehituse ja rahastamise kava, mis tagaks selle raudteelõigu valmimise 2030. aastaks. Samuti soovitakse, et valitsus annaks vähemalt ühe korra poolaastas kava täitmisest ning tähtaegade ja maksumuse muudatustest ülevaate ning esitaks vajadusel ettepanekud täiendavateks rahastamisotsusteks.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele uute elektritootmisvõimsuste rajamiseks Eestis“ eelnõuga (955 OE) soovitakse, et valitsus teeks kiiresti otsused ja käivitaks vajalikud tegevused uute elektritootmisvõimsuste rajamiseks Eestis.
Esitajate sõnul on ettepaneku eesmärk tugevdada energiajulgeolekut, parandada varustuskindlust, vähendada sõltuvust elektri impordist ning aidata kaasa elektrihinna stabiilsusele ja langetamisele. Nende sõnul on investeerimisotsused energeetikas ajamahukad ning kui riik ei tee lähiajal otsuseid vähempakkumiste, garantiimeetmete ja võrguarenduste kohta, nihkuvad uute tootmisvõimsuste valmimisajad veelgi kaugemale.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed elektriarvete vähendamiseks 2026/2027. aasta talvel“ eelnõuga (1030 OE) soovitakse, et valitsus teeks viivitamata otsused ja käivitaks vajalikud tegevused, et leevendada eeloleval talvel kodutarbijatele ja ettevõtetele kõrgeid elektrienergia hindu.
Esitajad soovivad, et valitsus vabastaks lõpptarbijad 1. detsembrist kuni tuleva aasta 28. veebruarini elektri võrgutasu maksmisest. Lisaks soovitakse tarbijate alalist taastuvenergia tasust vabastamist.
Valitsuse algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (1041 SE) viiakse ligi 20 aastat vana õigusraamistik vastavusse tänapäevase meedia- ja digikeskkonna ning Euroopa Liidu õigusega.
Eelnõu kohaselt sõlmivad Eesti Rahvusringhääling (ERR) ja kultuuriminister nelja-aastase rahastamise raamlepingu, kus on iga aasta kohta välja toodud toetuse suurus. Kokkulepitud toetust ei tohi raamlepingu kehtivuse jooksul vähendada. Samuti ei tohi vähendada uue nelja-aastase perioodi toetust, välja arvatud märkimisväärse majanduslanguse, riigikaitseliste vajaduste või muude erakorraliste asjaolude korral.
Muudatus annab ERRile suurema rahastamiskindluse ja võimaluse oma tegevust pikemalt ette planeerida. Esimene pikaajaline kokkulepe tuleb eelnõu kohaselt sõlmida järgmise aasta sügisel aastateks 2028–2031.
Teine oluline muudatus puudutab uute meediateenuste käivitamisele turumõju hindamise nõude kehtestamist. Kui ERR soovib käivitada uue meediateenuse või olemasolevat teenust tehnoloogiliselt edasi arendada ning see võib meediaturgu märkimisväärselt mõjutada, siis tuleb selle mõju konkurentsile ja teenuse nõudlusele hinnata. Mõju hindab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kes võib Konkurentsiametilt küsida konkurentsianalüüsi. Hinnatakse ka seda, kas uus teenus vastab ERRi avalik-õiguslikele eesmärkidele.
Lisaks muutub eelnõuga ERRi peatoimetaja, toimetuse juhi ja eetikanõuniku ametiaeg tähtajaliseks. Eelnõu järgi tuleb nende ametikohtade täitmiseks korraldada avalik konkurss ja nendesse ametitesse asujatega sõlmitakse kuni viieaastane tööleping. Erandina võib mõjuval põhjusel ametisse määrata inimese ilma konkursita üheks aastaks. Praegu ametis olijatega sõlmitud tähtajatud töölepingud on viieaastased alates 1. jaanuarist 2027.
Valitsuse algatatud maagaasiseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (995 SE) luuakse Eestis õiguslik raamistik energeetikasektori metaaniheite vähendamiseks ning võetakse üle Euroopa Liidu määruse nõuded.
Eelnõu kohaselt määratakse pädevaks asutuseks Keskkonnaamet, kes hakkab kontrollima nõuete täitmist ning tegema järelevalvet, inspektsioone ja koostööd teiste liikmesriikide ja Euroopa Komisjoniga. Samuti kehtestatakse vastutus määruse nõuete rikkumise eest.
Muudatustega kehtestatakse gaasivõrguettevõtjatele rangemad nõuded metaaniheite mõõtmiseks ja aruandluseks ning metaanilekete avastamiseks ja kõrvaldamiseks. Samuti tuleb hakata täpsemalt aru andma imporditud fossiilkütustega seotud metaaniheite kohta. Eesmärk on vähendada tugeva kasvuhoonegaasi heidet ning aidata kaasa Eesti ja ELi kliimaeesmärkide saavutamisele.
Valitsuse algatatud ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Ameerika lõunaosa ühisturu, Argentina Vabariigi, Brasiilia Liitvabariigi, Paraguay Vabariigi ja Uruguay Idavabariigi vahelise partnerluslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (996 SE) näeb ette Euroopa Liidu ja Mercosuri partnerluslepingu ratifitseerimise. Mercosur on Lõuna-Ameerika lõunaosa ühisturg, kuhu kuuluvad Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay.
1999. aastal andis Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Komisjonile loa alustada Mercosuriga partnerluslepingu sõlmimiseks läbirääkimisi, mis kestsid üle 25 aasta. Läbirääkimiste tulemusena koostati kaks lepingut: partnerlusleping ja kaubanduse vaheleping, et kiirendada kaubanduse ja investeerimise liberaliseerimissätete jõustumist.
ELi ja liikmesriikide jagatud pädevuses olev partnerlusleping hõlmab lisaks kaubanduse ja investeeringute liberaliseerimisele ka sätteid poliitilise koostöö kohta eri valdkondades. ELi ainupädevuses oleva kaubanduse vahelepinguga luuakse sidus, terviklik, ajakohane ja õiguslikult siduv ELi ja Mercosuri kaubandus- ja investeerimissuhete raamistik. Kaubanduse vaheleping hakkab esialgu kehtima eraldi, kuid hiljem on see plaanis partnerluslepinguga asendada.
Partnerlusleping loob maailma suurima vabakaubanduspiirkonna enam kui 720 miljoni elanikuga turul, pakkudes ELi ettevõtjatele esimese turuletulija eelise ning soodustades nii tööstus- kui põllumajandustoodete ekspordi kasvu, tariifide järkjärgulist kadumist ja seadusliku raamistiku paranemist turulepääsuks piirkonnas, kus varem esines kõrgeid tollimakse ning muid kaubandustõkkeid.
Valitsuse algatatud ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (997 SE) näeb ette Euroopa Liidu ja Mehhiko partnerluslepingu ratifitseerimise.
Alates 2000. aastast põhinevad ELi ja Mehhiko suhted majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitleval lepingul. 2016. aastal andis Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Komisjonile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale loa pidada Mehhikoga üldlepingu ajakohastamise üle läbirääkimisi, mis lõpetati aastal 2018. Läbirääkimiste tulemusena koostati kaks lepingut: partnerlusleping ja kaubanduse vaheleping, et kiirendada kaubanduse ja investeerimise liberaliseerimissätete jõustumist.
ELi ja liikmesriikide jagatud pädevuses olev partnerlusleping hõlmab lisaks kaubanduse ja investeeringute liberaliseerimisele ka sätteid poliitilise koostöö kohta eri valdkondades. ELi ainupädevuses oleva kaubanduse vahelepinguga luuakse sidus, terviklik, ajakohane ja õiguslikult siduv ELi ja Mehhiko kaubandus- ja investeerimissuhete raamistik. Kaubanduse vaheleping hakkab esialgu kehtima eraldi, kuid hiljem on see plaanis partnerluslepinguga asendada.
Partnerlusleping loob arvestatava vabakaubandusruumi strateegilise partneriga, kellega ELi kaubavahetus ulatus 2024. aastal ligi 82 miljardi euroni. Mehhiko on Ladina Ameerika suuruselt teine majandus, mille ligi 132 miljoni tarbijaga turg on ELi jaoks piirkonna suuruselt teine ekspordisihtkoht. Sõlmitav partnerlusleping avab sellele turule oluliselt parema ligipääsu, kaotades peaaegu kõik tollimaksud, vähendades tehnilisi ja regulatiivseid tõkkeid ning luues selge raamistiku teenuste, investeeringute, digikaubanduse ja riigihangete jaoks.
Valitsuse algatatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747, millega luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus), rakendamise seaduse eelnõuga (1002 SE) luuakse Eestis valmisolek rakendada Euroopa Liidu ühtseid reegleid, mis aitavad hoida siseturgu toimimas ka suuremate kriiside ajal. COVID-19 pandeemia, energiakriisi ja Venemaa agressioonisõja kogemustele tuginevate reeglite eesmärk on ennetada kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumise takistusi ning oluliste kaupade ja teenuste puudust.
Eelnõu kohaselt hakkab Eestis kriisidega seotud teabevahetust ja koostööd koordineerima Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kes kaasab praktiliste ülesannete täitmisse Eesti Varude Keskuse. Kriisi korral võimaldavad uued reeglid muu hulgas jälgida oluliste kaupade tarneahelaid, korraldada ühishankeid ning viimase abinõuna küsida ettevõtetelt vajalikku teavet või paluda eelistada kriisi lahendamiseks oluliste kaupade tootmist ja tarnimist.
Valitsuse algatatud seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (1004 SE) korrastatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemis olevate isikuandmete kasutamise reegleid ja ühtlustatakse elektrialal töötavate inimeste pädevuse tõendamist.
Isikuandmete puhul sätestatakse eelnõuga selgemalt, milliseid neist võib töödelda ja avalikustada ning kui kaua tohib neid säilitada. Praegu on osa isikuandmete töötlemise tingimustest reguleeritud määrusega ning seaduses ei ole piisavalt selgelt kirjas, milliseid andmeid võib järelevalve infosüsteemis töödelda, kui kaua säilitada ja millal avalikustada. Samuti ei ole piisavalt täpselt määratletud, millised andmekogu pidamise küsimused võib reguleerida ministri määrusega. Eelnõuga viiakse olulised isikuandmete töötlemise alused seaduse tasandile ja täpsustatakse volitusnormi.
Teise muudatusega kehtestatakse elektrialal ühtne kompetentsuse tõendamise süsteem, kuna praegu on paralleelselt kehtivad pädevus- ja kutsetunnistused tekitanud ettevõtete ja ka teiste elektritööde tellijate seas ebaselgust. Eelnõu kohaselt tõendatakse alates 2031. aasta algusest elektrialal kompetentsust kutseseaduse tähenduses väljastatud kutsetunnistusega ning pädevustunnistuste väljastamine lõpetatakse. Muudatus puudutab ligi 2900 inimest, kes töötavad praegu elektrialal pädevustunnistuse alusel. Elektrikud, kellel on kehtiv pädevustunnistus, saavad kasutada seda kehtivusaja lõpuni, kuid edaspidi tuleb neil oma pädevuse tõendamiseks taotleda kutsetunnistust.
Valitsuse algatatud e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, riigilõivuseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõuga (1045 SE) viiakse Eesti seadused Euroopa digiidentiteedi raamistikuga kooskõlla, et tagada Euroopa digiidentiteedikukru turvaline kasutuselevõtt. Digikukkur on vabatahtlik üleeuroopaline e-identimise vahend, millega saab tõendada digitaalselt oma isikut ning kasutada nii Eestis kui ka mujal Euroopa Liidus e-teenuseid.
Eelnõuga määratakse kindlaks digikukru kasutuselevõtuks vajalikud riigisisesed reeglid, rollid ja sanktsioonid. Peamiseks järelevalveasutuseks saab Riigi Infosüsteemi Amet ning digikukru pakkujatele kehtestatakse loamenetlus. Eestis väljaantavasse digikukrusse lisatakse ka isikukood, et seda saaks Eesti e-teenustes võimalikult laialdaselt kasutada. Andmekaitse küsimustes täidab järelevalve rolli Andmekaitse Inspektsioon.
Muudatustega ajakohastatakse ka usaldusteenuste nõudeid ja kehtestatakse ELi nõuetele vastavad trahvimäärad. Digikukru rakendustarkvara peab üldjuhul olema avatud lähtekoodiga. Uue lahenduse eesmärk on anda inimestele seniste e-identimise vahendite kõrval turvaline lisavõimalus kasutada digiteenuseid ning suurendada ühtlasi Eesti e-riigi toimekindlust.
Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (1006 SE) muudetakse selgemaks, kes, millal ja kuidas tohib kasutada ilma inimese nõusolekuta tema isikuandmeid teadus- ja ajaloouuringutes, avaliku sektori uuringutes ning riikliku statistika koostamisel.
Kui praegu tohivad avaliku sektori asutused isikuandmeid uuringuteks kasutada eelkõige poliitika kujundamiseks, siis eelnõu kohaselt saab neid analüüsida laiemalt avalike ülesannete paremaks täitmiseks, sealhulgas teenuste arendamiseks ja innovatsiooniks. Näiteks saaks riigiasutus analüüsida teenuste kasutajate andmeid, et selgitada välja, millistes piirkondades või milliste inimrühmade jaoks on teenus raskemini kättesaadav, ning saadud teadmiste põhjal teenust parandada või töötada välja uusi lahendusi.
Isikustatud andmete kasutamisele jäävad eelnõu kohaselt selged piirangud: neid võib kasutada ainult siis, kui uuringu eesmärki ei ole muidu võimalik saavutada. Samuti peab uuringuks olema ülekaalukas avalik huvi ning inimeste õigusi ei tohi ülemäära kahjustada. Sellest, kes milliseid andmeid ja mis eesmärgil töötleb, tuleb eelnõu kohaselt teavitada Andmekaitse Inspektsiooni.
Tundlikumate ehk eriliiki isikuandmete, näiteks terviseandmete kasutamisel säilib eelnõu kohaselt täiendav kontroll. Uuringust olenevalt peab andmete töötlemise tingimused enne uuringu alustamist üle vaatama eetikakomitee või Andmekaitse Inspektsioon.
Innovatsiooni ja andmepõhiste lahenduste arendamiseks luuakse eelnõuga võimalus kasutada kõrge andmekaitse tasemega ja Andmekaitse Inspektsiooni poolt eelnevalt kontrollitud andmetöötlussüsteemi. Sellises turvalises keskkonnas saab eelnõu kohaselt isikuandmeid uuringuteks ja analüüsideks kasutada kiiremini, sest pole vaja läbida kõiki seniseid kooskõlastus- ja hindamismenetlusi. Näiteks võimaldab see teha kiiremini eri andmestikke ühendavaid analüüse, mille põhjal saab arendada uusi avalikke teenuseid või katsetada innovaatilisi lahendusi.
Valitsuse algatatud patendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (1032 SE) lihtsustatakse ja ajakohastatakse leiutiste valdkonna regulatsiooni.
Eelnõuga viiakse seadustest välja liiga detailsed menetlusreeglid ning koondatakse need ühte patendimäärusesse. Praegu kehtib patentide, kasulike mudelite ja nendega seotud menetluste kohta 17 eraldi määrust.
Samuti ajakohastatakse eelnõuga terminoloogiat ja keelekasutust, eemaldatakse vananenud ja dubleerivaid nõudeid ning täpsustatakse muu hulgas litsentside ja patentidele seatavate pantide regulatsiooni.
Riigikogu liikmete Helir-Valdor Seedri, Priit Sibula, Aivar Koka ja Lea Danilson-Järgi algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (983 SE) soovitakse parandada viljatusravi kättesaadavust.
Kui praegu on Tervisekassa tasutav viljatusravi kättesaadav kuni 40-aastastele naistele, siis eelnõu võimaldaks tasuta viljatusravi ka vanematele inimestele, juhul kui nad on raviga alustanud enne 40-aastaseks saamist. Algatajate sõnul on muudatus vajalik, arvestades meditsiini arengut ja sündide nihkumist järjest hilisemasse vanusesse.
Riigikogu liikmete Ants Froschi, Meelis Kiili, Leo Kunnase, Henn Põlluaasa, Peeter Tali, Alar Lanemani, Vladimir Arhipovi, Enn Eesmaa, Eerik-Niiles Krossi ja Priit Sibula algatatud julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (963 SE) soovitakse anda Kaitseväe Luurekeskusele julgeolekuasutuse staatus, et tagada Kaitseväe luure ja vastuluure efektiivne toimimine halvenenud julgeolekuolukorras.
Eelnõu kohaselt lisatakse Kaitseväe Luurekeskus julgeolekuasutuste loetellu ning korrigeeritakse ja täpsustatakse julgeolekuasutuste ülesandeid. Algatajate sõnul tuleks praeguses julgeolekuolukorras anda kõikidele Eesti luure- ja vastuluurega tegelevatele organisatsioonidele oma ülesannete täitmiseks piisavad vahendid ning see hõlmab ka õiguslikku regulatsiooni.
Komisjoni istung
Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Konkurentsiameti järelevalvetasud ja rahastamine, kutsutud justiits- ja digiminister Liisa Pakosta, Justiits- ja Digiministeeriumi eelarve- ja strateegiatalituse juhataja Regina Vällik, Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Karin Madisson ja eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu ning Konkurentsiameti peadirektor Evelin Pärn-Lee ja energiateenistuse juht Marilin Tilkson; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333).
Välislähetused
23.–29. oktoober
Riigikogu liige Raimond Kaljulaid osaleb Euroopaga koostööle keskenduvatel üritustel Taipeis Taiwanil.
27.–28. oktoober
Riigikogu liige Kalev Stoicescu osaleb Balti riikide ja Prantsusmaa seminaril Pariisis Prantsusmaal.
27.–29. oktoober
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni aseesimees Enn Eesmaa osaleb Põhjamaade Nõukogu 78. istungjärgul Helsingis Soomes.