Jäta vahele

Menetlusse võeti eelnõu rahvatervishoiu seaduse muutmiseks

27.10.2026

Menetlusse võeti eelnõu rahvatervishoiu seaduse muutmiseks

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse viis eelnõu.

Valitsuse 26. oktoobril algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1069 SE).

Eelnõuga muudetakse alates 1. jaanuarist 2027 diplomaatidele, välisesindustele, välisriikide relvajõudude ja rahvusvaheliste sõjaliste peakorterite töötajatele ning teistele soodustatud isikutele Eestis ostetud kaupade ja teenuste käibemaksu tagastamise tingimusi.

Edaspidi saab käibemaksu tagasi taotleda üksnes arve alusel, millel on märgitud ostja andmed. Seni on piisanud ka tavalisest kassatšekist.

Samuti tõstetakse käibemaksu tagastamise aluseks oleva arve miinimumsumma 64 eurolt 160 eurole, et vähendada tagastustaotluste arvu ja ametiasutuste töökoormust.

Käibemaksusoodustuse alt jäetakse välja tubakatooted ja täpsustatakse, et isiklikeks vajadusteks tehtud ostud peavad olema seotud diplomaatilise lähetusega Eestis. Lisaks saavad Eestis tehtud ostudelt käibemaksu tagasi taotleda üksnes Eestis asuvad välisesindused. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 26. oktoobril algatatud rahvatervishoiu seaduse, käibemaksuseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (varajast abi andva sekkumise teenus) eelnõu (1070 SE).

Eelnõuga luuakse rahvatervishoiu seaduses õiguslik alus vaimse tervise varajase abi teenusele, et pakkuda tõenduspõhist tuge inimestele, kellel esinevad vaimse tervise probleemide varajased või kerged sümptomid. Teenus võimaldab saada abi enne tervishoiuteenuse vajaduse tekkimist ning hõlmab nii iseseisvalt läbitavaid eneseabiprogramme kui ka spetsialisti toetatud psühholoogilisi sekkumisi. Seni peamiselt projektipõhiselt pakutud abi süsteemne korraldamine toetab vaimse tervise astmelise abi mudeli rakendamist, aitab ennetada probleemide süvenemist ja vähendada tervishoiusüsteemi koormust. Teenuse korraldamise ja rahastamise eest vastutab Tervisekassa ning abi on inimestele tasuta ja kättesaadav sõltumata ravikindlustuse olemasolust. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 26. oktoobril algatatud karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1071 SE).

Eelnõuga tugevdatakse kuriteoohvrite, eelkõige alaealisena seksuaalvägivalla ohvriks langenud inimeste õiguste kaitset ja parandatakse vägivallaohvrite võimalusi kiiresti abi saada.

Alaealiste vastu toime pandud seksuaalkuritegude aegumistähtaegu pikendatakse. Kõige raskemate ja kontaktsete seksuaalkuritegude puhul pikeneb aegumistähtaeg 32 aastani ja mittekontaktsete kuritegude, näiteks lapse seksuaalse ahvatlemise puhul 20 aastani. Eesmärk on anda kannatanutele rohkem aega juhtunust rääkida ja õiguskaitseasutuste poole pöörduda. Samuti pikendatakse kannatanute võimalust nõuda kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist.

Ohvriabi seaduse muudatustega parandatakse asutustevahelist andmevahetust, et perevägivalla, seksuaalvägivalla ja teiste vägivallakuritegude ohvrid jõuaksid abini juba enne kriminaalmenetluse algust või selle varases etapis. Ohvrile jääb õigus keelduda oma andmete edasisest töötlemisest ohvriabi pakkumiseks.

Lisaks luuakse õiguslik alus ohvriabi kriisitelefoni kõnede salvestamiseks. Salvestisi säilitatakse kuus kuud ning neid kasutatakse abivajaduse hindamiseks, teenuse kvaliteedi tagamiseks ja vajaduse korral tõendina. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Isamaa fraktsiooni 26. oktoobril algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1072 SE).

Eelnõu eesmärk on langetada valitud põhitoiduainete käibemaksumäär püsivalt 24 protsendilt 13 protsendile. Soodusmäär rakendub värskele ja külmutatud lihale ning kalale, tavapärastele maitsestamata piimatoodetele, täidiseta leiva- ja saiatoodetele ning värskele ja külmutatud köögi- ja puuviljale. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

13 Riigikogu liikme 26. oktoobril algatatud loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seadus muutmise seaduse eelnõu (1073 SE).

Eelnõu täpsustab loomakaitseseaduses varjupaiga pidaja kohustusi veterinaararsti kaasamisel varjupaiga tegevusse. Lisaks sätestatakse eelnõuga uus mõiste – varjupaiga bioturvalisuse kava, mille eesmärgiks on sätestada meetmed, mida varjupaiga pidaja peab kasutusele võtma, et vähendada loomataudide ettevõttesse sattumise ja leviku riski. Varjupaiga bioturvalisuse kava koostamise nõuded, andmete koosseisu ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse Väino Miili algatatud kollektiivse pöördumise „Pruunkaru ohjamise ja küttimispoliitika ajakohastamine“ ja edastas selle menetlemiseks keskkonnakomisjonile.

Viimased teated

Vaata kõiki

Kontakt

Gunnar Paal, Riigikogu pressiteenistus