Riigikogu tänasel istungil läbis esimese lugemise kaheksa Kaitseväe välismissioone käsitlevat eelnõu ning kolm ettevõtluse ja maksustamisega seotud eelnõu, millega muu hulgas vabastatakse suur osa ettevõtjaid kohustuslikust kestlikkusaruandlusest.
Esimese lugemise läbis valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus“ eelnõu (1047 OE), mis võimaldab Eestil panustada järgmisel aastal kuni 76 kaitseväelasega NATO valmidusüksuste koosseisu.
2023. aasta Vilniuse tippkohtumise järel loodud NATO liitlaste kiirreageerimisvägi on lisaks heidutus- ja kaitsetegevustele maismaal valmis operatsioone läbi viima ka õhus, merel ja küberruumis.
Eesti plaanib järgmisel aastal jätkata NATO valmidusüksustesse panustamist ühe miinitõrjelaeva ja staabiohvitseridega. Kuna alalise mereväeüksuse koosseisus valmidusse antud laeva saab vajadusel kasutada ka NATO kiirreageerimisväes, antakse neile eelnõu kohaselt ühine mandaat. Suurem mandaat annab Eestile võimaluse NATO tegevust vajadusel ulatuslikumalt toetada.
Esimese lugemise läbinud valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ eelnõu (1048 OE) võimaldab panustada järgmisel aastal kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (JEF) koosseisu.
JEF on Ühendkuningriigi algatatud kümne riigi koalitsioon, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. JEF suudab tegutseda iseseisvalt, aga ka mõne muu suurema sõjalise üksuse või NATO koosseisus. Selle kasutamine on paindlik – tegevusi ja operatsioone saavad algatada ja neil osaleda kas kõik või mõned liikmesriigid Ühendkuningriigi juhtimisel.
Riikide ühise otsuse alusel keskendub JEF julgeoleku tagamisele Läänemere piirkonnas, Kaug-Põhjas ja Atlandi ookeani piirkonnas, tugevdades seeläbi kaitse- ja heidutushoiakut ka Balti riikides.
Esimese lugemise läbinud valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini“ eelnõu (1049 OE) võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kuue kaitseväelasega operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini.
Operatsiooni esmane eesmärk on toetada Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamist. See hõlmab ka Liibüa ranniku lähedal rahvusvahelistes vetes selliste laevade kontrollimist, mida kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide transportimises Liibüasse või Liibüast välja. Samuti toetab operatsioon ÜRO meetmete rakendamist illegaalse naftaekspordi tõkestamiseks, Liibüa mereväe ja piirivalve väljaõpet ja ülesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise võrgustike lõhkumist. Mullu kevadel laiendati operatsiooni mandaati ja nüüd hõlmab see ka kriitilise merealuse taristu kaitseks vajaliku olupildi tagamist.
Eestist osaleb tänavu operatsioonil kaks staabiohvitseri ning ka järgmisel aastal plaanitakse panustada kahe kaitseväelasega. Operatsioonil osalemisega annab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega oma panuse ELi ühisesse julgeoleku- ja kaitsepoliitikasse ning julgeolekusse ühenduse lõunapiiril. Operatsioonil osaleb sel aastal kokku 23 ELi riiki.
Esimese lugemise läbinud valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis“ eelnõu (1050 OE) võimaldab osaleda kuni kolme kaitseväelasega ELi sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis.
Missioon käivitati 2021. aastal väljaõppemissioonina, et toetada Mosambiigi relvajõudude sõjalise võime arendamist, et nad suudaks Cabo Delgado provintsis terroristlike rühmituste vastu iseseisvalt võidelda. 2024. aasta sügisel kujundati see ümber sõjalise abistamise missiooniks, mis nõustab riigi relvajõude väljaõppetsükli korraldamisel ja jätkusuutlikkuse tagamisel. Sõjalise abistamise missiooni isikkoosseis on väiksem ja keskendub enam strateegilise tasandi nõustamisele, et riik suudaks kiirreageerimisüksusi ise välja õpetada.
Eesti mehitab 2025. aasta septembrist ametikohta operatsioonide juhtimise erialal ning plaanib jätkata ka järgmisel aastal panustamist ühe kaitseväelasega. Portugali juhitaval missioonil osalemisega panustab Eesti ELi strateegilises kompassis heaks kiidetud eesmärkide täitmisse, kus kriisiohjel on oluline roll. Samuti on Eesti huvides arendada koostööd ELi lõunatiiva strateegiliste liitlastega. Missioonil osaleb kokku 12 riiki.
Läbirääkimistel võttis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel sõna Rain Epler.
Esimese lugemise läbinud valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ eelnõu (1051 OE) võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega NATO missioonil Iraagis.
NATO missiooni tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad ja tõhusad julgeolekustruktuurid. Selleks et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISILi tagasipöördumise takistamises ja riigi stabiliseerimisel, nõustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure ja koolitab välja Iraagi instruktoreid, kes annavad riigi julgeolekustruktuurides väljaõpet.
Eesti plaanib jätkata missioonil osalemist ühe staabiohvitseriga. NATO lõunasuunal tegutsevates operatsioonides osalemisega panustab Eesti rahvusvahelise julgeoleku tagamisse ja toetab terrorismivastast võitlust. Missioonil osalevad kõik NATO liikmesriigid ning Austraalia ja Austria.
Esimese lugemise läbinud valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias“ eelnõu (1052 OE) võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega ÜRO rahuvalveoperatsioonil UNTSO Lähis-Idas.
UNTSO on ÜRO esimene rahuvalveoperatsioon, mis keskendub puhtalt vaatlusele, ning selle tegevuspiirkonda kuuluvad Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon ja Süüria.
Sel aastal panustab Eesti operatsiooni kahe kaitseväelasega ning järgmisel aastal plaanitakse jätkata ühe sõjalise vaatlejaga. Eesti jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ning sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. Operatsioonil osalemine annab kaitseväelastele võimaluse omandada rahvusvahelise staabitöö kogemus. Kokku võtab operatsioonist osa 30 riiki.
Esimese lugemise läbinud valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides“ eelnõu (1053 OE) võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega meresõiduvabaduse kaitseks loodud ELi sõjalisel operatsioonil Punase mere regioonis.
Operatsiooni eesmärk on saavutada mereline kohalolek ja olukorrateadlikkus ning tagada meresõiduvabadus Punasel merel. Peamiselt kaitstakse aluseid rünnakute eest ning eskorditakse neid kogu operatsiooniala piires. Olupildi loomise osaks on ka varilaevastiku tegevuse jälgimine. Merendusjulgeoleku operatsioon on rangelt kaitsva iseloomuga ehk selle raames ei korraldata sõjalisi rünnakuid.
Sel aastal osaleb Eesti operatsioonil ühe kaitseväelasega, kes seirab olukorda operatsioonide juhtimise keskuses. Operatsioonil osalemine võimaldab Eestil panustada ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisse, rahvusvahelisse julgeolekusse ja kaubalaevade meresõiduvabaduse tagamisse ning arendada rahvusvahelist koostööd. Kokku osaleb operatsioonil 21 ELi riiki.
Esimese lugemise läbinud valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväelaste piirarvu määramine kiireloomulise vajaduse korral muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks“ eelnõu (1054 OE) võimaldab kasutada kiireloomulise vajaduse korral kuni 100 kaitseväelast riigi julgeoleku huvides muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.
Otsusega tagatakse Eesti võimekus lähetada Kaitseväe üksusi vajadusel kiiresti ja paindlikult kriisi- või konfliktipiirkonda, et panustada rahvusvahelise stabiilsuse tagamisse ja kaitsta nii ka Eesti julgeolekuhuve. Mandaadi andmine võimaldab Eestil paindlikumalt reageerida kiiresti eskaleeruvale olukorrale, mis ei mahu muude kiiret reageerimist võimaldavate erandite alla.
Eesti täpne panus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning selle otsustab vajaduse korral valitsus, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha. Operatsioonile saadetava kontingendi suurus peab mahtuma Riigikogu kehtestatud piirarvu sisse.
Esimese lugemise läbinud valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (991 SE) võetakse üle Euroopa Liidu direktiiv ning vabastatakse suur osa ettevõtjaid kestlikkusaruande koostamise ja sellele audiitorkontrolli tegemise kohustusest.
Eelnõu kohaselt peavad kestlikkusaruande esitama ainult väga suured äriühingud, kelle müügitulu ületab 450 miljonit eurot ja kellel on keskmiselt üle tuhande töötaja. Eestis puudutab see hinnanguliselt umbes kümmet ettevõtet ja konsolideerimisgruppi. Muudatuse eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust ja muuta aruandluskohustus proportsionaalsemaks.
Väiksemad ja keskmise suurusega ettevõtjad saavad soovi korral kestlikkusaruandeid jätkuvalt koostada vabatahtliku standardi alusel. Selleks et kaitsta suurte kestlikkusaruandjate väärtusahelasse kuuluvaid väiksemaid ettevõtjaid liigse aruandluskoormuse eest, nähakse ette, et kuni tuhande töötajaga ettevõtjalt võib küsida üksnes vabatahtlikus kestlikkusstandardis sätestatud teavet.
Kohustusest vabanevate ettevõtjate aruandlus- ja audiitorkontrollikulud võivad kokku väheneda kuni 30 miljoni euro võrra. Tegelik sääst võib olla väiksem, kui osa ettevõtjaid jätkab aruandlust vabatahtlikult.
Lisaks täpsustatakse eelnõuga kestlikkusaruande auditeerimise reegleid. Edaspidi saab kestlikkusvandeaudiitor olla ainult inimene, kellel on ka finantsvandeaudiitori kutse. Kuna kestlikkusaruandlus on tihedalt seotud ettevõtte finantsseisundi ja riskidega, soovitakse sellega tagada audiitorkontrolli parem kvaliteet.
Esimese lugemise läbinud valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (1043 SE) muudetakse riskikapitali- ja kinnisvarafondide, aga ka jaeinvestoritele suunatud investeerimisfondide ja pensionifondide nõudeid ning lihtsustatakse fondide tegutsemist.
Eelnõu kohaselt saavad fondivalitsejad pakkuda edaspidi rohkem investeerimisteenuseid ning alternatiivfondidele luuakse paindlikumad võimalused muu hulgas laenude andmiseks ja depositooriumiteenuse kasutamiseks. Tarbijatele fondi arvel laenu anda ei lubata.
Eurofondidele ja teistele sagedast raha väljavõtmist võimaldavatele fondidele kehtestatakse uued nõuded likviidsusriskide maandamiseks. Samuti lihtsustatakse pensionifondidele kehtivaid nõudeid ning asendatakse senine mahukas põhiteabedokument Pensionikeskuse veebilehel fondide võrdlustabelitega, kus saab võrrelda näiteks riski, tasusid ja tootlust. Uuel kujul pensionifondide põhiteave muutub kättesaadavaks järgmise aasta 1. mail.
Samuti esimese lugemise läbinud valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (1063 SE) näeb ette Eesti ja Ühendkuningriigi vahelise uue topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise.
Augusti lõpus allkirjastatud leping asendab 1994. aastast kehtiva maksulepingu ning sellega muudetakse riikide maksustamisõigusi, sealhulgas kehtestatakse senisest soodsamad tulumaksumäärad teatud piiriülestele väljamaksetele. Samuti tugevdatakse maksulepingu kuritarvitamise vastaseid reegleid ja lisatakse võimalus teha maksuvõlgade sissenõudmisel koostööd.
Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada riikidevahelisi investeeringuid. Leping piirab tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Vastastikuse teabevahetuse kohustus loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks. Eestil olid septembri alguse seisuga topeltmaksustamise vältimise lepingud 66 riigiga.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.