Tänasel Riigikogu istungil tegi taristuminister Kuldar Leis 2026. aasta ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest.
Minister keskendus ettekandes muu hulgas Rail Balticu rajamisele, teedevõrgu arendamisele, kortermajade renoveerimisele ja jäätmereformile ning Eesti lennu- ja mereühendustele.
Rail Baltic on Leisi sõnul Eesti jaoks riiklik prioriteet ja kogu Baltikumi jaoks strateegilise tähtsusega projekt. „Rail Baltic on Balti regiooni suurim taristuprojekt viimase sajandi jooksul ning üks Euroopa mastaapseimaid kiirraudtee arendusi, mis väljendab Eesti ja teiste Balti riikide tahet olla täisväärtuslik osa Euroopast ning öelda lõplikult lahti Nõukogude Liidu pärandist,” sõnas ta. Ministri sõnul toob projekt juba ehituse ajal Eestile otsest kasu, kasvatades maksutulu, luues töökohti, arendades uusi kompetentse ja algatades kinnisvaraarendusi. Rail Baltic on ka Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi rahastatavate suurte piiriüleste taristuprojektide nimekirjas.
Teede ehitamisse, korrashoidu ja liiklusohutusse suunatakse Leisi sõnul nelja aasta jooksul ligikaudu miljard eurot. „Käivitunud on taasiseseisvunud Eesti suurim neljarajaliste maanteede ehitusprogramm. Eesmärk on 2035. aastaks ehitada Tartu ja Pärnu suunad neljarajaliseks,” tõi Leis välja. Tallinna-Pärnu trassil on 2 + 2 lõigud ehituses kokku 45 kilomeetril. Tallinna-Tartu suunal on valitud ehitaja järgmise kaheksa kilomeetri pikkuse 2 + 2 lõigu rajamiseks ning eesmärk on jõuda lähiajal kokku 20 kilomeetri ehituseni.
Lisaks näeb teehoiukava ette järgmise nelja aasta jooksul enam kui 180 kilomeetri maanteede rekonstrueerimise, 460 kilomeetri kruusateede tolmuvaba katte alla viimise ning enam kui 100 liiklusohtliku koha ümberehitamise.
Jäätmereform peab Leisi sõnul vähendama jäätmete põletamist ja ladestamist ning looma kindlama aluse uute ringlussevõtutehaste rajamiseks. „Praegu põletame või ladestame liiga palju materjali, mida Eesti ettevõtted saaksid uuesti kasutada,” nentis Leis. Euroopa struktuurivahenditest on investeeringuteks ette nähtud 14 miljonit eurot tööstusele ja 26 miljonit eurot kohalikele omavalitsustele.
Kortermajade renoveerimisest rääkides tõi taristuminister välja, et 2050. aastaks vajab Eestis renoveerimist ligikaudu 12 500 kortermaja. Kortermajade renoveerimisest rääkides tõi taristuminister välja, et 2050. aastaks vajab Eestis renoveerimist ligikaudu 12 500 kortermaja. „Renoveerimistegevuse säilitamiseks Euroopa rahastusperioodide vahel oleme kavandanud 2027. ja 2028. aastal taotlusvoorudeks korteriühistutele 160 miljonit eurot,“ sõnas minister. Tema sõnul võimaldaks see korda teha umbes 500 kortermaja ehk kuni 45 000 inimese kodu.
Leisi sõnul ei piisa aga üksnes olemasolevate majade renoveerimisest: „Hea kodu ei tohi olla ainult suuremate linnade privileeg.” Järgmise aasta alguseks peaks koostöös Euroopa Investeerimispangaga valmima üürielamute arendus- ja finantseerimisprogramm, millega plaanitakse tuua tuhat uut korterit piirkondadesse, kus nõudlus uute eluruumide järele on olemas, kuid turutõrke tõttu neid praegu ei arendata.
Lennundusest rääkides märkis Leis, et Tallinna lennujaama puhul on seatud esikohale rahvusvaheliste ühenduste tagamine. „2026. aasta septembris läbis Tallinna lennujaama 356 000 reisijat, mis on 13% rohkem kui aasta varem, ning kolmes kvartalis kokku 2,89 miljonit reisijat ehk 12% rohkem kui mullu samal ajal,” ütles ta. Suvehooajal sai Tallinnast lennata enam kui 50 sihtkohta. Minister tõi esile ka Tartu–Helsingi lennuliini jätkumise ja Eesti-siseste lennuühenduste tähtsuse.
Merenduse valdkonnas tõi Leis esile uue laevanduspaketi, meretöö seaduse muudatused, veeteetasude soodustused laeva keskkonnanäitajate alusel ja laevaregistrite reformi. „Loome vajalikud toetusmeetmed, et hoida alles tuhandeid töökohti ja ühendused, eriti Soome ja Rootsi suunal,” ütles Leis. Laevade ümberehituse meetmega soovib riik teha Eestist piirkondliku laevade ümberehituskeskuse ning kahe Norra reisilaeva ümberehitustööd on ministri sõnul juba lõppemas. Samuti on sõlmitud leping viienda, täiselektrilise parvlaeva ehitamiseks suursaarte vahelisele liinile.
Oma ettekande lõpetas Kuldar Leis veeteenuse teemaga. Minister rõhutas vajadust tagada selle toimepidevust ja taskukohasust kõikides piirkondades, tuues välja, et Eestis tegutseb üle 120 vee-ettevõtte ning valdkonna investeeringuvajadus on suur.
„Kui me midagi ette ei võta, võib see kaasa tuua järsu vee hinna tõusu koos kvaliteedi langusega,” ütles Leis. Ministri sõnul kavandatakse selle vältimiseks seadusemuudatusi, mis aitavad hoida hindu stabiilsena ning parandada teenuse korraldust ja kriisikindlust. Samuti soovitakse parandada joogivee kvaliteeti ja kanalisatsiooniteenuse kättesaadavust maapiirkondades.
Ettekandele järgnenud läbirääkimistel võtsid sõna Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Peeter Tali Eesti 200 ja Toomas Kivimägi Reformierakonna fraktsioonist. Keskerakonna fraktsiooni nimel esines sõnavõtuga Jaanus Karilaid.
Menetlusest langes välja üks eelnõu
Riigikogu lükkas tänasel istungil tagasi Keskerakonna algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja õpilaste töötamisele maksusoodustused“ eelnõuga (940 OE) tehti ettepanek kehtestada kuni 19-aastaste isikute töötasule sotsiaalmaksu erimääraks 20%. Seletuskirja kohaselt tõstnuks väiksem maksukoormus tööandjate motivatsiooni noori rohkem värvata ning paranenuks noorte võimalused saada esmast töökogemust.
Lõpphääletusel toetas otsuse eelnõu 11 Riigikogu liiget, samas kui otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja vähemalt 51 häält.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.