Riigikogu võttis kolmapäevasel istungil vastu viis seadust ning lõpetas kaheksa eelnõu teise ja 10 eelnõu esimese lugemise, nende seas läbis esimese lugemise ka 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõu.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud relvaseaduse ja lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse (855 SE), millega ajakohastatakse relvade omamist ja käitlemist reguleerivat õigusraamistikku, et tugevdada riigikaitselist valmisolekut, parandada ühiskonna kaitsevõimet ja suurendada siseturvalisust.
Muudatustega viiakse relvaseadus kooskõlla Euroopa Liidu tulirelvadirektiiviga ning täpsustatakse relvade ja laskemoona määratlust. Samuti korrastatakse relvade ja laskemoona käitlemise, hoiustamise, kasutamise ja järelevalve regulatsiooni. Seejuures muudab seadus relvade hoiustamise nõuded riskipõhisemaks, vähendab väiksemate relvakoguste omanike halduskoormust ning võimaldab riigikaitselise valmisoleku suurendamiseks hoida suuremat laskemoonavaru.
Seadusega täpsustatakse ka relvakasutuse reegleid, relvade ja laskemoona vedu ning kehtestatakse majandustegevusest teavitamise kord lasketiirudele ja teatud relvade müügiga tegelevatele ettevõtjatele. Lisaks ajakohastatakse relvaregistri regulatsiooni, pikendatakse soetamisloa kehtivusaega ja päritud relvade käitlemise tähtaegu ning antakse Politsei- ja Piirivalveametile lubade kehtetuks tunnistamisel täpsem kaalutlusõigus.
Menetluse käigus tehti seadusesse muudatused, millega luuakse selge raamistik alaealiste osalemiseks jahinduses ja laskespordis ning täpsustatakse regulatsiooni, mis käsitleb välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste töötajate õigust soetada, omada ja vallata Eestis relvi.
Muudatustega lisati seadusesse ka loetelu tasulistest teenustest – näiteks laskemoona hoidmine, sõjarelvade ja laskemoona vedamine või kaitsetööstuspargi haldamine –, mida Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus saab ettevõtjatele pakkuda. Samuti luuakse ettevõtjatele võimalus kasutada tasu eest Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljasid, et toetada kaitsetööstusettevõtete arendus- ja tootmisvõimekust.
Seaduse vastuvõtmist toetas 78 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud konsulaarseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (896 SE), mille eesmärk on suunata välisesinduste töö fookus nende põhifunktsioonidele ja muuta konsulaarteenuste osutamine tõhusamaks.
Muudatuste kohaselt lõpetatakse välisesindustes nende konsulaarteenuste pakkumine, millele on olemas alternatiivid e-teenuste või otsepöördumise näol, näiteks juhiloa väljastamine ja ametlikud kinnitused, või mille kasutus on olnud väga harv, näiteks tõlketeenused ja pärimismenetluse algatamine. See annab välisesindustele võimaluse täita suuremal määral oma välispoliitilisi ülesandeid.
Seadusega kaotatakse konsulaarametniku erikutse nõue, mis seni eeldas juriidilist kõrgharidust ja võimaldas teha notaritoiminguid. Seletuskirja kohaselt töötab praegu välisesindustes seitse erikutsega konsulaarametnikku, kuid viimase kahe aasta jooksul ei ole nad ühtki notariaalset tõestamistoimingut teinud. Erandjuhtudel säilib võimalus teha välisesinduses tõestamistoiminguid näiteks juhul, kui Eesti kodaniku tervis ei võimalda välisriigist lahkuda või ta viibib seal vanglas.
Lisaks viiakse konsulaarteenuste riigilõivud vastavusse tegelike kuludega. Kõrgem lõiv kehtestatakse neile, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Eestis, kuid kes kasutavad teenust välisesinduses.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 59 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse (899 SE), millega täpsustatakse loomade pidamise tingimusi ja nende heaolu tagamist, kehtestatakse varjupaikadele tegevusloakohustus, tõhustatakse järelevalvet ning lõpetatakse järk-järgult koerte püsiv ketis pidamine.
Püsiva ketis pidamise keeld hakkab kehtima alates 2027. aastast sündinud koertele. Enne seda sündinud koerte pidajatele jääb üleminekuaeg. Ajutiselt võib koera ketis hoida seaduses nimetatud erandjuhtudel, sealhulgas meditsiinilise näidustuse, looma või inimese ohutuse ning looma agressiivsuse tõttu.
Varjupaikadele kehtestatakse tegevusloakohustus, et saada parem ülevaade Eestis tegutsevatest varjupaikadest ja tõhustada nende üle tehtavat järelevalvet. Individuaalset hoiukodu pakkuvad inimesed ei vaja tegevusluba, kui nad hoolitsevad abi vajava looma eest varjupaiga pidajaga sõlmitud lepingu alusel. Samuti täpsustab seadus, millised andmed tuleb varjupaigal looma uuele omanikule kaasa anda.
Seadus tugevdab ka veterinaararsti rolli eutanaasia põhjendatuse hindamisel. Veterinaararst peab tagama, et loom hukatakse ainult juhul, kui ellujäämine põhjustaks talle kestvaid kannatusi või kui tema liigiomane eluviis ei ole enam võimalik. Sama põhimõte kehtib õnnetusjuhtumi või hädaolukorra tõttu abitusse seisundisse sattunud hulkuva looma puhul.
Lisaks täpsustatakse Põllumajandus- ja Toiduameti võimalusi tagada nõuetele mittevastavates tingimustes peetava looma heaolu. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral saab amet anda põllumajanduslooma isikule, kes on tema eest asendustäitmise korras hoolitsenud, või leida loomale muu nõuetekohase pidaja.
Seadusega ajakohastatakse ka loomakaitseseaduse rikkumiste eest ette nähtud karistusmäärasid ning keelatakse sõnaselgelt zoofiilia ja seda kujutava materjali tootmine ja levitamine.
Läbirääkimistel võtsid sõna Mait Klaassen Reformierakonna, Tiit Maran Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonna fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 55, vastu 11 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (finantspettuste ennetamine ja tõkestamine) (936 SE), mille eesmärk on parandada finantspettuste ennetamist, avastamist ja tõkestamist.
Seadusega soovitakse kaitsta inimesi pettuse ohvriks langemise eest ja pettureid ohjeldada. Pangad saavad võimaluse pettus tuvastada enne maksetehingu toimumist ja pettuseohu korral makse edasi lükata. Samuti saab pank edaspidi tehingust keelduda, kui on näha, et raha läheb tõenäoliselt petturile. Praegu pankadel makse peatamiseks õiguslikku alust ei ole.
Ka saavad pangad ja makseasutused õiguse vahetada pettusekahtlusega seotud infot teiste krediidi-, makse- ja e-raha asutuste, Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ning Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) küberintsidentide käsitlemise osakonnaga CERT-EE. Muudatused võimaldavad makseteenuse pakkujatel pettusekahtluse korral kiiremini sekkuda ning teha koostööd omavahel, PPA ja RIAga, aidates vähendada pettustega tekitatud kahju ja suurendada finantssüsteemi turvalisust.
Menetluse tegi parlament seadusesse täiendused, et tagada pettusekahtluse korral vastastikuse andmevahetuse õigus ka krediidiandjate ja -vahendajate ning krediidiasutuste vahel, et oleks võimalik avastada ja välja selgitada krediidi andmisega seotud pettuseid.
Mullu kaotasid Eesti inimesed petturitele ligi 29 miljonit eurot. Enamik pettuseid algab telekommunikatsioonikanalite kaudu ja lõpeb pangamaksega, mistõttu vajab pettuste tõhus ennetamine riigi ja erasektori koostööd. Erinevate petuskeemide ja küberturvalisuse nõuannetega saab tutvuda RIA lehel https://www.itvaatlik.ee/.
Läbirääkimistel võttis Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna Maria Jufereva-Skuratovski, Keskerakonna fraktsiooni nimel kõneles Peeter Ernits ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel pidas kõne Andre Hanimägi.
Seaduse vastuvõtmist toetas 76 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu ka Riigikogu liikmete Toomas Uibo, Peeter Ernitsa, Mart Helme, Lea Danilson-Järgi, Madis Timpsoni ja Madis Kallase algatatud notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (941 SE), millega korrastatakse notaritasude süsteem tervikuna, ajakohastatakse aastaid muutmata püsinud notaritasusid ja kaotatakse notariaaltoimingu kaugtõestamise tasu.
Suurim muudatus puudutab äriühingute toimingute tasustamist ja kinnisvaratehingutega seotud tasusid. Seletuskirjas viidatakse, et kuna tasumääri pole aastaid muudetud, siis on paljudel notaritel keeruline katta teenuse osutamise ja büroo pidamisega seotud kulusid ning seda eriti piirkondades, kus kinnisvaratehingute väärtus on madalam. Muudatuse eesmärk on luua eeldused, et notariteenus oleks piirkondlikult kättesaadav ka tulevikus.
Seaduse kohaselt on edaspidi notaritasu näiteks eraisiku volikirja eest 50, juriidilise isiku volikirja eest 120, abieluvaralepingu eest 60, testamendi eest 55, lihtsa pärimise eest 283, keerulise pärimise eest 613, väga keerulise pärimise eest 503, osa võõrandamise eest 250 ning mitme naabri vahelise teeservituudi seadmise kokkuleppe eest 238 eurot.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 67 ja selle vastu hääletas üks Riigikogu liige.
Teise lugemise läbis kaheksa eelnõu
Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (895 SE), mille eesmärk on parandada tarbijate teadlikkust ja suunata neid tegema kestlikumaid tarbimisotsuseid. Selleks täiendatakse lepingueelse teabe andmise nõudeid, et tarbijad saaks enne ostuotsust toodete omadustest parema ülevaate.
Muudatustega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiivi nõuded, millega täpsustatakse ettevõtjate kohustusi ja tarbijate õigusi keskkonnahoidlikuma tarbimise edendamiseks. Eelnõu kohaselt laieneb ettevõtjatele kohustus anda tarbijale enne lepingu sõlmimist täiendavat teavet. Edaspidi tuleb tarbijat teavitada tasuta tarkvarauuenduste olemasolust ning toodete parandatavusest.
Parandatavushinne on ELi nõuetel põhinev punktisumma, mis näitab, kui lihtne on toodet parandada. Praegu kehtib parandatavushinde esitamise kohustus nutitelefonidele ja tahvelarvutitele. Kui parandatavushinne ei ole asjakohane, peab ettevõtja esitama info varuosade ning parandus- ja hooldusjuhendite kättesaadavuse ning võimalike parandamispiirangute kohta. Samuti tuleb tarbijale anda teavet keskkonnahoidlike kättetoimetamisviiside kohta, kui neid pakutakse.
Lisaks nähakse eelnõuga ette, et ettevõtjad peavad kasutusele võtma ühtlustatud teate ja märgise, mis tuletavad tarbijale meelde tema õigusi kauba mittevastavuse korral. Kauplustes ja e-poodides kuvatakse ühtlustatud teade tarbija seaduslikest õigustest.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (905 SE), millega viiakse e-residentsuse programm üle kaardivabale ja kaugteel toimivale e-identimise süsteemile. Muudatuste eesmärk on vähendada bürokraatiat, lihtsustada e-residentsuse taotlemist ja suurendada e-residentsuse programmi majanduslikku mõju.
Eelnõu kohaselt hakatakse alates 2027. aasta märtsist e-residentide isikusamasust tuvastama ja kontrollima biomeetriliselt kaugteel. Selleks võrreldakse taotleja biomeetrilisi andmeid ja reisidokumendi infot riiklikes andmekogudes olevate andmetega. Alates 2028. aasta märtsist minnakse üle kaardivabale e-identimisvahendile ehk senise digi-ID asemel saab e-resident õiguse kasutada digitaalset identiteedilahendust ilma füüsilise kaardita.
E-identimisvahendi kasutamise õiguse annab Politsei- ja Piirivalveamet ning tehnilise lahenduse korraldab Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA.
Teisel lugemisel viidi eelnõusse muudatused, mis annavad notaritele juurdepääsu automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemile, et videosilla vahendusel turvaliselt läbi viia notariaaltoimingute kaugtõestamist ja tõkestada pettusi. Praegu ei ole isikusamasuse kontrollimiseks võimalik ühtki sama turvalist viisi kaugtõestamisel kasutada, samas kui digitaalses keskkonnas tehtavate tehingute ja kaugtõestamise osakaal on kasvanud ning seetõttu on suurenenud ka identiteedipettuste risk.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (918 SE), mis muudab alates järgmise aasta keskpaigast kohustuslikuks koerte, kasside ja valgetuhkrute kiibistamise ja registreerimise.
Eelnõu näeb ette, et alates järgmise aasta 1. juunist tuleb kõik koerad, kassid ja valgetuhkrud mikrokiibiga märgistada ja registreerida Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti juurde loodavas riigi lemmikloomaregistris. Praegustele loomapidajatele antakse eelnõuga lemmikloomade kiibistamiseks ja registreerimiseks üleminekuaeg kuni 1. jaanuarini 2029.
Looma esmasel registreerimisel ja loomapidaja vahetumisel hakkab kehtima 12-eurone riigilõiv, millest on vabastatud riigiasutused ja varjupaigad. Kui loom on enne muudatuste jõustumist kiibistatud ja registreeritud, kantakse registriandmed uude registrisse automaatselt ja loomapidajale lisakulu ei teki.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (919 SE), millega muudetakse järgmise aasta juunist paindlikumaks taimekaitsekoolituse regulatsioon. Eelnõu kohaselt ei ole taimekaitsetunnistuse saamise peamine eeltingimus üksnes taimekaitsekoolituse läbimine, vaid ka asjakohaste teadmiste olemasolu, mida tõendab taimekaitsekoolituse eksami edukas sooritamine.
Samuti näeb eelnõu ette võimaluse kasutada taimekaitsevahendeid mehitamata õhusõidukitelt. Taimekaitsevahendite kasutamine lennukitelt ja helikopteritelt jääb endiselt keelatuks, kuid teatud tingimustel on lubatud nende pritsimine droonidelt. Lisaks leevendatakse eelnõuga taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli tegijate iga-aastast koolitusnõuet ning muudetakse menetlusprotsessid paindlikumaks.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (924 SE), millega täpsustatakse Maksu- ja Tolliameti (MTA) ning Rahapesu Andmebüroo õigusi saada kolmandatelt isikutelt maksude kontrollimiseks ja rahapesu tõkestamise ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid, eelkõige pangakontode ja kontoandmete kohta. Eelnõu kohaselt on MTA-l õigus nõuda maksumenetluses teavet ka krediidiasutustelt ning see õigus hõlmab ka pangasaladust.
Eelnõuga täpsustatakse ja piiritletakse, milliseid andmeid võib MTA küsida täitmisregistri infovahetuskanali kaudu. Kui MTA küsib täitmisregistri kaudu teavet, peab korralduses edaspidi olema selgitus faktiliste asjaolude kohta, sealhulgas põhjendus, miks ei olnud võimalik vajalikke andmeid saada maksukohustuslaselt endalt. See muudab andmete küsimise läbipaistvamaks ja aitab piirata põhjendamatut sekkumist inimese õigustesse.
Rahapesu Andmebürool on eelnõu kohaselt õigus saada põhjendatud juhtudel täitmisregistri kaudu isikute pangakonto andmeid, sealhulgas konto saldot ja väljavõtet. Teisel lugemisel viidi eelnõusse muudatused, millega lühendatakse pangakonto väljavõtte päringust teavitamise tähtaegu: üldjuhul teavitatakse konto omanikku tema andmete päringust algse viie asemel nelja aasta möödumisel pangakonto väljavõtte saamisest ning põhjendatud juhtudel võib tähtaega algse viie asemel kuni kaks aastat edasi lükata. Teavitamiskohustus hakkab kehtima nende päringute suhtes, mis tehakse pärast seaduse jõustumist.
Teisel lugemisel tehtud muudatustega piiritletakse ka Rahapesu Andmebüroo õigused ja nähakse ette, et pangakonto väljavõtet võib nõuda üksnes konkreetse menetluse jaoks vajalikus ulatuses, kui muul viisil pole võimalik vajalikke andmeid saada. Lisaks luuakse büroole selge alus isikuandmete, sealhulgas eriliiki isikuandmete töötlemiseks ning sätestatakse vajalike turvameetmete järgimise kohustus.
Muudatuste taust on õiguskantsleri tähelepanekutes, et MTA juurdepääs täitmisregistrile väljaspool kriminaalmenetlust on kehtivas seaduses ebaselgelt reguleeritud ning Rahapesu Andmebüroo õigus saada pangakonto väljavõtet ei ole piisavalt selgelt sätestatud. Lisaks korrastatakse eelnõuga büroo järelevalve regulatsiooni ja parandatakse sätete sõnastust, lähtudes Riigikohtu hiljutisest tõlgendusest ning vajadusest muuta rahapesu tõkestamise järelevalve regulatsioon terminoloogiliselt täpsemaks.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud riigi 2026. aasta teise lisaeelarve seaduse eelnõu (1019 SE), mis täpsustab riigi kulude mahtu.
Eelnõu kohaselt suurenevad tulud seoses vanglarendi tulude planeerimisega 14,1 miljonit eurot. Kulud vähenevad kuus miljonit eurot ja investeeringud suurenevad 5,8 miljonit eurot, kuid kulude ja investeeringute kogumaht eelnõuga ei muutu.
Lisaeelarve eelnõuga muudetakse kulude jaotust aastate vahel: tänavusest eelarvest nihutatakse järgmistesse aastatesse kulusid ja investeeringuid, mida ei ole võimalik sel aastal täita. Samuti moodustavad olulise osa eelnõust valitsemisalade vahelised eelarve ümbertõsted. Muu hulgas suunatakse valitsuse reservist valitsemisalade eelarvetesse raha liikmemaksude kallinemise katteks ning Ukraina ülesehituskonverentsi korraldamise ettevalmistamiseks.
Teisel lugemisel viidi lisaeelarve eelnõusse üks mitmest osast koosnev ja valdavalt kulusid täpsustav muudatusettepanek.
Riigikogus mullu detsembris vastu võetud 2026. aasta riigieelarves moodustasid tulud 18,6 miljardit ja kulud 19,5 miljardit eurot ning investeeringud 1,3 miljardit ja finantseerimistehingud 1,5 miljardit eurot. Juunis vastu võetud esimene lisaeelarve vähendas tulusid 24 miljonit ja suurendas kulusid 4,4 miljonit eurot. Investeeringud vähenesid 1,5 miljonit ja finantseerimistehingute eelarve kasvas 37,9 miljonit eurot.
Läbirääkimistel võttis sõna Isamaa fraktsiooni kuuluv Aivar Kokk.
Isamaa ja Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Arutelu katkestamist toetas 16, selle vastu oli aga 47 Riigikogu liiget.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud kindlustusandja kriisi ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõu (925 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle kaks Euroopa Liidu kindlustusdirektiivi. Eesmärk on kehtestada kindlustusandjate finantsraskuste varajase sekkumise ja kriisilahenduse raamistik ning ajakohastada kindlustusregulatsiooni, et tugevdada finantsstabiilsust, kaitsta kindlustusvõtjaid ning muuta regulatsioon proportsionaalsemaks ja tulevikukindlamaks.
Eelnõu lihtsustab nõudeid ja turule sisenemise tingimusi eelkõige väikestele ja mittekeerukatele kindlustusandjatele. Näiteks ei pea nad koostama likviidsusriski juhtimise plaani ega kliimamuutuste stsenaariume ning nende riske ja maksevõimet hinnatakse iga kahe aasta järel, mitte igal aastal. Samuti ei pea nad hindama makromajanduslikke tegureid.
Eelnõuga ajakohastatakse kindlustusandjate kapitali- ja investeerimisreegleid, et soodustada pikaajalisi aktsiainvesteeringuid ja vähendada turukõikumiste mõju.
Muudatustega tugevdatakse riskijuhtimist ja järelevalvet ning suurendatakse tähelepanu kliima- ja kestlikkusriskidega arvestamisele. Kindlustusandjad on kohustatud koostama kliimamuutuste stsenaariumid, kui kliimamuutustega seotud riskid mõjutavad neid oluliselt. Samuti peavad kindlustusandjad koostama tegevusplaani, kuidas mõõta, jälgida ja vähendada keskkonna-, sotsiaal- ja muid kestlikkusega seotud riske. Lisaks tuleb kindlustusandjatel suurendada juhtorganite koosseisu mitmekesisust.
Kindlustusvaldkonna kriisilahenduse regulatsioon loob võimaluse sekkuda raskustesse sattunud kindlustusandja korral varakult, et taastada kindlustusandja finantsseisund enne tõsiste probleemide tekkimist ning vajadusel rakendada meetmeid, mis kaitsevad kindlustusvõtjaid ja finantsstabiilsust. Kriisilahendus algatatakse üksnes juhul, kui muud lahendused ei ole piisavad ja see on vajalik avalikes huvides.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (994 SE), millega lihtsustatakse ja ajakohastatakse maksudeklaratsioonide esitamist, et vähendada nii maksumaksjate haldus- kui ka riigi töökoormust.
Seniste staatiliste deklaratsioonivormide asemel sätestatakse edaspidi seadustes esitatavate andmete loetelud, mis võimaldab Maksu- ja Tolliametil kujundada e-keskkonda paindlikumalt ning arendada automaatset andmevahetust majandustarkvarade ja ameti süsteemide vahel.
Samuti piiratakse eelnõuga paberdeklaratsioonide esitamist. Tööandjad peavad edaspidi esitama tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni elektrooniliselt, sõltumata töötajate arvust. Seni oli kuni viie töötaja puhul võimalik esitada deklaratsioon paberil. Teatud juhtudel peavad ka eraisikud esitama tuludeklaratsiooni elektrooniliselt, näiteks suuremas mahus finantsinvesteeringutelt saadud tulu deklareerimisel. Põhjendatud juhtudel säilib siiski ka võimalus esitada deklaratsioon paberil.
Riigieelarve eelnõu läbis esimese lugemise
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (1037 SE), mille kohaselt on riigieelarve tulude maht tuleval aastal 19,4 miljardit, kulude maht ligi 20,2 miljardit ning investeeringute maht ligi 1,2 miljardit eurot.
Eelnõu kohaselt kasvavad riigieelarve tulud järgmisel aastal 850,7 miljonit eurot ehk 4,6 protsenti. Kulude kogumaht kasvab aastaga 658 miljonit ehk 3,4 protsenti ning investeeringute kogumaht väheneb 9,6 protsenti.
Eelnõu järgi väheneb valitsussektori nominaalne eelarvepuudujääk järgmise aasta majandusprognoosiga võrreldes 0,5 protsendipunkti ja jõuab nelja protsendini SKPst. Võlakoormus kasvab tänavusega võrreldes 2,3 miljardi euro võrra ehk 28,3 protsendini SKPst. Maksukoormus väheneb 0,3 protsendipunkti ehk tänavuselt 35,5 protsendilt 35,2 protsendile.
Kaitsekuludeks on järgmisel aastal ette nähtud 2,33 miljardit eurot ehk viis protsenti SKPst. Suurima osa kaitsekuludest moodustavad kaitseotstarbelised hanked, milleks on kavandatud 1,1 miljardit eurot. Muu hulgas tugevdatakse õhu- ja raketikaitse, süvalöögi, kaudtule ja tankitõrje võimeid ning suurendatakse laskemoonavarusid.
Valitsus on seadnud eelnõus prioriteediks hoida Eesti kaitstud ja kriisikindlana, anda majanduskasvule hoogu ning suurendada inimeste heaolu ja kindlustunnet, jätkates samal ajal riigirahanduse korrastamist ja eelarvepuudujäägi vähendamist.
Riigieelarve eelnõu arutelu algas juba teisipäevasel istungil, kuid jäi tööaja lõppemise tõttu pooleli ning jätkus täna läbirääkimistega, kus võttis sõna Mart Võrklaev Reformierakonna fraktsioonist.
Isamaa, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamist toetas 28, selle vastu oli aga 48 Riigikogu liiget. Seega läbis eelnõu esimese lugemise.
Teiseks lugemiseks saab eelnõule muudatusettepanekuid esitada 4. novembril kella 17.15-ni. Vastuvõtmiseks peab 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõu läbima Riigikogus ka teise ja kolmanda lugemise.
Esimese lugemise läbis veel üheksa eelnõu
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse (tegevusloa ja registreeringuga seotud muudatused) eelnõu (1000 SE), mille eesmärk on ajakohastada tervishoiuteenuste korraldust, tugevdada patsiendiohutust ning anda Terviseametile paremad võimalused hinnata tervishoiuteenuste kvaliteeti.
Tegevusloa andmisel saab Terviseamet edaspidi lisaks vormilistele nõuetele hinnata ka teenuse sisu, töökorraldust ning kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamist. Samal ajal lihtsustatakse tegevusloa menetlust, kasutades rohkem registrites juba olemasolevaid andmeid ja vähendades dubleerivat asjaajamist.
Eelnõuga täpsustatakse tervishoiutöötaja registreeringu peatamise aluseid. Terviseamet saab sekkuda, kui tervishoiutöötaja rikub oluliselt või korduvalt kutse- või erialanõudeid või tema tegevus ohustab patsiendi turvalisust või ravi kvaliteeti. Enne registreeringu peatamist saab leebema meetmena nõuda täienduskoolituse läbimist, peatatud registreeringu taastamiseks tuleb aga sooritada teooria- ja praktikaeksam.
Samuti täpsustatakse eelnõuga kiirabiteenuse korraldust. Kiirabi seotakse selgemalt Häirekeskuse väljasõidukorraldusega, luuakse võimalus kasutada operatiivvalve väliseid eriotstarbelisi brigaade ning pikendatakse viielt 10 aastale kiirabiteenuse rahastamise lepinguperiood.
Lisaks muudetakse eelnõuga paindlikumaks tervishoiuteenuste osutamine kriisiolukorras: Terviseametiga kooskõlastatult saab vajaduse korral muuta tegevuskohta, osutada teenust ilma tavapärase tegevusloata ning kaasata abi osutamisse välisriigi relvajõude ja vabatahtlikke ühendusi.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (abivahendite ja meditsiiniseadmete reform) eelnõu (1036 SE), millega luuakse abivahendite ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse parandamiseks arstide, õdede ja teiste tervishoiuspetsialistide, ettevõtete ning riigi jaoks üks ühtne korraldusmudel ning rahastussüsteem.
Eelnõuga koondatakse praegu eri süsteemides olevad abivahendid ja meditsiiniseadmed ühtsete reeglite alla, et vajalike toodete saamine muutuks lihtsamaks. Eelnõuga kujundatakse ühtne hüvitatavate toodete loetelu ja viiakse abivahendid aastatel 2027–2029 etapiviisiliselt Tervisekassa meditsiiniseadmete loetellu. Ühtlasi täpsustatakse meditsiiniseadmete hinnaregulatsiooni, kehtestades Tervisekassa soodustusega meditsiiniseadmetele maksimaalsed hinnalaed.
Eelnõu kohaselt muutub abivahendi vajaduse tuvastamine digitaalseks ning pabertõendid asenduvad meditsiiniseadme kaartidega, mida saavad edaspidi peale arstide välja kirjutada ka teised pädevad spetsialistid, nagu õed, ämmaemandad ning füsio- ja tegevusterapeudid. Lisaks saavad arst-residendid eelnõuga õiguse kirjutada ravimeid välja juba residentuuri esimesest aastast.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (926 SE), mille eesmärk on anda Konkurentsiametile õiguslikud alused, et teha digiturgude määruse ja välisriigi subsiidiumide määruse rakendamisel Euroopa Komisjoniga koostööd.
Kuigi mõlemad Euroopa Liidu määrused juba kehtivad, täpsustab eelnõu Konkurentsiameti volitusi ja loob nende rakendamiseks selgema riigisisese raamistiku. Eelnõu kohaselt võib amet osutada Euroopa Komisjonile abi määrustes sätestatud juhtudel ettevõtjate suhtes kontrolli läbiviimisel ja neile teabenõude esitamisel. Samuti saab amet kaasata ametiabi korras politsei, kui määruse alusel tehtava kontrolli raames on vaja kohaldada vahetut sundi.
Digiturgude määruse puhul antakse Konkurentsiametile ühtlasi volitus toetada vajadusel Euroopa Komisjoni turu-uuringuid ja alustada määruses sätestatud pääsuvalitsejate kohustuste võimaliku täitmata jätmise suhtes Eestis konkurentsijärelevalve menetlust.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (uue tarbijakrediidi direktiivi ülevõtmine) eelnõu (947 SE), millega ajakohastatakse tarbijakrediidi reegleid, et tugevdada tarbijakaitset ja ennetada ülelaenamist.
Olulise muudatusena laiendab eelnõu tarbijakrediidi regulatsiooni niinimetatud „osta nüüd, maksa hiljem“ krediidilepingutele. Edaspidi peavad sellise nullintressiga laenu või järelmaksu pakkujad kontrollima krediidiriskide registrist, kas inimene saab endale laenamist lubada, esitama lepingueelse teabe ning järgima vastutustundliku laenamise põhimõtteid samamoodi nagu teiste krediiditoodete puhul.
Eelnõuga kehtestatakse tarbijate krediidivõimelisuse hindamiseks peetavatele registritele lisanõuded ning täpsustatakse ja täiendatakse vastutustundliku laenamise reegleid. Näiteks tuleb kaaslaenutaotlejate puhul edaspidi arvestada nende ühist tagasimaksevõimet, teatud juhtudel suunata tarbija võlanõustamisse ning teavitada teda automatiseeritud otsustusprotsesside kasutamisest.
Eelnõuga võetakse kasutusele ühtne Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht ning nähakse ette, et tarbijatele peab igal ajal veebis või ka püsival andmekandjal kättesaadav olema tarbijakrediidilepingut puudutav üldine teave. Lisaks täpsustatakse nõudeid tarbijakrediidi reklaamile.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud karistusseadustiku, loomakaitseseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (1009 SE), millega ajakohastatakse karistusõigust nii, et see kaitseks inimesi paremini vägivalla, sealhulgas tõsiste ähvarduste ning digivägivalla eest.
Muudatused puudutavad eelkõige juhtumeid, kus kahju ei pruugi väljenduda ainult füüsilises vigastuses. Näiteks täpsustatakse lähisuhtevägivalla ja ähvardamise regulatsiooni, et hõlmata ka ähvardusi seksuaalvägivalla, vabaduse võtmise, lähedase inimese kahjustamise või intiimse materjali avaldamisega. Samuti luuakse selgem vastutus seksuaalse sisuga piltide või videote nõusolekuta levitamise ja sellise materjali avaldamisega ähvardamise eest, sealhulgas juhul, kui materjal on töödeldud või loodud tehisintellekti abil.
Kehaline väärkohtlemine asendatakse juba karistusseadustiku vastava paragrahvi pealkirjas füüsilise ja vaimse tervise kahjustamisega, et see ei jätaks eksitavat muljet, nagu kaitseks säte üksnes inimese kehalist tervist. Samal ajal tõstetakse karistuse ülemmäär ühelt aastalt kahele aastale, et raskematele, julmematele või intensiivsematele väärkohtlemise juhtumitele oleks võimalik reageerida teo tegelikule raskusele vastavalt.
Eelnõu tugevdab ka nende inimeste kaitset, kes sõltuvad igapäevases elus teise inimese hoolest. Kui hooldaja jätab abivajaja teadlikult ja korduvalt ilma vajalikust abist või kohtleb tema inimväärikust alandavalt, peab riigil olema võimalus sekkuda enne, kui tekib raske tervisekahjustus või oht elule. Loomapidamise puhul võimaldavad muudatused paremini reageerida olukordadele, kus looma pidamine ohustab inimesi, vara või looma ennast, ning raskemate julma kohtlemise juhtumite puhul karmimalt reageerida.
Muudatuste eesmärk on suurendada kannatanute kaitset, ennetada raskemaid tagajärgi ja tagada, et karistusõigus vastaks paremini tänapäeva ühiskonnas ilmnevatele ohtudele.
Esimese lugemise läbis 52 Riigikogu liikme algatatud Kaitseliidu seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (välisriigi kodanike riigikaitsesse kaasamine) eelnõu (962 SE), millega luuakse õiguslik alus NATO liikmesriigi kodanikest Kaitseliidu liikmete paindlikumaks kaasamiseks riigikaitsesse.
Muudatuste kohaselt saab üle 18-aastane NATO liikmesriigi kodanikust Kaitseliidu liige võtta vabatahtlikult kaitseväekohustuse. Samuti on eelnõu järgi võimalik nimetada ta sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale, mis on eeldus väljaõppe, valmisoleku, varustuse planeerimise ja juhtimissuhte järjepidevaks korraldamiseks. Algatajate sõnul aitab eelnõu suurendada Kaitseliidu ja Kaitseväge valmisolekut.
Läbirääkimistel võttis sõna Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Esimese lugemise läbis sotsiaalkomisjoni algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (1022 SE), millega täpsustatakse vanemahüvitise arvutamist enne ja pärast lapse sündi ning elatise nõude aegumise reegleid.
Eelnõu eesmärk on lahendada kaks probleemi, millest üks lähtub Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi septembris tehtud määrusest. Selle kohaselt ei tohi Sotsiaalkindlustusamet naisele makstavat vanemahüvitist pärast lapse sündi ümber arvutada, vaid jagatavat vanemahüvitist tuleb alati maksta samas suuruses, nagu maksti enne lapse sündi. Muudatusega viiakse seadus Riigikohtu määrusega kooskõlla.
Teiseks reguleeritakse eelnõuga selgemalt riigile üle läinud elatisnõuete aegumist, et need ei aeguks enne, kui riigil tekib tegelik võimalus nõue võlgnikult sisse nõuda. Seadus näeb ette, et lapse õigus kohtu kaudu elatist nõuda aegub lapse täisealiseks saamisest 10 aasta möödudes, kuid seadus ei anna sellist ajalist puhvrit, kui elatisabi nõuab tagasi riik. Eelnõuga sätestatakse, et sarnaselt lapsele säilib nõudeõigus ka riigil.
Esimese lugemise läbis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Tanel Kiige, Andre Hanimäe ja Züleyxa Izmailova algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu (939 SE), millega soovitakse nimetada 1. juunil tähistatav lastekaitsepäev ümber lastepäevaks ning muuta see riigipühaks. Vastava ettepaneku tegid 2024. aasta kevadel 36 laste õiguste ja heaolu eest seisvat organisatsiooni.
Läbirääkimistel võttis sõna Vadim Belobrovtsev Keskerakonna fraktsioonist.
Esimese lugemise läbis ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Ester Karuse, Tanel Kiige ja Züleyxa Izmailova algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (represseeritute ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijate toetuse suurendamine) eelnõu (980 SE), millega soovitakse suurendada represseeritutele ja represseeritutega võrdsustatud inimestele, samuti Eestist sunniviisiliselt Tšornobõli tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimisele saadetud inimestele makstavat toetust.
Kui praegu on kord aastas makstav toetus 292 eurot, siis eelnõuga soovitakse tõsta see järgmisest aastast 350 eurole. Algatajate sõnul tuleks toetust suurendada, arvestades elukalliduse tõusu ja asjaolu, et toetust pole tõstetud alates 2023. aastast.
Läbirääkimistel võttis sõna Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Sotsiaalkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamise poolt ei hääletanud keegi, selle vastu oli aga 18 Riigikogu liiget.
Kaks eelnõu langes menetlusest välja
Riigikogu lükkas tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed laste ja noorte vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks ning lapsevanemate toetamiseks nutiseadmete ja sotsiaalmeedia kasutuse piiramisel“ eelnõu (977 OE). Eelnõuga sooviti, et valitsus koostaks tegevuskava, et parandada laste ja noorte vaimse tervise abi kättesaadavust ning toetada lapsevanemaid laste nutiseadmete ja sotsiaalmeedia kasutuse piiramisel.
Eelnõu kohaselt tulnuks valitsusel muu hulgas välja töötada laste ja noorte vaimse tervise teenuste rahastamismudel ning vaadata üle Tervisekassa hinnakiri, suurendada laste psühhiaatrilise ja muu laste vaimse tervise abi mahtu ning laiendada ambulatoorset abi. Muu hulgas sooviti eelnõuga, et loodaks üleriigiline praktiline nõuandeliin või tugitelefon ja koostataks veebipõhised juhendmaterjalid, mis annaksid selged ja seadmete kaupa kasutatavad juhised kahjuliku veebisisu piiramiseks ning lapse vanusest ja arengust lähtuvate ekraaniaja ja sotsiaalmeedia kasutuse ajaliste piirangute seadmiseks.
Läbirääkimistel võtsid sõna Evelin Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Õnne Pillak Reformierakonna, Stig Rästa Eesti 200 ja Vadim Belobrovtsev Keskerakonna fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel pidas kõne Züleyxa Izmailova.
Lõpphääletusel toetas eelnõu 41 Riigikogu liiget, samas kui otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja vähemalt 51 häält.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi ka Keskerakonna fraktsiooni algatatud perehüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu (959 SE), millega sooviti suurendada sünnitoetust ja lapsendamistoetust, et parandada perede majanduslikku toimetulekut ning vähendada riski sattuda majanduslikesse raskustesse vahetult pärast lapse sündi.
Eelnõuga sooviti tõsta sünnitoetus lapse kohta 1000, kaksikute sünni korral 3000 ning kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral lapse kohta 10 000 euroni. Lisaks sooviti 1000 euroni tõsta lapsendamistoetus.
Läbirääkimistel võtsid sõna Vadim Belobrovtsev Keskerakonna ja Õnne Pillak Reformierakonna fraktsioonist.
Sotsiaalkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 40 ja selle vastu oli 19 Riigikogu liiget.
Istung lõppes kell 23.02
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.