Kell 12 – infotund
Infotunnis osalevad peaminister Kristen Michal, justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ning regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.
Saadikute küsimused peaministrile käsitlevad Eesti julgeolekut, immigratsioonikriisi, energeetikat, riigi rolli rändekriisis, Eesti majanduse olukorda ja tuleviku väljavaateid, kütuste ja energia hindu talveperioodil, noori ja eakaid, julgeolekut ning segadust valitsuskabinetis.
Regionaal- ja põllumajandusministrile esitatav küsimus puudutab reisijate vedu.
Kell 14 – täiskogu istung
Kolmas lugemine – viis eelnõu
Valitsuse algatatud relvaseaduse ja lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse eelnõuga (855 SE) ajakohastatakse relvade omamist ja käitlemist reguleerivat õigusraamistikku, et tugevdada riigikaitselist valmisolekut, parandada ühiskonna kaitsevõimet ja suurendada siseturvalisust.
Muudatustega viiakse relvaseadus kooskõlla Euroopa Liidu tulirelvadirektiiviga ning täpsustatakse relvade ja laskemoona määratlust. Samuti korrastatakse relvade ja laskemoona käitlemise, hoiustamise, kasutamise ja järelevalve regulatsiooni. Seejuures muudab eelnõu relvade hoiustamise nõuded riskipõhisemaks, vähendab väiksemate relvakoguste omanike halduskoormust ning võimaldab riigikaitselise valmisoleku suurendamiseks hoida suuremat laskemoonavaru.
Eelnõuga täpsustatakse ka relvakasutuse reegleid, relvade ja laskemoona vedu ning kehtestatakse majandustegevusest teavitamise kord lasketiirudele ja teatud relvade müügiga tegelevatele ettevõtjatele. Lisaks ajakohastatakse relvaregistri regulatsiooni, pikendatakse soetamisloa kehtivusaega ja päritud relvade käitlemise tähtaegu ning antakse Politsei- ja Piirivalveametile lubade kehtetuks tunnistamisel täpsem kaalutlusõigus.
Teisel lugemisel viidi eelnõusse muudatused, millega luuakse selge raamistik alaealiste osalemiseks jahinduses ja laskespordis ning täpsustatakse regulatsiooni, mis käsitleb välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste töötajate õigust soetada, omada ja vallata Eestis relvi.
Muudatustega lisati eelnõusse ka loetelu tasulistest teenustest – näiteks laskemoona hoidmine, sõjarelvade ja laskemoona vedamine või kaitsetööstuspargi haldamine –, mida Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus saab ettevõtjatele pakkuda. Samuti luuakse ettevõtjatele võimalus kasutada tasu eest Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljasid, et toetada kaitsetööstusettevõtete arendus- ja tootmisvõimekust.
Valitsuse algatatud konsulaarseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (896 SE) eesmärk on suunata välisesinduste töö fookus nende põhifunktsioonidele ja muuta konsulaarteenuste osutamine tõhusamaks.
Eelnõu kohaselt lõpetatakse välisesindustes nende konsulaarteenuste pakkumine, millele on olemas alternatiivid e-teenuste või otsepöördumise näol, näiteks juhiloa väljastamine ja ametlikud kinnitused, või mille kasutus on olnud väga harv, näiteks tõlketeenused ja pärimismenetluse algatamine. See annab välisesindustele võimaluse täita suuremal määral oma välispoliitilisi ülesandeid.
Eelnõuga kaotatakse konsulaarametniku erikutse nõue, mis seni eeldas juriidilist kõrgharidust ja võimaldas teha notaritoiminguid. Seletuskirja kohaselt töötab praegu välisesindustes seitse erikutsega konsulaarametnikku, kuid viimase kahe aasta jooksul ei ole nad ühtki notariaalset tõestamistoimingut teinud. Erandjuhtudel säilib võimalus teha välisesinduses tõestamistoiminguid näiteks juhul, kui Eesti kodaniku tervis ei võimalda välisriigist lahkuda või ta viibib seal vanglas.
Lisaks viiakse konsulaarteenuste riigilõivud eelnõuga vastavusse tegelike kuludega. Kõrgem lõiv kehtestatakse neile, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Eestis, kuid kes kasutavad teenust välisesinduses.
Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõuga (899 SE) täpsustatakse loomade pidamise ja heaolu nõudeid, kehtestatakse varjupaikadele tegevusloakohustus, tugevdatakse järelevalvet ning lõpetatakse järk-järgult koerte püsiv ketis pidamine.
Püsiva ketis pidamise keeld hakkab kehtima alates 2027. aastast sündinud koertele. Enne seda sündinud koerte pidajatele jääb üleminekuaeg. Ajutiselt võib koera ketis hoida seaduses nimetatud erandjuhtudel, sealhulgas meditsiinilise näidustuse, looma või inimese ohutuse ning looma agressiivsuse tõttu.
Varjupaikadele kehtestatakse tegevusloakohustus, et saada parem ülevaade Eestis tegutsevatest varjupaikadest ja tõhustada nende üle tehtavat järelevalvet. Samuti täpsustab seadus, millised andmed tuleb varjupaigal looma uuele omanikule kaasa anda.
Seadus tugevdab ka veterinaararsti rolli eutanaasia põhjendatuse hindamisel. Veterinaararst peab tagama, et loom hukatakse ainult juhul, kui ellujäämine põhjustaks talle kestvaid kannatusi või kui tema liigiomane eluviis ei ole enam võimalik. Sama põhimõte kehtib õnnetusjuhtumi või hädaolukorra tõttu abitusse seisundisse sattunud hulkuva looma puhul.
Lisaks täpsustatakse Põllumajandus- ja Toiduameti võimalusi tagada nõuetele mittevastavates tingimustes peetava looma heaolu. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral saab amet anda põllumajanduslooma isikule, kes on tema eest asendustäitmise korras hoolitsenud, või leida loomale muu nõuetekohase pidaja.
Samuti ajakohastatakse loomakaitseseaduse rikkumiste eest ette nähtud karistusmäärasid ning keelatakse sõnaselgelt zoofiilia ja seda kujutava materjali tootmine ja levitamine.
Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (finantspettuste ennetamine ja tõkestamine) eelnõu (936 SE) eesmärk on parandada finantspettuste ennetamist, avastamist ja tõkestamist.
Eelnõuga soovitakse kaitsta inimesi pettuste ohvriks langemise eest ja pettureid ohjeldada. Edaspidi saavad pangad võimaluse tuvastada pettus enne maksetehingu toimumist ja pettuseohu korral makse edasi lükata. Samuti saab pank tehingust keelduda, kui on näha, et raha läheb tõenäoliselt petturile. Praegu pankadel makse peatamiseks õiguslikku alust ei ole.
Eelnõu kohaselt saavad pangad ja makseasutused õiguse vahetada pettusekahtlusega seotud infot teiste krediidi-, makse- ja e-raha asutuste, Politsei- ja Piirivalveameti ning Riigi Infosüsteemi Ameti küberintsidentide käsitlemise osakonnaga CERT-EE. Muudatused võimaldavad makseteenuse pakkujatel pettusekahtluse korral kiiremini sekkuda ning teha koostööd, aidates vähendada pettustega tekitatud kahju ja suurendada finantssüsteemi turvalisust.
Teisel lugemisel viidi eelnõusse muudatused, mille eesmärk on tagada krediidi andmisega seotud pettuste avastamiseks ja väljaselgitamiseks vajalik vastastikune andmevahetus krediidiandjate ja krediidiasutuste vahel.
Kuue Riigikogu liikme algatatud notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (941 SE) korrastatakse notaritasude süsteemi tervikuna, ajakohastatakse aastaid muutmata püsinud notaritasusid ja kaotatakse notariaaltoimingu kaugtõestamise tasu.
Suurim muudatus puudutab äriühingute toimingute tasustamist ja kinnisvaratehingutega seotud tasusid. Seletuskirjas viidatakse, et kuna tasumääri pole aastaid muudetud, siis on paljudel notaritel keeruline katta teenuse osutamise ja büroo pidamisega seotud kulusid. Seda eriti piirkondades, kus kinnisvaratehingute väärtus on madalam. Eelnõu eesmärk on luua eeldused, et notariteenus oleks piirkondlikult kättesaadav ka tulevikus.
Eelnõu kohaselt on edaspidi notaritasu näiteks eraisiku volikirja eest 50, juriidilise isiku volikirja eest 120, abieluvaralepingu eest 60, testamendi eest 55, lihtsa pärimise eest 283, keerulise pärimise eest 613, väga keerulise pärimise eest 503, osa võõrandamise eest 250 ning mitme naabri vahelise teeservituudi seadmise kokkuleppe eest 238 eurot.
Teine lugemine – kaheksa eelnõu
Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (895 SE) eesmärk on parandada tarbijate teadlikkust ja suunata neid tegema kestlikumaid tarbimisotsuseid. Selleks täiendatakse lepingueelse teabe andmise nõudeid, et tarbijad saaks enne ostuotsust toodete omadustest parema ülevaate.
Muudatustega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiivi nõuded, millega täpsustatakse ettevõtjate kohustusi ja tarbijate õigusi keskkonnahoidlikuma tarbimise edendamiseks. Eelnõu kohaselt laieneb ettevõtjatele kohustus anda tarbijale enne lepingu sõlmimist täiendavat teavet. Edaspidi tuleb tarbijat teavitada tasuta tarkvarauuenduste olemasolust ning toodete parandatavusest.
Parandatavushinne on ELi nõuetel põhinev punktisumma, mis näitab, kui lihtne on toodet parandada. Praegu kehtib parandatavushinde esitamise kohustus nutitelefonidele ja tahvelarvutitele. Kui parandatavushinne ei ole asjakohane, peab ettevõtja esitama info varuosade ning parandus- ja hooldusjuhendite kättesaadavuse ning võimalike parandamispiirangute kohta. Samuti tuleb tarbijale anda teavet keskkonnahoidlike kättetoimetamisviiside kohta, kui neid pakutakse.
Lisaks nähakse eelnõuga ette, et ettevõtjad peavad kasutusele võtma ühtlustatud teate ja märgise, mis tuletavad tarbijale meelde tema õigusi kauba mittevastavuse korral. Kui tootja pakub tootele vastupidavusega seotud müügigarantiid, tuleb selle kohta esitada tarbijale teave ühtlustatud märgise kaudu. Kauplustes ja e-poodides kuvatakse ühtlustatud teade tarbija seaduslikest õigustest.
Teiseks lugemiseks tegi õiguskomisjon eelnõus täpsustuse, et kui ettevõtja pakub tootele täiendavat garantiid, tuleb tal sellest tarbijale eraldi teada anda, kuna seda infot ei saa lisada ühtlustatud teatele.
Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (905 SE) viiakse e-residentsuse programm üle kaardivabale ja kaugteel toimivale e-identimise süsteemile. Muudatuste eesmärk on vähendada bürokraatiat, lihtsustada e-residentsuse taotlemist ja suurendada e-residentsuse programmi majanduslikku mõju.
Eelnõu kohaselt hakatakse alates 2027. aasta märtsist e-residentide isikusamasust tuvastama ja kontrollima biomeetriliselt kaugteel. Selleks võrreldakse taotleja biomeetrilisi andmeid ja reisidokumendi infot riiklikes andmekogudes olevate andmetega. Alates 2028. aasta märtsist minnakse üle kaardivabale e-identimisvahendile ehk senise digi-ID asemel saab e-resident õiguse kasutada digitaalset identiteedilahendust ilma füüsilise kaardita.
E-identimisvahendi kasutamise õiguse annab Politsei- ja Piirivalveamet ning tehnilise lahenduse korraldab Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA.
Põhiseaduskomisjon tegi eelnõusse teiseks lugemiseks muudatused, mis annavad notaritele juurdepääsu automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemile, et videosilla vahendusel turvaliselt läbi viia notariaaltoimingute kaugtõestamist ja tõkestada pettusi. Praegu ei ole isikusamasuse kontrollimiseks võimalik ühtki sama turvalist viisi kaugtõestamisel kasutada, samas kui digitaalses keskkonnas tehtavate tehingute ja kaugtõestamise osakaal on kasvanud ning seetõttu on suurenenud ka identiteedipettuste risk.
Valitsuse algatatud veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (918 SE) näeb ette, et alates järgmise aasta 1. juunist tuleb kõik koerad, kassid ja valgetuhkrud mikrokiibiga märgistada ja registreerida Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti juurde loodavas riigi lemmikloomaregistris. Praegustele loomapidajatele antakse eelnõuga lemmikloomade kiibistamiseks ja registreerimiseks üleminekuaeg kuni 1. jaanuarini 2029.
Looma esmasel registreerimisel ja loomapidaja vahetumisel hakkab kehtima 12-eurone riigilõiv, millest on vabastatud riigiasutused ja varjupaigad. Kui loom on enne muudatuste jõustumist kiibistatud ja registreeritud, kantakse registriandmed uude registrisse automaatselt ja loomapidajale lisakulu ei teki.
Eelnõu teise lugemise eel kiitis maaelukomisjon heaks 12 muudatusettepanekut. Nendega täpsustatakse muu hulgas kavandatava lemmikloomaregistri regulatsiooni ning viiakse see kooskõlla ELi õigusega. Varjupaikade ja hoiukodude puhul täpsustatakse, millised andmed tuleb nende endi ja nende juures peetavate loomade kohta registrisse esitada. Mittetulundusühingutest varjupaikadele laiendatakse riigilõivuvabastust, nii et nad ei pea tasuma lõivu ei looma esmaregistreerimisel ega loomapidaja vahetumise registreerimisel. Samuti täpsustatakse loomade märgistamise nõudeid: alates 1. jaanuarist 2028 võib koerale, kassile ja valgetuhkrule paigaldada üksnes nõuetekohase riigikoodiga mikrokiibi. Lisaks puudutavad muudatused lemmikloomapasside väljastamist ja nendega seotud andmete säilitamist ning lemmikloomade mittekaubandusliku Eestisse toomise tingimusi.
Valitsuse algatatud taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga (919 SE) muudetakse paindlikumaks taimekaitsekoolituse regulatsioon. Eelnõu kohaselt ei ole taimekaitsetunnistuse saamise peamine eeltingimus üksnes taimekaitsekoolituse läbimine, vaid ka asjakohaste teadmiste olemasolu, mida tõendab taimekaitsekoolituse eksami edukas sooritamine.
Samuti näeb eelnõu ette võimaluse kasutada taimekaitsevahendeid mehitamata õhusõidukitelt. Taimekaitsevahendite kasutamine lennukitelt ja helikopteritelt jääb endiselt keelatuks, kuid teatud tingimustel on lubatud nende pritsimine droonidelt. Lisaks leevendatakse eelnõuga taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli tegijate iga-aastast koolitusnõuet ning muudetakse menetlusprotsessid paindlikumaks.
Eelnõu teise lugemise eel kiitis maaelukomisjon heaks ühe muudatusettepaneku, mille kohaselt jõustuvad taimekaitsekoolituse ja -tunnistuse regulatsiooni ajakohastavad sätted 1. juunil 2027, et kõigil muudatustega seotud isikutel ja asutustel jääks piisavalt aega uute nõuetega kohanemiseks.
Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (924 SE) täpsustatakse Maksu- ja Tolliameti ning Rahapesu Andmebüroo õigusi saada maksude kontrollimiseks ja rahapesu tõkestamise ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid, eelkõige pangakontode ja kontoandmete kohta. Sätestatakse selgelt, et MTAl on õigus nõuda maksumenetluses teavet ka krediidiasutustelt ning see õigus hõlmab ka pangasaladust.
Täpsustatakse ja piiritletakse, milliseid andmeid võib MTA küsida täitmisregistri infovahetuskanali kaudu. Kui MTA küsib teavet täitmisregistri kaudu, peab korralduses edaspidi olema selgitus faktiliste asjaolude kohta, sealhulgas põhjendus, miks ei olnud võimalik vajalikke andmeid saada maksukohustuslaselt endalt. See muudab andmete küsimise läbipaistvamaks ja aitab piirata põhjendamatut sekkumist isiku õigustesse.
Rahapesu Andmebüroo puhul täpsustatakse, et tal on õigus saada põhjendatud juhtudel täitmisregistri kaudu kontoandmeid, sealhulgas konto saldot ja kontoväljavõtet. Samuti nähakse ette tähtaeg, millal füüsilist isikut kontoväljavõtte päringust teavitada, kui teavitamist takistavad seaduses sätestatud alused on ära langenud. See kohustus hakkab kehtima nende päringute suhtes, mis tehakse pärast seaduse jõustumist.
Eelnõu kohaselt lühendatakse seniseid andmete säilitamise tähtaegu, et vähendada isikute põhiõiguste riivet. Osa andmete säilitamist puudutavatest sätetest jõustub hiljem, 30. juunil 2027.
Muudatuste taust on õiguskantsleri tähelepanekutes, et MTA juurdepääs täitmisregistrile väljaspool kriminaalmenetlust on kehtivas seaduses ebaselgelt reguleeritud ning RABi õigus saada pangakonto väljavõtet ei ole piisavalt selgelt sätestatud. Eelnõuga püütakse need õigused selgemalt ja konkreetsemalt seadusesse kirjutada.
Samuti korrastatakse RABi järelevalve regulatsiooni ja parandatakse sätete sõnastust, lähtudes Riigikohtu hiljutisest tõlgendusest ning vajadusest muuta rahapesu tõkestamise järelevalve regulatsioon terminoloogiliselt täpsemaks.
Teiseks lugemiseks tegi rahanduskomisjon eelnõusse viis muudatust. Muu hulgas lühendatakse neljale / kahele aastale tähtaega, mille möödumisel peab RAB inimest tema pangakonto väljavõtte saamisest teavitama. Samuti täpsustatakse, et konto väljavõtet võib nõuda üksnes konkreetse menetluse jaoks vajalikus ulatuses ja juhul, kui vähem piiravate andmete kasutamisest ei piisa. Ka täpsustatakse RABi isikuandmete töötlemise aluseid ja andmete kaitseks vajalikke turvameetmeid.
Valitsuse algatatud riigi 2026. aasta teise lisaeelarve seaduse eelnõuga (1019 SE) täpsustatakse riigi kulude mahtu.
Eelnõu kohaselt suurenevad tulud seoses vanglarendi tulude planeerimisega 14,1 miljonit eurot. Kulud vähenevad kuus miljonit eurot ja investeeringud suurenevad 5,8 miljonit eurot, kuid kulude ja investeeringute kogumaht eelnõuga ei muutu.
Lisaeelarve eelnõuga muudetakse kulude jaotust aastate vahel: tänavusest eelarvest nihutatakse järgmistesse aastatesse kulusid ja investeeringuid, mida ei ole võimalik sel aastal täita. Samuti moodustavad olulise osa eelnõust valitsemisalade vahelised eelarve ümbertõsted. Muu hulgas suunatakse valitsuse reservist valitsemisalade eelarvetesse raha liikmemaksude kallinemise katteks ning Ukraina ülesehituskonverentsi korraldamise ettevalmistamiseks.
Riigikogus mullu detsembris vastu võetud 2026. aasta riigieelarves moodustasid tulud 18,6 miljardit ja kulud 19,5 miljardit eurot ning investeeringud 1,3 miljardit ja finantseerimistehingud 1,5 miljardit eurot. Juunis vastu võetud esimene lisaeelarve vähendas tulusid 24 miljonit ja suurendas kulusid 4,4 miljonit eurot. Investeeringud vähenesid 1,5 miljonit ja finantseerimistehingute eelarve kasvas 37,9 miljonit eurot.
Teise lugemise eel kiitis rahanduskomisjon eelnõu juhtivkomisjonina heaks ühe valdavalt kulusid täpsustava muudatusettepaneku.
Valitsuse algatatud kindlustusandja kriisi ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõuga (925 SE) võetakse Eesti õigusesse üle kaks ELi kindlustusdirektiivi. Eesmärk on kehtestada kindlustusandjate finantsraskuste varajase sekkumise ja kriisilahenduse raamistik ning ajakohastada kindlustusregulatsiooni, et tugevdada finantsstabiilsust, kaitsta kindlustusvõtjaid ning muuta regulatsioon proportsionaalsemaks ja tulevikukindlamaks.
Eelnõu lihtsustab nõudeid ja turule sisenemise tingimusi eelkõige väikestele ja mittekeerukatele kindlustusandjatele. Näiteks ei pea nad koostama likviidsusriski juhtimise plaani ega kliimamuutuste stsenaariume ning nende riske ja maksevõimet hinnatakse iga kahe aasta järel, mitte igal aastal. Samuti ei pea nad hindama makromajanduslikke tegureid.
Eelnõuga ajakohastatakse kindlustusandjate kapitali- ja investeerimisreegleid, et soodustada pikaajalisi aktsiainvesteeringuid ja vähendada turukõikumiste mõju.
Muudatustega tugevdatakse riskijuhtimist ja järelevalvet ning suurendatakse tähelepanu kliima- ja kestlikkusriskidega arvestamisele. Kindlustusandjad on kohustatud koostama kliimamuutuste stsenaariumid, kui kliimamuutustega seotud riskid mõjutavad neid oluliselt. Samuti peavad kindlustusandjad koostama tegevusplaani, kuidas mõõta, jälgida ja vähendada keskkonna-, sotsiaal- ja muid kestlikkusega seotud riske. Lisaks tuleb kindlustusandjatel suurendada juhtorganite koosseisu mitmekesisust.
Kindlustusvaldkonna kriisilahenduse regulatsioon loob võimaluse sekkuda raskustesse sattunud kindlustusandja korral varakult, et taastada kindlustusandja finantsseisund enne tõsiste probleemide tekkimist ning vajadusel rakendada meetmeid, mis kaitsevad kindlustusvõtjaid ja finantsstabiilsust. Kriisilahendus algatatakse üksnes juhul, kui muud lahendused ei ole piisavad ja see on vajalik avalikes huvides.
Teiseks lugemiseks tegi rahanduskomisjon eelnõusse viis muudatust. Nendega täpsustatakse muu hulgas kindlustusandja kohustusi pärast tegevusloa kehtetuks tunnistamist ning Finantsinspektsiooni piiratud õigusi konfidentsiaalse teabe vahetamisel Maksu- ja Tolliametiga.
Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (994 SE) lihtsustatakse ja ajakohastatakse maksudeklaratsioonide esitamist, et vähendada nii maksumaksjate halduskoormust kui ka riigi töökoormust. Seniste staatiliste deklaratsioonivormide asemel sätestatakse edaspidi seadustes esitatavate andmete loetelud, mis võimaldab Maksu- ja Tolliametil kujundada e-keskkonda paindlikumalt ning arendada automaatset andmevahetust majandustarkvarade ja MTA süsteemide vahel. Muudatustega piiratakse paberdeklaratsioonide esitamist. Tööandjad peavad edaspidi esitama TSD deklaratsiooni elektrooniliselt sõltumata töötajate arvust. Seni oli kuni viie töötaja puhul võimalik esitada deklaratsioon paberil. Objektiivse takistuse korral jääb siiski võimalus taotleda paberil esitamise luba.
Teiseks lugemiseks tegi rahanduskomisjon eelnõusse ühe sõnastusliku muudatuse, millega täpsustati füüsilise isiku tuludeklaratsiooni elektroonilise esitamise kohustust.
Esimene lugemine – kaksteist eelnõu
Jätkub eilse istungi tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud valitsuse algatatud 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (1037 SE) arutelu. Tegemist on istungi esimese päevakorrapunktiga.
Eelnõu kohaselt on tuleva aasta riigieelarve kogumaht 21,3 miljardit eurot. Eelarve tulude maht on 19,4 miljardit ja kulude maht ligikaudu 20,2 miljardit eurot ning investeeringute maht ligikaudu 1,2 miljardit eurot.
Eelarves vähendatakse märgatavalt eelarvepuudujääki, mis näeb ette riigi kulude vähendamise täiendavalt 250 miljoni euro võrra. Eesti riigi kaitsekulutused jäävad ka edaspidi üle 5 protsendi SKPst. Samuti jätkub aastateks 2025–2027 kokku lepitud 10-protsendiline riigi kulude kärbe. Eelarve puudujääk suurendab järgmise aasta võlakoormust 2,3 miljardi euro võrra 28,3 protsendini SKPst.
Selleks aastaks oodatakse 2,5 protsendilist majanduskasvu ja järgmisel, 2027. aastal 2,3 protsendilist kasvu. Valitsussektori nominaalne eelarvepuudujääk väheneb järgmise aasta majandusprognoosiga võrreldes 0,5 protsendipunkti võrra ja jõuab 4 protsendini SKPst. Maksukoormus väheneb järgmisel aastal 35,2 protsendini (2026 oli 35,5 protsenti, 2025 oli 36,2 protsenti).
Investeeringute kogumaht väheneb aastaga 9,6 protsenti, 1,3 miljardit eurolt 1,18 miljardi euroni, eelkõige investeeringute aastatevahelise ümber planeerimise tõttu. Finantseerimistehingute kogumaht kasvab 2027. aastal eelmise aastaga võrreldes (võrdlusesse on arvestatud ka 2026. aasta lisaeelarve, millega suurendati finantseerimistehinguid 9,2 protsenti, peamiselt tingituna laenukohustiste suurenemisest ning osaluste võõrandamisest.
Majandusliku sisu järgi moodustavad 2027. aasta riigieelarve kuludest suurima osa muud tegevuskulud, mille maht on 5,82 miljardit eurot, ning muud toetused, mille maht on 5,68 miljardit eurot.
Võrreldes 2026. aastaga on kulude jaotus majandusliku sisu järgi üldjoontes sarnane. Muude tegevuskulude, sotsiaaltoetuste ning intressikulu ja muude finantskulude osakaal kogukuludest suureneb ligikaudu ühe protsendipunkti võrra. Majandamiskulude osakaal suureneb ligikaudu 0,2 protsendipunkti. Samal ajal väheneb muude toetuste ja tööjõukulude osakaal ligikaudu ühe protsendipunkti võrra. Käibemaksukulude ja riigisaladusega kaetud vahendite osakaal jääb ligikaudu samale tasemele.
2027. aastal moodustab sotsiaalmaks 29 protsenti ja käibemaks ligi neljandiku riigieelarve tuludest. Tulumaksude osakaal on viiendik ja mittemaksulised tulud moodustavad umbes seitsmendiku.
Kulud riigieelarves on esitatud nii majandusliku sisu kui ka tegevuspõhisuse järgi.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed laste ja noorte vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks ning lapsevanemate toetamiseks nutiseadmete ja sotsiaalmeedia kasutuse piiramisel“ eelnõuga (977 OE) tehakse valitsusele ettepanek töötada välja tegevuskava laste ja noorte vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks ning lapsevanemate toetamiseks laste nutiseadmete ja sotsiaalmeedia kasutuse piiramisel.
Eesmärk on tagada, et lapsed ja noored saaksid vajalikku vaimse tervise abi enne kriitilise seisundi või erakorralise abi vajaduse tekkimist, ning pakkuda lapsevanematele praktilist tuge laste digikeskkonna kasutuse piiramisel.
Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse (tegevusloa ja registreeringuga seotud muudatused) eelnõu (1000 SE) eesmärgiks on ajakohastada tervishoiuteenuste korraldust, tugevdada patsiendiohutust ning anda Terviseametile paremad võimalused hinnata tervishoiuteenuste kvaliteeti.
Tegevusloa andmisel saab Terviseamet edaspidi lisaks vormilistele nõuetele hinnata ka teenuse sisu, töökorraldust ning kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamist. Samal ajal lihtsustatakse tegevusloa menetlust, kasutades rohkem registrites juba olemasolevaid andmeid ja vähendades dubleerivat asjaajamist.
Täpsustatakse ka tervishoiutöötaja registreeringu peatamise aluseid. Terviseamet saab sekkuda, kui tervishoiutöötaja rikub oluliselt või korduvalt kutse- või erialanõudeid või tema tegevus ohustab patsiendi turvalisust või ravi kvaliteeti. Enne registreeringu peatamist saab leebema meetmena nõuda täienduskoolituse läbimist ning peatatud registreeringu taastamiseks tuleb edukalt sooritada teooria- ja praktikaeksam. Samuti täpsustatakse kiirabiteenuse korraldust: kiirabi seotakse selgemalt Häirekeskuse väljasõidukorraldusega ning eristatakse tavalisest patsiendiveost ja muudest tugiteenustest.
Tervishoiuteenuste osutamine kriisiolukorras muudetakse paindlikumaks. Terviseametiga kooskõlastatult saab vajaduse korral muuta teenuse osutamise kohta, osutada teenust ilma tavapärase tegevusloata ning kaasata abi osutamisse välisriigi relvajõude ja vabatahtlikke ühendusi. Tegevusloa taotlemisel võib ettevõtjate halduskoormus esialgu mõnevõrra suureneda, kuid digitaliseerimine ja registriandmete suurem kasutamine peaksid seda kokkuvõttes vähendama.
Lisaks täpsustatakse kiirabiteenuse korraldust ja luuakse võimalus kasutada eriotstarbelisi brigaade. Kiirabiks loetakse edaspidi Häirekeskuse väljasõidukorralduse alusel osutatavat abi, mis aitab seda selgemalt eristada näiteks patsiendiveost ja ürituste meditsiinilisest julgestamisest. Samal ajal võivad haiglad kasutada operatiivvalveväliseid eriotstarbelisi brigaade, näiteks reanimobiili raskes seisundis patsiendi transportimiseks ühest haiglast teise. Kaitseväe tervishoiule ei kohaldata edaspidi perearstiabi reegleid ning kriisiolukorras saab tervishoiuteenuste osutamisse paindlikumalt kaasata ka välisriikide ja rahvusvaheliste vabatahtlike meditsiiniorganisatsioonide arste ja õdesid.
Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (abivahendite ja meditsiiniseadmete reform) eelnõuga (1036 SE) luuakse abivahendite ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse parandamiseks arstide, õdede ja teiste tervishoiuspetsialistide, ettevõtete ning riigi jaoks üks ühtne ja terviklik korraldusmudel ning rahastussüsteem.
Praegu rahastab Sotsiaalkindlustusamet igapäevaelus toimetulekuks vajalikke abivahendeid ning Tervisekassa raviks ja vigastuste leevendamiseks meditsiiniseadmeid. Olemuselt on tegu sarnaste või üksteist täiendavate toodetega, kuid erinevad rahastusreeglid ja menetlused muudavad süsteemis orienteerumise keeruliseks nii inimestele, spetsialistidele kui ka ettevõtjatele. Uue seadusega kujundatakse ühtne hüvitatavate toodete loetelu ja viiakse abivahendid aastatel 2027–2029 etapiviisiliselt Tervisekassa meditsiiniseadmete loetellu. Ühtlasi täpsustatakse eelnõuga meditsiiniseadmete hinnaregulatsiooni, kehtestades Tervisekassa soodustusega meditsiiniseadmetele maksimaalsed hinnalaed.
Samuti muutub abivahendi või meditsiiniseadme vajaduse tuvastamine digitaalseks ja hüvitamine ning arveldamine toimuvad ühtses süsteemis ühtsetel põhimõtetel. Lisaks laiendatakse meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise õigust peale arstide teistele pädevatele spetsialistidele nagu õed, füsioterapeudid, ämmaemandad, logopeedid ja optometristid, kes juba praegu patsiente nõustavad. See lühendab patsiendi teekonda abini, annab parema ülevaate ravist, vähendab arstide töökoormust ning võimaldab jagada ülesandeid tervishoiuspetsialistide vahel otstarbekamalt.
Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (926 SE) antakse Konkurentsiametile (KA) selged õiguslikud alused koostööks Euroopa Komisjoniga digiturgude määruse ja välisriigi subsiidiumide määruse rakendamisel. Kuigi mõlemad määrused Eestis juba kehtivad, täpsustab eelnõu konkurentsiameti volitusi ja loob nende rakendamiseks selgema riigisisese raamistiku.
Mõlema määruse kohaselt on komisjonil ulatuslikud volitused, mille kohaldamisel võib komisjon paluda liikmesriigi abi. Eelnõuga sätestatakse, et KA võib osutada komisjonile abi ELi määrustes sätestatud juhtudel ettevõtjate suhtes kontrollide läbiviimisel ja neile teabenõude esitamisel. Samuti saab KA kaasata politsei ametiabi korras, kui määruse alusel viidava kontrolli raames on vaja kohaldada vahetut sundi. Digiturgude määruse puhul luuakse KA jaoks lisaks volitus toetada vajadusel Euroopa Komisjoni turu-uuringuid ja alustada määruses sätestatud pääsuvalitsejate kohustuste võimaliku täitmata jätmise suhtes Eestis konkurentsijärelevalvemenetlus, mille komisjon saab hiljem üle võtta.
Mõlemad ELi määrused puudutavad väga suuri ettevõtjaid. Digiturgude määrus puudutab eelkõige internetis nn pääsuvalitsejaid, kes osutavad platvormiteenuseid, näiteks Alphabet, Amazon, Booking; välisriigi subsiidiumide määrus puudutab suuri ettevõtjaid, kelle käive ulatub 500 miljoni euroni ja üle. Eeldatav mõju Eesti ettevõtluskeskkonnale on väike.
Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (uue tarbijakrediidi direktiivi ülevõtmine) eelnõu (947 SE) eesmärk on kaitsta inimesi enda lõhki laenamise eest. Ülelaenamine on Eestis väga suur ühiskondlik probleem – praegu on arestitud ligi 100 000 kontot, mis tähendab, et iga kümnes inimene ei ole saanud enda võetud laenude tagasi maksmisega hakkama. Seadusemuudatusega kehtestatakse nullintressiga laenu või järelmaksu pakkujale kohustus kontrollida krediidiriskide registrist, kas inimene saab endale laenamist lubada. Muu hulgas aitab muudatus ohjeldada telefoni teel pettuse abil kellegi teise nimele laenu võtmisega seotud probleeme.
Eelnõuga kehtestatakse tarbijate krediidivõimelisuse hindamiseks peetavatele registritele ka lisanõuded. Registri pidaja peab looma meetmed, et tagada andmete ajakohasus ja täpsus, ning peab olema loodud menetlus, mille kaudu tarbija saab enda kohta andmekogusse kantud andmeid hõlpsalt vaidlustada.
Ühtlasi täpsustatakse eelnõuga tarbijakrediidi reklaamile kohalduvaid nõudeid. Edaspidi peab tarbijakrediidi reklaam sisaldama järgmist selgitust „Hoiatus! Laenuvõtmise eest tuleb maksta.“ või muud samaväärset väljendit. Samuti peab tarbijatele olema igal ajal veebis või ka püsival andmekandjal kättesaadav tarbijakrediidilepingut puudutav üldine teave. Sarnane reegel on juba olemas elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute kohta, nüüd laiendatakse seda ka tarbijakrediidilepingutele. Lihtsamaks muutub ka tarbijakrediidi infolehe struktuur, et tarbija saaks juba teabelehe esimesel leheküljel ja seda ka näiteks mobiiliekraanil vaadates lepingu põhielementidest ülevaate.
Selleks, et leevendada ettevõtjatele seeläbi tekkivat koormust, on eelnõus ette nähtud erandid, millega võimaldatakse teatud lepingud kohaldamisalast siiski välistada.
Samuti täpsustatakse eelnõuga maksehäireregistri pidamise korda ning järelevalveasutused saavad selgemad alused nõuete täitmise kontrollimiseks.
Valitsuse algatatud karistusseadustiku, loomakaitseseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (1009 SE) eesmärk on ajakohastada karistusõigust nii, et see kaitseks inimesi paremini vägivalla, sh tõsiste ähvarduste ning digivägivalla, eest.
Muudatused puudutavad eelkõige juhtumeid, kus kahju ei pruugi väljenduda ainult füüsilises vigastuses. Näiteks täpsustatakse lähisuhtevägivalla ja ähvardamise regulatsiooni, et hõlmata ka ähvardusi seksuaalvägivalla, vabaduse võtmise, lähedase inimese kahjustamise või intiimse materjali avaldamisega. Samuti luuakse selgem vastutus seksuaalse sisuga piltide või videote nõusolekuta levitamise ja sellise materjali avaldamisega ähvardamise eest, sealhulgas juhul, kui materjal on töödeldud või loodud tehisintellekti abil.
„Kehalise väärkohtlemise” puhul muudetakse juba paragrahvi pealkirja, et see ei jätaks eksitavat muljet, nagu kaitseks säte üksnes inimese kehalist tervist: „kehaline väärkohtlemine“ asendatakse pealkirjaga „füüsilise ja vaimse tervise kahjustamine“. Samal ajal tõstetakse karistuse ülemmäära ühelt aastalt kahele aastale, et raskematele, julmematele või intensiivsematele väärkohtlemise juhtumitele oleks võimalik reageerida teo tegelikule raskusele vastavalt.
Eelnõu tugevdab ka nende inimeste kaitset, kes sõltuvad igapäevases elus teise inimese hoolest. Kui hooldaja jätab abivajaja teadlikult ja korduvalt ilma vajalikust abist või kohtleb tema inimväärikust alandavalt, peab riigil olema võimalus sekkuda enne, kui tekib raske tervisekahjustus või oht elule. Loomapidamise puhul võimaldavad muudatused paremini reageerida olukordadele, kus looma pidamine ohustab inimesi, vara või looma ennast, ning raskemate julma kohtlemise juhtumite puhul karmimalt reageerida.
Laiemalt on eelnõu mõte anda selgemad tööriistad juhtumiteks, kus praegune õigus ei võimalda ohtlikule või alandavale käitumisele piisavalt täpselt reageerida. See ei tähenda iga eksimuse kriminaliseerimist, vaid keskendub teadlikule, korduvale või tõsiselt kahjustavale käitumisele. Muudatuste ühine eesmärk on suurendada kannatanute kaitset, ennetada raskemaid tagajärgi ja tagada, et karistusõigus vastaks paremini tänapäeva ühiskonnas ilmnevatele ohtudele.
52 Riigikogu liikmealgatatud Kaitseliidu seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (välisriigi kodanike riigikaitsesse kaasamine) eelnõu (962 SE) eesmärk on suurendada Kaitseliidu ja Kaitseväe valmisolekut, võimaldada kasutada senisest paindlikumalt NATO liikmesriigi kodanikust Kaitseliidu liikmeid, kes soovivad panustada Eesti riigikaitsesse. Eelnõuga luuakse õiguslik alus nende isikute määramiseks sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale, mis on eeldus väljaõppe, valmisoleku, varustuse planeerimise ja juhtimissuhte järjepidevaks korraldamiseks.
Eelnõu ei loo NATO liikmesriigi kodanikule üldist ajateenistuskohustust. Kaitseväekohustus tekib üksnes isiku enda taotluse ja Kaitseressursside Ameti otsuse alusel, kui seaduses sätestatud nõuded on täidetud.
Sotsiaalkomisjoni algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (1022 SE) täpsustatakse vanemahüvitise arvutamist enne ja pärast lapse sündi ning elatise nõude aegumise reegleid.
Eelnõu eesmärk on lahendada kaks probleemi, millest üks lähtub Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi septembris tehtud määrusest. Selle kohaselt ei tohi Sotsiaalkindlustusamet naisele makstavat vanemahüvitist pärast lapse sündi ümber arvutada, vaid jagatavat vanemahüvitist tuleb alati maksta samas suuruses, nagu maksti enne lapse sündi. Muudatusega viiakse seadus Riigikohtu määrusega kooskõlla.
Teiseks reguleeritakse eelnõuga selgemalt riigile üle läinud elatisnõuete aegumist, et need ei aeguks enne, kui riigil tekib tegelik võimalus nõue võlgnikult sisse nõuda. Seadus näeb ette, et lapse õigus kohtu kaudu elatist nõuda aegub lapse täisealiseks saamisest 10 aasta möödudes, kuid seadus ei anna sellist ajalist puhvrit, kui elatisabi nõuab tagasi riik. Eelnõuga sätestatakse, et sarnaselt lapsele säilib nõudeõigus ka riigil.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja viie Riigikogu liikme algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu (939 SE) näeb ette muuta 1. juuni lastepäevaks ja riigipühaks, et anda lastega peredele vaba päev üheskoos tähistamiseks.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud perehüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu (959 SE) eesmärk on ajakohastada perehüvitiste seaduses sätestatud sünnitoetuse ja lapsendamistoetuse määrasid.
Muudatusega suurendatakse sünnitoetuse suurust 1000 euroni iga sündinud lapse kohta. Kaksikute sünni puhul kehtestatakse sünnitoetuse suuruseks 3000 eurot ning kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral 10 000 eurot iga sündinud lapse kohta. Lapsendamistoetuse suuruseks oleks eelnõu kohaselt 1000 eurot iga lapsendatud lapse kohta.
Seletuskirjas märgitakse, et toetuste suurendamine aitab parandada perede majanduslikku hakkamasaamist ning vähendada riski sattuda majanduslikesse raskustesse vahetult pärast lapse sündi. See on eriti oluline noorte perede ja paljulapseliste perede puhul, kelle kulud kasvavad järsult. Perede suurem turvatunne toetab pikaajaliselt positiivseid demograafilisi arenguid ning aitab kaasa laste heaolu ja sotsiaalse sidususe tugevdamisele.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning kolme Riigikogu liikme algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (represseeritute ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijate toetuse suurendamine) eelnõu (980 SE) eesmärk on suurendada represseeritutele ja represseeritutega võrdsustatud isikutele, samuti Eestist sunniviisiliselt tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimisele saadetud isikutele makstavat toetust 292 eurolt 350 euroni kalendriaastas.
Komisjonide istungid
Korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 10: korruptsiooniohud kaitsevaldkonnas, Dataseli ja teiste vahenduslepingute sõlmimise asjaolud, koostöö Euroopa prokuratuuriga, kutsutud Kaitsepolitseiameti peadirektor Margo Palloson (ruum R119);
riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Eleringi kavandatavad hanked ja investeeringud ning nende mõju riigi rahandusele ja majandusele, kutsutud Kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga, Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk, Fermi Energia juhatuse esimees Kalev Kallemets ja Eesti Energia juhatuse esimees Andrus Durejko; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333);
Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse uurimiskomisjonis – kell 9: usuliste ühenduste (Vene Õigeusu Kirik) institutsionaalsed seosed ja nende käsitlemine julgeoleku vaatenurgast, kutsutud Siseministeeriumi esindaja.