Sotsiaalminister Karmen Joller tegi Riigikogu täiskogule 2026. aasta ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest.
Minister alustas ettekannet öeldes, et seisab ministeeriumis kahe suure valdkonna eest, milleks on tervis ja heaolu. „Tervise valdkonnas on eesmärk, et Eesti inimeste keskmine oodatav eluiga ja keskmine tervena elada jäänud aastate arv kasvaks ning ebavõrdsus tervises väheneks. Heaolu valdkonnas on eesmärk, et Eestis oleksid inimesed hoitud, et ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning et toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu,“ sõnas ta.
Joller rääkis, et oodatav eluiga on jätkuvalt aasta-aastalt tõusmas. „2025. aastal oli see naistel 83,6 aastat, millega on strateegias 2024. aastaks seatud sihttaseme eesmärk täidetud ja isegi natuke ületatud. Meestega on lood kehvemad. Ehkki ka nende oodatav eluiga kasvab, jääb see kõvasti naistele alla, olles 2025. aastal vaid 75,6. Meeste puhul jäime seatud sihttasemest alla ligi aastaga. Naiste oodatav eluiga on seega meestest ligi kaheksa aasta võrra pikem, kuid see vahe siiski aasta-aastalt väheneb,“ selgitas ta ja tõi esile, et kõrgharitud inimeste ja põhiharidusega inimeste oodatava eluea erinevus on üle 13 aasta.
„Paraku elame küll kauem, aga need lisa-aastad mööduvad tervisemuredega. 2025. aasta statistika järgi elavad mehed tervena ligi 58,4 ja naised 60,5 aastat. Nende näitajatega jääme oma eesmärkidele veidi alla,“ nentis minister. Joller tõi ühtlasi esile, et Läänemaa ja Harjumaa inimesed elavad tervena tervelt kümme aastat kauem kui Võrumaa inimesed. „Samuti on Eesti inimeste tervisenäitajad nii oodatava eluea kui ka tervena elada jäänud aastate puhul jätkuvalt Euroopa Liidu keskmisest madalamad.“
Minister kirjeldas Eesti inimeste suuremaid terviseprobleeme ning selgitas, mida on riik olukorra parandamiseks ette on võtnud. Ta tõi esile, et üle poole Eesti täiskasvanutest on ülekaalulised või rasvunud ning algkooliõpilaste hulgas on ülekaaluline juba peaaegu iga kolmas laps ja 13–15-aastaste hulgas iga neljas. Samuti tõi ta esile muresid sõltuvusainetega nagu tubakas ja alkohol. Nakkushaiguste tõrje asjus tõdes minister, et laste vaktsineerimisega hõlmatus on langenud alla kriitilise piiri. Samuti on tema sõnul kriitiline teema vaimne tervis.
„Veidi enam kui kümnendikul noortest eestimaalastest oli viimase aasta jooksul diagnoositud või ravitud depressiooni ja igal viiendal täiskasvanul oli ärevushäire risk,“ märkis ta. „Me võtame seda Sotsiaalministeeriumis väga tõsiselt. Eelmisel aastal jätkasime suitsiidiennetuse tegevuskava elluviimist ja arendasime varajase märkamise süsteeme koolides ja esmatasandi tervishoius. Me alustasime ka mitmete tõenduspõhiste ennetusprogrammidega, tegime depressiooni ja ärevuse eneseabiprogrammid tasuta kättesaadavaks Digiriigi Akadeemias. Lasteaedades laiendasime kehalist aktiivsust toetavaid tegevusi, mis suurendavad laste päevast liikumist,“ loetles minister ja lisas, et hetkel Riigikogu menetluses olevas riigi eelarvestrateegias on ette nähtud igaks aastaks nelja aasta jooksul 3,5 miljonit erinevate vaimse tervise teenuste jaoks, alates väheintensiivsetest psühholoogilistest sekkumistest kuni ka ohvriabi ja vägivalla ohvrite abistamise meetmete jaoks.
Samuti andis Joller ülevaate tervishoiu rahastamise hetkeseisust, kiirabivõrgu uuendamise plaanidest, ravikindlustuse süsteemi täiendustest, ultraharvikhaiguste raviks ravimite hankimist võimaldava seaduse loomisest, inimgeeniuuringute seaduse vastu võtmisega loodud võimalustest ning riikliku tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse strateegiast. „Kvaliteediga seostub ka Riigikokku jõudnud seadusemuudatus, mis annab Terviseametile õiguse piirata tervishoiutöötaja tegevust, kui ta kasutab ebaravi või teeb korduvalt selliseid ravivigu, mis seavad inimese tervise ohtu. Seni ei ole meil olnud võimalust sellise arsti tööd või ka õe tööd kuidagi mõjutada,“ tõi Joller esile.
Heaolu valdkonnast rääkides puudutas minister sündimust ja vaesust. „Me teame, et Eesti sündimus oli eelmisel aastal viimase saja aasta madalaim, see oli 1,81, eesmärk oli aga 1,86. 2025. aastal valmis teadlastel põhjalik demograafia olukorda analüüsiv raport koos ettepanekutega. Üldistatult öeldes selgus seal, et sündimust ei mõjuta ainult rahalised toetused, vaid laiem kindlustunne, teenuste kättesaadavus ning töö- ja pereelu ühendamine ja selle keerukus,“ märkis ta. Samuti tegi Joller ülevaate hooldereformi edukast alustamisest, puudega inimeste aitamisest, ohvriabi töötajate koolitamisest, muudatustest lastekaitses, sotsiaal- ja tervishoiu valdkondade lõimimise, samuti abivahendite ja rehabilitatsiooniteenuse reformist.
Läbirääkimistel võtsid sõna Irja Lutsar (E200), Signe Riisalo (RE), Lea Danilosn-Järg (I) ja Helmen Kütt (SDE),
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.