Kell 12 – infotund
Riigikogu infotunnis osalevad haridus- ja teadusminister Kristina Kallas peaministri ülesannetes, sotsiaalminister Karmen Joller ning taristuminister Kuldar Leis.
Saadikute küsimused Kallasele käsitlevad inimeste muresid, olukorda riigis, õpetajaid ja kaasavat haridust, hariduse rahastamist ning energeetikat. Joller vastab küsimustele, mis puudutavad segaseid sõnumeid sotsiaalministrilt ning kriisimeditsiini. Leis vastab küsimustele lennunduse, kortermajade rekonstrueerimise, Rail Balticu, taristu olukorra ja taristu ning kohalike teede remondi rahastuse kohta.
Kell 14 – täiskogu istung
Kolmas lugemine – üks eelnõu
Riigikogu 45 liikme algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse (valimis- ja kandideerimisea langetamine) eelnõu (414 SE) kohaselt saavad alates 2029. aastast Euroopa Parlamendi valimistel hääletada vähemalt 16- ja kandideerida vähemalt 18-aastased inimesed.
Kui praegu saavad Euroopa Parlamendi valimistel hääletada vähemalt 18-aastased ja kandideerida vähemalt 21-aastased kodanikud, siis eelnõu langetab valimisea 16 ja kandideerimisea 18 aastale. Hääletamis- ja kandideerimisõigus on Eesti kodanikel, aga ka Eesti kodakondsuseta Euroopa Liidu kodanikel, kelle püsiv elukoht on Eestis.
Eelnõu algatajate sõnul on muudatuse eesmärk kaasata Euroopa asjade arutamisse ja otsustamisse senisest rohkem noori. Nad märgivad seletuskirjas, et kuna Eesti rahvastik on vananemas, on poliitiline kaasatus ja otsustusõigus üha enam eaka valijaskonna poole kaldu. Algatajate sõnul tõstab muudatus noori puudutavad teemad senisest rohkem ühiskondlikku fookusesse, julgustab noori aktiivsete kodanikena ühiskonnaelus osalema ning aitab mõjutada ka noorte huvisid, vajadusi ja tulevikku käsitlevaid Euroopa tasandi otsuseid.
Seaduse vastuvõtmisel rakendatakse muudatust esimest korda 2029. aastal toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel.
Teine lugemine – viis eelnõu
Valitsuse algatatud relvaseaduse ja lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse eelnõuga (855 SE) ajakohastatakse relvade omamist ja käitlemist reguleerivat õigusraamistikku, et tugevdada riigikaitselist valmisolekut, parandada ühiskonna kaitsevõimet ja suurendada siseturvalisust.
Muudatustega viiakse relvaseadus kooskõlla Euroopa Liidu tulirelvadirektiiviga ning täpsustatakse relvade ja laskemoona määratlust. Samuti korrastatakse relvade ja laskemoona käitlemise, hoiustamise, kasutamise ja järelevalve regulatsiooni. Seejuures muudab eelnõu relvade hoiustamise nõuded riskipõhisemaks, vähendab väiksemate relvakoguste omanike halduskoormust ning võimaldab riigikaitselise valmisoleku suurendamiseks hoida suuremat laskemoonavaru.
Eelnõuga täpsustatakse ka relvakasutuse reegleid, relvade ja laskemoona vedu ning kehtestatakse majandustegevusest teavitamise kord lasketiirudele ja teatud relvade müügiga tegelevatele ettevõtjatele. Lisaks ajakohastatakse relvaregistri regulatsiooni, pikendatakse soetamisloa kehtivusaega ja päritud relvade käitlemise tähtaegu ning antakse Politsei- ja Piirivalveametile lubade kehtetuks tunnistamisel täpsem kaalutlusõigus.
Teiseks lugemiseks tegi õiguskomisjon eelnõusse muudatused, millega luuakse selge raamistik alaealiste osalemiseks jahinduses ja laskespordis ning täpsustatakse regulatsiooni, mis käsitleb välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste töötajate õigust soetada, omada ja vallata Eestis relvi.
Muudatustega lisati seadusesse ka loetelu tasulistest teenustest – näiteks laskemoona hoidmine, sõjarelvade ja laskemoona vedamine või kaitsetööstuspargi haldamine –, mida Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus saab ettevõtjatele pakkuda. Samuti luuakse ettevõtjatele võimalus kasutada tasu eest Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljasid, et toetada kaitsetööstusettevõtete arendus- ja tootmisvõimekust.
Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (finantspettuste ennetamine ja tõkestamine) eelnõu (936 SE) eesmärk on parandada finantspettuste ennetamist, avastamist ja tõkestamist.
Eelnõuga soovitakse kaitsta inimesi pettuste ohvriks langemise eest ja pettureid ohjeldada. Edaspidi saavad pangad võimaluse tuvastada pettus enne maksetehingu toimumist ja pettuseohu korral makse edasi lükata. Samuti saab pank tehingust keelduda, kui on näha, et raha läheb tõenäoliselt petturile. Praegu pankadel makse peatamiseks õiguslikku alust ei ole.
Eelnõu kohaselt saavad pangad ja makseasutused õiguse vahetada pettusekahtlusega seotud infot teiste krediidi-, makse- ja e-raha asutuste, Politsei- ja Piirivalveameti ning Riigi Infosüsteemi Ameti küberintsidentide käsitlemise osakonnaga CERT-EE. Muudatused võimaldavad makseteenuse pakkujatel pettusekahtluse korral kiiremini sekkuda ning teha koostööd, aidates vähendada pettustega tekitatud kahju ja suurendada finantssüsteemi turvalisust.
Teiseks lugemiseks tegi õiguskomisjon eelnõusse muudatused, mille eesmärk on tagada krediidi andmisega seotud pettuste avastamiseks ja väljaselgitamiseks vajalik vastastikune andmevahetus krediidiandjate ja krediidiasutuste vahel.
Valitsuse algatatud konsulaarseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (896 SE) eesmärk on suunata välisesinduste töö fookus nende põhifunktsioonidele ja muuta konsulaarteenuste osutamine tõhusamaks.
Eelnõu kohaselt lõpetatakse välisesindustes nende konsulaarteenuste pakkumine, millele on olemas alternatiivid e-teenuste või otsepöördumise näol, näiteks juhiloa väljastamine ja ametlikud kinnitused, või mille kasutus on olnud väga harv, näiteks tõlketeenused ja pärimismenetluse algatamine. See annab välisesindustele võimaluse täita suuremal määral oma välispoliitilisi ülesandeid.
Eelnõuga kaotatakse konsulaarametniku erikutse nõue, mis seni eeldas juriidilist kõrgharidust ja võimaldas teha notaritoiminguid. Seletuskirja kohaselt töötab praegu välisesindustes seitse erikutsega konsulaarametnikku, kuid viimase kahe aasta jooksul ei ole nad ühtki notariaalset tõestamistoimingut teinud. Erandjuhtudel säilib võimalus teha välisesinduses tõestamistoiminguid näiteks juhul, kui Eesti kodaniku tervis ei võimalda välisriigist lahkuda või ta viibib seal vanglas.
Lisaks viiakse konsulaarteenuste riigilõivud eelnõuga vastavusse tegelike kuludega. Kõrgem lõiv kehtestatakse neile, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Eestis, kuid kes kasutavad teenust välisesinduses.
Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõuga (899 SE) keelatakse loomade heaolu kaitseks koerte püsiv ketis pidamine ja zoofiilia ning tõstetakse loomakaitseseaduse rikkumise eest ette nähtud karistusmäärasid.
Eelnõuga keelatakse koerte püsiv ketis pidamine alates 2027. aasta 1. jaanuarist. Erandina võivad need, kes on seni oma koera ketis pidanud ega saa teda turvaliselt vabaks lasta, jätkata sama pidamisviisi kuni 2032. aastani.
Eelnõu kehtestab rangemad nõuded varjupaikadele, kellele hakkab alates 2028. aastast kehtima tegevusloa nõue. Muu hulgas täpsustab eelnõu, millised andmed peab varjupaik looma uuele omanikule kaasa andma.
Samuti täpsustatakse eelnõuga veterinaararsti rolli looma eutanaasia läbiviimisel ning keelatakse selgesõnaliselt zoofiilia ja seda kujutava materjali tootmine ja levitamine. Eelnõu suurendab ka loomakaitseseaduse rikkumise eest ette nähtud karistusmäärasid.
Riigikaitsekomisjoni algatatud strateegilise kauba seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu (958 SE) eesmärk on lubada jalaväemiinide vedu. Eelnõuga tunnistatakse Ottawa konventsioonist lahkumisega seoses kehtetuks säte, mis praegu keelab Eestis jalaväemiinide veo ja nendega seotud teenuse, välja arvatud juhul, kui see on väljaõppe või miinide hävitamise eesmärgil vältimatult vajalik.
Jalaväemiine keelustavast konventsioonist taganemise otsustas Riigikogu halvenenud julgeolekuolukorrale viidates mullu juunis ning Eesti lahkumine jõustus eelmise aasta detsembri lõpus. Koos Eestiga lahkusid konventsioonist ka Soome, Läti, Leedu ja Poola, kusjuures Soome plaanib teadaolevalt käivitada jalaväemiinide tootmise.
Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et kui konventsioonist lahkumisega sooviti anda Eesti Kaitseväele suurem paindlikkus ja vabadus valida lisarelvasüsteeme ja -lahendusi, mida vajadusel kasutada, siis ei saa välistada ka näiteks Soomest läbi Eesti territooriumi korraldatavat jalaväemiinide vedu Läänemere piirkonna riikidesse. Ühtlasi juhitakse seletuskirjas tähelepanu, et NATOsse kuuluvad Ameerika Ühendriigid, kelle üksused paiknevad Eesti territooriumil, ei ole Ottawa konventsiooniga ühinenud.
Esimene lugemine – 11 eelnõu
Riigikogu 23 liikme esitatud Riigikogu avalduse „Kõrghariduse toetuseks“ eelnõuga (894 AE) rõhutatakse kõrghariduse tähtsust Eesti inimeste heaolu ja tuleviku kindlustamisel.
Avalduse eelnõu kohaselt on Riigikogu seisukohal, et noorte viimastest ja tulevastest põlvkondadest peavad kujunema arenguhüppe eestvedajad ning elluviijad. „Need on inimesed, kelle õlgadel lasub vastutus Eesti riiki ülal pidada olukorras, kus töökäsi on vähem, kuid vajadus tarkuse, oskuste ja vastupidavuse järele on suurem kui kunagi varem. Seetõttu peab Eesti neile pakkuma parimat võimalikku hariduslikku pagasit ning initsiatiivi ja ettevõtlikkust soosivat tegutsemisruumi,“ seisab eelnõus.
Riigikogu kutsub eelnõus nii praegust kui ka järgmisi valitsusi üles tagama kõrgkooliikka jõudnud noorte suurearvulistele põlvkondadele alates 2027. aasta vastuvõtust mitme aasta jooksul täiendavalt vähemalt 1000 tasuta õppekohta aastas Eesti arenguhüppeks olulistes valdkondades. Samuti kutsutakse hoidma sihti, et 45 protsenti noortest omandab kõrghariduse, ning jätkama eestikeelse kõrghariduse rahastamise suurendamist viisil, mis tagab õppejõudude konkurentsivõimelise tasustamise ja parandab kõrghariduse kvaliteeti.
Erilist tähelepanu kutsutakse eelnõu kohaselt pöörama doktorantide arvu suurendamisele ja doktoriõppele. Samuti kutsutakse toetama ja soodustama uue tehnoloogia, sealhulgas tehisintellekti lõimimist õppimisprotsessi, et õpe vastaks kiiresti muutuva maailma vajadustele, ning kõrvaldama takistused kõrgharidusasutuste, ettevõtete ja avaliku sektori asutuste koostöölt, et teadmised, oskused ja innovatsioon jõuaksid ühiskonna arengusse kiiremini.
Riigikogu kutsub avalduse eelnõu kohaselt analüüsima õppetoetuste süsteemi sihitatust, katvust ja piisavust ning vajaduse korral seda muutma, et võimalus kõrgharidus omandada ei sõltuks üliõpilase majanduslikust olukorrast. Lisaks kutsutakse tagama kõrghariduse kättesaadavus piirkondlikes kolledžites ja õppekohtades.
Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (987 SE) muudetakse veeteetasude regulatsiooni.
Eelnõuga kehtestatakse veeteetasu soodustused laevade keskkonnanäitajate alusel, et soodustada keskkonnasõbralike laevade kasutamist ja investeeringuid rohetehnoloogiatesse. Merematkelaevade ühikuhinda ja ühe laevakülastuse eest makstava veeteetasu ülempiiri tõstetakse, et ühtlustada need teiste laevatüüpide tasumääradega.
Lisaks kaotatakse eelnõuga erand, mille kohaselt oli ankrualal punkerdamine veeteetasu maksmisest vabastatud. Kuna tegemist võib olla keskkonnaohtliku tegevusega, ei ole erandi säilitamine põhjendatud. Samas jääb veeteetasust vabastus kehtima alternatiiv- ja taastuvkütuste punkerdamisel.
Valitsuse algatatud autoveoseaduse muutmise seaduse eelnõu (971 SE) eesmärk on rakendada Euroopa Liidu määrust, mis loob raamistiku kaubaveoga seotud teabe elektrooniliseks vahetamiseks ettevõtjate ja pädevate asutuste vahel.
Muudatustega võimaldatakse esitada ja vastu võtta kaubaveoteavet elektrooniliselt, et vähendada paberdokumentide kasutamist ning toetada transpordi- ja logistikavaldkonna digiteerimist. Sellega soovitakse vähendada halduskulusid, parandada pädevate asutuste järelevalvevõimet ning edendada transpordi tõhusust ja kestlikkust.
Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (986 SE) soovitakse parandada alaealiste liiklusohutust kergliikurite ja sarnaste elektrisõidukitega sõitmisel.
Eelnõuga pannakse kergliikurite rendi- ja üüriteenuse osutajatele kohustus kontrollida teenuse kasutaja isikusamasust, vanust ja juhtimisõiguse olemasolu, et välistada alaealiste ligipääs sõidukitele, mida neil ei ole lubatud juhtida. Samuti nähakse eelnõus ette vastutus kergliikuri ja pisimopeedi juriidilisest isikust omanikule või valdajale, kes lubab sõidukit juhtima inimese, kel puudub juhtimisõigus või kes ei vasta kehtestatud vanuse alammäärale.
Eelnõu kohaselt peab jalgratta juhtimisõigus olema kõigil 10–15-aastastel kergliikurijuhtidel kõigil teedel. Seni nõuti jalgratta juhiloa olemasolu vaid sõiduteel sõitmiseks.
Pisimopeedidega sõitjatele on juba kehtivas seaduses kehtestatud vanuse alammääraks 14 aastat ning 14- ja 15-aastasele pisimopeedijuhile on kehtestatud jalgratta juhtimisõiguse nõue. Uuendusena nähakse ette, et kui inimesel ei ole jalgratta juhtimisõigust, aga tal on olemas mopeedi juhtimisõigus, siis lubatakse tal mopeedi juhtimisõigusega juhtida ka kergliikurit ja pisimopeedi.
Lisaks antakse politseile õigus konfiskeerida liikluses kasutatud kergliikur, mis ei vasta sellele kehtestatud valmistajakiiruse ja mootori võimsuse nõuetele ning mida ei ole seetõttu lubatud liikluses kasutada.
Riigikogu 13 liikme algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (930 SE) täpsustatakse Politsei- ja Piirivalveameti järelevalve- ja väärteomenetluse pädevust laevatatavatel veeteedel.
Seletuskirja kohaselt ei võimalda praegune regulatsioon Politsei- ja Piirivalveametil kõiki nõudeid piisavas ulatuses kontrollida ega kõiki asjakohaseid rikkumisi menetleda – see on vähendanud järelevalve tõhusust ning toonud kaasa olukordi, kus rikkumise tuvastamisele ei järgne vahetut menetlust. Samuti on pädevus jaotatud mitme asutuse vahel viisil, mis ei taga alati piisavat operatiivsust, samas kui veeliikluse kasv suurendab vajadust selgema ja operatiivsema järelevalvekorralduse järele.
Algatajate sõnul ei loo muudatused veeliikluses osalejatele uusi käitumiskohustusi, vaid täpsustavad kehtivate nõuete täitmise kontrolli ja rikkumiste menetlemise pädevusjaotust.
Riigikogu 24 liikme algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõuga Vabariigi Presidendi valimiskorra muutmiseks (872 SE) soovitakse kehtestada presidendi otsevalimine, et suurendada Eesti kodanike otsest osalust riigielus, tugevdada presidendi demokraatlikku mandaati ning lähendada riiki ja rahvast.
Algatajad märgivad seletuskirjas, et praegune kaudne valimissüsteem on osutunud keerukaks ja poliitilistest kokkulepetest sõltuvaks, samas kui otsevalimised muudaksid protsessi selgemaks ja läbipaistvamaks ning tugevdaksid presidendi sidet rahvaga. Eelnõuga ei soovita muuta presidendi pädevusi, vaid üksnes valimise korda.
Riigikogu 22 liikme algatatud Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (904 SE) soovitakse määratleda valimisvaatlejate organisatsiooni mõiste ja anda neile organisatsioonidele õigus esitada Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule avalikes huvides valimistega seotud kaebusi.
Praegu ei ole valimisvaatlejatel, valitsusvälistel organisatsioonidel ega ka valijatel või kandidaatidel valimistega seotud küsimustes avalikes huvides kaebeõigust. Eelnõuga soovitakse määratleda valimisvaatlejate organisatsioonid ning anda neile õigus esitada avalikes huvides kaebusi, kui nad leiavad, et valimiste korraldaja või Vabariigi Valimiskomisjon on rikkunud seadust või muid kohaldatavaid nõudeid. Algatajate sõnul annaks muudatus kodanikuühiskonnale valimisprotsesside järelevalves paremad võimalused.
Keskerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (942 SE) soovitakse muuta valitsuse liikmetele esinduskulude maksmine läbipaistvamaks ja luua võimalus kontrollida kulude eesmärgipärast kasutamist.
Algatajate sõnul võimaldaks muudatus avalikkusel veenduda, et sihtotstarbelisi vahendeid ei peeta lihtsalt igakuiseks lisatasuks. Nende sõnul aitaks see kaasa õiglustunde suurenemisele ning ühiskonna suurema sidususe tagamisele riigi keerulises rahanduslikus olukorras, kus solidaarset panust oodatakse kõigil elanikkonna gruppidelt, ning mõjuks positiivselt ka poliitilisele kultuurile.
Keskerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (943 SE) soovitakse seada Riigikogu liikmetele ametipalga maksmine osaliselt sõltuvusse nende osalemisest täiskogu ja komisjonide istungitel. Samuti soovitakse teha muudatus, mille kohaselt ei makstaks saadikutele kuluhüvitist enam mitte ametipalga määra, vaid reaalselt väljamakstava tasu põhjal.
Algatajate sõnul aitaks eelnõu kaasa õiglustunde suurenemisele ning ühiskonna suurema sidususe tagamisele riigi keerulises rahanduslikus olukorras, kus solidaarset panust oodatakse kõigil elanikkonna gruppidelt, ning mõjuks positiivselt ka poliitilisele kultuurile.
Valitsuse algatatud päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (989 SE) võimaldab takistada hädaabinumbrile pahatahtlike kõnede tegemist, parandab Päästeameti võimalusi toetada kiirabi tööd ning täpsustab rahvusvahelisel pääste- ja demineerimistööl osalemist.
Mullu tehti Häirekeskusele umbes 13 000 pahatahtlikku, nii-öelda tühja kõnet. Eelnõu kohaselt saab Häirekeskus määrata pahatahtlikele kõnedele ooteaja, kui need ohustavad hädaabiteadete vastuvõtmist. Lisaks võimaldab eelnõu Häirekeskuse tööd häiriva isiku vastutusele võtta.
Samuti piiritletakse eelnõuga Päästeameti roll kiirabi abistamisel. Praegu pole piisavalt selge, millal võib Päästeamet kiirabi aidata näiteks olukorras, kui brigaadil on abivajaja juurde jõudmiseks vaja abi ukse avamisel. Eelnõu kohaselt võib Päästeamet kiirabiväljakutse käigus vajadusel avada ukse või värava või kõrvaldada muu takistuse.
Peale selle ajakohastatakse eelnõuga rahvusvahelise pääste- ja demineerimistöö regulatsiooni. Täpsustatakse pääste- ja demineerimistöödel osalemise õiguslikke aluseid ja sotsiaalseid tagatisi ning nähakse ette kiireloomulise piiriülese koostöö regulatsioon.
Valitsuse algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (990 SE) võimaldab piirata Venemaa ja Valgevene kodanike, nende riikide ettevõtete ja nende kontrolli all olevate juriidiliste isikute võimalusi omandada Eestis kinnisvara.
Eelnõu eesmärk on tugevdada Eesti riigi julgeolekut ja vähendada riski, et vaenulikud riigid kasutavad Eestis asuvat kinnisvara luure- ja mõjutustegevuseks, sabotaaži ettevalmistamiseks või strateegiliselt oluliste positsioonide loomiseks. Seletuskirja kohaselt on Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastane agressioonisõda näidanud, et Venemaa kasutab vastaspoole alistamiseks ja mõjutamiseks kõikvõimalikke vahendeid, sealhulgas kinnisvara omandamist.
Eelnõuga antakse valitsusele õigus määrata riigid, mille kodanike ja ettevõtete kinnisvaraomand võib ohustada Eesti julgeolekut või avalikku korda. See võimaldab keelata kogu Eestis kinnisasja omandamise pikaajalise elaniku elamisloata või alalise elamisõiguseta Venemaa ja Valgevene kodanikel, nendes riikides registreeritud ettevõtetel ning juriidilistel isikutel, milles nad on tegelikud kasusaajad.
Samas jääb alles võimalus kinnisasju üürida või rentida ning põhjendatud juhtudel võib valitsus anda kinnisasja omandamiseks loa, kui tehing ei kahjusta piirangu eesmärki. Keeld ei ole eelnõu kohaselt tagasiulatuv ega puuduta Venemaa ja Valgevene kodanikke, kel on Eestis pikaajaline elamisluba või alaline elamisõigus.
Komisjonide istungid
Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Riigikontrolli kontrolliaruanne „Riigi tegevus põhjavee kaitsmisel“, kutsutud taristuminister Kuldar Leis, regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler Kristjan Truu ja veeosakonna juhataja Karin Kroon, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna juhataja Katrin Rannik, Keskkonnaagentuuri keskkonnakasutuse osakonna juhataja Monika Kont, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen, auditijuht Silver Jakobson ning audiitorid Sigrid Pakri ja Kaidi Jakobson; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333);
Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide uurimiskomisjonis – kell 9: Euroopas toime pandud sabotaažiaktid ja nende mõju ning briifing, kutsutud Riigikantselei, Välisministeeriumi, Kaitsepolitseiameti, Välisluureameti ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse esindajad (ruum R400).
Sündmused
Kell 10 – Riigikogu esimees Lauri Hussar avab tänavuse teaduspoliitika konverentsi „Teadus kui Eesti arengumootor (XIII). Rasked valikud: mida me teame enne, kui otsustame?“, konverentsist on otseülekanne (20. Augusti saal).
Kell 13 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Poola parlamendi väliskomisjoni esimehe Paweł Kowaliga.
Välislähetus
10.–14. oktoober
Riigikogu liige Mart Võrklaev osaleb Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga parlamentaarsel foorumil Bangkokis Tais.