Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse 16 eelnõu.
Valitsuse 12. oktoobril algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (1041 SE).
Eelnõuga luuakse seaduse tasandil regulatsioon uute avalike meediateenuste mõju hindamiseks ja määratakse meediaregulaator, kes mõju hindab. Sellise õigusliku süsteemi loomise kaudu tagatakse, et Rahvusringhääling ei saaks tulla meediaturule põhjendamatute uute teenustega ega sekkuda ülemäära meediaturu toimimisse.
Eelnõuga ajakohastatakse Rahvusringhäälingu rahastamise süsteemi, et viia see vastavusse Euroopa meediavabaduse määruse nõuetega. Kehtiv rahastamismudel ei vasta viidatud määruse põhimõtetele, mis sätestavad, et avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamine peab olema kestlik, piisav, prognoositav ja pikaajaliselt tagatud, et vältida poliitilist sekkumist ja tagada toimetuslik sõltumatus.
Eelnõu üks keskseid eesmärke on Rahvusringhäälingu juhtimisega seotud regulatsiooni täpsustamine, et tagada selgem õigusraamistik Rahvusringhäälingu peatoimetajate ja toimetuse juhtide töölepingutele. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Valitsuse 12. oktoobril algatatud maaparandusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1042 SE).
Eelnõuga lihtsustatakse maaparandusega seotud ehitus- ja asjaajamisreegleid, et vähendada maaomanike halduskoormust ning maa- ja ruumiameti töökoormust. Mitmed senised loa- ja kooskõlastusmenetlused asendatakse lihtsamate teatistega ning loobutakse nõuetest, millel ei ole praktikas enam vaja.
Olulisema muudatusena asendatakse maaparandussüsteemi ehitus- ja kasutusload ehitus- ja kasutusteatistega. Samuti ei pea enam maa- ja ruumiametiga kooskõlastama kinnisasja sihtotstarbe muutmist ja maakorraldustoiminguid ning loobutakse maaparandushoiukavade koostamisest. Lihtsamaks muutuvad ka väikeste maaparandussüsteemide ehitamise ning maaparandusühistute asutamise ja tegevuse nõuded.
Lisaks muudetakse selgemaks kallasraja tõkestamise korda. Edaspidi peab selleks nõusoleku andma kohalik omavalitsus. Kuna ehitusloa asemel hakatakse esitama ehitusteatist, kaob ka senine ehitusloa riigilõiv. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.
Valitsuse 12. oktoobril algatatud investeerimisfondide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1043 SE).
Eelnõuga ajakohastatakse investeerimisfondide reegleid ning lihtsustatakse fondide tegutsemist. Fondivalitsejad saavad edaspidi pakkuda rohkem investeerimisteenuseid ning alternatiivfondidele luuakse paindlikumad võimalused muu hulgas laenude andmiseks ja depositooriumiteenuse kasutamiseks. Tarbijatele fondi arvel laenu anda ei lubata.
Eurofondidele ja teistele sagedast raha väljavõtmist võimaldavatele fondidele kehtestatakse uued nõuded likviidsusriskide maandamiseks. Samuti lihtsustatakse pensionifondide nõudeid: senine mahukas põhiteabedokument asendatakse Pensionikeskuse veebilehel fondide võrdlustabelitega, kus saab võrrelda näiteks riski, tasusid ja tootlust.
Muudatustega võetakse üle ka Euroopa Liidu nõuded ning vähendatakse fondide põhjendamatut halduskoormust. Uuel kujul pensionifondide põhiteave muutub kättesaadavaks 1. mail 2027. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 12. oktoobril algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1044 SE).
Eelnõu eesmärk on parandada perearstiabi kättesaadavust, järjepidevust ja jätkusuutlikkust ning muuta süsteem paindlikumaks piirkondades, kus perearste napib. Perearst saab edaspidi keelduda inimese nimistusse võtmisest, kui nimistus on üle 1600 inimese ja samas teeninduspiirkonnas on võimalik liituda väiksema nimistuga. Samuti luuakse võimalus määrata riski- ja kriisipiirkondi, kus saab rakendada erimeetmeid, näiteks toetada perearstide tööle asumist, soodustada koostööd või korraldada teenust ajutiselt tavapärasest erinevalt. Muudatuste vajadust suurendab perearstide vananemine: 2033. aastaks vajab vanuse tõttu asendamist ligikaudu 420 perearsti. Muudatustega luuakse paindlikumad võimalused perearsti lahkumise või teenuse katkemise korral kiiresti asendus korraldada ja tagada inimestele perearstiabi järjepidevus. Seadus on kavandatud jõustuma 1. märtsil 2027. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Valitsuse 12. oktoobril algatatud e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, riigilõivuseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (1045 SE).
Muudatustega luuakse Eestis õiguslik raamistik Euroopa digiidentiteedikukru kasutuselevõtuks. Digikukkur on vabatahtlik üleeuroopaline e-identimise vahend, millega saab inimene oma isikut digitaalselt tõendada ja kasutada e-teenuseid nii Eestis kui ka mujal Euroopa Liidus.
Eelnõuga määratakse kindlaks digikukru kasutuselevõtuks vajalikud riigisisesed rollid ja reeglid. Peamiseks järelevalveasutuseks saab Riigi Infosüsteemi Amet ning digikukru pakkujatele kehtestatakse loamenetlus. Eestis väljaantavasse digikukrusse lisatakse ka isikukood, et seda saaks võimalikult laialdaselt kasutada Eesti e-teenustes. Andmekaitse küsimustes täidab järelevalverolli Andmekaitse Inspektsioon.
Muudatustega ajakohastatakse ka usaldusteenuste nõudeid ja kehtestatakse ELi nõuetele vastavad trahvimäärad. Digikukru rakendustarkvara peab üldjuhul olema avatud lähtekoodiga. Uue lahenduse eesmärk on anda inimestele seniste e-identimise vahendite kõrval täiendav turvaline võimalus digiteenuste kasutamiseks ning suurendada ühtlasi Eesti e-riigi toimekindlust. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 12. oktoobril algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (ametiprivileegid) eelnõu (1046 SE).
Eelnõuga täiendatakse kriminaalmenetluse seadustikku (KrMS) ja teisi seadusi, et tagada ameti- ja kutsesaladuse tõhusam kaitse ning selgem regulatsioon süüteomenetluses.
Muudatustega tuuakse kriminaalmenetlusse ametiprivileegi mõiste, mis tähistab õigust süüteomenetluses oma ameti või kutsealaga seoses teatavaks saanud asjaolude kohta teabe (sh ütluste) andmisest keelduda, ning piiritletakse nende ring, kellel süüteomenetluses on ametiprivileeg.
Eelnõu kohaselt on kriminaalmenetluses ametiprivileeg vaimulikul, advokaadil, ajakirjanikul, tervishoiuteenuse osutajal, tervishoiutöötajal ja tervishoiuteenuse osutamisel osaleval isikul (arstil, õel, ämmaemandal jne), vahendajal (tavaliselt ohvriabitöötajal), notaril, patendivolinikul, pankrotihalduril, riikliku järelevalve teostajal, kaitsjal ja kohtunikul. Ametiprivileeg laieneb seaduses sätestatud tingimustel ka nende isikute ameti- või kutsetegevuses vahetult osalevale vajalikule abipersonalile. Muudel ameti- või kutsesaladuse hoidmise kohustusega isikutel kriminaalmenetluses ametiprivileegi ei ole.
Ametiprivileegiga hõlmatud tõendi kogumiseks nähakse üldjuhul ette kohtu loa nõue ning sätestatakse sellest reeglist tulenevad erandid ja erikorrad.
Samamoodi reguleeritakse päringute tegemine tervise infosüsteemi süüteomenetluses terviseandmete saamiseks. Tervise infosüsteemist saab süüteomenetluses terviseandmeid pärida inimese nõusolekul või selle puudumisel kohtu loal. Kohus annab loa üksnes siis, kui andmed on menetluses vältimatult vajalikud ning päring on kuriteo raskust, laadi ja isiku privaatsust arvestades põhjendatud.
Lisaks nähakse ette erikord advokaadi ja kaitsja valduse läbiotsimiseks. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 12. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus” eelnõu (1047 OE).
Eelnõu võimaldab 2027. aastal kasutada vajaduse korral kuni 76 kaitseväelast NATO kiirreageerimisväe ja alaliste mereväeüksuste koosseisus rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.
Eelnõu eesmärk on jätkata Eesti panustamist NATO valmidusüksustesse ja võimaldada vajaduse korral NATO tegevust ulatuslikumalt toetada. 2027. aastal kavandatakse praeguse aastaga sarnast panust: üht miinitõrjelaeva ja staabiohvitsere. Kuna alalise mereväeüksuse koosseisus valmidusse antud laeva saab vajaduse korral kasutada ka kiirreageerimisväes, taotletakse neile ühist mandaati. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 12. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus” eelnõu (1048 OE).
Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab 2027. aastal kasutada vajaduse korral kuni 24 kaitseväelast Ühendkuningriigi juhitava ühendekspeditsiooniväe koosseisus rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Otsus ei tähenda, et Eesti saadab 24 kaitseväelast kindlale operatsioonile. Panuse suurus ja vajalikud oskused sõltuvad konkreetsest vajadusest ning Eesti otsustab igal juhul ise, kas operatsioonil osaleda.
Ühendekspeditsioonivägi on Ühendkuningriigi algatatud ja juhitav 10 riigi koostöövorm. Selles osalevad Eesti, Holland, Leedu, Läti, Norra, Taani, Soome, Rootsi, Island ja Ühendkuningriik. Koostöö keskendub julgeoleku tagamisele Läänemere piirkonnas, Kaug-Põhjas ja Atlandi ookeani piirkonnas. Üks selle eesmärke on võimaldada riikidel Põhja-Euroopa ja Balti riikide julgeolekuohtudele kiiresti reageerida. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 12. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini” eelnõu (1049 OE).
Eelnõu pikendab Eesti kaitseväelaste osalemise võimalust Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil Irini 2027. aasta lõpuni. Operatsioonil võib osaleda kuni 6 Eesti kaitseväelast. Kui senised osalejad vahetuvad uute vastu, võib neid ühe kuu jooksul olla korraga kuni 12.
Eesti panustab 2026. aastal operatsiooni 2 staabiohvitseriga ja kavatseb jätkata 2027. aastal sama suure panusega. Osalemise hinnanguline kulu on 108 890 eurot käibemaksuta ning see kaetakse Kaitseministeeriumi eelarvest. Euroopa Liidu operatsiooni praegune mandaat kehtib 31. märtsini 2027; Eesti osalemine pärast seda eeldab, et Euroopa Liit operatsiooni pikendab.
Vahemerel toimuva operatsiooni peamine eesmärk on toetada Liibüale kehtestatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni relvaembargo rakendamist. Selleks kogutakse teavet ning kontrollitakse vajaduse korral Liibüa ranniku lähedal rahvusvahelistes vetes laevu. Operatsioon aitab jälgida ka ebaseaduslikku naftavedu ja inimeste smugeldamist. Lisaks kogutakse teavet merealuse taristu kaitseks ning tuvastatakse Vahemerel varilaevastiku aluseid. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 12. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis” eelnõu (1050 OE).
Otsuse eelnõu pikendab Eesti kaitseväelaste osalemise võimalust Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis 2027. aasta lõpuni. Osaleda võib kuni kolm kaitseväelast. Kaitseväelaste vahetumise ajal võib nende arv ühe kuu jooksul olla kuni kuus. Eesti plaanib jätkata ühe kaitseväelasega.
Euroopa Liit alustas Mosambiigis 2021. aastal väljaõppemissiooni, et aidata riigi relvajõududel tulla toime Cabo Delgado provintsis tegutsevate terroristlike rühmitustega. Missiooni käigus õpetati välja 11 Mosambiigi relvajõudude kiirreageerimisüksust. Pärast esialgsete väljaõppe-eesmärkide täitmist muudeti missioon 2024. aasta septembris sõjalise abistamise missiooniks. Nüüd keskendutakse Mosambiigi relvajõudude nõustamisele, et nad suudaksid kiirreageerimisüksuste väljaõpet ise korraldada ja jätkata. Julgeolekuolukord on piirkonnas paranenud, kuid rünnakud tsiviilisikute ja relvajõudude vastu jätkuvad.
Eesti jaoks on missioonil osalemine võimalus panustada Euroopa Liidu ühisesse julgeoleku- ja kaitsepoliitikasse ning tihendada koostööd missiooni juhtiva Portugaliga. Kaitseväelased saavad seal rahvusvahelise operatsiooni kogemust. Eesti mehitas varem missioonil õigusnõuniku ametikohta. Alates 2025. aasta septembrist täidab Eesti kaitseväelane operatsioonide juhtimisega seotud ametikohta, mis annab kogemust taktikalises juhtimises ja olukorrateadlikkuse tagamises. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 12. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis” eelnõu (1051 OE).
Otsuse eelnõu pikendab Eesti kaitseväelaste osalemise võimalust Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis 2027. aasta lõpuni. Osaleda võib kuni kolm kaitseväelast, nagu ka 2026. aastal. Kaitseväelaste vahetumise ajal võib nende arv ühe kuu jooksul olla kuni kuus. Eesti plaanib jätkata ühe staabiohvitseriga.
Missioon loodi 2018. aastal Iraagi valitsuse palvel, et toetada riigi kaitsevõime ülesehitamist. Selle eesmärk on aidata Iraagil kujundada tõhusad julgeolekuasutused, mis suudavad võidelda terrorismiga ja takistada terrorirühmituse Islamiriik tagasipöördumist. Missioon nõustab muu hulgas Iraagi kaitseministeeriumi ja teisi julgeolekuasutusi ning toetab Iraagi instruktorite väljaõpet.
Eesti alustas Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Iraagi väljaõppetegevuses osalemist 2017. aastal demineerimisekspertiisi pakkumisega. Hiljem on Eesti panustanud sõjaväepolitseiniku ja 2021. aastal ka 36-liikmelise väekaitserühmaga. Alates 2022. aastast osaleb Eesti ühe staabiohvitseriga, kelle ülesanded on seotud väljaõppealase nõustamise, kvaliteedikontrolli ja kaitseplaneerimise toetamisega. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 12. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias” eelnõu (1052 OE).
Otsuse eelnõu võimaldab 2027. aastal kasutada kuni kolme kaitseväelast Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahuvalveoperatsioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias. Kaitseväelaste vahetumise ajal võib nende arv ühe kuu jooksul olla kuni kuus. Eesti plaanib panustada ühe sõjalise vaatlejaga.
Eesti sõjalised eksperdid on operatsioonil osalenud alates 1997. aastast. 2026. aastal panustab Eesti kahe kaitseväelasega: ühe sõjalise vaatlejaga Lõuna-Liibanonis ning üheks aastaks Kairo esinduse juhi ametikohale lähetatud kaitseväelasega. 2027. aastal plaanib Eesti jätkata ühe sõjalise vaatlejaga. Võrreldes 2026. aastaga vähendatakse Eesti mandaadi piirmäära kuuelt kolme kaitseväelaseni.
UNTSO loodi 1948. aastal ning see on ÜRO esimene rahuvalveoperatsioon. Relvastamata sõjalised vaatlejad jälgivad olukorda piirkonnas ja toetavad teisi ÜRO rahuvalveoperatsioone Liibanonis ning Golani kõrgendikul. Operatsiooni peakorter asub Jeruusalemmas ning selles osaleb ligi 400 inimest 30 riigist. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 12. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides” eelnõu (1053 OE).
Otsuse eelnõu võimaldab 2027. aastal jätkata kuni kolme kaitseväelasega osalemist Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides.
Eesti panustab 2026. aastal operatsiooni ühe kaitseväelasega, kes teenib praegu Kreekas ja täidab lahinguvalve vahetuse ülema abi ülesandeid.
Euroopa Liidu Nõukogu moodustas operatsiooni 08.02.2024. a seoses Punase mere kriisiga. Operatsioon alustas tegevust 19.02.2024. a ning selle praegune mandaat kehtib 2027. aasta veebruarini. Operatsiooniala hõlmab Bab el Mandebi ja Hormuzi väina, Punase ja Araabia mere ning Adeni, Omaani ja Pärsia lahe rahvusvahelisi vesi.
Operatsiooni eesmärk on kaitsta meresõiduvabadust ja kaubalaevu rünnakute eest. Selleks jälgitakse olukorda merel ning vajaduse korral kaitstakse ja eskorditakse laevu. Olupildi loomise käigus jälgitakse ka varilaevastiku tegevust. Operatsioon on kaitsva iseloomuga. Selles osaleb 21 Euroopa Liidu liikmesriiki ning juhtriik on Kreeka. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 12. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväelaste piirarvu määramine kiireloomulise vajaduse korral muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks” eelnõu (1054 OE).
Otsuse eelnõuga määratakse 2027. aastaks kuni 100 kaitseväelase piirarv osalemiseks rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, kui selleks tekib kiireloomuline vajadus Eesti julgeoleku huvides. Otsus võimaldab Eestil kiiresti reageerida kriisi või konflikti puhkemisele. See ei tähenda, et 2027. aastal lähetatakse 100 kaitseväelast: konkreetne operatsioon ja Eesti panuse suurus ei ole praegu teada.
Piirarv on sama mis 2026. aastal. Uue kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse järgi ei piirdu selle otsuse alusel osalemine enam Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitavate operatsioonidega. Samuti ei ole otsus sõnastatud üksnes operatsioonile esmakordseks panustamiseks.
Kui tekib vajadus piirarvu kasutada, otsustab osalemise Vabariigi Valitsus Riigikogu määratud piiri ulatuses, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukohta. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Riigikogu liikme Varro Vooglaiu 12. oktoobril algatatud kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse täiendamise seaduse (tuumarelvade Eestis paiknemine) eelnõu (1055 SE).
Eelnõuga täiendatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seadust sättega, mille kohaselt on tuumarelvade Eesti Vabariigi territooriumile toomine, seal hoidmine või muul viisil Eesti Vabariigi territooriumil viibimine rahuajal lubatud üksnes Riigikogu otsuse alusel ja vastavas otsuses sätestatud tingimustel. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Riigikaitsekomisjoni 13. oktoobril algatatud kaitseväeteenistuse seaduse § 11 täiendamise seaduse eelnõu (1056 SE).
Eelnõu muudatusega täiendatakse kaitseväekohustuslaste registri andmete kasutamise eesmärki. Kehtiva õiguse kohaselt on kaitseväekohustuslaste registri eesmärk pidada arvestust kaitseväekohustuslaste, kaitseväekohustust võtta soovivate isikute, kaitseväekohustuse täitmise ning seaduses ettenähtud toimingute ja otsuste tegemise üle, samuti tegevteenistusse asumise nõuetele vastavuse kohta. Registri andmeid kasutatakse eelkõige kaitseväekohustuse täitmise korraldamiseks ning sellega seotud haldusmenetluste läbiviimiseks.
Muudatusega laiendatakse kaitseväekohustuslaste registri andmete kasutamise eesmärki sätestades, et registris sisalduvaid andmeid võib kasutada ka kaitseväekohustuslastele tegevteenistusse ja vabatahtlikusse teenistusse asumiseks suunatud pakkumiste tegemiseks. Tegemist ei ole uute andmete kogumise ega registri koosseisu muutmisega, vaid olemasolevate andmete kasutamise eesmärgi täpsustamisega, et võimaldada nende sihipärasemat kasutamist Kaitseväe komplekteerimisel ning tagada Kaitseväe jaoks hädavajalike ametikohtade kiirem täitmine. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.