Riigikogu rahanduskomisjon alustas tänasel istungil koos rahandusministeeriumi esindajatega tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu arutelu ja kavandas menetluse ajakava. Esimene lugemine on plaanis 20. oktoobril, teine lugemine 11. novembril ja kolmas lugemine 9. detsembril.
Rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni sõnul on kavas arutada riigieelarvet valitsemisalade kaupa komisjoni järgmiste nädalate mitmel istungil.
„Arutelu käigus soovime ministritelt saada teavet eelarves kavandatud programmide eesmärkide ja kulude kohta. Eelarves on vaja tagada põhjendatus ja läbipaistvus,“ rõhutas Akkermann. Ta selgitas, et riigieelarvet mõjutavad nii suuremahuline kaitsevõime pakett kui Rail Baltica ehitus.
„Et riigieelarve kogumahtu ei saa muuta, siis peame muudatuste tegemisel põhjalikult kaaluma, mille arvel kulusid vähendada, et katta täiendavalt aktuaalsete sotsiaalsete vajaduste rahastamist,“ selgitas Akkermann.
Tuleva aasta riigieelarve kogumaht on 21,3 miljardit eurot. Eelarve tulude maht on 19,4 miljardit ja kulude maht ligikaudu 20,2 miljardit eurot ning investeeringute maht ligikaudu 1,2 miljardit eurot.
Akkermann viitas asjaolule, et eelarves vähendatakse märgatavalt eelarvepuudujääki, mis näeb ette riigi kulude vähendamise täiendavalt 250 miljoni euro võrra. Eesti riigi kaitsekulutused jäävad ka edaspidi üle 5 protsendi SKP-st. Samuti jätkub aastateks 2025–2027 kokku lepitud 10-protsendiline riigi kulude kärbe. Eelarve puudujääk suurendab järgmise aasta võlakoormust 2,3 miljardi euro võrra 28,3 protsendini SKPst.
Selleks aastaks oodatakse 2,5 protsendilist majanduskasvu ja järgmisel, 2027. aastal 2,3 protsendilist kasvu. Valitsussektori nominaalne eelarvepuudujääk väheneb järgmise aasta majandusprognoosiga võrreldes 0,5 protsendipunkti võrra ja jõuab 4 protsendini SKPst. Maksukoormus väheneb järgmisel aastal 35,2 protsendini (2026 oli 35,5 protsenti, 2025 oli 36,2 protsenti).
Investeeringute kogumaht väheneb aastaga 9,6 protsenti, 1,3 miljardit eurolt 1,18 miljardi euroni, eelkõige investeeringute aastatevahelise ümber planeerimise tõttu. Finantseerimistehingute kogumaht kasvab 2027. aastal eelmise aastaga võrreldes (võrdlusesse on arvestatud ka 2026. aasta lisaeelarve, millega suurendati finantseerimistehinguid 9,2 protsenti, peamiselt tingituna laenukohustiste suurenemisest ning osaluste võõrandamisest.
Rahanduskomisjoni aseesimehe Andrei Korobeiniku sõnul vajab 2027. aasta riigieelarve Riigikogus sisulisi muudatusi. „Eelarve peab aitama inimestel toime tulla, mitte valitsusel valimisteni vastu pidada. Investeeringud vähenevad kümnendiku võrra, kuid kulude edasilükkamine ei ole püsiv kokkuhoid. Rahanduskomisjonis tuleb nõuda põhjendamatute riigikulude kärpimist ja kaitsta töökohti loovaid investeeringuid. Eelarve keskmes peab olema Eesti inimeste toimetulek,“ ütles Korobeinik.
Majandusliku sisu järgi moodustavad 2027. aasta riigieelarve kuludest suurima osa muud tegevuskulud, mille maht on 5,82 miljardit eurot, ning muud toetused, mille maht on 5,68 miljardit eurot. Sotsiaaltoetusteks on kavandatud 4,75 miljardit eurot.
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala kulud on kokku umbes 8,2 miljardit eurot. Ligi kaks kolmandikku sellest summast kulub pensionidele, hüvitistele, toetustele ja sotsiaalteenustele. Tervisekassa 2027. aasta eelarve on 2,67 miljardit eurot.
Tööjõukulud moodustavad 1,6 miljardit eurot ja majandamiskulud 1,5 miljardit eurot. Ülejäänud kulud moodustavad väiksema osa kogukuludest. Intressikulusid ja muid finantskulusid on kavandatud 365,63 miljonit eurot, käibemaksukulu majandamiskuludelt 269,32 miljonit eurot ning riigisaladusega kaetud vahendeid 173,58 miljonit eurot.
Võrreldes 2026. aastaga on kulude jaotus majandusliku sisu järgi üldjoontes sarnane. Muude tegevuskulude, sotsiaaltoetuste ning intressikulu ja muude finantskulude osakaal kogukuludest suureneb ligikaudu ühe protsendipunkti võrra. Majandamiskulude osakaal suureneb ligikaudu 0,2 protsendipunkti. Samal ajal väheneb muude toetuste ja tööjõukulude osakaal ligikaudu ühe protsendipunkti võrra. Käibemaksukulude ja riigisaladusega kaetud vahendite osakaal jääb ligikaudu samale tasemele.
2027. aastal moodustab sotsiaalmaks 29 protsenti ja käibemaks ligi neljandiku riigieelarve tuludest. Tulumaksude osakaal on viiendik ja mittemaksulised tulud moodustavad umbes seitsmendiku.
Kulud riigieelarves on esitatud nii majandusliku sisu kui tegevuspõhisuse järgi.
Tänasel istungil alustati valdkondlikku arutelu koos taristuminister Kuldar Leisi ningmajandus- ja tööstusminister Liina Vahtrasega.
Rahanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (1037 SE) Riigikogu täiskogu istungile 20. oktoobril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.