Jäta vahele

Viis eelnõu läbisid esimese lugemise

01.10.2026

Arvuti. Foto: Pixabay

Andmed. Foto on illustreeriv. Allikas: Pixabay

Tänasel Riigikogu istungil läbisid esimese lugemise viis eelnõu, nende seas sideandmete säilitamist ja kasutamist reguleeriv eelnõu, mis mõjutab õiguskaitseasutuste töökorraldust ja tõendite kogumise viise.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku, elektroonilise side seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (sideandmete säilitamine ja kasutamine) eelnõu (1007 SE), mille eesmärk on muuta Eestis sidetehniliste andmete kogumise korda ning tagada, et sideandmete säilitamine, tehtavad sideandmete päringud ja selle tulemusel saadud andmete kasutamine oleksid Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. Eelnõu mõjutab õiguskaitseasutuste töökorraldust ja tõendite kogumise viise.

Esimese lugemise läbis ka valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (927 SE). Muudatuste eesmärk on muuta täitemenetlus tõhusamaks, selgemaks ja ühtlasemaks ning vähendada menetlusosaliste vahelisi vaidlusi. Samuti soovitakse tagada kohtutäiturite tegevuse jätkusuutlikkus olukordades, kus täitekulude sissenõudmine on olnud seni ebapiisavalt reguleeritud.

Muudatustega korrastatakse kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste menetlemise korda, et muuta kaebeõiguse kasutamine kiiremaks ja selgemaks nii võlgnike kui ka kohtutäiturite jaoks. Täiendatakse ka täitemenetluse jätkamise korda pärast võlgniku surma, kuna kehtiv regulatsioon ei ole olnud piisavalt tõhus ning menetlused on sageli osaliste passiivsuse tõttu seisma jäänud. Muudatuste eesmärk on kiirendada pärijate väljaselgitamist või võimaldada passiivsete menetluste lõpetamist mõistliku aja jooksul.

Samuti antakse kohtutäiturile võimalus põhjendatud juhtudel piirata ajutiselt juurdepääsu teabele täitemenetluses tehtud päringute kohta, et vältida menetluse takistamist või vara varjamist enne täitmisteate kättetoimetamist. Eelnõuga täpsustatakse täitemenetluse kulude kandmise reegleid erinevates olukordades, sealhulgas pankrotimenetluses, sundtäitmisega ühinemisel ning täitedokumendi tühistamise või nõude lõppemise korral.

Lisaks kehtestatakse selgem kord väärteo- ja kriminaalasjadest tulenevate nõuete aegumise korral tekkivate kulude kandmiseks, et vähendada võlgnike võlakoormust. Muudetakse ka elatise sissenõudmise tasustamise põhimõtteid eesmärgiga parandada elatise laekumist. Samuti tugevdatakse kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja järelevalvepädevust kohtutäiturite tegevuse üle ning antakse koja juhatusele täiendavad võimalused ühtse ja õiguspärase praktika kujundamiseks. Eelnõu mõjutab erinevalt nii võlgnikke, sissenõudjaid kui ka pärijaid. Kuigi mõnes menetluses võib esialgne halduskoormus suureneda, peaksid selgemad reeglid ja väiksem vaidluste arv pikemas perspektiivis menetlusi lihtsustama ja koormust vähendama.

Tänasel istungil esimese lugemise läbinud valitsuse algatatud äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (1008 SE) soovitakse ettevõtluskeskkonna reegleid muuta paindlikumaks, samuti vähendada ühingute halduskoormust. Lihtsustatakse muu hulgas osanike ja aktsionäride koosolekute kvoorumi, osakapitali sissemakse, nõukogu koosolekute ning üldkoosoleku kutsete nõudeid. Samuti laiendatakse osanike ja aktsionäride õigust saada teavet ühingu ja selle tütarettevõtete kohta.

Oluliselt muudetakse osaühingu osade võõrandamise korda. Edaspidi saavad pooled ise kokku leppida, millal osa üle läheb ning osa üleminek ei sõltu enam äriregistri kandest. Äriregistris olev osanike nimekiri muutub deklaratiivseks ja seda hakkab pidama juhatus.

Uue võimalusena saab asutada erasihtasutuse ehk erahuvides tegutseva sihtasutuse vara hoidmiseks ja haldamiseks, näiteks perevara või talu järjepidevaks korraldamiseks. Samuti võimaldatakse sihtasutuse asutajal oma asutajaõigustest loobuda.

Laiendatakse ka äriregistri automatiseerimise võimalusi. Näiteks on edaspidi võimalik automatiseerida ärinime kontrolli, mis lihtsustab osaühingu asutamise protsessi veelgi.

Esimese lugemise läbis ka valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (rahvusvahelise koostöö lihtsustamine) eelnõu (933 SE), millega kavandatakse muudatusi kriminaalmenetluse seadustikus, et viia see kooskõlla Euroopa Liidu õigusega, tõhustada ja lihtsustada rahvusvahelist kriminaalmenetlusalast koostööd teiste ELi liikmesriikidega.

Esiteks lihtsustatakse teises liikmesriigis määratud rahaliste karistuste ja rahatrahvide (eelkõige liiklustrahvide) tunnustamist. Teiseks laiendatakse võimalusi tunnustada Eestis välisriigis mõistetud karistust. Kolmandaks kehtestatakse riigisisesed reeglid uue ELi määruse rakendamiseks, mis käsitleb kriminaalmenetluse üleandmist ühelt liikmesriigilt teisele. Neljandaks täpsustatakse Euroopa vahistamismääruse menetlust.

Esimese lugemise läbis ka valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (934 SE), millega viiakse karistusseadustiku keskkonnavastaste süütegude peatükk ja ioniseeriva kiirgusega seotud süütegude jagu vastavusse Euroopa Liidu keskkonnakuritegude direktiivi täiendatud ja ajakohastatud versiooniga. Tegemist on direktiivi versiooniga, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu.

Eelnõu eesmärk on tagada karistusõigusliku sekkumise abil keskkonna, sealhulgas loodusvarade, loomastiku ja taimestiku kõrgetasemeline kaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine. Keskkonnavastase kuritegevuse spekter, levik ja „tulusus“ on aastate jooksul suurenenud ning see on tinginud vajaduse uue ja ajakohastatud direktiivi järele. Värskeim ELi direktiiv näeb ette selliste keskkonnaalaste kuritegude täiendatud ja täpsustatud nimekirja. Uuena loetelus on näiteks looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide kasutamisnõuete rikkumine, nende levitamine või kasvatamine, kui sellega ohustatakse oluliselt kohalikke liike või kahjustatakse muul moel oluliselt ökosüsteemi tasakaalu. Samuti on uus säte fluoritud kasvuhoonegaaside ebaseaduslik käitlemine, nt külmainete ebaseaduslik import, mis toob kaasa olulise keskkonnakahju või selle ohu.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Viimased teated

Vaata kõiki

Kontakt

Maiki Vaikla, Riigikogu pressiteenistus