Riigikogu võttis kolmapäevasel istungil vastu kolm seadust, kolm otsust ja kaks avaldust ning lõpetas 11 eelnõu esimese lugemise.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (887 SE), millega viiakse seadused vastavusse Euroopa Liidu kalanduskontrolli uuendatud reeglitega.
Uute nõuete kohaselt muutub kalapüügiandmete kogumine ja esitamine täpsemaks ning kala liikumine peab olema digitaalselt jälgitav kogu tarneahela ulatuses ehk alates püügist kuni turustamiseni. Samuti laiendatakse järk-järgult kalalaevade asukohajälgimise süsteemi kasutamist ning tugevdatakse järelevalveasutuste võimalusi rikkumiste avastamiseks.
Muudatused puudutavad eelkõige kutselist merekalapüüki ja kalandussektoris tegutsevaid ettevõtjaid. Kala kaalumisega seotud muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2027, mootorivõimsuse pideva mõõtmisega seotud säte 10. jaanuaril 2028 ning kõigi alla 12 meetri pikkuste merel kasutatavate kalalaevade asukohajälgimise kohustus hiljemalt 1. jaanuaril 2030.
Läbirääkimistel võtsid sõna Andres Metsoja Isamaa, Madis Kallas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Urmas Kruuse Reformierakonna fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 47 ja selle vastu hääletas 24 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (888 SE), mille eesmärk on vähendada nii tööandjate kui ka Tööinspektsiooni halduskoormust.
Seadusega kaotatakse dubleerivad kohustused, vähendatakse aruandlust ja muudetakse tööohutuse süsteem selgemaks, säilitades samal ajal töötajate kaitse. Muu hulgas täpsustatakse esmaabi korraldust, võimaldades ettevõtete ühiseid lahendusi, ning nähakse ette, et tööandja ei pea inspektsiooni enam töökeskkonnaspetsialisti või -voliniku määramisest teavitama. Samuti ei pea alla 10 töötajaga ettevõte esitama töökeskkonna riskianalüüsi ega korraldama töötervishoiu olukorra analüüsi. Tööandjate halduskoormust vähendatakse ka seoses lähetatud töötajatega.
Järelevalve tõhustamiseks saab Tööinspektsioon seadusega ligipääsu töötamise registri ja töövõtuahela andmetele, mis aitab tõhusamalt tuvastada varjatud tööd ja rikkumisi, eriti ehitussektoris.
Menetluse käigus tehti seadusesse muudatused, mille kohaselt teeb isa- ja emapuhkusest tulenevaid töötamise peatumise kandeid töötamise registrisse edaspidi Sotsiaalkindlustusamet, kellel on vajalikud andmed niikuinii olemas. Nii välditakse vajadust andmeid täiendavalt edastada ja mitu korda sisestada.
Samuti parandatakse muudatustega ebatäpsus maksukorralduse seaduses. Seaduse kohaselt saab Statistikaamet maksuandmeid, et teha riiklikku statistikat. Muudatusega lisatakse maksuandmete jagamise aluste hulka soolise võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud ülesannete täitmine. Statistikaamet saab tööandja taotlusel soolise palgalõhe ehk palgapeegli näitajate arvutamise ülesande, tööandjatele muudatusega uut andmete edastamise kohustust ei kaasne.
Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Tanel Kiik.
Seaduse vastuvõtmist toetas 59 ja selle vastu hääletas üks Riigikogu liige.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (935 SE), millega soovitakse tugevdada teist pensionisammast ja taastada selgemalt põhimõte, et sinna kogutakse raha pensionieaks.
Seadus näeb ette, et teisest sambast lahkunud inimesed saavad sellega uuesti liituda senise 10 aasta asemel juba viie aasta pärast. Näiteks need, kes lahkusid sambast 2021. või 2022. aastal, saavad muudatuste jõustumise järel esitada avalduse sissemaksete taastamiseks.
Teine oluline muudatus puudutab raha ennetähtaegset väljavõtmist – edaspidi ei pea inimene enne pensioniiga teisest sambast raha võttes välja võtma kogu kogutud summat, vaid saab vajadusel kasutada ainult osa rahast. Pärast osalist väljavõtmist saab samuti uuesti koguma hakata viie aasta möödudes.
Samas muudetakse reeglit nii, et kui inimene on juba kasutanud võimalust teise samba raha enne pensioniiga välja võtta ja liitub hiljem uuesti, siis edaspidi kogub ta raha pensionini. Teise sambaga uuesti liitumine jääb vabatahtlikuks ning pensionile jäämise tingimused ei muutu: teisest sambast saab pensionile jääda viis aastat enne vanaduspensioniiga või puuduva töövõime korral.
Seaduse kohaselt jõustuvad muudatused 1. novembril, osaline raha väljavõtmine ja maksete peatamise järel piiranguteta uuesti kogumise alustamine aga 1. jaanuaril 2028, sest need vajavad pensioniregistri IT-arendusi.
Läbirääkimistel võtsid sõna Õnne Pillak Reformierakonna ja Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmist toetas 56 ja üks Riigikogu liige jäi erapooletuks.
Vastu võeti kolm otsust
Riigikogu võttis vastu rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2026.–2028. aasta tegevuse kontrollimiseks“ (1014 OE), millega nimetati Riigikontrolli tegevust kontrollima AVAC Audit OÜ.
Riigikontrolli eelarveaasta tegevuse kontrollimiseks määrab audiitori parlament rahanduskomisjoni ettepanekul. Ettepanekut tehes lähtus komisjon Riigikontrolli korraldatud hankemenetluse tulemustest.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 60 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamine“ (1027 OE), millega nimetati ERRi nõukogu uuteks valdkonna asjatundjatest liikmeteks Veronika Kalmus, Merit Kopli ja Marek Tamm.
Kultuurikomisjon asus ERRi nõukokku uusi eksperte otsima seoses suve hakul vastu võetud seadusega, mille järgi peab ERRi nõukogus olema rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjaid rohkem kui Riigikogu fraktsioonide esindajaid. Kuna parlamendis on praegu kuus fraktsiooni, siis tuli olemasolevale neljale juurde otsida kolm asjatundjat.
Komisjon kuulutas ERRi nõukogu kolme uue tunnustatud asjatundjast liikme leidmiseks välja avaliku konkursi. Tähtajaks andis oma kandideerimissoovist teada 40 kandidaati, kellest tingimustele vastas 38. Nende kandidaatide vahel toimus kultuurikomisjonis hääletus, kus suurima toetuse said Kalmus, Kopli ja Tamm.
Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest nõukogu liikmete volituste tähtaeg on viis aastat. Valdkonna asjatundjast liikmed on veel Paavo Nõgene, Raul Rebane, Rein Veidemann ja nõukogu esimees Sulev Valner. Samuti kuulub ERRi nõukokku üks esindaja igast Riigikogu fraktsioonist kuni Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni.
Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Priit Sibul Isamaa, Vadim Belobrovtsev Keskerakonna ja Madis Kallas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Otsuse vastuvõtmist toetas 58 ja selle vastu oli 24 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu põhiseaduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Kohtute nõukogu liikmete nimetamine“ (1023 OE), millega nimetati loodavasse kohtute nõukogusse Riigikogu liikmed Lea Danilson-Järg ja Madis Timpson.
Oktoobris tööd alustava kohtute nõukogu põhiülesanne on suunata kohtusüsteemi strateegilist juhtimist ning sinna kuuluvad Riigikohtu esimees, kaks ringkonnakohtunikku, kolm esimese astme kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, Eesti Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat ning õiguskantsler ja valdkonna eest vastutav minister või nende esindajad.
Kohtute nõukogu loomise näeb ette tänavu juunis vastu võetud seadus, millega tehti kohtupidamise kiirendamiseks muudatusi nii kohtukorralduses, tsiviil- ja halduskohtumenetluses kui ka kohtulõivudes. Muu hulgas on muudatuste eesmärk tõhustada kohtuhaldust, kohtute töökorraldust ja spetsialiseerumist.
Otsuse vastuvõtmist toetas 66 Riigikogu liiget.
Vastu võeti kaks avaldust
Riigikogu võttis vastu 67 saadiku esitatud Riigikogu avalduse „Ukraina võidu ja Euroopa julgeoleku tagamiseks“ (1015 AE), kus kinnitab Eesti vankumatut toetust Ukraina võidule Venemaa agressioonisõjas ning rõhutab, et Ukraina võit ja Venemaa strateegiline lüüasaamine on vältimatu eeldus püsiva õiglase rahu ja julgeoleku tagamiseks Euroopas.
Riigikogu kutsub liitlasi ja partnereid läheneva talve ja Venemaa süveneva õhuterrori tingimustes üles seadma prioriteediks õhutõrjesüsteemide ja -rakettide tarned Ukrainale ning toonitab, et võidu tagamiseks tuleb toetada Ukraina kaitsetööstusliku baasi tugevdamist ja riigi majandusliku suutlikkuse tagamist pikaajalise finantsabi kaudu.
Avalduses kutsutakse riike üles tagama Ukrainale kriitilised varud saabuvaks talveks. Samuti toetatakse majandusliku surve tugevdamist Venemaale ning peetakse vajalikuks sanktsioonide tõhusamat jõustamist ja nende rikkujate vastutusele võtmist.
Riigikogu mõistab hukka Venemaa toime pandava terrori, sealhulgas sabotaaži, küberrünnakud, süütamised, mõrvad ja muu vägivaldse tegevuse Euroopa riikides, ning kutsub liitlasi Venemaa riiklikule terrorile ühiselt vastu astuma. Riigikogu mõistab hukka ka Venemaa Riigiduuma „valimiste“ korraldamise ja läbiviimise 20. septembril ajutiselt okupeeritud aladel kui Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse jämeda rikkumise.
Riigikogu rõhutab avalduses jätkuvat toetust Ukraina liitumiseks NATO ja Euroopa Liiduga, pidades samas tähtsaks Ukraina poliitilist ühtsust, demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi ja vajalike reformide jätkamist. Samuti rõhutatakse korruptsioonivastase võitluse, demokraatlike institutsioonide tugevdamise ning opositsiooni õiguste ja poliitilise pluralismi austamise tähtsust.
Riigikogu kutsub lõpule viima rahvusvahelise agressioonikuriteo eritribunali ja agressiooni kompensatsioonimehhanismide loomise ning toonitab, et püsiv rahu Euroopas ei saa sündida agressiooni premeerimise ega mõjusfääride taastamise kaudu. „Õiglane ja kestev rahu eeldab Ukraina suveräänsuse säilitamist ja territoriaalse terviklikkuse taastamist ning usaldusväärseid julgeolekutagatisi, mis hoiavad ära Venemaa Föderatsiooni uue agressiooni,“ seisab avalduses.
Läbirääkimistel võtsid sõna Eerik-Niiles Kross Reformierakonna ja Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist. Isamaa fraktsiooni nimel pidas kõne Henn Põlluaas.
Avalduse vastuvõtmist toetas 78 ja selle vastu hääletas üks Riigikogu liige.
Riigikogu võttis vastu ka 29 saadiku esitatud Riigikogu avalduse „Autoritaarkorrast ja Eesti Vabariigi Riigikogu vaigistamisest 1934. aastal“ (915 AE), kus kirjeldatakse 1934. ja järgnenud aastate sündmusi, mille tagajärjel vaigistati demokraatlikult valitud parlament, keelustati erakondade tegevus, allutati ajakirjandus tsensuurile ning kehtestati autoritaarkord.
Riigikogu mõistab avalduses hukka tollase tegevuse Eesti põhiseadusliku korra ja demokraatia allasurumisel ning toonitab põhiseaduse preambuli sõnadele viidates vajadust hoida ära sellelaadsete sündmuste ja teguviiside kordumine Eestis. „Praeguses geopoliitilises olukorras, kus nii regionaalne kui ka globaalne ebakindlus on Eesti seisukohast üha kasvanud, on Riigikogu avaldus kaalukas viis meenutada ajaloo õppetunde, samuti toonitada rahvusliku üksmeele olulisust,“ märkisid esitajad.
Läbirääkimistel võttis Isamaa fraktsiooni nimel sõna Jaanus Karilaid, Reformierakonna fraktsiooni nimel kõneles Eerik-Niiles Kross ning Keskerakonna fraktsiooni nimel osales läbirääkimistel Leo Kunnas.
Avalduse vastuvõtmise poolt hääletas 28 ja selle vastu oli üheksa Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis 11 eelnõu
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud riigi 2026. aasta teise lisaeelarve seaduse eelnõu (1019 SE), mis täpsustab riigi kulude mahtu.
Eelnõu kohaselt suurenevad tulud seoses vanglarendi tulude planeerimisega 14,1 miljonit eurot. Kulud vähenevad kuus miljonit eurot ja investeeringud suurenevad 5,8 miljonit eurot, kuid kulude ja investeeringute kogumaht eelnõuga ei muutu.
Lisaeelarve eelnõuga muudetakse kulude jaotust aastate vahel: tänavusest eelarvest nihutatakse järgmistesse aastatesse kulusid ja investeeringuid, mida ei ole võimalik sel aastal täita. Samuti moodustavad olulise osa eelnõust valitsemisalade vahelised eelarve ümbertõsted. Muu hulgas suunatakse valitsuse reservist valitsemisalade eelarvetesse raha liikmemaksude kallinemise katteks ning Ukraina ülesehituskonverentsi korraldamise ettevalmistamiseks.
Riigikogus mullu detsembris vastu võetud 2026. aasta riigieelarves moodustasid tulud 18,6 miljardit ja kulud 19,5 miljardit eurot ning investeeringud 1,3 miljardit ja finantseerimistehingud 1,5 miljardit eurot. Juunis vastu võetud esimene lisaeelarve vähendas tulusid 24 miljonit ja suurendas kulusid 4,4 miljonit eurot. Investeeringud vähenesid 1,5 miljonit ja finantseerimistehingute eelarve kasvas 37,9 miljonit eurot.
Läbirääkimistel võttis sõna Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist.
Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust. Tagasilükkamise poolt oli 28, vastu aga 50 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete Andre Hanimäe, Tanel Kiige ja Züleyxa Izmailova algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (917 SE), mille eesmärk on vähendada kulusid harvikhaiguste, vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimitele ning toetada heategevusfonde selliste ravimite ostmisel.
Eelnõuga soovitakse luua uus toetuse liik, mis võimaldaks toetada eraõiguslikke juriidilisi isikuid annetuste eest harvikhaiguste, vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimite ostmisel, et parandada ravi kättesaadavust. Eelnõu kohaselt saaks Tervisekassa hüvitada mittetulundusühingutele, sihtasutusetele või usulisetele ühendustele ravimite ostmisel tasutud käibemaksuga võrdse summa.
Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Tanel Kiik ja Isamaa fraktsiooni nimel pidas kõne Aivar Kokk.
Sotsiaalkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid täiskogu seda ei toetanud. Tagasilükkamise poolt oli kaks, vastu aga 74 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rehabilitatsioonisüsteemi muutmine) eelnõu (998 SE), millega korraldatakse ümber rehabilitatsiooniteenus.
Eelnõu eesmärk on lihtsustada inimese teekonda abini, viia rehabilitatsiooniteenuse sisu inimese abivajadusega kooskõlla ning vähendada dubleerimist tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis. Seletuskirja kohaselt on praegune rehabilitatsiooniteenus sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi vahel killustunud, teenuse saamine on sõltunud formaalsetest hindamistest, sarnase sisuga teenuseid pakutakse kahes valdkonnas ning nende rahastus ja korraldus toimub erinevatel alustel.
Eelnõu kohaselt suunatakse inimene teenusele tema terviseseisundist tuleneva rehabilitatsioonivajaduse alusel. Edaspidi suunab e-konsultatsiooni õigusega tervishoiutöötaja inimese rehabilitatsioonimeeskonnani, mis koosneb eriarstist või õest, vaimse tervise asjatundjast, füsioterapeudist, logopeedist või tegevusterapeudist, sotsiaaltöötajast ja teistest asjatundjatest, kes hindavad vajadust teenuse järele ja osutavad seda selle püsimiseni.
Eelnõu näeb ette, et alates 2027. aasta 1. oktoobrist integreeritakse rehabilitatsiooniteenus tervishoiusüsteemi ning selle korraldamine ja rahastamine viiakse Sotsiaalkindlustusametist üle Tervisekassasse.
Läbirääkimistel võttis Isamaa fraktsiooni nimel sõna Jaanus Karilaid, Eesti 200 fraktsiooni nimel pidas kõne Diana Ingerainen ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel esines Tanel Kiik. Sõna võttis ka Signe Riisalo Reformierakonna fraktsioonist.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö) eelnõu (999 SE), millega seotakse praegu eraldi toimivad tervishoiu- ja sotsiaalsüsteem ühtsemaks tervikuks ning parandatakse abi korraldamist inimestele, kes vajavad korraga mõlema valdkonna tuge.
Praegu on tervishoid peamiselt riigi ja Tervisekassa ning sotsiaalteenused kohalike omavalitsuste vastutusel, mistõttu võivad erinev töökorraldus ja puudulik andmevahetus põhjustada abi hilinemist või dubleerimist.
Eelnõuga moodustatakse maakondlikud heaolupiirkonnad ja koostöökogud ning igasse piirkonda luuakse tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsioon ehk TERVIK, mis ühendab omavalitsused, perearstid ja haiglad. Tervise- ja heaoluprofiili abil hakatakse siduma piirkonna elanike vajadusi teenuste kasutuse ja kuludega. Tervisekassa roll laieneb ravi rahastamiselt ka piirkondliku koostöö, ennetuse ja tervise edendamise toetamisele.
Eelnõu kohaselt luuakse keerulise teenusevajadusega inimestele koordinatsiooniteenus. Terviseteejuht koostab inimesele heaoluplaani, koondab tervise- ja sotsiaalvaldkonna info ning koordineerib tugi- ja terviseteenuseid ja infovahetust. Terviseteejuhid hakkavad mitme kroonilise tervisemurega inimesi aitama läbi tugiteenuste rägastiku ja inimene jõuab varem abini.
Seletuskirja järgi luuakse piirkondlikud TERVIKud 1. novembriks 2027 ning terviseteejuhtide töö käivitub 1. maist 2028. Reformi hinnanguline kogukulu aastatel 2026–2032 on ligi 64 miljonit eurot ning reformi tasuvusajaks on hinnatud neli aastat.
Läbirääkimistel võtsid sõna Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Signe Riisalo Reformierakonna fraktsioonist.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ja muinsuskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (950 SE), mille eesmärk on kiirendada keskkonnamõju hindamise menetlust ning vähendada arendajate, tegevuslubade andjate ja menetluses osalevate asutuste halduskoormust.
Eelnõuga jäetakse ära dubleerivad ja vähese lisaväärtusega menetlustoimingud ning lihtsustatakse keskkonnamõju hindamise protsessi. Näiteks saab teatud juhtudel ära jätta keskkonnamõju hindamise programmi ehk lähteülesande koostamise, kui varasemate samalaadsete hindamiste põhjal on mõju ulatus ja olemus juba teada. See võib lühendada menetlust kuni viis kuud.
Samuti muudetakse eelnõuga keskkonnamõju hindamise kohustuslikkuse reegleid. Mitme tegevuse puhul asendatakse automaatne hindamiskohustus eelhinnangu andmise kohustusega, et põhjalik keskkonnamõju hindamine toimuks ainult siis, kui olulise mõju oht seda tegelikult nõuab. Samuti ühtlustatakse eelhinnangu koostamise korda, mis aitab kiiremini otsustada, kas keskkonnamõju hindamine on vajalik.
Lisaks parandatakse eelnõuga avalikkuse kaasamist, viies keskkonnamõju hindamise aruande avaliku arutelu avaliku väljapaneku perioodi sisse. Muudatuste eesmärk on kiirendada arenduste elluviimist ja muuta menetlused selgemaks.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitava, riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (988 SE), millega ratifitseeritava kokkuleppe eesmärk on aidata kaasa väljaspool riikide jurisdiktsiooni asuvate merealade elurikkuse kaitsele ja kestlikule kasutamisele.
Kokkuleppe näol on tegu esimese üleilmse õigusliku raamistikuga bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks ja säästvaks kasutamiseks merealadel, mis ei asu ühegi riigi jurisdiktsiooni all. Sellised alad võtavad enda alla peaaegu kaks kolmandikku maailmamerest, hõlmates avamerd ja selle merepõhja, kus leidub elusloodusvarasid ja potentsiaalselt väärtuslike loodusvaradega maardlaid.
Eesti, Euroopa Liit ja teised liikmesriigid allkirjastasid kokkuleppe 2023. aasta septembris, kokku on leppega tänavu juuli lõpu seisuga ühinenud 92 riiki.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud võrdse kohtlemise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (948 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle kaks Euroopa Liidu direktiivi, et tugevdada võrdõigusasutuste rolli ja parandada inimeste kaitset diskrimineerimise eest. Eestis puudutavad muudatused soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikku ning tema kantseleid.
Eelnõu laiendab voliniku õigusi ja ülesandeid: volinik saab edaspidi esindada diskrimineerimise ohvreid kohtus, lahendada poolte soovil diskrimineerimisvaidlusi, koguda põhjalikumat statistikat ning teha rohkem teavitus- ja ennetustööd. Samuti sätestatakse nõuded teenuste ja teabe kättesaadavusele ning rõhutatakse vajadust arvestada põimdiskrimineerimise mõjuga.
Eelnõu tugevdab ka voliniku institutsionaalset sõltumatust, täpsustades tema ametisse nimetamise korda ja eelarvega seotud tagatisi.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (949 SE), mille eesmärk on kiirendada planeerimis- ja ehitusmenetlusi.
Eelnõuga kujundatakse ümber Maa- ja Ruumiameti senine planeeringute heakskiitmise menetlus ning asendatakse see kooskõlastamise põhimõttel toimiva lahendusega. Samuti täpsustatakse detailplaneeringuga lahendatavaid ülesandeid, nende ulatust ja vajalikkust ning kehtestatakse selgemad tähtajad nii planeeringu algatamiseks kui ka menetluse vaheetappideks.
Menetluste läbipaistvuse suurendamiseks hakatakse eelnõu kohaselt detailplaneeringu algatamise taotlusi esitama planeeringute andmekogu kaudu. Lisaks sätestatakse põhimõte, et menetluses osalevad asutused peavad esitama oma ettepanekud ja märkused võimalikult varases etapis, et vältida hilisemaid viivitusi.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (972 SE), millega muudetakse tööturuteenuste, töötuskindlustuse ja töövõimetoetuse saamise tingimusi, et suurendada tööotsijate aktiivsust ja toetada nende kiiremat naasmist tööturule.
Eelnõuga täpsustatakse töötuna arveloleku tingimusi, kohustusi ja lõpetamise aluseid, ajakohastatakse sobiva töö mõistet ning suunatakse töötukassa teenused senisest enam inimestele, kes on valmis tööle asuma.
Samuti viiakse eelnõuga sotsiaalmaksuseadus kooskõlla tööhõiveprogrammi muudatustega, eemaldades viite kaotatud tööharjutuse teenusele.
Esimese lugemise läbis rahanduskomisjoni algatatud Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu (1013 SE), mis kehtestab seaduse tasemel huvide konflikti vältimise reeglid Eesti Pangas.
Eelnõu võimaldab rakendada Euroopa Keskpanga suunist osas, mis puudutab huvide konflikti vältimist ja ametijärgse tegevuse piiranguid. Selleks nähakse ette võimalus piirata turutundlikule teabele regulaarset juurdepääsu omavate töötajate finantstehinguid ning kohaldada pärast teenistus- või töösuhte lõppemist ooteaega. Samuti luuakse eelnõuga õiguslik alus taustakontrolli tegemiseks ametikohtadel, millega kaasneb kõrgendatud usaldusnõue.
Lisaks kaasajastab eelnõu teisi Eesti Panga seaduse sätteid, täpsustab pädevusjaotust ning ajakohastab Eesti Panga kapitali ja reservide regulatsiooni.
Esimese lugemise läbis ka Riigikogu liikmete Toomas Uibo, Tanel Teini, Varro Vooglaiu, Kalle Laaneti, Madis Timpsoni ja Rene Koka algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (911 SE), millega soovitakse lubada mootorrattad ühissõidukiradadele.
Eelnõu kohaselt laiendatakse ühissõidukiraja kasutamise õigust ka mootorratastele, et muuta liikluskorraldus sujuvamaks, ohutumaks ja tõhusamaks.
Algatajate sõnul võimaldab muudatus olemasolevat teetaristut tõhusamalt kasutada ega avalda negatiivset mõju ühistranspordi toimimisele. Nende sõnul on muudatus kooskõlas ka üldise suunaga soodustada ruumisäästlikumaid ja paindlikumaid liikumisviise linnaliikluses.
Üks eelnõu langes menetlusest välja
Riigikogu lükkas tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele finantsombudsmani institutsiooni loomiseks“ eelnõu (912 OE). Eelnõuga sooviti, et valitsus töötaks välja ja esitaks Riigikogule eelnõu, et luua Eestis finantsombudsmani institutsioon.
Esitajate hinnangul oleks finantsombudsmani institutsiooni loomine vajalik, et tagada inimestele ja ettevõtjatele parem, kiirem ja kättesaadavam võimalus lahendada finantsteenustega seotud vaidlusi. „Finantsombudsmani ülesanne oleks lahendada finantsteenuse kliendi ja finantsteenuse osutaja vahelisi vaidlusi kohtuväliselt, sõltumatult, kiiresti ja inimestele jõukohase kuluga,“ ütlesid nad.
Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Andre Hanimägi.
Lõpphääletusel toetas eelnõu 15 Riigikogu liiget, samas kui otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja vähemalt 51 häält.
Ettekandja puudumise tõttu jäi kolmapäevasel istungil ära valitsuse algatatud päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (989 SE) esimene lugemine. Algselt pidi eelnõu esimene lugemine toimuma teisipäeval, kuid tööaja lõppemise tõttu lükkus see kolmapäevasesse päevakorda.
Istung lõppes kell 00.17
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.