Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse 11 eelnõu.
Valitsuse 29. septembri algatatud 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (1037 SE).
Tuleva aasta riigieelarve kogumaht on 21,3 miljardit eurot. Eelarve tulude maht on 19,4 miljardit ja kulude maht ligikaudu 20,2 miljardit eurot ning investeeringute maht ligikaudu 1,2 miljardit eurot.
Selleks aastaks oodatakse 2,5 protsendilist majanduskasvu ja järgmisel, 2027. aastal 2,3protsendilist kasvu. Valitsussektori nominaalne eelarvepuudujääk väheneb järgmise aasta majandusprognoosiga võrreldes 0,5 protsendipunkti võrra ja jõuab 4 protsendini SKPst. Maksukoormus väheneb järgmisel aastal 35,2 protsendini (2026 oli 35,5 protsenti, 2025 oli 36,2 protsenti).
Eelarves vähendatakse märgatavalt eelarvepuudujääki, mis näeb ette riigi kulude vähendamise täiendavalt 250 miljoni euro võrra. Eesti riigi kaitsekulutused jäävad ka edaspidi üle 5 protsendi SKP-st. Samuti jätkub aastateks 2025–2027 kokku lepitud 10-protsendiline riigi kulude kärbe. Eelarve puudujääk suurendab järgmise aasta võlakoormust 2,3 miljardi euro võrra 28,3 protsendini SKPst.
Riigieelarvet mõjutavad nii suuremahuline kaitsevõime pakett kui Rail Baltica ehitus
Investeeringute kogumaht väheneb aastaga 9,6 protsenti, 1,3 miljardit eurolt 1,18 miljardi euroni, eelkõige investeeringute aastatevahelise ümber planeerimise tõttu. Finantseerimistehingute kogumaht kasvab 2027. aastal eelmise aastaga võrreldes (võrdlusesse on arvestatud ka 2026. aasta lisaeelarve, millega suurendati finantseerimistehinguid 9,2 protsenti, peamiselt tingituna laenukohustiste suurenemisest ning osaluste võõrandamisest.
Majandusliku sisu järgi moodustavad 2027. aasta riigieelarve kuludest suurima osa muud tegevuskulud, mille maht on 5,82 miljardit eurot, ning muud toetused, mille maht on 5,68 miljardit eurot. Sotsiaaltoetusteks on kavandatud 4,75 miljardit eurot.
Tööjõukulud moodustavad 1,6 miljardit eurot ja majandamiskulud 1,5 miljardit eurot. Ülejäänud kulud moodustavad väiksema osa kogukuludest. Intressikulusid ja muid finantskulusid on kavandatud 365,63 miljonit eurot, käibemaksukulu majandamiskuludelt 269,32 miljonit eurot ning riigisaladusega kaetud vahendeid 173,58 miljonit eurot.
Võrreldes 2026. aastaga on kulude jaotus majandusliku sisu järgi üldjoontes sarnane. Muude tegevuskulude, sotsiaaltoetuste ning intressikulu ja muude finantskulude osakaal kogukuludest suureneb ligikaudu ühe protsendipunkti võrra. Majandamiskulude osakaal suureneb ligikaudu 0,2 protsendipunkti. Samal ajal väheneb muude toetuste ja tööjõukulude osakaal ligikaudu ühe protsendipunkti võrra. Käibemaksukulude ja riigisaladusega kaetud vahendite osakaal jääb ligikaudu samale tasemele.
2027. aastal moodustab sotsiaalmaks 29 protsenti ja käibemaks ligi neljandiku riigieelarve tuludest. Tulumaksude osakaal on viiendik ja mittemaksulised tulud moodustavad umbes seitsmendiku.
Kulud riigieelarves on esitatud nii majandusliku sisu kui tegevuspõhisuse järgi.
Alates 2020. aastast on riigieelarve tegevuspõhine. Tegevuspõhine eelarve on kontseptsioon, mis seob kuluarvestuse abil strateegilise planeerimise ja eelarve vahendid ning võimaldab mõõta saavutatavaid tulemusi. Strateegiline planeerimine üles ehitatud nelja tasandi lõikes: tulemusvaldkonnad, programmid, programmi tegevused ja teenused. Tulemusvaldkond on riigi eelarvestrateegias määratud valdkond, millel on valitsuse seatud pikaajaline mõõdetav eesmärk ning lähtub valitsuse tegevusprogrammist. Tulemusvaldkonna arengudokument on valdkonna arengukava. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Tanel Kiige, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova 24. septembril algatatud keskkonnatasude seaduse täiendamise seaduse eelnõu (1028 SE).
Eelnõu näeb ette suurendada riikliku keskkonnaprogrammi kaudu Ida- Viru maakonna programmi rahastust Ida – Virumaa piirkonna arenguks. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige ja Andre Hanimägi 24. septembril algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (1029 SE).
Eelnõuga nähakse ette diislikütuse aktsiisimäära ajutine langetamine Euroopa Liidu õiguses lubatud minimaalsele maksustamistasemele ehk 330 eurole 1000 liitri kohta. Maksuvähendus kehtiks ajavahemikul 1. novembrist 2026 kuni 30. aprillini 2027.
2026. aasta 1. maist kehtib diislikütuse aktsiisimäärana 428 eurot 1000 liitri kohta. Eelnõuga vähendataks määra 98 euro võrra 1000 liitri kohta ehk 9,8 sendi võrra liitri kohta. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 24. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed elektriarvete vähendamiseks 2026/2027. aasta talvel” eelnõu (1030 OE).
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek võtta viivitamata vastu otsused ja rakendada vajalikud tegevused kõrgete elektrienergia hindade leevendamiseks kodutarbijatele ja ettevõtetele eeloleval talvel ja töötada välja ja rakendada abinõud, millega vabastatakse 1. detsembrist 2026 kuni 28. veebruarini 2027 elektrienergia lõpptarbija võrgutasu maksmise kohustusest. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 28. septembril algatatud isikunimeseaduse eelnõu (1031 SE).
Eelnõuga ajakohastatakse isikunime andmise ja muutmise korda, et see vastaks tänapäevasele elukorraldusele. Nime andmise, vahetamise ja muutmise reeglid ning seaduse struktuur muutuvad selgemaks. Menetlus viiakse suuremas ulatuses e-rahvastikuregistrisse. E-avaldusi saavad menetleda nii kohalikud omavalitsused kui siseministeerium ning nõuetele vastavatel juhtudel saab otsuse teha automaatselt.
Muudatustega vähendatakse identiteedivarguse võimalusi ja piiratakse raskete kuritegude toimepanijate võimalust oma minevikku nimevahetusega varjata.
Vabalt valitud perekonnanime ja eesnime taotlemisel on piiranguks, et uus isikunimi ei või kokku langeda juba kasutusel oleva isikunimega, et vältida identiteedipettusi ja nimekaimude teket. Piirang ei puuduta perekondliku seose alusel saadavat nime, nt esivanema perekonnanime. Senisest liiga vähese või laialdase kasutusega perekonnanimede andmise piirangust loobutakse. Muud piirangud sarnased kehtivale seadusele.
Perekonnanime valikul arvestatakse senisest paremini seost muu rahvuse või keele nimetraditsiooniga. Põlvnemisest tuleneva seose korral saab teha erandi eesti õigekirjareeglitest, kui nimi vastab asjaomasele nimetraditsioonile.
Lapse sünni registreerimisel teavitatakse vanemaid, kas ja mitu samasuguse isikunimega inimest Eestis juba elab ning mis on nende isikute vanus.
Nime muutmisel lähtutakse edaspidi senisest enam inimese vajadusest loobuda oma praegusest nimest, mitte soovist võtta endale konkreetne juba kasutusel olev nimi.
Olulise muudatusena piiratakse teatud kuritegudes süüdi mõistetud inimeste võimalust nime muuta. Vägistamise, kehalise väärkohtlemise, laste vastu suunatud kuritegude, rahapesu, narkokuritegude ja organiseeritud kuritegevuse jm puhul kehtib nime muutmise piirang kuni karistusandmete kustutamiseni. Kõige raskemate kuritegude puhul kehtestatakse eluaegne nime muutmise keeld. See puudutab muu hulgas mõrva, riigireetmist, raskendavatel asjaoludel toime pandud vägistamist ja lastevastaseid kuritegusid, samuti sõjakuritegusid ja sõjapropagandat, salakuulamist ning inimkaubandust. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 28. septembril algatatud patendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1032 SE).
Eelnõuga lihtsustatakse ja ajakohastatakse leiutiste valdkonna regulatsiooni. Praegu kehtib patentide, kasulike mudelite ja nendega seotud menetluste kohta 17 eraldi määrust, mille sisu koondatakse edaspidi ühte patendimäärusesse.
Muudatustega viiakse seadustest välja liiga detailsed menetlusreeglid ning koondatakse need määrusesse. Samuti ajakohastatakse terminoloogiat ja keelekasutust, eemaldatakse vananenud ja dubleerivaid nõudeid ning täpsustatakse muu hulgas litsentside ja patentidele seatavate pantide regulatsiooni.
Muudatuse eesmärk on vähendada bürokraatiat ja halduskoormust ning muuta nõuded ettevõtjatele ja teistele kasutajatele lihtsamini leitavaks ja arusaadavaks. 17 eraldi määruse asemel tuleb edaspidi lähtuda ühest koondmäärusest, mis muudab regulatsiooni selgemaks ja õiguskindlamaks. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 28. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Riigi 2025. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu (1033 OE).
Riigi 2025. aasta majandusaasta koondaruanne annab tervikliku ülevaate riigi finantsseisundist, eelarve täitmisest ja valitsuse tegevusest 2025. aastal. Aruanne koondab riigiasutuste ning riigi valitseva mõju all olevate organisatsioonide finants- ja tegevusandmed.
Koondaruanne sisaldab valitsussektori finantsülevaadet, tegevuste ja eesmärkide täitmise ülevaadet, riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruannet ning infot kohalike omavalitsuste, avaliku sektori ja valitsussektori kohta.
Aruande eesmärk on näidata, kuidas täideti riigieelarves seatud eesmärke, milline oli riigi finantsseisund, finantstulemus ja rahavoog ning anda Riigikogule alus valitsuse tegevuse kontrollimiseks ja järgmiste eelarveotsuste tegemiseks.
Koondaruande juurde kuulub riigikontrolli kontrolliaruanne. Rahandusministeerium esitas aruande enne parlamendile saatmist riigikontrollile auditeerimiseks. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Isamaa fraktsiooni 28. septembril algatatud karistusseadustiku täiendamise seaduse eelnõu (1034 SE).
Eelnõu eesmärk on tagada Riigikogu uurimiskomisjonide tegevuse tulemuslikkus ning suurendada parlamentaarse kontrolli tõhusust, nähes ette kriminaalvastutus Riigikogu uurimiskomisjonile teadvalt valeütluse andmise eest. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 28. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele ehitada valmis Rail Baltica Tallinn–Pärnu raudteelõik 2030. aastaks” eelnõu (1035 OE).
Eelnõu eesmärk on teha valitsusele ettepanek viia Rail Baltica Tallinn–Pärnu lõigu ehitus kasutuselevõtuks vajalikus tervikus lõpule hiljemalt 2030. aasta lõpuks ning esitada Riigikogule kolme kuu jooksul kontrollitav ehituse ja rahastamise kava. Otsus ei kinnita ise riigieelarve eraldist, selle eesmärk on suunata valitsust tegema tähtaja saavutamiseks vajalikud otsused ja andma Riigikogule nende kohta aru. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 29. septembril algatatud ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (abivahendite ja meditsiiniseadmete reform) eelnõu (1036 SE).
Seadust muudetakse, et viia läbi abivahendite ja meditsiiniseadmete reform. Praegu eri süsteemides olevad abivahendid ja meditsiiniseadmed koondatakse ühtsete reeglite alla, et vajalike toodete saamine muutuks inimese jaoks lihtsamaks.
Abivahendi vajaduse tõendamine muutub digitaalseks ning pabertõendid asenduvad meditsiiniseadme kaartidega. Suurte tervisekulude korral rakendub automaatselt täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis, mis aitab vähendada inimese omaosalust. Meditsiiniseadme kaarti saavad edaspidi välja kirjutada ka teised pädevad spetsialistid, mis vähendab arstide töökoormust.
Samuti kehtestatakse Tervisekassa soodustusega meditsiiniseadmetele maksimaalsed hinnalaed, et piirata põhjendamatult suurt omaosalust. Lisaks saavad arst-residendid õiguse kirjutada ravimeid välja juba residentuuri esimesest aastast. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni 29. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pankade kasumi maksustamise muutmiseks“ eelnõu (1038 OE).
Eelnõu eesmärk on muuta pankade kasumi maksustamist nii, et Eestis tegutsevad krediidiasutused panustaksid riigi tuludesse senisest suuremal ja stabiilsemal määral. Üks protsent eurobori tõusu tähendab, et maksekoormus eraisikutele ja firmadele tõuseb aastas umbes kogukuluga 270 miljonit.
Praegu maksavad pangad kasumilt 18% avansilist tulumaksu, mida on võimalik arvestada hilisema kasumi jaotamisel tekkiva maksukohustuse katteks. Eelnõuga tehakse ettepanek asendada see 24% lõpliku kasumimaksuga, mis tuleb tasuda sõltumata sellest, kas pank kasumi jaotab või jätab ettevõttesse. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse Tammiste kassid MTÜ algatatud kollektiivse pöördumise „Loomade päästmisega tegelevate MTÜ-de veterinaarkulude käibemaksu vähendamine või kaotamine“ ja edastas selle menetlemiseks maaelukomisjonile.