Riigikogu võttis tänasel istungil vastu ühe seaduse ning lõpetas kolme eelnõu teise ja kolme eelnõu esimese lugemise.
Riigikogu võttis vastu riigikaitsekomisjoni algatatud küberturvalisuse seaduse muutmise seaduse (897 SE), mis täpsustab Euroopa Liidu küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmise järel seaduses kasutatavaid termineid ning võrgu- ja infosüsteemide turvameetmete rakendamise ulatust.
Muudatustega ühtlustatakse küberturvalisuse 2. direktiivi ja küberturvalisuse seaduse termineid ning luuakse osalistele selgem arusaam Riigi Infosüsteemi Ameti võrgu- ja infosüsteemide alase järelevalve ulatusest. Lisaks seotakse direktiivi rakendusmäärusega kehtestatavad turvanõuded selgemalt teenustega, mida rakendusmäärus puudutab.
Eesti õigusesse üle võetud küberturvalisuse 2. direktiivi eesmärk on ühtlustada küberohtude haldamise reegleid ja tõsta küberturvalisuse taset Euroopa Liidus.
Seaduse vastuvõtmist toetas 74 Riigikogu liiget.
Kolm eelnõu läbis teise lugemise
Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (887 SE), millega viiakse seadused vastavusse Euroopa Liidu kalanduskontrolli uuendatud reeglitega.
Eelnõu järgi saab kalapüügiandmeid esitada elektrooniliselt ja kala päritolu digitaalselt jälgida kogu tarneahela ulatuses ning kalalaevad varustatakse asukoha jälgimisseadmetega. Samuti tugevdatakse kalanduse järelevalvet ja karmistatakse karistusi ebaseadusliku kalapüügi tõkestamiseks tõsiste rikkumiste korral, arvestades püütud kala väärtust.
Muudatuste eesmärk on tagada loodusressursside parem kaitse ja toetada ausat konkurentsi. Eelnõu kohaselt hakkavad uued nõuded ja reeglid kehtima järk-järgult aastatel 2026–2030.
Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu Isamaa ja Urmas Kruuse Reformierakonna fraktsioonist.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (888 SE), mille eesmärk on vähendada nii tööandjate kui ka Tööinspektsiooni halduskoormust.
Eelnõuga kaotatakse dubleerivad kohustused, vähendatakse aruandlust ja muudetakse tööohutuse süsteem selgemaks, säilitades samal ajal töötajate kaitse. Muu hulgas täpsustatakse esmaabi korraldust, võimaldades ettevõtete ühiseid lahendusi, ning nähakse ette, et tööandja ei pea inspektsiooni enam töökeskkonnaspetsialisti või -voliniku määramisest teavitama. Samuti ei pea alla 10 töötajaga ettevõte esitama töökeskkonna riskianalüüsi ega korraldama töötervishoiu olukorra analüüsi. Tööandjate halduskoormust vähendatakse ka seoses lähetatud töötajatega.
Järelevalve tõhustamiseks saab Tööinspektsioon eelnõuga ligipääsu töötamise registri ja töövõtuahela andmetele, mis aitab tõhusamalt tuvastada varjatud tööd ja rikkumisi, eriti ehitussektoris.
Teisel lugemisel tehti eelnõusse muudatused, mille kohaselt teeb isa- ja emapuhkusest tulenevaid töötamise peatumise kandeid töötamise registrisse edaspidi Sotsiaalkindlustusamet, kellel on vajalikud andmed niikuinii olemas. Nii välditakse vajadust andmeid täiendavalt edastada ja mitu korda sisestada.
Samuti täiendati eelnõu, et parandada ebatäpsus maksukorralduse seaduses. Seaduse kohaselt saab Statistikaamet maksuandmeid, et teha riiklikku statistikat. Eelnõuga lisatakse maksuandmete jagamise aluste hulka soolise võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud ülesannete täitmine. Statistikaamet saab tööandja taotlusel soolise palgalõhe ehk palgapeegli näitajate arvutamise ülesande, tööandjatele muudatusega uut andmete edastamise kohustust ei kaasne.
Teise lugemise läbis ka valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (935 SE), millega soovitakse tugevdada teist pensionisammast ja taastada selgemalt põhimõte, et sinna kogutakse raha pensionieaks.
Eelnõu näeb ette, et teisest sambast lahkunud inimesed saavad sellega uuesti liituda senise 10 aasta asemel juba viie aasta pärast. Näiteks need, kes lahkusid sambast 2021. või 2022. aastal, saavad muudatuste jõustumise järel esitada avalduse sissemaksete taastamiseks.
Teine oluline muudatus puudutab raha ennetähtaegset väljavõtmist – edaspidi ei pea inimene enne pensioniiga teisest sambast raha võttes välja võtma kogu kogutud summat, vaid saab vajadusel kasutada ainult osa rahast. Pärast osalist väljavõtmist saab samuti uuesti koguma hakata viie aasta möödudes.
Samas muudetakse reeglit nii, et kui inimene on juba kasutanud võimalust teise samba raha enne pensioniiga välja võtta ja liitub hiljem uuesti, siis edaspidi kogub ta raha pensionini. Teise sambaga uuesti liitumine jääb vabatahtlikuks ning pensionile jäämise tingimused ei muutu: teisest sambast saab pensionile jääda viis aastat enne vanaduspensioniiga või puuduva töövõime korral.
Seadus on kavandatud jõustuma tänavu 1. novembril. Osaline raha väljavõtmine ja maksete peatamise järel piiranguteta uuesti kogumise alustamine jõustuvad seaduse vastuvõtmise korral 1. jaanuaril 2028, sest need vajavad pensioniregistri IT-arendusi.
Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonitu Maria Jufereva-Skuratovski, Isamaa fraktsiooni kuuluv Urmas Reinsalu, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni kuuluv Riina Sikkut ja Reformierakonna fraktsiooni kuuluv Mart Võrklaev.
Esimese lugemise läbis kolm eelnõu
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud kutse- ja oskusseaduse eelnõu (973 SE), millega luuakse terviklik kutse- ja oskussüsteem, mis seob tihedamalt hariduse, tööturu vajadused ja oskuste prognoosimise, et Eesti oskuste süsteem vastaks paremini muutuva töömaailma ootustele.
Kui kehtiv kutseseadus keskendub peamiselt kutse andmisele, kutsestandarditele ja kutsenõukogudele, siis eelnõu kirjeldab ka oskuste vajaduste analüüsi, oskuste arendamist, prognoosimist ja tunnustamist. Eesmärk on töömaailma ja tehnoloogia kiire muutumise tõttu paremini ja paindlikumalt arvestada elukestvat õpet ja kvalifikatsioone.
Eelnõu järgi väheneb kutsestandardite arv ligi poole võrra ning nende kõrvale luuakse kompetentsiprofiilid, mis võimaldavad tööelus vajalike oskuste kirjeldusi õppekavades kiiremini ajakohastada. Kutseasutustel on 2,5 aastat, et hinnata, millistel kutsealadel säilib kutse andmine ja kutsestandard ning millistel asendatakse need kompetentsiprofiiliga.
Eelnõuga luuakse esmakutse süsteem. See tähendab, et õppija saab kutse juba kooli lõpetamisel, kui õppekava on koostatud töömaailma vajadustest lähtudes ja vajalikud kompetentsid on omandatud.
Senisest enam arvestatakse varasemat õpet ja töökogemust, et töö käigus omandatud oskused oleksid paremini tunnustatud. Kutseregistrist saab kutse- ja oskusregister, kus peale kutsete saab hallata ka oskuste, kompetentsiprofiilide ja mikrokvalifikatsioonidega seotud andmeid. Muudatuste tulemusel saab oskusi omandada ka niinimetatud õpiampsudena.
Eelnõu aitab vähendada halduskoormust nii õppijatele, õppeasutustele kui ka ettevõtjatele. Kutsesüsteemi juhtimine muudetakse tõhusamaks, ühendades dubleerivad nõukogud ja eksperdikogud ühtsemaks tervikuks. Reform aitab kokku hoida ka avalikke vahendeid, võimaldades suunata rohkem ressursse kutseharidusse ja oskuste arendamisse.
Muudatused rakenduvad eelnõu kohaselt järk-järgult kuni aastani 2029.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (920 SE), mis loob riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ühtse struktuuri teabe kaitset korraldavate ametkondade reeglites. Luuakse normid, mille kohaselt sõnastatakse esmalt pädevused, seejärel neist tulenevad ülesanded ning lõpuks ülesannete täitmisel tehtavad tegevused.
Muudatus puudutab Kaitsepolitseiametit, Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksust, Välisluureametit ja riigi julgeoleku volitatud esindajat.
Riigi julgeoleku volitatud esindajale seatud norme täiendatakse, et esindajal oleks lisaks salastatud välisteabe kaitse korraldamisele ja kontrollimisele ka riigisaladuse kaitse korraldamise ja kontrollimise roll ning seda juhul, kui riigisaladust avaldatakse välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile.
Eelnõus käsitletakse ka ametikohti, millel on ametikohajärgne juurdepääsuõigus salastatud välisteabele. Muudatusega nähakse ette, et kui välislepingu kohaselt on kohustuslik tutvuda teabe kaitse nõuetega või esitada allkirjastatud kinnitus, siis sellest keeldudes ei ole võimalik anda juurdepääsu konkreetsele teabele, hoolimata ametikohajärgsest juurdepääsuõigusest.
Lisaks tunnistatakse eelnõuga kehtetuks säte, mille kohaselt peab riigisaladuse välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile edastamise iga kord riigi julgeoleku volitatud esindaja juures registreerima.
Esimese lugemise läbis ka riigikaitsekomisjoni algatatud strateegilise kauba seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu (958 SE), mille eesmärk on lubada jalaväemiinide vedu. Eelnõuga tunnistatakse Ottawa konventsioonist lahkumisega seoses kehtetuks säte, mis praegu keelab Eestis jalaväemiinide veo ja nendega seotud teenuse, välja arvatud juhul, kui see on väljaõppe või miinide hävitamise eesmärgil vältimatult vajalik.
Jalaväemiine keelustavast konventsioonist taganemise otsustas Riigikogu halvenenud julgeolekuolukorrale viidates mullu juunis ning Eesti lahkumine jõustus eelmise aasta detsembri lõpus. Koos Eestiga lahkusid konventsioonist ka Soome, Läti, Leedu ja Poola, kusjuures Soome plaanib teadaolevalt käivitada jalaväemiinide tootmise.
Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et kui konventsioonist lahkumisega sooviti anda Eesti Kaitseväele suurem paindlikkus ja vabadus valida lisarelvasüsteeme ja -lahendusi, mida vajadusel kasutada, siis ei saa välistada ka näiteks Soomest läbi Eesti territooriumi korraldatavat jalaväemiinide vedu Läänemere piirkonna riikidesse. Seletuskirjas juhitakse ühtlasi tähelepanu, et NATOsse kuuluvad Ameerika Ühendriigid, kelle üksused paiknevad Eesti territooriumil, ei ole Ottawa konventsiooniga ühinenud.
Kaks eelnõu langes menetlusest välja
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Tanel Kiige, Andre Hanimäe ja Ester Karuse esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine kaitsevaldkonna finantsjuhtimise, lepinguliste kohustuste ja riigivara haldamise asjaolude uurimiseks“ eelnõu (985 OE).
Eelnõuga sooviti luua kõigi fraktsioonide esindajatest koosnev uurimiskomisjon, et selgitada välja Riigikontrolli poolt Kaitseministeeriumi valitsemisalas tuvastatud tõsiste puuduste asjaolud ja põhjused ning teha riigi raha ja vara kasutamise üle parlamentaarset kontrolli. Esitajate sõnul on uurimiskomisjoni moodustamine tugevaim parlamentaarse kontrolli instrument, mis võimaldab taastada usalduse riigikaitse valdkonna rahakasutuse vastu.
Läbirääkimistel võtsid sõna Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Urmas Reinsalu Isamaa, Lauri Laats Keskerakonna, Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Kristo Enn Vaga Reformierakonna fraktsioonist.
Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 48 ja selle vastu oli 41 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja seadusemuudatused viljatusravi kättesaadavuse parandamiseks“ eelnõu (913 OE), millega sooviti, et valitsus töötaks välja viljatusravi kättesaadavust parandavad seadusemuudatused.
Esitajate hinnangul tuleks riiklikult rahastatud viljatusravi vanusepiir tõsta praeguselt 40. eluaastalt vähemalt 42. eluaastale, kui selleks on meditsiiniline näidustus, suurendada riiklikult rahastatud viljatusravi kättesaadavust ja teenusemahtu ning näha ravikindlustatud inimestele meditsiinilistel näidustustel ette doonorrakkude soetamise kulude osaline või täielik kompenseerimine. Eelnõu seletuskirja kohaselt aitaksid muudatused tagada viljatusravile õiglasema ja vajaduspõhisema ligipääsu.
Läbirääkimistel võtsid sõna Õnne Pillak Reformierakonna, Lea Danilson-Järg Isamaa ja Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Lõpphääletusel toetas eelnõu 23 Riigikogu liiget. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja vähemalt 51 häält.
Ettekandja puudumise tõttu jäi tänasel istungil ära 22 Riigikogu liikme algatatud Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (904 SE) esimene lugemine.
Istung lõppes kell 21.11
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.