Sotsiaalkomisjon saatis esimesele lugemisele eelnõu, mis paneb tervise- ja sotsiaalvaldkonna omavahel süsteemselt koostööd tegema ning toob suure abivajadusega inimestele appi terviseteejuhid. Samuti saatis komisjon eile esimesele lugemisel eelnõu, millega korraldatakse ümber rehabilitatsiooniteenus.
Komisjoni esimehe Signe Riisalo selgitusel toovad mõlemad ümberkorraldused abi inimesele lähemale. „Rehabilitatsioonisüsteem liigub haiguskeskselt lähenemiselt inimese funktsioneerimisvõimet ja elukvaliteeti toetava lähenemise suunas. Oluline on, et inimesed saaksid aktiivselt osaleda ühiskonnaelus – nii lapsena, vananedes kui ka krooniliste terviseseisunditega elades,“ selgitas ta. Riisalo tõi esile, et näiteks tänu muudatustele lüheneb inimese teekond rehabilitatsiooniteenuse saamiseni mitu kuud. Edaspidi suunab e-konsultatsiooni õigusega tervishoiutöötaja inimese rehabilitatsioonimeeskonnani, mis koosneb eriarstist või õest, vaimse tervise asjatundjast, füsioterapeudist, logopeedist või tegevusterapeudist ja sotsiaaltöötajast jm asjatundjatest, kes hindavad vajadust teenuse järele ja osutavad seda selle püsimiseni.
Samuti suure muutusena seotakse teise, samuti rahvatervishoiu seadust muutva eelnõuga praegu eraldi toimivad tervishoiu- ja sotsiaalsüsteem ühtsemaks tervikuks ning parandatakse abi korraldamist inimestele, kes vajavad korraga mõlema valdkonna tuge. „Olukorras, kus umbes neljandikul elanikkonnast on neli või enam kroonilist haigust, millega sageli kaasnevad ka sotsiaalsed probleemid, ei suuda ükski teenuseosutaja vaid oma valdkonna piires üksi tegutsedes aidata inimest tervikuna,“ selgitas Riisalo. „Terviseteejuhid hakkavad mitme kroonilise tervisemurega inimesi aitama läbi tugiteenuste rägastiku ja inimene jõuab abini varem. Suures plaanis lisab see inimestele tervelt elatud aastaid ja vähenevad tervisekulud,“ ütles ta.
Tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö reformiga luuakse maakondlikud heaolupiirkonnad ja koostöökogud ning igasse piirkonda tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsioon ehk TERVIK. See ühendab kohalikud omavalitsused, perearstid ja haiglad ühiste eesmärkide nimel tegutsevaks koostöövõrgustikuks. Tervise- ja heaoluprofiili abil hakatakse siduma piirkonna elanike vajadusi teenuste kasutuse ja kuludega. Tervisekassa roll laieneb ravi rahastamiselt ka piirkondliku koostöö, ennetuse ja tervise edendamise toetamisele. Keerulise teenusevajadusega inimestele luuakse koordinatsiooniteenus. Terviseteejuht koostab inimesele heaoluplaani, koondab tervise- ja sotsiaalvaldkonna info ning koordineerib tugi- ja terviseteenuseid ja infovahetust.
Komisjoni aseesimees Jaanus Karilaid tõi esile, et reformidega ei tohi rehabilitatsioonisüsteemi reformi vaates üle koormata ei perearste ega TERVIKute loomise vaates kohalikke omavalitsusi. „Tunnustan valdkonna eksperte, kes on teinud pikalt ja põhjalikult head tööd. Toon siiski esile, et põhiseadus kaitseb kohalike omavalitsuste autonoomiat. Kohalike omavalitsuste autonoomia aspektile tuleb eelnõu menetledes tähelepanu pöörata ning anda eelnõule õiglane küpsemisperiood, mis võimaldaks mitmekülgset huvigruppide kaasamist ja parlamentaarset arutelu,“ märkis ta.
Seletuskirja järgi luuakse piirkondlikud TERVIKud 1. novembriks 2027 ning terviseteejuhtide töö käivitub 1. maist 2028. Reformi hinnanguline kogukulu aastatel 2026–2032 on ligi 64 miljonit eurot, millest rahastatakse peamiselt terviseteejuhtide teenust, koostööorganisatsioonide juhtimist, IT-lahendusi, koolitusi ja Tervisekassa lisatööjõudu. 2030. aastaks on vaja ligikaudu 231 spetsialisti, keda plaanitakse ette valmistada järk-järgult. Kaks kolmandikku terviseteejuhte asuksid tööle esmatasandi tervise- või perearstikeskustes ning üks kolmandik haiglates. Reformi tasuvusajaks on hinnatud neli aastat.
Istungitel osales sotsiaalminister Karmen Joller.
Sotsiaalkomisjon tegi vastavalt eile ja täna ettepanekud võtta rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rehabilitatsioonisüsteemi muutmine) eelnõu (998 SE) ja rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö) eelnõu (999 SE) esimesed lugemised täiskogu päevakorda 30. septembril ja esimesed lugemised lõpetada.