Riigikogu istungi ülevaade
22. september 2026
Terviseandmete andmekogusid puudutav eelnõu läbis esimese lugemise
Tänasel Riigikogu täiskogu istungil läbis esimese lugemise eelnõu, millega eesmärgiks on terviseandmete koondamine ühtsesse süsteemi. Kaks eelnõu lükati esimesel lugemisel tagasi.
Esimese lugemise läbis tänasel istungil valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (951 SE), mille eesmärk on luua selgem ja tõhusam terviseandmete korraldus, et terviseandmeid saaks kasutada ühtselt ja süsteemselt. Selleks liidetakse kolm andmekogu ühise eesmärgi ja regulatsiooniga andmekoguks – Tervisekassa andmekogu (raviarved) ja retseptikeskus (retseptid) liidetakse tervise infosüsteemiga (TIS) (tervisedokumendid).
Andmekogude liitmine lihtsustab terviseandmete edastamist ja kasutamist. Muudatustega vähendatakse andmeesitajate koormust ning korrastatakse tervise infosüsteemi pidamisega seotud õigusruumi. Muudatused aitavad vähendada dubleerimist, parandada terviseandmete kvaliteeti, usaldusväärsust ja kättesaadavust, toetavad tõhusama järelevalve tegemist ning võimaldavad tulevikus tervishoiuteenuse osutajatel andmeid lihtsamini esitada.
Samuti luuakse muudatustega eeldused, et rakendada tervishoiu korralduses tulemuspõhist rahastamist ja teha andmepõhiseid otsuseid. Kehtivas õiguses on tervishoiuteenuse osutamisega seotud kliinilised, rahastuse ja retseptide andmed eraldi andmekogudes, mille eesmärgid ja kasutus on sisuliselt läbipõimunud, kuid õiguslikult ja korralduslikult lahus. Regulatsiooni muutmine toetab ka andmepõhist, tõhusat ja läbipaistvat tervishoiu juhtimist.
Eelnõuga korrastatakse ka viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud andmete kogumist. Nende andmete koondamine TISi võimaldab jälgida doonorrakkude kasutamist raviasutusteüleselt ning piirata ühelt doonorilt sündivate laste arvu. Samuti aitab see edastada asjakohast ja eetilist teavet viljatusravi tulemuslikkuse ja ohutuse kohta Eestis, korrastada kunstliku viljastamisega seotud meditsiinistatistika kogumist ning luua võrdlusvõimalus nii Eesti viljatusraviteenuse osutajate vahel kui ka rahvusvaheliselt.
Läbirääkimistel võttis sõna Irja Lutsar Eesti 200 fraktsioonist.
Kaks eelnõu langes menetlusest välja
Menetlusest langes välja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (873 SE), millega sooviti seadusest välja jätta sätted, mis käsitlevad lapsega töötamise piirangu ümberhindamist.
Seletuskirjas öeldakse, et isikutel, kellele on nende pedofiilse käitumise tõttu määratud lastega töötamise keeld, peab puuduma igasugune võimalus uuesti lastega töötama asuda kogu nende eluajal.
Eelnõuga sooviti ka täpsustada, et kõigi last mõjutavate otsuste puhul tuleb esikohale seada lapse huvid ning lapse arvamusest erineva otsuse korral tuleb selle põhjuseid ka lapsele selgitada.
Läbirääkimistel võtsid sõna Evelin Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Signe Riisalo Reformierakonna fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel esines sõnavõtuga Züleyxa Izmailova.
Sotsiaalkomisjon eelnõu juhtivkomisjonina tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanekut toetas 43, vastu oli 19 Riigikogu liiget. Eelnõu lükati tagasi ja langes menetlusest välja.
Esimese lugemise käigus lükati tagasi ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimäe ja Züleyxa Izmailova algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (876 SE), millega sooviti võrdsustada lapsetoetused iga lapse kohta nii, et lapsetoetus oleks iga lapse eest 100 eurot kuus. Praegu on toetus esimese ja teise lapse eest 80 eurot ning kolmanda ja iga järgmise lapse eest 100 eurot kuus.
Eelnõuga sooviti tõsta ka üksikvanema lapse toetus 80 eurolt 100 eurole kuus, ent selle muudatuse viis Riigikogu ellu juunis, kui võttis vastu 2026. aasta lisaeelarve. Rahanduskomisjon täiendas lisaeelarve eelnõu üksikvanema lapse toetuse tõusuga, täiskogu toetas muudatust ning üksikvanema lapse toetus tõusis 100 eurole 1. septembrist.
Veel sooviti perehüvitiste seadust muutva eelnõuga ette näha, et kui tõuseb lapsetoetus, siis tõuseb vastavalt ka üksikvanema lapse toetus.
Läbirääkimistel võtsid sõna Aleksandr Tšaplõgin Keskerakonna ja Evelin Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Andre Hanimägi.
Sotsiaalkomisjon eelnõu juhtivkomisjonina tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanekut toetas 42 Riigikogu liiget, vastu hääletas 22. Hääletuse tulemusel langes eelnõu menetlusest välja.
Istung lõppes kell 13.28.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.