Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi (EPK) plenaaristungil on esmaspäeval ja teisipäeval Madridis arutlused kosmosevaldkonna koostöövõimaluste üle.
Eesti delegatsiooni esimees Mario Kadastik selgitas, ettänavune kohtumine Hispaanias keskendub kosmosele kui ühisele strateegilisele varale. „Tänapäeva reaalsus on toonud esile vajaduse kasutada kosmoses nii tsiviil- kui ka militaarsüsteemi paremini ära julgeoleku tagamiseks kosmose baasil,“ ütles Kadastik.
Kadastik viitas EPK uuringutele, mis näitab, et organisatsioon on korduvalt olnud oma ajast ees, eriti sellistes valdkondades nagu julgeolek või kosmoseolukorra teadvustamine. Ta märkis, et julgeoleku- ja kaitsealased rakendused on kajastunud ligi 70%-s resolutsioonidest alates 2009. aastast. Samuti kujundavad päevakorda ümber uued geopoliitilised ja rahanduslikud survefaktorid. Mitmed teemad on kerkinud esile peamiselt viimase viie aasta jooksul, milles on koostöö muutunud strateegiliseks. Kui varasemates resolutsioonides rõhutati partnerlust arengumaadega ja Rahvusvahelisel Kosmosejaamal (ISS) põhinevat uurimistegevust, siis hilisemates eelistatakse kahe- ja mitmepoolseid sidemeid sarnaselt mõtlevate partneritega ning toetatakse üha enam Euroopa sõltumatute võimekuste arendamist, selle asemel, et tugineda vaid rahvusvahelistele raamistikele.
Konverentsi peaettekande teemal, kosmos kui Euroopa kaitsevaldkonna strateegiliselt oluline valdkond, teeb kindral Francisco Braco Carbó, kes on Hispaania õhu- ja kosmosevägede staabiülem.
Madridis käsitletakse põhiliselt kuut kosmose kasutamise koostööga seotud teemavaldkonda, milleks on rakendused, juhtimine, majandus, koostöö, programmid ja riskid. „See rõhutab konverentsi huvide ja võimalike mõjualade ulatust ning mitmekesisust,“ ütles Kadastik.
Madridi kohtumistel osalevad EPK liikmesriikide, Euroopa Kosmoseagentuuri ja Euroopa Kosmosepoliitika Instituudi esindajad.
Euroopa Parlamentidevaheline Kosmosekonverents asutati 1999. aastal ning selle täisliikmeks võivad olla Euroopa Liidu ja/või Euroopa Kosmoseagentuuri liikmesriikide rahvusparlamendid, kes on loonud kosmose küsimustega tegelemiseks komisjoni või toetusrühma.
EPK -i eesmärk on pakkuda Euroopa riikide parlamentidele võimalust vahetada infot, arutleda ja teha analüüse kosmosepoliitika vallas. EPK-i istungitel vastu võetud resolutsioonid ei ole rahvusparlamentidele siduvad, kuid organisatsioon aitab mõtestada Euroopa riikide seadusandjate rolli kosmose valdkonnaga tegelemisel.
EPK-i eesistumine roteerub ja kestab ühe aasta. Plenaaristung võetakse vastu aasta olulisemaid küsimusi kajastav resolutsioon.
Eesti oli EPK eesistuja 2025. ja 2017. aastal.