Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) otsustas, et Eesti seisukohtadesse ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ajakohastamise läbirääkimistel tuleb silmas pidada Eesti eripära ning lisas seetõttu Eesti seisukohtadesse julgeolekukaalutlused, põlevkivitööstuse mõju varustuskindlusele ja sotsiaalmajandusliku mõju.
Komisjoni esimees Peeter Tali sõnul on Euroopa Komisjon teinud ettepanekud muuta heitkogusega kauplemise süsteemi pärast 2030. aastat ning muudatuste paketi üks olulisemaid osi on heite vähendamise trajektoori muutmine sujuvamaks. „Heite vähendamise nõuded peavad lähtuma sellest, kui kiiresti muutuvad heite vähendamist võimaldavad tehnoloogiad tegelikult kättesaadavaks ja majanduslikult tasuvaks. ELAK rõhutas, et heitevabale tööstusele ülemineku tempot seades peame vältimatult silmas pidama Eesti eripära ehk siis julgeolekukaalutlusi, varustuskindluse tagamist ja sotsiaalmajandusliku mõju,“ selgitas Tali. „Keeldun uskumast, et põlevkivikeemial ei ole Eestis tulevikku, peame litsalt oma loodusressursse mõistlikult ja loodussäästlikult kasutama.“
Kui kehtiva direktiivi järgi jõuaks uute ühikute turule lisandumine sisuliselt nullini 2039. aasta paiku, siis ettepaneku järgi pikeneks trajektoor ligikaudu 2047.–2048. aastani.
Seisukohtades märgitakse, et Eesti jaoks on peamine küsimus tasuta ühikute võimalikult pikk jätkumine ja nendega seotud tingimused. Näiteks põlevkiviõlitööstuses on järgmine samm heite vähendamisel süsiniku tehnoloogiline kinnipüüdmine. See tehnoloogia ei ole hetkel veel majanduslikult tasuv ega turuküps. Seetõttu on sellisele tööstusele vaja erandit, et nad saaksid tasuta ühikuid ka edaspidi. Lisaks, ettevõtted, kes on juba heite vähendamisse investeerinud, ei tohi sattuda halvemasse olukorda ning peaksid samuti pärast 2030. aastat saama tasuta ühikuid.
Seletuskirja järgi on eesmärk jõuda liikmesriikide vahel üldise lähenemisviisi kokkuleppeni tänavu detsembris.
Valitsuse esitatud seisukohti Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta, mis käsitleb ELi heitkogustega kauplemise süsteemi konkurentsivõime suurendamist ning seire-, aruandlus- ja tõendamiskorra lihtsustamist, tutvustas istungil energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo. Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas seisukohad täiendatud kujul kooskõlas majanduskomisjoni ja keskkonnakomisjoni arvamustega.