Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse üheksa eelnõu.
Valitsuse 14. septembril algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (990 SE).
Kinnisasjade omandamist reguleerivas kehtivas õigusruumis ei ole julgeolekuohtudele vastamiseks ja nende ennetamiseks piisavalt meetmeid – kehtivad kitsendused on piiratud üksnes 1999. aasta haldusjaotuse põhise piirangualaga. Samas on mujal Eestis hulgaliselt riigi julgeoleku seisukohalt olulisi asukohti, kus kinnisasja omandamisega võivad kaasneda julgeolekuohud. Seetõttu ajakohastatakse piiranguala määratlemist ja laiendatakse kitsenduste regulatsiooni.
Eelnõuga luuakse volitusnorm, mille alusel nimetatakse kinnisasja omandamise kaudu Eesti riigi julgeolekut või avalikku korda ohustavad riigid. See võimaldab keelata pikaajalise elaniku elamisloata või alalise elamisõiguseta Venemaa ja Valgevene kodanikel, nende riikide ettevõtetel ning juriidilistel isikutel, milles nad on tegelikud kasusaajad, kinnisasja omandamine kogu Eesti Vabariigi territooriumil. Keeld ei ole tagasiulatuv ega puuduta isikuid, kellel on pikaajaline elamisluba või alaline elamisõigus. Eelnõuga kõrvaldatakse ka võimalus piirangutest mööda minna ettevõtete kaudu, täpsustades tegeliku kasusaaja rolli ning kohustades notarite ja teiste tehingu kontrollijate kaudu tuvastama kasusaajate kodakondsust. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.
Valitsuse 14. septembril algatatud Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Ameerika lõunaosa ühisturu, Argentina Vabariigi, Brasiilia Liitvabariigi, Paraguay Vabariigi ja Uruguay Idavabariigi vahelise partnerluslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (996 SE).
ELi ja liikmesriikide jagatud pädevuses olev partnerlusleping hõlmab lisaks kaubanduse ja investeeringute liberaliseerimisele ka sätteid poliitilise koostöö kohta erinevates valdkondades. ELi ainupädevuses oleva kaubanduse vahelepinguga luuakse sidus, terviklik, ajakohane ja õiguslikult siduv ELi ja Mercosuri kaubandus- ja investeerimissuhete raamistik. Kahe eraldiseisva lepingu sõlmimine lepiti kokku läbirääkimiste tulemusena, et kiirendada ELi ainupädevusse jäävate kaubanduse ja investeerimise liberaliseerimissätete jõustumist. Kaubanduse vaheleping hakkab esialgu kehtima eraldi, kuid see asendatakse hiljem partnerluslepinguga, kui kõik lepinguosalised on partnerluslepingu jõustamiseks vajaliku riigisisese menetluse lõpule viinud. Märtsi 2026. a alguses andis Euroopa Komisjon teada, et kavatseb kaubanduse vahelepingu kohaldamisega edasi minna.
Partnerlusleping loob maailma suurima vabakaubanduspiirkonna enam kui 720 miljoni elanikuga turul, pakkudes ELi ettevõtjatele esimese turuletulija eelise ning soodustades nii tööstus- kui põllumajandustoodete ekspordi kasvu, tariifide järkjärgulist kadumist ja seadusliku raamistiku paranemist turulepääsuks piirkonnas, kus varem esines kõrgeid tollimakse ning muid kaubandustõkkeid. Partnerlusleping tugevdab ELi ja seetõttu ka Eesti positsiooni ülemaailmses konkurentsis, mitmekesistab tarneahelaid, tihendab poliitilisi ning majanduslikke sidemeid sarnaselt meelestatud ja usaldusväärsete partnerite vahel, tuginedes ühistele universaalsetele väärtustele, nagu demokraatia ja inimõigused. Tegemist on tänapäevase lepinguga, mis seisab avatud ja reeglitel põhineva kaubanduse eest, astub vastu protektsionismile ja edendab kestlikku arengut. Tihedama koostöö kaudu avab see suure vastastikuse kasu võimalusi. Sellest saab tähtis samm teineteist valinud partnerite vaheliste sidemete tihendamise suunas, mis võimaldab tugevdada ELi rolli mitte ainult Mercosuri riikides, vaid Lõuna-Ameerikas tervikuna. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Valitsuse 14. septembril algatatud ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (997 SE).
ELi ja liikmesriikide jagatud pädevuses olev partnerlusleping hõlmab lisaks kaubanduse ja investeeringute liberaliseerimisele ka sätteid poliitilise koostöö kohta erinevates valdkondades. Lisaks partnerluslepingule sõlmivad EL ja Mehhiko ka ELi ainupädevuses oleva Euroopa Liidu ja Mehhiko Ühendriikide vahelise kaubanduse vahelepingu (edaspidi vaheleping), millega luuakse sidus, terviklik, ajakohane ja õiguslikult siduv ELi ja Mehhiko kaubandus- ja investeerimissuhete raamistik. Kahe eraldiseisva lepingu sõlmimine lepiti kokku läbirääkimiste tulemusena, et kiirendada ELi ainupädevusse jäävate kaubanduse ja investeerimise liberaliseerimissätete jõustumist. Vaheleping hakkab esialgu kehtima eraldi, kuid see asendatakse hiljem partnerluslepinguga, kui kõik lepinguosalised on partnerluslepingu jõustamiseks vajaliku riigisisese menetluse lõpule viinud. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Valitsuse 14. septembril algatatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747, millega luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus), rakendamise seaduse eelnõu (1002 SE).
Eelnõuga luuakse Eestis valmisolek rakendada Euroopa Liidu ühtseid reegleid, mis aitavad hoida siseturgu toimimas ka suuremate kriiside ajal. COVID-19 pandeemia, energiakriisi ja Venemaa agressioonisõja kogemustele tuginevate reeglite eesmärk on ennetada kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumise takistusi ning oluliste kaupade ja teenuste puudust.
Eestis hakkab kriisidega seotud teabevahetust ja koostööd koordineerima Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kes kaasab praktiliste ülesannete täitmisse Eesti Varude Keskuse. Kriisi korral võimaldavad uued reeglid muu hulgas jälgida oluliste kaupade tarneahelaid, korraldada ühishankeid ning viimase abinõuna küsida ettevõtetelt vajalikku teavet või paluda eelistada kriisi lahendamiseks oluliste kaupade tootmist ja tarnimist.
Muudatused puudutavad eelkõige riigiasutusi ning kriitiliste kaupade ja teenustega seotud ettevõtteid. Ettevõtjatele võivad lisakohustused tekkida eeskätt suure kriisi ajal. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 14. septembril algatatud platvormitöö seaduse eelnõu (1003 SE).
Uue seadusega luuakse platvormitööle eraldi õigusraamistik ja võetakse üle ELi platvormitöö direktiiv. Seadus hakkab kehtima Eestis tehtavale platvormitööle sõltumata sellest, kas inimene töötab töölepingu, muu lepingu või ettevõtlusvormi alusel. Töölepingu alusel töötavale platvormitöötajale kohaldub töölepinguseadus edasi, millele uus seadus lisab platvormitöö erireeglid.
Eesmärk on parandada platvormitöö tingimusi, suurendada algoritmilise juhtimise läbipaistvust ja täpsustada isikuandmete töötlemise reegleid.
Regulatsioon hakkab kehtima kõigile Eestis platvormi kaudu tööd tegevatele inimestele. Muudatus puudutab näiteks Bolti, Wolti, GoWorkaBiti ja teiste digitaalsete tööplatvormide kaudu töötamist.
Eelnõu kohaselt näiteks täpsustatakse, et tööandja juhtimine ja kontroll võivad väljenduda ka algoritmiliselt, nt tööülesannete jagamise, tasu määramise, jälgimise või konto piiramise kaudu.
Platvormitöö tegijale tekib õigus saada teavet automaatsete süsteemide ja teda mõjutavate otsuste kohta, nõuda selgitust ja inimese tehtavat läbivaatamist. Konto või lepingulise suhte lõpetamise, peatamise või olulise piiramise otsuse peab tegema inimene.
Platvormitöötajate puhul tuleb hinnata ka algoritmilise juhtimisega kaasnevaid tervise- ja ohutusriske, samuti tuleb vältida põhjendamatut survet töö koormusele. Juhtivkomisjoniks määrati
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek sulgeda riigipiiri seaduse alusel Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutine kontrolljoon. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
67 Riigikogu liikme 16. septembril esitatud Riigikogu avalduse „Ukraina võidu ja Euroopa julgeoleku tagamiseks” eelnõu (1015 AE).
Avalduse eelnõus kinnitatakse Eesti vankumatut toetust Ukraina võidule Venemaa agressioonisõjas ning rõhutatakse, et Ukraina võit ja Venemaa strateegiline lüüasaamine on vältimatu eeldus püsiva õiglase rahu ja julgeoleku tagamiseks Euroopas.
Eelnõu kohaselt kutsub Riigikogu liitlasi ja partnereid läheneva talve ja Venemaa süveneva õhuterrori tingimustes üles seadma prioriteediks õhutõrjesüsteemide ja -rakettide tarned Ukrainale ning toonitab, et võidu tagamiseks tuleb toetada Ukraina kaitsetööstusliku baasi tugevdamist ja riigi majandusliku suutlikkuse tagamist pikaajalise finantsabi kaudu.
Eelnõuga kutsutakse riike üles tagama Ukrainale kriitilised varud saabuvaks talveks. Samuti toetatakse eelnõus majandusliku surve tugevdamist Venemaale ning peetakse vajalikuks sanktsioonide tõhusamat jõustamist ja nende rikkujate vastutusele võtmist.
Riigikogu mõistab eelnõus hukka Venemaa toime pandava terrori, sealhulgas sabotaaži, küberrünnakud, süütamised, mõrvad ja muu vägivaldse tegevuse Euroopa riikides, ning kutsub liitlasi Venemaa riiklikule terrorile ühiselt vastu astuma. Riigikogu mõistab eelnõu kohaselt hukka ka Venemaa Riigiduuma „valimiste“ korraldamise ja läbiviimise 20. septembril ajutiselt okupeeritud aladel kui Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse jämeda rikkumise.
Eelnõus rõhutab Riigikogu jätkuvat toetust Ukraina liitumiseks NATO ja Euroopa Liiduga, pidades samas tähtsaks Ukraina poliitilist ühtsust, demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi ja vajalike reformide jätkamist. Samuti rõhutatakse korruptsioonivastase võitluse, demokraatlike institutsioonide tugevdamise ning opositsiooni õiguste ja poliitilise pluralismi austamise tähtsust.
Riigikogu kutsub eelnõus lõpule viima rahvusvahelise agressioonikuriteo eritribunali ja agressiooni kompensatsioonimehhanismide loomise ning toonitab, et püsiv rahu Euroopas ei saa sündida agressiooni premeerimise ega mõjusfääride taastamise kaudu. „Õiglane ja kestev rahu eeldab Ukraina suveräänsuse säilitamist ja territoriaalse terviklikkuse taastamist ning usaldusväärseid julgeolekutagatisi, mis hoiavad ära Venemaa Föderatsiooni uue agressiooni,“ seisab eelnõus. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni 16. septembril algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1016 SE).
Eelnõu näeb ette muuta käibemaksuseadust, langetades restorani- ja toitlustusteenuse käibemaksumäära seniselt 24 protsendilt 13 protsendile. Muudatus ei kohaldu alkohoolsete jookide pakkumisele. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 16. septembril algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1017 SE).
Muudatusega vähendatakse bensiini, diisli, gaasi ja kütteõlide aktsiisimäärasid Euroopa Liidu miinimummääradeni. Käibemaksuseaduse muudatusega lisatakse 9%-lise soodusmääraga käibemaksuga maksustatavate kaupade nimekirja aktsiisimääraga maksustatavad kütused. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Riigikogu liikmete Jaak Valge ja Irja Lutsari 17. septembril algatatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (1018 SE).
Eelnõuga nähakse seaduses ette teadusnõuniku ametikoht iga ministri juures ja Riigikantseleis.
Seletuskirjas märgitakse, et Eestis ei ole seni seadusega ette nähtud teadusnõuniku ametikohta iga ministri juures. Teadusnõunikud on enamikus ministeeriumides ja Riigikantseleis juba tööle võetud, kuid eelnõu algatajate hinnangul ei ole sidemed teaduse, poliitika ja ettevõtluse vahel siiski piisavad ning teadmussiire ei toimi hästi. Eelnõu peamine eesmärk on näha teadusnõuniku ametikoht ette seadusega ja ühtlustatult iga ministri juures ja Riigikantseleis, et tagada nende ametikohtade püsimine ja järjepidevus pikema aja vältel. See parendab Eestis teadmussiirde olukorda ning teadus ja arendustegevusega seoses tehtavate poliitiliste otsuste kvaliteeti, samuti valitsuse, teadussektori ja ettevõtjate vahelist koostööd. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.