Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse 24 eelnõu.
Valitsuse 14. septembril algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (986 SE).
Seaduse muutmise eesmärk on parandada alaealiste liiklejate liiklusohutust kergliikurite ja sarnaste elektrisõidukite kasutamisel. Eelnõu koostamise ajendiks on asjaolu, et nende sõidukitega juhtuvatesse õnnetustesse satub märkimisväärselt palju alaealisi. Probleemiks on riskirühma, sh alaealiste ligipääs sõidukitele, mh rendi- ja üürisõidukite kättesaadavus ning liiklejate teadmiste ja oskuste puudulikkus.
Kuigi rendi- ja üüriteenuse osutajad on üldjuhul kehtestanud vanusepiiranguks 18 eluaastat, puudub kontroll selle järgimise üle. Näiteks saavad alaealised teenust kasutada teiste kontode kaudu. Ka naaberriikide, näiteks Läti kogemus on näidanud, et kontrollimatu ligipääs rendi- ja üürisõidukitele, näiteks pisimopeedidele, on oluliseks riskiks traagiliste tagajärgede tekkimisel.
Eelnõuga pannakse rendi- ja üüriteenuse osutajatele kohustus kontrollida teenuskasutaja isikusamasust ja vanust ning juhtimisõiguse olemasolu. Samuti nähakse ette vastutus kergliikuri ja pisimopeedi omanikule või valdajale, kes lubab sõidukit juhtima isiku, kellel puudub juhtimisõigus või kes ei vasta kehtestatud vanuse alammäärale.
Teiseks laiendatakse 10–15-aastastele kergliikurijuhtidele juhtimisõiguse omamise kohustus kõigil teedel sõitmisele. Seni kehtis kergliikurijuhile jalgratta juhtimisõiguse nõue ainult sõiduteel sõitmiseks, edaspidi kehtib see nõue ka kergliiklusteel ja kõnniteel sõitmise korral. Pisimopeedidega sõitjatele on juba kehtivas seaduses kehtestatud vanuse alammääraks 14 aastat ning 14- ja 15-aastasele pisimopeedijuhile on kehtestatud jalgratta juhtimisõiguse nõue.
Uuendusena sätestatakse, et kui isikul ei ole jalgratta juhtimisõigust, aga tal on olemas AM kategooria ehk mopeedi juhtimisõigus, siis lubatakse kergliikurit ja pisimopeedi juhtida ka mopeedi juhtimisõigusega. Kehtivas seaduses seda sätestatud ei ole, samas on võimalik mopeedi juhtimisõigust anda 14-aastasele noorele. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 14. septembril algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (987 SE).
Eelnõuga muudetakse meresõiduohutuse seaduse veeteetasude regulatsiooni. Muudatustega kehtestatakse veeteetasu soodustused laevade keskkonnanäitajate alusel, et soodustada keskkonnasõbralike laevade kasutamist ja investeeringuid rohetehnoloogiatesse.
Merematkelaevade ühikuhinda ja ühe laevakülastuse eest makstava veeteetasu ülempiiri tõstetakse, et ühtlustada need teiste laevatüüpide tasumääradega.
Lisaks kaotatakse erand, mille kohaselt oli ankrualal punkerdamine veeteetasu maksmisest vabastatud. Kuna tegemist võib olla keskkonnaohtliku tegevusega, ei ole erandi säilitamine põhjendatud. Samas jääb veeteetasust vabastus kehtima alternatiiv- ja taastuvkütuste punkerdamisel. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 14. septembril algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitava, riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (988 SE).
Eelnõu eesmärk on tagada Eesti osalemine ÜRO avamere ehk BBNJ kokkuleppes, et aidata kaasa väljaspool riikide jurisdiktsiooni asuvate merealade elurikkuse kaitsele ja kestlikule kasutamisele. Selleks rakendatakse kokkuleppe sätteid ning osaletakse rahvusvahelises koostöös. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Valitsuse 14. septembril algatatud päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (989 SE).
Eelnõuga täpsustatakse Päästeameti ja Häirekeskuse ülesandeid, et tagada hädaabi parem toimimine ning selgem õiguslik raamistik nii Eestis kui rahvusvahelisel päästetööl.
Üks olulisemaid muudatusi puudutab pahatahtlikke või häirivaid hädaabikõnesid. Häirekeskusele antakse võimalus määrata sellistele ühendustele ooteaeg, kui need ohustavad hädaabiteadete menetlemist ja takistavad tegelike abivajajate kõnede vastuvõtmist. Samuti luuakse karistusseadustikku uus väärteokoosseis, mille alusel saab inimest vastutusele võtta Häirekeskuse töö häirimise eest.
Teiseks täpsustatakse Päästeameti rolli kiirabi abistamisel. Eelnõuga antakse Päästeametile selge õiguslik alus aidata kiirabibrigaadi olukordades, kus patsiendini jõudmiseks on vaja avada uks või värav või eemaldada muu takistus, vajadusel ka vahetut sundi kasutades.
Lisaks ajakohastatakse rahvusvahelisel pääste- ja demineerimistööl osalemise reegleid. Täpsustatakse päästjate ja demineerijate välismissioonidel osalemise õiguslikke aluseid, sotsiaalseid tagatisi ning kiireloomulise piiriülese koostöö korda, sealhulgas päästealase humanitaarabi andmist. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 14. septembril algatatud raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (991 SE).
Eelnõuga vähendatakse oluliselt ettevõtjate kestlikkusaruandluse kohustust. Edaspidi peavad kestlikkusaruande esitama ainult väga suured äriühingud, kelle eelmise aasta müügitulu oli üle 450 miljoni euro ja kellel oli majandusaasta jooksul keskmiselt üle 1000 töötaja. Eestis puudutab see hinnanguliselt umbes 10 raamatupidamiskohustuslast.
Muudatuse eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust ja muuta aruandluskohustus proportsionaalsemaks. Väiksemad ja keskmise suurusega ettevõtjad saavad soovi korral kestlikkusaruandeid jätkuvalt koostada vabatahtliku standardi alusel. Samuti kaitstakse suurte kestlikkusaruandjate väärtusahelasse kuuluvaid väiksemaid ettevõtjaid liigse aruandluskoormuse eest: kuni 1000 töötajaga ettevõtjalt saab küsida üksnes vabatahtliku kestlikkusstandardi kohast teavet.
Kohustusest vabanevate ettevõtjate jaoks võib aruandlus- ja audiitorkontrollikulu vähenemine anda kuni 30 miljoni euro suuruse koondmõju, kuigi tegelik sääst võib olla väiksem, kui osa ettevõtjaid jätkab aruandlust vabatahtlikult.
Lisaks täpsustatakse kestlikkusaruande auditeerimise reegleid. Edaspidi saab kestlikkusvandeaudiitor olla ainult inimene, kellel on ka finantsvandeaudiitori kutse. Kuna kestlikkusaruandlus on tihedalt seotud ettevõtte finantsseisundi ja riskidega, soovitakse sellega tagada audiitorkontrolli parem kvaliteet. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 14. septembril algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (992 SE).
Eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi muudatused, mille eesmärk on vähendada piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate halduskoormust. Muudatustega laiendatakse kaugmüügi erikorra (OSS) kasutamise võimalust, nii et ettevõtja saab teistes liikmesriikides tekkiva käibemaksukohustuse täita oma asukohariigi kaudu ega pea end igas riigis eraldi käibemaksukohustuslasena registreerima.
Alates 2028. aasta 1. juulist saab erikorda kasutada laiemalt kaupade müügil teise liikmesriigi tarbijatele, näiteks kaupade müügil messidel, näitustel ja turgudel, paigaldatava või kokkupandava kauba müügil ning vee- ja õhusõiduki pardal toimuval müügil. Alates 2027. aasta 1. jaanuarist laieneb erikord ka võrgu kaudu edastatavale maagaasile ning elektri-, soojus- ja jahutusenergiale.
Samuti muudetakse platvormiteenuste käibemaksureegleid. Internetipõhise kauplemiskoha teenuse osutamise kohaks saab edaspidi põhitehingu käibe tekkimise koht. Näiteks majutust vahendava platvormi teenus maksustatakse edaspidi majutusteenuse osutamise riigis, mitte kliendi asukohariigis.
Lisaks kaotatakse võimalus kasutada kalendrikuust pikemat käibemaksu maksustamisperioodi ning tõstetakse reklaami eesmärgil üleantava kauba maksuvaba piirmäär 10 eurolt 21 eurole. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 14. septembril algatatud kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (993 SE).
Eelnõu seadusena jõustumine muudab kindlustusturu paindlikumaks ja vähendab ettevõtjate halduskoormust.
Olulisema muudatusena saavad kindlustusmaaklerid hakata kindlustuse pakkumisel kasutama esindajaid. See loob klientidele uue võimaluse kindlustuslepingu sõlmimiseks ja aitab suurendada kindlustuse kättesaadavust. Esindajatele kehtivad samad kindlustuse turustamise nõuded nagu maakleritele ja agentidele ning nende tegevuse eest vastutab kindlustusmaakler. Esindajatele laieneb samuti finantsinspektsiooni järelevalve.
Lisaks lihtsustatakse piiriülest kindlustustegevust. Teise riigi kindlustusandja saab edaspidi Eestis püsivalt tegutseda ilma siin filiaali asutamata ning sama võimalus tekib Eesti kindlustusandjatel teistes riikides tegutsemisel.
Halduskoormuse vähendamiseks kaotatakse ka kindlustusmaakleri kohustus avaldada majandusaasta aruanne oma veebilehel ja asukohas. Kindlustusvaldkonna teateid ei pea edaspidi avaldama üleriigilises päevalehes, vaid need avaldatakse Ametlikes Teadaannetes. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 14. septembril algatatud tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (994 SE).
Eelnõuga lihtsustatakse ja ajakohastatakse maksudeklaratsioonide esitamist, et vähendada nii maksumaksjate halduskoormust kui ka riigi töökoormust. Seniste staatiliste deklaratsioonivormide asemel sätestatakse edaspidi seadustes esitatavate andmete loetelud, mis võimaldab Maksu- ja Tolliametil kujundada e-keskkonda paindlikumalt ning arendada automaatset andmevahetust majandustarkvarade ja MTA süsteemide vahel.
Muudatustega piiratakse paberdeklaratsioonide esitamist. Tööandjad peavad edaspidi esitama TSD deklaratsiooni elektrooniliselt sõltumata töötajate arvust. Seni oli kuni viie töötaja puhul võimalik esitada deklaratsioon paberil. Objektiivse takistuse korral jääb siiski võimalus taotleda paberil esitamise luba.
Ka füüsilised isikud peavad teatud juhtudel esitama tuludeklaratsiooni elektrooniliselt, näiteks suuremas mahus finantsinvesteeringutelt saadud tulu deklareerimisel. Põhjendatud juhul säilib ka neile võimalus esitada deklaratsioon paberil.
Elektrooniline deklareerimine aitab vähendada andmevigu, paranduste vajadust ja käsitsi sisestamist ning kiirendab andmetöötlust. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 14. septembril algatatud maagaasiseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (995 SE).
Eelnõuga luuakse Eestis õiguslik raamistik energeetikasektori metaaniheite vähendamiseks ning võetakse üle Euroopa Liidu vastava määruse nõuded. Keskkonnaamet määratakse pädevaks asutuseks, kes hakkab kontrollima nõuete täitmist, tegema järelevalvet ja inspektsioone ning tegema koostööd teiste liikmesriikide ja Euroopa Komisjoniga. Samuti kehtestatakse vastutus määruse nõuete rikkumise eest.
Muudatustega kehtestatakse gaasivõrguettevõtjatele rangemad nõuded metaaniheite mõõtmiseks ja aruandluseks ning metaanilekete avastamiseks ja kõrvaldamiseks. Samuti tuleb hakata täpsemalt aru andma imporditud fossiilkütustega seotud metaaniheite kohta. Eesmärk on vähendada tugeva kasvuhoonegaasi heidet ning aidata kaasa Eesti ja Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamisele.
Eelnõu suurendab gaasivõrguettevõtjate halduskoormust ja lisab Keskkonnaametile uusi ülesandeid. Kui nende täitmiseks riigieelarvest lisaraha ei eraldata, kaetakse kulud ministeeriumi olemasolevatest vahenditest. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon,
Valitsuse 14. septembril algatatud rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rehabilitatsioonisüsteemi muutmine) eelnõu (998 SE).
Eelnõu eesmärk on luua inimesekeskne rehabilitatsioonisüsteem, kus inimese funktsioneerimisvõime ja abivajadus on terviklikult hinnatud ning vajalik abi õigeaegselt kättesaadav. Siht on lihtsustada inimese teekonda abini, viia teenuse sisu kooskõlla inimese tegeliku abivajadusega ning vähendada dubleerimist tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis.
Muudatused toetavad tervishoiusüsteemi arengut inimese tervikliku heaolu suunas – oluline pole üksnes ravimine, vaid ka funktsioneerimisvõime taastamine, säilitamine ja parandamine kõigis eluetappides. Praegune rehabilitatsiooniteenus on killustunud sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi vahel ning teenuse saamine on sõltunud formaalsetest hindamistest, mitte tegelikust vajadusest. Sarnase sisuga teenuseid pakutakse kahes valdkonnas ning nende rahastus ja korraldus toimub erinevatel alustel.
Eelnõu kohaselt integreeritakse rehabilitatsiooniteenus senisest tihedamalt tervishoiusüsteemiga nii esmatasandi tervishoius kui ka haiglates. Rehabilitatsiooniteenust hakatakse ostma Tervisekassa kaudu koordineeritult tervishoiuteenustega. See võimaldab luua sihtrühmapõhised rehabilitatsioonimeeskonnad, vähendada bürokraatiat, kasutada tõhusamalt spetsialistide ressurssi ning tagada inimese jaoks ühtne ja loogiline teenusteekond. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Valitsuse 14. septembril algatatud rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö) eelnõu (999 SE).
Eelnõu eesmärk on siduda praegu eraldi toimivad tervishoiu- ja sotsiaalsüsteem ühtsemaks tervikuks ning parandada abi korraldamist inimestele, kes vajavad korraga mõlema valdkonna tuge. Praegu on tervishoid peamiselt riigi ja Tervisekassa ning sotsiaalteenused kohalike omavalitsuste vastutusel, mistõttu erinev töökorraldus ja puudulik andmevahetus võivad põhjustada abi hilinemist või dubleerimist. Muudatuste vajadust suurendavad ka rahvastiku vananemine, krooniliste haiguste sagenemine ja kasvavad kulud.
Reformiga luuakse maakondlikud heaolupiirkonnad ja koostöökogud ning igasse piirkonda tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna inimesekeskne koostööorganisatsioon ehk TERVIK. See ühendab kohalikud omavalitsused, perearstid ja haiglad ühiste eesmärkide nimel tegutsevaks koostöövõrgustikuks. Tervise- ja heaoluprofiili abil hakatakse siduma piirkonna elanike vajadusi teenuste kasutuse ja kuludega. Tervisekassa roll laieneb ravi rahastamiselt ka piirkondliku koostöö, ennetuse ja tervise edendamise toetamisele.
Kompleksse teenusevajadusega inimestele luuakse koordinatsiooniteenus ja terviseteejuhi roll. Terviseteejuht koostab inimesele heaoluplaani, koondab tervise- ja sotsiaalvaldkonna info ning koordineerib vajalikke teenuseid ja infovahetust. Reform suurendab käivitusfaasis kohalike omavalitsuste ning tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate töökoormust, kuid pikemas vaates peaks ühtne töökorraldus koos koordinatsiooniteenuse ja digilahendustega vähendama dubleerimist ning spetsialistide ajakulu.
Piirkondlikud koostööorganisatsioonid luuakse 1. novembriks 2027 ning tulemusrahastamine ja koordinatsiooniteenus rakenduvad 1. maist 2028. Reformi hinnanguline kogukulu aastatel 2026–2032 on ligi 64 miljonit eurot, millest rahastatakse peamiselt terviseteejuhtide teenust, koostööorganisatsioonide juhtimist, IT-lahendusi, koolitusi ja Tervisekassa lisatööjõudu. 2030. aastaks on vaja ligikaudu 231 spetsialisti, keda plaanitakse ette valmistada järk-järgult. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Valitsuse 14. septembril algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse (tegevusloa ja registreeringuga seotud muudatused) eelnõu (1000 SE).
Eelnõu eesmärk on ajakohastada tervishoiuteenuste korraldust, tugevdada patsiendiohutust ning anda Terviseametile paremad võimalused hinnata tervishoiuteenuste kvaliteeti. Tegevusloa andmisel saab Terviseamet edaspidi lisaks vormilistele nõuetele hinnata ka teenuse sisu, töökorraldust ning kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamist. Samal ajal lihtsustatakse tegevusloa menetlust, kasutades rohkem registrites juba olemasolevaid andmeid ja vähendades dubleerivat asjaajamist.
Täpsustatakse ka tervishoiutöötaja registreeringu peatamise aluseid. Terviseamet saab sekkuda, kui tervishoiutöötaja rikub oluliselt või korduvalt kutse- või erialanõudeid või tema tegevus ohustab patsiendi turvalisust või ravi kvaliteeti. Enne registreeringu peatamist saab leebema meetmena nõuda täienduskoolituse läbimist ning peatatud registreeringu taastamiseks tuleb edukalt sooritada teooria- ja praktikaeksam. Samuti täpsustatakse kiirabiteenuse korraldust: kiirabi seotakse selgemalt Häirekeskuse väljasõidukorraldusega ning eristatakse tavalisest patsiendiveost ja muudest tugiteenustest.
Tervishoiuteenuste osutamine kriisiolukorras muudetakse paindlikumaks. Terviseametiga kooskõlastatult saab vajaduse korral muuta teenuse osutamise kohta, osutada teenust ilma tavapärase tegevusloata ning kaasata abi osutamisse välisriigi relvajõude ja vabatahtlikke ühendusi. Tegevusloa taotlemisel võib ettevõtjate halduskoormus esialgu mõnevõrra suureneda, kuid digitaliseerimine ja registriandmete suurem kasutamine peaksid seda kokkuvõttes vähendama.
Lisaks täpsustatakse kiirabiteenuse korraldust ja luuakse võimalus kasutada eriotstarbelisi brigaade. Kiirabiks loetakse edaspidi Häirekeskuse väljasõidukorralduse alusel osutatavat abi, mis aitab seda selgemalt eristada näiteks patsiendiveost ja ürituste meditsiinilisest julgestamisest. Samal ajal võivad haiglad kasutada operatiivvalveväliseid eriotstarbelisi brigaade, näiteks reanimobiili raskes seisundis patsiendi transportimiseks ühest haiglast teise. Kaitseväe tervishoiule ei kohaldata edaspidi perearstiabi reegleid ning kriisiolukorras saab tervishoiuteenuste osutamisse paindlikumalt kaasata ka välisriikide ja rahvusvaheliste vabatahtlike meditsiiniorganisatsioonide arste ja õdesid. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Valitsuse 14. septembril algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse (erihoolekandeteenused) eelnõu (1001 SE).
Eelnõu eesmärk on lihtsustada erihoolekandeteenuste taotlemist, inimese abivajaduse hindamist ja teenusele suunamist. Praegu peavad inimene, kohalik omavalitsus ja Sotsiaalkindlustusamet sageli samu andmeid korduvalt esitama või koguma ning abivajadust paralleelselt hindama. Muudatusega võimaldatakse kohalikel omavalitsustel ja Sotsiaalkindlustusametil olemasolevaid hindamisandmeid ristkasutada ning erihoolekandeteenuste menetlused viiakse STAR-i. Teenusele suunamisel hakatakse senisest enam arvestama ka inimese abivajaduse kiireloomulisust.
Inimese ja tema lähedaste jaoks tähendab muudatus vähem asjaajamist ja andmete korduvat esitamist ning paremat võimalust saada abi vastavalt vajaduse kiireloomulisusele. Samuti toetatakse kodulähedaste teenuste arengut: kohalikud omavalitsused saavad enda loodud teenusekohti pakkuda eelkõige oma piirkonna elanikele. Lihtsamaks muutub ka inimese omaosaluse puudujääva osa hüvitamise arvestamine.
Teenuseosutajate jaoks paraneb ülevaade inimese abi- ja toetusvajadusest ning suureneb õigusselgus teenuste korraldamisel. Kohalike omavalitsuste ja Sotsiaalkindlustusameti jaoks peaks vähenema dubleeriv hindamine, andmete korduv kogumine ja muu menetlustega seotud töökoormus. Menetluste viimine STAR-i võimaldab andmeid paremini ristkasutada ja protsesse digitaliseerida, muutes erihoolekandeteenuste korraldamise tervikuna lihtsamaks ja vajaduspõhisemaks. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Valitsuse 14. septembril algatatud seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (1004 SE).
Eelnõuga korrastatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemis olevate isikuandmete kasutamise reegleid ja ühtlustatakse elektrialal töötavate inimeste pädevuse tõendamist.
Isikuandmete puhul sätestatakse seaduses selgemalt, milliseid neist võib töödelda ja avalikustada ning kui kaua neid säilitatakse.
Elektrialal minnakse 2031. aastaks täielikult üle kutsetunnistustele ja senised pädevustunnistused kaovad. Muudatus puudutab ligikaudu 2900 inimest, kes töötavad praegu elektrialal pädevustunnistuse alusel. See tähendab, et elektrik, kellel on kehtiv pädevustunnistus, saab seda kasutada selle kehtivusaja lõpuni, kuid edaspidi tuleb tal oma pädevuse tõendamiseks taotleda kutsetunnistust. Üleminekuks on ette nähtud viis aastat, mis annab inimestele piisavalt aega vajaliku koolituse läbimiseks ja kutseeksami tegemiseks. Kutsetunnistuse taotlemine maksab üldjuhul 100–350 eurot.
Eesmärk on lõpetada kahe paralleelse süsteemi kasutamine ja muuta pädevuse tõendamine ühtsemaks ja selgemaks. Kõrgema taseme kutsete puhul pikeneb tunnistuse uuendamise periood senisega võrreldes kahe aasta võrra. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 14. septembril algatatud töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1005 SE).
Töövaidluse lahendamiseks on Eestis võimalik pöörduda kas töövaidluskomisjoni (TVK) või kohtusse. TVK on Tööinspektsiooni (TI) juures asuv sõltumatu kohtuväline organ, mida juhivad seaduses sätestatud tingimustele vastavad juhid, kelle nimetavad ametisse valdkonna eest vastutavad ministrid.
Eelnõuga muudetakse töövaidluskomisjonide juhatajate värbamise ja arendamise korda, et pöörata senisest rohkem tähelepanu nende teadmistele ametisse asumisel ning oskuste hoidmisele ja arendamisele. Eestis tegutseb kaheksa töövaidluskomisjoni, mis lahendavad kohtuväliselt töötajate ja tööandjate vaidlusi. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Valitsuse 14. septembril algatatud isikuandmete kaitse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1006 SE).
Eelnõuga muudetakse selgemaks, millal ja mis eesmärgil võib ilma inimese nõusolekuta kasutada tema isikuandmeid teadus- ja ajaloouuringutes, avaliku sektori uuringutes ning riikliku statistika koostamisel. Praeguste reeglite rakendamisel on tekkinud ebaselgust, mistõttu täpsustatakse, kes ja millistel tingimustel võib selliseid andmeid kasutada.
Üks olulisemaid muudatusi puudutab avaliku sektori asutusi. Praegu saab isikuandmeid uuringuteks kasutada eelkõige poliitika kujundamiseks. Edaspidi saaks neid analüüsida laiemalt avalike ülesannete paremaks täitmiseks, näiteks teenuste arendamiseks ja innovatsiooniks. Näiteks saaks riigiasutus analüüsida teenuste kasutajate andmeid, et selgitada välja, millistes piirkondades või milliste inimrühmade jaoks on teenus raskemini kättesaadav, ning saadud teadmiste põhjal teenust parandada või töötada välja uusi lahendusi.
Isikustatud andmete kasutamisele jäävad selged piirangud. Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) tuleb teavitada, kes, milliseid andmeid ja mis eesmärgil töötleb. Isikustatud andmeid võib kasutada ainult siis, kui uuringu eesmärki ei ole ilma nendeta võimalik saavutada. Samuti peab uuringuks olema ülekaalukas avalik huvi ning inimeste õigusi ei tohi ülemäära kahjustada.
Tundlikumate ehk eriliiki isikuandmete, näiteks terviseandmete kasutamisel säilib täiendav kontroll. Sõltuvalt uuringust peab andmete töötlemise tingimused enne uuringu alustamist üle vaatama eetikakomitee või AKI. Eelnõuga täpsustatakse ka eetikakomiteede staatust: edaspidi peab selline komitee olema moodustatud seadusega või seaduse alusel Praegu eetikakomitee moodustamist reguleeritud pole.
Innovatsiooni ja andmepõhiste lahenduste arendamiseks luuakse lisaks võimalus kasutada kõrge andmekaitsetasemega ja AKI poolt eelnevalt kontrollitud andmetöötlussüsteemi. Sellises turvalises keskkonnas saaks isikuandmeid uuringuteks ja analüüsideks kasutada kiiremini, ilma et iga projekti puhul oleks üldjuhul vaja läbida eraldi eelkontrolli. Näiteks võimaldaks see teha turvalises keskkonnas kiiremini eri andmestikke ühendavaid analüüse, mille põhjal saab arendada uusi avalikke teenuseid või katsetada innovaatilisi lahendusi. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon
Valitsuse 14. septembril algatatud kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku, elektroonilise side seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (sideandmete säilitamine ja kasutamine) eelnõu (1007 SE).
Eelnõuga muudetakse sideandmete säilitamise ja kasutamise korda, et kaitsta paremini inimeste eraelu ning viia Eesti seadused kooskõlla Euroopa Liidu õiguse ja Riigikohtu praktikaga. Kaotatakse senine kord, mille järgi peavad sideettevõtjad riigi nõudel laialdaselt säilitama inimeste sideandmeid. Edaspidi säilitatakse üldjuhul vaid kasutaja tuvastamiseks vajalikke andmeid, sealhulgas IP-aadresse.
Muudatused puudutavad side tehnilisi andmeid, näiteks seda, kes ja millal sideteenust kasutas või millises piirkonnas telefon sidevõrguga ühenduses oli.
Süüteomenetlustes tohib edaspidi tõendina kasutada üksnes ärilisel eesmärgil kogutud sideandmeid ning konkreetse kuriteo uurimiseks vajalikke andmeid (nn quick freeze ehk sideandmete kiirsäilitamine). Väärteomenetlustes piiratakse sideandmete kasutamine üksnes raskete või organiseeritud väärtegudega.
Erandina saab valitsus õiguse riigi julgeolekut ähvardava tõsise ohu korral kehtestada kuni aastaks liiklus- ja asukohaandmete üldisema säilitamise kohustuse. Otsus peab põhinema julgeolekuasutuste ohuhinnangul ning enne seda kuulatakse ära Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni seisukoht. Kui oht kaob, tuleb andmete säilitamise kohustus lõpetada.
Muudatused tugevdavad ka kohtulikku kontrolli sideandmete kasutamise üle.
Samal ajal toovad uued säilitamisviisid sideettevõtjatele kaasa infosüsteemide arendamise ja muid lisakulusid ja kohustusi. Halduskoormuse üldiseks vähendamiseks valmistab justiits- ja digiministeerium ette menetlusseadustike muudatusi, et vähendada kohtubürokraatiat ja lihtsustada e-toimiku kasutamist. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon
Valitsuse 14. septembril algatatud äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1008 SE).
Eelnõu muudab ettevõtluskeskkonna reegleid paindlikumaks ja vähendab ühingute halduskoormust. Lihtsustatakse muu hulgas osanike ja aktsionäride koosolekute kvoorumi, osakapitali sissemakse, nõukogu koosolekute ning üldkoosoleku kutsete nõudeid. Samuti laiendatakse osanike ja aktsionäride õigust saada teavet ühingu ja selle tütarettevõtete kohta.
Oluliselt muutub osaühingu osade võõrandamise kord. Edaspidi saavad pooled ise kokku leppida, millal osa üle läheb ning osa üleminek ei sõltu enam äriregistri kandest. Äriregistris olev osanike nimekiri muutub deklaratiivseks ja seda hakkab pidama juhatus.
Uue võimalusena saab asutada erasihtasutuse ehk erahuvides tegutseva sihtasutuse vara hoidmiseks ja haldamiseks, näiteks perevara või talu järjepidevaks korraldamiseks. Samuti võimaldatakse sihtasutuse asutajal oma asutajaõigustest loobuda.
Lisaks laiendatakse äriregistri automatiseerimise võimalusi. Näiteks on edaspidi võimalik automatiseerida ka ärinime kontroll, mis lihtsustab osaühingu asutamise protsessi veelgi. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 14. septembril algatatud karistusseadustiku, loomakaitseseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (1009 SE).
Eelnõu eesmärk on ajakohastada karistusõigust nii, et see kaitseks inimesi paremini vägivalla, sh tõsiste ähvarduste ning digivägivalla eest.
Muudatused puudutavad eelkõige juhtumeid, kus kahju ei pruugi väljenduda ainult füüsilises vigastuses. Näiteks täpsustatakse lähisuhtevägivalla ja ähvardamise regulatsiooni, et hõlmata ka ähvardusi seksuaalvägivalla, vabaduse võtmise, lähedase inimese kahjustamise või intiimse materjali avaldamisega. Samuti luuakse selgem vastutus seksuaalse sisuga piltide või videote nõusolekuta levitamise ja sellise materjali avaldamisega ähvardamise eest, sealhulgas juhul, kui materjal on töödeldud või loodud tehisintellekti abil.
“Kehalise väärkohtlemise” puhul muudetakse juba paragrahvi pealkirja, et see ei jätaks eksitavat muljet, nagu kaitseks säte üksnes inimese kehalist tervist: „kehaline väärkohtlemine“ asendatakse pealkirjaga „füüsilise ja vaimse tervise kahjustamine“. Samal ajal tõstetakse karistuse ülemmäära ühelt aastalt kahele aastale, et raskematele, julmematele või intensiivsematele väärkohtlemise juhtumitele oleks võimalik reageerida teo tegelikule raskusele vastavalt.
Eelnõu tugevdab ka nende inimeste kaitset, kes sõltuvad igapäevases elus teise inimese hoolest. Kui hooldaja jätab abivajaja teadlikult ja korduvalt ilma vajalikust abist või kohtleb teda inimväärikust alandavalt, peab riigil olema võimalus sekkuda enne, kui tekib raske tervisekahjustus või eluoht. Loomapidamise puhul võimaldavad muudatused paremini reageerida olukordadele, kus looma pidamine ohustab inimesi, vara või looma ennast, ning raskemate julma kohtlemise juhtumite puhul karmimalt reageerida.
Laiemalt on eelnõu mõte anda selgemad tööriistad juhtumiteks, kus praegune õigus ei võimalda ohtlikule või alandavale käitumisele piisavalt täpselt reageerida. See ei tähenda iga eksimuse kriminaliseerimist, vaid keskendub teadlikule, korduvale või tõsiselt kahjustavale käitumisele. Muudatuste ühine eesmärk on suurendada kannatanute kaitset, ennetada raskemaid tagajärgi ja tagada, et karistusõigus vastaks paremini tänapäeva ühiskonnas ilmnevatele ohtudele. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Riigikogu liikme Kalle Grünthali 14. septembril algatatud mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise ja liiklusseaduses sõiduautode registreerimistasu kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (1010 SE).
Eelnõu näeb ette tunnistada kehtetuks mootorsõidukimaksuga seotud seadused. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 14. septembril algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1011 SE).
Eelnõu näeb ette langetada toiduainete käibemaksu määr 9%-le. Kehtivas seaduses on toiduainete käibemaksu määr 24%. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Isamaa fraktsiooni 14. septembri esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele sulgeda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutine kontrolljoon“ eelnõu (1012 OE).
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek sulgeda riigipiiri seaduse alusel Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutine kontrolljoon. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Rahanduskomisjoni 14. septembril algatatud Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu (1013 SE).
Eelnõuga lisatakse Eesti Panga seadusesse regulatsioon huvide konflikti vältimise ja taustakontrolli teostamise kohta ning kaasajastatakse mitmeid olemasolevaid sätteid.
Eelnõu loob õigusliku aluse Euroopa Keskpanga suunise rakendamiseks osas, mis puudutab huvide konflikti vältimist ja ametijärgse tegevuse piiranguid. Selleks nähakse ette võimalus piirata turutundlikule teabele regulaarset juurdepääsu omavate töötajate finantstehinguid ning kohaldada pärast teenistus- või töösuhte lõppemist ooteaega. Lisaks sätestatakse õiguslik alus taustakontrolli tegemiseks ametikohtadel, millega kaasneb kõrgendatud usaldusnõue. Samuti kaasajastatakse Eesti Panga seaduse mitmeid sätteid, täpsustatakse pädevusjaotust ning ajakohastatakse Eesti Panga kapitali ja reservide regulatsiooni. Muudatused avaldavad mõju eelkõige Eesti Panga töötajatele ja juhatuse liikmetele, kes on seotud turutundliku teabe või kõrgendatud usaldusnõudega ametikohtadega. Eelnõu aitab tugevdada Eesti Panga institutsionaalset sõltumatust ja suurendada avalikku usaldust keskpanga tegevuse vastu. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Rahanduskomisjoni 14. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2026.–2028. aasta tegevuse kontrollimiseks“ eelnõu (1014 OE).
Tulenevalt Riigikontrolli seadusest, mille kohaselt audiitori Riigikontrolli eelarveaasta tegevuse kontrollimiseks määrab Riigikogu rahanduskomisjoni ettepanekul. Vastavalt sellele esitab rahanduskomisjon otsuse eelnõu nimetada Riigikontrolli 2026.–2028. aasta tegevust kontrollima AVAC Audit OÜ. Rahanduskomisjon lähtus Riigikontrolli poolt korraldatud hankemenetluse tulemustest. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Menetlusse võeti kaks kollektiivset pöördumist:
Menetlusse võeti kodanikuliikumise „Eesti kool on eesti keele kodu“ algatatud kollektiivne pöördumine „Rahvaalgatus haridusminister Kristina Kallase tagandamiseks“ ja edastati see menetlemiseks kultuurikomisjonile.
Menetlusse võeti Regina Lauberti algatatud kollektiivne pöördumine „Elatisvõlglastele ärikeelu kehtestamine“ ja edastati see menetlemiseks õiguskomisjonile.