Riigikogu kuulas tänasel täiskogu istungil ära kaitseministri poliitilise avalduse riigikaitse arengute kohta ning lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise.
Kaitseminister Hanno Pevkur rõhutas, et suurenenud kaitsekulutuste eesmärk on tagada vabadus ja rahu. „Osa sellest kaitsekulust oleme otsustanud suunata Ukraina vabadusvõitluse toetuseks, sest me ei saa rääkida Eesti kaitsevõime arengust ilma Ukrainata,“ lausus ta ning viitas, et kõige olulisem õppetund on, et sõjaks ei saa valmistuma hakata siis, kui sõda algab.
„Pärast nelja aastat Kaitseministeeriumis võin julgelt öelda – Eesti on tugevam, Eesti on paremini relvastatud, Eesti on paremini kaitstud ja Eesti pole kunagi oma liitlastega nii tihedalt seotud olnud kui praegu. Aga me ei ole valmis, sest riigikaitse ei saa kunagi valmis,“ sõnas Pevkur. Ta tutvustas, kuidas on meie kaitsevõime viimase nelja aastaga paranenud.
„Viimased nädalad on olnud Eesti riigikaitsele ja ka mulle personaalselt üsna tormilised. Otsustasin võtta poliitilise vastutuse ja anda kaitseministri teatepulk edasi. Poliitiline tuleriit on viimastel nädalatel olnud märkimisväärne, ent ma lähen sirge seljaga, teades, et olen Eesti riigikaitse arengusse ja Ukraina abistamisse panustanud maksimaalselt,“ sõnas Pevkur.
Minister märkis, et Eesti abil on Ukrainasse tarnitud moona sadade miljonite eurode eest. „Usun, et oleme sellega päästnud sadu, kui mitte tuhandeid ukrainlaste elusid. See, et mõni ettevõte ei ole oma lubadusi täitnud, on kahetsusväärne, ja ma siiralt loodan, et Datasel ise mõistab, et nende tegevus tähendab iga päev mõnda kaotatud Ukraina kaitsjat.“
Pevkur avaldas lootust, et just see arusaamine ajendas Dataseli saatma nii valitsuse kui ka Riigikogu liikmetele kirja, kus kinnitab oma soovi tekkinud vaidlus lõpetada läbirääkimiste teel. „Kui nad seda ka tegudega suudavad tõestada, on väga hea,“ ütles ta ning lisas, et kui Euroopa maksumaksjat või Eestit on abistamise käigus petetud, peavad selle välja selgitama prokuratuur ja uurimisasutused.
Kaitseminister rõhutas ka, et vabadus on vastutus, seda nii üksikisikule, poliitikule, ametnikule kui ka meediale. Ta märkis, et tuleb eraldada olulist ebaolulisest, jätta riigikaitse teemadest kõrvale populism ja teadlik Kremli propaganda paljundamine, olla riigimees, mitte õõnestada meie ühtsust, ning keskenduda sellele, kuidas Ukrainat rohkem aidata.
Läbirääkimistel võtsid sõna Anastassia Kovalenko-Kõlvart Eesti Keskerakonna, Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Urmas Reinsalu Isamaa ja Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.
Riigikogu lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise
Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (932 SE) näeb ette, et Eestis kodakondsuseta vanematele sündivad lapsed saavad edaspidi naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse, kui vähemalt üks vanematest on lapse sündimise ajaks Eestis seaduslikult elanud vähemalt viis aastat ja teine vanem elab samuti Eestis elamisloa alusel.
Kehtiva õiguse kohaselt jäävad kodakondsuseta vanematele Eestis sündivad lapsed kodakondsuseta. Siseminister ütles istungil, et selliseid lapsi sünnib aastas umbes seitse ning muudatuse tulemusel saab naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsust taotleda kuni 15-aastastele lastele ehk kokku umbes sajale viimase 15 aasta jooksul sündinud lapsele.
Samuti soovitakse eelnõuga tagada, et Eesti kodakondsuse taotlejatel on tegelik ja vahetu side Eesti riigiga, ning veenduda, et nad täidavad Eesti seadusi ja järgivad põhiseaduslikku korda. Eelnõuga täpsustatakse Eesti kodakondsuse taotlemisel püsivalt Eestis elamise nõuet, samuti täpsustatakse Eesti kodakondsuse äravõtmise ja kaotanuks lugemise sätteid.
Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsiooni nimel, samuti siseminister Igor Taro.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 22 ja vastu 61 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu esimene lugemine lõpetati.
Riigikogu liikme Diana Ingeraineni algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (903 SE) eesmärk on parandada tervishoiutöötajate, sealhulgas õdede võimalusi saada ajakohast ja teaduspõhist teavet retseptiravimite kohta.
Muudatuse järgi täiendatakse ravimiseadust selliselt, et ravimifirmade korraldatav ravimireklaam võiks lisaks arstidele, proviisoritele ja farmatseutidele olla suunatud ka õdedele. Muudatus võimaldab ravimiettevõtetel kaasata reklaami- ja teavitustegevustesse ka õdesid, kelle roll ravimite kasutamise nõustamisel ning krooniliste haigustega patsientide raviskeemide jälgimisel on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud.
Päevakorras oli ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (873 SE), mille esimene lugemine lükkus ettekandja puudumise tõttu edasi.
Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.