Riigikogu sügisistungjärgu avaistungil esinesid kõnega Riigikogu esimees Lauri Hussar ja president Alar Karis. Piduliku meeleolu lõid ETV Tütarlastekoor ja ETV Lastekoor dirigentide Silja Uhsi ja Aarne Saluveeri juhatusel.
Hussar ja Karis käsitlesid oma kõnes Riigikogu ees seisvaid ülesandeid ja parlamendi rolli algaval istungjärgul.
Riigikogu kuulas ära vastuse kuuele arupärimisele
Riigikogu liikmete Madis Kallase, Andre Hanimäe, Anti Allase, Jaak Aabi, Riina Sikkuti, Helmen Küti, Züleyxa Izmailova, Reili Ranna ja Lauri Läänemetsa esitatud arupärimisele riigi- ja kohalike omavalitsuste koolide õpetajate töötasude erinevuste kohta (nr 1029) vastas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.
Arupärijad soovisid saada ülevaadet, mismoodi ja kuidas toimuvad arutelud õpetajate, lasteaiaõpetajate ja huvikoolide õpetajate palga üle nii riigikoolide kui ka kohalike omavalitsuste koolide vaates.
Kallas selgitas, et 2024. aastal sõlmitud kollektiivlepingu algatas ja selle esialgse projekti esitas Eesti Haridustöötajate Liit. „See algatus ei tulnud Haridus- ja Teadusministeeriumilt – oleks võinud tulla ka Haridus ja Teadusministeeriumilt –, aga selles rollis esindas Haridus‑ ja Teadusministeerium koolipidajana, tööandjana riigikoole, kuid ei esindanud ta omavalitsuskoole ega erakoole. Haridusleppe tulemusena on tänaseks jõutud ainult riigikoolide tasandil kollektiivlepinguni ja osas omavalitsustes, näiteks Tartu linnas, kus on traditsioon juba aastast 2011,“ nentis Kallas.
„Me pidasime riigikoolide kollektiivlepingu läbirääkimisi peaaegu aasta otsa ja leppisime tegelikult kokku väga olulistes asjades riigikoolides töötavate õpetajate töötingimuste osas. Näiteks leppisime detailsemalt kokku õpetajate töökoormuse arvestuses, kuidas me riigikoolis arvestame õpetaja täistööaega ja mis sinna sisse mahub,“ ütles Kallas.
Täistööajaga õpetaja nädalane kontakttundide maht on üldjuhul põhikoolis 21 tundi ja gümnaasiumis 21 kursust aastas. Eraldi matemaatika- ja eesti keele õpetajatel on väiksem kontakttundide maht, vastavalt 18 tundi nädalas või 18 kursust aastas. Lepingus täpsustati ka mentorluse, klassijuhatamise ning õpilastööde juhendamise tööaja arvestamist ja tasustamist, et ühtlustada õpetajate panust väljaspool ainetunde.
Kallas selgitas, et riigikoolidele kollektiivlepingu tulemusena eelarvelisi vahendeid juurde ei eraldatud. „Kuna eelmisel aastal kasvas märkimisväärselt diferentseerimisfondi osa, siis riigikoolid katsid selle miinimumpalga, kõrgema miinimumpalga diferentseerimisfondi arvel. See oli kokkulepe kollektiivlepingu läbirääkimiste raames,“ ütles Kallas. Ta lisas, et täna on see vabadus olemas kõikidel koolipidajatel, kuidas nad omavahel jagavad alammäära ja diferentseerimisfondi. Alla alammäära maksta ei tohi, aga üle ülemäära on lubatud kõigil maksta ja diferentseerimisfondi saab selleks ka kasutada. Riigikoolid selleks ka diferentseerimisfondi kasutasid.
„Eraldi on kollektiivlepingute läbirääkimised, kuhu haridusministeerium ei saa kohalikke omavalitsusi kaasata, kuna see käib meil tööandja ja töövõtja vaheliste läbirääkimistena. Õpetajate palga läbirääkimised on eraldi protseduur, mis ei ole seotud kollektiivlepinguga,“ sõnas Kallas. „Ma olen iga aasta seadnud endale eesmärgiks suurendada kohalike omavalitsuste hulka, kes nendel palgaläbirääkimistel osalevad,“ ütles Kallas.
Kallase sõnul läks ta palgaläbirääkimiste eelarveläbirääkimistele lisataotlusega õpetajate palkade tõstmiseks. „Selleks, et õpetajate palgad tõuseksid 120%-ni Eesti keskmisest ehk õpetaja arvestuslik palk oleks 120% Eesti keskmisest, peaks järgmisel aastal õpetajate palgad tõusma 14% ja selleks on vaja ligikaudu 95 miljonit eurot,“ selgitas Kallas. Ta nentis, et riigieelarves selliseid võimalusi meil ei ole, sest püüame väga pingelises sõjaolukorras hoida võlakoormuse kasvu kontrolli all ehk mitte suurendada eelarve defitsiiti. „Enne üldse, kui lisataotlusi arutama hakata, on eelarveprognoos selline, et meil on järgmise aasta riigieelarve 4,4%-ga defitsiidis. Kui me hakkame sinna lisataotlusi peale panema, siis me kukume väga kiiresti üle isegi praegu lubatud eelarve defitsiidi piiride. „Nii et see on keeruline, õpetajate palgaläbirääkimised eelarveläbirääkimiste raames. Üks asi, mis on kindel, mis on juba varasemalt kokku lepitud, et diferentseerimisfond kasvab 1% võrra, 23%-ni. See kasv on olemas, aga alammäära kasv ei ole veel kokku lepitud,“ ütles Kallas.
Kallas vastas veel arupärimisele, mis käsitles Hiiumaa kutseharidust (nr 1010).
Arupärimisele, mis käsitles noorsportlaste kaitset ja treenerite käitumisnorme (1009), vastas kultuuriminister Heidy Purga.
Arupärimistele organiseeritud telefonikelmuste karistuspoliitika ja õiglustunde kahjustamise kohta (nr 1005), noorte sotsiaalmeedia kasutamise piirangute arutelude kohta Euroopa Liidus ja Eesti seisukohtade kohta (nr 1006) ning Rootsi vangide Eestisse toomise kohta (nr 1013) vastas justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
Arupärijate soovil arvati tänasest päevakorrast välja arupärimine välisriikide kinnipeetavate Eestisse toomise kohta (nr 1020), millele pidi vastama justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
Vabas mikrofonis võttis sõna Helmen Kütt.
Istung lõppes kell 20.47.
Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Ri