Riigikogu rahanduskomisjon algatas Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega kehtestatakse reeglid huvide konflikti vältimise ja taustakontrolli teostamise kohta seaduse tasemel ning kaasajastatakse mitmeid olemasolevaid sätteid.
„Eelnõu esmane eesmärk on kehtestada seaduse tasemel huvide konflikti vältimise reeglid Eesti Pangas, mis varasemalt olid panga sise-eeskirjades,“ selgitas rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann.
Ta lisas, et eelnõu loob õigusliku aluse Euroopa Keskpanga suunise rakendamiseks osas, mis puudutab huvide konflikti vältimist ja ametijärgse tegevuse piiranguid. Selleks nähakse ette võimalus piirata turutundlikule teabele regulaarset juurdepääsu omavate töötajate finantstehinguid ning kohaldada pärast teenistus- või töösuhte lõppemist ooteaega.
Akkermann nentis, et kehtiv Eesti Panga seadus ei sisalda huvide konflikti vältimise, ametijärgse tegevuse piirangute ega taustakontrolli terviklikku regulatsiooni. Samuti puudub kehtivas seaduses eriregulatsioon taustakontrolli tegemiseks ametikohtadel, millega kaasneb kõrgendatud usaldusnõue. „Eelnõus valitud lahendus võimaldab üheaegselt täita Euroopa Keskpanga eetikaraamistikust tulenevad nõuded ning ajakohastada Eesti Panga organisatsiooni ja juhtimist käsitlevat regulatsiooni,“ lisas Akkermann. Lisaks luuakse õiguslik alus taustakontrolli tegemiseks ametikohtadel, millega kaasneb kõrgendatud usaldusnõue.
Rahanduskomisjoni liige Aivar Kokk lisas, et Euroopa Keskpanga suunis sätestab, et turutundlikule teabele juurdepääsu omavatel keskpanga töötajatel tuleks keelata finantstehingud teatud ettevõtete, milleks on rahaloomeasutused ja eelkõige krediidiasutused) omakapitali ja võlainstrumentidega. „Kuna Eesti õigus ei võimalda tööandjal ühepoolselt keelata töötajate finantstehingute tegemist, tuleb sellise piirangu rakendamiseks muuta Eesti Panga seadust,“ märkis Kokk.
Muudatused avaldavad mõju eelkõige Eesti Panga töötajatele ja juhatuse liikmetele, kes on seotud turutundliku teabe või kõrgendatud usaldusnõudega ametikohtadega.