Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) probleemsete lepingute, sealhulgas India ettevõtte Dataseliga seotud kohtuvaidluste menetluskulud on praeguseks kasvanud üle 300 000 euro. Lõplik summa võib kujuneda aga oluliselt suuremaks, ütles Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart.
RKIK teatas kirjalikus vastuses korruptsioonivastasele erikomisjonile, et Soraineni õigusabikulud enne menetlusi ning vahekohtu- ja Harju Maakohtu menetluses on praeguseks kokku 156 226,31 eurot. Sellele lisandub 180 000 USA dollari ehk ligikaudu 155 000 euro suurune arbitraažitasu. Seega ulatuvad teadaolevad kulud juba enam kui 300 000 euroni.
„Seejuures ei ole tegemist lõpliku summaga. RKIK-i vastusest tuleneb, et praegu ei ole võimalik hinnata, kui suureks edasised kulud kujunevad, sest pole veel selge, milliste nõuete ja vastunõuete osas menetlused jätkuvad. See tähendab, et riigi menetluskulud võivad kasvada veel märkimisväärselt,“ ütles Anastassia Kovalenko-Kõlvart.
Keskerakonna saadiku sõnul selgus viimasel erikomisjoni istungil, et Datasel on omalt poolt esitanud 35 miljoni euro suuruse vastunõude. “Jätkuvalt on küsimus selles, kas Datasel vaidlustab ka ettemakstud raha tagastamise ja nõuab sellele lisaks 35 miljonit eurot või seisneb vastunõue milleski muus. Ka Kaitseministeeriumi kantsler ei olnud sellest nõuest teadlik ega polnud sellega tutvunud. Arvestades selliste kohtuvaidluste keerukust, tuleb need asjaolud võimalikult kiiresti välja selgitada, et hinnata, kui suureks võivad kujuneda nii menetluskulud kui ka võimalik kahju Eesti maksumaksjale,” rääkis Anastassia Kovalenko-Kõlvart.
Komisjoni esimees lisas, et RKIK-i vastusest ilmneb ka oluline asjaolu Kaitseministeeriumi informeerituse kohta. “RKIK-i dokumendihaldussüsteemi andmetel koostati juba 4. juulil 2024 Kaitseministeeriumile Ukraina kaitseotstarbelise abi vahendamise teemaline märgukiri, mis viidi ministri otsustuskoosolekule. Sama aasta novembris koostati RKIK-is ja edastati Kaitseministeeriumile veel üks märgukiri, mis on kaitstud riigisaladusega.
See muudab veel olulisemaks küsimuse, mida Kaitseministeeriumi poliitiline ja ametkondlik juhtkond nende lepingute kohta tegelikult teadis. Komisjonis oleme saanud selles küsimuses erinevaid selgitusi,” märkis Anastassia Kovalenko-Kõlvart.
Kuna RKIK ei saa konfidentsiaalsuskohustuse tõttu dokumente edastada, lepiti kokku, et erikomisjon läheb dokumentidega tutvuma RKIK-i ruumidesse kolmapäeval, 16. septembril kell 9.00. RKIK-i peadirektor Elmar Vaher ja vandeadvokaat Maria Pihlak tutvustavad komisjonile koostatud kronoloogiat ning seni kogutud materjale lepingute sõlmimise asjaolude ja infovahetuse kohta.