20. augustil tähistasime üheskoos 25 aasta möödumist Eesti iseseisvuse taastamisest. Vaata fotosid!
1991. aasta Eestis
Jaanuar
12. jaanuar – Moskvas allkirjastati Vene NFSV ja Eesti Vabariigi riikidevaheliste suhete aluste leping, millega tunnustati teineteise suveräänsust.
13. jaanuar – Nõukogude armee dessantväeosad ja KGB erirühm „Alfa“ vallutasid Vilniuses teletorni ja ajakirjandusmaja. Hukkus 14 inimest, mitusada sai haavata.
13. jaanuar – Tallinnas toimus Vene NFSV Ülemnõukogu esimehe Boriss Jeltsin kohtumine Balti riikide juhtidega, ajendatuna veristest sündmustest Vilniuses. Tehti ühisavaldus üksteise riikliku suveräänsuse tunnustamise kohta. Jeltsin pöördus Vene sõjaväelaste poole üleskutsega hoiduda relvade kasutamisest.
Boriss Jeltsin ja Balti vabariikide esindajad 13. jaanuari hilisõhtul Toompeal.
Graf, Mati. Impeeriumi lõpp ja Eesti taasiseseisvumine 1988-1991. Tallinn : Argo, 2012.
13. jaanuar – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium moodustas Eesti Vabariigi Erakorralise Kaitsenõukogu, mille liikmeiks on Arnold Rüütel (esimees), Edgar Savisaar ja Ülo Nugis. Marju Lauristin ja Lepo Sumera said volituse olla vajaduse korral valitsusjuhiks eksiilis.
14. jaanuar – Tallinnas Vabaduse väljakul solidaarsusmiiting Leedu rahvaga.
15. jaanuar – Tallinnas Toompeal, Tartus, Narvas, Kohtla-Järvel jm Interrinde ja streigikomitee miitingud. Nõuti Ülemnõukogu ja valitsuse tagasiastumist.
17. jaanuar – Tallinnas algas üleliidulise alluvusega ettevõtete streik, nõuti NSV Liidu presidendi otsevõimu kehtestamist Eestis.
18. jaanuar – alustati Toompea kaitseks barrikaadide rajamist.
20. jaanuar – OMON ründas Riias Läti Siseministeeriumi hoonet, surma sai 4 ja haavata 10 inimest.
25. jaanuar – Ameerika Ühendriikide Kongress võttis vastu resolutsiooni Balti riikide iseseisvustaotluste toetuseks.
25.–27. jaanuar – Stockholmis Eesti Maja ruumides toimus Eesti Vabariigi Valitsuse eksiilis, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu õiguskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni liikmete ning Eesti (Kongressi) Komitee esinduse nõupidamine, kus arutati Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise õiguslikke ja poliitilisi probleeme ning ühistegutsemise võimalusi.
31. jaanuar – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustas ennetada üleliidulist referendumit Nõukogude Liidu säilimise küsimuses ja korraldada 3. märtsil 1991 referendum küsimusega: Kas Teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?
Veebruar
9. veebruar – Leedus toimus iseseisvusreferendum, poolt oli 90,5% hääletajatest.
11. veebruar – moodustati Eesti Vabariigi Valitsuse haldusreformi komitee.
16. veebruar – Paikuse Politseikooli lõpetasid esimesed 100 nooremametnikku.
21. veebruar – Islandi peaminister Steingrímur Hermannsson ja Eesti peaminister Edgar Savisaar allkirjastasid avalduse, mille kohaselt Islandist sai Nõukogude Liidu ja Balti riikide vaheliste läbirääkimiste vahendaja.Läbirääkimised Islandi valitsuse delegatsiooniga.
Ühisdeklaratsiooni alla kirjutamine Islandi peaministri Steingrimur Hermanssoniga. Edgar Savisaar. Peaminister. Eesti lähiajalugu 1990-1992. Tartu: Kleio, 2004.
24. veebruar – Eestis tähistati taas riiklikult Eesti Vabariigi aastapäeva. Toimus pidulik lipuheiskamise tseremoonia Toompeal ja aktus Estonia kontserdisaalis, Metsakalmistul avaldati austust Konstantin Pätsile. Tagasihoidlik paraad toimus Remniku õppekeskuses, korraldajaks õppekeskuse ülem Johan Saar.
Eesti Vabariigi aastapäeva paraad Remniku Õppekeskuses.
Johan Saar. Tervituseks – valvel! Tallinn: Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu, 2004.
26. veebruar–1. märts – Kopenhaagenis toimus Põhjamaade Nõukogu aastaistung,
millel osalesid ka Balti riikide juhid.
Meeleolud neil päevil ajakirjanduses.
Ajaleht “Esmaspäev”.
Märts
1. märts – jõustus Eesti politseiseadus, miilitsa asemel asus tööle politsei.
3. märts – Eestis ja Lätis toimusid iseseisvusreferendumid (Eesti Vabariigi Ülemnõukogu avaldus; Tulemuste kinnitamine). Eestis osales referendumil 82,86% valimisõiguslikest kodanikest, 77,83% hääletanutest oli Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamise poolt. Lätis osales 87,56% hääleõiguslikest kodanikest, iseseisvuse poolt hääletas 73,68%.
11. märts – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse, et Eesti
ei osale 17. märtsil NSV Liidu referendumil.
11. märts – Kopenhaagenis kirjutasid Eesti välisminister Lennart Meri ja Taani välisminister Uffe Ellemann-Jensen alla kokkuleppele, mis nägi ette diplomaatiliste suhete sisseseadmise niipea, kui olukord seda võimaldab.
16. märts – toimus Eesti Kongressi IV istungjärk. Võeti vastu otsus hakata välja andma Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistusi.
22. märts – Jurmalas kohtusid Balti Riikide Nõukogu liikmed (Arnold Rüütel, Anatolijs Gorbunovs, Vytautas Landsbergis) taotlemaks rahvusvahelise konverentsi organiseerimist Balti kriisi lahendamiseks. Võeti vastu pöördumine Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamises osalevate riikide poole.
27. märts – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu moodustas rahareformi komitee.
29. märts – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel ja välisminister Lennart Meri kohtusid Washingtonis USA presidendi George Bushiga.
29. ja 31. märts – taas tähistati suurt reedet ja lihavõttepühi.
Aprill
8. aprill – valitsuse määrusega moodustati Eesti Riiklik Piirikaitseamet.
11. aprill – Eesti Komitee esitas koostööpakkumise Rahvarindele luua Ülemnõukogu ja Eesti Komitee asemel üleminekuperioodi esinduskogu.
13.-14. aprill – Tallinnas toimus Rahvarinde III kongress, kus võeti vastu resolutsioon „Üleminekuperioodi lõpetamise eeldused“ ja tehti avaldus „Iseseisvusjõudude ühtsusest“.
15. aprill – Tallinnas toimus Eesti ja NSV Liidu delegatsioonide kohtumine, kus pandi paika läbirääkimiste graafik, teemad ja töögruppide koosseis. Eesti delegatsioon juht oli Ülo Nugis.
15. aprill – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu pensioniseaduse.
25. aprill – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega moodustati Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti grupp.
Meenutus olmetasandilt – riiklikult kehtestatud hinnad.
Mai
7.–8. mai – Eesti peaminister Edgar Savisaar, Läti peaminister Ivars Godmanis ja Leedu Vabariigi Ülemnõukogu esimees Vytautas Landsbergis kohtusid Washingtonis Ameerika Ühendriikide presidendi George W. Bushi, riigisekretäri James Bakeri ning Kongressi Euroopa julgeoleku- ja koostöökomisjoni liikmetega.
8. mai – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse omandireformi aluste seaduse kontseptsiooni ajalehtedes „Rahva Hääl“ ja „Sovetskaja Estonia“ rahvaaruteluks avaldamise kohta. Ilmus ajalehtedes 15. mail.
9. mai – president Konstantin Pätsi Tahkurannas asuva ausamba bareljeefi all plahvatas lõhkelaeng.
19. ja 21. mai – NSV Liidu erimiilitsaüksused ründasid Luhamaa ja Murati piiripunkti
Balti Riikide Nõukogu võttis vastu pöördumise maailma maade parlamentide, valitsuste ja rahvaste poole seoses rünnakutega piiripunktidele.
Juuni
4. juuni – toimus rünnak Luhamaa piiripunktile.
13. juuni – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu omandireformi aluste seaduse, et tagastada õigusvastaselt võõrandatud vara.
14. juuni – NSV Liidu miilitsa eriüksused ründasid Ikla piiripunkti.
18. juuni – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 26 liikme avaldus valitsuse esimehe Edgar Savisaare ametist vabastamise küsimuses. Avaldust otsustati arutada sügisel. Valitsuskriis leidis ajakirjanduses laialdast käsitlemist. PDF (1,48 kiB)
19. juuni – Eri Klasi eestvedamisel asutati Eesti Rahvuskultuuri Fond.
Juuli
1. juuli – jõustus valitsuse määrus „Turusuhete arendamise kohta põllumajanduses“ (vastu võetud 14.06.1991), mille alusel mindi üle vabalt kujunevatele toiduainete hindadele (v.a täispiim, pett ja kohupiim).
1.–7. juuli – Tallinnas toimus rahvusvaheline laulupidu-koorifestival „Laulusillad“. Lisaks muusikutele kohtusid tuntud kultuuritegelased, majandusinimesed ja poliitikud. Majanduskonverentsil „Ida-Lääne majandussuhted“ pidas ettekande Ameerika Ühendriikide politoloog ja riigitegelane Zbigniew Brzezinski.
9. juuli – Eesti Piirikaitseameti ja Kodukaitse majas Tallinnas Toompeal toimus plahvatus.
15. juuli – valitsuse määrusega moodustati Eesti Vabariigi Riikliku Tolliameti ja Eesti Vabariigi Riikliku Piirikaitseameti baasil riigiministri valitsemisalas Eesti Vabariigi Riiklik Tolli- ja Piirikaitseamet.
23. juuli – Narva, Kohtla-Järve ja Sillamäe volikogud esitasid memorandumi, milles nõuti Kirde-Eestile eristaatuse andmist Eesti Vabariigi koosseisus.
August
19.–22. august – NSV Liidus toimus sõjaväeline riigipöördekatse.
19. august – Pihkva 76. õhudessantdiviisi soomuskolonn ületas Luhamaa piiripunkti, dessantväelasi saadeti Tallinna ka lennukiga ja reidile jõudis kaks dessantlaeva.
20. august – dessantväelased saabusid Tallinna. Vabatahtlikud asusid julgestama Toompead, raadio- ja telemaja. Rahvarinne korraldas Vabaduse väljakul miitingu, kus nõuti Eestile iseseisvust.
Hilisõhtul kell 23.03 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 69 poolthäälega vastu otsuse Eesti Vabariigi iseseisvusest ja Eesti Vabariigi põhiseaduse väljatöötamiseks Põhiseadusliku Assamblee moodustamisest.
21. august – dessantväelased tungisid teletorni. ETV saated katkesid, Eesti Raadio jätkas tegevust, teletorni lõplikult hõivata ei õnnestunud. Pärast riigipöördekatse ebaõnnestumist lahkusid dessantväelased Eestist.
22. august – Island tunnustas Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust. Samal päeval tunnustasid teineteise iseseisvust Eesti ja Leedu, päev hiljem Eesti ja Läti.
23. august – valitsus kuulutas riigi omandiks raudtee, laevanduse ja liidulise alluvusega tehased; keelustati NLKP ja NLKP-meelse EKP tegevus. Tallinnas võeti maha Lenini kuju.
24. august – Vene NFSV president Boriss Jeltsin kirjutas alla seadusele Eesti riikliku iseseisvuse tunnustamise kohta.
27. august – Euroopa Ühendus tunnustas Baltimaade iseseisvust.
28. august – Eesti Vabariigi valitsus andis korralduse võtta üle sõjakomissariaadid.
29. august – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu kuulutas Eestis asuvate liidulise ja liidulis-vabariikliku alluvusega ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide vara Eesti Vabariigi omandiks.
Eesti ja Rootsi välisministrid avasid esimese välisriigi saatkonnana Tallinnas Rootsi saatkonna.
September
2. september – Ameerika Ühendriigid otsustasid taastada diplomaatilised suhted Eesti, Läti ja Leeduga.
3. september – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti Vabariigi kaitsejõudude moodustamisest ja Põhiseadusliku Assamblee valimisest.
4. september – Edgar Savisaar ja NSV Liidu KGB esimees Vadim Bakatin kirjutasid alla protokolli KGB likvideerimise kohta Eestis (nn Savisaare-Bakatini leping).
6. september – NSV Liit tunnustas Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust.
8. september – Eestimaa Rahvarinne korraldas Tallinna lauluväljakul suurürituse „Vabaduse laul“.
10. september – Eesti, Läti ja Leedu võeti vastu Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) liikmeks.
11. september – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu välisinvesteeringute seaduse.
13. september – Põhiseaduslik Assamblee alustas tegevust. Assambleesse kuulus 30 Ülemnõukogust ja 30 Eesti Kongressist valitud saadikut, esimeheks valiti Tõnu Anton, asetäitjateks Lauri Vahtre ja Ülo Uluots.
14. september – Ameerika Ühendriikide riigisekretär James Baker oli visiidil Tallinnas.
17. september – Eesti, Läti ja Leedu võeti vastu ÜRO liikmeks.
18. september – Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee võttis vastu otsuse Eestile, Lätile ja Leedule erikülalise staatuse andmisest.
23. september – Eesti Panga presidendiks kinnitati Siim Kallas.
Oktoober
1. oktoober – rahandusministri valitsemisalas moodustati Riiklik Tolliamet.
kasutusele võeti Eesti postmargid.
3. oktoober – peaminister Edgar Savisaar ja NSV Liidu kaitseminister Jevgeni Šapošnikov kirjutasid alla ühisdokumendile, milles NSV Liit kinnitas nõusolekut oma väed Eestist välja viia.
9. oktoober – Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel sõlmiti diplomaatilised suhted.
10. oktoober – valitsuse määrusega kuulutati välja ajateenistusse kutsumine aastatel 1965–1973 sündinud noormeestele.
15. oktoober – Anatolijs Gorbunovs, Vytautas Landsbergis ja Arnold Rüütel kirjutasid alla Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi (CSCE) lõppaktile, Balti riigid said organisatsiooni täieõiguslikeks liikmeteks.
17. oktoober – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu maareformi seaduse, mille kohaselt kuulub õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisele, asendamisele või kompenseerimisele endistele omanikele või nende õigusjärglastele.
24. oktoober – Eesti Vabariigi ja Vene NFSV vahel sõlmiti diplomaatilised suhted.
31. oktoober – valitsuse korraldusega taasloodi Kaitsejõudude Peastaap.
November
5.–6. november – Taani peaminister Poul Schlüter külastas esimese Euroopa valitsusjuhina taasiseseisvunud Eestit.
6. november – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti Vabariigi 1938. aasta kodakondsuse seaduse rakendamise kohta.
7.–8. november – NATO tippkohtumisel Roomas asutati Põhja-Atlandi Koostöönõukogu (NACC), Eesti oli NACCi asutajaliikmete hulgas.
8. november – Eesti, Läti ja Leedu moodustasid kolme riigi parlamentidevahelise assamblee ehk Balti Assamblee.
15. november – valitsusemäärusega alustati piirikontrolli maanteedel asuvates majanduspiiri kontrollpunktides, raudtee piirijaamades, Eesti Vabariigi territooriumil asuvates rongides enne või pärast piiri ületamist, rahvusvaheliseks liikluseks avatud sadamates ja lennujaamades.
18. november – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega kehtestati Eestisse sissesõidu ja väljasõidu ajutine kord ning seati sisse piirikontroll.
Detsember
6. detsember – Balti riikide Ülemnõukogu esimehed Arnold Rüütel, Anatolijs Gorbunovs ja Vytautas Landsbergis kirjutasid alla CSCE Pariisi hartale.
9. detsember – Rahareformi Komitee võttis vastu reformi ettevalmistamise ja läbiviimise esimesed otsused.
18. detsember – Eestis tegutsenud NSV Liidu KGB likvideerimise lõppaktile kirjutasid alla Venemaa Julgeolekuteenistuse Vastuluureteenistuse ülema asetäitja kindralmajor Vjatšeslav Šironin, Eesti NSV Riikliku Julgeolekukomitee esimees kindralmajor Rein Sillar ja riigiminister Raivo Vare.
19. detsember – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse maareformi seaduse rakendamise kohta.
20. detsember – välisminister Lennart Meri kohtus Brüsselis esimest korda NATO riikide välisministritega.
21. detsember – Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu avaldati ajalehes Rahva Hääl (lähtudes Ülemnõukogu otsusest).
Ülevaate koostas Eesti Rahvusraamatukogu.