Euroopa Liidu asjade komisjon on visiidil Rumeenias
„Eesti ja Rumeenia on kindlad liitlased Euroopa Liidus ja NATOs,“ lausus Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali. „Visiidi jooksul soovime kohtumistel Rumeenia parlamendi ja valitsuse esindajatega arutada nii Euroopa Liidu laienemisega edasiliikumist, Ukraina toetamisega jätkamist kui ka kaitsesse panustamist,“ sõnas Tali.
Tali lisas, et kõnelda on plaanis ka Venemaa infosõjast ja valimistesse sekkumisest ning digijulgeolekust, aga ka läbirääkimistest Euroopa Liidu pikaajalise eelarve 2027–2034 üle, kuivõrd see pea kahe triljoni euro suurune eelarve määrab Euroopa arengu.
Delegatsioon kohtub täna esmalt Rumeenia Kaitseministeeriumis kaitsepoliitika riigisekretäri Sorin-Dan Moldovaniga. Seejärel on Rumeenia parlamendis kavas kohtumised saadikutekoja Euroopa asjade komisjoni esimehe Diana Stoica ning saadikutekoja ja senati Euroopa asjade komisjonide liikmetega ning saadikutekoja kaitsekomisjoni esindajatega.
Veel kohtutakse visiidi jooksul NATO Parlamentaarse Assamblee Rumeenia delegatsiooni esimehe Vasile-Daniel Suciu ja Rumeenia-Eesti parlamendirühma liikmetega ning Eesti suursaadikuga Rumeenias Aune Kotliga.
Peale Tali osalevad visiidil Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmed Arvo Aller, Rain Epler, Katrin Kuusemäe, Maido Ruusmann, Kadri Tali ja Luisa Värk.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu eelinfo 30. märtsist 5. aprillini
Välislähetused
28. märts – 4. aprill
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ning liikmed Ester Karuse, Eerik-Niiles Kross ja Henn Põlluaas on visiidil Filipiinidel ja Jaapanis, et tihendada riikide suhteid ning arutada piirkondlikku julgeolekuolukorda ja Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja mõju.
29.–31. märts
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali osaleb Põhja- ja Baltimaade ning Saksamaa ja Poola parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide esimeeste kohtumisel Chișinăus Moldovas.
30. märts – 1. aprill
Riigikogu esimees Lauri Hussar osaleb Butša veresauna aastapäeva puhul peetaval tippkohtumisel Kiievis Ukrainas.
5.–7. aprill
Riigikogu esimees Lauri Hussar on visiidil Kairos Egiptuses.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
Euroopa Liidu asjade komisjon ei toeta uusi kohustuslikke sihttasemeid ettevõttesõidukitele
Komisjoni esimees Peeter Tali ütles, et Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi peaks suurettevõtted järsult suurendama null- ja madala heitega sõidukite osakaalu. „Üleminek keskkonnasäästlikumatele sõidukitele ei ole iseenesest halb, aga meil on juba piisavalt regulatsioone, mis selle ülemineku ja ajaraami paika panevad,“ sõnas Tali. „Me ei toeta algatust, sest väljapakutud piirangu ulatus on ebaselge ja see paneks meie ettevõtjad halvemasse olukorda. Peame kaitsma oma ettevõtteid ja ettevõtjaid läbimõtlematuse, et mitte öelda rumaluse eest.“
Ettepaneku järgi seataks liikmesriikidele kohustuslikud eesmärgid aastateks 2030 ja 2035. Aastaks 2030 peaks Euroopa Liidu ettevõtete sõidukiparkides uutest sõiduautodest 69% ja kaubikutest 40% olema null- ja madala heitega. Aastaks 2035 peaks suurettevõtted tagama, et nende uutest sõiduautodest ja kaubikutest oleks vähemalt 95% null- või madala heitega. Eesti ei toeta liikmesriikidele kohustuslike sihttasemete seadmist ettevõtete uutele sõidukitele.
Teine kinnitatud seisukoht ütleb, et Eesti ei toeta ettepanekut piirata liikmesriikide õigust toetada ettevõtete sõiduautosid ja kaubikuid. Istungil selgitati, et algatus on praegu sõnastatud nii üldiselt, et pole välistatud, et see võib mõjutada ka riigihankeid, näiteks kiirabi- ja politseisõidukite hankimist. Toonitati, et kui riik soovib ettevõtteid sõidukite soetamisel toetada, näiteks julgeoleku tagamise eesmärgil, siis peab see võimalus olema.
Istungil märgiti, et läbirääkimised Brüsselis küll alles käivad, ent praegu tundub algatuse suhtes kriitilisi riike olevat piisavalt, et oleks koos blokeeriv vähemus.
Valitsuse esitatud seisukohti keskkonnahoidlike ettevõttesõidukite määruse eelnõu kohta tutvustasid istungil taristuminister Kuldar Leis ning Kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist Madis Ross. Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas seisukohad kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
Kohtumine Araabia Ühendemiraatide suursaadikuga
Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtus Araabia Ühendemiraatide suursaadiku Amna Fikriga.
Riigikogu eelinfo 2.–8. märtsini
Esmaspäev, 2. märts
Komisjoni istung
Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 13.15: seisukoha andmine: Euroopa Liidu digivaldkonna lihtsustamise koondpakett (Omnibus VII) – COM(2025) 836, COM(2025) 837, kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi esindaja; Eesti seisukohad 5.-6. märtsil toimuval Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil, kutsutud siseminister Igor Taro ja Justiits- ja Digiministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek, millega muudetakse ELi mahemäärust (EL) 2018/848 seoses teatavate tootmise, märgistamise ja sertifitseerimise nõuete ning kolmandate riikidega kauplemise eeskirjadega COM(2025) 780, kutsutud regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras; seisukoha andmine: avalik konsultatsioon: ELi uus posti- ja pakiveomäärus – EL reformib postialaseid õigusnorme, kutsutud regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras; seisukoha andmine: Eesti uuendatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta, ning määrust (EÜ) nr 2027/97 lennuettevõtja vastutuse kohta reisijate ja nende pagasi õhuveol COM(2013) 130, kutsutud Kliimaministeeriumi esindajad; arvamuse andmine väliskomisjonile: Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõu, millega kiidetakse heaks ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt vastavalt Andorra ja San Marino vahelisele assotsieerimislepingule allakirjutamine ja selle ajutine kohaldamine COM(2024) 191, kutsutud Välisministeeriumi esindaja.
Kolmapäev, 4. märts
Sündmus
Kell 15 – toimub Arenguseire Keskuse avalik veebiseminar „Lähisuhtevägivalla varjatud mustrid“; osalemislingi saamiseks palume end registreerida ürituse veebilehel (Zoomi keskkond).
Reede, 6. märts
Komisjoni istung
Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 9: Eesti seisukohad 9. märtsil toimuval Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu istungil, kutsutud sotsiaalminister Karmen Joller ning majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo; Eesti seisukohad 9. märtsil toimuval eurorühma kohtumisel ja 10. märtsil toimuval majandus- ja rahandusnõukogu istungil, kutsutud rahandusminister Jürgen Ligi.
Välislähetused
28. veebruar–8. märts
NATO Parlamentaarse Assamblee (NATO PA) Eesti delegatsiooni liige Marko Mihkelson osaleb NATO PA partnerluse alamkomitee visiidil Mumbaisse ja New Delhisse Indias.
1.–3. märts
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni aseesimees Enn Eesmaa osaleb Läänemeremaade parlamentaarse konverentsi (BSPC) alalise komisjoni kohtumisel ning kohtumisel Euroopa Parlamendi liikmetega Brüsselis Belgias.
2.–5. märts
Riigikogu liige Andrei Korobeinik osaleb rahvusvahelisel mobiilitööstuse messil Mobile World Congress Barcelonas Hispaanias.
3.–7. märts
Riigikogu liikmed Helle-Moonika Helme ja Martin Helme osalevad Suveräänsete Rahvaste Liidu tippkohtumisel (Alliance of Sovereign Nations Summit) Washingtonis USAs.
8.–15. märts
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni juht Kadri Tali osaleb ENPA poliitikaasjade ja demokraatia komisjoni kohtumisel Monacos (9.–10.03) ning ENPA võrdsete võimaluste komisjoni ja naiste olukorra komisjoni istungil New Yorgis USAs (11.–13.03).
Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]
Sotsiaaldemokraatide algatatud oligarhia mõjuvõimu piiramise eelnõu läbis esimese lugemise
„Tegu on oligarhia mõjuvõimu vastase seadusega. Erakondade rahastamisele tuleb seada selgemad piirid, et vältida olukordi, kus erakonnad sõltuvad rahaliselt üksikutest annetajatest või varjatud huvirühmadest, kes võivad otseselt mõjutada poliitiliste otsuste sisu või suunda,“ ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets Riigikogu ees peetud kõnes.
„Kui mõte erakonna rahaline seis sõltub suurel määral üksikutest või ühest annetajatest, siis tekib risk, et poliitiline protsess allub nende isikute huvidele. See kahjustab poliitilist pluralismi ja usaldust erakondade vastu, õõnestades nii demokraatia alustasid,“ tõdes Läänemets. Tema sõnul ei ole eesmärgiks vähendada inimeste õigust toetada talle maailmavaateliselt lähedast parteid, vaid tagada, et erakondade ja poliitikute tegevusse ei sekkuks liigselt need, kelle käsutuses on suured rahalised ressursid.
Eestis on erakondade rahastamise süsteem üldjoontes hästi toiminud, kuid suuremahulised üksikannetused on tekitanud küsimusi poliitika mõjutamise ulatuse kohta. „Riske ei tasu alahinnata. Mitmes Euroopa riigis on erakondade rahastamise läbipaistmatus viinud poliitilise korruptsiooni, huvide konflikti või avaliku võimu kaaperdamiseni majanduslike gruppide poolt,“ märkis Läänemets.
Eelnõu loeb keelatud annetuseks summa, mis ületab 100000 euro piiri. Antud summa tuleb kanda riigieelarvesse. Keelatud annetus on ka erakonna liikmemaks, kui see on suurem kui 100000 eurot. Sotsiaaldemokraatide kinnitusel oleks tegemist rahvusvahelises võrdluses mõõduka piiranguga. “Soomes on annetuste ülempiiriks ühe isiku kohta 30 000 euro aastas. Meie oleme nõus ülempiiri suuruse üle arutama, kuid oluline on üldine suund. Iga valija hääl peab olema võrdne ja maksma rohkem kui üksiku annetaja toetus,” lisas Läänemets.
Veel seab sotsiaaldemokraatide eelnõu valimiskampaania kulude ülempiiriks miljon eurot ja reguleerib uuringute rahastamist. Juriidiline või füüsiline isik, kes maksab aasta jooksul üle 10000 euro uuringute eest, kus on küsitud inimeste poliitilisi eelistusi või suhtumist erakondade seisukohtadesse, on kohustatud avalikustama nii uuringu rahastaja kui selle tellija ja läbiviija nimed, samuti uuringu eesmärgi ja põhilise sisu.
Hussar arutas Taani kuningapaariga riikide koostööd ja Ukraina toetamist
Hussar ütles kohtumisel, et Eesti ja Taani on head sõbrad ja liitlased, keda seob pikaajaline koostöö. „Taani on meie jaoks eriline riik mitte ainult seetõttu, et meil on ühine ajalugu, vaid ka sellepärast, et meil on ühine olevik ja tulevik,“ ütles ta.
Hussar rõhutas eraldi tihedat koostööd Põhja- ja Baltimaid ühendavas NB8 formaadis, mille eesistumise võttis Eesti Taanilt üle aasta alguses. „Parlamentaarse diplomaatia tähtsus on märkimisväärselt kasvanud alates sellest, kui Venemaa alustas täiemahulist agressioonisõda Ukrainas,“ ütles ta ning lisas, et seisukohtade ja otsuste kujundamisel on parlamentide jõupingutused väga olulised.
Tema kinnitusel on viimastel aastatel kasvanud ka Põhja- ja Baltimaade koostöö ulatus: tihedamaks on muutunud parlamentide esimeeste ning väliskomisjonide ja kaitsekomisjonide suhtlus, kuid lisaks välis- ja julgeolekupoliitikat puudutavatele teemadele soovitakse arendada komisjonide koostööd ka majandusküsimustes.
Hussar tõi kuningapaariga kohtumisel esile asjaolu, et Eesti ja Taani on elaniku kohta Ukraina suurimad toetajad. Tema sõnul vajab Ukraina aga jätkuvalt toetust. „Ukraina toetamisel on palju tehtud, kuid palju on veel teha ning Euroopa Liidu ühised otsused aitaksid Ukrainat edasi,“ lausus ta.
Ühtlasi kinnitas Riigikogu esimees kohtumisel Eesti täielikku toetust Taani kuningriigi territoriaalsele terviklikkusele. „Selles diskussioonis oleme mitte üksnes teie poolel, vaid reeglitepõhise maailmakorra poolel laiemalt,“ ütles Hussar ning meenutas president Lennart Meri sõnu, mille kohaselt on väikeriigi tuumarelv rahvusvaheline õigus.
Riigikogust osales Taani kuningapaariga kohtumisel ka Eesti-Taani parlamendirühma esimees Maris Lauri.
Taani kuningapaar viibib Eestis täna alanud ja homseni kestval riigivisiidil president Alar Karise kutsel. Kuningapaari saadavad visiidil Taani kaitseminister Troels Lund Poulsen ja välisminister Lars Løkke Rasmussen.
Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 28. jaanuariks
Kell 12 – infotund
Infotunnis osalevad peaminister Kristen Michal, justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ja taristuminister Kuldar Leis.
Peaminister vastab Riigikogu liikmete küsimustele, mis käsitlevad immigratsiooni, ühistransporti ja lennundust, olukorda riigis, vaimse tervise kriisi süvenemist ja julgeolekut.
Justiits- ja digiminister vastab küsimusele e-valimiste turvaohtude ja lünkade kohta.
Taristuministrile esitatavad küsimused puudutavad eluaseme kättesaadavust ja koostööd valitsuses.
Kell 14 – täiskogu istung
Kolmas lugemine – kolm eelnõu
Valitsuse algatatud, presidendi poolt välja kuulutamata jäetud ja uuesti arutatava töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (602 UA) parandatakse paindliku tööaja kokkuleppeid võimaldava eelnõu tekstis tehniline ebatäpsus.
Riigikogu võttis valitsuse algatatud seaduse algselt vastu 19. novembril. Seadus võimaldab tööandjal ja töötajal kokku leppida senisest paindlikumas töökorralduses, kus osakoormusega töötaja saab soovi korral teha lisatunde täistööaja täitumiseni. Seaduse oluline eesmärk on vähendada tööandjate soovi sõlmida töölepingu kõrval praegu laialt levinud võlaõiguslikke lepinguid, nagu töövõtuleping või käsundusleping, mis ei taga töötajatele piisavaid sotsiaalseid tagatisi ja vajalikku tööalast kaitset.
Paindliku tööaja kokkulepetele kehtestatakse seaduses eraldi nõuded, näiteks tuleb kokkulepe sõlmida kirjalikult ja töötaja tunnitasu peab olema vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär. Töötaja peab tööl olema vähemalt veerand koormusega ehk töötama vähemalt kümme tundi nädalas, paindlikult saab lisaks töötada seega kuni 30 tundi. Arvestusperioodi lõppedes tuleb töötajale esitada graafik, kus on selgelt välja toodud kokkulepitud töötunnid, lisatunnid ja ületunnid sel perioodil. Parlament lisas menetluse käigus seadusesse sätte ennetamaks olukordi, kus ettevõte soovib näiteks seni täistööajaga töötanud töötajatega sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid kulude optimeerimiseks.
President Alar Karis jättis seaduse detsembri alguses välja kuulutamata. Tema hinnangul rikuti seaduse menetlemisel põhiseadust, kui seda sooviti pärast vastuvõtmist vea parandamise teatisega muuta. Parandada sooviti sätet, mis käsitleb teavet, mis peab sisalduma paindliku tööaja kokkuleppes. Vastuvõetud seaduses viidatakse, et lisatud peab olema teave töötundide arvestamise kohta, samas kui parandus puudutab töötaja õigust kokkuleppest keelduda. Presidendi sõnul ei olnud tegu ilmse ebatäpsusega, vaid sisulise muudatusega, mis mõjutab lepingupoolte õigusi ja kohustusi. Seetõttu pidas ta vajalikuks seadust Riigikogus uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.
Riigikogu otsustas detsembri keskel, et ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, vaid asub seda muutma. Teisel lugemisel otsustas parlament muuta eelnõus viidet, mida pärast seaduse algset vastuvõtmist sooviti parandada veateatega.
Valitsuse algatatud, presidendi poolt välja kuulutamata jäetud ja uuesti arutatava kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (664 UA) jäetakse seadusemuudatustest välja säte, millega sooviti kehtestada ajateenijatele kesktasemel eesti keele oskuse nõue.
Riigikogu võttis valitsuse algatatud seaduse algselt vastu novembris. Seaduse eesmärk on senisest paremini kaasata reservväelasi, ajateenijaid ja Kaitseväes töötavaid tsiviilisikuid Kaitseväe tegevusse. Selleks luuakse muudatustega uus teenistusliik – vabatahtlik teenistus. Muu hulgas loobutakse seadusega reservväelaste kahekordse auastme vanuse nõudest, sätestatakse tegevväelase palgakorralduse osana tegevteenistuses oldud aja eest lisatasu maksmise võimalus ning nähakse ette, et puhkusele minekul makstakse eraldi sõidukulu hüvitist vaid välisriigis elavale ajateenijale.
Menetluse käigus viidi seadusesse ka muudatus, mille kohaselt peavad kutsealused ajateenistusse saamiseks valdama vähemalt kesktasemel eesti keelt. Muudatusettepaneku selgituse kohaselt toimub ajateenijate väljaõpe eesti keeles ning väljaõppes kasutatakse järjest keerukamaid relva- ja sidesüsteeme ja spetsiifilisi erialaseid termineid. Alla B1-taseme keeleoskusega isik ei suuda korraldusi ega õppesisu piisavalt omandada, mis omakorda takistab tõhusa sõjaväelise väljaõppe edukat läbimist.
President Alar Karis jättis seaduse detsembri algul välja kuulutamata. Tema hinnangul rikutakse seadusega võrdse kohtlemise põhimõtet, sest sellega antakse kaitseväekohustuse täitmisel põhjendamata eelis neile kutsealustele, kes ei oska eesti keelt. President pidas vajalikuks seadust Riigikogus uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.
Riigikogu otsustas detsembri keskel, et ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, vaid asub seda muutma. Teisel lugemisel otsustatigi võtta vaidlusalune säte eelnõust välja ning riigikaitsekomisjon plaanib algatada ajateenijatele keeleoskusnõude kehtestamiseks eraldi eelnõu.
Riigikogu liikme Mario Kadastiku algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (776 SE) eesmärk on lahendada energiakriisi taustal esile kerkinud kitsaskohti. Eelnõu kohaselt kaob eelkõige koduseks tarbeks taastuvenergia tootjatel kohustus maksta elektrivõrgu alakasutustasu.
Niinimetatud fantoomliitumiste probleemi lahendamiseks tehti elektrituruseadusse 2023. aastal täiendused, mille järgi peavad kasutuseta seisva liitumisvõimsuse omanikud hakkama alates tänavu märtsist tasuma võrgu alakasutustasu. Eelnõu kohaselt vabastatakse kuni 15 kW tootmisseadmete omanikud alakasutustasu maksmise kohustusest, kui neil ei õnnestu kord aastas vähemalt 95 protsendi ulatuses oma liitumisvõimsust vähemalt ühe kauplemisperioodi ulatuses eesmärgipäraselt kasutada.
Seletuskirjas märgitakse, et taastuvenergia mikro- ja väiketootjad, kes on samaaegselt ka tarbijad, edastavad üldjuhul elektrivõrku üksnes enda tarbimisvajadusest üle jäävat elektrienergiat ehk ei tooda elektrienergiat oma majandus- ega kutsetegevusena ning nende koormamine samade nõuetega nagu suurtootjaid on ebaproportsionaalne. Vabastus puudutab jaotusvõrgus 3700 liitumispunkti, kus on tootmisvõimsust kokku 143 MW ning kelle keskmine alakasutustasu aastas oleks 114 eurot.
Alakasutustasu vabastus rakendub ka hanke võitnud saartalitlusvõime teenuse pakkujale. Lisaks edendatakse eelnõuga energiasalvestusüksuste laiemat kasutuselevõttu topeltmaksustamise kaotamise kaudu.
Teine lugemine – kaks eelnõu
Riigikogu 37 liikme algatatud Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (684 SE) eesmärk on muuta presidendi valimise protsess sujuvamaks, läbipaistvamaks ja avalikkust kaasavamaks. Eelnõuga tuuakse presidendikandidaatide esitamise tähtaeg varasemaks ning antakse kandidaatidele hääletusvoorude eel võimalus end tutvustada.
Kui kehtiva seaduse kohaselt saab kandidaate nii Riigikogus kui ka hiljem valimiskogus üles seada neljandast kuni teise päevani enne esimest hääletusvooru, siis eelnõu järgi algab kandidaatide esitamine 12. päeval ja lõpeb üheksandal päeval enne esimest vooru. Algatajate sõnul annab muudatus avalikkusele võimaluse kandidaatide ja nende seisukohtadega enne valimisi põhjalikumalt tutvuda ning aitab vältida olukorda, kus kandidaate seatakse üles vahetult enne hääletust.
Lisaks kehtestatakse eelnõuga kandidaatide tutvustamise kord enne esimest ja teist hääletusvooru Riigikogus ja enne esimest hääletusvooru valimiskogus. Eelnõu kohaselt esinevad kõik kandidaadid hääletusvoorude eel kuni 10-minutilise ettekandega. Selle muudatuse eesmärk on kandidaatidele tagada enda tutvustamiseks võrdsed võimalused ning suurendada valimisprotsessi läbipaistvust ja usaldusväärsust, mis omakorda toetab presidendi institutsiooni autoriteeti ja legitiimsust.
Järgmised presidendivalimised on Eestis 2026. aastal.
Valitsuse algatatud raudteeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (716 SE) eesmärk on kõrvaldada Euroopa Liidu Raudteeameti auditis esile toodud puudused, parandada raudteeohutust ja viia seadus ELi õigusega kooskõlla.
Auditis esitatud ettepanekute alusel täiendatakse raudteeseadust, et tagada raudteesüsteemi järjepidev hindamine ning sertifitseerimisprotsessi vastavus kehtivatele nõuetele. Eelnõuga parandatakse raudteeliikluse ohutuse hindamise ja kontrolli mehhanisme, täpsustatakse ohutuse seire ja hindamise protseduure ning käsitletakse riskijuhtimissüsteemide rakendamist.
Teise lugemise eel kiitis majanduskomisjon juhtivkomisjonina heaks kolm muudatusettepanekut. Kõige olulisem muudatusettepanek puudutab raudteerajatiste andmebaasi üleviimist ehitisregistrisse, et vähendada ettevõtjate halduskoormust ja ühtlustada registritoiminguid Euroopa Liidu praktikatega. Heaks kiidetud muudatusettepanekud sisaldavad ka tehnilisi täpsustusi ja viitenormide ajakohastamisi.
Esimene lugemine – üheksa eelnõu
Riigikogu 68 liikme algatatud Riigikogu avalduse „Iraani rahva toetuseks“ eelnõu (802 AE) eesmärk on avaldada toetust Iraani rahvale olukorras, kus riigis on puhkenud süveneva majandusliku ja poliitilise kriisi tõttu ulatuslikud protestid ning võimud vastavad rahumeelsetele meeleavaldustele repressioonide ja põhiõiguste piiramisega.
Eelnõu seletuskirja kohaselt puhkesid Iraanis mullu 28. detsembril protestid seoses Iraani riaali järsu langusega USA dollari suhtes, mis on süvendanud inflatsioonikriisi ja oluliselt halvendanud elanikkonna toimetulekut. Protestid algasid Teherani Suure basaari kaupmeeste streigiga ning levisid seejärel teistesse Iraani provintsidesse. Algsetest majanduslikest nõudmistest on meeleavaldused kujunenud laiemaks vastuseisuks Iraani teokraatliku režiimi autoritaarsele valitsemisele.
Seletuskirja märgitakse, et Iraani võimud on reageerinud protestidele äärmusliku repressiooniga. Sõltumatute allikate hinnangul on meeleavalduste mahasurumise käigus hukkunud tuhanded inimesed ning tuhandeid on meelevaldselt vahistatud. Režiim kasutab süstemaatiliselt hirmutamist ja vägivalda, sealhulgas ähvardab meelsusavaldajaid surmanuhtlusega, rikkudes rängalt rahvusvahelisi inimõiguste norme ja Iraani rahvusvahelisi kohustusi.
Olukorda on eelnõu esitajate sõnul saatnud ka ulatuslikud piirangud sõna- ja teabevabadusele. Sõltumatute järelevalveorganisatsioonide andmetel on Iraanis rakendatud internetiühenduse blokeerimist ja muid digitaalse tsensuuri meetmeid, mis takistavad avalikkuse õigust suhelda ja saada usaldusväärset teavet kriitilisel hetkel.
Avalduse eelnõu kohaselt mõistab Riigikogu ühemõtteliselt hukka Iraani võimude süstemaatilised ja ulatuslikud inimõiguste rikkumised ning rõhutab, et püsiv rahu ja stabiilsus ei ole võimalikud ilma Iraani rahva põhiõiguste ja -vabaduste austamiseta.
Riigikogu peab eelnõu kohaselt vajalikuks jätkata rahvusvahelist survet Iraani režiimile, sealhulgas sihitud sanktsioonide kaudu režiimi juhtkonna, julgeolekuaparaadi ja inimõiguste rikkumiste eest vastutavate isikute suhtes. Samuti kutsub parlament eelnõus toetama Iraani kodanikuühiskonda, sõltumatut meediat ja internetivabadust, seisma järjekindlalt inimõiguste eest Iraanis ning toetama sõltumatuid uurimismehhanisme Iraani võimude poolt toime pandud massiliste kuritegude dokumenteerimiseks.
Lisaks määratleb Riigikogu eelnõus Islami Revolutsioonilise Kaardiväe (IRGC) terroristliku organisatsioonina ning kutsub Euroopa Liitu, selle liikmesriike ja teisi demokraatlikke riike üles sama tegema, arvestades organisatsiooni rolli terroritegevuse toetamises, rahvusvahelise õiguse ning Iraani rahva vastu suunatud massilises inimõiguste rikkumises ja repressioonides. Samuti kutsub Riigikogu eelnõu kohaselt kõiki vaba maailma riike üles mitte vaikima inimõiguste rikkumistest ning seisma kindlalt Iraani rahva õiguse eest elada vabas, turvalises ja inimväärses ühiskonnas.
Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (787 SE) soovitakse kehtestada taastuvenergia tasu soodusmäär suurtele tööstusettevõtetele.
Taastuvenergia tasu ja energia hind Eestis on tuntavalt kõrgem kui lähiriikides ja Euroopas keskmiselt. Tööstusettevõtetele teeb see Eestis tegutsemise kalliks ning vähendab Eesti investeeringute atraktiivsust. Et tuua hinda alla, toetada tööstuse konkurentsivõimet ning tuua Eestisse uusi investeeringuid, on plaanis kehtestada aastas enam kui ühe gigavatt-tunni elektrienergia tarbijatele taastuvenergia tasu soodusmäära 75–85 protsenti. Muudatus puudutab kuni 90 ettevõtjat.
Samuti jäetakse eelnõuga välja elektrienergia salvestamine kui üks piirang intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjaks kvalifitseerumisel ja sellega kaasneva gaasiaktsiisi soodustuse saamisel. Gaasiaktsiisi soodustuse saamiseks peab ettevõtja gaasitarbimise intensiivsus olema keskmiselt 13 protsenti või rohkem. Elektrienergia salvestamine võimaldab ettevõtjal vähendada energiakulusid madala elektrienergia hinnaga tundidel elektrienergiat salvestades ning kõrge elektrienergia hinnaga tundidel salvestatud elektrienergiat tarbides. Selline võimalus on tänaseks tänu tehnoloogia arengule võimalik ning seda ei ole mõistlik takistada.
Meetmete rakendumise eeldus on Euroopa Komisjonilt riigiabi loa saamine.
Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamine) eelnõu (789 SE) eesmärk on kiirendada riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks vajalike ehitiste planeerimist ja ehitamist ning nendega seotud kohtumenetlusi.
Kiirem ja lihtsam menetluskord on plaanis kehtestada kitsalt riigikaitseks olulistele ehitistele ning see kehtib eelnõu kohaselt tähtajaliselt kuni 2032. aasta lõpuni. Kuigi planeerimis- ja ehitusprotsesse muudetakse eelnõuga lihtsamaks, jäävad kohustuslikuks Natura 200 aladega seotud hindamised ning jätkuvalt tuleb ehitustegevuse käigus kaasata Keskkonnaametit.
Eelnõu kohaselt jäetakse riigi julgeoleku tagamiseks vajalike ehitiste kavandamisel ja ehitamisel vahele mitmeetapiline planeerimisprotsess ning vähendatakse keskkonnamõju hindamise kohustust. Eelnõuga vähendatakse ka metsateatise esitamise kohustust, kui raie või metsamajanduslik tegevus tehakse otsesel riigikaitselisel eesmärgil või julgeolekukaalutlustel.
Samuti näeb eelnõu ette, et kohtud peavad riigikaitseliste ehitistega seotud kaebused lahendama eelisjärjekorras ning üldiselt nelja, erandjuhul kuue kuu jooksul alates kaebuse esitamisest. Nende kaebuste puhul piiratakse avalike huvide kaitseks ka esialgse õiguskaitse taotlemist. Muudatustega soovitakse oluliselt kiirendada kohtuvaidlustes lõpliku kohtulahendini jõudmist, mis aitab seletuskirja kohaselt tagada, et pikad vaidlused ei takista riigi kaitsevõime tugevdamist ning julgeolekukeskkonna muutustele saab operatiivselt reageerida.
Seletuskirja kohaselt tuleneb riigikaitseks oluliste ehitiste kiirendatud korras ehitamise vajadus piirkondlikust julgeolekuolukorrast, mistõttu on vaja tagada nii liitlaste vastuvõtuvõime kui ka kaitseplaanide praktiline rakendatavus. Riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamiseks on oma riigisiseses õiguses muudatusi teinud ka teised Euroopa riigid, näiteks Taani ja Leedu.
Eelnõu järgi on muudatused planeeritud jõustuma tänavu 1. aprillil, et riigikaitseliste ehitiste ehitamist saaks alustada juba teisel poolaastal. Eriregulatsioon kehtib eelnõu kohaselt kuni 2032. aasta 31. detsembrini.
Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (tööjõupuudusega tegevusalade erisus) eelnõu (785 SE) eesmärk on leevendada kvalifitseeritud tööjõu puudust, mis piirab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja pidurdab majanduskasvu. Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse seire- ning prognoosisüsteemi (OSKA) prognoosid näitavad, et igal aastal jääb Eestis puudu umbes 1400 tippspetsialisti ja 700 oskustöötajat, keda kohalik haridussüsteem praegu piisavas mahus ei tooda. Olemasolevad rändereeglid ei ole suutnud seda puudujääki tasakaalustada – senine lühiajalise töötamise erisus ei ole praktikas tööandjatele sobinud ning selle kasutamine on olnud marginaalne.
Eelnõuga asendatakse senine lahendus tööjõupuudusega tegevusalade erisusega, mis võimaldab ettevõtetel värvata välistööjõudu paindlikumalt ja realistlikumate tingimustega. Nendel tegevusaladel ei kohaldata sisserände piirarvu ega nõuta Töötukassa luba, mis tähendab tööandjatele prognoositavamat ja kiiremat värbamist. Palgakriteeriumiks seatakse 80% Eesti keskmisest brutokuupalgast – tase, mis vastab paremini oskustöötajate tegelikule palgale, kuid säilitab tööturu kaitse ning välistab odava tööjõu sissevoolu.
Tööjõupuudusega tegevusalade loetelu koostatakse andmepõhiselt, arvestades OSKA prognoose, ekspordi osatähtsust ja tegevusalade keskmist palgataset. Esialgse analüüsi põhjal on kõige suurem vajadus töötleva tööstuse ning veonduse ja laonduse valdkondades, kuid loetelu ajakohastatakse vastavalt majanduskeskkonna muutustele ning kehtestatakse kuni viieks aastaks.
Selleks et hoida tasakaalu tööturu vajaduste ja ühiskonna vastuvõtuvõime vahel, kehtestatakse erisuse alusel väljastatavatele elamislubadele aastane mahupiirang, mis sõltub majandusseisust: kasvuperioodil kuni ligikaudu 2600 ning muudel aegadel kuni umbes 1300 elamisluba. Majandusseisu hindamisel lähtutakse rahandusministeeriumi viimati avaldatud SKP reaalkasvu prognoosist.
Muudatustest oodatakse positiivset mõju nii ettevõtetele kui ka riigi tulubaasile. Täiendav tööjõud aitab tõsta tootlikkust, toetada investeeringuid ja hoida Eestis tegevuse senistel võtmesektoritel. Maksutulu kasv ulatub hinnangute järgi 14–27 miljoni euroni aastas, eriti juhul, kui välistöötajad jäävad Eestisse pikemaks ajaks.
Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (ühtne luba) eelnõu (786 SE) eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu ühtse loa direktiiv (EL) 2024/1233, mis ajakohastab kolmandate riikide kodanike elamis‑ ja töötamisõiguse regulatsiooni ning tugevdab välistöötajate võrdse kohtlemise põhimõtet. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 22. mai 2026 ning muudatused on kavandatud jõustuma samal ajal. Eelnõu lihtsustab oluliselt töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel Eestis töötavate välismaalaste liikumist tööturul, vähendab tööandjate ja riigiasutuste halduskoormust ning ühtlustab Eesti õigusraamistiku ELi standarditega.
Senisele keerukale ja aeganõudvale korrale, mis nõuab töökohavahetuse korral uue elamisloa taotlemist, seatakse selge ja oluliselt kiirem alternatiiv: välismaalane võib elamisloa kehtivusajal vahetada tööandjat või töökohta ilma uut elamisluba taotlemata. Tööandjavahetus muutub lubatavaks üksnes tingimusel, et uus tööandja registreerib töökohavahetuse Politsei‑ ja Piirivalveametis, kes kontrollib töötamise tingimuste vastavust ning teeb otsuse 30 päeva jooksul. Töötamisel kehtivad endiselt kõik tavapärased nõuded (sh palganormid ja vajaduse korral Töötukassa luba), et vältida süsteemi väärkasutust ja tagada tööturu aus toimimine. Muudatus muudab töökohavahetuse varasemast paindlikumaks, eemaldab ebavajaliku dubleeriva menetluse ning toetab töötajate kaitset tööandjast liigsest sõltuvusest.
Töötamiseks antud elamisloaga inimestele luuakse ka senisest selgem ja laiem võimalus olla tööta, et leida uus tööandja ilma elamisluba kaotamata. Uuendus lubab tööta olla kuni kolm kuud juhul, kui elamisluba on kehtinud alla kahe aasta, ning kuni kuus kuud juhul, kui elamisluba on kehtinud vähemalt kaks aastat. Erandjuhtudel võib töötuse periood pikeneda kuni üheksa kuuni. Pikema kui kolme kuu pikkuse tööta oleku puhul tuleb tõendada piisavate legaalsete rahaliste vahendite olemasolu, et vältida põhjendamatut koormust Eesti sotsiaalsüsteemile. Samuti ei tohi tööta olla need, kes Eestis viibivad lähetuse või ettevõtjasiseselt üleviimise alusel.
Eelnõu toob kaasa ka sotsiaalkindlustuse valdkonna muudatused: lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisaga Eestis töötavad inimesed saavad senisest laiemad õigused erinevatele sotsiaalkindlustushüvitistele, sealhulgas vanemahüvitisele, töövõime‑ ja pensionihüvitistele, tingimusel, et nad tegelikult töötavad Eestis ja täidavad vastavaid hüvitistele kvalifitseerumise tingimusi. Peretoetused neile ei laiene, kuna Eesti kasutab direktiiviga lubatud erandit.
Arvestades viimastel aastatel kasvanud õigusrikkumiste hulka välismaalaste töölevõtul ning tõsiasja, et kehtivad trahvimäärad on pärit 2010. aastast ega oma heidutavat mõju, ajakohastatakse juriidiliste isikute karistusmäärasid. Olulisemate rikkumiste eest võib tulevikus määrata kuni 100 000 euro suuruse trahvi. Eesmärk on suurendada sanktsioonide mõjusust ja ennetada rikkumisi.
Valitsuse algatatud korrakaitseseaduse § 44 täiendamise seaduse eelnõu (774 SE) eesmärk on lähisuhtevägivalla ohvreid paremini kaitsta, võimaldades ohvri kaitseks määrata vägivallatsejale kuni 72-tunnise viibimiskeelu.
Kui praegu saab patrullpolitseinik perevägivalla juhtumite puhul määrata vägivallatsejale kuni 12-tunnise viibimiskeelu, siis eelnõu võimaldab kohaldada kuni 72 tunni pikkust viibimiskeeldu. Oluline on ohver ja vägivallatseja eraldada, et tagada ohvrile parem kaitse ja turvatunne ning asjaolud välja selgitada.
Eelnõu kohaselt on praegu viibimiskeeld liiga lühike ega aita vägivallaringist pääseda, samuti ei ole see kooskõlas Istanbuli konventsiooniga. Pikem viibimiskeeld võimaldab kaaluda lähenemiskeelu kehtestamist ning võib päästa elusid. Praegu saab viibimiskeeldu küll prefekti otsusega pikendada, ent prefekt ei tööta nädalavahetustel.
Eelnõu järgi saab politsei viibimiskeeldu rakendada olulise või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks, et kaitsta perevägivalla ohvrite õigusi. Samuti näeb eelnõu ette, et edaspidi tuleb viibimiskeelu seadmine perevägivalla juhtumite korral protokollida ja kirjalikult kätte toimetada, seda ei saa enam kehtestada suuliselt.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja viie Riigikogu liikme algatatud korrakaitseseaduse § 44 täiendamise seaduse eelnõu (771 SE) peamine eesmärk on aidata perevägivalla ohvreid, sealhulgas lapsi, vägivallaringist väljuda ning tagada neile parem kaitse ja turvatunne. Eelnõu järgi on politseil selle tagamiseks võimalik rakendada viibimiskeeldu olulise ja kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks ohvriabi seaduse tähenduses perevägivalla ohvri õiguste kaitseks kuni 72 tundi. Lisaks muutub viibimiskeelu protokollimine perevägivalla juhtumite korral kohustuslikuks. Eelnõu ei näe ette viibimiskeelu kohaldamise üldistes alustes – sellega laiendatakse üksnes politsei õigust kohaldada viibimiskeeldu perevägivalla ohvri või ohvrite õiguste kaitseks.
Keskkonnakomisjoni algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (799 SE) eesmärk on täiendada 2025. aastal vastu võetud jäätmereformi ning täpsustada sisetehingute kasutamise regulatsiooni jäätmehoolduse valdkonnas. Muudatusega piiratakse kohaliku omavalitsuse võimalust tellida jäätmete taaskasutamist ja kõrvaldamist sisetehingu alusel, et avada turgu, tugevdada konkurentsi ning suunata olmejäätmeid tõhusamalt ringmajandusse. Selle kaudu toetab eelnõu ringlussevõtu tööstuse arengut ning aitab Eestil täita ELi jäätmedirektiivist tulenevaid olmejäätmete ringlussevõtu eesmärke.
Eelnõuga kehtestatakse, et alates 1. jaanuarist 2031 ei või sisetehingu alusel korraldada korraldatud jäätmeveo teenust ja kohaliku omavalitsuse kogutud jäätmete edasist käitlust. Üleminekuaeg annab omavalitsustele võimaluse oma tegevus ümber korraldada ning vajadusel hankemenetlusi ette valmistada.
Juhul, kui avatud või piiratud hankemenetlus on pakkumuste puudumise tõttu lõppenud, näevad riigihangete seaduse sätted ette võimaluse sisetehinguks, ehk väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamist.
Eelnõu on seotud jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (657 SE), mille peamine eesmärk on suurendada olmejäätmetes sisalduva teisese toorme kasutuselevõttu. Muudatustega luuakse eeldused Euroopa Liidus kehtestatud taaskasutuse sihttasemete õigeaegseks saavutamiseks, parandavad konkurentsitingimusi ja toetavad ringlussevõtuga seotud tööstuse arengut, et paremini suunata olmejäätmed ringmajandusse.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (758 SE) näeb ette Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) kaotamise. Eelnõuga soovitakse tunnistada kehtetuks Eesti Rahvusringhäälingu seadust. Rakendussätetega määratakse, kuidas korraldatakse ümber ERRi kanalid, portaal ja arhiiv.
Eelnõu järgi tuleb ERRi portaal ja enamik ERRi raadio- ja telekanalitest erastada, ostuhuvi puudumisel sulgeda. Kaks erandit jäetakse riiklikku süsteemi: Klassikaraadio antakse koos rahastusega üle SA Eesti Kontserdile, et tugevdada kõrgkultuuri pakkumist ja siduda see tihedamalt Eesti Kontserdi tegevusega, ning Vikerraadio antakse üle Riigikantseleile, kus see kanal saab ohuteavituse edastamise ülesande. Tavaolukorras saab Vikerraadio jätkata meelelahutusliku sisu pakkumist, selleks antakse kanali eelarvelised vahendid likvideeritavast ERRist üle Riigikantseleile.
ERRi mahukas arhiiv koos rahastusega antakse üle Filmiarhiivile, et tagada audiovisuaalse pärandi säilimine ja kättesaadavus.
Komisjoni istung
Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Riigikontrolli kontrolliaruanne „Terviseandmete õigsuse, täpsuse ja ajakohasuse tagamine“, kutsutud sotsiaalminister Karmen Joller, Tervisekassa juhatuse liige Pille Banhard, Terviseameti peadirektor Birgit Lao, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse äriteenuste osakonna juht Tanel Tera, Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Elle-Mall Sadrak ning Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen, auditijuht Rauno Vinni, vanemaudiitor Ingrid Hindrikson ja audiitor Eva-Maria Asari; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333).
Sündmused
Kell 9 – ajateenijate keelenõude töörühma kohtumine kaitseväeteenistuse seaduse muutmiseks, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Integratsiooni Sihtasutuse, Kaitseressursside Ameti, Haridus- ja Noorteameti, Kaitseministeeriumi, Kaitseväe ning Justiits- ja digiministeeriumi esindajad (August Rei nõupidamisruum).
Kell 10 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Taani kuninga Frederik X ja kuninganna Mary riigivisiidi osaks oleval vastuvõtul (Tallinna Raekoda).
Kell 11.15 – Riigikogus moodustatud parlamendirühmade juhtide kohtumine (Riigikogu konverentsisaal).
Kell 12.15 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Taipei Riia esinduse juhi Winston Cheniga.
Välislähetused
25.–30. jaanuar
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Kadri Tali ning liikmed Aleksei Jevgrafov (25.–28. jaanuar) ja Eerik-Niiles Kross osalevad assamblee talveistungil Strasbourgis Prantsusmaal.
25.–30. jaanuar
Eesti kaitsetööstuse toetusrühma liige Henn Põlluaas tutvub kaitsetööstuse tootmisliine valmistava ettevõtte HBE Press tööga Kyeongsangnam-dos Lõuna-Koreas.
Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]
Rahanduskomisjon saatis maksualase halduskoostöö eelnõu esimesele lugemisele
„Eelnõuga nähakse ette krüptovarateenuse pakkujate maksualane aruandekohustus. Aruandekohustuse formaat põhineb OECD riikide poolt kokku lepitud krüptovara teabe vahetamise standardil. Seadusemuudatus aitab ülemaailmses koostöös võidelda maksudest kõrvalehoidumise vastu,” ütles rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd.
Ta selgitas, et seaduse jõustumisel muutub krüptovara maksustamine läbipaistvaks. Krüptovarateenuse osutajatele kehtestatakse aruandluskohustus krüptovara vahetus- ja ülekandetehingute ning suuremahuliste jaemaksetehingute kohta. Info tuleb maksuhaldurile esitada koondandmetena. Muuhulgas võimaldab see teabe automaatset vahetust maksuhaldurite vahel. Krüptovarast saadud tulu maksustamise reegleid eelnõu ei muuda.
Olulise muudatusena kaotatakse senine nn laiendatud aruandlus ning edaspidi edastavad Eesti finantsasutused maksu- ja tolliametile vaid nende mitteresidentide kontode andmed, mis kuuluvad rahvusvahelise automaatse teabevahetuse alla. „See vähendab olukordi, kus finantsasutused peavad igaks juhuks koguma ja esitama laiemalt andmeid ka siis, kui konkreetse riigiga tegelikku automaatset teabevahetust ei toimu,“ ütles Sõerd.
Eelnõuga lisatakse aruandlusesse ka piiriülese mõjuga maksuhalduri eelotsused, sh need, mis puudutavad füüsilise isiku maksukohustust. Lisaks täpsustatakse andmete säilitamise korda, näiteks nähakse ette, et automaatse teabevahetuse andmeid säilitatakse kuni 7 aastat. Muudetakse maksukohustuslaste registri regulatsiooni, et see oleks paremini kooskõlas isikuandmete töötlemise põhimõtetega.
Rahanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) eelnõu (795 SE) täiskogu istungile 10. veebruaril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
Menetlusse võeti eelnõu perehüvitiste seaduse muutmiseks
Eesti Keskerakonna fraktsiooni 26. jaanuaril algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (808 SE).
Eelnõu näeb ette teha seaduses järgmised muudatused: sünnitoetuse suurus on 1000 eurot iga sündinud lapse kohta; kaksikute sünni korral on sünnitoetuse suurus 3000 ning kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral on sünnitoetuse suurus 10 000 eurot iga sündinud lapse kohta, lapsendamistoetust makstakse 1000 eurot iga lapsendatud lapse kohta. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Õiguskomisjoni 27. jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse „Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti tegevust kontrolliva parlamentaarse ühiskontrolli töörühma liikmete nimetamine” eelnõu (809 OE).
Õiguskomisjon teeb ettepaneku nimetada Europoli tegevust kontrolliva parlamentaarse ühiskontrolli töörühma liikmeteks Riigikogu liikmed Anti Haugas ja Andre Hanimägi.
Parlamentaarse ühiskontrolli töörühma ülesandeks on teostada poliitilist järelevalvet Europoli tegevuse üle tema ülesannete täitmisel, sealhulgas Europoli tegevusest füüsiliste isikute põhiõigustele ja -vabadustele tulenevate tagajärgede üle. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
