Riigikogus läbis esimese lugemise aktsiisitõusude ärajätmise eelnõu
Esimese lugemise läbis üks eelnõu
Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (RT I 14.12.2021, 1) ja alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 02.01.2025, 1) muutmise seaduse (2026. aasta 1. maiks kavandatud aktsiisitõusude ärajätmine) eelnõu (857 SE) eesmärk on leevendada Lähis-Ida kriisist tingitud energiakandjate hinnasurvet Eesti tarbijatele ja ettevõtetele. Eelnõuga tühistatakse 2026. aasta 1. maiks kavandatud aktsiisimäärade tõusud mootorikütustele, kütteõlidele ning maagaasile ja elektrienergiale. Muudatus aitab ohjeldada inflatsiooni ja toetab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet olukorras, kus regiooniüleselt hinnad kasvavad.
Julgeolekuolukorrast ja sellest tingitud tarnehäiretest maailmaturu tulenevalt on energiahindade järsk tõus loonud uue majandusliku keskkonna, kus varasemalt planeeritud maksutõusude rakendamine algsel kujul ei ole otstarbekas. Vajalik on tagada majanduslik stabiilsus olukorras, kus jaemüügihinnad reageerivad globaalsetele kriisidele kiiresti. Kuna praegune hinnatõus on tingitud pakkumispoolsetest takistustest, on riigi samm suunatud täiendava maksukoormuse lisamise vältimisele.
Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Laats Keskerakonna, Aivar Kokk Isamaa ja Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni nimel.
Eelnõu esimene lugemine lõpetati ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 6. aprill kell 16.
Ühe eelnõu teine lugemine katkestati
Valitsuse algatatud elektrituruseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (787 SE) soovitakse kehtestada suurtele tööstusettevõtetele taastuvenergia tasu soodusmäär.
Seletuskirja kohaselt on taastuvenergia tasu ja energia hind Eestis tuntavalt kõrgem kui lähiriikides ja Euroopas keskmiselt. Tööstusettevõtetele teeb see Eestis tegutsemise kalliks ning vähendab Eesti investeeringute atraktiivsust. Et tuua hinda alla, toetada tööstuse konkurentsivõimet ning tuua Eestisse uusi investeeringuid, on plaanis kehtestada aastas enam kui ühe GWh elektrienergia tarbijatele taastuvenergia tasu soodusmäär 75–85 protsenti. Muudatus puudutab täna umbes 90 ettevõtjat.
Samuti jäetakse eelnõuga välja elektrienergia salvestamine kui üks piirang intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjaks kvalifitseerumisel ja sellega kaasneva gaasiaktsiisi soodustuse saamisel. Gaasiaktsiisi soodustuse saamiseks peab ettevõtja gaasitarbimise intensiivsus olema keskmiselt 13 protsenti või rohkem. Elektrienergia salvestamine võimaldab ettevõtjal vähendada energiakulusid madala hinnaga tundidel salvestades ning kõrge hinnaga tundidel salvestatud elektrienergiat tarbides.
Meetmete rakendumine eeldab Euroopa Komisjonilt riigiabi loa saamist. Taastuvenergia tasu soodustust soovitakse rakendada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2026.
Eelnõu teise lugemise eel kiitis majanduskomisjon juhtivkomisjonina heaks 13 muudatusettepanekut, mis täpsustavad toetuse andmise tingimusi ja suurendavad õigusselgust. Muudatusettepanekute järgi laieneb toetuse saajate ring ka ettevõtetele, kelle lisategevusala kuulub riigiabi suuniste loetellu. Taastuvenergia tasu vähendamist rakendatakse edaspidi ainult võrgust tarbitud elektrile. Kuni 15 kW tootmis- ja salvestusseadmete tasakaalustamisturgude tulu muutub tulumaksuvabaks. Soodustust saab taotleda ka vähese tähtsusega abina, mis lihtsustab toetuse saamist. Samuti täpsustatakse eelarvereegleid ja vajadusel saab soodustuse rakendamist muuta või peatada.
Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Maastik (I). Lauri Laats (K), Aleksandr Tšaplõgin (K), Mario Kadastik (RE), Kalle Grünthal, Aivar Kokk (I) ja Jaak Aab.
Majanduskomisjoni ja Isamaa fraktsiooni ettepanekul katkestati eelnõu teine lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 27. märts kell 16.
Vastuse sai kuus arupärimist
Riigikogu liikmete arupärimisele statistika kohta (nr 920) vastas rahandusminister Jürgen Ligi.
Arupärimisele energia hinnašoki kohta (nr 917) vastas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
Arupärimistele Eesti pensionisüsteemi tuleviku (nr 876) ning alkoholi tarbimise ja Eesti riigi strateegiliste plaanide kohta (nr 880) vastas sotsiaalminister Karmen Joller.
Arupärimistele, mis käsitlevad eesti keele õpet välisüliõpilastele (nr 871) ja ideoloogilist survet Tallinna Tehnikaülikoolile (nr 906) vastas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.
Arupärijate soovil jäeti tänasest päevakorrast välja arupärimine põlevkivitehnoloogiate professuuri ümbernimetamise kohta (nr 908), millele pidi vastama haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.
Istung lõppes kell 22.20.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
Anastassia Kovalenko-Kõlvart: riiklikud majandusanalüüsid on langenud poliitilise surve alla
Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istung jäi ära, sest Reformierakonna ja Eesti 200 saadikud ei soovinud arutada küsimust, mis puudutab riikliku majandusuuringute sõltumatust.
“Riiklikult rahastatavate majandusuuringute ja -analüüside teostamine ning neid läbi viivad ametiasutused peavad olema poliitiliselt sõltumatud,” rõhutas korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart. “Olukord, kus rahandusminister Jürgen Ligi surve tulemusel hakkab ligi 30 aastat uuringuid läbi viinud Konjunktuuriinstituudi asemel analüüside eest vastutama Statistikaamet, näitab, et tulemusi üritatakse endale soodsas suunas näidata.”
Anastassia Kovalenko-Kõlvarti sõnul puudub Statistikaametil sääraste uuringute tegemiseks nii metoodika kui ka varasem kogemus. “Nii peaminister Kristen Michal kui ka rahandusminister Jürgen Ligi on Konjunktuurinstituudi tulemusi korduvalt avalikult kritiseerinud, sest reaalse olukorra kirjeldus majanduslangusest neile ei sobinud. Lisaks teatas rahandusminister avalikult sellest, et Konjunktuurinstituut enam uuringuid ei teosta enne seda, kui hanke tulemused olid teada. See tekitab küsimuse, kas hankeprotsessi on poliitiliselt mõjutatud, et tagada endale sobivamad uuringud,” rääkis Keskerakonna saadik.
Asjaolu, et koalitsiooni saadikud ei soovinud majandusuuringute sõltumatust avalikult arutada, näitab Anastassia Kovalenko-Kõlvarti hinnangul ilmekalt seda, et teema on nende jaoks tundlik. “On kahtlus, et Statistikaamet pakub teenust kallimalt kui pikaajalise kogemusega Konjunktuuriinstituut. Kuid seda infot keeldub Statistikaamet korruptsioonivastasele erikomisjonile saatmast. Lisaks jättis rahandusminister ning ministeeriumi ja Statistikaameti esindajad komisjoni istungile ilmumata,” rääkis Anastassia Kovalenko-Kõlvart.
Anastassia Kovalenko-Kõlvart lisas, et sõltumatute ametite survestamine ja mõjutamine ministri või poliitikute poolt on poliitiline korruptsioon.
Väliskomisjon võtab tähelepanu alla Eesti huvide kaitse muutuvas maailmakorras
Väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul on reeglitel põhinev maailmakord, mille aluseks on olnud rahvusvaheline õigus, multilateraalsus, institutsioonide keskne roll ja normipõhine koostöö, sattunud tugeva surve alla. „Kiirelt muutuv rahvusvaheline olukord toob Eesti ja meie regiooni jaoks kaasa mitmeid eksistentsiaalseid ohte, mis tulevad meile pigem lähemale kui kaugenevad. Seetõttu on väliskomisjon otsustanud läbi viia parlamentaarsete kuulamiste seeria, mille fookuses on muutuste mõjud ja Eesti huvide kaitse,“ ütles ta.
Esimese fookusteemana käsitleti tänasel istungil koos Välisministeeriumi ja Kaitseministeeriumi esindajatega Põhjala-Balti koostööd. „Alustasime kõige lähemast ja meie julgeoleku tagamise seisukohalt kõige olulisemast piirkonnast ehk Põhjala-Balti ruumist, et kujundada visioon nii julgeolekupoliitika, kaitsepoliitika kui ka rahvusvahelise diplomaatia alase koostöö tulevikust. Meie koostöös on potentsiaali kordades rohkem, kui oleme osanud seni kasutada,“ ütles Mihkelson.
Kokku plaanitakse Mihkelsoni sõnul korraldada kümmekonna teemaploki arutelu, mille tulemusena koostab komisjon järgmise aasta algul omapoolsed poliitikasoovitused. Lõppjärelduste tegemiseks tellib väliskomisjon ka uuringu „Väikeriikide huvide kaitse muutuvas rahvusvahelises korras: Eesti valikud pärast senise maailmakorra muutumist“, mille viib läbi Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituut.
Sügiseks valmiva uuringu eesmärk on pakkuda analüütilist raamistikku selle kohta, millised senise maailmakorra elemendid on Eesti jaoks jätkuvalt kriitilise tähtsusega, millised senised eeldused või praktikad ei pruugi olla uues keskkonnas enam jätkusuutlikud ning kuidas saab Eesti säilitada endale olulisi norme, institutsioone ja põhimõtteid olukorras, kus nende universaalne kehtivus ei ole enam iseenesestmõistetav.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Korruptsioonivastase erikomisjoni avalik istung jäi ära
Korruptsioonivastasel erikomisjonil oli plaanis avalikult arutada poliitilise sekkumise ja mõjutamise riske majandusuuringute ja -analüüside läbiviimisel.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 24. märtsiks
Kell 10 – täiskogu istung
Kolmas lugemine – üks eelnõu
Valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (702 SE) eesmärk on viia lennundust puudutavad siseriiklikud sätted kooskõlla Euroopa Liidu õigusega ning korrastada lennuväljade ümbruses kehtivaid nõudeid.
Eelnõuga kehtestatakse eraldi regulatsioon kaitselennunduse lennuvälja ja kopteriväljaku toimimiseks. Samuti soovitakse muudatustega tagada, et tsiviillennunduse lennuvälja lähiümbruses tehtavate puude ja muu puittaimestiku raie oleks kooskõlas lennundusseaduse eesmärkide ja metsaseaduse põhimõtetega. Eelnõu näeb muu hulgas ette, et lennuvälja lähiümbruses raiega seotud raadamisõiguse tasu ja metsateatise läbivaatamise riigilõivu ei maksa kinnisasja omanik, vaid need kulud katab tema eest lennuvälja käitaja või valdaja.
Lisaks viiakse lennujaamatasude määrade vaidlustamise kord ELi õigusega kooskõlla ning tunnistatakse kehtetuks aeronavigatsiooniseadmete sertifitseerimist käsitlevad sätted, millega kehtestatud nõudeid ja kasutamist reguleerib ELi õigus.
Esimene lugemine – kaks eelnõu
Keskkonnakomisjoni algatatud Riigikogu otsuse „Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine“ eelnõu (852 OE) näeb ette kutsuda Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogust tagasi Riigikogu liige Anti Allas ja nimetada nõukogu liikmeks Riigikogu liige Diana Ingerainen.
Vastavalt metsaseaduse § 49 lõikele 3 on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu üheksaliikmeline, kuhu kuulub kaks Riigikogu otsusega nimetatud liiget. Sama seaduse § 49 lõike 5 kohaselt nimetab Riigikogu oma otsusega nõukogu liikmed keskkonnakomisjoni ettepanekul. Riigikogu võib enda nimetatud liikme igal ajal tagasi kutsuda.
Keskerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja Eesti demograafilise olukorra parandamise meetmed“ eelnõuga (801 OE) tehakse valitsusele ettepanek koostada terviklik ja ajaliselt piiritletud tegevuskava Eesti demograafilise olukorra parandamiseks.
Eelnõu kohaselt on vajalik moodustada töörühm, mis kaardistab rahvastikutrendide põhjuseid, analüüsib sündimuse langust ning esitab koos vajalike õigus- ja rahanduslike ettepanekutega ülevaate aasta jooksul. Eesmärgiks on töötada välja tõenduspõhised ja valdkondade ülesed meetmed, mis toetaksid perede toimetulekut ja aitaksid pidurdada iibe langust.
Kell 14 – komisjonide istungid
Keskkonnakomisjonis – üleriigiline planeering „Eesti 2050“, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Kliimaministeeriumi esindajad;
kultuurikomisjonis – keeleseaduse, riigilõivuseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Riigikogu Kantselei esindajad; riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (824 SE), kutsutud Kultuuriministeeriumi esindajad;
maaelukomisjonis – riigiplaani koostamise protsess, kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindaja; erakorraline abi põllumajandussektorile, kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindaja; kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu algatamine, kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindaja;
majanduskomisjonis – tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu (856 SE), kutsutud energeetika ja keskkonnaminister Andres Sutt;
põhiseaduskomisjonis – avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (836 SE), kutsutud rahandusminister Jürgen Ligi; pöördumine poliitilise reklaami küsimuses, kutsutud pöördumise esitaja, Justiits- ja digiministeeriumi, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindajad;
sotsiaalkomisjonis – perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (808 SE), kutsutud eelnõu algataja ja Sotsiaalministeeriumi esindaja; perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (838 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; kollektiivne pöördumine „Menstruaaltooted käibemaksuvabaks“; kollektiivne pöördumine „Käibemaksuvabastus annetajate toel soetatud ravimitele“;
väliskomisjoni väljasõiduistungil kell 14.30 – julgeolekuolukorra arengud, kutsutud Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad (Välisluureamet);
õiguskomisjonis – Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) ja kollektiivne pöördumine „Tartu ei ole koht Rootsi vägistajate ja mõrtsukate jaoks!“, kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi, Riigiprokuratuuri ja Tartu Ülikooli esindajad ning Tallinna halduskohtu esimees Kaupo Kruusvee, Tartu halduskohtu esimees Ene Andresen ja Tartu vangla direktor Merle Ulst.
Sündmused
Kell 10.15 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Mart Saarmaga.
Kell 13 – Eesti-Korea parlamendirühm kohtub Korea-Eesti parlamendirühmaga (Jaan Tõnissoni nõupidamisruum).
Välislähetused
22.–24. märts
Riigikogu liikmed Arvo Aller, Rain Epler, Helle-Moonika Helme, Mart Helme, Martin Helme (20.–24. märts), Anti Poolamets, Evelin Poolamets ja Varro Vooglaid osalevad Euroopa Patriootide kohtumisel Budapestis Ungaris.
23.–25. märts
Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu osaleb Pariisi kaitse- ja strateegiafoorumil Pariisis Prantsusmaal.
24.–25. märts
Riigikogu liige Annely Akkermann osaleb kolme mere algatuse (Three Seas Initiative, 3SI) parlamentaarsel tippkohtumisel Zagrebis Horvaatias.
Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]
Keskerakond, Isamaa ja fraktsioonitud saadikud taotlevad Euroopa Komisjonilt CO₂-meetme muutmist ning ETS 2 süsteemi tühistamist
Keskerakonna ja Isamaa Riigikogu saadikud ning Kersti Sarapuu, Enn Eesmaa, Jaak Valge, Leo Kunnas ja Tõnis Mölder annavad täna menetlusse Riigikogu avalduse eelnõu, millega pöördutakse Euroopa Komisjoni ning liikmesriikide parlamentide poole ettepanekuga algatada Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) põhjalik reform ja ETS 2 tühistamine.
Keskerakonna fraktsiooni esimehe Lauri Laatsi sõnul on avalduse eesmärk tagada Eesti elanikele taskukohane elekter ning tõsta Euroopa tööstuse ja ettevõtluse konkurentsivõimet, mille langus on muutumas struktuurseks probleemiks. “Selleks tuleb tühistada ETS 2, mis laiendab CO₂-kvootide süsteemi hoonete ja maanteetranspordi kütustele, tõstes bensiini ja diislikütuse hinda,” lausus Lauri Laats. “Kõrged energiahinnad, mille oluline komponent on süsinikuheite hinnastamine, mõjutavad negatiivselt Euroopa ettevõtete tootmiskulusid, investeerimisvõimekust ning töökohtade säilimist. Mitmed rahvusvahelised ettevõtted on juba suunanud investeeringuid väljapoole Euroopa Liitu piirkondadesse, kus energiahind on madalam ning regulatiivne keskkond prognoositavam.”
Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder lisas, et Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem on oma praegusel kujul muutunud jätkusuutmatuks. “Süsinikukvootide süsteem on oma olemuselt bürokraatlik ja avatud turuosaliste spekulatsioonidele. Selline olukord suurendab ebakindlust ja kahjustab Euroopa ettevõtluskeskkonna stabiilsust. Ehk lihtsalt öeldes, see pole jätkusuutlik ning tuleb ümber vaadata,” selgitas Helir-Valdor Seeder.
Avalduse eelnõu kohaselt teeb Riigikogu Euroopa Komisjonile ettepaneku algatada järgmised muudatused:
1) Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi reformimine selliselt, et asendada senine turupõhine hinnakujundus fikseeritud heitmetasu süsteemiga, kus tasu oleks prognoositav, mõõdukas ning arvestaks Euroopa Liidu tööstuse ja majanduse konkurentsivõimet;
2) ETS 2 süsteemi tühistamine, arvestades selle prognoositavat mõju eluaseme- ja transpordikuludele ning sotsiaalsele stabiilsusele liikmesriikides;
3) kujundada Euroopa Liidu CO₂ hinnastamise raamistik selliselt, et see oleks kooskõlastatav ja läbiräägitav teiste suurte majanduspiirkondadega, vältimaks Euroopa ettevõtete konkurentsikahju ja süsinikuleket.
Erikomisjon arutab avalikult poliitilise sekkumise riski majandusanalüüsidesse
Erikomisjoni esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart märkis, et majandusuuringute ja -analüüside teostamine ning neid läbi viivad ametiasutused peavad olema poliitiliselt sõltumatud. Ta tõi esile, et ühelt poolt on seni majandusuuringuid teostanud Konjunktuuriinstituudi asemel hakkab uuringuid teostama Statistikaamet ning ühtlasi on rahandusminister Jürgen Ligi väljendanud pahameelt Konjunktuuriinstituudi uuringute tulemuste suhtes, mis ei ole toetanud valitsuse kommunikeeritud sõnumeid. „Lisaks teatas rahandusminister avalikult sellest, et Konjunktuurinstituut enam uuringuid ei teosta, juba enne seda, kui uuringute hanke tulemused olid teada. See tekitab põhjendatud küsimuse, kas hankeprotsessi võib olla poliitiliselt mõjutatud, et tagada endale sobivamad uuringud.“
Istungile on kutsutud rahandusminister Jürgen Ligi, Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts, Konjunktuuriinstituudi juhatuse liige Bruno Pulver, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegia ja teenuste juhtimise asekantsler Maria Alajõe ning strateegiaosakonna juhataja Joonas Pärenson ning Rahandusministeeriumi ja Statistikaameti esindajad.
Istung algab kell 13.15 ruumis L332 ning ettepaneku istungit saab jälgida ka veebiülekandes. Videosalvestisi saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigieelarve kontrolli erikomisjoni avalikul istungil arutatakse kütusekriisi mõju
Arutelu keskmes on varustuskindlus ja hinnasurve leevendamine, turuosaliste ja riigi roll kriisisammude korral ning läbipaistvus kütuse hinna kujunemisel.
Erikomisjoni esimehe Urmas Reinsalu: „Küsime ministeeriumitelt ja turuosalistelt selgeid vastuseid: kuidas hoitakse kütus kriisiolukorras kättesaadavana, milliste sammudega välditakse paanika- ja hinnaspiraali ning kuidas kasutatakse riiklikke varusid läbipaistvalt ja sihipäraselt. Riigieelarve vaates ootab erikomisjon plaani, mis toetab inimeste ja ettevõtete toimetulekut ilma eelarvedistsipliini lõhkumata.”
Avalikule istungile on kutsutud Kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga, Rahandusministeeriumi riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos ning fiskaalpoliitika osakonna analüütikud Rait Pärs ja Kristjan Pungas, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esinaine Kerli Ats ja põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira, Eesti Varude Keskuse juhatuse liige Priit Enok ja majandusekspert Raivo Vare.
Istung algab kell 13.15 ruumis L333 ja seda saab jälgida ka veebiülekandes.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]
24. veebruari varahommikul on kõik oodatud riigilipu pidulikule heiskamisele Toompeal
Tulge koos pere ja sõpradega ja alustame üheskoos Eesti riigi sünnipäeva tähistamist!
Tseremoonial peab kõne Riigikogu esimees Lauri Hussar. Õnnistussõnad ütleb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti loeb ette EMTA XXXII lennu lavakunstikooli üliõpilane, Voldemar Panso nimelise preemia laureaat Alex Paul Pukk.
Lipuheiskamise tseremooniale on kutsutud Eesti Vabariigi president Alar Karis, president Kersti Kaljulaid, president Toomas Hendrik Ilves, Riigikogu ja valitsuse liikmed, põhiseaduslike institutsioonide ja diplomaatilise korpuse esindajad, Eesti Lipu Selts ning Kaitseväe ja Kaitseliidu juhtkond.
Kuberneri aeda on rivistatud akadeemiliste ühenduste, isamaaliste organisatsioonide ja koolide liputoimkonnad.
Eesti Meestelaulu Seltsi ühendmeeskoori ning Tallinna politseiorkestri esituses kõlavad Enn Võrgu „Eesti Lipp“ Martin Lipu sõnadele (dirigeerib Mariliis Kreintaal), Juhan Aaviku „Hoia, Jumal, Eestit“ Aleksander Leopold Raudkepi sõnadele (dirigeerib Laine Randjärv), Viktor Konstantin Oxfordi „Jää vabaks, Eesti meri“ (dirigeerib Gustav Talmar) ning Raimund Kulli „Kodumaa“ Mihkel Veske sõnadele (dirigeerib Riivo Jõgi).
Tseremoonia lõpeb orienteerivalt kell 8.05. Täpsema kavaga saab tutvuda Riigikogu kodulehel.
Otseülekande lipuheiskamise tseremooniast teevad ETV ja ETV2 viipekeelse tõlkega, samuti ETV+ ja Vikerraadio.
Korralduslikku infot:
- pidupäeva puhul pakub Naiskodukaitse Toompeal teed ning Reservväelaste fond kiluvõileibu;
- pidulikust sündmusest parema ülevaate saamiseks on Falgi teele ja Kuberneri aeda paigutatud ekraanid, millelt saab samuti lipuheiskamistseremooniat jälgida;
- alates kella 6.30-st on Toompea liikluseks suletud ning kella 7-st algavad linnas Kaitseväe paraadi tõttu üldisemad liiklusmuudatused.
Lisainformatsioon:
Merje Meisalu
[email protected]
+372 631 6300
Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu käsitles PPA päästekopterite võimekust ja valmisolekut
Riigikogu liikmed Reili Rand, Riina Sikkut, Helmen Kütt, Anti Allas, Jaak Aab, Tanel Kiik, Andre Hanimägi, Enn Eesmaa ja Kersti Sarapuu pärisid siseministrilt aru Politsei- ja Piirivalveameti päästekopterite võimekuse ja valmisoleku kohta (nr 869).
Arupärijad märkisid, et Eesti inimeste turvalisus merel, maismaal ja eriti Lääne-Eesti saartel sõltub sellest, kui kiiresti suudab riik kriitilistes olukordades abi kohale tuua. Keskne roll selles on päästekopteritel, mis täidavad lisaks otsingu- ja päästetöödele üliolulist meditsiinilist ülesannet, viies kriitilises seisundis patsiente haiglasse. Arupärijate sõnul ei vasta praegune kopterivõimekus Eesti vajadustele, kuid eelarves uute kopterite ostuks raha ette nähtud ei ole.
Siseminister andis arupärimisele vastates ülevaate päästekopterite peamistest võimelünkadest ning sõnas, et nende terviklikuks lahendamiseks tuleb kõik kopterid esimesel võimalusel ja korraga asendada. Taro nentis, et päästesündmustele kopteritega kiiremini ja efektiivsemalt reageerimiseks, sealhulgas kopterite reageerimisvalmiduse tagamiseks rohkem kui ühest asukohast ning kopterite tehnilise saadavuse parandamiseks, on vaja rohkem koptereid. Ta lisas, et see eeldab senise põhibaasi laiendamist ja lennusalga personali suurendamist.
„Kasutusel olevate kopterite elukaarepõhine asendamine on planeeritud ajavahemikku mitte hiljem kui 2032–2035. Elukaar nendel kopteritel on 25 aastat,“ sedastas Taro. „Kehtivas riigi eelarvestrateegias uute kopterite ostuks eelarvevahendeid ette nähtud ei ole,“ lausus minister. Taro sõnas, et kopterite asendamiseks otsitakse rahastamisvõimalusi ning kui need leitakse, siis ollakse valmis kopterid ka varem asendama. „Kopterite hanke ettevalmistamisest kuni tarneni tuleb arvestada seejuures vähemalt kolm kuni neli aastat,“ lisas ta.
Taro rääkis, et kui varem oli PPA lennusalk valmis väljakutsele minema tunni jooksul, siis eelmise aasta lõpust alates on see aeg 15 minutit. Ta nentis, et tulevikus võiks koptereid olla praegusest rohkem, mis aitaks ka reageerimisvõimet veelgi parandada. Taro sõnul on sel aastal kavas uuendada PPA lennuvõimekuse arendamise kava järgmiseks kümneks aastaks, pärast mida selgub ka, milline on plaan ja ressursivajadus, et tagada päästekopteri reageerimisvalmidus püsivalt rohkem kui ühest asukohast. Ta lisas, et Saaremaal asuv PPA Kuressaare piirivalvekordon ja kopteriangaar on kasutamiseks valmis.
Läbirääkimistel võttis arupärijate esindajana sõna Reili Rand.
Siseminister vastas veel Riigikogu liikmete arupärimistele, mis puudutasid Vene-Iisraeli ärimehe Sergei Ugeri tegevuse seaduslikkust seoses Väimela alevikus planeeritava mineraalveekaevandusega (nr 858) ning lasketiirude ja laskekohtade vähesust (nr 886).
Vabas mikrofonis võtsid sõna Helmen Kütt ja Madis Kallas.
Istung lõppes kell 17.22.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
