Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 23. märtsiks
Kell 15 – täiskogu istung
Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.
Teine lugemine – üks eelnõu
Valitsuse algatatud elektrituruseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (787 SE) soovitakse kehtestada suurtele tööstusettevõtetele taastuvenergia tasu soodusmäär.
Seletuskirja kohaselt on taastuvenergia tasu ja energia hind Eestis tuntavalt kõrgem kui lähiriikides ja Euroopas keskmiselt. Tööstusettevõtetele teeb see Eestis tegutsemise kalliks ning vähendab Eesti investeeringute atraktiivsust. Et tuua hinda alla, toetada tööstuse konkurentsivõimet ning tuua Eestisse uusi investeeringuid, on plaanis kehtestada aastas enam kui ühe GWh elektrienergia tarbijatele taastuvenergia tasu soodusmäär 75–85 protsenti. Muudatus puudutab täna umbes 90 ettevõtjat.
Samuti jäetakse eelnõuga välja elektrienergia salvestamine kui üks piirang intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjaks kvalifitseerumisel ja sellega kaasneva gaasiaktsiisi soodustuse saamisel. Gaasiaktsiisi soodustuse saamiseks peab ettevõtja gaasitarbimise intensiivsus olema keskmiselt 13 protsenti või rohkem. Elektrienergia salvestamine võimaldab ettevõtjal vähendada energiakulusid madala hinnaga tundidel salvestades ning kõrge hinnaga tundidel salvestatud elektrienergiat tarbides.
Meetmete rakendumine eeldab Euroopa Komisjonilt riigiabi loa saamist. Taastuvenergia tasu soodustust soovitakse rakendada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2026.
Eelnõu teisele lugemise eel kiitis majanduskomisjon juhtivkomisjonina heaks 13 muudatusettepanekut, mis täpsustavad toetuse andmise tingimusi ja suurendavad õigusselgust. Muudatusettepanekute järgi laieneb toetuse saajate ring ka ettevõtetele, kelle lisategevusala kuulub riigiabi suuniste loetellu. Taastuvenergia tasu vähendamist rakendatakse edaspidi ainult võrgust tarbitud elektrile. Kuni 15 kW tootmis- ja salvestusseadmete tasakaalustamisturgude tulu muutub tulumaksuvabaks. Soodustust saab taotleda ka vähese tähtsusega abina, mis lihtsustab toetuse saamist. Samuti täpsustatakse eelarvereegleid ja vajadusel saab soodustuse rakendamist muuta või peatada.
Esimene lugemine – üks eelnõu
Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (RT I 14.12.2021, 1) ja alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 02.01.2025, 1) muutmise seaduse (2026. aasta 1. maiks kavandatud aktsiisitõusude ärajätmine) eelnõu (857 SE) eesmärk on leevendada Lähis-Ida kriisist tingitud energiakandjate hinnasurvet Eesti tarbijatele ja ettevõtetele. Eelnõuga tühistatakse 2026. aasta 1. maiks kavandatud aktsiisimäärade tõusud mootorikütustele, kütteõlidele ning maagaasile ja elektrienergiale. Muudatus aitab ohjeldada inflatsiooni ja toetab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet olukorras, kus regiooniüleselt hinnad kasvavad.
Julgeolekuolukorrast ja sellest tingitud tarnehäiretest maailmaturu tulenevalt on energiahindade järsk tõus loonud uue majandusliku keskkonna, kus varasemalt planeeritud maksutõusude rakendamine algsel kujul ei ole otstarbekas. Vajalik on tagada majanduslik stabiilsus olukorras, kus jaemüügihinnad reageerivad globaalsetele kriisidele kiiresti. Kuna praegune hinnatõus on tingitud pakkumispoolsetest takistustest, on riigi samm suunatud täiendava maksukoormuse lisamise vältimisele.
Riigikogu liikmete arupärimisele statistika kohta (nr 920) vastab rahandusminister Jürgen Ligi.
Arupärimisele energia hinnašoki kohta (nr 917) vastab energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
Arupärimistele Eesti pensionisüsteemi tuleviku (nr 876) ning alkoholi tarbimise ja Eesti riigi strateegiliste plaanide kohta (nr 880) vastab sotsiaalminister Karmen Joller.
Arupärimistele, mis käsitlevad eesti keele õpet välisüliõpilastele (nr 871), ideoloogilist survet Tallinna Tehnikaülikoolile (nr 906) ja põlevkivitehnoloogiate professuuri ümbernimetamist (nr 908) vastab haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.
Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.
Komisjonide istungid
Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13.30: Euroopa Parlamendi töö ja Arktika teemad, kutsutud Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet;
kultuurikomisjonis – kell 11.10: laulu- ja tantsupeoseaduse eelnõu (598 SE), kutsutud Kultuuriministeeriumi, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse, Eesti Kooriühingu, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi, Rahvusooper Estonia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Heliloojate Liidu esindajad (ruum L332);
majanduskomisjonis – kell 11.10: liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (798 SE), kutsutud Kliimaministeeriumi esindaja; siseveekogudel järelevalvemenetluse tõhustamise vajaduse ja võimaluste arutelu, kutsutud Riigikogu liige Jüri Jaanson, Kliimaministeeriumi, Transpordiameti, Siseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti, Eesti Veemoto Liidu, Eesti Sõudeliidu, Eesti Purjetamise Liidu ja Eesti Aerutamisföderatsiooni esindajad (ruum L333);
rahanduskomisjonis – kell 11.15: maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) (795 SE); arvamuse andmine Riigikohtule: põhiseaduslikkuse järelevalve asi nr 5-26-2. (liiklusseaduse 123. peatükk); alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (RT I 14.12.2021, 1) ja alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 02.01.2025, 1) muutmise seaduse (2026. aasta 1. maiks kavandatud aktsiisitõusude ärajätmine) eelnõu (857 SE); krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (krediidiasutuse juhtimis- ja tegutsemisnõuded) eelnõu (848 SE) (konverentsisaal);
põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: uuring „Noored otsustama: millega arvestada noorte otsustusõiguse arutelul?“, kutsutud Arenguseire Keskuse ja Tartu Ülikooli esindajad;
põhiseaduskomisjoni ja rahanduskomisjoni ühisistungil – kell 12.15: õiguskantsler Ülle Madise ülevaade talle seadusega pandud ülesannetest ja nende täitmisest Eestis, Euroopa Liidus, ÜROs ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides (konverentsisaal);
sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: tervishoiuteenuste korraldamise seaduse täiendamise seaduse (ohjeldusmeetmete rakendamine) eelnõu (780 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (764 SE); sotsiaalministri valdkonna 2026. aasta õigusloomeplaanid, kutsutud sotsiaalminister Karmen Joller; haiglavõrgu arengukava haiglate arenguplaanid, kutsutud sotsiaalminister Karmen Joller;
väliskomisjonis – kell 11.30: Eesti huvide kaitse muutuvas maailmakorras: Põhjala-Balti koostöö, kutsutud Välisministeeriumi ja Kaitseministeeriumi esindajad; väliskomisjoni tellitav uuring „Väikeriikide huvide kaitse muutuvas rahvusvahelises korras: Eesti valikud pärast senise maailmakorra muutumist“, kutsutud uuringut läbiviiva Tallinna Tehnikaülikooli esindajad;
õiguskomisjonis – kell 11.15: kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse optimeerimine ja kohtulahendite avalikkus) eelnõu (560 SE), kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi, Meedialiidu, Harju Maakohtu, Tallinna ringkonnakohtu, Tartu ringkonnakohtu, advokatuuri ja Tartu Ülikooli esindajad ning riigi peaprokurör Astrid Asi;
julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: julgeolekuolukorra arengud, kutsutud Välisluureameti esindaja;
korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.15: poliitilise sekkumise ja mõjutamise riskid majandusuuringute ja -analüüside läbiviimisel, kutsutud Rahandusminister Jürgen Ligi, Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts, Konjunktuuriinstituudi juhatuse liige Bruno Pulver ning Statistikaameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L332);
riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: kütusekriisi mõju majandusele ja riigieelarvele, kutsutud Kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga, Rahandusministeeriumi riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos ning fiskaalpoliitika osakonna analüütikud Rait Pärs ja Kristjan Pungas, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esinaine Kerli Ats ja põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira, Eesti Varude Keskuse juhatuse liige Priit Enok ja majandusekspert Raivo Vare; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333).
Sündmus
Kell 12.30 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Korea–Eesti sõprusrühma esindajatega.
Välislähetused
23. märts
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liige Meelis Kiili osaleb Läänemere Parlamentaarse Konverentsi töögrupi kohtumisel Szczecinis Poolas.
22.–24. märts
Riigikogu liikmed Arvo Aller, Rain Epler, Helle-Moonika Helme, Mart Helme, Martin Helme (20.–24. märts), Anti Poolamets, Evelin Poolamets ja Varro Vooglaid osalevad Euroopa Patriootide kohtumisel Budapestis Ungaris.
23.–25. märts
Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu osaleb Pariisi kaitse- ja strateegiafoorumil Pariisis Prantsusmaal.
Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 23. veebruariks
Kell 15 – täiskogu istung
Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.
Riigikogu liikmete arupärimistele, mis käsitlevad Vene-Iisraeli ärimehe Sergei Ugeri tegevuse seaduslikkust seoses Väimela alevikus planeeritava mineraalveekaevandusega (nr 858), Politsei- ja Piirivalveameti päästekopterite võimekust ja valmisolekut (nr 869) ning lasketiirude ja laskekohtade vähesust (nr 886), vastab siseminister Igor Taro.
Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.
Komisjonide istungid
Keskkonnakomisjonis – kell 11.10: keskkonnajärelevalve seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti vahetu sunni kohaldamise õiguse laiendamine) eelnõu (811 SE), kutsutud energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ja Keskkonnaameti esindajad; arvamuse andmine Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-25-80;
kultuurikomisjonis – kell 11.10: kohtumine huvihariduse katusorganisatsioonidega, kutsutud huvihariduse katusorganisatsioonide, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumi esindajad;
maaelukomisjonis – kell 11.10: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Liidu mahemääruse (EL) 2018/848 muudatusettepaneku kohta, kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindaja;
majanduskomisjonis – kell 11.10: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad ELi digivaldkonna lihtsustamise koondpaketi kohta (Omnibus VII), kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Liidu uue posti- ja pakiveomääruse avaliku konsultatsiooni kohta, kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindaja; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijate lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta, ning määrust (EÜ) nr 2027/97 lennuettevõtja vastutuse kohta reisijate ja nende pagasi õhuveol, kutsutud Kliimaministeeriumi esindajad; planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (683 SE), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad;
põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (791 SE), kutsutud algataja esindaja; kollektiivne pöördumine „Ülbus ei ole poliitika – Jürgen Ligi peab lahkuma!“, kutsutud pöördumise esindaja;
rahanduskomisjonis – kell 11.15: Riigikogu otsuse „Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse“ eelnõu algatamise ettevalmistamine; maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kodualuse maa maksuvabastuse taastamiseks (792 SE); käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (794 SE);
riigikaitsekomisjonis – kell 11.10: mehitamata õhusõidukite seire- ja tõrjetegevus, kutsutud siseminister Igor Taro ja kaitseminister Hanno Pevkur;
sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu (761 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; sotsiaaltranspordi korraldamine, kutsutud Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalministeeriumi, Eesti Puuetega Inimeste Koja ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad;
väliskomisjonis – kell 11.15: Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmise eelnõu esitamine; Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni asutamise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (797 SE);
riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: Rail Balticu rahastamine, kutsutud Euroopa Kontrollikoja liige Annemie Turtelboom, Euroopa Kontrollikoja audiitor Guido Fara, Läti Seimi Rail Balticu uurimiskomisjoni juht Andris Kulbergs, Läti Transpordiministeeriumi riigisekretäri asetäitja Kristīne Pudiste, Kliimaministeeriumi asekantsler Sander Salmu, OÜ Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets ning riigikontrolör Janar Holm; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333).
Sündmus
Kell 13.30 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Püha Tooli apostelliku nuntsiusega Balti riikides peapiiskop Georg Gänsweiniga.
Välislähetused
21.–26. veebruar
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross osaleb ENPA Ukraina delegatsiooni juhi kutsel sõja aastapäeval ja sellega seotud konverentsidel Kiievis Ukrainas.
22.–24. veebruar
Rahanduskomisjoni liikmed Diana Ingerainen ja Riina Sikkut osalevad Euroopa parlamentaarse nädala raames toimuval Euroopa Liidu stabiilsuse, majanduse koordineerimise ja juhtimise konverentsil (SECG) Brüsselis Belgias.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
Menetlusse võeti eelnõu soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmiseks
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete Tanel Kiige, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova 22. jaanuaril algatatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (807 SE).
Eelnõuga muudetakse soolise võrdõiguslikkuse seadust. Eelnõuga jäetakse välja tekstiosa „võimaluse korral”, mille eesmärgiks on tagada, et riigi ja kohaliku omavalitsuse kogudes oleksid edaspidi sedated mõlemast soost inimesed.
Seletuskirjas märgitakse, et muudatusega saab nõue selgemaks ja siduvamaks ning seda ei saa tõlgendada vabatahtliku või tingimuslikuna. Sellega rõhutatakse, et nimetatud kohustust tuleb täita järjepidevalt ja süsteemselt, mitte üksnes juhul, kui see on mugav või lihtne. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 21. jaanuaril Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine välisriikide Eesti huvide vastase mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide uurimiseks“ eelnõu (803 OE).
Eelnõu näeb ette moodustada Riigikogu uurimiskomisjon välisriikide Eesti huvide vastase mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside, seotuse Eesti avaliku sektoriga, propagandaprojektide ning nendega kaasnevate riskide süstemaatiliseks väljaselgitamiseks ja analüüsimiseks.
Algatajad põhjendavad, et välisriikide Eesti huvide vastane mõjutustegevus Eestis on osa laiematest strateegiatest, mis püüavad nõrgestada Eesti riigi julgeolekut ja vastupanuvõimet, sihivad Eesti elanikkonda ja ühiskondlikku sidusust ning levitavad Eesti riiki ja tema liitlasi kahjustavaid narratiive. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Riigikogu liikme Kalle Grünthali 21. jaanuaril algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (804 SE).
Eelnõu näeb ette, et prokuröri poolt valeandmete esitamise, menetlusdokumentide võltsimise, võltsitud menetlusdokumentide kasutamise, kaitseõiguse rikkumise või mõne muu kriminaalasja tegelike asjaolude moonutamise eest, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
Algataja põhjendab, et eelnõu eesmärgiks on tagada kontroll prokuratuuri tegevuse üle ning panna nad oma tegevuse eest vastutama ning välistada olukord, kus prokurörid oma tegevusega ei saaks kahju tekitada. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova 21. jaanuaril algatatud käibemaksu seaduse muutmise eelnõu (805 SE).
Eelnõu näeb ette käibemaksuseaduse § 15 lõike 3 täiendamist uue punktiga 16, mille kohaselt hakatakse lastetoitudele ja imikute piimasegudele rakendama 0-protsendist käibemaksumäära.
Algatajad põhjendavad, et käibemaksu erandid ei ole Eesti maksusüsteemis erandlikud ning ka täna kehtivad alandatud või nullmäärad erinevate kaupadele ja teenustele. Seetõttu on põhjendatud ja väärtuspõhine rakendada sama lähenemist ka toodetele, mis on otseselt seotud lapse toitmise ja varajase arenguga. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 22. jaanuaril algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda Rail Balticu projekti elluviimisest Eestis ja astuda välja kõikidest projektiga seonduvatest rahvusvahelistest lepingutest“ eelnõu (806 OE).
Eelnõuga tehakse valitsusele ülesandeks loobuda Rail Balticu projekti elluviimisest Eestis ja astuda välja kõikidest projektiga seonduvatest rahvusvahelistest lepingutest.
Seletuskirjas põhjendatakse, et Rail Balticu projekt on muutunud märkimisväärselt kallimaks võrreldes algsete prognoosidega, suurendades sellega põhjendamatult Eesti maksumaksjate kanda jäävat koormust. Samuti on ilmne, et projekt ei valmi õigeks tähtajaks ning on ilmne, et ta ei tasu isegi sotsiaalmajanduslikku aspekti arvestades ennast kunagi ära. Lisaks tuleb arvestada üha selgemaks muutuvat asjaolu, et Rail Balticu kaudu ei pruugi kunagi tekkida algselt lubatud kujul otseühendust Lääne-Euroopa raudteevõrgustikuga. Ilma kindla ühenduseta Euroopaga muutub projekt regionaalseks taristuks, mis ei tasu ennast strateegiliselt ega majanduslikult ära. Tänases olukorras ei ole põhjendatud jätkata sedavõrd kuluka ettevõtmisega, mille elluviimine on majanduslikus vaates ebamõistlikult riskantne. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
Hussar ja Mihkelson arutasid Serbia spiikriga ELi laienemist
Hussar ütles kohtumisel, et Eesti on olnud ja on jätkuvalt ELi laienemise toetaja. „Turbulentsetel aegadel nagu praegu vajame tugevamat Euroopat ja laienenud Euroopa on tugevam Euroopa,“ ütles ta ning kinnitas, et Eesti on valmis jagama kandidaatriikidega oma liitumiskogemust.
Samas rõhutas ta, et ELiga liitumise teel on oluline täita väga täpselt kõik kriteeriumid, ellu viia kõik vajalikud reformid ning järgida ELis kokku lepitud põhimõtteid ja väärtusi. „EL on viimase aasta-kahe jooksul näidanud selget tahet keskenduda koostööle ja muuta ühendus tugevamaks, et räägiksime maailmas ühel häälel. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika elluviimiseks vajame liikmesriikide ühtsust,“ ütles ta ja tõi Euroopa olulisima teemana esile Venemaa agressioonisõja Ukrainas.
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles Serbia spiikriga kohtudes, et arvestades maailmalaval toimuvaid dramaatilisi muutusi, Venemaa agressioonisõda Ukrainas ning sõda lääneliitlaste vastu laiemalt, on Eesti kui geostrateegiliselt tundlikus piirkonnas asuva väikeriigi esimene ülesanne töötada selle nimel, et hoida NATO ja EL ühtsed.
„Eesti on olnud järjekindlalt seisukohal, et kandidaatriigid peavad järgima ja tunnustama ELi välis- ja julgeolekupoliitika põhimõtteid. Praegu on see veelgi olulisem kui varem,“ ütles Mihkelson, kelle sõnul peab EL just nüüd olema ühtne ja tugev ning teadma täpselt, mille eest ta seisab ja mida kaitseb. „Küsimus Serbia suhetest Venemaaga on määrav, et näha, kas oleme samadel seisukohtadel,“ lisas ta.
Mihkelson tunnustas ühtlasi Serbia endise pikaaegse peaministri ja praeguse parlamendi esimehe soovi teha Eesti ja teiste Balti riikidega rohkem koostööd ning oma vaateid põhjalikumalt selgitada, nimetades paremat teineteisemõistmist väga vajalikuks.
Kolmapäevast kuni reedeni kestval visiidil kohtus Serbia parlamendi esimees Tallinnas ka president Alar Karisega. Lisaks külastab ta e-Eesti Esitluskeskust, E-Riigi Akadeemiat ja ettevõtet Nortal.
Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu eelinfo reedeks, 23. jaanuariks
Komisjonide istungid
Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 9: Eesti seisukohad 26. jaanuaril toimuval ELi üldasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Margus Tsahkna; seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni ettepanekud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ 2028–2034 kohta, kutsutud haridus- ja teadusminister Kristina Kallas; Eesti seisukohad 26. jaanuaril toimuval ELi põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil, seisukoha andmine: ELi põllumajanduspoliitika toetuste rakendamise reeglid, sekkumised teatud sektorites ja ELi koolikavad ning seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb ELi toetuste tingimusi ühisele kalanduspoliitikale, Euroopa ookeanipaktile ning liidu merendus- ja vesiviljeluspoliitikale, kutsutud regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras; seisukoha andmine: avalik konsultatsioon: ELi riigihanke-eeskirjad – läbivaatamine, kutsutud rahandusminister Jürgen Ligi; seisukoha andmine: Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi eelnõu, millega muudetakse direktiivi 2011/64/EL tubakatoodetele kohaldatava aktsiisi struktuuri ja määrade kohta, kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja;
väliskomisjonis – kell 10: Eesti seisukohad 29. jaanuaril toimuval ELi välisasjade nõukogu istungil, välispoliitika arutelu olulise tähtsusega riikliku küsimusena Riigikogu täiskogul ja Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni asutamise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (797 SE), kutsutud välisminister Margus Tsahkna.
Sündmus
Kell 9.30 – tuumaenergeetika toetusrühma korraldataval seminaril arutatakse tuumaenergia julgeolekut ja ohutust, tutvustatakse tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu, räägitakse tuumajäätmete tulevikust ning kuulatakse turuosaliste vaadet; toimub veebiülekanne (Riigikogu konverentsisaal).
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Terrase umbusaldamise arutelu lükkus edasi
Tänasel täiskogu istungil oli esimeseks päevakorrapunktiks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada Naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsiooni denonsseerimine“ eelnõu (751 OE), millega soovitakse, et valitsus algataks menetluse Istanbuli konventsioonist väljumiseks. Esitajate sõnul on ettepaneku eesmärk taastada Eesti suveräänsus väärtuspõhise perekonna- ja hariduspoliitika kujundamisel ning lõpetada osalus konventsioonis, mis on nende hinnangul osutunud vastuoluliseks ja ebaefektiivseks vahendiks vägivalla vastu võitlemisel. Algatajate hinnangul sisaldab konventsioon ideoloogilisi elemente, mis kujundavad ümber ühiskonna arusaamu soost ja soorollidest. Samuti leiavad eelnõu algatajad, et konventsioon ei ole vajalik naiste kaitse tagamiseks, kuna selleks on võimalik täiendada riigisiseseid seadusi.
Algasid läbirääkimised, kus võtsid sõna Marek Reinaas Eesti200 ja Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Läbirääkimised jätkuvad järgmisel nädalal. Edasi lükkub ka otsuse eelnõu hääletus.
Edasi lükkus ka umbusaldusavalduse arutelu ja ühe eelnõu esimene lugemine
Istungi tööaja lõppemise tõttu lükkus Riigikogu järgmise nädala tööplaani ka 33 saadiku esitatud regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrasele umbusaldusavalduse arutelu ja Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele õiglase astmelise tulumaksu kehtestamise kohta“ eelnõu (745 OE) esimene lugemine.
Istung lõppes kell 13.57.
Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]
Kohtumine Saksamaa parlamendiliikmetega
Riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas ja komisjoni liige Meelis Kiili kohtusid Bundestagi kaitsekomisjoni liikme Sara Nanni ning Euroopa Parlamendi liikme Terry Reintkega. Kohtumisel osalesid ka kaitse- ja julgeolekunõunik Christina Kessler, Saksamaa suursaadik Eestis Jan Scheer ja kaitseatašee Harald Krempchen.
Kohalike omavalitsuste korraldust uuendav eelnõu läbis esimese lugemise
Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (688 SE) muudab demokraatia tõhustamiseks paindlikumaks elanike kaasamise: kohaliku rahvaalgatuse puhul ei nõuta enam õigusakti eelnõu esitamist, vaid selle võivad elanikud esitada vabas vormis.
Vähemalt 10 protsendil omavalitsuse hääleõiguslikest elanikest tekib eelnõuga võimalus algatada kohalik rahvaküsitlus, mille lõpliku läbiviimise otsustab volikogu. Samuti lubab eelnõu moodustada peale linnaosa- ja osavallakogude ka muid piirkonnakogusid, mille kaudu saavad kohalikud elanikud esitada valitsustele ja volikogudele ettepanekuid.
Eelnõu täpsustab ka volikogu ja valitsuse töö korraldust, näiteks vabanevad valla- ja linnasekretärid kohustusest juhtida kantseleid, et nad saaksid keskenduda juriidiliste ülesannete täitmisele. Kui seni võis valla- ja linnasekretärina töötada ka kutsetunnistuse alusel, siis alates 2028. aastast on vastavale ametikohale nimetamiseks eelnõu kohaselt vaja õigusalast kõrgharidust.
Eelnõuga lisatakse seadusesse selgesõnaline õigus pidada volikogu ja valitsuse istungeid ja koosolekuid elektrooniliselt, vähendatakse volikogu koosseisu häälteenamust nõudvate küsimuste hulka ning võimaldatakse volikogul seada põhjendatud juhtudel minimaalseid põhiõiguste piiranguid, näiteks lemmikloomade pidamise, heakorra- või kaubandustegevuse eeskirjas. Lisaks saab omavalitsus eelnõuga suuremad õigused kontrollida volikogu kehtestatud eeskirjadest kinnipidamist.
Eelnõuga tehakse muudatus, mille kohaselt võib volikogu lisaks esimehele palgaliseks muuta volikogu aseesimehe koha. Samuti täiendatakse volikogu liikmete volituste peatumise aluseid, nähes volituste lõppemise asemel peatumise ette ka omavalitsuse ametiasutuse ametnikuks nimetamisel.
Veel näeb eelnõu ette võimaluse anda omavalitsusele seadusega või selle alusel pandud kohaliku ülesande täitmine halduslepinguga üle teisele omavalitsusele. Praegu toimub see valdavalt eraõiguslike juriidiliste isikute, näiteks ühiselt moodustatud mittetulundusühingute või sihtasutuste kaudu.
Läbirääkimistel võtsid sõna Ando Kiviberg Eesti 200 ja Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Teise lugemise läbis üks eelnõu
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (655 SE), mille kohaselt peab uutes või põhjalikult uuendatavates kortermajades olema ette nähtud kiire interneti ühenduse jaoks vajalik taristu. See tähendab, et arendajad peavad paigaldama piisavalt laiad valguskaabli kõrid, et sinna saaks paigaldada sidevõrgu ja selle kaudu teenust pakkuda rohkem kui üks ettevõte.
Ehitisregistrisse lisatakse eelnõu kohaselt arendus, mille kaudu edastatakse taristu ja kavandatavate ehitustööde infot. Muudatus parandab info kättesaadavust sideettevõtjatele, kes soovivad võrku laiendada, ja aitab vältida tarbetuid kaevetöid või dubleerivat taristut.
Muudatuste eesmärk on avada kiire interneti turg kõigile teenusepakkujatele, suurendada konkurentsi ning pakkuda inimestele paremaid ja taskukohasemaid internetiteenuseid. Samuti aitavad muudatused vältida olukordi, kus hilisem taristu rajamine muutub keeruliseks või kulukaks.
Eelnõu toetab ELi gigabititaristu määruse täitmist, mille eesmärk on lihtsustada sidevõrkude kasutuselevõttu kogu Euroopas. Määrus paneb rõhku olemasoleva taristu ühiskasutusele ja uue taristu tõhusamale rajamisele, et kiirendada kiire interneti levikut ja vähendada selle kulusid.
Läbirääkimistel võttis sõna fraktsioonitu Riigikogu liige Peeter Ernits.
Veel kolm eelnõu läbis esimese lugemise
Riigikogus läbis esimese lugemise Keskerakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (669 SE), millega soovitakse nimetada 1. juunil tähistatav lastekaitsepäev ümber lastepäevaks ning muuta see riigipühaks. Vastava ettepaneku tegid mullu kevadel 36 laste õiguste ja heaolu eest seisvat organisatsiooni. Muudatusega suureneks riigipühade arv Eestis 12ni.
Läbirääkimistel võtsid sõna Reili Rand Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Vadim Belobrovtsev Keskerakonna ja Riina Solman Isamaa fraktsioonist.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (719 SE), mis võimaldab esitada ees- ja perekonnanime muutmiseks avalduse rahvastikuregistri veebikeskkonnas ning teha teatud juhtudel nimemuutmise otsuse ja kande automaatselt.
Kui praegu saab inimene nimemuutmise avalduse esitada kas neljas perekonnaseisuasutuses kohapeal või digitaalselt allkirjastatuna, siis eelnõuga asendatakse viimane võimalus avalduse esitamisega turvalises veebikeskkonnas. Andmete vastavust õigusaktides kehtestatud tingimustele kontrollitakse andmekogude abil ning kui kõik nimemuutmise eeldused on täidetud, tehakse otsus ja kanne rahvastikuregistrisse automaatselt.
Kui automaatotsust ja -kannet teha ei saa, edastatakse nimemuutmise avaldus ametnikule, kes jätkab menetlust tavapärases korras. Eelnõu järgi peab ametnik tegema kaalutlusotsuse näiteks juhul, kui inimene soovib eesnime, mida pole rahvastikuregistris varem aktsepteeritud, või perekonnanime, mida tema suguvõsas pole registri andmetel esinenud.
Läbirääkimistel võttis Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna Peeter Ernits ning Eesti 200 fraktsiooni nimel pidas kõne Stig Rästa.
Lisaks läbis esimese lugemise valitsuse algatatud reklaamiseaduse ja isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (696 SE), millega viiakse Eesti õigus vastavusse Euroopa Liidu poliitreklaami läbipaistvuse määrusega. Eelnõu esimene lugemine toimus eilsel istungil, kuid tööaja lõppemise tõttu jäi see formaalselt lõpetamata.
Pärast täiskogu istungit on saadikutel plaanis moodustada Riigikogu liikme Tanel Kiige algatusel vaktsineerimise toetusrühm.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
EKRE riigieelarve muudatusettepanekud hoiaksid kokku ligi 270 miljonit eurot
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond esitas oma muudatusettepanekud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõule, et hoida raha oluliselt kokku. Näiteks on ettepanek võtta raha ära Rail Balticu projektilt, samuti nähakse kokkuhoidu energeetikas taastuvenergia valdkonnas ja nn kliimamuutuste leevendamise osas. Kokkuhoiukohti oleks ligi 270 miljoni euro ulatuses.
EKRE teeb ettepaneku teha eelnõus järgmised muudatused, et näidata, kust on võimalik raha ära võtta ja kokku hoida:
*Vähendada 174 143 120 euro võrra riigieelarve vahendeid kliimaministeeriumi valitsemisalal Rail Balticu projektilt. Selle eesmärk on tagada riigieelarve vahendite mõistuspärasem ja tulemuslikum kasutamine Eesti sisese taristu arendamiseks. Projekti praegune kulukus, ebaselge majanduslik tasuvus ja puudulik kaubaveo perspektiiv ei õigusta miljarditesse ulatuvaid investeeringuid, eriti olukorras, kus riigil puuduvad piisavad vahendid oluliste kodumaiste ühenduste – nagu neljarealised maanteed Tallinn–Tartu ja Via Baltica suunal – väljaarendamiseks. Raha suunamine Rail Balticu asemel Eesti teedevõrgu ja regionaalsete ühenduste parandamisse toetaks otsesemalt majanduse elavdamist ja ettevõtluse arengut. Arvestades, et Rail Balticu keskkonnamõjud ja pikaajalised majandusriskid on jäänud põhjalikult hindamata, on põhjendatud projekti rahastuse vähendamine kuni seniste kulude ja kasude sõltumatu analüüsi läbiviimiseni.
*Vähendada 44 534 000 euro võrra eelnõu riigieelarve vahendeid samuti kliimaministeeriumi valitsemisalal taastuvenergia osakaalu suurendamise rahastuses, et riiklikud energiapoliitika kulutused oleksid läbipaistvad, proportsionaalsed ja tasakaalus teiste avalike huvidega. Praegune praktika, mille kohaselt taastuvenergia arendust käsitletakse automaatselt „ülekaaluka avaliku huvina“, on õiguslikult ja sisuliselt problemaatiline, sest eirab kohalike kogukondade, looduskeskkonna ja alternatiivsete lahenduste kaalumist. Nii õiguskantsler kui ka mitmed kodanikuühendused on rõhutanud, et ükski avalik huvi ei saa põhiseaduslikult olla teistest tähtsam ilma konkreetse sisulise kaalumiseta. Tulevased investeeringud ei saa olla üksnes formaalsete eesmärkide täitmised arendajate huvides.
*Vähendada 11 468 000 euro võrra taas kliimaministeeriumi valitsemisalal kliimamuutuse programmis.
Muudatusettepaneku eesmärk kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise rahastuse vähendamiseks on tagada, et riigi ressursse kasutataks teaduspõhiselt ja majanduslikult otstarbekalt, mitte ideoloogiliste suundumuste alusel. Praegune kliimapoliitika on muutunud ülemäära kalliks ja vähetõhusaks, keskendudes peamiselt süsihappegaasi kvoodimajandusele ning subsiidiumidele, mille tegelik mõju kliimale on marginaalne, ent majanduslik koormus ettevõtetele ja tarbijatele suur. Kliimameetmete ülemäärane rahastamine moonutab energiaturgu, pärsib konkurentsivõimet ja suunab ressursid eemale Eestile strateegiliselt olulisematest valdkondadest, nagu energeetiline iseseisvus, infrastruktuur ja teadusarendus. Seetõttu on mõistlik vähendada kliimapoliitika kuluridasid seni, kuni pole selgunud nende programmide tegelik tõhusus ja positiivne mõjule Eesti majandusele ning elanike heaolule.
*Vähendada 36 840 000 euro võrra Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeta reservi.
Riigieelarvesse muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on täna.
Infotunnis arutati kohtumäärusega kinnisesse erihoolekandeasutusse suunatud inimestele mõeldud teenuse kättesaadavust
Riigikogu liige Helmen Kütt tõi oma küsimuses justiits- ja digiminister Liisa Pakostale esile, et kuigi minister on oma varasemates sõnavõttudes rõhutanud kohtuotsuste täitmise kohustust, ootavad mitmed inimesed, kellele on kohtumäärusega määratud koht kinnises erihoolekandeasutuses, endiselt järjekorras. Kütt märkis: „Tegelikult on hädas ja mures nii omavalitsused kui ka nende lähedased, sest tegemist on inimestega, kes võivad olla ohtlikud nii endale kui ka teistele.”
Kütt soovis teada, kas justiits- ja digiminister soovitab omavalitsustel pöörduda kohtusse Eesti riigi vastu või kui teenust pakutakse enda kuludega, siis esitada arve Sotsiaalministeeriumile.
Minister Pakosta rõhutas oma vastuses, et Eesti on õigusriik ning kohtuotsuseid tuleb täita, ent Eesti Vabariigi toimimise eesmärk on see, et inimesed saavad neile ette nähtud teenused kätte võimalikult kiiresti ja võimalikult efektiivselt. Ta selgitas, et kui tekib probleem kohtumääruste täitmisega, on inimestel ja omavalitsustel võimalik kasutada kahte peamist õiguskaitsevahendit: „Kõigepealt on võimalik pöörduda kohustamiskaebusega halduskohtusse, ja seda juhul, kui haldusorgan on jätnud midagi tegemata või keeldunud tegutsemast, kuigi ta oleks pidanud seda tegema.” Lisaks tõi ta välja, et riigivastutuse seaduse alusel on juhul, kui haldusorgan on oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud isikule kahju, võimalik see kahju sisse nõuda.
Helmen Kütt tõi aga seepeale esile järgmise süsteemis oleva probleemi: „Tihtipeale sellesse asutusse aastaks määratud inimene peaks edasi liikuma, kui tema olukord paraneb, peaks liikuma ebastabiilsesse teenusesse, sellisesse, kus oleks võimalus kohtumääruse järgselt temaga veel töötada, enne kui ta asub jälle tagasi ühiskonda. Aga ka sinna on väga pikad järjekorrad ja praktiliselt see liikumine ei toimu. Selliseid kohti on ainult Viljandis ja Võrus.” Kütt uuris ministrilt, kas on lootust, et olukord järgmisel aastal paraneb ning valitsus on valmis leidma täiendavaid rahalisi vahendeid valdkonda.
Minister Pakosta tunnistas, et tal puudub detailne ülevaade sotsiaalministri eelarve jagunemisest, kuid kinnitas, et teema on valitsuse tasandil arutlusel. Pakosta sõnul toimus 2025. aasta alguses kõnealusel teemal nõupidamine, kus osalesid Sotsiaalministeerium, Justiits- ja Digiministeerium ning riigi peaprokurör.
„Justiits- ja Digiministeerium esitas oma seisukoha, kinnitades üle, et kohtulahendid tuleb igal juhul täita,” sõnas Pakosta. Minister rõhutas, et ohtlikke inimesi ei tohi jätta ilma vajaliku hoole ja järelevalveta lihtsalt seetõttu, et puudub piisav arv standarditele vastavaid teenuskohti – vajadusel tuleks tagada järelevalve ka siis, kui kõik tingimused pole ideaalsed. „Õigusriigi toimimise vaates on ikkagi selle järelevalve olemasolu tagamine kõige olulisem prioriteet,” võttis justiits- ja digiminister teema kokku.
Pakosta vastas tänases infotunnis ka sideteenuste maksumust puudutavale küsimusele, mille esitas Vadim Belobrovtsev; kohtureformi puudutavale küsimusele, mille esitas Riina Solman ning poliitilist reklaami puudutavale küsimusele, mille esitas Aleksandr Tšaplõgin.
Infotunnis osalesid lisaks justiits- ja digiministrile ka peaministri ülesannetes olev haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning rahandusminister Jürgen Ligi.
Kallas vastas Aleksandr Tšaplõgini küsimusele, mis puudutas LGBT propagandat; Aivar Koka küsimusele 2026. aasta riigieelarvesse käibemaksust laekuvate tulude struktuuri (sh elektri- ja soojamüügist laekuva käibemaksu rahalise suuruse) kohta, Riina Sikkuti küsimusele huvihariduse kohta, Jaanus Karilaidi küsimusele segaduse kohta riigijuhtimises ning Peeter Ernitsa küsimustele Palamusel asuva aabitsanäituse, peaministri rolli ja noorte tööpuuduse kohta.
Ligi vastas Jaanus Karilaiu küsimusele enesekriitika kohta ja Riina Solmani küsimustele rahvastikupoliitika ja demograafia kohta.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]
