Kohalike omavalitsuste korraldust uuendav eelnõu läbis esimese lugemise
Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (688 SE) muudab demokraatia tõhustamiseks paindlikumaks elanike kaasamise: kohaliku rahvaalgatuse puhul ei nõuta enam õigusakti eelnõu esitamist, vaid selle võivad elanikud esitada vabas vormis.
Vähemalt 10 protsendil omavalitsuse hääleõiguslikest elanikest tekib eelnõuga võimalus algatada kohalik rahvaküsitlus, mille lõpliku läbiviimise otsustab volikogu. Samuti lubab eelnõu moodustada peale linnaosa- ja osavallakogude ka muid piirkonnakogusid, mille kaudu saavad kohalikud elanikud esitada valitsustele ja volikogudele ettepanekuid.
Eelnõu täpsustab ka volikogu ja valitsuse töö korraldust, näiteks vabanevad valla- ja linnasekretärid kohustusest juhtida kantseleid, et nad saaksid keskenduda juriidiliste ülesannete täitmisele. Kui seni võis valla- ja linnasekretärina töötada ka kutsetunnistuse alusel, siis alates 2028. aastast on vastavale ametikohale nimetamiseks eelnõu kohaselt vaja õigusalast kõrgharidust.
Eelnõuga lisatakse seadusesse selgesõnaline õigus pidada volikogu ja valitsuse istungeid ja koosolekuid elektrooniliselt, vähendatakse volikogu koosseisu häälteenamust nõudvate küsimuste hulka ning võimaldatakse volikogul seada põhjendatud juhtudel minimaalseid põhiõiguste piiranguid, näiteks lemmikloomade pidamise, heakorra- või kaubandustegevuse eeskirjas. Lisaks saab omavalitsus eelnõuga suuremad õigused kontrollida volikogu kehtestatud eeskirjadest kinnipidamist.
Eelnõuga tehakse muudatus, mille kohaselt võib volikogu lisaks esimehele palgaliseks muuta volikogu aseesimehe koha. Samuti täiendatakse volikogu liikmete volituste peatumise aluseid, nähes volituste lõppemise asemel peatumise ette ka omavalitsuse ametiasutuse ametnikuks nimetamisel.
Veel näeb eelnõu ette võimaluse anda omavalitsusele seadusega või selle alusel pandud kohaliku ülesande täitmine halduslepinguga üle teisele omavalitsusele. Praegu toimub see valdavalt eraõiguslike juriidiliste isikute, näiteks ühiselt moodustatud mittetulundusühingute või sihtasutuste kaudu.
Läbirääkimistel võtsid sõna Ando Kiviberg Eesti 200 ja Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Teise lugemise läbis üks eelnõu
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (655 SE), mille kohaselt peab uutes või põhjalikult uuendatavates kortermajades olema ette nähtud kiire interneti ühenduse jaoks vajalik taristu. See tähendab, et arendajad peavad paigaldama piisavalt laiad valguskaabli kõrid, et sinna saaks paigaldada sidevõrgu ja selle kaudu teenust pakkuda rohkem kui üks ettevõte.
Ehitisregistrisse lisatakse eelnõu kohaselt arendus, mille kaudu edastatakse taristu ja kavandatavate ehitustööde infot. Muudatus parandab info kättesaadavust sideettevõtjatele, kes soovivad võrku laiendada, ja aitab vältida tarbetuid kaevetöid või dubleerivat taristut.
Muudatuste eesmärk on avada kiire interneti turg kõigile teenusepakkujatele, suurendada konkurentsi ning pakkuda inimestele paremaid ja taskukohasemaid internetiteenuseid. Samuti aitavad muudatused vältida olukordi, kus hilisem taristu rajamine muutub keeruliseks või kulukaks.
Eelnõu toetab ELi gigabititaristu määruse täitmist, mille eesmärk on lihtsustada sidevõrkude kasutuselevõttu kogu Euroopas. Määrus paneb rõhku olemasoleva taristu ühiskasutusele ja uue taristu tõhusamale rajamisele, et kiirendada kiire interneti levikut ja vähendada selle kulusid.
Läbirääkimistel võttis sõna fraktsioonitu Riigikogu liige Peeter Ernits.
Veel kolm eelnõu läbis esimese lugemise
Riigikogus läbis esimese lugemise Keskerakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (669 SE), millega soovitakse nimetada 1. juunil tähistatav lastekaitsepäev ümber lastepäevaks ning muuta see riigipühaks. Vastava ettepaneku tegid mullu kevadel 36 laste õiguste ja heaolu eest seisvat organisatsiooni. Muudatusega suureneks riigipühade arv Eestis 12ni.
Läbirääkimistel võtsid sõna Reili Rand Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Vadim Belobrovtsev Keskerakonna ja Riina Solman Isamaa fraktsioonist.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (719 SE), mis võimaldab esitada ees- ja perekonnanime muutmiseks avalduse rahvastikuregistri veebikeskkonnas ning teha teatud juhtudel nimemuutmise otsuse ja kande automaatselt.
Kui praegu saab inimene nimemuutmise avalduse esitada kas neljas perekonnaseisuasutuses kohapeal või digitaalselt allkirjastatuna, siis eelnõuga asendatakse viimane võimalus avalduse esitamisega turvalises veebikeskkonnas. Andmete vastavust õigusaktides kehtestatud tingimustele kontrollitakse andmekogude abil ning kui kõik nimemuutmise eeldused on täidetud, tehakse otsus ja kanne rahvastikuregistrisse automaatselt.
Kui automaatotsust ja -kannet teha ei saa, edastatakse nimemuutmise avaldus ametnikule, kes jätkab menetlust tavapärases korras. Eelnõu järgi peab ametnik tegema kaalutlusotsuse näiteks juhul, kui inimene soovib eesnime, mida pole rahvastikuregistris varem aktsepteeritud, või perekonnanime, mida tema suguvõsas pole registri andmetel esinenud.
Läbirääkimistel võttis Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna Peeter Ernits ning Eesti 200 fraktsiooni nimel pidas kõne Stig Rästa.
Lisaks läbis esimese lugemise valitsuse algatatud reklaamiseaduse ja isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (696 SE), millega viiakse Eesti õigus vastavusse Euroopa Liidu poliitreklaami läbipaistvuse määrusega. Eelnõu esimene lugemine toimus eilsel istungil, kuid tööaja lõppemise tõttu jäi see formaalselt lõpetamata.
Pärast täiskogu istungit on saadikutel plaanis moodustada Riigikogu liikme Tanel Kiige algatusel vaktsineerimise toetusrühm.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
EKRE riigieelarve muudatusettepanekud hoiaksid kokku ligi 270 miljonit eurot
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond esitas oma muudatusettepanekud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõule, et hoida raha oluliselt kokku. Näiteks on ettepanek võtta raha ära Rail Balticu projektilt, samuti nähakse kokkuhoidu energeetikas taastuvenergia valdkonnas ja nn kliimamuutuste leevendamise osas. Kokkuhoiukohti oleks ligi 270 miljoni euro ulatuses.
EKRE teeb ettepaneku teha eelnõus järgmised muudatused, et näidata, kust on võimalik raha ära võtta ja kokku hoida:
*Vähendada 174 143 120 euro võrra riigieelarve vahendeid kliimaministeeriumi valitsemisalal Rail Balticu projektilt. Selle eesmärk on tagada riigieelarve vahendite mõistuspärasem ja tulemuslikum kasutamine Eesti sisese taristu arendamiseks. Projekti praegune kulukus, ebaselge majanduslik tasuvus ja puudulik kaubaveo perspektiiv ei õigusta miljarditesse ulatuvaid investeeringuid, eriti olukorras, kus riigil puuduvad piisavad vahendid oluliste kodumaiste ühenduste – nagu neljarealised maanteed Tallinn–Tartu ja Via Baltica suunal – väljaarendamiseks. Raha suunamine Rail Balticu asemel Eesti teedevõrgu ja regionaalsete ühenduste parandamisse toetaks otsesemalt majanduse elavdamist ja ettevõtluse arengut. Arvestades, et Rail Balticu keskkonnamõjud ja pikaajalised majandusriskid on jäänud põhjalikult hindamata, on põhjendatud projekti rahastuse vähendamine kuni seniste kulude ja kasude sõltumatu analüüsi läbiviimiseni.
*Vähendada 44 534 000 euro võrra eelnõu riigieelarve vahendeid samuti kliimaministeeriumi valitsemisalal taastuvenergia osakaalu suurendamise rahastuses, et riiklikud energiapoliitika kulutused oleksid läbipaistvad, proportsionaalsed ja tasakaalus teiste avalike huvidega. Praegune praktika, mille kohaselt taastuvenergia arendust käsitletakse automaatselt „ülekaaluka avaliku huvina“, on õiguslikult ja sisuliselt problemaatiline, sest eirab kohalike kogukondade, looduskeskkonna ja alternatiivsete lahenduste kaalumist. Nii õiguskantsler kui ka mitmed kodanikuühendused on rõhutanud, et ükski avalik huvi ei saa põhiseaduslikult olla teistest tähtsam ilma konkreetse sisulise kaalumiseta. Tulevased investeeringud ei saa olla üksnes formaalsete eesmärkide täitmised arendajate huvides.
*Vähendada 11 468 000 euro võrra taas kliimaministeeriumi valitsemisalal kliimamuutuse programmis.
Muudatusettepaneku eesmärk kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise rahastuse vähendamiseks on tagada, et riigi ressursse kasutataks teaduspõhiselt ja majanduslikult otstarbekalt, mitte ideoloogiliste suundumuste alusel. Praegune kliimapoliitika on muutunud ülemäära kalliks ja vähetõhusaks, keskendudes peamiselt süsihappegaasi kvoodimajandusele ning subsiidiumidele, mille tegelik mõju kliimale on marginaalne, ent majanduslik koormus ettevõtetele ja tarbijatele suur. Kliimameetmete ülemäärane rahastamine moonutab energiaturgu, pärsib konkurentsivõimet ja suunab ressursid eemale Eestile strateegiliselt olulisematest valdkondadest, nagu energeetiline iseseisvus, infrastruktuur ja teadusarendus. Seetõttu on mõistlik vähendada kliimapoliitika kuluridasid seni, kuni pole selgunud nende programmide tegelik tõhusus ja positiivne mõjule Eesti majandusele ning elanike heaolule.
*Vähendada 36 840 000 euro võrra Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeta reservi.
Riigieelarvesse muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on täna.
Infotunnis arutati kohtumäärusega kinnisesse erihoolekandeasutusse suunatud inimestele mõeldud teenuse kättesaadavust
Riigikogu liige Helmen Kütt tõi oma küsimuses justiits- ja digiminister Liisa Pakostale esile, et kuigi minister on oma varasemates sõnavõttudes rõhutanud kohtuotsuste täitmise kohustust, ootavad mitmed inimesed, kellele on kohtumäärusega määratud koht kinnises erihoolekandeasutuses, endiselt järjekorras. Kütt märkis: „Tegelikult on hädas ja mures nii omavalitsused kui ka nende lähedased, sest tegemist on inimestega, kes võivad olla ohtlikud nii endale kui ka teistele.”
Kütt soovis teada, kas justiits- ja digiminister soovitab omavalitsustel pöörduda kohtusse Eesti riigi vastu või kui teenust pakutakse enda kuludega, siis esitada arve Sotsiaalministeeriumile.
Minister Pakosta rõhutas oma vastuses, et Eesti on õigusriik ning kohtuotsuseid tuleb täita, ent Eesti Vabariigi toimimise eesmärk on see, et inimesed saavad neile ette nähtud teenused kätte võimalikult kiiresti ja võimalikult efektiivselt. Ta selgitas, et kui tekib probleem kohtumääruste täitmisega, on inimestel ja omavalitsustel võimalik kasutada kahte peamist õiguskaitsevahendit: „Kõigepealt on võimalik pöörduda kohustamiskaebusega halduskohtusse, ja seda juhul, kui haldusorgan on jätnud midagi tegemata või keeldunud tegutsemast, kuigi ta oleks pidanud seda tegema.” Lisaks tõi ta välja, et riigivastutuse seaduse alusel on juhul, kui haldusorgan on oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud isikule kahju, võimalik see kahju sisse nõuda.
Helmen Kütt tõi aga seepeale esile järgmise süsteemis oleva probleemi: „Tihtipeale sellesse asutusse aastaks määratud inimene peaks edasi liikuma, kui tema olukord paraneb, peaks liikuma ebastabiilsesse teenusesse, sellisesse, kus oleks võimalus kohtumääruse järgselt temaga veel töötada, enne kui ta asub jälle tagasi ühiskonda. Aga ka sinna on väga pikad järjekorrad ja praktiliselt see liikumine ei toimu. Selliseid kohti on ainult Viljandis ja Võrus.” Kütt uuris ministrilt, kas on lootust, et olukord järgmisel aastal paraneb ning valitsus on valmis leidma täiendavaid rahalisi vahendeid valdkonda.
Minister Pakosta tunnistas, et tal puudub detailne ülevaade sotsiaalministri eelarve jagunemisest, kuid kinnitas, et teema on valitsuse tasandil arutlusel. Pakosta sõnul toimus 2025. aasta alguses kõnealusel teemal nõupidamine, kus osalesid Sotsiaalministeerium, Justiits- ja Digiministeerium ning riigi peaprokurör.
„Justiits- ja Digiministeerium esitas oma seisukoha, kinnitades üle, et kohtulahendid tuleb igal juhul täita,” sõnas Pakosta. Minister rõhutas, et ohtlikke inimesi ei tohi jätta ilma vajaliku hoole ja järelevalveta lihtsalt seetõttu, et puudub piisav arv standarditele vastavaid teenuskohti – vajadusel tuleks tagada järelevalve ka siis, kui kõik tingimused pole ideaalsed. „Õigusriigi toimimise vaates on ikkagi selle järelevalve olemasolu tagamine kõige olulisem prioriteet,” võttis justiits- ja digiminister teema kokku.
Pakosta vastas tänases infotunnis ka sideteenuste maksumust puudutavale küsimusele, mille esitas Vadim Belobrovtsev; kohtureformi puudutavale küsimusele, mille esitas Riina Solman ning poliitilist reklaami puudutavale küsimusele, mille esitas Aleksandr Tšaplõgin.
Infotunnis osalesid lisaks justiits- ja digiministrile ka peaministri ülesannetes olev haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning rahandusminister Jürgen Ligi.
Kallas vastas Aleksandr Tšaplõgini küsimusele, mis puudutas LGBT propagandat; Aivar Koka küsimusele 2026. aasta riigieelarvesse käibemaksust laekuvate tulude struktuuri (sh elektri- ja soojamüügist laekuva käibemaksu rahalise suuruse) kohta, Riina Sikkuti küsimusele huvihariduse kohta, Jaanus Karilaidi küsimusele segaduse kohta riigijuhtimises ning Peeter Ernitsa küsimustele Palamusel asuva aabitsanäituse, peaministri rolli ja noorte tööpuuduse kohta.
Ligi vastas Jaanus Karilaiu küsimusele enesekriitika kohta ja Riina Solmani küsimustele rahvastikupoliitika ja demograafia kohta.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 23. oktoobriks
Kell 10 – täiskogu istung
Teine lugemine – üks eelnõu
Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Omaani Sultaniriigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (692 SE) näeb ette Eesti ja Omaani vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise.
Topeltmaksustamise vältimise leping vastab üldjoontes Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni tüüplepingule. Leping keelab tuluallikariigil teatud tululiike maksustada, kehtestab tavapärasest madalama maksumäära või nõuab residendiriigil maksuvabastuste või mahaarvamiste kehtestamist. Samuti kehtestab leping reeglid topeltresidentsuse lahendamiseks, mida riigisiseste õigusaktidega ei saa lahendada.
Eelmise aasta lõpu seisuga on Eestil kehtiv topeltmaksustamise vältimise leping 63 riigiga. Lepingute eesmärk on soodustada riikidevahelisi investeeringuid.
Esimene lugemine – üks eelnõu
Valitsuse algatatud küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmine) eelnõuga (739 SE) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu küberturvalisuse 2. direktiiv, mille eesmärk on ühtlustada küberohtude haldamise reegleid ja tõsta küberturvalisuse taset ELis.
Seletuskirja kohaselt kasvab direktiivi ülevõtmisega küberturvalisuse nõuete järgijate hulk Eestis umbes 3000 võrra, 6500ni. Nõuete järgijad peavad rakendama turvameetmeid ja teavitama olulise mõjuga küberintsidendist järelevalveasutust. Nõuete ühtlustamine tõstab seletuskirja kohaselt ühiskonna ja majanduse jaoks oluliste organisatsioonide küberturvalisuse taset ning parandab ettevõtete konkurentsivõimet.
Lisaks määratakse eelnõuga pädevaks asutuseks Riigi Infosüsteemi Amet, kelle ülesannete hulka lisandub Euroopa Komisjoni määruse alusel elektrivõrkude küberturvalisuse järelevalve.
Kell 14 – komisjonide istungid
Majanduskomisjonis – Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni asutamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (663 SE); konkurentsiseaduse täiendamise seaduse eelnõu (654 SE), kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi esindaja;
rahanduskomisjonis – Eesti Vabariigi ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (718 SE); 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (733 SE); 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE); mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (694 SE); mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (677 SE).
Sündmus
Kell 14.45 – majanduskomisjoni liikmed kohtuvad Saksamaa parlamendi alamkoja turismikomisjoni delegatsiooniga.
Välislähetused
21. oktoober – 3. november
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ning liikmed Henn Põlluaas ja Juku-Kalle Raid osalevad komisjoni töövisiidil Uus-Meremaale ja Austraaliasse, et tihendada kahepoolseid suhteid, arutada majanduskoostöö võimalusi ning käsitleda piirkondlikku julgeolekuolukorda ja Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja laiemaid mõjusid.
22.–23. oktoober
Riigikogu liige Urmas Reinsalu osaleb Euroopa Rahvapartei juhtide kohtumisel Brüsselis Belgias.
23.–24. oktoober
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Timo Suslov, aseesimees Enn Eesmaa ning liikmed Arvo Aller, Irja Lutsar, Tiit Maran, Margit Sutrop ja Peeter Tali osalevad assamblee konsultatiivnõukogu töös Riias Lätis.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikaitsekomisjon arutas Soome kolleegidega koostööd ja õhupiiri rikkumisega seotud muudatusi
Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu toonitas kohtumisel Eesti ja Soome tiheda kaitsekoostöö olulisust. Eraldi tõi ta esile vajaduse tugevdada pärast Venemaa droonirünnakut Poolas ja õhupiiri rikkumisi Eestis ja teistes Euroopa riikides õhuvägede koostööd, järgides kahe riigi merevägede eeskuju.
Stoicescu avaldas lootust, et Soome parlament saab peagi arutama hakata muudatusi, mis lubaksid Soomel õhupiiri rikkumistele reageerides siseneda vajadusel ka teiste liitlaste õhuruumi. „Koostöö otsustav tugevdamine NATO ühises õhuruumis annab Venemaale tugeva sõnumi, et taolised rikkumised ei jää tagajärgedeta,“ ütles Stoicescu, kelle sõnul on vaja teha rohkem ka selleks, et piirata Venemaa varilaevastiku tegevust Läänemerel.
Komisjonid arutasid töökohtumisel Venemaa jätkuvat agressioonisõda Ukrainas, Ukraina toetamist ja surve suurendamist Venemaale. Samuti räägiti kohtumisel peatselt jõustuvast Ottawa jalaväemiine keelustavast konventsioonist lahkumisest, sealhulgas jalaväemiinide tootmisest ja kasutamisest tulevikus, aga ka suhetest Ameerika Ühendriikidega ning julgeolekuolukorrast laiemalt.
Soome parlamendi kaitsekomisjon viibib Eestis kahepäevasel visiidil. Eile kohtus komisjoni 10-liikmeline delegatsioon Kaitseministeeriumi asekantsleri Kadri Peetersi ja Kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Meriloga ning külastas NATO staabielementi Tallinnas. Täna külastavad saadikud Nurmsis asuvat droonide väljaõppekeskust ning saavad ülevaate Kaitseliidu tööst.
Riigikogu riigikaitsekomisjon on Eduskunna kaitsekomisjoniga regulaarset koostööd teinud ja iga-aastaseid töökohtumisi pidanud alates 1993. aastast.
Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Keskerakond: riigieelarve peab parandama inimeste toimetulekut
Riigikogu Keskerakonna fraktsioon tegi 2026. aasta riigieelarvele kaheksa muudatusettepanekut, mille eesmärk on parandada inimeste toimetulekut ja pakkuda lahendust demograafilisele kriisile.
“Kõrge inflatsioon ja majandussurutis on oluliselt halvendanud Eesti perede toimetulekut ning Reformierakonna valitsuse poolt koostatud järgmise aasta riigieelarve ei paku põhilistele probleemidele lahendusi,” ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats. “Riigieelarve peab teenima meie inimeste huve, kahetusväärsel kombel on tänane valitsus jätnud tähelepanuta madalapalgalised ja keskklassi ning rahaline kingitus soovitakse teha jõukamale ühiskonnagrupile. Keskerakond seisab sellele vastu.”
Keskerakonna fraktsioon teeb muuhulgas ettepaneku langetada toiduainete käibemaksu, kaotada automaks, taastada tasuta maakondlik ühistransport ning tõsta lapsetoetus pere esimese ja iga järgmise lapse kohta 100 eurole kuus. “Toiduainete käibemaksu langetamise petitsioonile on allkirja andnud 100 000 Eesti inimest ja poliitilise tahte korral on võimalik see seadusemuudatus lähiajal vastu võtta,” lausus Lauri Laats.
Olulisel kohal on Lauri Laatsi sõnul ka transpordiga seotud küsimused, mis puudutavad automaksu kaotamist ja tasuta maakondliku ühistranspordi taastamist. “Automaks vähendab eelkõige suurperede ja maal elavate inimeste toimetulekut ning Keskerakonna hinnangul on see ka põhiseadusega vastuolus. Auto on muutunud seoses automaksu kehtestamisega paljude inimeste jaoks luksuskaubaks ning igapäevase liikumisvõimaluse tagamiseks peab riik appi tulema. Tõhusaim viis selleks on tasuta maakondliku ühistranspordi taastamine,” selgitas Keskerakonna saadik.
Keskerakonnale valmistab muret ka järjest süvenev demograafiline kriis ning lastega perede toimetuleku parandamiseks soovime tõsta lapsetoetust pere esimese ja iga järgmise lapse kohta 100 eurole kuus. “Me ei ole ära unustanud ka Euroopa vaesustabeli tipus olevaid eakaid – soovime tõsta üksi elava pensionäri toetust 100 euro võrra 300 eurole,” täpsustas Lauri Laats. “Meie muudatusettepanekud pööravad tähelepanu kõige suurematele valupunktidele ning nende elluviimiseks tuleb katteallikatena esmajoones kasutada pangamaksu ja õiglast astmelist tulumaksu.”
Riigikogus sai vastuse kümme arupärimist
Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Andrei Korobeiniku, Vladimir Arhipovi, Vadim Belobrovtsevi, Aleksandr Tšaplõgini ja Aleksei Jevgrafovi esitatud arupärimisele probleemide kohta pensionide väljamaksmisel (nr 769) vastas peaminister Kristen Michal.
Arupärijad viitasid tõrgetele pensionide väljamaksmisele 2024. aastal 11 kuul, mistõttu need pensionid ei jõudnud ka õigel ajal pensionärideni. Arupärijad soovisid teada, kas süsteem on korda tehtud ja kas pensionärid on kaitstud nende tõrgete eest.
Michal selgitas, et sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS) töötab, mille toimimise tagamine on Sotsiaalkindlustusameti igapäevane töö. „Olen öelnud ja jätkuvalt olen seisukohal, et pensionid tuleb välja maksta õigeaegselt,“ ütles Michal. Ta nentis, et SKAIS2 ei ole parim infosüsteem, millest teame juba kaua.
Michali sõnul eraldas valitsus 2026–2029 riigieelarve strateegia (RES) menetluses SKAIS-süsteemi kordategemiseks 17,4 miljonit. Kevadsuvel eraldati SKAIS‑i baasarendustesse täiendavalt 2,16 miljonit eurot. See tähendab, et süsteemi töökindlust saab viia digiriigile kohaseks.
Michal ütles, et Sotsiaalkindlustusametil on olemas kriisiplaan infosüsteemi töökindluse tagamiseks ja sellisel juhul astutakse ka teisi samme, et pensionid saaksid välja makstud.
Vastates küsimusele riigistruktuuride kriitilise tähtsusega teiste infosüsteemide kohta, ütles Michal, et infosüsteeme uuendatakse ja täiustatakse vastavalt vajadustele ja riigi rahalistele võimalustele. Infosüsteemide korrashoidmine on igapäevane hügieen, mille eest vastutab konkreetse infosüsteemi vastutav töötleja ja planeerib vastavad vahendid eelarve piires.
Peaminister vastas veel ebaõnnestunud ja sõjalise kokkupõrke ohuga päädinud mereväe operatsiooni kohta (nr 784), ettevõtjate nõukoja loomise ning selle liikmete võimaliku huvide konflikti kohta (nr 788) ja Rootsi vangide Eestisse toomise kohta (nr 792).
Riigikogu liikmete arupärimisele kohtutäiturite tegevuse kohta (nr 807) vastas justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta.
Arupärimistele praamiühenduse kohta Eesti saartega (nr 789) ja Uikala prügila probleemide kohta (nr 776) vastas taristuminister Kuldar Leis.
Arupärimistele Kopli komando kohta (nr 774), PPA töötajate palkade kohta (nr 780) ja numbrituvastuskaamerate peatamise kohta (nr 793) vastas siseminister Igor Taro.
Vabas mikrofonis võtsid sõna Vladimir Arhipov, Helmen Kütt, Anti Allas ja Lauri Läänemets.
Istung lõppes kell 22.23.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
Hussar: rahulolematus ei tohi muutuda vastupanuvõitluseks meie enda riigi vastu
„Täna on meie ühiskonnas sageli tunda rahulolematust, pahameelt ja tigedust. On normaalne, et meie ümber on kriitikat ja vastuolusid – see on üks demokraatia alustalasid. Kuid ma palun teid mõista, et see rahulolematus ei tohi kunagi muutuda vastupanuvõitluseks meie enda riigi, meie institutsioonide ja demokraatia vastu,“ ütles Hussar Tallinnas Vabadussõja võidusamba juures peetud kõnes.
Tema sõnul tuleb vastupanuvõitluse päeval meeles pidada, et tõeline vastupanu on suunatud just võõrvõimudele, mitte omaenda riigile. „Kutsun kõiki üles mõtlema, enne kui me hakkame halvustama meie põhiseaduslikke institutsioone või parlamentaarset korda. Iga poliitiline vastasseis, iga erinev arvamus peab mahtuma meie toimiva põhiseadusliku demokraatia raamesse, mitte olema selle vastu,“ rõhutas ta.
Riigikogu esimehe sõnul on õige vastupanu, nii nagu seda ilmutasid Otto Tief ja tema kaasvõitlejad, suunatud vabaduse ja demokraatia kaitsmisele, mitte nende hävitamisele. „Austagem meie vabaduse ja demokraatia pärandit! Ärgem unustagem neid, kes võitlesid meie vabaduse eest, ja ärgem unustagem, et igaüks meist kannab vastutust selle vabaduse eest, mis meil täna on,“ ütles ta.
Vastupanuvõitluse päeva tseremoonial asetas Hussar Vabadussõja võidusamba jalamile pärja Eesti rahvalt. Üritusel osalesid ka Tallinna linna ja Eesti Korporatsioonide Liidu esindajad.
Vastupanuvõitluse päeva on Eestis riikliku tähtpäevana tähistatud alates 2007. aastast.
Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Maaelukomisjon sai ülevaate Eesti põllumajandussektori konkurentsivõime uuringust
Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika tenuuriprofessor Rando Värnik rõhutas oma ettekandes, et Eesti toidujulgeolek ei eksisteeri lahus kodumaiste põllumajandustootjate konkurentsivõimest, niisamuti nagu Eesti julgeolekut ei saa lahutada toidujulgeolekust.
„Kõike, mis soodustab konkurentsivõime kasvu või vähemalt selle säilitamist, tuleb rakendada. Toidutoormest selle väärindamiseni – see tuleb seada riiklikuks prioriteediks,” sõnas Värnik. „Põllumajandus- ja toidusektor vajab riigilt pikaajalist strateegilist vaadet, et tekiks kindlustunne investeerida ja tootmist arendada,” lisas Värnik.
Maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse tõi komisjonis toimunud arutelus näiteks seakasvatuses toimuvad arengud. „Kuna meie isevarustatuse tase sealiha osas on langenud ja langeb seakatku tõttu veelgi, on väga oluline, et tootmispotentsiaali suudetakse taastada ning riik leiaks taastamise toetamiseks rahalised vahendid,” sõnas Kruuse.
Lisaks tutvustas tänasel istungil Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov Eesti põllumajanduse arengustsenaariumide analüüsi toidujulgeoleku, rohepöörde ja biotehnoloogia arengu kontekstis, mille viis Arenguseire Keskuse tellimusel läbi Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Erik Terk. Analüüsist koorusid välja soovitused suunata uue perioodi ühtse põllumajanduspoliitika meetmeid senisest enam äriarendusele ja tootlikkuse tõstmisele ning seada fookus nende biotehnoloogiliste valdkondade arendamisele, milles Eestil on eeliseid, eelkõige taimsete liha- ja piimaasendajate tootmisele ja biomassi väärindamisele.
Täna tutvustatud ülevaated tulevad arutlusele ka kolmapäeval Riigikogu konverentsisaalis toimuval majanduskonverentsil “Kas Eesti konkurentsivõime nurgakivid kannavad?”.
Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]
Õiguskomisjon toetab vastutuse suurendamist merealuse taristu kahjustamise eest
Komisjoni esimehe Madis Timpsoni sõnul on eesmärk suurendada vastutust kriitilise merealuse taristu kahjustamise eest ja tõsta sellise teo eest karistused sedavõrd suureks, et näiteks Venemaa varilaevastik mõtleks mitu korda, kas on ikka valmis kuritegu toime panema.
„Reageerime halbadele kogemustele, kus kaks laeva on ankruga kahjustanud meile olulisi merealuseid kaableid ja tekitanud meie majandusele kahju. Eesmärk on reageerida hübriidsõjale ja julgeolekuolukorrale, ennetada selliseid majandust kahjustavaid rünnakuid ning lõhkumise korral tekitatud kahju sisse nõuda,“ lausus Timpson. Ta lisas, et kavas on karmistada karistusi nii kaablite kahjustamise kui ka nn tellitud vandalismi eest.
Komisjoni aseesimees Peeter Ernits viitas, et eelnõus on koos väga erinevad õigusrikkumised – nii väga suure majandusliku mõjuga merealuse taristu kahjustamised kui ka välismaal toime pandud riigisaladust puudutavad väärteod. „Eelnõu pealkiri kajastab praegu vaid osa muudatustest ja õige oleks pealkiri sisuga vastavusse viia,“ lausus Ernits.
Eelnõu järgi saab karistada kurjategijaid, kes on kahjustanud Eestiga seotud infrastruktuuri meie majandusvööndis. Ühtlasi on kavas eelnõuga suurendada karistusmäärasid kriitilise merealuse taristu kahjustamisega seotud kuritegude eest ning võimaldada jälitustegevust sellistes kriminaalasjades, et vaenulike riikide hübriidrünnakutega paremini võidelda.
Istungil viidati, et Eesti on liitunud ÜRO mereõiguse konventsiooniga (UNCLOS), mille järgi peavad rannikuriigid oma seadustes ette nägema piisava heidutusega karistused ja oma karistusõigust vajadusel uuendama. Osutati, et näiteks Soome on karistusi juba karmistanud.
Istungil tutvustasid eelnõu justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ning ministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Martin Ziehr.
Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (karistusõiguslik jurisdiktsioon ja merealuse taristu lõhkumine) eelnõu (656 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 8. oktoobril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
