Riigikogu eelinfo 23.–29. märtsini
Esmaspäev, 23. märts
Kell 15 – täiskogu istung
Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.
Teine lugemine – üks eelnõu: elektrituruseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (787 SE).
Esimene lugemine – üks eelnõu: alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (RT I 14.12.2021, 1) ja alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 02.01.2025, 1) muutmise seaduse (2026. aasta 1. maiks kavandatud aktsiisitõusude ärajätmine) eelnõu (857 SE).
Riigikogu liikmete arupärimisele statistika kohta (nr 920) vastab rahandusminister Jürgen Ligi.
Arupärimisele energia hinnašoki kohta vastab energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
Arupärimistele Eesti pensionisüsteemi tuleviku (nr 876) ning alkoholi tarbimise ja Eesti riigi strateegiliste plaanide kohta (nr 880) vastab sotsiaalminister Karmen Joller.
Arupärimistele, mis käsitlevad eesti keele õpet välisüliõpilastele (nr 871), ideoloogilist survet Tallinna Tehnikaülikoolile (nr 906) ja põlevkivitehnoloogiate professuuri ümbernimetamist (nr 908) vastab haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.
Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.
Komisjonide istungid
Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13.30: Euroopa Parlamendi töö ja Arktika teemad, kutsutud Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet;
kultuurikomisjonis – kell 11.10: laulu- ja tantsupeoseaduse eelnõu (598 SE), kutsutud Kultuuriministeeriumi, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse, Eesti Kooriühingu, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi, Rahvusooper Estonia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Heliloojate Liidu esindajad (ruum L332);
majanduskomisjonis – kell 11.10: liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (798 SE), kutsutud Kliimaministeeriumi esindaja; siseveekogudel järelevalvemenetluse tõhustamise vajaduse ja võimaluste arutelu, kutsutud Riigikogu liige Jüri Jaanson, Kliimaministeeriumi, Transpordiameti, Siseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti, Eesti Veemoto Liidu, Eesti Sõudeliidu, Eesti Purjetamise Liidu ja Eesti Aerutamisföderatsiooni esindajad (ruum L333);
rahanduskomisjonis – kell 11.15: maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) (795 SE); arvamuse andmine Riigikohtule: põhiseaduslikkuse järelevalve asi nr 5-26-2. (liiklusseaduse 123. peatükk); alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (RT I 14.12.2021, 1) ja alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 02.01.2025, 1) muutmise seaduse (2026. aasta 1. maiks kavandatud aktsiisitõusude ärajätmine) eelnõu (857 SE); krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (krediidiasutuse juhtimis- ja tegutsemisnõuded) eelnõu (848 SE) (konverentsisaal);
põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: uuring „Noored otsustama: millega arvestada noorte otsustusõiguse arutelul?“, kutsutud Arenguseire Keskuse ja Tartu Ülikooli esindajad;
põhiseaduskomisjoni ja rahanduskomisjoni ühisistungil – kell 12.15: õiguskantsler Ülle Madise ülevaade talle seadusega pandud ülesannetest ja nende täitmisest Eestis, Euroopa Liidus, ÜROs ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides (konverentsisaal);
sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: tervishoiuteenuste korraldamise seaduse täiendamise seaduse (ohjeldusmeetmete rakendamine) eelnõu (780 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (764 SE); sotsiaalministri valdkonna 2026. aasta õigusloomeplaanid, kutsutud sotsiaalminister Karmen Joller; haiglavõrgu arengukava haiglate arenguplaanid, kutsutud sotsiaalminister Karmen Joller;
väliskomisjonis – kell 11.30: Eesti huvide kaitse muutuvas maailmakorras: Põhjala-Balti koostöö, kutsutud Välisministeeriumi ja Kaitseministeeriumi esindajad; väliskomisjoni tellitav uuring „Väikeriikide huvide kaitse muutuvas rahvusvahelises korras: Eesti valikud pärast senise maailmakorra muutumist“, kutsutud uuringut läbiviiva Tallinna Tehnikaülikooli esindajad;
õiguskomisjonis – kell 11.15: kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse optimeerimine ja kohtulahendite avalikkus) eelnõu (560 SE), kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi, Meedialiidu, Harju Maakohtu, Tallinna ringkonnakohtu, Tartu ringkonnakohtu, advokatuuri ja Tartu Ülikooli esindajad ning riigi peaprokurör Astrid Asi;
julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: julgeolekuolukorra arengud, kutsutud Välisluureameti esindaja;
korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.15: poliitilise sekkumise ja mõjutamise riskid majandusuuringute ja -analüüside läbiviimisel, kutsutud Rahandusminister Jürgen Ligi, Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts, Konjunktuuriinstituudi juhatuse liige Bruno Pulver ning Statistikaameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L332);
riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: Kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga, Rahandusministeeriumi riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos ning fiskaalpoliitika osakonna analüütikud Rait Pärs ja Kristjan Pungas, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esinaine Kerli Ats ja põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira, Eesti Varude Keskuse juhatuse liige Priit Enok ja majandusekspert Raivo Vare; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333).
Sündmus
Kell 12.30 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Korea–Eesti sõprusrühma esindajatega.
Teisipäev, 24. märts
Kell 10 – täiskogu istung
Kolmas lugemine – üks eelnõu: lennundusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (702 SE).
Esimene lugemine – kaks eelnõu: Riigikogu otsuse „Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine“ eelnõu (852 OE), Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja Eesti demograafilise olukorra parandamise meetmed“ eelnõu (801 OE).
Kell 14 – komisjonide istungid
Keskkonnakomisjonis – üleriigiline planeering „Eesti 2050“, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Kliimaministeeriumi esindajad;
kultuurikomisjonis – keeleseaduse, riigilõivuseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Riigikogu Kantselei esindajad; riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (824 SE), kutsutud Kultuuriministeeriumi esindajad;
maaelukomisjonis – riigiplaani koostamise protsess, kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindaja; erakorraline abi põllumajandussektorile, kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindaja; kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu algatamine, kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindaja;
majanduskomisjonis – tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu (856 SE), kutsutud energeetika ja keskkonnaminister Andres Sutt;
põhiseaduskomisjonis – avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (836 SE), kutsutud rahandusminister Jürgen Ligi; pöördumine poliitilise reklaami küsimuses, kutsutud pöördumise esitaja, Justiits- ja digiministeeriumi, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindajad;
sotsiaalkomisjonis – perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (808 SE), kutsutud eelnõu algataja ja Sotsiaalministeeriumi esindaja; perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (838 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; kollektiivne pöördumine „Menstruaaltooted käibemaksuvabaks“; kollektiivne pöördumine „Käibemaksuvabastus annetajate toel soetatud ravimitele“;
väliskomisjoni väljasõiduistungil kell 14.30 – julgeolekuolukorra arengud, kutsutud Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad (Välisluureamet);
õiguskomisjonis – Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) ja kollektiivne pöördumine „Tartu ei ole koht Rootsi vägistajate ja mõrtsukate jaoks!“, kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi, Riigiprokuratuuri ja Tartu Ülikooli esindajad ning Tallinna halduskohtu esimees Kaupo Kruusvee, Tartu halduskohtu esimees Ene Andresen ja Tartu vangla direktor Merle Ulst.
Sündmused
Kell 10.15 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Mart Saarmaga.
Kell 13 – Eesti-Korea parlamendirühm kohtub Korea-Eesti parlamendirühmaga (Jaan Tõnissoni nõupidamisruum).
Kolmapäev, 25. märts
Kell 12 – infotund
Infotunnis osalevad peaminister Kristen Michal, energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ning justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
Kell 14 – täiskogu istung
Kolmas lugemine – neli eelnõu: atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (393 SE), ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (764 SE), elektrituruseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (787 SE), maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) eelnõu (795 SE).
Teine lugemine – kaks eelnõu: tervishoiuteenuste korraldamise seaduse täiendamise seaduse (ohjeldusmeetmete rakendamine) eelnõu (780 SE), korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu (442 SE).
Esimene lugemine – seitse eelnõu: Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda Rail Balticu projekti elluviimisest Eestis ja astuda välja kõikidest projektiga seonduvatest rahvusvahelistest lepingutest“ eelnõu (806 OE), energiamajanduse korralduse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (812 SE), välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõu (831 SE), karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (800 SE), karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (804 SE), Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine välisriikide Eesti huvide vastase mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide uurimiseks“ eelnõu (803 OE), soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (807 SE).
Komisjonide istungid
Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Riigikontrolli kontrolliaruanne „Kõrgvererõhktõve kui kroonilise haigusega patsientide ravi ja jälgimine“, kutsutud sotsiaalminister Karmen Joller, Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna spetsialiseeritud abi poliitika juht Mariken Ross, Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer, Tervisekassa perearstiabi teenusejuht Laura Johanna Tuisk ja Riigikontrolli auditijuht Rauno Vinni ning audiitorid Pille Kuusepalu ja Mariliis Trei-Mäe; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333);
Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse uurimiskomisjonis – kell 9.30: üldine ohupilt, kutsutud julgeolekuasutuste esindajad.
Sündmus
Kell 10 – Arenguseire Keskuse seminar „Kas usaldame noori või kardame neid? Noorte autonoomia, eapiirid ja vastutus vananevas ühiskonnas”. Lisainfo ja registreerumine siin (Komandandi maja suur saal, Toompea 1 ja Worksup).
Neljapäev, 26. märts
Kell 10 – täiskogu istung
Riigikogu juhatuse valimine.
Komisjonide istungid
Kultuurikomisjoni väljasõiduistungil – kell 14: Enn Kunila kunstigalerii külastus (Masina 11);
riigikaitsekomisjonis – kell 13.05: Auvere elektrijaama tabanud mehitamata õhusõiduki intsident ja edasised tegevused; tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE).
Reede, 27. märts
Komisjoni istung
Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 9: Eesti seisukohad 30. märtsil toimuval ELi põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil, kutsutud regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu keskkonnahoidlike ettevõttesõidukite kohta – COM (2025) 994, kutsutud taristuminister Kuldar Leis.
Sündmused
Kell 9.30 – Riigikogu liikmed Tiit Maran, Züleyxa Izmailova ja Riina Sikkut esinevad konverentsil „Et mets ei läheks metsa“ (Riigikogu konverentsisaal).
Kell 10.45 – riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub Araabia Ühendemiraatide suursaadiku Amna Fikriga.
Välislähetused
22.–24. märts
Riigikogu liikmed Arvo Aller, Rain Epler, Helle-Moonika Helme, Mart Helme, Martin Helme (20.–24. märts), Anti Poolamets, Evelin Poolamets ja Varro Vooglaid osalevad Euroopa Patriootide kohtumisel Budapestis Ungaris.
23. märts
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liige Meelis Kiili osaleb Läänemere Parlamentaarse Konverentsi töögrupi kohtumisel Szczecinis Poolas.
23.–25. märts
Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu osaleb Pariisi kaitse- ja strateegiafoorumil Pariisis Prantsusmaal.
24.–25. märts
Riigikogu liige Annely Akkermann osaleb kolme mere algatuse (Three Seas Initiative, 3SI) parlamentaarsel tippkohtumisel Zagrebis Horvaatias.
26.–27. märts
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liige Irja Lutsar osaleb Balti Assamblee tervise-, heaolu- ja perekonnakomisjoni istungil Riias Lätis.
28. märts – 4. aprill
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja liikmed Eerik-Niiles Kross, Ester Karuse ning Henn Põlluaas viibivad väliskomisjoni visiidil Manilas Filipiinidel ja Tokyos Jaapanis.
29.–31. märts
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali osaleb Põhja- ja Baltimaade ning Saksamaa ja Poola Euroopa Liidu asjade komisjonide esimeeste visiidil Chișinăusse Moldovas.
Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu toetab elektriautodele kehtivate ülemääraste nõuete kaotamist
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali märkis, et algatuse eesmärk on arvestada elektrisõidukite eripäradega, nagu näeb ette ka Euroopa autotööstuse tegevuskava, ja eemaldada takistused keskkonnahoidlikumate sõidukite kasutuselevõtuks.
„Elektrikaubikutel on rasked akud ning just kaalu tõttu kehtivad neile erinevalt tavalistest kaubikutest lisanõuded: neil peab olema kiiruspiirik ja sõidumeerik. Oleme selle poolt, et need piiravad lisanõuded riigisisestel vedudel kaotada,“ lausus Tali ja märkis, et see muudatus võimaldab ettevõtjatel rohkem elektrikaubikuid kasutusele võtta.
Samuti võib ettepaneku järgi B-kategooria loaga juhtida kuni 4,25-tonnise täismassiga alternatiivkütusega sõidukit. Meeriku nõude kaotamine siseriiklikul veol on vajalik, et vabastada B-kategooria juhid kohustusest kasutada neile võõrast eritehnikat.
Algatus näeb ette teisigi elektrisõidukite kasutamist soodustavad muudatusi. Näiteks toetab Eesti, et isiklikuks puhkuseks kasutatavatelt elektrimatkaautodelt ei pea nõudma sõidumeerikut ega töö- ja puhkeaja nõuete täitmist. Istungil märgiti, et see muudatus võib elavdada matkaautode rentimist ja turismisektorit. Samuti toetab Eesti väikese elektrisõiduki alamkategooria loomist. See võimaldab riikidel luua just väikeste elektriautode ostutoetuseid.
Euroopa Liidu asjade komisjon muutis majanduskomisjoni ettepanekul valitsuse esitatud seisukohta, mis käsitleb elektriautode nutikat ja kahesuunalist laadimist (V2G). Kinnitatud seisukoha järgi tuleb küll kehtestada ühtsed tehnilised nõuded ja sellist laadimist toetada, ent nutikat ja kahesuunalist laadimist ei peaks muutma kõikidele sõidukitele kohustuslikuks.
Valitsuse esitatud seisukohti Euroopa Liidu autotööstuse lihtsustamise määruse ettepaneku kohta tutvustas Kliimaministeeriumi teede- ja raudteedeosakonna nõunik Martin Rumm. Komisjon kinnitas seisukohad muudetud kujul kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega.
Algatus on osa autotööstuse paketist, mille eesmärk on suurendada Euroopa Liidu autotööstuse konkurentsivõimet, kiirendada üleminekut kestlikule liiklusele ja lihtsustada ettevõtluskeskkonda.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu eelinfo 23. veebruarist 1. märtsini
Esmaspäev, 23. veebruar
Kell 15 – täiskogu istung
Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.
Riigikogu liikmete arupärimistele, mis käsitlevad Vene-Iisraeli ärimehe Sergei Ugeri tegevuse seaduslikkust seoses Väimela alevikus planeeritava mineraalveekaevandusega (nr 858), Politsei- ja Piirivalveameti päästekopterite võimekust ja valmisolekut (nr 869) ning lasketiirude ja laskekohtade vähesust (nr 886), vastab siseminister Igor Taro.
Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.
Komisjonide istungid
Keskkonnakomisjonis – kell 11.10: keskkonnajärelevalve seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti vahetu sunni kohaldamise õiguse laiendamine) eelnõu (811 SE), kutsutud energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ja Keskkonnaameti esindajad; arvamuse andmine Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-25-80;
kultuurikomisjonis – kell 11.10: kohtumine huvihariduse katusorganisatsioonidega, kutsutud huvihariduse katusorganisatsioonide, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumi esindajad;
maaelukomisjonis – kell 11.10: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Liidu mahemääruse (EL) 2018/848 muudatusettepaneku kohta, kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindaja;
majanduskomisjonis – kell 11.10: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad ELi digivaldkonna lihtsustamise koondpaketi kohta (Omnibus VII), kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Liidu uue posti- ja pakiveomääruse avaliku konsultatsiooni kohta, kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindaja; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijate lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta, ning määrust (EÜ) nr 2027/97 lennuettevõtja vastutuse kohta reisijate ja nende pagasi õhuveol, kutsutud Kliimaministeeriumi esindajad; planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (683 SE), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad;
põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (791 SE), kutsutud algataja esindaja; kollektiivne pöördumine „Ülbus ei ole poliitika – Jürgen Ligi peab lahkuma!“, kutsutud pöördumise esindaja;
rahanduskomisjonis – kell 11.15: Riigikogu otsuse „Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse“ eelnõu algatamise ettevalmistamine; maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kodualuse maa maksuvabastuse taastamiseks (792 SE); käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (794 SE);
riigikaitsekomisjonis – kell 11.10: mehitamata õhusõidukite seire- ja tõrjetegevus, kutsutud siseminister Igor Taro ja kaitseminister Hanno Pevkur;
sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu (761 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja; sotsiaaltranspordi korraldamine, kutsutud Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalministeeriumi, Eesti Puuetega Inimeste Koja ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad;
väliskomisjonis – kell 11.15: Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmise eelnõu esitamine; Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni asutamise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (797 SE);
riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: Rail Balticu rahastamine, kutsutud Euroopa Kontrollikoja liige Annemie Turtelboom, Euroopa Kontrollikoja audiitor Guido Fara, Läti Seimi Rail Balticu uurimiskomisjoni juht Andris Kulbergs, Läti Transpordiministeeriumi riigisekretäri asetäitja Kristīne Pudiste, Kliimaministeeriumi asekantsler Sander Salmu, OÜ Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets ning riigikontrolör Janar Holm; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333).
Sündmus
Kell 13.30 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Püha Tooli apostelliku nuntsiusega Balti riikides peapiiskop Georg Gänsweiniga.
Teisipäev, 24. veebruar
Eesti Vabariigi aastapäev
Kell 7.32 – pidulik riigilipu heiskamise tseremoonia Toompeal Kuberneri aias.
Tseremoonial peab kõne Riigikogu esimees Lauri Hussar, õnnistussõnad ütleb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma ja Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti loeb ette EMTA lavakunstikooli XXXII lennu üliõpilane Alex Paul Pukk.
Lipuheiskamise tseremooniale on kutsutud Eesti Vabariigi president Alar Karis, president Kersti Kaljulaid, president Toomas Hendrik Ilves, Riigikogu ja valitsuse liikmed, põhiseaduslike institutsioonide ja diplomaatilise korpuse esindajad, Eesti Lipu Selts ning Kaitseväe ja Kaitseliidu juhtkond. Kuberneri aeda on rivistatud akadeemiliste ühenduste, isamaaliste organisatsioonide ja koolide liputoimkonnad.
Eesti Meestelaulu Seltsi ühendkoori ja Tallinna politseiorkestri esituses kõlavad Enn Võrgu „Eesti Lipp“ Martin Lipu sõnadele, Juhan Aaviku „Hoia, Jumal, Eestit“ Aleksander Leopold Raudkepi sõnadele, Viktor Konstantin Oxfordi „Jää vabaks, Eesti meri“ ning Raimund Kulli „Kodumaa“ Mihkel Veske sõnadele.
Lipuheiskamise tseremooniast teevad otseülekande ETV, ETV2 koos viipekeelse tõlkega ja ETV+.
Lipuheiskamise tseremoonia kava
Kell 9 – Riigikogu esimees Lauri Hussar osaleb pärgade asetamisel Vabadussõja võidusamba jalamile Vabaduse väljakul.
Kell 10.15 – Riigikogu esimees Lauri Hussar osaleb pidulikul oikumeenilisel jumalateenistusel Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus.
Kell 12 – Riigikogu esimees Lauri Hussar osaleb Kaitseväe paraadil Vabaduse väljakul.
Kolmapäev, 25. veebruar
Kell 12 – infotund
Infotunnis osalevad haridus- ja teadusminister Kristina Kallas peaministri ülesannetes, kaitseminister Hanno Pevkur ning siseminister Igor Taro.
Kell 14 – täiskogu istung
Kolmas lugemine – viis eelnõu: Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (684 SE), atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine) eelnõu (697 SE), inimgeeniuuringute seaduse eelnõu (749 SE), atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu (761 SE), atmosfääriõhu kaitse seaduse, jäätmeseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (778 SE).
Teine lugemine – üks eelnõu: jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (799 SE).
Esimene lugemine – üks eelnõu: kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (ajateenistuse keelenõue) eelnõu (825 SE).
Sündmused
Kell 11 – riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub Prantsuse Rahvusassamblee kaitsekomisjoni liikmete François Cormier-Bouligeoni ja Aurélien Saintouliga.
Kell 11.30 – sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo avab fotonäituse Ukraina Punase Risti tegevusest täiemahulise sõja ajal, sealhulgas tänavuse talvekriisi ajal osutatud abist (Toompea lossi 3. korruse näitusesaal).
Kell 12 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Taipei Riia esinduse juhi Winston Cheniga.
Neljapäev, 26. veebruar
Kell 10 – täiskogu istung
Esimene lugemine – üks eelnõu: erakonnaseaduse muutmise seaduse (oligarhia mõjuvõimu vähendamiseks poliitikas) eelnõu (752 SE).
Komisjoni istung
Riigikaitsekomisjonis – kell 13.05: julgeolekuolukorra arengud, kutsutud Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad.
Sündmused
Kell 11 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Iisraeli suursaadiku Amit Gil Bayaziga.
Kell 13 – Riigikogu Eesti-USA parlamendirühm kohtub Ameerika Ühendriikide suursaadiku Roman Pipkoga (J. Tõnissoni nõupidamisruum).
Reede, 27. veebruar
Sündmus
Kell 9 – Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liige Tiit Maran juhatab BA loodusvarade- ja keskkonnakomisjoni istungit (Riigikogu konverentsisaal).
Välislähetused
21.–26. veebruar
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross osaleb ENPA Ukraina delegatsiooni juhi kutsel sõja aastapäeval ja sellega seotud konverentsidel Kiievis Ukrainas.
22.–24. veebruar
Rahanduskomisjoni liikmed Diana Ingerainen ja Riina Sikkut osalevad Euroopa parlamentaarse nädala raames toimuval Euroopa Liidu stabiilsuse, majanduse koordineerimise ja juhtimise konverentsil (SECG) Brüsselis Belgias.
25. veebruar – 1. märts
Riigikogu liige Raimond Kaljulaid esineb konverentsil „GLOBSEC US – Europe Forum 2026“ ning kohtub kaitsetööstuse ja küberturbe valdkonna ettevõtetega Washingtonis Ameerika Ühendriikides.
26.–27. veebruar
Erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorraga seonduvate Riigikogu tööd puudutavate küsimuste läbitöötamise töörühma liikmed, põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg, riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu, riigikaitsekomisjoni liige Mati Raidma ja põhiseaduskomisjoni liige Pipi-Liis Siemann, on visiidil Helsingis Soomes.
28. veebruar – 8. märts
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige Marko Mihkelson osaleb NATO PA partnerluse alamkomitee visiidil Mumbaisse ja New Delhisse Indias.
1.–3. märts
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni aseesimees Enn Eesmaa osaleb Läänemeremaade parlamentaarse konverentsi (BSPC) alalise komitee kohtumisel ja kohtumisel Euroopa Parlamendi liikmetega Brüsselis Belgias.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
Kohtumine NATO sõjalise komitee esimehega
Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ja aseesimees Leo Kunnas kohtusid NATO sõjalise komitee esimehe admiral Giuseppe Cavo Dragonega. Kohtumisel käsitleti NATO liikmesriikide kaitsekulutusi ja regionaalseid väevõimed, sealhulgas regionaalsed kaitseplaane, Baltic Sentry tegevusi ning droonitõrje arendamist. Kõne all oli ka Venemaa Ukraina sõda ning Venemaaga seotud hübriidrünnakud.
Õiguskomisjon tutvus prokuratuuri töökorralduse ja muudatusettepanekutega
Komisjoni esimehe Madis Timpsoni sõnul soovis komisjon tõukuvalt endiste politseijuhtide süüdistusest ülevaadet prokuratuuri töökorraldusest ning arutada, mida võiks muuta, et taolisi juhtumeid võimalikult palju vältida. Kohtuotsust komisjon hinnata ei võtnud.
„Prokuratuur peab nüüd tegelema sisekaemusega, et vaadata üle oma tööprotsessid,“ lausus Timpson. Ta lisas, et menetlustähtajad peavad saama lühemaks ning selle eesmärgi saavutamiseks ootab komisjon ministeeriumilt seaduseelnõu järgmise kuu jooksul.
Komisjoni aseesimees Peeter Ernits lausus, et arutelu ajendiks oli Politsei- ja Piirivalveameti endise juhi Elmar Vaheri ja teiste kõrgete politseijuhtide kolm aastat kestnud kriminaalasi, mis päädis kohtus tulemusega, et kuritegu ei olnud ning Kaitsepolitseiamet ja prokuratuur eksisid, ning komisjon arutas, kuidas sedalaadi asju edaspidi vältida.
„Meie õigussüsteemis on rohkem probleeme ja teema on laiem kui üks juhtum. Selleks et leida üles, mida ja kuidas on vaja parandada, on tarvis põhjalikumat arutelu ning kaasata ka teisi osapooli. Tänane istung oli ses arutelus esimene vajalik samm,“ sõnas Ernits.
Komisjon sai ülevaate prokuratuuri vaatest politseijuhtide kaasuse kohtusse viimisele. Riigi peaprokurör tutvustas prokuratuuri ettepanekuid võimalikeks seadusemuudatusteks, märkides, et menetluste kiiremaks muutmiseks on oluline vaadata üle tööprotsessid ja tööjõuga seotud küsimused. Justiits- ja digiminister kinnitas, et ministeerium on seadusemuudatuste ettepanekutele avatud ning ette valmistamas asjakohast eelnõu.
Istungil märgiti, et hetkel on kohtueelses menetluses umbes 5000 asja, mida on uurimisasutustes menetletud üle aasta. Tõstatati ka küsimus, kas mahukate asjade korral võiks kohtumenetlus alata ringkonnakohtus.
Istungil osalesid justiits- ja digiminister Liisa Pakosta, riigi peaprokurör Astrid Asi ning videosillas eelmine riigi peaprokurör, praegune Tallinna ringkonnakohtu kohtunik Andres Parmas.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
Majanduskomisjon kooskõlastas Arenguseire Keskuse 2026. aasta tegevuskava
Komisjoni esimees Marek Reinaas tänas ASKi mullu tehtud töö eest. „Arenguseire Keskus on olnud majanduskomisjonile hea koostööpartner ning hea meel on kuulda, et ASKi tehtud uurimistöö tulemused leiavad aina enam mainimist nii Riigikogu täiskogus kui ka ühiskonnas laiemalt, sest fakti- ja teadmistepõhine otsustamine on meie kõigi huvides,“ sõnas Reinaas. Majanduskomisjon kiitis ASKi tänavuse tegevuskava konsensuslikult heaks.
Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov sõnas, et Arenguseire Keskuse fookuses on tänavu mitmed majandusarengu ning inimeste turvatunde ja toimetulekuga seotud teemad. „Analüüsime, kuidas kasvatada konkurentsivõimet ja tootlikkust muutuvas majandus- ja tehnoloogiakeskkonnas, milline on lähisuhtevägivalla varjatud ulatus ja uued mustrid ning millised trendid ja tegurid mõjutavad vanemaealiste oskuste uuendamist ja tööelus püsimist. Uurime ka noortega seotud seadusjärgsete eapiiride ajakohasust, arvestades digikeskkonna kasvavat mõju,“ loetles ta.
Arenguseire Keskuse tänavused uurimissuunad on noorte autonoomia tulevik, majanduse konkurentsivõime tulevik, lähisuhtevägivalla levik ja trendid Eestis ning elukestva õppe trendid ja tulevik. Samuti täiendatakse varasemaid uuringuid käsitledes sotsiaal- ja tervishoiu infokasutust probleemide ennetamiseks ning regionaalset investeerimiskliimat.
Istungil osalesid ka Arenguseire nõukoja esimees Tarmo Soomere, nõukoja liikmed Ivar Dembovski, Robert Kitt ja Mait Palts ning Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov ja uuringute juht Uku Varblane.
Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
Sotsiaaldemokraadid umbusaldavad minister Terrast
Sotsiaaldemokraatide esimehe Lauri Läänemetsa sõnul ei anna minister Terrase plaanid ja järjestikused sõnavõtud meedias kindlust, et minister päriselt seisaks regionaalvaldkonna eest ning muudaks ühistransporti inimestele kättesaadavamaks. “Vastupidi, üritades ühistranspordi kulude kasvu katta kõige haavatamate arvelt ehk lastele ja pensionäridele tasulist piletit kehtestades, väheneb sõitjate arv ja hõreneb liinivõrk veelgi. Elukauged põhjendused nagu tallinlased maksaksid kinni võrukate bussisõitu või et tasulisi pileteid on vaja selleks, et sõitjate arvu teada saada, toob ainult veelgi rohkem ministri ebapädevust esile.”
Läänemets meenutab, et lisaks pole Terras suutnud jõuliselt seista ka muude regionaalpoliitiliselt tähtsate teemade eest, olgu selleks ühendus suursaartega, väljaspool kuldseid ringe asuvate omavalitsuste finantsvõimekuse parandamine või toidutootjatele toe pakkumine kriiside ja ikalduste korral.
Rahanduskomisjon toetab Annely Akkermanni esimehena
Umbusaldusavalduse esitasid komisjoni liikmed Andrei Korobeinik, Aivar Kokk, Riina Sikkut ja Martin Helme, kes ei olnud rahul komisjoni töö korraldamisega.
Hääletamise tulemusena, poolt 4 vastu 6, ei leidnud opositsiooni ettepanek toetust.
Rahanduskomisjoni esimehena jätkab Annely Akkermann.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 21. jaanuariks
Kell 12 – infotund
Infotunnis osalevad peaminister Kristen Michal, energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ning sotsiaalminister Karmen Joller.
Peaminister vastab küsimustele, mis käsitlevad Rail Balticut, võõrtööjõudu, Eesti välis- ja julgeolekupoliitilisi eskapaade, laste ja pensionäride tasuta sõidu õiguse kaotamist, koostööd USAga (maavarad), Riigimetsa Majandamise Keskuse tööliste koondamist, julgeolekut ning Eestit ja Gröönimaad.
Energeetika- ja keskkonnaminister vastab küsimustele jätkusuutliku keskkonnapoliitika ja angerjamaimude südatalvise külvi kohta. Sotsiaalministrile esitatavad küsimused puudutavad demograafilist olukorda Eestis ning tervishoiuteenuste kättesaadavust.
Kell 14 – täiskogu istung
Kolmas lugemine – kaks eelnõu
Valitsuse algatatud hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (671 SE) eesmärk on suurendada hoiu-laenuühistute läbipaistvust ja liikmete aktiivsust ning suunata ühistud suurema järelevalve all toimivasse panga- või ühistupanga vormi. Praegu hoiu-laenuühistute tegevus finantsjärelevalvele ei allu.
Menetluse käigus viis parlament eelnõusse muudatused, millega nähakse ette nõuded hoiu-laenuühistule. Muudatuse järgi peab neil olema stressiolukorras piisavalt vahendeid, et hoiuseid 60 päeva jooksul välja maksta. Eelnõu kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada hoiu-laenuühistute likviidsusriski maandamise täpsema korra, sealhulgas täpsustada likviidsuspuhvri koosseisu ja suurust.
Eelnõuga nähakse ette sätted, mis reguleerivad liikme ja liikmeks saada sooviva isiku õigust saada ühistu kohta teavet. Eelnõu kohaselt peavad hoiu-laenuühistud viima oma tegevuse kooskõlla mitme uue kõrgendatud nõudega, nagu kapitali- ja likviidsusnõuded, hiljemalt 2026. aasta 1. oktoobriks.
Muudatus näeb ette, kui hoiu-laenuühistu soovib jätkata krediidiasutuse, makseasutuse või krediidiandjana, peab ta esitama Finantsinspektsioonile hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks vastava tegevusloa taotluse. Kui hoiu-laenuühistu ei ole taotlust tähtajaks esitanud või Finantsinspektsioon on keeldunud talle tegevusluba andmast, peab ta vastavalt sätestatud tähtaegadele lõpetama olemasolevatele liikmetele hoiustamistehingute, makseteenuste osutamise või tarbijakrediidi väljastamise.
Reform viiakse ellu kolmes etapis aastatel 2026–2029. Esimeses etapis keelatakse uute ühistute asutamine ja hoiuseintresside reklaam, samuti tõstetakse uutele liikmetele sisseastumis- ja osamaksu. Teises etapis piiratakse volitamist, laenu- ja hoiuselepingute sõlmimist, tugevdatakse liikmete õigusi ning karmistatakse juhtimis- ja kontrollinõudeid. Kolmandas etapis peavad hoiuseid kaasata soovivad ühistud oma tegevuse ümber korraldama ühistupangaks ja taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusluba. Võimalik on jätkata tulundusühistu vormis ka makseasutuse või krediidiandjana. Tegevuse lõpetajad peavad sellest otsusest ametlikult teada andma.
Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (688 SE) suurendab omavalitsuste tegutsemisvabadust ning laiendab linna- ja vallaelanike kaasamise võimalusi.
Eelnõu muudab demokraatia tõhustamiseks paindlikumaks elanike kaasamise: kohaliku rahvaalgatuse puhul ei nõuta enam õigusakti eelnõu esitamist, vaid selle võivad elanikud esitada vabas vormis. Vähemalt 10 protsendil omavalitsuse hääleõiguslikest elanikest tekib eelnõuga võimalus algatada kohalik rahvaküsitlus, mille lõpliku läbiviimise otsustab volikogu. Samuti lubab eelnõu moodustada peale linnaosa- ja osavallakogude ka muid piirkonnakogusid, mille kaudu saavad kohalikud elanikud esitada valitsustele ja volikogudele ettepanekuid.
Eelnõu täpsustab volikogu ja valitsuse töö korraldust, näiteks vabanevad valla- ja linnasekretärid kohustusest juhtida kantseleid, et nad saaksid keskenduda juriidiliste ülesannete täitmisele. Kui seni võis valla- ja linnasekretärina töötada ka kutsetunnistuse alusel, siis alates 2028. aastast on vastavale ametikohale nimetamiseks eelnõu kohaselt vaja õigusalast kõrgharidust.
Eelnõuga lisatakse seadusesse selgesõnaline õigus pidada volikogu ja valitsuse istungeid ja koosolekuid elektrooniliselt, vähendatakse volikogu koosseisu häälteenamust nõudvate küsimuste hulka ning võimaldatakse volikogul seada põhjendatud juhtudel minimaalseid põhiõiguste piiranguid, näiteks lemmikloomade pidamise, heakorra- või kaubandustegevuse eeskirjas. Lisaks saab omavalitsus eelnõuga suuremad õigused kontrollida volikogu kehtestatud eeskirjadest kinnipidamist.
Eelnõuga tehakse muudatus, mille kohaselt võib volikogu lisaks esimehele palgaliseks muuta volikogu aseesimehe koha. Samuti täiendatakse volikogu liikmete volituste peatumise aluseid, nähes volituste lõppemise asemel peatumise ette ka omavalitsuse ametiasutuse ametnikuks nimetamisel.
Veel näeb eelnõu ette võimaluse anda omavalitsusele seadusega või selle alusel pandud kohaliku ülesande täitmine halduslepinguga üle teisele omavalitsusele. Praegu toimub see valdavalt eraõiguslike juriidiliste isikute, näiteks ühiselt moodustatud mittetulundusühingute või sihtasutuste kaudu.
Teine lugemine – viis eelnõu
Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Andorra Vürstiriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (765 SE) näeb ette Eesti ja Andorra vahelise topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise. Leping allkirjastati mullu septembris ning see vastab üldjoontes Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni tüüplepingule.
Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada riikidevahelisi investeeringuid. Leping piirab tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Maksupettuste tõkestamiseks loob lisavõimalusi vastastikuse teabevahetuse kohustus.
Eelmise aasta oktoobri seisuga oli Eestil kehtiv topeltmaksustamise vältimise leping 63 riigiga.
Riigikogu liikmete Eerik-Niiles Krossi, Toomas Uibo, Riina Sikkuti, Ants Froschi ja Peeter Tali esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide uurimiseks“ eelnõuga (770 OE) luuakse kõigi fraktsioonide esindajatest koosnev uurimiskomisjon, et süstemaatiliselt analüüsida Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevust, rahastamisviise, seotust Eesti avaliku sektoriga, propagandaprojekte ja nendega kaasnevaid riske.
Seletuskirja kohaselt on Venemaa mõjutustegevus Eestis osa laiemast strateegiast, mis püüab nõrgestada Eesti riigi julgeolekut ja vastupanuvõimet, sihib Eesti venekeelset elanikkonda ja ühiskondlikku sidusust ning levitab Eesti riiki ja liitlasi kahjustavaid narratiive. „Komisjon on vajalik, et hinnata rahastusahelaid, tuvastada võimalik avaliku sektori toetuste roll, analüüsida MTÜde, isikute ja võrgustike osalust, hinnata sisejulgeoleku ja ühiskondliku sidususe kahjustamist ning teha ettepanekuid riskide maandamiseks,“ märkisid eelnõu esitajad.
Eelnõu kohaselt keskendub uurimiskomisjon neljale põhiteemale: Vene mõjutustegevuse rahastamine Eestis, Eesti avaliku sektori võimalik roll, propaganda mõju Eesti elanikkonnale ning hübriidsõja raamistik. Muu hulgas peab komisjon välja selgitama, millises ulatuses on Venemaa Föderatsiooni huve edendavad projektid, ühendused ja tegevused saanud otsest või kaudset rahastust Eesti riigiasutustelt, kohalikelt omavalitsustelt, omavalitsuste allasutustelt või nende kontrollitavatelt äriühingutelt.
Samuti peab komisjon selgitama, millises ulatuses on Eestis tegutsevad organisatsioonid, ühendused ja üksikisikud osalenud või olnud Venemaa mõjutus- ja lõhestustegevusega seotud. Teiseks lugemiseks tegi põhiseaduskomisjon eelnõusse muudatuse, mille kohaselt peab komisjon välja selgitama ka selle, millises ulatuses on Venemaa mõjutus- ja lõhestustegevuses osalenud või sellega seotud olnud Eestis tegutsevad äriühingud.
Komisjoni ülesanne on anda Riigikogule terviklik ülevaade nii mõjutustegevuse ulatusest kui ka teha ettepanekuid seadusandlikeks, korralduslikeks ja julgeolekumeetmeteks. Koos sõltumatute ekspertidega peab komisjon välja töötama ettepanekud, kuidas ennetada ja vähendada mõjutus- ja lõhestustegevusega seotud riske ning parandada ametiasutuste suutlikkust ohtude tuvastamisel, samuti tegema ettepanekuid õiguslike, organisatsiooniliste või rahastusalaste muudatuste tegemiseks.
Uurimiskomisjoni moodustamisel lähtutakse seletuskirja kohaselt samast põhimõttest, mis on kokku lepitud Riigikogu erikomisjonide loomisel ning mille kohaselt on koalitsioon ja opositsioon komisjonis võrdselt esindatud. Lõpparuande peab komisjon Riigikogule ja avalikkusele esitama hiljemalt 1. veebruariks 2027.
Valitsuse algatatud, presidendi poolt välja kuulutamata jäetud ja uuesti arutatava töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (602 UA) parandatakse paindliku tööaja kokkuleppeid võimaldava seaduse tekstis tehniline ebatäpsus.
Riigikogu võttis valitsuse algatatud seaduse algselt vastu 19. novembril. Seadus võimaldab tööandjal ja töötajal kokku leppida senisest paindlikumas töökorralduses, kus osakoormusega töötaja saab soovi korral teha lisatunde täistööaja täitumiseni. Seaduse oluline eesmärk on vähendada tööandjate soovi sõlmida töölepingu kõrval praegu laialt levinud võlaõiguslikke lepinguid, nagu töövõtuleping või käsundusleping, mis ei taga töötajatele piisavaid sotsiaalseid tagatisi ja vajalikku tööalast kaitset.
Paindliku tööaja kokkulepetele kehtestatakse seaduses eraldi nõuded, näiteks tuleb kokkulepe sõlmida kirjalikult ja töötaja tunnitasu peab olema vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär. Töötaja peab tööl olema vähemalt veerand koormusega ehk töötama vähemalt kümme tundi nädalas, paindlikult saab lisaks töötada seega kuni 30 tundi. Arvestusperioodi lõppedes tuleb töötajale esitada graafik, kus on selgelt välja toodud kokkulepitud töötunnid, lisatunnid ja ületunnid sel perioodil. Parlament lisas menetluse käigus seadusesse sätte ennetamaks olukordi, kus ettevõte soovib näiteks seni täistööajaga töötanud töötajatega sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid kulude optimeerimiseks.
President Alar Karis jättis seaduse detsembri alguses välja kuulutamata. Tema hinnangul rikuti seaduse menetlemisel põhiseadust, kui seda sooviti pärast vastuvõtmist vea parandamise teatisega muuta. Parandada sooviti sätet, mis käsitleb teavet, mis peab sisalduma paindliku tööaja kokkuleppes. Vastuvõetud seaduses viidatakse, et lisatud peab olema teave töötundide arvestamise kohta, samas kui parandus puudutab töötaja õigust kokkuleppest keelduda. Presidendi sõnul ei olnud tegu ilmse ebatäpsusega, vaid sisulise muudatusega, mis mõjutab lepingupoolte õigusi ja kohustusi. Seetõttu pidas ta vajalikuks seadust Riigikogus uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.
Riigikogu otsustas detsembri keskel, et ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, vaid asub seda muutma. Teise lugemise eel otsustas õiguskomisjon muuta viidet, mida pärast seaduse algset vastuvõtmist sooviti parandada veateatega.
Valitsuse algatatud, presidendi poolt välja kuulutamata jäetud ja uuesti arutatava kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (664 UA) jäetakse seadusest välja säte, millega sooviti kehtestada ajateenijatele kesktasemel eesti keele oskuse nõue.
Riigikogu võttis valitsuse algatatud seaduse algselt vastu novembris. Seaduse eesmärk on senisest paremini kaasata reservväelasi, ajateenijaid ja Kaitseväes töötavaid tsiviilisikuid Kaitseväe tegevusse. Selleks luuakse muudatustega uus teenistusliik – vabatahtlik teenistus. Muu hulgas loobutakse seadusega reservväelaste kahekordse auastme vanuse nõudest, sätestatakse tegevväelase palgakorralduse osana tegevteenistuses oldud aja eest lisatasu maksmise võimalus ning nähakse ette, et puhkusele minekul makstakse eraldi sõidukulu hüvitist vaid välisriigis elavale ajateenijale.
Menetluse käigus viidi seadusesse ka muudatus, mille kohaselt peavad kutsealused ajateenistusse saamiseks valdama vähemalt kesktasemel eesti keelt. Muudatusettepaneku selgituse kohaselt toimub ajateenijate väljaõpe eesti keeles ning väljaõppes kasutatakse järjest keerukamaid relva- ja sidesüsteeme ja spetsiifilisi erialaseid termineid. Alla B1-taseme keeleoskusega isik ei suuda korraldusi ega õppesisu piisavalt omandada, mis omakorda takistab tõhusa sõjaväelise väljaõppe edukat läbimist.
President Alar Karis jättis seaduse detsembri algul välja kuulutamata. Tema hinnangul rikutakse seadusega võrdse kohtlemise põhimõtet, sest sellega antakse kaitseväekohustuse täitmisel põhjendamata eelis neile kutsealustele, kes ei oska eesti keelt. President pidas vajalikuks seadust Riigikogus uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.
Riigikogu otsustas detsembri keskel, et ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, vaid asub seda muutma. Teise lugemise eel otsustas riigikaitsekomisjon võtta vaidlusaluse sätte eelnõust välja ning algatada ajateenijatele keeleoskusnõude kehtestamiseks eraldi eelnõu.
Riigikogu liikme Mario Kadastiku algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (776 SE) eesmärk on lahendada energiakriisi taustal esile kerkinud kitsaskohti. Eelnõu kohaselt kaob eelkõige koduseks tarbeks taastuvenergia tootjatel kohustus maksta elektrivõrgu alakasutustasu.
Niinimetatud fantoomliitumiste probleemi lahendamiseks tehti elektrituruseadusse 2023. aastal täiendused, mille järgi peavad kasutuseta seisva liitumisvõimsuse omanikud hakkama alates tänavu märtsist tasuma võrgu alakasutustasu. Eelnõu kohaselt vabastatakse kuni 15 kW tootmisseadmete omanikud alakasutustasu maksmise kohustusest, kui neil ei õnnestu kord aastas vähemalt 95 protsendi ulatuses oma liitumisvõimsust vähemalt ühe kauplemisperioodi ulatuses eesmärgipäraselt kasutada.
Seletuskirjas märgitakse, et taastuvenergia mikro- ja väiketootjad, kes on samaaegselt ka tarbijad, edastavad üldjuhul elektrivõrku üksnes enda tarbimisvajadusest üle jäävat elektrienergiat ehk ei tooda elektrienergiat oma majandus- ega kutsetegevusena ning nende koormamine samade nõuetega nagu suurtootjaid on ebaproportsionaalne. Vabastus puudutab jaotusvõrgus 3700 liitumispunkti, kus on tootmisvõimsust kokku 143 MW ning kelle keskmine alakasutustasu aastas oleks 114 eurot.
Samuti rakendub alakasutustasu vabastus hanke võitnud saartalitlusvõime teenuse pakkujale. Lisaks edendatakse eelnõuga energiasalvestusüksuste laiemat kasutuselevõttu topeltmaksustamise kaotamise kaudu.
Esimene lugemine – kolm eelnõu
Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise kohta“ eelnõuga (746 OE) soovitakse, et valitsus töötaks välja seaduseelnõu, et kehtestada Eesti pangandussektorile aastateks 2026–2028 ajutine solidaarsusmaks. Maksumäär oleks ettepaneku kohaselt 30 protsenti panga aastasest kasumist ning kogutavat raha kasutataks Eesti majanduse toetamiseks ja riigi tulubaasi tugevdamiseks.
Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (778 SE) eesmärk on vähendada tugevate sünteetiliste kasvuhoonegaaside kasutust ja piirata nende heitkoguseid.
Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu uute määrustega, mis käsitlevad osoonikihti kahandavaid aineid ja fluoritud kasvuhoonegaase. Muu hulgas ajakohastatakse eelnõuga viiteid, täpsustatakse kutsete ja lubade andmise korda ning laiendatakse reguleerimisala uutele ainerühmadele.
Oluline osa muudatustest on suunatud fluoritud kasvuhoonegaaside ehk F-gaaside kasutamise vähendamisele ja keskkonnahoiu parandamisele. F-gaasid on sünteetilised gaasid, millel on tugev kasvuhooneefekt, näiteks SF6 on 23 000 korda tugevam kasvuhoonegaas kui CO2. Kuna F-gaase leidub tavalistes külm- ja kliimaseadmetes ning alajaamades olevates elektrilülitites, seab eelnõu rangemad nõuded nende käitlemisele, kontrollile ja aruandlusele.
Uut tüüpi fluoritud kasvuhoonegaase (HFOsid) sisaldavate seadmete omanikud peavad hakkama seadmeid registreerima ja tegema lekkekontrolle. Külma-, kliima- ja soojuspumpade käitajate kutsetunnistused muutuvad tähtajaliseks ning käitlemisloa kohustus laieneb ka looduslikele külmaainetele.
Mitmes valdkonnas vähendatakse samal ajal halduskoormust, näiteks kaob eelnõuga kohustus registreerida eluhoonetesse paigaldatud suurema võimsusega soojuspumpasid, lihtsustatakse F-gaaside aruandlust ja kehtestatakse künniskogused, mis vähendavad andmete esitamise kohustust.
Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse täiendamise seaduse (ohjeldusmeetmete rakendamine) eelnõuga (780 SE) luuakse selge õiguslik alus ohjeldusmeetmete rakendamiseks olukordades, kus patsiendi psüühikahäirest või kehalisest haigusest tulenev seisund muudab ta otsusevõimetuks ja tekitab otsese ohu tema enda või teiste elule ja tervisele. Sellised olukorrad võivad tekkida vältimatu abi, kiirabi, statsionaarse eriarstiabi või statsionaarse õendusabi osutamisel, kui patsiendi käitumine ei võimalda tervishoiuteenust ilma kohese sekkumiseta edasi osutada.
Praegu tohib ohjeldusmeetmeid rakendada üksnes tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi raames, kuid praktikas on vajadus sekkuda sageli ka vabatahtlikult ravil olevate patsientide või patsientide puhul, kes viibivad väljaspool psühhiaatriaosakonda, näiteks erakorralises meditsiinis, intensiivravis või kiirabis. Sellise vajaduse võivad põhjustada näiteks joobeseisund, deliirium või muu seisund, mis muudab patsiendi käitumise ettearvamatuks ja ohtlikuks.
Õigusraamistiku kehtestamine tagab patsientide ja tervishoiutöötajate ohutuse ning ühtlase ja kvaliteetse ravi, võimaldades vältida olukordi, kus sekkumise õiguspärasus on vaieldav. Kuigi ohjeldusmeetmete rakendamisega kaasneb tervishoiuteenuse osutajatele täiendav jälgimis- ja dokumenteerimiskohustus, vähendab uus kord halduskoormust vaidluste lahendamisel.
Komisjonide istungid
Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni ühisel videoistungil – kell 9: Eesti seisukohad 22. jaanuaril toimuval erakorralisel Euroopa Ülemkogul, kutsutud peaminister Kristen Michal;
riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: hasartmängumaksu seaduse muudatuste mõju, osalevad Rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi, Maksu- ja Tolliameti aktsiiside osakonna juhataja Jekaterina Nikitina ning Rahapesu Andmebüroo asejuht Laura Aus; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333).
Sündmused
Kell 9 – riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu, aseesimees Leo Kunnas ja liige Meelis Kiili kohtuvad Saksamaa parlamendi ametnike delegatsiooniga (A. Rei nõupidamisruum).
Kell 9.30 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Saksamaa parlamendi ametnike delegatsiooniga (A. Rei nõupidamisruum).
Kell 10 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Prantsusmaa Välisministeeriumi kantsleri Anne-Marie Descôtes’iga.
Kell 11.15 – väliskomisjon peab videokohtumise Kuuba Vastupanuliikumise Assamblee peasekretäri Orlando Gutiérrez-Boronatiga.
Kell 11.30 – Riigikogu esimees Lauri Hussar avab Tanja Muravskaja fotonäituse „Aiad“ (Toompea lossi kunstisaal).
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Menetlusse võeti eelnõu maksualase teabevahetuse kohta
Valitsuse 19. jaanuaril algatatud maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) eelnõu (795 SE).
Eelnõuga nähakse ette krüptovarateenuse pakkujate maksualane aruandekohustus. Aruandekohustuse formaat põhineb OECD riikide poolt kokku lepitud krüptovara teabe vahetamise standardil. Seadusemuudatus aitab ülemaailmses koostöös võidelda maksudest kõrvalehoidumise vastu.
Seaduse jõustumisel muutub krüptovara maksustamine läbipaistvaks. Krüptovarateenuse osutajatele kehtestatakse aruandluskohustus krüptovara vahetus- ja ülekandetehingute ning suuremahuliste jaemaksetehingute kohta. Info tuleb maksuhaldurile esitada koondandmetena. Muuhulgas võimaldab see teabe automaatset vahetust maksuhaldurite vahel. Krüptovarast saadud tulu maksustamise reegleid eelnõu ei muuda.
Olulise muudatusena kaotatakse senine nn laiendatud aruandlus ning edaspidi edastavad Eesti finantsasutused maksu- ja tolliametile vaid nende mitteresidentide kontode andmed, mis kuuluvad rahvusvahelise automaatse teabevahetuse alla. See vähendab olukordi, kus finantsasutused peavad igaks juhuks koguma ja esitama laiemalt andmeid ka siis, kui konkreetse riigiga tegelikku automaatset teabevahetust ei toimu.
Eelnõuga lisatakse aruandlusesse ka piiriülese mõjuga maksuhalduri eelotsused, sh need, mis puudutavad füüsilise isiku maksukohustust. Lisaks täpsustatakse andmete säilitamise korda, näiteks nähakse ette, et automaatse teabevahetuse andmeid säilitatakse kuni 7 aastat. Muudetakse maksukohustuslaste registri regulatsiooni, et see oleks paremini kooskõlas isikuandmete töötlemise põhimõtetega. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 19. jaanuaril algatatud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (796 SE).
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle finantsteenuste kaugturustuse direktiiv, mis asendab varasema samasisulise direktiivi ja kohandab tarbijakaitse nõuded nutiajastu kasutusloogikaga.
Direktiiv ajakohastab reeglid vastavalt olukorrale, kus finantsteenuseid sõlmitakse üha enam telefoni, veebivormi või vestlusroboti kaudu. Eesmärk on anda tarbijale piisavalt kaitset kaugmüügi ehk sidevahenditega sõlmitud tehingute korral. Lepingueelne teave peab olema esitatud selgelt ja kasutajale arusaadavalt ka väiksel ekraanil. Ühe olulise muudatusena näeb eelnõu ette õiguse nõuda online asjaajamisel inimsuhtlust. Kui ettevõtja on suhtluse korraldanud juturoboti kaudu, peab tarbijal olema võimalus suunata vestlus päris nõustajale. See on oluline eriti juhul, kui finantsteenuse toode on keeruline või roboti standardsed vastused jäävad liiga üldiseks. Tarbijal peab olema võimalus suhelda enne lepingu sõlmimist inimesega, et veenduda, kas ta on tehingu tingimustest õigesti aru saanud.
Olulise uuendusena kehtestatakse veebilepingute puhul taganemisfunktsioon ehk taganemisnupp. See peab andma tarbijale võimaluse loobuda 14-päeva jooksul ostust sama lihtsalt kui internetipoest paari klikiga asja soetamine. Praegu on e-poes ostmine tehtud ülilihtsakssaks, aga taganemine on sageli keeruline ja peidetud blankettide või juhiste taha. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 19. jaanuaril algatatud Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni asutamise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (797 SE).
Eesti allkirjastas konventsiooni detsembris 2025 Haagis koos 33 teise riigi ja Euroopa Liiduga. Ratifitseerimine on järgmine samm panna Venemaa vastutama agressiooniga tekitatud laastavate kahjude eest Ukraina riigile, elanikele, ettevõtetele ja keskkonnale.
Loodava rahvusvahelise kahjunõuete komisjoni ülesanne on hinnata Venemaa agressiooniga põhjustatud kahjusid Ukrainas ja määrata kindlaks hüvitissummad, mis kuuluvad väljamaksmisele. Komisjon tegeleb registreeritud kahjunõuete sisulise kontrolli ja õiguspärasuse hindamisega. Konventsioon jõustub, kui selle on ratifitseerinud vähemalt 25 allakirjutanut.
Komisjoni loomine on osa kolmeosalisest terviklikust rahvusvahelisest hüvitusmehhanismist. Esimene sammas on kahjude register, mis loodi 2023. aasta mais Euroopa Nõukogu raamistikus ja mis kogub ning registreerib kahjunõudeid koos tõenditega. Praeguseks on registrisse kantud üle 80 000 kahjunõuet 13 kategoorias. Teine sammas on nüüd loodav kahjunõuete komisjon, mis kontrollib registreeritud nõuete õiguspärasust ja määrab hüvitatavaid summasid. Kolmas samm on kompensatsioonifond, mis tuleb tulevikus luua ja mis hüvitab Ukrainale komisjoni kinnitatud nõuded.
Protsess tugineb ÜRO Peaassamblee 2022. aasta resolutsioonile, mis kinnitab Venemaa kohustust hüvitada rahvusvahelise õiguse rikkumisega tekitatud kahju. Eesti on olnud mehhanismi üks eestvedajaid ja osalenud aktiivselt konventsiooni väljatöötamises. Konventsioon on avatud liitumiseks kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele ja teistele riikidele, kes toetasid ÜRO Peaassamblee vastavat resolutsiooni. Venemaa saab komisjoniga ühineda vaid juhul, kui ta tunnistab oma vastutust agressiooni eest ja nõustub kahjud hüvitama. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Valitsuse 19. jaanuaril algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (798 SE).
Seadust muudetakse, et Eesti põhimaanteedel saaks kasutada pikemaid ja raskemaid autoronge. Praegu sõidavad Eesti teedel valdavalt kuni 18,75 meetri pikkused ja 44 tonni rasked autorongid. Uue korra järgi saaks eriloa alusel kasutada kuni 25,25 meetri pikkuseid ja 60 tonni raskeid autoronge.
Muudatuse mõte on vedada ühe sõiduga rohkem kaupa. Kaks 25,25 meetri pikkust autorongi veaks sama koguse kaupa, mille vedamiseks oleks muidu vaja kolme tavapärast poolhaagisega veokit. See võib vähendada ettevõtete veokulusid, liikluskoormust maanteedel ja transpordi keskkonnamõju.
Pikemad autorongid oleksid lubatud ainult eriloaga ja kindlatel marsruutidel, kus möödasõiduks on hea nähtavus. Peamiselt puudutab see Tallinna–Tartu–Luhamaa, Tallinna–Narva ja Tallinna–Pärnu–Ikla põhimaanteed. Kasutuselevõtt on kavandatud järk-järgult, et liiklejad saaksid uue lahendusega harjuda.
Eriloa tingimustes nähakse ette täiendavad tehnilised nõuded, mis puudutavad sõiduki tähistamist, võimsust, rehve ja keskkonnanorme. Loa andjal on võimalus kehtestada ka ajapiiranguid. Kui Riigikogu eelnõu seadusena vastu võtab, saaksid pikemad ja raskemad autorongid teedel sõita alates 1. aprillist. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Keskkonnakomisjoni 19. jaanuaril algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (799 SE).
Muudatuste eesmärk on anda jäätmekäitluses erasektorile rohkem investeerimiskindlust, parandada konkurentsi ja teenuse kvaliteeti.
Eelnõuga muudetakse jäätmeseaduse sätet, mis on seotud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise lepingutega ehk antakse jäätmekäitluses erasektorile rohkem võimalusi. Muudatused kohalduvad kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusel kogutud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise tellimisele. Eelnõu kohaselt jõustub kohalikele omavalitsustele kohustus korraldada ka jäätmekäitlus hangete kaudu 1. jaanuaril 2031, et kohaliku omavalitsuse üksusele jääks uue nõudega arvestamiseks piisavalt aega oma tegevuse ümber korraldamiseks. Enamus omavalitsusi korraldab juba täna hankeid, umbes kümnes omavalitsuses kasutatakse tulevikus eelnõu vastuvõtmisel keelatavat sisetehingut.
Muudatused parandavad konkurentsitingimusi ja toetavad ringlussevõtuga seotud tööstuse arengut, et paremini suunata olmejäätmed ringmajandusse.
Juhul kui avatud või piiratud hankemenetlus on pakkumuste puudumise tõttu lõppenud, näevad riigihangete seaduse sätted ette võimaluse sisetehinguks, ehk väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamist.
Eelnõu on seotud jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (657 SE), mille peamine eesmärk on suurendada olmejäätmetes sisalduva teisese toorme kasutuselevõttu. Muudatustega luuakse eeldused Euroopa Liidus kehtestatud taaskasutuse sihttasemete õigeaegseks saavutamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Riigikogu liikme Kalle Grünthali 19. jaanuaril algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (800 SE).
Eelnõu eesmärgiks on tagada, et ametnikud oma tegevusega ei saaks riigile ja rahvale kahju tekitada. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Keskerakonna fraktsiooni 19 jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja Eesti demograafilise olukorra parandamise meetmed” eelnõu (801 OE).
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek muuta senist poliitilist kurssi ning töötada välja terviklik, pikaajaline ja peresõbralik demograafiapoliitika, mille eesmärk on sündimuse suurendamine, perede kindlustunde taastamine ning Eesti riigi kestliku tuleviku tagamine. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Menetlusse võeti Mirjam Kruusi algatatud kollektiivne pöördumine „Keelustame toidupoodidele kõlbliku toidu äraviskamise“ ja edastati see menetlemiseks maaelukomisjonile.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
