Riigikogu võttis vastu vägivallatsejate viibimiskeeldu pikendava seaduse
Kui praegu saab patrullpolitseinik perevägivalla juhtumite puhul määrata vägivallatsejale kuni 12-tunnise viibimiskeelu, siis valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise seadus (774 SE) võimaldab kohaldada viibimiskeeldu kuni 72 tundi. Seletuskirja kohaselt kohaldatakse viibimiskeeldu sageli perevägivalla juhtumite korral, kuna see on üks kiiremaid ja tõhusamaid viise, kuidas kaitsta ohvrit vahetu ohu eest ning katkestada vägivallaring.
Muudatuste järgi saab politsei viibimiskeeldu rakendada olulise või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks, et kaitsta perevägivalla ohvrite õigusi. Lisaks muudetakse perevägivalla juhtumite korral kohustuslikuks viibimiskeelu protokollimine.
Läbirääkimistel võtsid sõna Timo Suslov Reformierakonna, Lea Danilson-Järg Isamaa, Stig Rästa Eesti 200 ja Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist. Keskerakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Peeter Ernits ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel kõneles Andre Hanimägi.
Seaduse vastuvõtmist toetas 73 ja selle vastu oli 10 Riigikogu liiget.
Vastu võeti veel kaks õigusakti
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse (753 SE), mille eesmärk on Eesti õigusesse üle võtta intelligentseid transpordisüsteeme käsitlev Euroopa Liidu direktiiv.
Muudatustega kohustatakse Transpordiametit ja kohalikke omavalitsusi tegema liiklus- ja liikuvusandmed kättesaadavaks masinloetaval kujul. Sellised andmed on näiteks kiiruspiirangud, möödasõidukeelu alad, teetööd, liiklusteavitused ning sõidukite kõrgus- ja massipiirangud. Muudatuste eesmärk on, et nii avaliku kui ka erasektori teenusepakkujad, näiteks Waze ja Google, aga ka teehooldajad, saaksid kasutada andmeid reaalajas.
Seletuskirja kohaselt on koos toimivatel intelligentsetel transpordisüsteemidel potentsiaal parandada liiklusohutust, vähendada nii õnnetusjuhtumite arvu kui ka nende raskust ning suurendada liikluse tõhusust.
Menetluse käigus tehti eelnõusse muudatus, mis vabastab heiteta veoauto ja selle haagise teekasutustasust ehk elektrilised veoautod ei pea selle aasta algusest kuni 2031. aasta keskpaigani teekasutustasu maksma.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 66, vastu üheksa ja erapooletuks jäi kaks Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu ka rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse“ (833 OE), mille kohaselt jätkab Eesti esindajana Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomitees Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann. Akkermann on Eesti esindajana kontrollkomiteesse kuulunud alates 2024. aasta 1. juunist ning eelnõu kohaselt jätkab ta Eesti esindajana tänavu 1. juunist kuni 2028. aasta 31. maini.
Põhjamaade Investeerimispanga 10-liikmeline kontrollkomitee vastutab panga raamatupidamisdokumentide auditeerimise eest ning esitab panga nõukogule iga-aastase audiitori järeldusotsuse.
Otsuse vastuvõtmist toetas 60 ja selle vastu oli üks Riigikogu liige.
Neli eelnõu läbis teise lugemise
Riigikogus läbis teise lugemise keskkonnakomisjoni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (393 SE), mille eesmärk on tulenevalt õiguskantsleri osutusest selgemalt sätestada keskkonnamüra sihtväärtuse mõiste ja kõrvaldada seaduse rakendamisel tekkinud probleemid.
Müra sihtväärtuse rakendamisest võib sõltuda, kas mõnda kohta saab planeerida näiteks elamuid või hooneid, milles on nii äri- kui ka eluruume. Muudatus mõjutab eelkõige kinnisvaraarendajaid ning nende koostööd kohalike omavalitsuste kui planeeringu koostamise korraldajate ja Terviseameti kui planeeringu kooskõlastajaga.
Euroopa Keskkonnaameti andmetel mõjutab kõrge keskkonnamüra tase Eestis enam kui 300 000 inimest. Seletuskirja kohaselt aitab müra sihtväärtustest lähtumine tagada, et Eesti elanike mürast tingitud terviseriskid on ruumilisel planeerimisel minimeeritud.
Keskkonnakomisjon viis eelmisel kevadel eelnõusse muudatused, mis täpsustavad algset müra puudutavat regulatsiooni ning sõnastavad paremini müra sihtväärtuse sisu, olemuse ja rakendamise. Komisjoni ettepanekul katkestas parlament mullu juunis eelnõu teise lugemise, et Riigikogu liikmed saaksid esitada ka eelnõu uuele versioonile muudatusettepanekuid. Teise lugemise jätkamiseks komisjon uusi muudatusi eelnõusse ei teinud.
Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonitu Kalle Grünthal, Isamaa fraktsiooni kuuluv Priit Sibul ja Reformierakonna fraktsiooni kuuluv Yoko Alender.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (702 SE), mille eesmärk on viia lennundust puudutavad siseriiklikud sätted kooskõlla Euroopa Liidu õigusega ning korrastada lennuväljade ümbruses kehtivaid nõudeid.
Eelnõuga kehtestatakse eraldi regulatsioon kaitselennunduse lennuvälja ja kopteriväljaku toimimiseks. Samuti soovitakse muudatustega tagada, et tsiviillennunduse lennuvälja lähiümbruses tehtavate puude ja muu puittaimestiku raie oleks kooskõlas lennundusseaduse eesmärkide ja metsaseaduse põhimõtetega. Eelnõu näeb muu hulgas ette, et lennuvälja lähiümbruses raiega seotud raadamisõiguse tasu ja metsateatise läbivaatamise riigilõivu ei maksa kinnisasja omanik, vaid need kulud katab tema eest lennuvälja käitaja või valdaja.
Lisaks viiakse lennujaamatasude määrade vaidlustamise kord ELi õigusega kooskõlla ning tunnistatakse kehtetuks aeronavigatsiooniseadmete sertifitseerimist käsitlevad sätted, millega kehtestatud nõudeid ja kasutamist reguleerib ELi õigus.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (764 SE), mis võimaldab eriti haruldaste haigustega inimestel saada senisest kiiremini vajalikke ravimeid.
Praegu saavad patsiendid taotleda erandkorras ravimite rahastust Tervisekassa juhatuse otsuse alusel, kui seda toetab raviarsti kirjalik seisukoht. Seejuures on erandit võimalik kasutada ainult siis, kui tegu on ambulatoorseks raviks vajaliku ja ravimite loetellu kantud või müügiloata ravimiga. Eriti haruldaste ehk ultraharvikhaiguste ravimid enamasti nendele tingimustele ei vasta, mistõttu ei ole neid võimalik erandkorras rahastada. Rahastamise tavamenetlus võib kesta aga kolm kuni 13 kuud.
Eelnõuga soovitakse ultraharvikhaiguste ravimite rahastamise korda lihtsustada, nii et iga kord ei peaks eraldi esitama ravimite või tervishoiuteenuste loetelu muutmise taotlust. Seletuskirja kohaselt võimaldaksid muudatused hüvitada aastas senisest kiiremini umbes kolme kuni viit uut ravimit, mida vajaks vastavalt umbes kuus kuni üheksa patsienti aastas ning millele kuluks aastas hinnanguliselt 160 000–900 000 eurot. 2023. aastal rahastas Tervisekassa 43 ultraharvikhaigusega patsiendi ravi 4,6 miljoni ja 2024. aastal 55 patsiendi ravi 6,5 miljoni euro eest.
Samuti võimaldab eelnõu Tervisekassal kompenseerida apteekides valmistatavaid ravimeid, mille eest tuleb patsientidel praegu ise maksta. Eelnõu kohaselt luuakse õiguslik alus, mille kohaselt saab Tervisekassa hinnata rahastuse põhjendatust ning võtta patsientidelt tasu maksmise kohustuse osaliselt üle. Samuti luuakse eelnõu järgi enimkasutatavatele apteegis valmistatavatele ravimitele standardretseptid.
Arstiretsepti või tellimislehe alusel apteegis valmistatud ravimeid kasutatakse peamiselt siis, kui patsient ei saa tööstuslikult valmistatud alternatiivi manustada, alternatiivid puuduvad või need on vähem efektiivsed. 2024. aastal valmistati retseptikeskuse andmetel 28 734 ekstemporaalset ravimit 17 512 patsiendile kogusummas umbes 220 000 eurot. Oluliste apteegis valmistatavate ravimite hüvitamise võimaldamisega kaasneb Tervisekassale kulu hinnanguliselt 200 000–300 000 euro ulatuses aastas.
Veel tunnistatakse eelnõuga kehtetuks haiguste loetelu kehtestamise regulatsioon, mis asendatakse ravimite loetelus soodusmäära kehtestamise põhimõtetega, et kiirendada ravimite kättesaadavust tagavaid menetlusi. Lisaks ühtlustatakse eelnõuga välisravi ja riigisisese ravi korraldust ning muudetakse vastav menetlus kiiremaks ja selgemaks.
Läbirääkimistel võttis sõna Reformierakonna fraktsiooni kuuluv Katrin Kuusemäe.
Teise lugemise läbis ka valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) eelnõu (795 SE), millega tugevdatakse maksualast halduskoostööd ja teabevahetust Euroopa Liidu riikide maksuhaldurite vahel. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle halduskoostöö direktiivi muudatused.
Eelnõuga kehtestatakse krüptovarateenuse pakkujatele aruandluskohustus krüptovara vahetus- ja ülekandetehingute ning suuremahuliste jaemaksetehingute kohta. Krüptovarast saadud tulu maksustamise reeglid eelnõuga ei muutu. Samuti laiendatakse eelnõuga finantskontode automaatse teabevahetuse kohaldamisala e-raha toodetele ja keskpankade digivääringutele ning täpsustatakse aruandluse sisu, et teave oleks ühtlasemalt struktureeritud ja paremini kasutatav.
Olulise muudatusena kaotatakse senine niinimetatud laiendatud aruandlus ning edaspidi edastavad Eesti finantsasutused Maksu- ja Tolliametile vaid nende mitteresidentide kontode andmed, mis kuuluvad rahvusvahelise automaatse teabevahetuse alla. See vähendab olukordi, kus finantsasutused peavad igaks juhuks koguma ja esitama laiemalt andmeid ka siis, kui konkreetse riigiga tegelikku automaatset teabevahetust ei toimu.
Aruandlusesse lisatakse eelnõuga piiriülese mõjuga maksuhalduri eelotsused, sealhulgas need, mis puudutavad eraisiku maksukohustust. Lisaks täpsustatakse andmete säilitamise korda, näiteks nähakse ette, et automaatse teabevahetuse andmeid säilitatakse kuni seitse aastat. Samuti muudetakse maksukohustuslaste registri regulatsiooni, et see oleks isikuandmete töötlemise põhimõtetega paremini kooskõlas.
Esimese lugemise läbis üks eelnõu
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (829 SE), millega tunnistatakse kehtetuks praeguseks lõppenud põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi (SAPARD) rakendamise sätted.
Programmiga toetati aastatel 2001–2004 Euroopa Liidu vahenditest kandidaatriikide põllumajandust ja maaelu edendamist. Eestile eraldati kokku 1,065 miljardit krooni, millest väljamakseid tehti 1,062 miljardi krooni ulatuses. Praeguseks on programmi rakendamine täielikult lõppenud, sealhulgas on möödunud ka toetuse tagasinõudmise tähtajad.
Kuus eelnõu langes menetlusest välja
Riigikogu lükkas tagasi Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele õiglase astmelise tulumaksu kehtestamise kohta“ eelnõu (745 OE), millega sooviti, et valitsus töötaks välja seaduseelnõu, millega kehtestataks Eestis alates 1. juulist astmeline tulumaks. Esitajate sõnul oli ettepaneku eesmärk muuta maksusüsteem õiglasemaks ja riigi rahandus tugevamaks. Eesti ühetaoline tulumaksusüsteem, mis kehtib alates 1994. aastast ning on pälvinud oma lihtsuse ja efektiivsuse tõttu rahvusvahelist tähelepanu, ei ole nende sõnul enam kooskõlas ühiskonna arusaamade ja ootustega maksusüsteemi õiglusest.
Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Mart Võrklaev Reformierakonna, Aivar Kokk Isamaa, Vadim Belobrovtsev Keskerakonna ja Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Lõpphääletusel toetas eelnõu 17 ja selle vastu oli üks Riigikogu liige. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja vähemalt 51 häält.
Riigikogu lükkas tagasi Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 9-le protsendile“ eelnõu (783 OE), millega sooviti teha valitsusele ettepanek langetada põhitoidugruppide ehk juur- ja köögiviljade, piima-, liha-, teravilja- ja kalatoodete käibemaksumäär 24-lt üheksale protsendile. Esitajate sõnul mõjutab toiduainete hinnatõus kõige rohkem eakaid ja väiksema sissetulekuga peresid. Käibemaksumäära alandamine aitaks nende sõnul vähendada toiduainete lõpphinda, parandada Eesti elanike toimetulekut ning toetada nii tarbijaid kui ka ettevõtjaid.
Läbirääkimistel võtsid sõna Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Lauri Laats Keskerakonna ja Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Andre Hanimägi.
Lõpphääletusel toetas eelnõu 29 Riigikogu liiget, samas kui otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja vähemalt 51 häält.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi 21 saadiku esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine politseijuhtide kriminaalmenetluse ja sellele eelnenud Kaitsepolitseiameti tegevuse õigusriigi põhimõtetele vastavuse uurimiseks“ eelnõu (790 OE), millega sooviti luua kõigi fraktsioonide esindajatest koosnev parlamendi uurimiskomisjon. Komisjon pidanuks eelnõu kohaselt selgitama politseijuhtide kriminaalmenetluse ja sellele eelnenud Kaitsepolitseiameti tegevuse õigusriigi põhimõtetele vastavust. Vajadusel pidanuks komisjon tegema ka ettepanekuid, et muuta õigusakte ja tõhustada Kaitsepolitseiameti üle tehtavat järelevalvet.
Läbirääkimistel võtsid sõna Madis Timpson Reformierakonna, Ando Kiviberg Eesti 200 ja Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsioonist. Keskerakonna fraktsiooni nimel pidas kõne Peeter Ernits.
Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 44 ja selle vastu oli 14 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse kodualuse maa maksuvabastuse taastamiseks eelnõu (792 SE), millega sooviti taastada kodualuse maa maksuvabastuse riiklik regulatsioon. Algatajate sõnul annaks muudatus koduomanikele majandusliku kindlustunde, et eluaseme omamine ei too kaasa ebaproportsionaalset maksukoormust, tugevdaks omandi kaitset ja aitaks hoida elu maal.
Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamise poolt oli 42 ja vastu üheksa Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimäe ja Züleyxa Izmailova algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (794 SE), millega sooviti vabastada käibemaksust menstruatsioonihügieeni tooted ehk sidemed, tampoonid, pesukaitsmed, samuti laste mähkmed ning täiskasvanute inkontinentsihügieeni tooted ja mähkmed. Algatajate sõnul on tegu vältimatute tervisehügieeni vahenditega, millele peaks inimestel olema tagatud võrdne ja taskukohane ligipääs.
Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 40 ja selle vastu oli 10 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimäe ja Züleyxa Izmailova algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (805 SE), millega sooviti vabastada käibemaksust lastetoidud ja imikute piimasegud. Algatajate sõnul on tegu esmavajalike toiduainetega, mille tarbimine on otseselt seotud lapse tervise, arengu ja heaoluga ning millele peaks olema tagatud taskukohane ligipääs.
Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamise poolt oli 37, vastu 12 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Istung lõppes kell 22.25
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Timo Suslov: edaspidi saab koduvägivallatseja kolmeks päevaks kodust ära saata
Lähisuhtevägivalla ohvrite paremaks kaitsmiseks võttis riigikogu vastu seadusemuudatuse, mis lubab määrata vägivallatsejale kuni 72-tunnise viibimiskeelu.
Riigikogu lähisuhtevägivalla ja naistevastase vägivalla lõpetamise toetusrühma esimehe Timo Suslovi sõnul annab pikem viibimiskeeld lähisuhtevägivalla ohvritele rohkem aega ja võimalusi abi saamiseks.
“Praktika on näidanud, et senisest 12 tunnist ei piisa sageli selleks, et ohver saaks ennast koguda, vajalikud asjad kokku pakkida, leida ajutise elukoha või jõuda nõustamise ja õigusabini. Pikem viibimiskeeld annab ohvrile aega ja ruumi ning aitab ennetada olukorra kiiret eskaleerumist,” ütles Suslov.
Suslov rõhutas, et viibimiskeeld ei võta kelleltki ära tema inimõigusi ega liikumisvabadust laiemalt. “See on ajutine ja sihitud meede, mis keelab vägivalla toime pannud inimesel teatud ajaks minna sellesse kohta, kus vägivald aset leidis. Selle eesmärk on kaitsta ohvrit ja vältida uue vägivalla puhkemist.”
Lähisuhtevägivalla ja naistevastase vägivalla lõpetamise toetusrühma juht lisas, et lähisuhtevägivald on mitmetahuline probleem. “See ei ole ainult füüsiline vägivald. See võib olla ka vaimne vägivald – alandamine, kontrollimine ja hirmutamine. Üha enam näeme ka digitaalset vägivalda – pidevat jälgimist, ähvardamist või ahistamist telefoni ja sotsiaalmeedia kaudu,” sõnas Suslov.
“Kui tahame vägivallaringi päriselt katkestada, peame tegelema nii ohvri kui ka vägivallatsejaga. Ohvrile tuleb tagada turvalisus ja abi. Samal ajal peab vägivalla toime pannud inimene võtma vastutuse oma tegude eest ning vajadusel saama sekkumist ja abi, mis aitaks tema käitumist muuta,” märkis ta.
Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 19. märtsiks
Kell 10 – täiskogu istung
Maaelukomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Põllumajandus ja toidutootmine kui strateegiline majandusharu“ arutelul teevad ettekande maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira, Sadala Agro OÜ juhatuse liige Ahti Kalde ja Hexest Materials ASi juhatuse liige Randel Veerits.
Komisjonide istungid
Riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni ühisel istungil – kell 14: Eesti julgeolekupoliitika aluste uuendamine, kutsutud Riigikantselei esindajad (ruum L333);
rahanduskomisjoni erakorralisel istungil – kell 14: alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (RT I 14.12.2021, 1) ja alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 02.01.2025, 1) muutmise seaduse (2026. aasta 1. maiks kavandatud aktsiisitõusude ärajätmine) eelnõu (857 SE);
väliskomisjonis – viis minutit pärast ühisistungi lõppu: Eesti seisukohad 25.–29. märtsil toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaubandusministrite kohtumistel ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni 14. ministrite kohtumisel, kutsutud Välisministeeriumi esindaja (ruum L333).
Välislähetused
17.–23. märts
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Raimond Kaljulaid viibib assamblee kaitse- ja julgeolekukomitee visiidil Washingtonis ja Las Vegases Ameerika Ühendriikides.
18.–19. märts
Riigikogu liige Urmas Reinsalu osaleb Euroopa Rahvapartei 50. aastapäeval ja esimeeste kohtumisel Brüsselis Belgias.
19.–20. märts
Maaelukomisjoni liige Maido Ruusmann osaleb kaheksa riigi maaelu- ja põllumajanduskomisjonide esindajate kohtumisel Vilniuses Leedus.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Infotunnis käsitleti absoluutses vaesuses elavate laste aitamist
Riigikogu liige Züleyxa Izmailova tõi tänases Riigikogu infotunnis esile, et elab Eestis absoluutse vaesuse tingimustes 11 800 last, ning küsis, milliseid meetmeid on valitsus kavandanud absoluutses vaesuses elavate laste heaolu parandamiseks.
Peaministri ülesandeid täitev haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tõdes, et kriiside periood, kus elukalliduse tõus on olnud hästi kiire, on olnud pikk – pandeemia ajast alates, tänaseks juba kuus aastat on inflatsioon olnud väga kõrge. „Meil on Eestis ebaproportsionaalselt haavatavas olukorras tõesti need pered, kus on üksikvanem, kes lapsi kasvatab, ja ma arvan, et oluline on sellele tähelepanu pöörata,“ sõnas ta. Minister kinnitas, et ehkki selle valitsuse ajal tõsteti üksikvanema lapse toetust ning kahekordistusid nii elatisabi kui ka vajaduspõhised õppetoetused, on eelseisvatel eelarvearuteludel vaesuse elavate laste aitamine kindlasti üks olulisemaid teemasid.
„Ma arvan, et peredele, nendele vaesuses olevate laste peredele eelkõige, on oluline põhiteenuste kättesaadavus. Juhul kui põhiteenused muutuvad kättesaamatuks, siis sellel hetkel tegelikult hakkab abivajajate hulk drastiliselt kasvama. Ma väga loodan, et ka kohalikud omavalitsused, kes on nende põhiteenuste osutajad, on selles kohas nagu silmad lahti ja mõtlevad selle peale, et me suudaksime neid peresid, kus lapsed absoluutses vaesuses elavad, siiski märkimisväärselt rohkem toetada,“ sõnas ta.
Ühtlasi vastas Kallas saadikute küsimustele põllumeeste toetamise, valitsuse poliitika, laste heaolu ja süveneva õpetajate puuduse kohta. Sotsiaalminister Karmen Joller vastas küsimustele olukorra kohta valdkonnas ja NETSi eelnõu kohta. Taristuminister Kuldar Leis vastas küsimustele, mis puudutavad Rail Balticu projekti, Eesti merenduse taastamist, taristut ning Rohuküla raudtee ehitamist.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
Sotsiaaldemokraadid: piimasegudelt ja mähkmetelt tuleb käibemaks kaotada
Täna on riigikogus esimesel lugemisel käibemaksuseaduse muutmise eelnõud, mille eesmärgiks on kaotada käibemaks lastetoitudelt ja imikute piimasegudelt ning hügieenitoodetelt. Valitsuskoalitsioon on otsustanud eelnõusid mitte toetada.
Riigikogu liige Andre Hanimägi sõnul kergendaks käibemaksuvabastus lastetoidu ja piimasegude kui esmavajalike toiduainete pealt väikelastega perede olukorda. “Arvestades, et Eesti seisab silmitsi viimaste aastate järsu ja süveneva sündimuse langusega, on riigi kohustus rakendada erinevaid meetmeid, mis suurendavad noorte perede ja laste saamist kaaluvate inimeste kindlustunnet. Käibemaksu kaotamine lastetoitudelt ja piimasegudelt on kiire, universaalne ja halduskoormuseta meede, mis vähendab toodete lõpphinda ning leevendab lastega perede igakuist kulu niigi keerulises eluetapis,” selgitas Hanimägi.
Hanimägi lisas, et arvestades, et mitmed pered kasutavad piimasegusid kogu lapse esimese eluaasta vältel, võib käibemaksu kaotamine tähendada perele mitmesaja euro suurust otsest leevendust. Näiteks 30 eurose piimasegupaki puhul langeks selle hind 24 eurole, mis teeb aastaseks kokkuhoiuks 279 eurot.
Teine arutlusele tulev käibemaksuseaduse muutmise eelnõu muudab mähkmed, menstruatsiooni- ja inkontinentsihügieeni tarvikud käibemaksuvabaks.
Riigikogu liige Züleyxa Izmailova tõi välja, et laste mähkmete igakuine kulu tavapärasel kasutusel jääb 50–100 euro vahele. Täiskasvanute inkontinentsi(ehk uriinipidamatuse) tooted võivad sõltuvalt vajadusest maksta 60–150 eurot kuus ning eakate ja hoolduskoormusega perede jaoks on tegu vältimatu kulureaga.
“Niisamuti on Eestis hinnatundlikkuse tõttu raskendatud ligipääs menstruatsioonitoodetele märkimisväärsel hulgal inimestest, eriti madalama sissetulekuga peredes ja kooliealiste hulgas. Nii on kõigi kaubagruppide puhul tegemist vältimatute tervisehügieeni vahenditega, mille kättesaadavuse parandamine puudutab väga suurt osa meie ühiskonnast. Tänasel riigikogu istungil on valitsuserakondadel võimalik näidata, kas neile läheb korda inimeste toimetulek pidevalt kasvava elukalliduse tingimustes ning toetada otsuseid, mis vähendaksid inimeste kulutusi esmavajalike tarvete ostmiseks, ” lisas Izmailova.
Riigikogu arutab täna astmelise tulumaksu kehtestamist ja toiduainete käibemaksu langetamist
Rahanduskomisjoni aseesimehe Andrei Korobeiniku sõnul aitavad mõlemad eelnõud kaasa perede toimetuleku parandamisele, ebavõrdsuse vähendamisele ja õiglasema ühiskonna loomisele. “Valdav enamus Euroopa Liidu riikidest on rakendanud astmelist tulumaksu ja ka Eestil on aeg see samm astuda – see on üks arenenud riikide tunnuseid,” lausus Andrei Korobeinik.
“Praegune süsteem ei arvesta maksuvõime erinevusi ning toob kaasa olukorra, kus kõrgema sissetulekuga inimesed panustavad protsentuaalselt samas mahus kui madalama sissetulekuga inimesed,” jätkas Keskerakonna saadik. “ÜRO, OECD ja Euroopa Komisjon on korduvalt rõhutanud vajadust progressiivsete maksumeetmete järele, mis toetaksid sotsiaalset sidusust ja võimaldaksid jätkusuutlikku riigirahandust. Ka Eesti Pank ja Rahandusministeerium on juhtinud tähelepanu vajadusele leida uusi ja õiglasemaid maksutulusid olukorras, kus rahvastik vananeb ja avalike teenuste rahavajadus kasvab.”
Samuti teeb Keskerakond Vabariigi Valitsusele ettepaneku langetada toiduainete käibemaksu 9 protsendile. “Olukorras, kus Eesti majandus seisab paigal ja hinnad jätkavad kasvamist, on inimestel üha keerulisem lubada endale kvaliteetset toitu. Sellest, et kodumaine toidutootmine kiratseb ja inimesed eelistavad odavat importkaupa, on tingitud ka neljapäevane põllumeeste protestiaktsioon,” rääkis Andrei Korobeinik.
“Reformierakonda kuuluv rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann otsustas hiljuti, et 100 000 allkirjaga petitsioon, mis nõudis toiduainete käibemaksu langetamist, tuleb visata prügikasti ega lubanud seda saata Riigikogu täiskogu istungile hääletamiseks,” meenutas Andrei Korobeinik. “Keskerakond on teist meelt, sest Eestis on toidukaupade käibemaks 24 protsenti, mis on Euroopa võrdluses üks kõrgemaid. Enamikus teistes riikides kehtib toidule oluliselt madalam maksumäär või eraldi soodusmäär, et hoida esmatarbekaupade hinnad inimestele kättesaadavamad.”
Riigieelarve kontrolli erikomisjonis on kõne all inseneride järelkasvu probleem
Riigikontrolli kontrolliaruanne osundab, et inseneride järelkasvu kujunemine sõltub kogu haridustee toimimisest ning üksnes kõrghariduse ja kutsehariduse tasandil rakendatavad meetmed ei pruugi olla piisavad.
Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul peab riik inseneride vähese järelkasvu asjus sekkuma varakult. „Kui matemaatika‑ ja loodusteaduslik baas ning huvi tehnoloogiavaldkonna vastu ei kujune juba üldhariduses, ei saa ka hilisemad meetmed anda soovitud tulemust. Inseneride nappus tähendab aaga pikemas vaates aeglasemat majanduskasvu ja väiksemat maksutulu, millest sõltub ka riigieelarve võimekus,” ütles Reinsalu.
Avalikule istungile on kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja täiskasvanuhariduse poliitika asekantsler Renno Veinthal, Haridus- ja Noorteameti peadirektor Jaak Raie ja haridusuuenduste osakonna juht Liina Kanter, Eesti Inseneride Liidu president Ando Leppiman, Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen, auditijuht Rauno Vinni ning audiitorid Kadri Raid ja Triin Jõeleht.
Istung algab kell 8.30 ruumis L333 ning seda saab jälgida ka veebiülekande vahendusel. Videosalvestis on hiljem järelvaadatav Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu ei avaldanud umbusaldust haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele
Riigikogu täiskogu tänase istungi alguses andis ametivande uus Riigikohtu liige Martin Triipan.
Vastu võeti kaks seadust
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud reklaamiseaduse ja isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse (696 SE), millega viiakse Eesti õigus vastavusse Euroopa Liidu poliitreklaami läbipaistvuse määrusega.
Poliitilise reklaami avaldamisele seatakse määrusega kaks suuremat nõuet: reklaam tuleb avaldada koos poliitreklaami märgisega ning selle kohta tuleb koostada läbipaistvusteade. Märgistused tuleb reklaamile lisada sõltumata sellest, kas tegu on audiovisuaalse, trükimeedia-, interneti- või veebivälise reklaamiga. Reklaami nõuetekohase märgistamise ja läbipaistvusteate olemasolu eest vastutab reklaami avaldaja.
Erinõuded nähakse ette internetipõhisele poliitreklaamile, kui kasutatakse suunamis- ja edastusmeetodeid, mis põhinevad isikuandmete töötlemisel. Sellisel juhul tuleb teenusepakkujatel pidada arvestust, et tagatud oleksid nii isikuandmete kaitse kui ka läbipaistvuse nõuded.
Eelnõu kohaselt teevad Eestis poliitreklaami läbipaistvuse määruse täitmise üle järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Andmekaitse Inspektsioon. Eelnõuga nähakse nõuete rikkumise eest ette ka väärteokaristused.
Teisel lugemisel viidi seadusesse muudatused, millega loobutakse eraldi ekspertkomisjoni loomisest ning antakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile õigus küsida vajadusel erakondade rahastamise järelevalve komisjonilt arvamust, et aidata keerukamatel juhtudel selgitada, kas konkreetne teavitus, sõnum või tegevus kvalifitseerub poliitreklaami määruse tähenduses poliitreklaamiks.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Varro Vooglaid (EKRE) ja Urmas Reinsalu (I).
Lõpphääletusel oli seaduse vastuvõtmise poolt 42 ja vastu 26 Riigikogu liiget.
Samuti võeti vastu valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seadus (759 SE), millega täpsustatakse e-riigi personaalsete teenuste õiguslikke aluseid.
Eesti teabeväravast eesti.ee saab seaduse kohaselt sündmusteenuste pakkumiseks keskne kontaktpunkt, mis arendatakse tehnoloogianeutraalseks. Portaalis hakatakse kuvama kogu teenuseprotsessi isikustatud kujul.
Seadusega luuakse ka andmenõusolekusüsteem, kus inimesed saavad anda, hallata ja tagasi võtta oma nõusolekuid, ning volituste haldamise süsteem, kus ettevõtjad saavad hallata oma volitusi. Samuti luuakse eelnõuga tõlkeandmekogu, kus riigiasutused saavad hallata tellitavaid tõlkeprojekte. Seaduse järgi avatakse tõlkevärav kõigile 2027. aastast, võimaldades nii masintõlget kui ka anonüümitud tõlkemälude kasutamist.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Rain Epler (EKRE), Ando Kiviberg (E200),
Lõpphääletusel oli seaduse vastuvõtmise poolt 47 ja vastu kaheksa, erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Vastu võeti üks otsus
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed laste sotsiaalmeedia kasutamisest tulenevate vaimse tervise probleemide leevendamiseks“ eelnõuga (775 OE) tehakse valitsusele ettepanek töötada välja laste heaolu ja vaimse tervise kaitseks abinõud, mis ennetavad ja vähendavad sotsiaalmeedia kasutamisest tulenevaid probleeme.
Eelnõu kohaselt peab valitsus tagama, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostaks järelevalvet sotsiaalmeedia platvormide üle, nagu näeb ette digiteenuste määrus, mida Eesti praegu suures osas ei täida. Seletuskirja kohaselt näitavad uuringud, et liigne ekraaniaeg, sobimatu sisu, sõltuvusmehhanismid ja privaatsusohud mõjutavad laste vaimset tervist, keskendumisvõimet ja üldist heaolu, ent praegu puuduvad Eestis tõhusad meetmed, mis aitaks ennetada sotsiaalmeedia kasutamisest tingitud terviseprobleeme lastel.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Irja Lutsar (E200), Jaanus Karilaid (I), Signe Riisalo (RE), Vadim Belobrovtsev (KE), Madis Kallas (SDE) ja Rain Epler (EKRE).
Lõpphääletusel oli otsuse vastu võtmise poolt 66 ja vastu üks Riigikogu liiget.
Teine lugemise läbis neli eelnõu
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud inimgeeniuuringute seaduse eelnõu (749 SE), mille eesmärk on muuta geenivaramu ja geeniuuringute korraldus selgemaks, ajakohasemaks ja läbipaistvamaks.
Eelnõuga kaasajastatakse 25 aastat kehtinud seadust, et Eesti geenivaramus sisalduvaid geneetilisi andmed saaks kasutada teadustöös ja tervishoius laialdaselt kasutusele võtta. Eestis on 212 000 geenidoonorit, mis on inimese kohta rahvastikust maailmas suurim osakaal.
Praegu ei ole geenidoonori ja andmete taotleja jaoks piisavalt selge, milliseid andmeid ja kuidas Eesti geenivaramus töödeldakse ning kuidas neid kasutada saab. Edaspidi saab geenidoonor teha tervise infosüsteemis tahteavalduse selle kohta, kas ja kuidas ta lubab oma andmeid nii personaalmeditsiinis kui ka teadusuuringutes kasutada.
Teadlased ja arstid saavad geenidoonori loal täiendada terviseandmeid riigi infosüsteemidest, mis võimaldab loobuda terviseandmete topelt säilitamisest. See loob eeldused parema personaalmeditsiini teenuse pakkumiseks, aidates kaasa haiguste varasemale avastamisele ja ennetamisele, terviseteadlikkuse kasvule ning riskikäitumise vähenemisele. Samuti võib see toetada täppisravi ja ravimite kõrvaltoimete vähenemist.
Muudatusega antakse kõikide tervisevaldkonna andmekogude andmeväljastuste eetikamenetlus ühe teaduseetikakomitee pädevusse.
Läbirääkimistel võttis sõna Irja Lutsar (E200).
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõuga (761 SE) lihtsustatakse tegevuslubade väljaandmist ja järelevalvet ning kaotatakse sisutühjad või dubleerivad kohustused. Kehtivad nõuded lubade taotlemisel ja järelevalve tegemisel on kohati ebaproportsionaalsed, dubleerivad ega vasta tegelikele terviseriskidele.
Koolide ja sotsiaalteenuste, näiteks lapsehoiu, asendushoolduse ja turvakodude puhul kaob kohustus küsida tegevusloa taotlemisel eraldi Terviseameti hinnangut. Terviseamet hindab terviseohutust ruumide kasutusele võtmisel ja hiljem järelevalves. See teeb asutuste käivitamise ja teenuste pakkumise kiiremaks.
Eelnõu järgi kaotatakse ka liiga detailirohked nõuded noortelaagritele. Praegu tuleb laagri korraldajal järgida nõudeid näiteks söögiaja kestuse osas, mille täitmist peab Terviseamet kontrollima. Eelnõuga kaotatakse erinõuded noorte- ja projektlaagrite toitlustamisele, et muuta teenuse osutamine paindlikumaks ning vähendada Terviseameti järelevalve vajadust.
Kohalike omavalitsuste osas vabastatakse Terviseamet topeltkontrollist. Eelnõu järgi loobutakse nõudest, et Terviseametile tuleb teadmiseks esitada mürakaardid ja müra vähendamise tegevuskavad, kuivõrd amet saab dokumentidega tutvuda järelevalve käigus.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse, jäätmeseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (778 SE) eesmärk on vähendada tugevate sünteetiliste kasvuhoonegaaside kasutust ja piirata nende heitkoguseid.
Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu uute, osoonikihti kahandavaid aineid ja fluoritud kasvuhoonegaase käsitlevate määrustega. Muu hulgas ajakohastatakse eelnõuga viiteid, täpsustatakse kutsete ja lubade andmise korda ning laiendatakse reguleerimisala uutele ainerühmadele.
Oluline osa muudatustest on suunatud fluoritud kasvuhoonegaaside ehk F-gaaside kasutamise vähendamisele ja keskkonnahoiu parandamisele. F-gaasid on sünteetilised gaasid, millel on tugev kasvuhooneefekt, näiteks SF6 on 23 000 korda tugevam kasvuhoonegaas kui CO2. Kuna F-gaase leidub tavalistes külm- ja kliimaseadmetes ning alajaamades olevates elektrilülitites, seab eelnõu rangemad nõuded nende käitlemisele, kontrollile ja aruandlusele.
Uut tüüpi fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete omanikud peavad hakkama seadmeid registreerima ja tegema lekkekontrolle. Külma-, kliima- ja soojuspumpade käitajate kutsetunnistused muutuvad tähtajaliseks ning käitlemisloa kohustus laieneb ka looduslikele külmaainetele.
Mitmes valdkonnas vähendatakse samal ajal halduskoormust, näiteks kaob eelnõuga kohustus registreerida eluhoonetesse paigaldatud suurema võimsusega soojuspumpasid, lihtsustatakse F-gaaside aruandlust ja kehtestatakse künniskogused, mis vähendavad andmete esitamise kohustust.
Juhtivkomisjon tegi eelnõule teiseks lugemiseks muudatusettepanekuid. Ühe muudatusettepaneku järgi ei pea Ravimiamet ja Transpordiamet enam esitama aruandeid Eestis turustatud ravimites sisaldunud fluoritud kasvuhoonegaaside ja liiklusregistris arvel olevate külmikautode arvu kohta, sest need andmed on nüüd kättesaadavad avaandmetena.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine) eelnõu (697 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu taastuvenergia vastava direktiivi sätted. Algatuse eesmärk on suurendada taastuvenergia osakaalu, parandada energiatõhusust ja tagada energiajulgeolek.
Muudatused puudutavad taastuvenergiajaamade ja taristu rajamist, loamenetluste lihtsustamist, päikeseenergia- ja soojuspumpade paigaldust, biometaani kasutamist ning biomassi säästlikkuse nõudeid. Eelnõu aitab täita Eesti ja ELi energia- ning kliimaeesmärke.
Juhtivkomisjon viis eelnõusse teiseks lugemiseks muudatusi. Näiteks täiendati eelnõu „geotermilise energia“ terminiga, mida tuleb samuti taastuvenergia eesmärke täites arvesse võtta. Lisaks jäetakse välja viited veeldatud biometaanile, millega seotud regulatsiooniga tegeletakse terviklikult taastuvenergia direktiivi transpordisektoriga seotud sätete ülevõtmisel.
Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu (I), Vladimir Arhipov (KE) ja Reili Rand (SDE).
Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 18 ja vastu 39 Riigikogu liiget ja sellega lõpetati eelnõu teine lugemine.
Esimene lugemise läbis neli eelnõu
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku täiendamise seaduse eelnõu (773 SE), mis võimaldab Eesti vabu vanglapindu rendile anda välisriikidele. Eelnõu järgi saab Eesti vanglates täide viia välisriigi kohtu mõistetud vanglakaristusi, kui on sõlmitud vastav välisleping. Kokkuleppe peavad ratifitseerima mõlema riigi parlamendid.
Eesti vanglahoonete ülalpidamine on nende tühjenemise tõttu liiga kulukas. Vanglarent aitaks hoida vangla töös, tagada väljaõppinud vanglapersonalile töö ning vähendada riigi kulu tühjade vanglapindade ülalpidamisel, pannes need riigieelarvesse tulu teenima.
Eelnõu järgi saab vangi Eesti vanglasse karistust kandma võtta juhul, kui teda on karistatud teo eest, mis on karistatav ka Eesti õiguse järgi, karistus ei ole ebamõistlikult karm ega ületa kolme aastat. Eelnõu järgi ei kohaldu välisvangidele ennetähtaegse vabanemise regulatsioon.
Läbirääkimistel võtsid sõna Raimond Kaljulaid (SDE), Peeter Ernits, Tõnis Lukas (I), Varro Vooglaid (EKRE) ja Madis Timpson (RE).
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Isamaa ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonid tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt oli 21 ja vastu 41 Riigikogu liiget ja sellega läbis eelnõu esimese lugemise.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse (teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja Europoliga) eelnõu (784 SE), millega võetakse üle kaks ELi direktiivi: liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust käsitlev direktiiv (Rootsi direktiiv) ning direktiiv, millega viiakse nõukogu otsus vastavusse isikuandmete kaitset käsitlevate ELi õigusnormidega.
Rootsi direktiivi kohaselt peavad kõik ELi liikmesriikide õiguskaitseasutused vahetama teavet, mida on vaja süütegude tõkestamiseks, avastamiseks või uurimiseks. Teabevahetus toimub üldjuhul ööpäev läbi töötavate ühtsete kontaktpunktide kaudu. Eelnõuga sätestatakse, et teiste ELi liikmesriikide õiguskaitseasutustele ja Europolile tuleb tagada oma riigi asutustega samaväärne ligipääs kuritegevust puudutavale teabele, et avastada ja ennetada kuritegusid, viia läbi kriminaalmenetlusi või kuritegevuse vastaseid operatsioone.
Terrorismialase teabevahetuse reeglid viiakse vastavusse liidu õigusnormidega, mis käsitlevad isikuandmete kaitset.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni asutamise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (797 SE). Konventsiooniga luuakse Euroopa Nõukogu raamistikus Ukraina kahjunõuete rahvusvaheline komisjon, mille ülesanne on hinnata Venemaa agressiooniga põhjustatud kahjusid Ukrainas ja määrata hüvitussummad. Komisjon tegeleb registreeritud kahjunõuete sisulise kontrolli ja õiguspärasuse hindamisega.
Komisjoni loomine on osa kolmeosalisest rahvusvahelisest hüvitusmehhanismist. Esimene sammas on kahjude register, mis loodi 2023. aasta mais Euroopa Nõukogu raamistikus ja mis kogub ja registreerib kahjunõudeid koos tõenditega. Praeguseks on registrisse kantud üle 80 000 kahjunõude 13 kategoorias. Teine sammas on kahjunõuete komisjon, mis kontrollib registreeritud nõuete õiguspärasust ja määrab hüvitatavad summad. Kolmanda sammuna tuleb luua kompensatsioonifond, mis hüvitab Ukrainale komisjoni kinnitatud nõuded.
Protsess tugineb ÜRO Peaassamblee 2022. aasta resolutsioonile, mis kinnitab Venemaa kohustust hüvitada rahvusvahelise õiguse rikkumisega tekitatud kahju. Eesti on olnud mehhanismi üks eestvedajaid ja osalenud aktiivselt konventsiooni väljatöötamises. Konventsioon on avatud liitumiseks kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele ja teistele riikidele, kes toetasid ÜRO Peaassamblee vastavat resolutsiooni. Venemaa saab komisjoniga ühineda juhul, kui ta tunnistab oma vastutust agressiooni eest ja nõustub kahjud hüvitama.
Eesti allkirjastas konventsiooni mullu detsembris Haagis koos veel 33 riigi ja Euroopa Liiduga. Konventsioon jõustub, kui selle on ratifitseerinud vähemalt 25 allakirjutanut.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Kristo Enn Vaga (RE), Raimond Kaljulaid (SDE) ja Peeter Tali (E200).
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (798 SE), millega muudetakse seadust, et Eesti põhimaanteedel saaks kasutada pikemaid ja raskemaid autoronge.
Praegu sõidavad Eesti teedel valdavalt kuni 18,75 meetri pikkused ja 44 tonni rasked autorongid. Uue korra järgi saaks eriloa alusel kasutada kuni 25,25 meetri pikkuseid ja 60 tonni raskeid autoronge, et ühe sõiduga saaks vedada rohkem kaupa. Muudatuse jõustumisel veaks kaks 25,25 meetri pikkust autorongi sama koguse kaupa, mille vedamiseks on praegu vaja kolme tavapärast poolhaagisega veokit. See võib vähendada ettevõtete veokulusid, liikluskoormust maanteedel ja transpordi keskkonnamõju.
Pikemad autorongid oleks lubatud ainult eriloaga ja kindlatel marsruutidel, kus on möödasõiduks hea nähtavus. Peamiselt puudutab see Tallinna-Tartu-Luhamaa, Tallinna-Narva ja Tallinna-Pärnu-Ikla põhimaanteed. Eriloaga nähakse ette täiendavad tehnilised nõuded sõiduki tähistamise, võimsuse, rehvide ja keskkonnanormide osas. Samuti saab loa andja kehtestada ajapiiranguid.
Läbirääkimistel võttis sõna Anti Allas (SDE).
Üks eelnõu langes menetlusest välja
Riigikogu liikmete Jaak Valge ja Leo Kunnase algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõuga (757 SE) sooviti täiendada Riigikogu kodukorda sättega, mille kohaselt võiks vähemalt viis sama erakonna kandidaatide nimekirjast valitud või sõltumatut Riigikogu liiget moodustada fraktsiooni. Samuti soovitakse eelnõuga muuta Riigikogu tööaja korda, koondades kõik töönädala eelnõude hääletused ühele päevale.
Veel soovitakse sätestada, et arupärimisele vastaja peab vähemalt 24 tundi enne suuliselt vastamist esitama arupärijale ja Riigikogu juhatusele kirjaliku vastuse. Muuta soovitakse ka kollektiivsetele pöördumistele vastamise aega ning kohustada Riigikogu korraldama olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu, kui pöördumisel on üle 50 000 allkirja.
Läbirääkimistel võttis sõna Urmas Reinsalu (I).
Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 30 ja vastu 12 Riigikogu liiget ja sellega langes eelnõu menetlusest välja.
Riigikogu ei avaldanud umbusaldust haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele
Riigikogu arutas ka 28 Riigikogu liikme esitatud kirjalikku nõuet umbusalduse avaldamiseks haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele.
Umbusaldusavalduse algatajate esindaja Vadim Belobrovtsev tõi oma ettekandes esile, et kaheksa või lausa üheksa reformi samaaegne käivitamine oli lühinägelik ja liiga ambitsioonikas samm. „See on aga viinud selleni, et ministeerium ei tule oma ülesannetega toime, protsessid takerduvad ja õppekvaliteet kahaneb,“ märkis ta. Muu hulgas viitas Belobrovtsev Eesti Koolijuhtide Ühenduse eelmisel nädalal tehtud avaldusele, milles rõhutatakse, et koolijuhid väljendasid juba sügisel Haridus- ja Teadusministeeriumile muret, et õpikohustuse ea tõstmine 18-aastaseks saamiseni on küll rakendunud, aga sellega kaasnevad praktilised lahendused on lõpuni läbi mõtlemata. „Põhikooli lõpetamise tingimused avaldati nende sõnutsi alles teisel jõulupühal. Lisaks koolijuhtidele on pöördunud HTM-i poole ka Eesti Õpilasesinduste Liit ning Eesti Lastevanemate Liit selge sõnumiga: põhikooli lõpetamise gümnaasiumidesse ning kutsekoolidesse vastuvõtmise tingimused peavad olema selged õppeaasta alguses. Et ka õpilaste hulgas, keda muudatused otseselt puudutavad, on tekkinud ebakindlus seoses süsteemi ebaselgusega, paluti lükata muudatused edasi järgmisesse õppeaastasse. Ministeerium aga – vaatamata sellele, et ei suutnud ise ettevalmistustöödes oma lubadustest kinni pidada, algatada õpilaskandidaatide sisseastumiseks koolieelistuste äramärkimise võimaldamiseks seadusemuudatus, seadistada aegsasti vastuvõtu sisseastumise infosüsteem SAIS3, kinnitada aegsasti kutseõppe riiklikud õppekavad – ei võtnud muudatuste objektiks muutunud partnerite ettepanekuid isegi arutelu alla,“ kirjeldas Riigikogu liige tekkinud olukorda koolides.
Samuti tõi Belobrovtsev esile kõrghariduse kroonilist alarahastamist, mis paneb ohtu tasuta kõrghariduse põhimõtte. „Kuna tekkinud segaduse eest vastutab kõiki neid muudatusi kavandanud ja täitmata lubadusi jaganud minister, algatasid Isamaa, Keskerakonna ja EKRE Riigikogu fraktsioonid Eesti Vabariigi põhiseaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse alusel minister Kristina Kallase umbusaldamise,“ sõnas ta.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas rääkis oma ettekandes, et eelmisel nädalal Riigkogus esitletud inimarengu aruandes räägitakse Eesti haridussüsteemist kui eduloost ning meie lapsed teevad rahvusvahelises võrdluses suurepäraseid tulemusi ja esinevad oivaliselt olümpiaadidel. „Selle oivalisuse eduloo taga on hulgaliselt varje,“ nentis Kallas. Tema sõnul on üks suuremaid varje olnud aastakümneid see, et iga-aastaselt kukub haridussüsteemist 16-aastaselt välja hunnik lapsi selle tõttu, et nad ei ole selgeks saanud eesti keelt või neil on õpiraskused, puuduvad õpioskused ja õpimotivatsioon, või on neil probleeme vaimse tervisega ning nad pole saanud piisavalt abi. Minister nentis, et nende jaoks on gümnaasiumi või kutsekooli uksed olnud seni lukus ning nad on ära kadunud. „Õppimiskohustuse pikendamise protsessi eesmärk ei ole mitte kedagi sundida istuma koolipingis kuni 18. eluaastani. Sellesama protsessi eesmärk on täpselt see, mida ma kirjeldasin: leida varjust välja need lapsed, kes kaovad meil ära 16-aastaselt,“ selgitas ta.
Kallas tõdes, et reforme on tõesti korraga palju käsil, kuid samal ajal pole mõeldav nendega oodata. „Mitu põlvkonda lapsi peab veel 16-aastaselt haridussüsteemist lahkuma ja 50-aastaselt oma murega üksi olema, kui nad tegelikult ei saa enam edasi õppida? Kui kaua me veel ootame? Mina arvan, et meil ei ole tegelikult mandaati enam oodata,“ sõnas Kallas.
Samuti avaldas minister kahjutunnet selle üle, et plaanitud sisseastumiste infosüsteem lubatud ajaks valmis ei saanud. „Siiras vabandus kõigi õpilaste ees, et me seda infosüsteemi valmis ei saanud. Selle infosüsteemi puhul sai saatuslikuks koormustest, mis küll teatud funktsioonide juures töötas, aga teatud funktsioonide juures koormusele vastu ei pidanud. Nii et meie soov on järgmiseks kevadeks see infosüsteem saada kindlaks, aga see tähendab seda, et see infosüsteem peab töövalmis olema septembrikuuks 2026. aastaks.“
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Tõnis Lukas (I), Reili Rand (SDE) ja Anti Poolamets (EKRE).
Ministri umbusaldamise poolt hääletas 22 Riigikogu liiget ja sellega ei avaldanud Riigikogu ministrile umbusaldust.
Ministrile umbusalduse avaldamiseks olnuks vaja Riigikogu koosseisu enamuse hääli ehk vähemalt 51 Riigikogu liikme häält.
Istung lõppes kell 01.26.
Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu infotunnis räägiti energeetikast ja inimeste toimetulekust
Michal ütles inimeste toimetulekut kommenteerides, et tänavune maksukoormus on mullusest väiksem, inflatsioon ja hinnatõus Eestis on aeglustumas ning ostujõud paraneb. Peaminister lausus, et majandus pöördus eelmisel aastal kasvule ja sel aastal on prognooside järgi oodata 2–2,5-protsendist või isegi kuni 3,6-protsendist majanduskasvu.
Helme viitas, et majanduskasv ei aita neid, kel pole piisavalt raha, et küttearvet maksta või toitu osta. Peaminister lausus, et inimeste toimetuleku toetamiseks on erinevad mehhanismid. „Toimetulekutoetus võtab arvesse eluasemekulusid, küttekulusid ja kõike muud. See on tõusnud ja seda tuleb tõsta veel. Ma eelmisel aastal ütlesin, et me tõstame toimetulekutoetust, ja olen juba korduvalt teie kolleegidele öelnud, et ilmselt tuleb seda teha ka järgmisel aastal.“
Michal lisas, et umbes 70 protsendil inimestest on praegu fikseeritud hinnaga elektripakett. Vastates Lauri Laatsi küsimusele juhitavate võimsuste vajaduse kohta, märkis peaminister, et juhitavad reservid on põlevkivijaamad seni, kuni tulevad uued gaasijaamad.
Rääkides põlevkivi kasutamisest energeetikas ütles Michal, et see tähendab suurt saastenumbrit ja kõrget hinda, mistõttu on põlevkivi mõistlikum kasutada põlevkiviõli tootmisel. „Inimeste soov on ikkagi saada võimalikult soodsat energiat ja soodne energia tuleb ikkagi järjest rohkem taastuvatest,“ lausus peaminister ning soovitas toetada põlevkivi põletamise asemel pigem päikeseparkide ja tuuleparkide rajamist.
Michal tõi oma vastuses välja ka akuparkide, ühenduste ning tuumajaama rajamise tähtsuse, et energia hind inimeste ja ettevõtete jaoks oleks mõistlikum.
Peaminister vastas veel Tanel Kiige küsimusele noorte kõrge töötuse leevendamise, Helle‑Moonika Helme küsimusele riigi olukorra, Aleksandr Tšaplõgini küsimusele energiakriisi, Urmas Reinsalu ja Züleyxa Izmailova küsimustele energeetika ning kultuuriminister Heidy Purga vastas Priit Sibula küsimusele ajakirjanike õpetamise kohta.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu toetas sotsiaaldemokraatide ettepanekut: valitsus peab hakkama kaitsma lapsi sotsiaalmeedia mõjude eest
„Sotsiaalmeedia ohustab lapsi laial rindel. Väga paljud sotsiaalmeedia lõksus olevad lapsed kannatavad vaimse tervise probleemide, aga ka küberkiusamise käes. Mõõdutundetu internetis istumisega kaasnevad õpi- ja keskendumisraskused. Lapsed puutuvad seal kokku vägivalla, seksualiseeritud või äärmusliku sisuga, samuti trendidega, mis propageerivad riskikäitumist. Ohus on ka nende privaatsus, sest alaealised ei taju, et nende isikuandmeid kasutatakse sihitud mõjutamiseks,“ kirjeldas valitsusele tehtud ettepanekute vajalikkust eelnõu eestvedaja, sotsiaaldemokraat Madis Kallas.
Lisaks peab valitsus tagama, et ka järelevalve sotsiaalmeediaplatvormide üle toimiks nagu digiteenuste määrus ette näeb, aga mida suures osas Eesti praegu ei täida. “Sotsiaaldemokraadid ning ettepaneku poolt hääletanud riigikogu saadikud Reformierakonna, Eesti 200, Isamaa ja Keskerakonna fraktsioonidest soovivad, et valitsus hakkaks ka täitma 2022. aastal Euroopa Liidu tasandil jõustunud digiteenuste määrust. See kohustab sotsiaalmeedia platvorme erinevate riskide vastu võitlema. Eestis on selle määruse rakendamine ja järelevalve äärmiselt puudulik,” lisas Madis Kallas.
Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed laste sotsiaalmeedia kasutamisest tulenevate vaimse tervise probleemide leevendamiseks“ kohustab valitsust välja töötama meetmeid järgmiste probleemide lahendamiseks:
- vaimse tervise probleemid (näiteks ärevus, depressiivsed sümptomid, madal enesehinnang);
- küberkiusamine (näiteks anonüümsus, kontrollimatus);
- mitte-eakohane sisu (näiteks vägivalda ja äärmuslikku käitumist propageeriv sisu);
- uneprobleemid (näiteks liigne ekraanikasutus, öine ekraanikasutus);
- kehaline passiivsus ja kaaluprobleemid;
- keskendumisvõime langus (näiteks süvenemisvõime langus, halveneb loovus ja probleemide lahendamise oskus, hüplik tähelepanu, õpitulemuste langus);
- privaatsusriskide ja digijalajälje ohtude alahindamine.
Riigikogu istungil hääletas sotsiaaldemokraatide eelnõu poolt 66 riigikogu saadikut nii koalitsiooni- kui opositsioonierakondadest.
